Rubriik: Eesti

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses saavad tunnistuse vaimse kultuuripärandi kursuse lõpetajad

Septembrikuust alates on Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses koos käinud innukad kohaliku elu eestvedajad. Need on inimesed, kes hoiavad oma kogukonnale ja kodupaigale omaseid teadmisi ja oskusi ning soovivad neid tutvustada Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus.
Vaimne kultuuripärand hõlmab selliseid põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis on meile omased ja olulised ka praegusel ajal: suitsusaunast ja hiiu huumorist suguvõsauurimise ja rannakalapüügini. Just need teemad on teiste seas juba nimistusse kantud või ootavad oma järge.
Kursusel õpiti tundma mitme Eesti piirkonna vaimset pärandit ning kõneldi, mida on selle hoidmiseks ette võetud. Sellest sündis elav arutelu: mida saab igaüks meist oma kodukohas ära teha? Lõpuks alustas iga kursuslane mõne sellise oskuse, nähtuse või teadmise uurimist, millest kirjutada Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus. Kursus oli osalejatele tasuta, seda toetas Euroopa Liit ja Eesti riik. „Kursus läks korda ja Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse on taas oodata põnevaid sissekandeid,” rõõmustas Rahvakultuuri Arendus- ja
Koolituskeskuse vaimse pärandi spetsialist Kristiina Porila. Evelin Povel-Puusepp Sauelt lisas: „Kodu-uurijate seltsingu eestvedajana olen saanud hulga ideid ja kinnitust, et kodukoha ajaloo talletamine, mälestuste kogumine ja oma pärandi hoidmine on väga vajalik.” Nimistu, mida haldab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, ootab
sissekandeid kõigilt Eestimaa kogukondadelt.

Lisainfo: www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu

Ühing Korruptsioonivaba Eesti kuulutas välja esseekonkursi

Eilsel rahvusvahelisel korruptsioonivastasel päeval,  kuulutas ühing Korruptsioonivaba Eesti välja esseekonkursi koolinoortele, et kutsuda õpilasi  üles kaasa mõtlema  korruptsiooni ohtudest.

Esseekonkursiga  soovitakse muuta korruptsioonialane arutelu ka noorte seas aktiivsemaks .

„Peame  oluliseks, et eetilist käitumist hakataks teadvustama võimalikult varakult ning tauniv suhtumine korruptsiooni kujuneks enne, kui asutakse esimesele töökohale,“ lausus ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii.

2010. aastal Justiitsministeeriumi poolt läbi viidud korruptsiooniuuringu tulemustest ilmneb, et noorte suhtumine korruptsiooni on mõnevõrra sallivam kui vanematel inimestel. Üheks põhjuseks võib pidada noorte tagasihoidlikke teadmisi  korruptsioonist ja selle ohtudest.

Esseekonkursi eesmärk on ärgitada keskkoolinoori mõtlema ja kirjutama aususe ja läbipaistvuse teemadel. „Konkurss annab  hea võimaluse, et näiteks ühiskonnaõpetuse tundides arutleda  poliitilise kultuuri ning eetilise ja õiglase ühiskonnakorralduse teemadel,“ lisas ühingu  projektijuht Käärt Kaljuvee.

Parimaid autoreid ootab ühingu poolt rahaline preemia ning esseede avaldamine ühingu kodulehel.

Lisainformatsiooni konkursist leiab ühingu kodulehelt www.transparency.ee

Rahvusvahelist korruptsioonivastast päeva tähistatakse alates 2003. aastast seoses ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni vastuvõtmisega ning üle maailma pööratakse sel päeval tähelepanu korruptsiooni ja läbipaistvusega seotud teemadele.

 

Täitus 20 aastat inimõiguste väärtustamist taasiseseisvunud Eestis

2011. aasta oli maailmas inimõiguste vallas tormiline – inimõigused said erakordse tähelepanu osaliseks.

Suur panus selles oli sotsiaalmeedial, mis aitas infot jagada ja ühiskondlikke muutusi nõuda. Tuhanded inimesed otsustasid avalikult oma õiguste kaitseks välja astuda – toimusid protestiaktsioonid Tuneesias, Kairos, Madriidis, Londonis, New Yorkis ja paljudes teistes linnades. Tänu sotsiaalmeediale, mida on raske tsenseerida, jõudsid mitmed inimõiguste rikkumised kiiresti avaliku tähelepanu keskpunkti.

Eesti Inimõiguste Keskuse juhatuse liige Kari Käsper lisas: “Igaühel on võimalik inimõiguste rikkumise vastu välja astuda ja oma töökohas, koolis või kogukonnas inimõigusi au sees hoida. Erilise tänu võlgneme aga nendele, kes üle maailma inimõiguste eest välja astuvad, riskides sageli enda või oma lähedaste elu või vabadusega.”

Eestis on kahekümne aasta jooksul inimõiguste tagamisel saavutatud märkimisväärne edasiminek, ent siiski on mitmeid kitsaskohti. Eesti inimeste teadlikkus inimõigustest on vähene ning sageli ei teata ka võimalusi, mis oma inimõiguste kaitseks olemas on.

Inimõiguste keskuse juhatuse liige Marianne Meiorg sõnul said Eestis eelmisel aastal enim tähelepanu võrdse kohtlemise ning kohtumenetlusega seonduvad teemad, sealhulgas liiga suured riigilõivud, mis takistavad paljudel kohtus oma õiguste kaitsmist.

10. detsembril 1948. aastal võttis ÜRO peaassamblee vastu inimõiguste üldeklaratsiooni, millega kinnitati, et inimõigused on universaalsed ja kehtivad kõikidele inimestele ühte moodi. Sellest tulenevalt tähistatakse üle maailma iga aasta 10. detsembril rahvusvahelist inimõiguste päeva.

Eesti Inimõiguste Keskus on avalikes huvides tegutsev sõltumatu sihtasutus, mis edendab inimõiguste kaitset nii Eestis kui ka mujal. Keskus pakub regulaarset õigusnõustamist võrdse kohtlemise valdkonnas ja õigusabi varjupaigataotlejatele ning pagulastele. Igal aastal jälgitakse inimõiguste olukorda Eestis ning antakse selle põhjal välja aastaaruanne.

Aastavahetuse tähetants Sänna Kultuurimõisas

Tähetants on miski, mis toimub kogu aeg sinu sees ja sinu ümber. See on meie loomulik olek, paratamatu vabaduse aktsepteerimine. Nagu tähed liiguvad, säravad, plahvatavad, surevad ja sünnivad, teeme seda ka meie, kes me oleme loodud tähetolmust.
31. detsembril tantsime Võrumaal Sänna Kultuurimõisas läbides 4 tunni jooksul 5 rütmi (voolamine/staccato/kaos/ lüüriline/vaikus). Alustame tantsu kell 22 ning lõpetame umbes kell 2 hommikul. Kosmilise tantsumuusika, visuaalid ja eriefektid panevad kokku Hendrik ja Hindrek Sänna Kultuurimõisast.
See öö võib olla taevalik, avardav, külluslik, hullumeelne, pöörane, metsik, ekstaatiline kohtumine iseendaga universumis.
Mõtle juba kodus varem valmis sinu taotlus sellele reisile.
Aastavahetuse pakett algab juhendatud reisiga meie päikesesüsteemis Sänna Taevarajal: kultuurimois.kultuuritehas .ee/taevarada.html
Lisaks on paketi sees majutus Sänna mõisas ning külluslik taimetoidu pidusöök peale Suurt Tantsu. Veel sügavama kogemuse soovijaile pakume võimalust saabuda päev varem ja puhastuda suitsusaunas Pärlijõe kaldal.
Soovituslik osalustasu on 35 EUR.
Kõik peo organiseerimisse panustavad inimesed on vabatahtlikud ning kogu tulu läheb Sänna Kultuurimõisa ülalpidamiskuludeks talvisel perioodil.
Palun anna oma osalemissoovist teada kultuurimois@kultuuritehas.ee või tel 555 88 929 (Kadi).
Sänna Kultuurimõis asub Võrumaal Rõuge vallas arhailises puitmõisas. Tants toimub mõisa suures saalis, kus kohtuvad mõisa läänetiiva maine ja idatiiva kosmiline energia. Samas saalis on üleval mastaapne astronoomiliste fotode näitus.

Sänna Kultuurimõis

Vello Salo räägib Kapa stuudiumis armastusest eesti keeles, folklooris ja kirjanduses

Pühapäeval, 11. detsembril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Armastus eesti keeles, folklooris ja kirjanduses” astub üles tuntud vaimulik, literaat ja tõlkija Velo Salo.

300 aastat enne Kristust kirja pandud Saalomoni laulude laulu kannavad ette Draamateatri näitlejad Harriet Toompere, Marta Laan ja Roland Laos, kitarril musitseerib Peter Põder.
Saalomoni ülemlaul on esimene armastusest rääkiv eestikeelne tekst, mis aastal 1739, koos esimese piiblitõlkega meie esiisadeni jõudis. Oma loengus räägib Vello Salo, mida on eestlased tänini kirjutanud, laulnud ja mõelnud armastusest.
Tänavu Tartu Ülikool rahvusmõtte auhinna pälvinud  86-aastane Vello

Salo loeb käesoleval semestril  loenguid armastusest ka Tartu Ülikoolis.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium” algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.
Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on kohvilauas väike vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.
Raplamaa.ee

Fotol: Vello Salo/eelk.ee

MTÜ Klubi Tartu Maraton saab täna 20aastaseks

10.detsembril möödub 20 aastat päevast, mil Tartus, Kloostri tänaval asutati linna 15 aktiivse sporditegelase poolt firma „Tartu Maraton“. 1991.aasta jõulukuul alustanud ettevõtmise näol oli tegemist esimese professionaalse spordiürituste korraldajaga Eestis, kes koondas Tartu Maratoni, Tartu Rattaralli ja Tartu Sügisjooksu organisaatorid.
Aastate jooksul on klubi roll ja tegevused oluliselt laienenud. Kui alustati kolme rahvaspordiüritusega, siis 1998.aastal lisandus kalendrisse Tartu Rattamaraton ning 2000.aastal sai sügisjooksust kevadine Tartu Jooksumaraton. 2007.aastal toodi kalendrisse uudisena Tartu Rulluisumaraton. Täiendused jätkuvad ning nii taassünnibki 2012. aastal kuuenda klubi poolt organiseeritava üritusena Tartu Sügisjooks ning korraldatakse ka 1. Tartu Linnamaraton. Lisaks saab uuel aastal põnevat täiendust ka veebruarikuine suusamaraton, kui esmakordselt Eestis korraldatakse Klubi Tartu Maratoni nimiürituse raames võistkondlik teatemaraton.
Läbi kahe aastakümne on klubi tüürinud neli juhti. Pikaaegsemad neist on 1990ndatel juhataja ametit pidanud Alar Arukuusk ning alates 1999.aastast vastutusrikast rolli kandev Indrek Kelk. Tänasel päeval on klubi tegevmeeskonnas 10 liiget, keda ürituste läbiviimisel assisteerivad tuhanded abikäed. 

Klubi Tartu Maraton

Paistu valda plaanitakse ehitada tänapäevane sotsiaalkeskus

Ajaleht Sakala annab teada, et kevadel plaanitakse Paistu vallamaja lähistel lüüa kopp maasse, et rajada sotsiaalkeskus. Maaküttega hoone esimesel korrusel neljas ühetoalises korteris hakkavad elama liikumispuudega inimesed. Kahe korteri peale on avar duširuum ning liikuda saab ratastoolis. Teisele korrusele tuleb kaks kahetoalist ja kümme ühetoalist korterit. Neist igaühes on tualett ja duširuum, kööginurk, interneti- ja telefoniühendus ning pesumasina paigaldamise võimalus. Esimesele korrusele tulevad ka sotsiaaltöötajate ruumid ning ametisse saab asuda hambaarst. Sotsiaalkeskuse elanikel peaks olema mugav kasutada raamatukogu ja sauna, mis on naabruses paikneva vallamajaga ühe katuse all.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, valmib praegu eskiisina paberil olev sotsiaalkeskus järgmise aasta jõuludeks. Foto: Paistu vald.

Kuressaare sümbol kaotas tormis tiiva

Trahter Veski. Foto: www.kultuur.info

Kuressaare sümbol kaotas tormis tiiva, annab teada ilmauudiste portaal.

Saare maakonda eile tabanud tormi Friedhelmi üks kurioossematest vägitegudest oli Kuressaare trahter Veski tiiva murdmine.

Nelja tiiva asemel on tuulikul nüüd kolm tervet ja üks köndistatud tiib. Tiib murdus eile hommikul ning õnneks keegi viga ei saanud.

Ilmajaam.ee

Metsaliidule teeb muret metsaomanike jaoks halvenev majanduskeskkond

Eesti Erametsaliidu üldkoosolek hindas lõppeva metsa-aasta kordaläinuks, kuid avaldas muret majanduskeskkonna halvenemise pärast.
Korralisel aastakoosolekul arutasid Eesti Erametsaliidu (EEML) liikmed lõppeva aasta töötulemusi ja edasise tegevuskavaga seonduvat. Liidu tegevuse fookuses on olnud metsaomanike huvide kaitsmine uue jahiseaduse ja metsaseaduse ettevalmistamisel. Planeeritavaid metsaseaduse muudatusi peeti vajalikeks ja õigesuunalisteks. Liikmete hinnang tänase jahiseaduse eelnõule on olnud ettevaatlik.
Muret avaldati ka majanduskeskkonna üldise halvenemise pärast. Puidu hinnad näitavad langustrendi. Vääriselupaikade kaitse lepingute alusel makstav kompensatsioon on muudetud maksustatavaks. Metsasektor jäeti välja madalama aktsiisiga diiselkütuse toetusskeemist, mida kohaldatakse põllumajandussektorile. Metsaomanikelt eeldatakse elektriliinide talumist olematu kompensatsiooni eest.
Üldkoosolek kiitis heaks EEML-i põhikirja muudatused, mis võimaldab laiemal hulgal erametsandusega seotud organisatsioonidel liituda EEML-iga. Ilma ulatuslikuma ühistegevuseta on metsa kasvatamine muutuvas majanduskeskkonnas aina enam haavatav ja jätkusuutlikkust kaotav.
Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht

Jõulukuuse toomine riigimetsast on mullusest lihtsam

Tänavu on riigimetsa majandamise keskus (RMK) omal käel riigimetsast jõulukuuse toojaile välja pakkunud 135 kuusekohta üle Eesti. 16.-22. detsembrini toimuvad seitsmes kohas ka juhendatud kuuseretked. Kuuse eest saab tasuda nii mobiilimaksega, ülekandega internetipangas kui ka enne juhendatud kuuseretke algust kohapeal.

„Tegime sel aastal jõulupuu leidmise võimalikult lihtsaks: koduleheküljel on valida 135 kuusekohta, mille koordinaatidel klikkides avaneb üldkasutatav kaardirakendus, mis aitab ka sõiduteekonda planeerida,” selgitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.

Kodulehel toodud kuusekohad on üks võimalus. „Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse tuua ka mujalt.” Selleks tuleb enne aga kindlasti veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitsepiiranguid.

16.-22. detsembrini korraldatakse seitsmes kohas üle Eesti juhendatud kuuseretki, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistid välja otsinud ja osalejatele jääb vaid maksmise, puu valimise, saagimise ning kojuviimise rõõm.

Ühe- kuni kolmemeetriste kuuskede hinnad jäävad 3 ja 13 euro vahele ning jõulupuu eest saab maksta looduskeskustes sularahas, pangaülekande või mobiiliga. RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal olema kaasas oma saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest.

Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt.

Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aidatakse lahendada kuuseabitelefonil +372 676 7532 ja e-postiaadressi kuuseke@rmk.ee vahendusel.

Ajakiri Akadeemia püstitab Maa inimestele ausamba

Täna, 9. detsembril algusega kell 15 esitleb ajakiri Akadeemia Tartus klubis Atlantis oma värsket, saabuvale rahvaloendusele pühendatud erinumbrit. Esitlus rullub lahti Emajõe kaldapealsel, kus 100 000 tartlase monumendist moodustatakse üheks õhtuks ausammas Maa seitsmele miljardile elanikule.

„Sel aastal täitus planeedil Maa seitse miljardit inimest, kuid Eestis elab meid vaid miljon. Need numbrid annavad põhjust sügavamalt mõtiskleda just rahvastiku arengu teemadel,“ ütles Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. „Värske Akadeemia vaatlebki rahvastikumuutusi maailmas ja Eestis.“

Akadeemia esitlusel tutvustatakse lühidalt värske numbri artikleid. Esmakordselt avaldatakse eestikeelsena ka mitme rahvastikuteaduste klassiku esseed.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Põllumajandusmuuseum avab uue ekspositsioonihoone

Täna, 9. detsembril kell 14 avatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis renoveeritud ekspositsioonihoone – mõisaaegne tõllakuur.

Hoones asuvad puidu- ja metallirestaureerimise õppeklass ning uuenenud puidutöökoda. Muuseum on ka seni olnud puidu ja metalli eriala (üli)õpilastele praktikabaasiks. Nüüdisaegne õppeklass võimaldab vastu võtta rohkem õpilasi ning anda paremat koolitust. Lisaks paranevad museaalide restaureerimise tingimused.

Renoveerimise käigus uuendati ka hoones asuvat näitust „Talurahva veovahendid 19. sajandi II poolest 20. sajandi algusaastateni”.

Muuseumihoone remonti rahastati nn rohelise investeerimisskeemi kaudu, kuhu tuleb raha CO2 kvoodi müügist.

Jõud valis aasta tegijad

Erich Petrovits. Foto: kuulutaja.ee

Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa Spordiliidu Jõud  koosolekul valiti aasta paremaid kahes üleriigilises kategoorias. Aasta tegija 2011 tiitli pälvis Erich Petrovits, kes oli 8.-10. juulini
Rakveres toimunud Eestimaa XIII suvemängude korraldaja ja peakohtunik.

Aasta tegija kategoorias järgnesid Petrovitsile Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ja Jõgevamaal toimuvate spordivõistluste peakorraldaja Tarmo Raudsepp.

Aasta noortetreeneriks valiti Jaan Tamm, kes tegutseb Tõstamaal kergejõustikutreenerina. Teise ja kolmanda koha punktid pälvisid korvpallitreener Indrek Ruut ja lasketreener Aleksandr Makarov.

Lisaks tunnustatakse Eestimaa Spordiliidu Jõud aasta tegijaid kahes maakondlikus kategoorias: kohaliku omavalitsuse sporditöötaja ja piirkondlik spordisündmus.
Need tiitlid pälvisid maakonniti:
Aasta kohaliku omavalitsuse sporditöötaja 2011:

Selgusid parimad metsa joonistajad

Mets meil katab laua. Gabriella Tarkus, 10aastane

Ligikaudu 5000 last, noort ja täiskasvanut joonistasid sel sügisel arvutiga teemal “Kohtume metsas!”. Nüüd on parimad selgunud.

Kuni 10-aastaste seas võitis 10aastane Kuressaare Vanalinna Kooli õpilane Gabriella Tarkus pildiga “Mets meil katab laua” (juhendas Eha Kask). 11-13 aastaste joonistajate seas oli parim Rael Kalda Gustav Adolfi Gümnaasiumist pildiga “Ellujäämisretk rabasügavustes”.  Silvia-Sigrid Sillaots Tartu Kunstigümnaasiumist võitis Üllar Sillaotsa juhendamisel esikoha 14-18 aastaste hulgas tööga “Mets on looma kodu”. Täiskasvanutest sai esimese kohta Eve Mäeorg pildiga “Kohtume metsas!”.

Parimaks juhendajaks tunnistati Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õpetaja Aime Peever, kelle juhendamisel valmis 301 pilti, millest 35 jõudis ka lõppvõistlusele. Teise koha sai Olga Kravtšenko Tartu Vene Lütseumist (juhendas 18 lõppvõistlusele jõudnud pildi autorit) ja kolmanda Signe Lensment Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist (17 pilti lõppvõistlusel).

Arvutijoonistuste võistluse korraldasid Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk, Eesti Metsaselts ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

Kõik võidutööd ja osalenud pildid on väljas Internetis: http://joonistaja.eenet.ee/konkurss/.

Tallinna Ülikool ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi allkirjastavad koostöölepingu

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo allkirjastavad homme Tallinna Ülikoolis kahe kooli vaheliste sidemete tihendamiseks ja koostöö arendamiseks koostöölepingu.

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska sõnul on mõlema poole peamiseks eesmärgiks parandada gümnaasiumihariduse kvaliteeti.  “Koostöö võimaldab kaasata Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppetöösse meie ülikooli õppejõude, üliõpilasi ja tehnilisi võimalusi ning ühtlasi populariseerida akadeemilist haridust, teadust ja teadlase elukutset Eesti ühiskonnas,“ avaldas Reiska heameelt sõlmitava lepingu osas

Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktori Indrek Kaldo märkis, et koostöö Tallinna Ülikooliga ühtib gümnaasiumi akadeemilisuse põhimõttega ning ühtlasi aitab õpilasi paremini ette valmistada tulevasteks kõrgkooliõpinguteks. „Usun, et meie vastastikune koostöö annab Koidula kooli õpilastele võimaluse loodussuunal kasutada Eesti kõige kaasaegsemat teadusmaja, kus õpilased saavad laborites katseid teha ja kus ülikooli õppejõud saavad õpilasi innustada loodussuunda edasi õppima minema,“ avaldas Kaldo lootust.

Koostöö avab mõlema poole jaoks mitmeid võimalusi – näiteks saavad ülikooli õppejõud ja tudengid pakkuda oma tuge Pärnu Koidula Gümnaasiumi valikkursuste või uurimustööde juhendamisel või kaasata õpilasi ülikooli erinevatesse teadusprojektidesse.   Koostööleping sõlmitakse tähtajatuna.

Misso kutsub jõululaadele

11. detsembril kell 13.00 toimub Missos jõululaat, kus muuhulgas saab jõuludeks teha kingioste ja puhata jalga kohvikunurgas.

Lisaks on võimalik teha väike heategu, tuues kingituse valla vähekindlustatud lastele, eakatele või paljulapselisele perele.  Avatud on vanakraami nurk, kuhu saab ära anda oma vanad asjad ning leida teiste toodud aardeid. Lastele pakutakse tegevust lastenurgas.

Jõululaat lõpeb kell 16:00 tulede süütamisega valla jõulukuusel.

Korraldajad ootavad laadale müüma nii käsitöölisi kui ka toidukaupade pakkujaid. Eelregistreerida saab veel täna e-posti aadressil rahvamaja@misso.ee.

Hädas last tuleb aidata!

Lastel ja lastevanematel on võimalus saada tasuta nõu helistades lasteabi nõuandetelefoni numbril 116111, Skype kaudu (lasteabi_116111), MSNi abil (kasutaja: info@lasteabi.ee) ja chat-lahenduste kaudu (vt www.lasteabi.ee).

Portaalile Koolielu.ee antud usutluses märkis nõuandetelefoni projektijuht Külli Friedemann, et Lasteabi nõuandetelefonile  tehakse umbes 300 kõnet kuus. Kõige sagedamini helistatakse pärast kooli ja õhtusel ajal. Helistajatest enam-vähem pooled on lapsed ja pooled täiskasvanud.

Peamiselt on murekõned seotud kooliga. Näiteks uuritakse, mida teha siis, kui tundub, et õpetaja ei ole õpilaste suhtes alati objektiivne, antakse märku eakaaslastest, kes ei ela helistaja arvates just kõige turvalisemat elu ja räägitakse ka suhteprobleemidest.

Kõnede vastuvõtjad on valdavalt  pikaajalise töökogemusega sotsiaal- ja noorsootöötajad või psühholoogid, kes on läbinud ka vastavad koolitused. Nende peamine sõnum kooliõpetajatele on see, et koolikiusamisse – toimugu see koolis, kooliteel või internetis – peavad sekkuma täiskasvanud ning võtma selle lahendamises juhtrolli. Kõned nõuandetelefonile näitavad, et koolikiusamine jäetakse pahatihti laste endi „klaarida“.“

Helistaja nime ei küsita ja samuti ei pea helistaja mõtlema  sellele, kas tema mure on ikka piisavalt suur helistamiseks. “Ka väikesest murest võib saada suur! Rumalaid küsimusi meie telefoni jaoks ei ole, kõige rumalam küsimus on küsimata küsimus,” märkis Friedemann portaalile Koolielu. Telefonikõned küll salvestatakse, kuid seda parema klienditeeninduse eesmärgil. Loe edasi: Hädas last tuleb aidata!

Valmis Eesti esimene põhjalik poliitika ja valitsemise kõrgkooliõpik

Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi õppejõudude ühistööna on ilmunud esimene eestikeelne põhjalik poliitika ja valitsemise aluseid tutvustav kõrgkooliõpik, mis katab riigiteadusi Lääne õpikutes tavaks saanud viisil ja mõisteraamistikus. Õpiku esitlus toimub reedel, 9. detsembril algusega kell 14 Tallinna Ülikooli Mare õppehoone aatriumis (Uus-Sadama 5, III korrus).

Äsja raamatupoodidesse jõudunud „Poliitika ja valitsemise alused“ annab esmakordselt tervikliku ja tänapäevase ülevaate poliitika ja valitsemise võtmeteemadest ning tutvustab valdkonna üldmõisteid. Lisaks riigiteadustele sobib õpikut kasutada ka ülejäänud sotsiaalteadustes (sotsioloogia, õigus, majandus, kommunikatsioon jt) ning teistel erialadel, kus õppekavad sisaldavad poliitika ning valitsemise kursusi. See on hea käsiraamat õpetajatele, poliitikutele, juhtidele ja poliitikahuvilistele.

„Poliitika ja valitsemise aluste“ toimetajateks on Leif Kalev ja Anu Toots, autoriteks: Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots ja Raivo Vetik. Õpik ilmus riikliku eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi raames. Loe edasi: Valmis Eesti esimene põhjalik poliitika ja valitsemise kõrgkooliõpik

Narvas alustasid õpilased uue mänguflmi võtteid

Mängufilmi „Legend Indrik von Berengauptist“ esimene võttepäev. Foto: Narva Kutseõppekeskus
Narva Kutseõppekeskuse õpilased alustasid uue 30-minutilise mängufilmi „Legend Indrik von Berengauptist“ võtteid. Tegemist on näidend-filmiga, mille tegevustik paigutub keskaegsesse Narvasse, eelkõige Narva Hermanni ja Ivangorodi kindlustesse. Kõiki filmiga seotud töid teostavad õpilased ise.

Filmi loomisega on seotud terve hulk Narva Kutseõppekeskuse õpilasi, eelkõige multimeedia õppesuuna õpilased ja kooli õpilasteatri liikmed. Neljale multimeedia õpilasele saab filmi teostamine ka eriala lõputööks.

„Taoliste filmide oma jõududega tegemine näitab ilmekalt, millised võimalused on enese arendamiseks tänaste kutseõppurite käsutuses,“ sõnas Narva Kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots. „Oleme oma koolis püüdnud
õpilaste initsiatiive igati toetada,“ lisas Ojaots.

Näidendfilmi „Legend Indrik von Berengauptist“ esimene võttepäev toimus Narva Hermanni kindluses 2. detsembril. Filmi võtted loodetakse lõpetada veebruariks 2012. Filmi eesti- ja venekeelsed originaalid peaksid kavade kohaselt valmima 2012. aasta märtsis. Loe edasi: Narvas alustasid õpilased uue mänguflmi võtteid

“Teeme ära” laieneb Vahemere riikidesse

Viinis, Austria parlamendis toimuval Euroopa Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee keskkonna- ja veemajanduskomitee istungil on kesksel kohal Eestist alguse saanud “Teeme ära” kampaania viimine Euroopa- ja Vahemere piirkonna riikidesse.

Komitee otsustas menetlusse võtta ühisraporti “Let’s do it”, kui Euroopa Vahemere Liidu 2012. aasta prioriteet keskkonna puhastamiseks, prügimajanduse stiimuliks ja keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Raportöörideks valiti komisjoni esimees, Austria parlamendi liige Stefan Schennach ja Eesti delegatsiooni juht Imre Sooäär. Lõunariikidest panustavad raporti koostamisse Iisraeli ja Palestiina esindajad.

Sooäär rõhutas oma ettekandes, et Rainer Nõlvaku eestvedamisel Eestis alguse saanud initsiatiiv “Teeme ära” liitis ürituse sünnimaal kümneid tuhandeid inimesi, millel on suur potentsiaal kasvada globaalseks ettevõtmiseks, aidates kõikjal kaasa keskkonnateadlikkuse tõstmisele. Loe edasi: “Teeme ära” laieneb Vahemere riikidesse

Eesti parimaks nooreks puhastusteenindajaks tunnistati Ksenia Vinogradova

Ksenia Vinogradova (vasakul), tema õpetaja Olga Vereštšagina (keskel) ja samal võistlusel 4. koha pälvinud Anna Kostjukevitš. Foto: Narva Kutseõppekeskus
Narva Kutseõppekeskuse (Narva KÕK) puhastusteeninduse õpilane Ksenia Vinogradova võitis esikoha noorte üleriigilistel kutsemeistrivõistlustel „Noor Meister 2011“, kui parim puhastusteenindaja. Multimeedia õpilane Elmar Juzar võitis kolmanda koha samas toimunud graafilise disaini võistlustel.

Narva KÕK-i õpilased osalesid aktiivselt Tallinnas, 1.-3. detsembrini toimunud noorte infomessil Teeviit, mille raames viidi kolmandat korda läbi üleriigilised noorte kutsemeistrivõistlused „Noor Meister 2011“. Kokku osalesid võistlustel kaheksa Narva KÕK-i õpilast – ehitusviimistlejate, graafilise disaini, mehhatroonika, plaatijate, puhastusteenindajate ja rätsepate kutsevõistlustel.

„Noore Meistri kutsevõistlused on kooli spetsialistidele ja nende juhendatavatele õpilastele aasta oodatuimad suurvõistlused,“ sõnas Narva Kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Ander Sile. „Meie õpilaste edukas osalemine võistlusel on märk õpetamise kõrgest tasemest, mis paraneb aastast aastasse,“ lisas Sile.

Noorte puhastusteenindajate võistlustel osales kokku seitsme kutseõppeasutuse 14 õpilast. Parimaks nooreks puhastusteenindajaks tunnistati Narva KÕK-i õpilane Ksenia Vinogradova. Samal võistlusel sai 4. koha Narva KÕK-i õpilane Anna Kostjukevitš. Mõlema õpilase juhendajaks on õpetaja Olga Vereštšagina. Loe edasi: Eesti parimaks nooreks puhastusteenindajaks tunnistati Ksenia Vinogradova

Toidupank korraldab Rakveres toidukogumise kampaania

10.-11. detsembril ja 17.-18. detsembril toimub Rakvere Põhjakeskuse RIMI kaupluses toidukogumise kampaania, mille käigus saavad inimesed annetada Toidupangale toiduaineid toimetulekuraskustes lastega peredele.

Eelmistel taolistel kampaaniatel 2010. aasta detsembris koguti erinevaid toiduaineid 1900 ühikut ja 2011. aasta septembris 814 ühikut.

10.-11. detsembril ja 17.-18. detsembril kell 12.00-18.00 toimuva toidukogumiskampaania korraldab Eesti Toidupank RIMI kauplustes üle Eesti. Oodatakse nii toiduannetusi, kui vabatahtlikke kampaaniat läbi viima, et Toidupank saaks veelgi paremini aidata toita tühja kõhtu. Igal abistaval kätepaaril on hindamatu väärtus vähekindlustatud perede jõululaua katmisel.

Rakvere Toidupanga tegevus on jõudsalt kasvanud ja suureks väljakutseks on toiduainete hankimine kõigi abivajajate toetamiseks. Loe edasi: Toidupank korraldab Rakveres toidukogumise kampaania

XX Viljandi pärimusmuusika festival sai rokkiva logo

Viljandi pärimusmuusika festival toimub tuleval suvel juba 20. korda. Äsja lõppes folgi juubeliaasta tunnuskujunduse stipendiumikonkurss, mille võitis tallinlanna Helene Vetik. Kuna 2012. aasta festival kannab nime “Mehe laul”, kannab ka Helene kujundatud logo ürgset ja mehelikku vaimu.

“Viljandi folgi “Mehe laulu” visuaalis saavad kokku üleilma tuntud mehelikkuse sümbolid: vuntsid, rollingud, kannel, keel, helivõim, maaema värvid, käsitöö, ja mis ülitähtis – meeste laulu esmatekitaja – suu,” kirjeldab Helene oma loomingut.

Tunnuskujunduse stipendiumifondi suurus on 1000 eurot. Konkursile saadeti 26 võistlustööd.
XX Viljandi pärimusmuusika festival toimub 26.-29. juulil.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Eestimaalased saavad taotleda toetust teadustööks

National Geographic Society andis teada, et käivitas uue ülemaailmse uuringufondi Global Exploration Fund, mille eesmärgiks on rahastada teadustöö-, loodushoiu- ja avastusprojekte läbi regionaalkeskuste üle maailma. Uue fondi stipendiumitele saavad kandideerida ka Eesti teadlased ja loodusuurijad.

Esimene National Geographic’u regionaalne fond alustab tegutsemist Stockholmis, toetamaks Põhja-Euroopa nii algajaid kui nimekaid teadlasi, kelle teadus- ja uurimustöö toob ühel või teisel viisil kasu meie planeedile.

„Paljud usuvad, et uurimuste ja avastuste kuldaeg on möödas. Vastupidiselt sellele arvan ma aga, et täna seisame alles suurte avastusteajastu lävepakul,“ ütles Terry Garcia, National Geographic’u missiooniprogrammide juhtiv asepresident. „Meie planeedil on veel nii palju sellist, mis vajab alles avastamist.“ Fondi Global Exploration Fund loomisel võeti eeskujuks National Geographic’u sajandipikkune eesmärk toetada teadustöid ning looduskaitse- ja avastusprojekte läbi kindlate stipendiumprogrammide.

Vastloodud fondi stipendiumeid saavad taotleda 14 riigi elanikud. Lisaks Eestile kuuluvad sellesse nimekirja ka Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Island, Iirimaa, Läti, Leedu, Holland, Norra, Poola, Rootsi ja Inglismaa. Teaduslik nõuandekogu, mis analüüsib kõikide stipendiumikandidaatide projekte, koosneb juhtivatest teadlastest üle kogu regiooni. Loe edasi: Eestimaalased saavad taotleda toetust teadustööks