Rubriik: Eesti

Kella 17ks oli Jõulutunnel kogunud üle 207 000 euro

Jõulutunneli saatejuhid Margit Kilumets ja Margus Saar. Foto: err.ee

“Jõulutunnel”, mis toetab seekord ühes televaatajatega pimedaid ja vaegnägijaid, oli pärastlõunaks kogunud üle 207 000 euro ning annetada saab veel südaööni.

“Jõulutunneli” partneriks on tänavu Põhja-Eesti Pimedate Ühing, kes pakub oma majas tegevusi mitte ainult Tallinna, vaid kogu Eesti vaegnägijatele.
 
“Eestis on hinnanguliselt ligikaudu 7000 vaegnägijat ja me soovime, et Tallinnas asuv ajalooliselt pimedate kasutuses olev maja Tondil võiks kujuneda tõeliseks tegevuskeskuseks, mis vastab tervisenormidele ja kus saaks laiendada koolitust ja huvitegevust,” selgitas annetuse otstarvet saate juht Margus Saar.
Helistades numbril:
900 7701, annetate  2 eurot
900 7702, annetate  5 eurot
900 7703, annetate 25 eurot
Kui telefonil on tasuliste kõnede piirang, siis võib teha kande otse MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele nr. 221052069616 Swedbankis, selgitusena Jõulutunnel. Televaatajate annetuskõnesid vahendavad telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.

Veel on võimalus teha oma annetus neile, kes seda väga vajavad.

Jääääre erilised Jääoreli jõulukontserdid

Me soovime, et NEED jõulud oleksid erilised… ja jõulumuusika ka.
Jääääre lood saavad kirikuoreli pühalikul toel hoopis uue näo. Orel koos tšello-glisside, steelkitarri-mee  ja iiri viledega – niisugust kooslust ei tulegi laiast muusikailmast ette.
Aga lood räägivad ikka laualinadest, andeks andmisest, mägede taha ununud meelest ja mõnestki muust. Kontserdipaikade valikul sai määravaks oreli olemasolu ja tundlik akustika. Lisaks Jaanile,Tarzile,Teedule ja Tõunile on laval orelivirtuoos Ulla Krigul ning tšellist Ann Kuut.
26.12 Tartu, Jaani kirik
27.12 Viljandi, Pauluse kirik
28.12 Pärnu, Eliisabeti kirik
05.11 Tallinn, Rootsi Mihkli kirik – lisakontsert
Algus kell 19.

Öösel jõudis Eestisse torm Patrick

Maanteeinfokeskuse teatel olid täna suuremate riigimaanteede katted vihmamärjad ja väiksematel teedel võib esineda tormituulest murdunud puid ning oksi.

Kõikjal Eestis häiris liiklemist kuni 20 m/s puhuv edelatuul. Ilm oli pilves ja sajus piiratud nähtavusega. Teepinna temperatuurid jäid vahemikku +1 kuni +5 kraadini.

Tänu Eestisse jõudnud tormile Patrick, on päästjatel olnud väga töine öö. Päästeameti teatel on päästjad saanud täna öösel üle Eesti hulgaliselt loodusjõududest põhjustatud väljakutseid.

Pärnus mõõdeti teise jõulupüha varahommikul 8 kraadi sooja. Tuul puhus edelast 10,6, puhanguti kuni 23 meetrit sekundis.

Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemi instituudi prognoosi järgi ennustati, et Pärnus tõuseb täna varahommikuks merevee tase 170 sentimeetrini üle keskmise, kui rekordiks mõõdeti hommikul 129 sentimeetrit üle keskmise. Pärast seda hakkas veetase alanema. Kuigi suvepealinnas jäi merevee tase märgatavalt alla kriitilise piiri, tõusis täna hommikul Pärnu jõgi siin-seal üle kallaste ja vee alla jäid üksikud piirkonnad rannarajooniski.Vee all oli ka väike osa rannapargist ja rannapromenaadist.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel pärastlõunal ilm selgineb ja tuul hakkas järk-järgult nõrgenema. Sooja on päeva jooksul 4-9 kraadi.

Enim oli tormi tõttu elektrita majapidamisi Viljandi-, Tartu-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kõrgepingeliinidele kukkunud puud jätsid Viljandi- ja Võrumaal elektrita hulga majapidamisi. Tugeva tormituule tõttu toimusid elektrikatkestused Viljandi ja Võru maakonda varustavatel kõrgepingeliinidel. Viljandi maakonnas on katkestused jätnud tarbijad elektrita Kilingi-Nõmmel, Reinul, Viljandis ja Oiul. Võru maakonnas on elektrita Rõuge ja Ruusmäe elanikud. Praeguseks on Elering taastanud lisaks Viljandile ja Oiule elektriga varustatuse Rõuges ning Reinul ja Kilingi-Nõmmel. Eleringi kõrgepingeliinidest põhjustatud elektrikatkestused esinevad hetkel veel Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ning Võrumaal Ruusmäe piirkonnas.

Elektrikatkestused on tingitud tormituulega kõrgepingeliinidele kukkunud puudest.

Ennelõunal taastati elektrivarustus Eleringile kuuluvatel Reinu, Kilingi-Nõmme ning Rõuge alajaamades.

Eleringi kõrgepingeliinidest põhjustatud elektrikatkestused esinevad hetkel veel Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ning Võrumaal Ruusmäe piirkonnas.

Tormituul kangutas Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogu katust ning on sellelt neli plekktahvlit minema lennutanud. Raamatukogu ümbrus on liiklusele suletud, linnajuhid koostöös politsei ja päästeametnikega on kokku kutsunud kriisimeeskonna.

Heltermaa ja Rohuküla sadamad, mille vaheline praamiliiklus on tormi tõttu seiskunud, ootasid veel lõuna ajal pikisilmi vedaja Saaremaa Laevakompanii teateid.

Foto: Torm Patrick jättis tuhaded pered ilma elektrita. ilmajaam.ee

 

Meteoroloogid annavad lootust, et tuul rahuneb õhtuks

Norras Dagmariks ristitud torm saavutas seal maksimumi eile hilisõhtul ja jätkab nüüd võimutsemist Botnia ja Soome lahel. Soome läänerannikule on antud kõrgeima kategooria hoiatus, Peterburis on oodatav veetaseme tõus kaks meetrit üle keskmise.

Norras puhusid eile õhtul tuuled kuni 44 m/s ja tekitasid suurt kahju, kannatanutest teateid ei ole. Rannikul uppus küll Vene kalalaev, kuid kõik 36 meeskonnaliiget päästeti.
Orkaani tugevusega tuuled puhuvad ka Rootsis ja Soomes, väga palju majapidamisi on elektrita ja tugevasti on häiritud rongiliiklus. Ilma mõjuva põhjuseta ei soovitata liiklusesse minna.

Eestis mõõdeti täna hommikul Loksal maksimaalseks tuulepuhanguks 31 m/s. Pärnus ja Haapsalus vesi kriitilise piirini ei tõusnud, kuid Soome lahes jätkub merevee taseme tõus ja Sillamäel ning Narva-Jõesuus võib see tõusta üle kriitilise piiri.

Hommikul sajab veel mitmel pool vihma, pärastlõuna on sajuta ja ilm selgineb. Puhub lääne- ja loodetuul 10-16, puhanguti 20-25, põhjarannikul 16-22, puhanguti 25-30 m/s. Õhtuks tuul nõrgeneb. Sooja on 4-8°C.

Allikas:EMHI

Päästeameti ohutuse kuldreeglid jõuluajaks

• valvake lahtist tuld – kaminast välja kukkunud söetükk võib süütada vaiba või põranda;
• asetage küünlad tulekindlale alusele ja kardinatest ning muudest kegesti süttivatest esemestest eemale;
• jälgige, et töös oleks sobiv hulk elektriseadmeid – vooluvõrk ei talu ülekoormust;
• valvake valmivat jõulurooga – ärge jätke seda pliidile või ahju üksi valmima;
• kütke ahju ja kaminat mõõdukalt ning arvestage küttekolde kuumataluvusega – üleköetud ahi, soojamüür või korsten võivad põhjustada tulekahju;
• küünlad, kaminatuli ning teised lahtise tule allikad tuleb kodunt lahkudes või magama minnes kustutada;
• lülitage magama minnes vooluvõrgust välja ka elektriküünlad;
• eakatele lähedastele pühade ajal külla minnes aidake neil suitsuandurit kontrollida – vajutage ja hoidke all anduri testnuppu, kuni kostab helisignaal; heliga annab seade tulekahjust märku.

Tartus saab näha jõulukuuse sugulasi

Kuni 8. jaanuarini on Tartu Ülikooli Botaanikaaia õppeklassis näitus „Jõulupuu sugulased“. See annab ülevaate maailmas jõulupuudena
kasutatavatest okaspuudest (muid jõulupuudeks kasutatavaid taimi  seekordne väljapanek ei sisalda). Esindatud on suur hulk nii parasvöötme kui palavvöötmete-okaspuude esindajaid elus taimede, okste ja/või käbidega.
Võimalik on proovida oma oskust tunda ära nii meie nelja pärismaist  okaspuu kui mitmeid meile sissetoodud liikide oksi. Kui kodus tundmatu käbi ehk õuel kasvab mõni okaspuu, kelle liik teadmata, tasub käbi ja/või oksake kaasa tuua ehk leiab näituselt tundmatule nime. Eraldi on ära märgitud Ülikooli Botaanikaaia kollektsioonides leiduvad okaspuud.

Lapsed saavad värvida okaspuude pilte ning proovida täpsust käbiviskes.

Tule üksi sõprade või perega ja veeda mõnus pooltund ehk enam  jõulupuude sugulaste seltsis!

Facebook´i jõuluvanalt soovitakse lund ja õnne

Tänapäeva jõuluvana ei toimeta mitte ainult Lapimaal, vaid ka Facebook´is. Alljärgnevad soovid ongi saadetud just nimelt internetiavaruses tegutsevale jõuluvanale.

Kallis Jõuluvana! Mul on iga aasta sama soov – ilus lumine talv! Aega napib, aga äkki õnnestub sul jõuludeks ime korda saata ja ka siia Eestimaale talv meelitada? Kui keegi sellega hakkama saab, siis ainult sina. Ilusat jõuluaega!

Tere Jõuluvana! Palun too mulle 5 km. pikkune ja 30 cm paksune suusarada. Aitähh!

Tere jõuluvana! Minu poja soovib jõuludeks paksu lund, rahulikku jõulumeeleolu ja voodikaruselli. Ta on veel nii pisike ja ei oska ise veel kirjutada siis aitasin teda. Aitäh

Kallis jõuluvana, sel aastal ma ei soovigi kingipakke! Soovin, et inimene kes külla tuleb, oleks õnnelik. Jõulude ajal inimesed räägivad ainult sellest, mida tahavad saada ja mida ostavad. Aga mina tahan seda, et inimesed ei peaks kunagi mötlema kust saab toitu, elamise ja kodusoojuse. Soovin rahu ja armastust kõigile. Rahulikke jõule!!!

Aitame Gilberti Soome ravile!

Gilbert

Kallid inimesed, kellel võimalik toetada, siis ootame Gilberti toetuseks annetusi, et 11-aastane poiss saaks sõita Soome ravile. Perel endal paraku selliseid võimalusi pole. Haigekassa küll katab ravi maksumuse, aga pere peab ise tasuma voodikohtade maksumuse ning omaosaluse.

Gilberti diagnoosiks on ravile raskesti alluv epilepsia ja tundmatu moodustis ajus. Gilbert haigestus seitsmeaastaselt, praegu on ta 11aastane. Gilberti haigus on olnud pidevalt progresseeruva loomuga. Tal on tekkinud kerge vaimne mahajäämus, see on tugevate krampide tagajärg. Mitmed Gilberti epilepsiahood on kestnud ligi tund ja lõppenud haiglas.

Praegu on ema Gilberti raviga jõudnud Soome, Helsinki University Central Hospitali. Planeeritakse kahe epilepsiakolde eemaldamist kirurgilisel teel. 23. jaanuaril läheb Gilbert koos emaga kaheks nädalaks Soome haiglasse. Talle tehakse avatud ajusisene uuring. Uuringu tasu rahastab haigekassa. Perel tuleb ise tasuda haigla voodikohtade maksumus. Arve haiglast peaks tulema ligikaudu 1000 eurot, summa võib muutuda. Loe edasi: Aitame Gilberti Soome ravile!

E-rahvaloendusel saab osaleda ka raamatukogudes

31. detsembril algaval rahvaloendusel saab interneti teel osaleda ka raamatukogudes, mis on selleks puhuks varustatud ID-kaardi lugejatega. Rahvaloendusel saab interneti teel osaleda 31. detsembrist jaanuari lõpuni.

Eestis on enam kui pooltuhat rahvaraamatukogu. „Rahvaloendus on Eesti jaoks nii oluline ettevõtmine, et raamatukogud osutavad oma abi suure heameelega. Kõikidel lahtiolekuaegadel on soovijad oodatud raamatukogudesse e-loendusankeeti täitma,” ütles Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Meeli Veskus.

Rahvaloendusel saab interneti teel osaleda 31. detsembrist 31. jaanuarini. Ankeet on alates 31. detsembrist kättesaadav aadressil www.REL2011.ee.

Ankeedi täitmise keskkonda sisselogimiseks saab kasutada ID-kaarti, Mobiil-IDd või pangaparoole (Swedbank, SEB, Sampo). Ankeeti on võimalik minna täitma ka otse internetipangast, valides avalike teenuste alt rahvaloenduse. Enne sisselogimist ID-kaardiga tuleks veenduda selle sertifikaatide kehtivuses ja vajadusel neid uuendada http://id.ee/?id=28833.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

Karin Volmer

Uuring: punklaulupidu elavdas Virumaa elu

Punklaulupidu elavdas ettevõtlust ja kasvatas regiooni mainet, selgus detsembris valminud punklaulupeo piirkondliku majandusliku mõju uuringust.

Uuringu koostas Eesti Konjunktuuriinstituut Kultuuriministeeriumi tellimusel ja selles hinnati 11. juunil Rakvere Vallimäel toimunud II punklaulupeo “Anarchy in the E.U.!” kasulikkust regiooni majandusele. See ilmnes eelkõige ettevõtetes ja asutustes, kes olid ürituse korraldajatega koostööd teinud või külastajaid teenindanud.

Peo ajal täheldasid külastajate arvu suurenemist ligi kolm neljandikku, müügitulu kasvu peaaegu kaks kolmandikku ja kasumi tõusu enam
kui pooled vastanud ettevõtetest ja asutustest.  Ettevõtted leidsid üsna üksmeelselt, et peo toimumine järgmistel aastatel on oluline ning avaldasid soovi teha rohkem koostööd piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste korraldajatega.

Punklaulupeole oli tulnud külastajaid kõikidest maakondadest ja suurematest linnadest Eestis. Väljaspool Lääne-Virumaad elavatest vastanutest ei oleks ilma peota antud perioodil Rakveret külastanud 67% pealtvaatajatest ja 84% esinejatest. 

Laulupeoga oli kokku seotud 8 480 inimest: 1871 lauljat, 5760 külastajat, lisaks veel 849 üritusega muud moodi seotud isikut
(ajakirjanikud, korraldajad, sponsorid jne).

Punklaulupidu „Anarhy in the E.U.!” leidis kajastamist ka väljaspool Eestit. Peo videoklipp jõudis Euroopa ühte suuremasse telekanalisse Euronews, rubriiki “No comments”. Videot saab vaadata siit <http://www.youtube.com/watch?v=l-DsLIUNx3Y%20> .

Kultuuriministeerium ootab kultuuri- ja spordipreemiate kandidaate

Kultuuriministeerium ootab kandidaate 2011. aasta Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ning spordipreemiate määramiseks.

Kolm kultuuripreemiat määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat antakse 2011. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia senised laureaadid või kohalikud omavalitsused, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus.

Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest ning kuus preemiat 2011. aasta tulemuste eest. Ettepanekuid preemiate kandidaatide kohta võivad teha ministeeriumid, maavalitsused, kohalikud omavalitsused, spordiorganisatsioonid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud spordialane tegevus.

Avaldusi oodatakse kuni 10. jaanuarini aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia@kul.ee .

Leiti vanur-randtiir

randtiir www.vikipeedia.ee

Olavi Vainu Matsalu rõngastuskeskusest kirjutas linnuhuviliste arvutilistis, et sel sügisel Kalev Rattiste teatatud randtiiru vanuserekord Eestis on löödud. Uudistaja kirjutab, et too vanur-randtiir elas  25-aastani. Nüüd jõuti vanemate leidude elektroonilisse andmebaasi arhiveerimise käigus järjega rõngani H 132384, „mille leidsid Raivo Endrekson ja Indrek Tammekänd 16. juunil 2005 kassikaku värskest räppetombust ühest Lääne-Pärnumaa pesast. Rõngakandja osutus randtiiruks, kes rõngastati Helgur Mägeri poolt pojana 15. juunil 1980 Varbla vallas Vaistes. Rõngastuskeskused arvestavad linnu vanust kalendriaastates. Sellisel juhul oli sellel tiirul käsil 26. kalendriaasta, mille kassikakk paraku järsult katkestada otsustas. Siiski, väärikale tiirul e väärikas lõpp – I kaitsekategooria liigi kõhus”.

Euroopa rõngastuskeskuste tegevust koordineeriva organisatsiooni EURING kodulehel on vanuserekordite nimekiri liikide kaupa üleval. Kellel huvi, saab seda uurida aadressilt http://www.euring.org/data_and_codes/longevity-voous.htm. Randtiiru rekordiks on seal kirjas 30 aastat ja 11 kuud (Taani, Saksamaa), jõgitiirul veel 3 aastat rohkem.

Randtiirule kuulub teinegi maailmarekord, nimelt lindude rände pikkuses. Nimelt jäävad tema pesitsusalad suurelt osalt arktilisse vööndisse, aga talvitusalad võivad peale Lõuna-Aafrika olla ka Antarktise mandri rannikul. Nii on ühe linnu pesitsus- ja talvitusala vahekauguseks mõõdetud üle 17 tuhande kilomeetri. Ornitoloogid on aga välja uurinud, et tegelikult ei lenda nad lõunasse otse, vaid pika ringiga ja nii on saadud mõne koloonia rände pikkuseks koguni kuni 30 tuhat kilomeetrit.

Eesti on loendatud 12 tuhat paari randtiire, aga nende arvukus väheneb pidevalt.

 

 

  

Täna on toomapäev, algab jõuluaeg

Lund on sel talvel vähe

Täna on toomapäev, mis tähistab maarahval jõulude ehk talistepühade algust. Toomapäevast hakkas kehtima muude tööde keeld peale pühadeks ettevalmistamise. Rõhutatud on ketruse ning jahvatamise keeldu. Mõnel pool peeti soovitavaks pesupesemist kui suurpuhastuse juurde kuuluvat toimetust, ent pesu ei tohtinud ööseks välja jääda.

Küllusliku pühadelaua ettevalmistused kestsid jõululaupäevani, selle kohta öeldi, et naise kaasavara peab vastu ainult toomapäevast jõuluni. Naiste hooleks oli vorstide valmistamine. Küpsetati ka leiba, meeste töö oli õllepruulimine.

Kogu maal on toomapäev jõulueelse suurpuhastuse aeg. Koristustööde hulka kuulub küttekollete puhastamine ning kogu elamu korrastamine, mida nimetati Musta-Tooma, Tahma-Tooma, Nõgi-Tooma või Tolmu-Tooma väljaajamiseks. See ütlus võib tähendada samuti veel päevade pikenema hakkamist, valguse võitu pimeduse üle.

Veel on toomapäevast alates, kolmel päeval enne jõulupühi, üksikult või grupina perest peresse käinud jõulutoomad ehk toomad. Need on valges rõivas meesterahvad, nimetatud on punast vööd ja näokatet. Nähtud on ka karvupidi kasukaga, tahmatud näoga toomast. Vanasõnas tavatsetakse järjestikku nimetada kolme ennejõulust sanditajat, kellel tunnusese käes või seljas: “Andrus ahjuhargiga, luutsi luuaga, toomas toobripuuga”. Toobripuu öeldakse olevat õlletoobrite tõstmiseks, on ju toomaste peamine tegevus jõuluõlle maitsmine. Külastuse juurde kuulub eelolevate tähtpäevade teatamine ning napp õnnesoov uueks aastaks.

Toomapäev tähistab maarahval jõulude ehk talistepühade algust. Jõulud on aastavahetuspüha, mil lõpeb vana ja algab uus päikeseaasta ning kodus on käimas esivanemate hinged. Maarahva jaoks on jõulud uue aasta seeme. Kui sel ajal valitseb kodus puhtus, küllus ning rõõmus meel, pakub seda ka uus aasta.

Täna, pööriaja hakul, jääb päike oma talvisesse pessa ning algavad jõulud.

Alates suvisest pööriajast on päevad aina lühenenud. Päikese talvises pesas, 21. – 24. detsembrini on päevad ühepikkused. Sellel pimedal, salapärasel ja pühal ajal valmistume koos kõige elavaga suureks muutuseks. Esimesel jõulupühal, 25.12. toimub pööre, põhjapoolkera läheb vastu pikematele päevadele, valgusele, soojusele ning elule. Agab uus aastaring.

Bioneeri vabatahtlike Terve Elu Kalender

Müügile on jõudnud järjekordne terviklikku ja keskkonnasäästlikku eluviisi tutvustav Terve Elu Kalender, mis algaval 2012. aastal toob lugejateni üheskoos tegutsemise võlu ja väärtused.

Ideid koostegemise võimalusteks leiab äsjavalminud kalendrist mitmeid. Näiteks saab lugeja teada, mis imeloom on couchsurfing või miks mängida geopeitust, aga ka sellest, et üks korralik põhumaja saab valmis vaid ühise jõupingutuse ehk talgutöö tulemusena ning et üheskoos jutuvestmisel on täita oluline roll kogukonna elus.

„Eestlaste hulgas valitseb arvamus, et oleme suured individualistid, kes naljalt kogukonnana või grupina midagi koos tegema ei kipu,“ kommenteerib seekordset teemavalikut kalendri toimetaja ja portaali Bioneer üks eestvedajatest Katrin Lipp. „Mõtlesime kalendritiimiga, et uurime siis järgi, kuidas meil lood ühistegevusega on ja kas see müüt peab paika. Lood kalendrisse valisimegi kui head näited koostegemise võimalustest, millest võiksid ehk innustust saada nii organisatsioonide eestvedajad kui ka lihtsalt pereinimesed ja koostegemisest huvitatud lugejad.“

Kokku on kalendris tutvustatud 57 koostegemise võimalust. Teemalugude kõrval on kalendris koht iga päeva planeerimiseks, samuti keskkonnasäästlikku elustiiliga seotud ettevõtete ja organisatsioonide kontaktid.

Kui olete huvitatud kalendri ostmisest või lisainfost kirjutage kas rutiku@gmail.com, agnesmanniste@gmail.com või katrin@bioneer.ee. Kalendri hind on 10 eurot, millele lisandub vajadusel kulleriteenuse tasu. Tallinnas ja Tartus on võimalik kalendrit kätte saada ka ise sellele järgi tulles.

Otsitakse Oivalise ajakirjanduse preemia laureaate

Hea ajakirjandus kasvab ja areneb koos oma lugejatega, sellist tõdemust on Eestis jagatud juba papa Jannseni aegadest. Et lugejad saaks ergutada head ajakirjandust, asutas Hans H. Luik Oivalise ajakirjanduse preemia, mis antakse välja teistkordselt. Kandideerida saavad seekord 2011. aastal paberil või veebis ilmunud ajakirjandustekstid.

Palume lugejatel preemiale esitada tekste, mis avavad heade argumentidega süvitsi mingi teemat, algatavad ka arutelu või mõjutavad mõne probleemi lahendamist.

Teisisõnu, aastapreemiale kandideeriv kirjutis  peaks tegema elu paremaks. Nii Oivalise Ajakirjanduse preemia asutaja Hans H. Luik kui žürii koosseisus Mihkel Kaevats, Natalja Kiitan, Kristina Mänd, Mart Raudsaar ja Sulev Valner usuvad, et ajakirjanduse abil on endiselt võimalik midagi muuta.

Žürii kuulutab välja konkursi 2011. aastal ilmunud või veel ilmuvate lugude seast Oivalise ajakirjanduse aastapreemia laureaadi leidmiseks. Kuna oivaline ajakirjandus eeldab oivalist lugejat ja vastupidi, on lugejad oodatud kandidaate esitama Facebooki kodulehe (Oivalise ajakirjanduse aastapreemia) vahendusel. Ettepanekuid võib saata ka meilile ajakirjandus@gmail.com  ning seda võivad lisaks lugejatele teha ka toimetused ning kaastöölised ja ajakirjanikud ise. Loe edasi: Otsitakse Oivalise ajakirjanduse preemia laureaate

Riik tahab e-Eesti arendamise anda kodanikele

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi  käivitanud mitu avaliku sektori andmete kättesaadavust edendavat projekti: 2012. aasta kevadel avatakse Eesti avaandmete portaal, 2014. aastaks aga muuta enamus riigi andmetest reaalajas «pilves» kättesaadavaks ja taaskasutatavaks. Kodanikele tähendab see ennekõike, et erasektor ja entusiastid saavad riigi infobaaside külge luua uusi teenuseid.

Andrus Aaslaid, kes majandusministeeriumis kõnealuseid projekte veab, ütles, et avaandmete portaali ehitamine juba käib ning 2012. aasta esimestel kuudel peaks ühtne infovärav aadressil opendata.riik.ee töötama.

«Portaalist saab riigi avatud andmete keskpunkt, kuhu koguneb info selle kohta, milliseid andmeid meil üldse on, mida ja kuidas avame ning milliseid teenuseid nende abil on loodud,» selgitas Aaslaid.

Aaslaiu sõnutsi tahetakse viia andmete kättesaadavus täiesti uuele tasemele, kus riik ei paku allalaadimiseks mitte üksnes andmekogumeid, vaid pakub andmeid ka teenusena. Selleks tuleb kõik riigi avaandmed viia «pilve», kust huvilistel on võimalik neid nii endile alla laadida kui ka nende andmete külge sealsamas pilves lihtsate vahenditega oma teenuseid ehitada. «Selline lähenemine võimaldab arendajatel uusi teenuseid luua minimaalsete alginvesteeringutega,» lausus ta.

Aaslaiu sõnul on projektil veel üks ambitsioonikas eesmärk – riik soovib e-riigi ehitamisse kaasata senisest enam kodanikke ja kommuune/kogukondi. «Sisuliselt räägime me siin täiesti uue riigihalduse mudeli tekkest,» kinnitas ta. Riik ei jaksa ega peagi tema sõnul looma kõikvõimalikke mugavusteenuseid, vaid tegelema avaliku teenuse pakkumisega. «Avaandmete projektiga anname me tükikese riiki kodanikele tagasi, et nad saaksid muuta seda nii nagu see neile mugav ja otstarbekas tundub. Kuigi huvilistel on võimalik ka praegu saada riigi andmeid tasuta ja nende peale oma teenuseid ehitada, on see praktikas siiski keeruline. Loodame samm-sammult erinevate asutuste infot pilve tõstes jõuda 2014. aasta lõpuks olukorrani, kus valdav osa riigi andmemahust on igale IT-huvilisele kergesti kättesaadav, töödeldav ja taasesitatav,» märkis Aaslaid. Ta lisas, et suurim kasu kogu portaalist võiks väljenduda sadade uute ja kasulike teenuste loomises eraettevõtjate ja ka tavakodanike poolt.

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tulemuste hindamine

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 hakkab läbi saama ning aeg on teha kokkuvõtteid. Allpool olev küsimustik hindab Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tulemusi ja on suunatud organisatsioonidele. Seepärast palume ka märkida vastaja positsioon organisatsioonis.

Küsimustikule vastamine võtab aega 5-6 minutit. Saadud vastuseid kasutame eelkõige aastast kokkuvõtete tegemiseks, samuti aitavad vastused meil saada aasta tegevuste kohta tagasisidet ning täiendada tegevusaruannet. Saadud andmeid ei edastada kolmandatele osapooltele.

Teie panus on Siseministeeriumi jaoks oluline!

KÜSITLUSE JUURDE!

Lisainfo küsitluse või vabatahtliku tegevuse aasta kohta:
Marten Lauri, projektijuht
Siseministeerium
Tel +372 612 5191
E-post marten.lauri@siseministeerium.ee

Jõulukuuse saab tuua ka erametsast

Metsaomanikud pakuvad võimalust tuua endale jõulukuusk erametsast. Eesti Metsaselts kogub andmeid jõulupuude pakkujate kohta üle Eesti. Pidevalt täieneva nimekirjaga saab tutvuda Eesti Erametsanduse Portaalis.

Täna, 19. detsembril KUKU raadio saates Metsaminutid tuleb juttu sellest, kuidas endale metsast ise jõulukuusk tuua. Saade on eetris esmaspäeviti kell 10.00 ja kordusena kell 21.15. Värskes saatesarjas arutletakse metsanduse päevakajalistel teemadel. Saate toimetaja on ajakirjanik Kristina Traks. Saade valmib koostöös Eesti Metsaseltsi ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega. Saadet saab kuulata ka internetist!

Kauneid jõule kõigile!

Eesti Ajaloomuuseum teeb Euroopa kultuuripealinnale kingituse

Suurgildihoone avati tänavu mais.

Tänutäheks mitmekesise kultuuriaasta eest teeb Eesti Ajaloomuuseum Euroopa 2011. aasta kultuuripealinn Tallinnale kingituse ning avab Õnneliku lõpu päeval, 22. detsembril Eesti Ajaloomuuseumi näitused Suurgildi hoones külastajatele tasuta.
Sel kevadel lõppesid 600aastase Suurgildi hoone uuendustööd ning gildihoone kahel korrusel on maikuust avatud uus püsinäitus ”Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu”. Lisaks ootab väikeses gildisaalis külastajaid Eesti fotopärandit tutvustav näitus ”Silmapilkline ülessewõte. Eesti foto 1850-1912” ning Börsi käigus tänavakividesse raiutud Eesti ajaloo lühikursus.
Eesti Ajaloomuuseum

Kuressaares jagati saare kaunimatele kodudele tunnustust

Ajaleht Meie Maa annab teada, et maasekretär Jaan Leivategija ja maavalitsuse nõunik Leo Filippov andsid eile Kuressaare linnateatri majas üle Kaunis Eesti Kodu konkursi 18-le maakonna laureaadile üle tunnustuskirja ja albumi.

Saare maakonna kodukaunistamise tunnustuskirja saajad 2011. aastal:
1. Angela ja Vallis Alliksoon, Allika Villa OÜ, Meiuste küla, Leisi vald.
2. MTÜ Metsküla Külaselts, Metsküla külaplats, Leisi vald.
3. MTÜ Nihatu Külaselts, Nihatu küla kiigeplats, Leisi vald.
4. Annika Vallau ja Uku Sillaste, Laugu turismitalu, Laugu küla, Leisi vald.
5. Lea ja Enno Isup, Lause talu, Mõisaküla küla, Lümanda vald.
6. Marju Zirk ja Ain Vammus, Kuusiku talu, Viidu küla, Lümanda vald.
7. Perekond Vihman, Saadu talu, Viidu küla, Lümanda vald.
8. Milvi ja Sulev Trumm, Sassi talu, Mändjala küla, Kaarma vald.
9. Aino ja Jaan Koor, Männiku talu, Rootsiküla küla, Kihelkonna vald.
10. Kärla Põhikool, Kooli 4, Kärla alevik, Kärla vald.
11. Muhu Lasteaed, Liiva küla, Muhu vald.
12. Mustjala Lasteaed-Põhikool, Mustjala vald.
13. Riina ja Aavo Aljas, Uueelu Puhkemaja, Kavandi küla, Orissaare vald.
14. Laine ja Eino Alas, eramu Pärna 17, Orissaare, Orissaare vald.
15. Ülle ja Rein Jasmin, Kopeldi talu, Püha küla, Pihtla vald.
16. Korteriühistu TITAAN, Kõver 1, Kuressaare, elanikud: Tiia ja Ants Rand, Ester Õige ja Rein Toomsalu, Lee ja Jaanus Kiil, Maie ja Heini Meius, Irena ja Aare Tammesoo, Mare ja Toivo Loodus.
17. Merike Hein ja Rein Mändmaa, eramu Aia 39, Kuressaare.
18. Krista ja Margut Maranik, eramu Nurme 4, Kuressaare.

Tulemusliku heakorraalase tegevuse eest avaldati tänu veel Saaremaa sadamale Mustjala vallas Ninase külas (korraldaja Juri Grišin), Naima Kütile (Küti talu) Saue-Putla küla, Pihtla vald, Rita ja Enver Luknerile (Lahe puhkeküla kompleks) Jaani külas Orissaare vallas ja Ristiku tänava lasteaiale (juhataja Monika Talistu, aednik Koidu Vaher).

Allikas: MeieMaa

Keskus kutsub mÖÖbliÖÖle

Esmaspäeval, 19. detsembril kell 17 avatakse Paides Säästva Renoveerimise Infokeskuses „mÖÖbliÖÖ“ kõigile, kelle salakireks on või võiks saada mööbli restaureerimine. ÖÖvahti aitavad pidada restauraator Mati Raal Tsunftijänesest ja Liberoni esindaja Ivar Risthein.

Muusikat teeb Lihvpaber ja Pitskruvi. Pakutakse kehakinnitust.

Soovitame restaureerimiseks valitud eseme foto saata eelnevalt e-posti aadressile: mati@tsunftijanes.ee . Juurde märkida ”Paide SRIK”.

Restaureeritav ese on soovitav eelnevalt ette valmistada: võtta maha vana värv või lakk (eelnevalt aega kokku leppides saab seda teha ka Paide SRIKis). Võimaluse korral palutakse kaasa võtta oma tööriistad: pitskruvid, naelatangid, kaaprauad jne.

Töötoa osalustasu on 15 eurot.

NB! Paide SRIK-i mÖÖblirestaureerimise diplomandid. Kui kutsud kaasa oma sõbra ja oled talle mentoriks, siis tÖÖtoa hind on Sulle 5 eurot. Info ja registreerimine tel 51 500 66 või e-post: paide@srik.ee .Kohtade arv piiratud!
Loe lähemalt: http://weissenstein.blogspot.com/2011/12/mooblioo.html  

 

Põltsamaa lossikompleksis avatakse fotonäitus ”Ajaleht vanadel fotodel”

Pressimuuseum avab homme, 19. detsembril Põltsamaa lossikompleksis Eesti ajakirjanduse 245. juubelile pühendatud fotonäituse “Ajaleht vanadel fotodel”.

Näitusel on väljas 15 suureformaadilist must-valget fotot ajalehest erinevates olukordades. Vanimad pildid pärinevad 20. sajandi algusest, uusimad 1990ndatest.

Huvitavamateks  fotodeks on kaks Põltsamaaga seotud olustikupilti. Üks neist kujutab “Postimehe” lugejat 1930ndatest, keda ei häiri ümbritsev peomeeleolu. Teine foto pärineb 1960ndatest ja annab aimu ajalehe “Rahva Hääl” sorteerimisest Põltsamaa postkontoris.

Näitus on avatud endistes Lossi Pagari ruumides E-L kella 10-15.

Näitus jääb avatuks kuni 28. veebruarini 2012. aastal.

Ene-Liis Semper kohtub täna publikuga oma näitusel Kumus

Ene-Liis Semper.

Pühapäeval, 18. detsembril kell 16 toimub Kumu kunstimuuseumi viiendal korrusel publiku kohtumine Ene-Liis Semperiga tema näitusel. Artist Talk vestlusringis osalevad kuraator Anders Härm ja kirjandusteadlane Aare Pilv, vestluse moderaator on Kumu kaasaegse kunsti galerii kuraator Eha Komissarov. Üritus on kõigile tasuta.
Kaasaegse kunsti näituste vahendamiseks on kogu maailmas kasutusel Artist Talk’i formaat. Artist Talk’i keskpunktiks on kunstnik ja külla on kutsutud eksperdid, kes tunnevad kunstniku loomingut lähemalt ning on valmis vahetama mõtteid näituse üle pisut laiemas kontekstis. Kuulajal avaneb võimalus saada kuuldu põhjal kunstnikust parem ülevaade ning soovi korral võtta sõna või esitada esinejatele küsimusi, paluda selgitusi. Üritus kestab orienteeruvalt pool tundi, ja toimub vastavalt Artist Talk’i traditsioonidele näituse keskkonnas. 
Tervet viiendat korrust hõlmav Ene-Liis Semperi personaalnäitus on ruumiinstallatsiooni ja videokunsti süntees. Semperi senistest isikunäitustest on see kunstniku sõnul töömahukaim ning mastaapseim. Samas on see ka Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisemaid projekte.
Video- ja installatsioonikunstniku ning Teater NO99 ühe kunstilise juhi Ene-Liis Semperi loodud näitus on kohaspetsiifiline väljapanek. Emotsionaalselt kannavad näitust teatud eksistentsiaalsed hoiakud ning liikumine abstraktsete kujundite ja intiimsete hetkede vahel. Väljapanekul astuvad dialoogi mõned varasemad Ene-Liis Semperi videod ning spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud uued tööd.
Ene-Liis Semperi isikunäitus on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisemaid ning suuremaid näitusi. Näitust toetab Teater NO99. Näitus Kumu kunstimuuseumis jääb avatuks 31. detsembrini 2011.