Rubriik: Eesti

Esiajaloolised kaljujoonised ja saami nõiatrummid ERMis

Hõimupäevade raames avatakse 14. oktoobril kell 17 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmeosaline näitus „Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat“, mis jutustab esiajaloolistest kaljujoonistest foto ja tekstiilikunsti vahenditega ning avab graafiliste lehtede abil erinevates muuseumides hoitavate saami nõiatrummide kujundimaailma. Näituse avamisele eelnevalt, kell 16 on kõik oodatud Hans Ragnar Mathiseni loengule „Meenutusi Saamimaast“.

Näituse esimese osa „Kiviaja graafika“ autoriks on graafik ja kuraator Loit Jõekalda. Ekspositsiooni kuuluvad frotaažtõmmised ja fotod, mis dokumenteerivad hetki ajaloost ja sisaldavad sõnumeid muinastaide pärandist läbi aastatuhandete. Frotaažtõmmised on tehtud esiajalooliste kaljujooniste leiukohtades: Äänisjärve ja Valgemere Karjala, Koola poolsaar, Põhja-Norra, Inglismaa, Põhja-Itaalia, Kesk-Siber. Näitusel on fotosid ka Lõuna-Aafrikast, Iirimaalt, Lõuna- ja Põhja-Rootsist, Soome kaljumaalingute leiukohtadest, Minusinski orust Hakassiast, paleoliitilistest koopajoonistest Lõuna-Uuralis, ning ka Eestimaa kividelt.

Näituse teise osa „Saami trummid kunstiteostena“ autoriks on saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen. Näituse Eestisse vahendaja Mikk Sarv selgitab, et saami kunstnik osaleb näitusel 30 graafilise lehega, millel on puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“. Kunstnik valis neist välja 28 trummi ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt äraviidud vaimuvara.

Näituse kolmandaks osaks on tekstiilikunstniku ja kunstiajaloolase Erika Pedaku väljapanek „Tsitaat“.“Kui ma ERKI soome-ugri reisiks valmistudes kividele raiutud kujundite fotosid vaatasin, sain nendelt lihtsalt uut informatsiooni. Kaljujooniseid kopeerides aga sain võimsa emotsionaalse laengu. Inimfenomeni vaimne olemus neoliitilistes kaljutaiestes on nii veenev ja autoriteetne, et selle parafraseerimine, refereerimine või muul kujul muutmine oleks raskendatud. Seetõttu leidsin, et Valgemere ranniku petroglüüfe oleks aus tsiteerida,“ selgitab autor. Erika Pedaku töödes on tehnikana kasutatud nõelviltimist, käsitsi- ja masinõmblust tööstuslikult toodetud kangal.

Näitus on avatud 14.10.–31.12.2011. Sel perioodil toimuvad ka filmiõhtud, töötoad ja loengud esiajaloolisest kaljutaidest, mis tutvustavad geograafiliselt erinevaid leiukohti ja perioode, temaatikat ja tehnikaid, teaduslikku uurimist ja tõlgendusi, säilimist ja kaitset, muuseume ja ekspositsioone.

Täiskasvanud õppija nädal sai hoo sisse

Neljateistkümnendat korda peetakse Eestis täiskasvanud õppija nädalat, mille teemaks on sarnaselt eelmisele aastale “Õppimine seob põlvkondi”.

Nädala avaüritus peeti 7. oktoobril Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis, kus kuulutati välja ka aasta õppijad. Aasta õppija tiitliga pärjati Ralf Burk Ida-Virumaalt. Eripreemiad pälvisid Heili Freimanis Valgamaalt ja Tiiu Kaubur Saaremaalt. Rahva lemmikuks nimetati Mairi Raju Võrumaalt, parimaks koolitajaks Viive Einfeldt Pärnumaalt ja aasta koolitussõbralikumaks organisatsiooniks Rapla Keskraamatukogu. Eraldi märgiti ära ka kõige koolitussõbralikum vald – Albu vald Järvamaal. Maakondade aasta õppijate õpilugusid saab lugeda siin.

Täiskasvanud õppija nädal jätkub 12. oktoobril e-õppe päevaga, mis sisaldab avalikku loengut, e-Õppe TVd ja töötuba. “Vanaema õunapuu otsas” nime kandva E-õppe päevaga soovivad korraldajad rõhutada aktiivsena vananemist ja solidaarsust erinevate generatsioonide vahel. Päeva saab jälgida reaalajas e-õppe päeva kodulehel.

13. oktoobril toimub Grundtvigi programmi võimalusi tutvustav päev. Grundtvigi päev on vastavalt TÕN-i temaatikale pühendatud mingile kindlale teemale või valdkonnale täiskasvanuhariduses, mille rakendamisvõimalusi rahvusvahelises koostöös lähemalt analüüsitakse. Sel aastal keskendutakse aktiivse vananemise teemale. Päeva vältel püütakse leida vastused küsimustele: Kuidas jääda aktiivseks, sõltumata vanusest ja ealistest iseärasustest? Kui oluline on õppida ajaloost ja elutarkusest? Kuidas saan mina täiskasvanute koolitajana toetada elanikkonna aktiivsust? Milliseid arenguvõimalusi on Eesti täiskasvanuhariduse valdkondades? Loe edasi: Täiskasvanud õppija nädal sai hoo sisse

Anna üles eeskujulik noor

MTÜ Noortekonverentsid on välja kuulutanud “Hea Eeskuju” stipendiumi, mis mõeldud võitjale õpingute alustamiseks ülikoolis, kõrgkoolis või täiendõppeks huvikoolides.

Konkursiga soovitakse tunnustada neid koolinoori, kes on oma vabast tahtest viinud kodukandi või kaaskondlaste hüvanguks ellu midagi sellist, mis väärib üldsuse tähelepanu ja tänu. Näiteks on varasemalt Hea Eeskuju tiitli pälvinud tartlanna Oliivia Narits, kes on võtnud oma südameasjaks HIV-i alase teadlikkuse tõstmise, hiidlanna Reili Rand, kes on oma tegudega valmistanud rõõmu nii lastekodu väikelastele kui ka puuetega inimestele ja ajaloomuuseumi asutanud koolipoiss Rando Mülts.

7.-12. klassis või kutsekeskkoolis õppivaid eeskujulikke kandidaate on aega esitada 16. oktoobrini.  Selleks tuleb minna noortekonverentsi kodulehele ning laadida sealt alla taotlusvorm, kuhu saab kirja panna eeskuju vääriva loo.

“Hea Eeskuju” kandidaate saavad esitada nii sõbrad, õpetajad, direktorid, õed-vennad kui ka lapsevanemad ehk kõik inimesed, kes usuvad, et kandidaadi teod vääriksid laiemat kõlapinda ja tunnustust.

Stipendium väärtusega 13oo eurot antakse üle noortekonverentsi Lahe Koolipäev  2011 raames. Hea Eeskuju 2011 võitja esitaja sõidutab Evenor Suurbritanniasse, Hea Eeskuju lõppvooru pääsenutele kingib Tallink Laheda Koolipäeva merel.

Konkursi patrooniks on Riigikogu spiiker Ene Ergma.

Eesti Lastekaitse Liit kutsub noori kirjutama ja pildistama

Eesti Lastekaitse Liit kutsub noori osalema essee- ja fotokonkursil “Kuidas elad Eestimaa laps?.

Esseekonkursile oodatakse 16-19 aastaste noorte töid. Töö pikkus peaks olema kuni 3000 tähemärki või käsitsi kirjutatult kaks A4 lehte. Kirjutada võib nii eesti kui ka vene keeles.

Fotokonkursil on noored jaotatud kahte vanuserühma: 7-13 aastased ja 14-19 aastased. Osaleda võib nii üksi, kui ka kolmeliikmeliste võistkondadena, kuid sel juhul tuleb auhinda omavahel jagada. Üks osaleja võib esitada kuni kolm fotot, mis võivad olla nii värvilised kui ka mustvalged. Foto juurde tuleb lisada lühikirjeldus, mida fotoga öelda soovitakse.

Konkursi üldeesmärgiks on laste ja noorte seas lapse õiguste alase teadlikkuse suurendamine nende kaasamise ning osalemise kaudu.

Võistlustöid oodatakse kuni 3. novembrini. Esseekonkursi esikolmik sõidab külastama Euroopa Parlamenti Brüsselis, fotokonkursi mõlema vanusegrupi parimale on auhinnaks fotokaamera.

Esseed ja fotod palutakse saata märgusõnaga “KONKURSS” e-posti aadressil infokeskus@lastekaitseliit.ee või aadressil: MTÜ Lastekaitse Liit, Endla 6-18, Tallinn 10142. Loe edasi: Eesti Lastekaitse Liit kutsub noori kirjutama ja pildistama

Facebook kutsub näitama oma kiivreid

Suhtlusportaal Facebook kutsub kampaaniamängus Kiivring kõiki üles näitama oma ägedaid kiivreid.

Spetsiaalselt kampaaniamänguks loodud leheküjel “Eesti mees on surmalõvi” märgitakse, et kiivrikandmise nõue tuleneb seadusest, kuid kiivrit on hea mõte kanda ka seaduseta. Lisatakse, et õnneks on mitmete erinevate vormide ja disainidega kiivreid ning on olukordi, kus oma kiivreid näidata.

Kampaanias osalemiseks tuleb kõigepealt kampaania koduleht endale meeldivaks teha. Seejärel tuleb lasta end kiivriga pildistada ükskõik millises olukorras. Olukord võib olla realistlik, ebaloogiline või koomiline. Edasi tuleb pilt üles laadida Surmalõvi kampaanialehel vastavalt oma kodukohale ning jääda ootama teiste kommentaare ning like.

Iga piirkond annab välja oma  auhinna, mis tähendab, et kokku antakse välja 17 auhinda. Nii võib näiteks Järvamaa kõige toredam kiivrikandja suusatada tasuta Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse slaalomirajal ning Valgamaa parim kiivrikandja saab koos kolme sõbraga nautida päeva Otepää seiklusrajal. Läänemaa on oma parimale kiivrikandjale auhinnaks välja pannud iPodshuffle.

Kampaania kestab 4. oktoobrist 7. detsembrini, auhindu hakatakse jagama alates 21. novembrist. Kampaania reeglite ja maakondade auhindadega saab tutvuda siin.

Jõgeval räägitakse tervislikust toitumisest

Vali tervis! kampaania

11. oktoobril toimub Jõgeva restoranis Kosmos tervisliku toitumise teabepäev “Puu- ja köögivili meie toidulaual”.

Päeva jooksul on võimalik kuulata loenguid sellest, mida ja kuidas teha puu- ning kõõgiviljadega. Praktilisi näpunäiteid puu- ja köögiviljade kasutamisest jagavad nii toitumisnõustaja Ene Mägi, kui ka Põltsamaa Ametikooli õpetajad.

Samuti saab testida oma keha erinevaid parameetreid – rasvasisalduse protsenti, luutihedust ja bioloogilist vanust. Soovijatele pakutakse tasakaalustatud toitumise konsultatsiooni.

Õhtul peetakse pidu puu viljaaias, kus osalejatel on võimalus jagada oma retsepte ning kogemusi ja lustida õhtujuhi juhatusel.

Osalejatele on üritus tasuta, täpsema päevakava leiab siit.

Lõuna-Eesti naiskoorid saavad taotleda preemiat

 

dirigent
Eelmise aasta preemia laureaat Saidi Tammeorg (keskel) . Foto: Mati Määrits

Lõuna-Eesti silmapaistvatel naiskooridel on taas võimalus kandideerida Tartu Kultuurkapitali Vaike Uibopuu sihtkapitali preemiale.

350 euro suurusele preemiale kandideerida sooviv koor peab aktiivselt tegelema kontserttegevusega ning olema osalenud laulupidudel. Kui tingimustele vastavaid koore on mitmeid, eelistatakse preemia andmisel koori, kes on saavutanud Naislaulu Seltsi poolt korraldatud viimasel konkursil parema koha.

Kandidaate preemia saamiseks võivad üles seada nii maakonnad, koorid, organisatsioonid, kui ka üksikisikud. Stipendium dirigendile või toetus koorile makstakse iga-aastaselt kordamööda. Kui sel aastal jagatakse toetust koorile, siis eelmisel aastal pävis oma töö eest stipendiumi dirigent Saidi Tammeorg.

Preemia saaja kuulutatakse välja Tartu ja Tartumaa naiskooride laulupäeval 19. novembril Tartu Ülikooli aulas.

Nimelise stipendiumi taotlemise ankeedi leiab  siit.

Ankeet tuleb täita ja ära saata hiljemalt 1. novembriks.

Pühapäevases “Laulupealinna” saates esinevad Otepää vallavanem Andres Visnapuu ja näitleja Veikko Täär

Otepää vallavanem Andres Visnapuu.
Marju Länik.

 TV3e saatesarjas “Laulupealinn” esineb koos Marju Länikuga vallavanem Andres Visnapuu ja näitleja Veikko Täär. “Laulupealinn” on TV3 eetris pühapäeviti kell 19.30. Eetris on olnud kaks saadet, esimene saade oli laulupaiku tutvustav, teises saates laulis Otepää esindaja Marju Länik loosi tahtel koos väikese laulutüdruku Liisabet Urmiga. Kolmandas saates, kus lauljate edasipääsemist otsustab juba televaataja, laulavad koos Marju Länikuga armastuslaulu vallavanem Andres Visnapuu ja näitleja Veikko Täär.
Monika Otrokova

Võru tunnustas õpetajaid

Neljapäeval, 6. oktoobril toimus kultuurimajas Kannel pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele.
Üritusel anti üle Võru linna aasta õpetaja 2011 tunnustused. Tunnustuse pälvis pikka aega lasteaeda Okasroosike juhtinud Aina Kongo, Aasta Õpetajad 2011 on Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Eve Unt, Võru Kunstikooli õpetaja ja tantsutrupi Katariina juht Ly Berišvili ning Võru Järve Kooli õpetaja Anne Morel. Aasta Noor Õpetaja 2011 tiitli pälvis Võru Kesklinna Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Margus Soome.
Tunnustuse saanutele andsid Võru linnapea Jüri Kaver ning linnavolikogu esimees Erki Saarman üle 600-eurosed reisibüroo kinkekaardid ning klaasist raamatukujulised meened.
Autasustamisele järgnes Eesti Draamateatri etendus „Kõik on täis“ ning pidulik vastuvõtt.
Marianne Mett

Tulemas on näitus suitsusaunadest ja suitsusaunapäev

19. novembril toimub suitsusaunapäev, mida peetakse sel aastal kahes kohas – Urvastes ja Karilatsis. Päev algab kell 10 Urvaste rahvamajas, kus üliõpilased koos juhendajaga tutvustavad paari tunni jooksul suvisel pärimusekogumisel kuuldut-nähtut. Peale lõunat kell 14 jätkub päev Põlvamaa Talurahvamuuseumis Karilatsis, kus avatakse näitus ”Savvusann – mi uma sann” ning kõneldakse aasta jooksul suitsusaunade hüvanguks tehtust. Juttu tuleb ka praegusaegsest saunapärimusest, sauna ehitamisest, avatud suitsusaunade ettevõtmisest. Päeva lõpuosas peetakse teelaua taga ühine arutelu ja lepitakse kokku edasised tegevusplaanid. Seminari ajal küdema pandud muuseumi suitsusaun saab valmis õhtul kella kuue paiku ja päeva saab soovi korral lõpetada saunaskäiguga.
Suitsusaunapäeval osalemine on tasuta, osa võtma ja kaasa arutlema oodatakse kõiki suitsusauna-huvilisi. Pikema sõnavõtu soovist palume teatada korraldajatele hiljemalt 15. oktoobriks.
Suitsusaunapäeva korraldavad MTÜ Hinokad, Põlva Talurahvamuuseum, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja Kunstide Instituut, Urvaste seltsimaja, Võro Instituut ja Võro Selts VKKF.
Toetavad kultuuriministeerium (Vana Võromaa kultuuriprogrammist) ja Võru maavalitsus; suitsusaunanäituse tegemist toetas Põlvamaa Partnerluskogu leader-programmist.
Lisainfo: Külli Eichenbaum, Võro Instituut, el 5661 1924, kylli.eichenbaum@gmail.com  
Triinu Ojar, Võro Selts VKKF, tel 5332 2153, triinu.ojar@wi.werro.ee

 

Rakvere punklaulupidu pälvis Läänemere Linnade Liidu kultuuripreemia

Kultuuripreemia vastuvõtmisel: (vasakult) Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami, LLLi president Koldingi linnapea Per Bodker Andersen ja Rakvere linnapea Andres Jaadla.

Neljapäeval, 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu (LLL) peakonverentsil jagati välja kultuuripreemiad. Rakvere punk laulupidu pälvis LLLi kultuuripreemia oma innovatiivse ja julge lähenemise eest laulupeotraditsiooni ühendamisel kaasaegse punkmuusikaga.

Punklaulupidu Rakveres tänavu suvel.

Kultuuripreemiaga kaasneb ka rahaline preemia.
Tänavu 11. juunil toimunud II punk laulupidu oli Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 peaüritus Rakveres. Rakvere ja tõenäoliselt kogu maailma teisel punklaulupeol osales ligemale 2000 lauljat 80 kollektiivist ja neid vaatas ligi 7000 käepaelaga pealtvaatajat. Punklaulupeo idee autori ja lavastaja oli Rakvere Teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe.
Hilje Pakkanen

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks

Läänemere Linnade Liidule valiti uus juhatus.

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu XI peakonverentsil Läänemere Linnade Liidu üheks asepresidendiks, kes hakkab esindama Balti riike uuel valimisperioodil.
Andres Jaadla sõnul tähendab tema valimine Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks ühtlasi suurt tunnustust Rakvere linnale ja avab uusi võimalusi Eesti linnadele.
Samal konverentsil valiti Eesti uueks juhtivlinnaks varasema Kärdla linna asemel Keila linn. Ühtlasi valiti Keila linnapea Tanel Mõistus Läänemere Linnade Liidu juhatusse.
Uueks perioodiks valiti presidendiks tagasi Koldingi linnapea Per Bodker Andersen.
Läänemere Linnade Liit on Läänemere ääres paiknevate riikide linnade ühendus, mis ühendab kümne riigi enam kui sadat linna. Eestist kuulub liitu 18 linna.
Hilje Pakkanen,
info- ja avalike suhete spetsialist

Obinitsa Seto Muuseumitarõs tuleb muinasjutuseminar

Laupäeval, 8. oktoobril algusega kell 13 toimub Setomaal Obinitsa Seto Muuseumitarõs muinasjutuseminar – Tartust tulevad muinasjuttude uurimisrühma liikmed muuseumi nn avatud seminari pidama. Seminari käigus siis avatakse seto ja lutsi muinasjuttude taustu ja tuuakse välja omavahelisi sarnasusi. Lõpuks räägib muuseumipedagoog Terje Lillmaa oma tuntud headuses ka seto muinasjutte. Kõik kuulajad-vaatajad on teretulnud.
Kavas:
Moon Meier: Terje Lillmaa seto jutuvestjana.
Andreas Kalkun: Pühä Maarja ja seto identiteet. Jumalaema kohast seto juttudes.
Risto Järv: Muinasjutt „Ussi naine”.
Mairi Kaasik: Muinasjutt „Upa pite taivahe”.
Kärri Toomeos-Orglaan: Rahvajutuväljaanded veebis: vajadus ja/või võimalus.
Inge Annom: Paulopriit Voolaine ja Lutsimaa.

Kohvipaus.
Veebiväljaande „Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt“ esitlus ning Terje Lillmaa jutuvestmine. Lutsi muinasjuttude veebiväljaanne „Pühakud ja vägimehed“ põhineb peamiselt Paulopriit Voolaine Lätimaalt, Ludza maakonnast 1920.–30. aastatel kogutud materjalil. Ludza maakond ehk Lutsimaa on tuntud Läti eesti keelesaarena, kus veel möödunud sajandi esimesel poolel elas väike eestlaste kogukond ja kõneldi lutsi murrakut. Lutsi eestlaste muinasjutud on huvitavad selle poolest, et mitmetel neist leidub paralleele seto juttudega. Seto jututraditsioonis omakorda esineb süžeesid, mida tuntakse veel vaid Lätis ja/või Leedus. Siin võib tegemist olla omanäolise, vaid Balti areaali hõlmava folklooritraditsiooniga. Veebiväljaanne sisaldab nii Lutsimaa eestlaste kui selle multikultuurse piirkonna teiste rahvaste muinasjutte. Väljaande avaldamist toetasid riiklik programm „Eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded“, Euroopa Liit Regionaalarengu Fondi kaudu ning Eesti Kultuurkapital.
Eve Ellermäe,
Obinitsa Seto Muuseumitarõ juhataja kt

Värska Veekeskuses tuleb lionsi heateopäev

Laupäeval, 8. oktoobril on Värska Veekeskuses koostöös lionsklubiga LC Põlva heateopäev.

Üleriigilise lionsklubide heateopäeva tähistamisega seoses saavad lapsed vanuses (5-14 a.) külastada Värska Veekeskust poole hinnaga ning perepileti ostjatele jagub üllatusi.
Kohapeal saab teha ka annetusi kogumispalli, mis asub veekeskuse fuajees ja kuhu kogunev toetusraha läheb Põlvamaa paljulapseliste perede toetuseks.
Lisainfot Värska Veekeskuse külastuseks leiab kodulehelt: www.spavarska.ee  
Lisainfo: Marko Avikson, LC Põlva president, tel 522 1044.

 

Kuksiimimeistri juubelinäitus Kondase keskuses

Tõnu Kukk.

Viljandi Kondase keskuses on avatud graafik Tõnu Kuke juubelinäitus. Tõnu Kukk on loonud kuksiime ja harrastanud šaržijoonistamist, heraldikat ning palindroomide tegemist. Muu hulgas on ta kahe Viljandi pärimusmuusika festivali (1994, 2010) tunnuskujunduse autor.

Tõnu Kukk on omapärane märgmeister. Märkidel on palju esinemiskujusid. Näiteks numbrid, tähed, ikoonid, avataarid, ohu- ja liiklusmärgid, tätoveeringud, viljaringid, kaubamärgid jne. Märk on asi või nähtus, mis viitab tähenduslikult millelegi teisele. Seega – märk vajab vaatajalt ilmutust. Tajukujundite teke on paratamatult seotud varasemate kogemustega. Seetõttu ehitatakse märgid üles tuttavatele kujunditele.

Tõnu Kuke kuksiimid.

Tõnu Kuke kujundatud vappe kasutavad Hiiu maakond, Kohtla-Järve, Põlva, Lihula ja Võhma linnad ja Järvakandi, Illuka, Vigala, Halliste, Tarvastu, Abja, Rõngu, Lihula, Tudulinna ja Kõo vallad. Asutuste visuaalseid tunnusmärke ehk logosid on Tõnu Kukk kavandanud näiteks Eesti Pärimusmuusika Keskusele, Viljandi Pärimusmuusika Aidale, Muusikasündmusele, Kondase Keskusele, Viljandi Muusikakoolile ja Viljandi Linnaraamatukogule.

Tõnu Kuke peamine looming avaldub kuksiimides, nende tegemist alustas ta oma Tartu-perioodil, kakskümmend aastat tagasi. Need on must-valged sümbolid, mis erinevad tavalistest märkidest mängulisuse ja huumori poolest. Eripäraks on ka märke selgitavad allkirjad, mis teeb koosluse duaalseks. Kuksiimide puhul püüab autor leida objektide visuaalset rütmi, sugestiivsust ja isikupäraseid omadusi. Ta kasutab loomingus tihti vurr-kompositsiooni ja sümmeetria erinevaid võimalusi.

Kondase Keskus

Lõõtspillimees on oodatud nii perekondlikele tähtpäevadele kui festivalidele

Lõõtsamees Heino Tartes. Urmas Volmeri foto

7. oktoobril kogunevad paljud lõõtspillihuvilised Viljandi Pärimusmuusika Aita August Pulsti õpistu kursusele, et mänguoskust lihvida ja repertuaari täiendada.Demonstreerimaks oskusliku lõõtsamängu vaimu ja võimu annavad kursuse juhendajad – Eesti osavaimad lõõtsamehed – Margus Põldsepp, Juhan Uppin, Heino Tarter, Ants Taul ja Tarmo Noormaa õhtul aida suures saalis kontserdi. Kuulda saab nii rõõmsaid lugusid kui ka neid, mis kõige õrnemaid hingepaelu puudutavad. Kõik on oodatud!

Eesti Pärimusmuusika Keskus

Tänavune ehteaasta kulmineerub oktoobris-novembris

Eesti rahvakunsti ja käsitöö liit on kuulutanud tänavuse käsitööaasta teemaks „Ehe ehe”. Ehteteema üheks kandvaks osaks on kõigile huvilistele mõeldud maakondlikud ehtekojad 22. oktoobril ning mardilaat Tallinnas.

22. oktoobril avatakse maakondades ehtekojad, kus kus õpetatakse valmistama helmeid, kette, paelu, linte, peakatteid, aksessuaare jpm. Võimaluse korral peetakse loenguid, esitletakse rahvuslikku käsitööd filmide, demonstratsioonide ja meistriklasside kaudu.

Maakondades korraldatakse samal ajal ka näitusi, kus tutvustatakse paikkonnale omaseid rahvarõivaid ja nende juurde kuuluvaid ehteid ning lisandeid. Lõppnäitus on Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis novembris ja suur ehtekoda on avatud mardilaadal, kus osalevad ka meistrid mujalt Euroopast.

Rahvusvaheline konverents „Ornament – võti maailma” toimub Tallinnas 11.-13. novembrini. Konverentsil räägivad oma edulugusid eri maade käsitööettevõtjad ja disainerid, kelle toodangu aluseks on paikkondlik lugu või kohalik kiri, muster, ornament.

Sannaliha edimäne võit

Eda Veeroja koos Evelin Ilvesega. Foto: Uma Leht

Mooska talu perenaine Eda Veeroja sai esimese võidu eurobürokraatia üle – oma saunas suitsutatud liha võib edasi müüa.

Sannan suidsutõdut lihha või edesi müvvä – suidsulihasõbrast Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda sai edimädse võidu eurobürokraatia üle.

Lihasuidsutamisõ oppuisi kõrraldaja, kodokandin tettü söögi avvustaja ja turismitalo pidäjä Veeroja Eda tapõl’ keväjä veterinaar- ja toiduammõtiga, miä es lupa sannan suidsutõdut lihha edesi müvvä ja mõnõl tõsõl turismitalol küläliisile lavva pääle pandmisõs osta.

Et põhjõndus tundu Veeroja Edalõ ull’ – savvusannan tohe-i süvvä tetä, selle et sääl olõ-i kraanikaussõ, saa-i sainu mõskõ jne –, sis võidõl’ tä edesi. Tsiht oll’ saia luba liha savvutamisõs eräle sannan, kon inemise hinnäst mõsõ-i. Tuu luba om no käen.

«Hügieenisäädüs lupa sändsit kokkolepmiisi,» selet’ Veeroja Eda. «Ku ammõtnigu jääse rahulõ tuuga, kuis lihaga inne ja päält suidsutamist ümbre käütäs, sis passis savvusann liha kuumtüütlemise ruumis.»

Veeroja Eda om edimäne Eesti ettevõtja, kiä sändse lua sai. «Ei olõ olnu sändsit ettevõttit, kes noid tahtnu,» kõnõl’ tä. «A ku ma kai noilõ paprilõ otsa, sis ma sai arvo, mille – noid paprit niimuudu täütä, et veterinaar- ja toiduammõt rahulõ jääs, ei olõ lihtsä. Mul oll’ suvõl aigu, võtsõ kätte ja tei är.»

Paprõ saiva kõrda, a asi jäi iks saisma. «Ammõtnigu es julgu vai es mõista otsusta ja es taha kah väega,» ütel’ Veeroja Eda. «A sis tull’ appi trehvämine. Põllumajandusministri Võromaalõ tulõmisõ survõ all teivä Talina ammõtnigu otsussõ är: sannan savvutamist nä tunnistasõ, ku tuus om ehitet eräle sann. Tuu om pretsedent, mille perrä tõsõ saava kah naada umma asja ajama.»

A ütegi muu kotussõ päält ammõtnigu perrä ei anna: liha külmtüütlemine piät vastama Euruupa lihahügieeni nõudmiisilõ. «Piät olõma rossõvaba pinna, kimmä temperatuuriga ruumi, eski rõivakapp: ku ammõtnik tulõ ruumi kontrolma, piät tä saama sääl sälgä panda sanitaarrõiva,» selet’ Eda. Loe edasi: Sannaliha edimäne võit

Võrumaal tuleb kodanikuajakirjanduse konverents

Kylauudis.ee toimetus laadal Uma Mekk 2010. Foto: Kylauudis.ee
Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsub 4. novembril Võrumaal peetavale Eesti esimesele kodanikuajakirjanduse konverentsile „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“.

Konverentsil räägitakse kodanikuajakirjanduse rollist ja missioonist üha mitmekesisemaks muutuvas meediapildis. Muuhulgas on vaatluse all küsimused: Kuidas olla kindel, et sinu vahendatav info teenib õilsaid eesmärke? Kuidas saab lihtne kodanik anda oma panuse info adekvaatsemasse levikusse ja kuidas saab ajakirjandus kaasata oma töösse rohkem kodanikke? Kas iga kodanik saab olla ajakirjanik?

Konverentsil astuvad üles (aja)kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kodanikuajakirjandusliku blogi Memokraat pidaja Daniel Vaarik, ajakirjanik Raivo Suni, raadio Juminda Poolsaar juht Artur Talvik, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk, portaali Kylauudis.ee üks käimalükkajaid Erkki Peetsalu, Ruhnu blogijad Kaarel Lauk ja Priit Kapsta, Urvaste valla lehe endised toimetajad Margus Konnula ja Airi Hallik-Konnula. Konverentsi modereerib Sulev Valner.

Konverentsile on oodatud ajakirjanikud, kodanikuajakirjanikud, valla- ja linnalehtede ja portaalide toimetajad, ajakirjandustudengid ning kõik teised, kellele teema huvi pakub. Loe edasi: Võrumaal tuleb kodanikuajakirjanduse konverents

Nelja aastaga on Eestis asutatud 6000 uut MTÜd

Viimase nelja aastaga on Eestis asutatud ligi 6000 uut mittetulundusühingut ning teiste Ida-Euroopa riikidega võrreldes on Eesti kodanikuühiskond kiiremini arenenud ja tegus.

Sellised järeldused toodi välja «Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010» tegevusaruandes. Aruandest selgub, et kui 2007. aasta alguses oli Eestis registreeritud 24164 MTÜ-d, siis selle aasta alguseks oli see arv kasvanud juba 31208ni.

Ühe olulisema sammuna kodanikeühenduste võimekuse tõstmisel tõi regionaalminister Siim-Valmar Kiisler välja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) asutamise 2008. aastal. Selle kaudu on kodanikuühiskonda arendamisse investeeritud ligikaudu 4,4 milj eurot ehk ca 70 miljonit krooni ning kokku on toetatud üle 250 erineva projekti. Tegevusaruandest lähtub, et KÜSK-i toetusel on suurenenud kodanikuühenduste tegevusvõimekus, paranenud nende organisatsiooniline töökultuur ning strateegiline planeerimine.

Märkimisväärselt on tugevnenud ka kohalikul ja maakondlikul tasemel tegutsevad vabaühendused.

Tegevusaruandes toodi välja ka kaasamisele suunatud tegevuste osakaalu suurenemine, mis on muutnud süsteemsemaks ja laiemaks riigiasutuste ja kodanikuühenduste omavahelise koostöö ja infovahetuse.

Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010 täitmise lõpparuandega saad tutvuda siin.

Allikas: www.arenduskeskused.ee

MTÜde juhte ja mentoreid oodatakse kandideerima mittetulendusühenduste mentorprogrammi

Mittetulundusühenduste juhtide mentorprogramm toimub juba neljandat korda ja on suunatud tegutsevate ühenduste juhtimisvõimekuse ja professionaalsuse suurendamisele.

Programmis mentiina osaledes saab aastaks personaalse mentori, kes aitab organisatsiooni arenguvajadusi kaardistada ning annab tagasisidet tegevuste elluviimisel.

Kandideerijalt eeldatakse, et juhitav ühendus soovib arendada ja laiendada oma tegevust ning on tegutsenud avalikes huvides vähemalt kaks aastat.

Programmis mentorina osaledes saab mõtestada olemasolevaid teadmisi ja kogemusi, arendada juhendamise ning tagasisidestamise oskusi, õppida palju uut ja huvitavat ning anda enda panus kodanikuühiskonna arendamiseks Eestis.

Mentoriks kandideerijalt eeldatakse vähemalt viieaastast organisatsiooni juhtimise kogemust, soovitavalt mittetulundusühenduse käivitamise ja arendamise kogemust ning valmisolekut oma teadmisi jagada kuni kaheksa tundi kuus.

Mentorpaari tööd toetavad EASi poolt korraldavad juhtimisteemalised koolitused ja seminarid, mis toimuvad keskmiselt üks kord kuus.

Rohkem infot programmi, eelnevate osalejate kogemuste ja kandideerimistingimuste kohta leiate www.eas.ee/mtymentorlus või liina.keerberg@eas.ee, tel 627 9530. Kandideerimine toimub avalduse ja elulookirjelduse alusel ning on avatud kuni 09.11.2011 allolevate linkide kaudu:

Mentiide kandideerimine

Mentorite kandideerimine

Kas Eesti asi on lodi, jonn või suitsusaun?

Rein Siku eestvõttel otsib Eesti Päevaleht koos lugejatega ehedamaid Eesti asju aastal 2011. Otsime seitset Eesti maa ja rahva tublimat tunnusmärki, vingemat visiitkaarti, ehedamat Eesti ehet.

Tublid lugejad pakkusid nädalaga välja üle kuuekümne Eesti asja. Kodulehel www.epl.ee algab hääletamine esimese kümne kandidaadi vahel.

Anna oma hääl siin.

Novembri alguses toimub UMA MEKI suurlaat

Uma Mekk 2010: laadaettevalmistusi teeb Toomas Kalve. Foto: Elina Kononenko-Allas
Võrus toimub 5. novembril II Uma Meki suurlaat, kuhu oodatakse müüma eelkõige kohaliku talutoodanguga kauplejaid. Teretulnud on  nii kartuli-, õuna-, meemüüjad kui kõik hoidiste-, leiva-, küpsetiste ja teiste maitsvate toodete valmistajad. Eriti oodatakse teavitatud-tunnustatud kodu- või külamajade köökides valmistatud maitsvaid tooteid.

Käsitöömeistrite kaup peaks olema seotud toiduga: lusikad, kulbid, kausid, potid-pannid jne. Väärt laadakaup on ka kauni pitsiga rätikud, linikud, laudlinad, põlled ja pajalapid.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima Urvaste kandi  traditsioonilisi vanu toite, kokakoolitusel õpetatakse kohalikku toiduaineid vormima euroopalikku vormi. Laadal on töötuba lastele, kus õpetatakse kartuliküünalde seebile vldist kingitasku valmistamist ja sibulavanikute punumist.  Meelelahutust pakuvad Võru, Värska, Antsla ja Vastseliina õrumaa muusikakoolide lapsed, päeva juhib Haimar Sokk.

Laat toimub Võru spordihallis 5. novembril kell 10-16. Laadale eelneb 4. novembril  kell 10 Nursi masinaühistu ruumides algav UMA MEKi mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid“ 

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.

Laadale registreerimine ja info telefonil 50 28 783 ja www.voruleader.ee

Noori kutsutakse välismaal õppimise töötubadesse

Dream Foundation Eesti kutsub kõiki noori, kes on unistanud välismaal õppimisest, töötubadesse Tallinnas 11. oktoobril ja Tartus 18. oktoobril, kus on võimalik astuda esimene samm unistuste täitumise poole.

“Töötubades võtame luubi alla kõrgharidusvõimalused populaarseimates sihtkohtdades: UK-s, Hollandis, Rootsis ja Taanis. Oma kogemust tulevad jagama noored, kes on nendes riikides juba õppinud ja tudengipõlve nautinud,” räägib Tallinna töötoa korraldaja Katriin Visamaa. Ta lisab, et Tallinna töötoas on võimalik teha peale UK, Hollandi ja Taani tutvust ka Lätis asuva SSE Riga koolieluga. Visamaa kirjeldab, et kõnelejateks tulevad noored, kes on nendes riikides juba õppinud ja tudengipõlve nautinud. Seega on töötoad suunatud noortelt noortele, et kirjeldada välismaal õppimise teemal mõtteid mõlgutanutele võimalikult vahetuid ja erinevaid elamusi.

Visamaa selgitab, et üritusel kuuleb lisaks seiklusjuttudele kõigest, millest rahvusvaheline tudeng peaks teadlik olema: kõrghariduse eelistest erinevates sihtriikides, õpingute sidumisest karjääriga, rahalisest võimalustest ning paljust muust.

Samuti on kõigil tulijatel võimalus esitada oma küsimusi ja saada neile vahetu vastus juba koha peal, innustab Katriin Visamaa kõiki tulema ja uudishimu rahuldama ning saama infot just enesele olulistes valdkondades. Loe edasi: Noori kutsutakse välismaal õppimise töötubadesse

Paku kandidaat kogukonnaarendaja stipendiumile

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja konkursi kogukonnaarendaja stipendiumile.

Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist. Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule ja/või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega. Stipendiumi suurus on 1 000 eurot.

Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate.

Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega ning soovitajate kontaktidega.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2011. Hilinenud taotlusi ei arvestata.
Stipendium eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile. Stipendiumi eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumi üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2011. aastal novembri lõpus.

Lisainformatsioon: Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, www.dorpatensis.ee