Rubriik: Eesti

Autoroolist 30 päevaks arestimajja

Kolmapäeval kella 23.20 ajal märkas politseipatrull Valga linnas Kuperjanovi tänaval vingerdava ja ebakindla sõiduviisiga autot
Ford Escort. Järgnes tagaajamine, mis päädis roolijoodiku vahistamisega.

Politseipatrull andis kummalisi kaari teinud sõidukile vilkuritega peatumismärguande, millele ees liikunud Fordi juht reageeris hoopis kiiruse lisamisega. Kiirus tõusis kuni 100 km/h, kuigi lubatud kiiruseks sellel tänavalõigul on 30 km/h.

Suure kiiruse tõttu sõitis Ford ringliiklusega ristmikul teelt välja kiviktaimlasse ning peatunud autost põgenesid eri suundadesse neli meest, kes kõik sündmuskoha lähedalt tabati.

Autot juhtis 18-aastane Viljar, kes oli alkoholijoobes ja sõiduki juhtimisõiguseta. Järgmisel päeval määras kohus talle karistuseks 30 ööpäeva aresti.

Valga politseijaoskonna patrullteenistuse vanemkomissar Kaimar Karm: „Sõiduki juhtimine alkoholijoobes on raskeim liiklusalane rikkumine ning selle juhtumi puhul oli tegemist üliohtliku teoga, kus vastutustundetu juht seadis peale enda ohtu ka oma sõprade ja teiste liiklejate elu ning tervise. Efektiivsete ja rikkumise raskusega proportsionaalsete karistuste kohaldamine taoliste juhtumite puhul aitab parandada liiklusohutust.“

Valga politsei on tänavu taotlenud aresti 15 liiklusrikkujale.

Tallinlane hukkus tules

Eile keskpäeval teatati häirekeskusele tulekahjust Tallinnas Ristiku 9 asuvas elumajas.

Päästjate saabudes põles kolmekorruselise puidust elumaja teisel korrusel asuv korter. Kustutustööde käigus leiti meesterahva surnukeha.

Teiselt korruselt evakueeriti eakas mees. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

 

Tartus tähistatakse Kuperjanovi sünniaastapäeva

Tartu sõjakoolis (Riia mnt 12) tähistatakse täna Julius Kuperjanovi 117. sünniaastapäeva ajalookonverentsiga „Eesti riigi müüdid, julgeoleku ohud eile ja täna“.

Kuperjanovi seltsi, Kuperjanovi pataljoni ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste koostöös toimuval konverentsil astuvad ettekannetega üles Peeter Kenkmann, Jaak Valge, Urmas Salo, Andres Raid, Leo Kunnas, Mart Helme, Martin Helme, Tarmo Kruusimäe, Ruuben Saal. Samas avatakse kunstinäitus „Eesti vabadussõja kaevikukunst“.

Konverents algab kell 11, õhtul kell 17 väljub buss Kuperjanovi hauale.

Valitsus suurendas karistusi röövpüüdjatele

Valitsus kiitis täna heaks määruse, millega kehtestatakse uued kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad ning nende arvutamise alused ja metoodika.

„Kindlasti muudab uus kord raskemaks nende elu, kes seadusi ei austa ning tegelevad röövpüügiga või käituvad lihtsalt hooletult. Mitmed trahvimäärad tõusevad, mis loodetavasti aitab tulevikus rikkumisi ära hoida,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

Kõige rohkem on suurenenud meriforelli ja jõeforelli kahjumäär 20 eurolt 30 eurole ning angerja kahjumäär 10 eurolt 30 eurole ühe kala kohta. Vähenenud on haugi kahjumäär 10 eurolt 7 eurole ja vimma kahjumäär 4,8 eurolt 2 eurole isendi kohta.

Uudsena on sätestatud kalaliikide kahjumäärad kilogrammi kohta. See on vajalik juhuks, kui ebaseadusliku püügiga kalavarudele tekitatud kahju tuvastatakse hiljem, mistõttu kannatada saanud kalu ei ole võimalik enam üle lugeda.

Nüüdsest loetakse kalavaru kahjustamiseks peale kala surmamise ja vigastamise ka kala loomulikust elukeskkonnast eemaldamine, kui see kaasnes kehtivate õigusaktide nõuete teadliku rikkumisega. Näiteks kui inspektor tabab haugi püügikeeluga alalt õngitseja, kes haugid juba kotti pannud ja ilmselgelt kavatsenud need kaasa võtta, tuleb õigusrikkujal maksta kahjuhüvitist ka siis, kui kalu on veel võimalik vette tagasi lasta.

2010. aastal registreeriti kokku 1458 kalapüügi valdkonnaga seonduvat rikkumist, seal hulgas 760 selguseta kuuluvusega püügivahendite eemaldamist. Kalavarudele tekitatud kahju tuli hüvitada nende rikkumiste eest kokku ligi 800 000 krooni eest.

Aravete kortermaju hakatakse kütma biogaasiga

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder paneb täna Järvamaal Aravetel nurgakivi biogaasitehasele, mis hakkab tulevikus tootma sooja kohalikele kortermajadele.

Seederi sõnul on tegemist tähelepanuväärse ehitisega, mida iseloomustab innovaatilisus ja teaduspõhine lähenemine. „Soojust – ja elektrienergiat hakatakse tootma sõnnikust ja biomassist, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide efektiivne ja ratsionaalne kasutamine,” selgitas Seeder. „Taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralikkus on just need suunad, mille poole peame liikuma,” lisas ta.

Kavade kohaselt järgmise aasta aprillis valmiva biogaasitehase võimsuseks on planeeritud ligi kaks megavatti ning elektri tootmisprotsessil tekkiva soojusenergiaga kavatsetakse kütta Aravete aleviku kortermaju.

Biogaasitehas kuulub OÜ Aravete Agro piimafarmile ja Baltic Biogaas OÜ-le. Tegemist on esimese Eestis tööd alustava biogaasitehasega, mis võimaldab põllumajanduses tekkivaid biogaase kasutada ka väljaspool põllumajandussektorit.

Algas etnomuusika auhindade hääletus

Eesti pärimusmuusika keskus jagab koostöös Raadio 2-ga 15. oktoobril Viljandis pärimusmuusika lõikuspeol tänavusi etnomuusika auhindu, mille võitjad selguvad rahvahääletusel.

Etnokulbiks ristitud auhindu antakse välja kuues kategoorias: parim album, parim ansambel, parim pärimuslaulik, parim holalaulik, parim instrumentalist ja parim lugu.

Võitjad selguvad Raadio 2 kodulehel (http://r2.err.ee/etno) läbiviidava avaliku hääletuse teel. Hääletus algas 28. septembril ning kõigil on võimalus oma hääl anda järgneva kahe  nädala jooksul.

Pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kiviberg märkis, et Etnokulp on kõnealuses žanris ainus auhind, mis antakse rahva lemmikutele. „Tõsi, auhinnagalal annavad ka Raadio 2 ja Eesti pärimusmuusika keskus välja oma eriauhinnad, kuid rõhk on ikkagi muusikasõprade arvamusel,“ selgitas ta.

Saagikoristus hakkab lõppema

Eestis oli 15. septembriks koristatud 96 protsenti teravilja, 75 protsenti rapsi ja rüpsi ning 49 protsenti kartuli kasvupinnast, teatas statistikaamet täna.

Tänavune saagikoristus on kulgenud eelmise aastaga võrreldes üsna sarnases tempos ja on peagi lõppemas. Koristuspinna hektarilt on saak veidi suurem kui mullu. Viimasel kahel aastal on rapsikoristus nihkunud veidi varasemale ajale.

Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2011. aastal teravilja 299 000 hektaril, sellest on teraks koristatud 96%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2765 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 2619, nisu 2943, otra 2649 ja kaera 2429 kilogrammi. Osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.

Rapsi ja rüpsi kasvatati 89 100 hektaril, millest kolmveerand on koristatud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 1672 kilogrammi rapsi-rüpsiseemet.

Kartulit kasvatati 9200 hektaril, millest ligi poolel on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 20 870 kilogrammi kartuleid.

Rootsis lõppes päästeõppus

Täna jõudis Rootsis Nynäshami lähistel lõpule seni suurim Läänemere rannikureostustõrje õppus Boilex 2011, millest võtsid Rootsi, Soome ja Vene reostustõrjeekspertide kõrval osa ka Eesti spetsialistid.

Õppuse stsenaariumi kohaselt toimus Rootsi vetes kahe laeva kokkupõrge, mille tagajärjel valgub naftatankerist merre ligi 20 000 tonni naftat.

Kolmepäevase õppuse eesmärk on tõsta Läänemere-äärsete riikide valmisolekut reageerimaks suurtele reostustõrjeoperatsioonidele, parandades erinevate riikide teadmisi üksteise ressurssidest ja kaasamise protseduuridest.

Harjutatati reostussündmuse info edastamist, rahvusvahelise abi kaasamist ning laiaulatusliku reostuse likvideerimise juhtimist. Samuti mängiti läbi avamerel ja rannikul reostuse kokkukogumine ning reostunud lindude puhastamine.

Valitsus tõstis sisserände kvooti

Valitsus kehtestas täna vastu võetud korraldusega Eesti käesoleva sisserände piirarvuks 1344 inimest, mis vastab välismaalaste seaduses sätestatud ülemmäärale ehk 0,1 protsendile Eesti alalisest elanikkonnast.

2011. aastaks kehtestatud sisserände piirarv täitus juba tänavu 31. augustil, mistõttu ei saa kvooti tõstmata aasta lõpuni välja anda enam ühtegi sisserände piirarvu alla kuuluvat tähtajalist elamisluba.

Käesoleva aasta 13. jaanuaril kehtestas valitsus sisserände piirarvuks 1008 inimest, mis moodustab 0,075% Eesti alalisest elanikkonnast. Seega suurendas valitsus 2011. aasta sisserände piirarvu 336 isiku võrra.

Võrreldes 2010. aastaga on tänavu enam kui kahekordistunud isikute hulk, kes on taotlenud elamisluba töötamiseks Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena. Siseministeeriumi analüüsist ilmnes, et nimetatud tähtajalise elamisloa liiki
kasutatakse ära lihtsamalt Eestis elamiseks või Schengeni alal viibimiseks õigusliku aluse saamiseks. Selgus, et paljudel juhtudel luuakse äriühing üksnes selleks, et saada välismaalastele elamisloa taotlemiseks alus.

Lõppes metsloomade vaktsineerimine

Veterinaar- ja toiduamet lõpetas sügisese rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise piirialadel.

Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel. Vaktsineerimistegevust alustati Ida-Virumaast, seejärel külvati vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu- ja Lõuna-Eestis ning liikudes edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole lõpetati Pärnu lahe ääres.

Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 14 päeva. Alates sellest aastast viiakse vaktsineerimist läbi vaid ohustatud aladel 20-50 kilomeetri ulatuses riigipiirist. See on vajalik, et takistada haiguse taaslevimist Eesti pinnale naaberriikidest pärit nakatunud
rebaste ja kährikute kaudu.

Peale vaktsineerimisperioodi lõppu kütitakse rebaseid ja kährikuid, et kontrollida vaktsiinisöötade tarbimist ja vaktsineerimise
efektiivsust. Marutaudi seire jätkub kogu Eesti territooriumil.

Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2012 aasta kevadel.

Põltsamaa Felix alustab õunade kokkuostu

Eesti toiduvalmistaja Põltsamaa Felix ostab 6-14 oktoober aiapidajatelt kokku mahlaõunu, et pressida õunamahla ja villida õunaveini.

„Õunu on tänavu Eestimaal rohkesti, mistõttu loodame kokku osta ca 300-400 tonni õunu, et Eesti tarbijaid taas kodumaise värske õunamahlaga rõõmustada,“ ütles Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol.

Õunakilo sisseostu hind on 10 eurosenti ning minimaalne sisseostetav kogus ühelt müüjalt on 500 kilogrammi. „Soovitame aiapidajatel koopereeruda naabritega ning tuua oma õunad Põltsamaale ühiselt,“ ütles Viilol.

Aiapidajatel tuleb enne õunte toomist end ette registreerida telefonil 77 66 100. Lisaks eraisikutele ostab Põltsamaa Felix õunu ka
väiketalunikelt.

Põltsamaa Värske Õunamahl villitakse mahlapressist otse liitristesse tetrapakkidesse ja mahl hakkab kauplustesse jõudma alates 17. oktoobrist.

Värsketest õuntest valmistatakse ka õunaveini. Põltsamaa Kuldne 2011 saab tõenäoliselt valmis 2013 aastal.

 

Milline on tänavune õunasaak sinu koduaias ja mida õuntega peale hakkad? Kirjuta sellest kommentaarirubriigis!

Maaülikool ootab täna külla

Täna toimub Eesti Maaülikooli linnakus linnarahvapäev, mille raames toimub rongkäik, sügislaat, lasteraamatu esitlus ja juubelikontsert.

Kell 15 tervitavad maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Tartu linnapea Urmas Kruuse Tartus raekoja platsil linnarahvast, sellele järgneb rongkäik kesklinnast maaülikooli linnakusse.

Samal ajal algab maaülikooli linnakus spordihoone kõrval kodumaiste toodete sügislaat. Laadalt saab keldrisse soetada ka talvekartuli, õunavaru ning veel enne talve mahaistutamiseks nii vilja- kui ilupuid. Põllumajandusmuuseumi eestvedamisel saab proovida rehepeksu, kartulitrükki, leivaküpsetamist, lambapügamist ja linalõugutamist. Eesti Maaülikooli tudengid näitavad kõigile huvilistele tõrvaajamist ning tutvustavad oma tegemisi.

Kell 18 on kõik oodatud suurejoonelisele juubelikontserdile. Kontserdi esimeses osas tuleb sümfooniaorkestri esituses ettekandele maailma filmimuusika klassika ning teises osas esinevad ülikoolide kultuurikollektiivid. Kontserdi sissepääs on tasuta.

Mihklipäevast algab hingedeaeg

Täna on mihklipäev. Vanarahva jaoks oli see suvetööde lõpuks. Karjast tapeti loomad, keda ületalve ei jäetud, siit ka ütlemine – igal oinal oma mihklipäev. Mihkli nimi tuleneb peaingel Miikaelist, kelle tööks on pimeduse vastu välja astumine. Mihklipäevaga usaldame oma masendused ja talvetusad kevadise maarjapäevani pimedusevalvaja hoolde, kuni sõnumitooja peaingel Gaabriel meid taas uuekssündimisest teavitab. Maarahva jaoks toimub see marjapunapäeval, 25. märtsil. Kiriklikud tähtpäevad on oma paiga aastaringis leidnud lihtrahva kogemusele toetudes. Mihklipäeva taga võib olla omakeelne tähtpäev nimega kasupäev.
Mihklipäeva õhtupimeduses märkame, kui pime, must ja pikk on äkki õhtu, ning sellest ei saa me enne üle, kui tuleb taas valendav valguselumi. Mikk Sarv soovitab veel sel nädal püstitada kahjatuli pimeduse võitmiseks ning küpsetada seal maitsvaid naereid ja kartuleid. Algab hingedeaeg – hingeõhk käib jahedal hommikul suust uduna välja ning udulaamades rändavad kõigi varasemate põlvede hinged, külastades kodupaiku.
Ilmasilmaja

Muuseumipedagoogid loovad üheskoos filmiteemalist õppeprogrammi

4. ja 18. oktoobril saavad maakonnamuuseumide ja ERMi muuseumipedagoogid ettevalmistuse 2012. aastal algavaks ”Eesti Film 100” teema-aastaks, et tutvustada muuseumitundides õpilastele Eesti filmi ajalugu.
Kahe õppepäeva tulemusena valmib ühiselt muuseumiprogramm, millest üks osa käsitleb Eesti filmi ajalugu üldisemalt ning teine osa keskendub iga maakonna kohalikele detailidele. Muuseumipedagoogid saavad ülevaate Eesti mängufilmi ajaloost, tutvustatakse erinevaid dokfilmitüüpe ning nende esinemist Eesti dokumentalistikas. Lisaks keskendutakse viimasel ajal toimunud muutustele üldhariduskoolide õppetöös, käsitletakse õpetajate vajadusi muuseumiõppes seoses uute õppekavadega ning tutvutakse koolitundide didaktilise ülesehitusega.
Õppeprogrammi lektoriteks on Tartu Ülikooli filmiajaloo spetsialistid Lauri Kärk ja Aune Unt, üldhariduskoolide osa tutvustab Noored Kooli programmi vilistlane Helen Sabrak.
Lisainfo: Eva-Kaia Vabamäe, metoodik, telefonil 731 1455 või e-posti aadressil eva-kaia.vabamae(at)erm.ee
Reimo Rehkli,
Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht

Ilmus looduslike pühapaikade haldamise
rahvusvaheline juhend

Neljapäeval, 29. septembril esitletakse Tallinnas Keskkonnaministeeriumis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) looduslike pühapaikade haldamise juhendit. Raamat on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.
Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”. Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Loe edasi: Ilmus looduslike pühapaikade haldamise
rahvusvaheline juhend

Jaapani maalinäitus ”Fuji mägi maailmale” näitab jaapanlaste sitkuse sümbolit

Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse neljapäeval, 29. septembril kl 17 Jaapani maalinäitus “Fuji mägi maailmale”.
53 jaapani maalikunstnikku on loonud teose “Minu Fuji mägi”, kujutades Fuji mäge kui Jaapani rahva sitkuse sümbolit. Sel aastal palju kannatanud Jaapani rahvas tahab näidata maailmale, et hoolimata maad tabanud loodusõnnetustest vaatavad jaapanlased lootusrikkalt tulevikku ja suudavad oma kodumaa uuesti üles ehitada.
Näitust toetab Jaapani Suursaatkond Eestis.
Näituse president on Enryu Kano ja korraldaja Art Project Internationale G2.
Näitus jääb avatuks 13. oktoobrini.

Võrus mälestati parvlaeval Estonia hukkunuid

Võru linnapea Jüri Kaver ja maasekretär Heli Põhja Estonial hukkunute mälestusmärgi juures.

Täna mälestatakse parvlaeva Estonia katastroofis hukkunuid. Võru Linnavalitsuse ja Võru Maavalitsuse esindajad asetasid täna Estonia mälestusmärgi juurde pärjad ning süütasid 17 mälestusküünalt.
17 aastat tagasi, 28. septembril uppus tormisel Läänemerel reisiparvlaev Estonia, viies endaga
ametlikel andmetel merepõhja 852 inimest. Võru linn kaotas laevahuku tagajärjel 17 kodanikku, nende seas oli

linna ametlik delegatsioon, kuhu kuulus ka toonane linnapea Jaak Ott.
Marianne Mett

Liikumise ja heli improvisatsiooni töötuba täna Tartus

28. septembril kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) helikoosolek: tartu vol 17.
17. helikoosoleku külaliseks on visuaal- ja helikunstnik, elektronmuusik ning improvisaator William Bilwa Costa, kes viib läbi töötoa ”resonants”. ”Resonants” tugineb harjutustele, mis võimaldavad tekitada kõrgendatud taju seisundeid. Töötuba tutvustab meetodeid, kuidas nii paaris- kui ansambliimprovisatsiooni käigus üksteist tähelepanelikult peegeldada. Keskendume kuulamisele, tunnetusele ja helist lähtuvale tegevusele, liikumisele ja mäluimpulssidele. Uurime energia ja heli laienemist ja kokkutõmbumist kehades ja ruumis. Uurime jälgi, mida liikumine kui materjal võtab meie välimise ja sisemise olemise vahel. Teistele kehadele reageerimise asemel tekitame hoiaku, mis võimaldab meil jälgida, hinnata ja reageerida nii palju kui võimalik.
Osalejatel palutakse võtta kaasa märkmik ja kirjutusvahend. Selga on soovitav panna avarad ja mugavad riided.
Soovi korral julgustame osalejaid kaasa võtma ka instrumente ja helitehnikat. Tehnika peaks olema väike– nt kodukasutuseks või harjutamiseks mõeldud võimendid ja kõlarid.
William Bilwa Costa tööde kohta loe lähemalt: http://perpetualmvmtsnd.org/bilwa/
Helikoosolek on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes.
Helikoosoleku kohtumisõhtud toimuvad iga kuu viimasel kolmapäeval kell 18-20.
Helikoosoleku korraldaja on MOKS ja toetaja Eesti Rahva Muuseum
Reimo Rehkli

Hakkame koos ehedaid Eesti asju otsima!

Head inimesed!
Kutsun teid üles leidma Eesti asja aastal 2011.
Eesti Päevaleht hakkab nüüd koos lugejatega otsima ehedamaid Eesti asju aastal 2011. Otsime seitset Eesti maa ja rahva tublimat tunnusmärki, vingemat visiitkaarti, ehedamat Eesti ehet.
Alustuseks aga vajame Teie häid ettepanekuid, mis võiks olla Eesti asi aastal 2011. Just Teie tarmukusest sõltub see, kas Eesti asi 2011 on ka Teie asi.
Seepärast, liituge fänniklubiga Facebookis. Lugege igal kolmapäeva ilmuvaid kirjatöid ja mis peamine – tehke ettepanekuid ning hääletage oma lemmikute poolt.
Usun, et Eesti asi 2011 on meie igaühe asi.
Rein Sikk,
Eesti asjade otsija.

Mereväe miinijahtija Ugandi kannab vööris Otepää vappi

Otepää naiskodukaitsjad tähistasid oma esimest aastapäeva sõpruslaeval Ugandi.

23. septembril tähistasid oma tegutsemise esimest aastapäeva Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskonna liikmed külaskäiguga Otepää sõpruslaevale – miinijahtija Ugandile.
Aastapäeva tähistamisel olid kaasas ka Naiskodukaitse Valga ringkonna Valga jaoskonna liikmed ja Otepää valla esindajana vallasekretär Neeme Sild. Naiskodukaitsjatele tutvustati miinijahtija Ugandi tööd ja tehti väljasõit Tallinna lahele.
19. septembril 2010.a alustas 70 aasta järel taas tegevust Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskond. Juhatuse esinaiseks valiti Helle Kuldmaa ja aseesinaiseks Inga Kotkamäe. Juhatusse kuuluvad veel Mari Mõttus, Kristel Daniel ja Nadezda Alliksaar.
Otepää sõprus miinijahtija Ugandiga on samuti pea aasta otsa kestnud – 28.oktoobril 2010 allkirjastasid mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede ja Otepää vallavanem Andres Visnapuu Tallinna Miinisadamas sõpruslepingu. Mereväe miinijahtija Ugandi kannab nüüd vööris Otepää vappi.
Fotod: Kersti Tamm

Kaks tundi puhumist: kuus roolijoodikut

Võru politsei korraldas esmaspäeval hommikul kella 7-9 reidi „Kõik puhuvad“, mille käigus kontrollitud 950 sõidukijuhist kuuel ei olnud asjad hingeõhuga korras.

Lisaks kuuele alkoholi tarvitanud juhile tuvastati kolmel veokil ülekaaluline palgikoorem, üks juht oli eksinud töö- ja puhkeaja nõuete vastu ning vahele jäi ka üks kiiruseületaja.

„Lähtusime eelkõige sellest, et politsei tegevuse eesmärgiks on liikluse rahustamine ja ohtlike liiklejate kõrvaldamine liiklusest,“ ütles Võru politseijuht Madis Soekarusk. „Tulemus teeb murelikuks: esmaspäeva hommikul, tipptunni ajal joobnuna või jääknähtudega rooli taha istunud juhtide suur arv kohustab meid samalaadseid operatsioone korraldama ka edaspidi.“

Eesti riik otsib silmapaistvaid vabatahtlikke ja vabatahtliku tegevuse soodustajaid

Pildil 2010. aastal tunnustatud vabatahtlikud. Ove Maidla foto.

Veel 5. oktoobrini saab esitada kandidaate detsembris toimuvale Eesti vabatahtlike tunnustamisüritusele, kus neile avaldab austust Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
Tänavusel Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal toimub kandidaatide esitamine kolmes kategoorias: vabaühenduste juures tegutsevad professionaalidest vabatahtlikud, silmapaistvad vabatahtlike juhid ning töötajate vabatahtlikku tegevust toetavad ettevõtted või avaliku sektori asutused.
Kandidaate võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Lisainfo ning kandidaadi esitamise vormi leiab veebilehelt www.vabatahtlikud.ee.
Laekunud ettepanekute seast teeb lõpliku valiku komisjon, kuhu kuuluvad lisaks Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse nõukojale ka aasta vabatahtlik 2010 Riina Varts ning ministeeriumite ja Vabariigi Presidendi Kantselei esindajad.
Tunnustatute nimed kuulutatakse välja 4. detsembril riiklikul tunnustamisüritusel Tallinnas Presidendi Kantseleis. Ürituse patroon Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves tunnustab kokku kümmet vabatahtlikku, kaht vabatahtlike juhti ning üht ettevõtet või asutust.
Tänuüritust korraldav Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus on Eesti vabatahtlike tunnustamise traditsiooni ülal hoidnud alates 2005. aastast ning praeguseks on tunnustatud 247 vabatahtlikku.
Vabatahtlike tänamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital regionaalministri haldusalas.
Kaisa Ilves
Tunnustamisürituse projektijuht
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus
Tel: +372 568 33 444, 742 0341
tunnustamine@vabatahtlikud.ee
www.vabatahtlikud.ee

Koolitused Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuses

29. septembrist – 2. oktoobrini toimub Pivarootsi õppe- ja puhkekesuses pudeliklaasist esemete valmistamise koolitus ja kaltsuvaiba kudumise algõpetus.

”Ehteaasta 2011 Pivarootsis – klaasile uus elu” koolitused:
29. septembril kella 15-19.
30. septembril kella 12-16.
1. oktoobril kella 12-16.
2. oktoobril kella 11-15.
Õpitakse klaasi lõikama, kujundeid valmistama – pildiraam, lill, aknakaunistus, ehted.
Koolituse juhendaja on Enna Tikas. Koolitus on tasuta.
Osavõtust teavitamine telefonil 507 6021 või pivarootsi@lastekaitseliit.ee
Kaltsuvaiba kudumise algõpetuse koolituse ajad:
30. septembril kella 15-19.
1. oktoobril kella 12-16.
2. oktoobril kella 11-15.
Juhendaja palub kaasa võtta paar väikest kera kaltsuvaiba materjali, umbes 1,5-2 cm laiuseid trikotaažiribasid, mille kohapeal ühisesse vaipa koome.
Õpime kanga rakendust lugema, kangast ette siduma, kuduma erinevaid mustreid ühe rakendusega, kangast teljelt maha võtma, kangast viimistlema.
Koolituse juhendaja on Aire Saluste. Koolitus on tasuta.
Osavõtust teavitamine telefonil 507 6021 või pivarootsi@lastekaitseliit.ee
Katrin Kadakas, Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuse juhataja
www.pivarootsi.eu

 

Rahvusooper Estonia kutsub Järvamaa noori lauljaid esimesele tuleproovile

29. septembril kell 12 oodatakse noori Paide Kultuurikeskusesse, kus valitakse välja need, kes tulevad lavale Paides 12. novembril toimuval Rahvusooper Estonia festivali „Ooper ja ballett südames” finaalkontserdil.

Rahvusooper Estonia festival toimub Paides 6.-12. novembril. Projektis osalevad ligi 200 Järvamaa noort nädal aega toimuvates töötubades, mille tulemusena jõuab 12. novembril Paide Kultuurikeskuses lavale kontsert-etendus. Lapsed saavad kogu kontserdi alates muusikalistest ja tantsulistest etteastetest kuni grimmi, dekoratsioonide ja kostüümideni estoonlaste abiga ise ette valmistada. Jagunetakse viide gruppi: lauljad, tantsijad, grimeerijad, kostüümimeistrid ja dekoratsioonide valmistajad. Iga osalev laps tegeleb projektis oma valdkonnaga. Õpitakse ooperilaulu ja balletti, grimeerimise põhitõdesid ja seda, kuidas tagasihoidlike vahenditega valmistada kauneid dekoratsioone ja kostüüme, tutvutakse lavataguse eluga enne „Silva“ etendust ja tehakse palju muud põnevat, mis aitab kaasa tõelise teatriime sünnile.

Lauljate esimene tuleproov toimub juba 29. septembril kell 12 Paide Kultuurikeskuse väikeses saalis, kus valime välja noored, kes tulevad lavale 12. novembri finaalkontserdil. 

Lood, mille seast ettelaulmiseks pala valida: „Mats alati on tubli mees” (Ado Reinvald/eesti rahvaviis); „Ei saa mitte vaitki olla” (M. Härma/A. Haava); „Ketra Liisu” (E. Kapp/folkloor).

Ettelaulmine toimub a capella. Tulemused anname teada samal päeval, samuti saavad kõik valituks osutunud materjali, millega edasi töötada. Karta, et ehk on materjal liiga keeruline, ei ole vaja. Kõik lood on kohandatud lastele sobivale tasemele ja vormi.

Info ja registreerimine: Mailis Kuur, Rahvusooper Estonia noortetöö juht: mailis.kuur@opera.ee , tel 683 1323.
jarva.ee

Armastajad ja elupõletajad täna Toompea muusikasalongis

Märt-Matis Lill Foto: EHL / EestiFoto

Iidse Tallinna südames, endises aadlipalees asuv hubane Toompea muusikasalong ühendab vana ja uue, ajaloohämarused ja säravad kaasaja loojad, armastajad ja elupõletajad, ning toob kuulajateni Tallinna vanalinna endiste aegade legende ja müstilisi kogemusi.

Helilooja Märt-Matis Lille ilmalik müsteerium „Armastajad ja elupõletajad” on Tallinna legendide aineline uudisteos, mis tuleb esiettekandele Toompea eksklusiivses muusikasalongis.

Esineb barokkansambel Corelli Consort (eri ajastute pillidel), jutustaja on Nero Urke (legendide tegelased, kummitused). Müsteeriumi libreto autor on Jan Kaus, lavastaja Taago Tubin, lunstnik Liisa Soolepp, valguskunstnik Revo Koplus.
Kontsert-etendused toimuvad ka 30. septembril, 2. oktoobril.

Märt-Matis Lill Foto: EHL / EestiFoto