Terviseamet soovitab metsaande toorelt mitte süüa

Põistang-paelussiga nakatumise vältimiseks soovitab terviseamet vältida tooreste metsaandide söömist ja pesta pärast metsas käimist hoolega käsi. Ohtlikku haigusse naktumise ärahoidmiseks tuleks marjad ja seened enne kuumtöötlemist puhtaks pesta. Soovitatav on tarvitada metsaande toiduks pärast kuumtöötlemist, sest moosikeetmise ja seente kupatamise järel parasiidi munad hävivad.

Küsimustele, mis haigus on ehhinokokoos, keda ja mil moel see haigus ohustab, annab vastused terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Kes on põistangtõve tekitajate kandjateks ja kuidas nad levivad?
Põistang-paelussi kandjateks on mets- ja koduloomad, eeskätt rebased, hundid, põdrad, hirved, kährikkoerad, harvem koerad, lambad, sead, lehmad jt. Parasiitide ringlusse võivad juhuslikult sattuda inimesed ja närilised, ennekõike hiired. Nakatunud looma väljaheitesse ilmuvad põistang-paelussi munad 5-7 nädalat pärast nakatumist ning pärast seda eritab loom neid roojaga. Roojaga väliskeskkonda (taimedele, marjadele, seentele, vette jm) sattunud munad säilivad eluvõimelistena mitu kuud ja pinnases aasta.

Kuidas inimene nakatub ?
Marjade ja seente korjamisel ning hilisemal tooreste metsaandide söömisel satuvad parasiidi munad kätele ja sealt suhu.

Kui tõsine haigus on põistangtõbi?
Põistangtõbi on raske haigus. Selle lõimetusperioodi pikkuseks on üks kuni mitu aastat. Inimese seedetraktis vabanevad munadest haigustekitajad, tungivad läbi sooleseina vereringesse ning kahjustavad eeskätt maksa ning harvem kopse, aju või kõhukelmet.Vastus küsimusele, kas inimene võib nakatuda tooreid metsaande süües, on jah.

Kui sageli on inimesed nakatunud põistangtõppe?
Põistangtõppe haigestumist on Eestis esinenud väga harva ja ainult üksikjuhtudel – viimase kahekümne aasta jooksul on kohaliku päritoluga põistangtõbe esinenud ainult kolmel inimesel. Seega on inimese põistangtõppe nakatumise tõenäosus Eestis väga väike.

Sirje Niitra

Tarbija24.ee