Eesti

Maaomanikud loodavad keeluaktsiooni abil jõuda uue jahiseaduseni

Eesti kaart uue jahiseaduse veebilehel on täis tipitud punaseid täppe. Need on katastriüksused, mille omanikud soovivad keelata oma maal jahipidamise.

Käimas on protestiaktsioon, või nagu nimetab selle algataja Eesti Erametsaliit – hoiatusaktsioon. See kulgeb üsna vaikselt ja rahulikult, lihtsalt punaseid täppe tuleb kaardile juurde.
Rapla maakonna pindalast on aktsioonist haaratud seitse protsenti. Sellega on maakond Pärnu, Saare, Viljandi ja Valga maakonna järel viiendal kohal. Esirinnas on Pärnu 17 protsendiga. Loe edasi: Maaomanikud loodavad keeluaktsiooni abil jõuda uue jahiseaduseni

Jahimehed said teada ehmatava puugitõe

Eile hommikul avaldati Saaremaa jahimeeste seas puukborrelioosi esinemise tulemused.

Uuringust selgus, et 86 jahimeest 184-st on olnud varem haigestunud puukborrelioosi ning kümnel on värske infektsioon.

“Jahimehed kuuluvad riskigruppi ja antikehade kõrge arv on täiesti normaalne ja oodatav tulemus,” sõnas Tartu tervishoiu kõrgkooli tudeng Egle Niitvägi, kes tegi uuringu puukborrelioosi levikust Saaremaa jahimeeste seas. Uuring tehti 30. juunil Leisis Oitme külas Saarte jahimeeste kokkutulekul, kus osales 184 jahimeest. Loe edasi: Jahimehed said teada ehmatava puugitõe

Parimad päästjad töötavad Viljandis

Viljandi päästjad said reedel lõppenud kutsemeisterlikkuse võistlusel «Eliitkomando 2012» esimese koha. Eelmise aasta võitjad Kuressaarest jäid teiseks.

Peakorraldaja Tarmo Terepi sõnul käis esikoha nimel tihe rebimine võistluse lõpuni. «Viljandi võitis kõigest 18 sekundiga,» täpsustas ta. Terepi hinnangul oli Viljandi meeste võidus oma osa nii meisterlikkusel kui õnnel.

Viljandi päästekomando operatiivkorrapidaja Rainis Liir ütles pärast autasustamist, et võistkonna rõõm oli piiritu. «Pisar tuleb lausa silma,» tunnistas ta võidujoovastuses ja lisas naerdes, et vanajumal on ilmselt mulk. Liir tõdes siiski, et võit tuli tänu raskele tööle. Loe edasi: Parimad päästjad töötavad Viljandis

Assamalla saab külakivi

Täna avatakse Assamallas külakivi, ühtlasi tähistatakse 770 aasta möödumist Assamalla esmamainimisest.

Korraldajad ootavad keskpäeval algavale üritusele, kus esinevad kohalikud taidlejad ning külalised Porkunist ja Kadilast, Assamalla ja lähiümbruse külade endisi ja praegusi elanikke, kellel palutakse kaasa võtta piknikukorv, hea tuju ja võimalusel ka vanu fotosid.

Järgmisel nädalal algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

pärl1 — Tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann. Foto: Kodukant

Eesti Külaliikumine Kodukant alustab 10. ja 11. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud perede tunnustamist. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Tartumaa peredele.

Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Katrin Kaalepi perekond Tabivere vallast Juula külast. Tunnustusüritus toimub 10. juulil kl 11.00 Juula külas.

Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Reet Pettai perekond Veriora vallast Süvahavva külast. Tunnustusüritus toimub 10. juulil kl 15.00 Süvahavva külas.

Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kadi ja Hendrik Noore perekond Rõuge vallast Sänna külast. Tunnustusüritus toimub 11. juulil kl 14.00 Sänna Kultuurimõisas.

Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kristina ja Tarmo Ruderi perekond Rõngu vallast Tilga külast. Tunnustusüritus toimub 11. juulil kl 16.30 Tilga külas Koopaaru talus.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut. Loe edasi: Järgmisel nädalal algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

Pühapäeval toimub Fuji Rakke rattamaraton

Caspar Austa Rakke rajal 2011. Foto: Jaanus Ree

Eeloleval pühapäeval, 8. juulil antakse start Samsung Estonian Cuprattamaratonide sarja neljandale etapile Fuji Rakke Rattamaratonile. Kesk-Eestis Pandivere kõrgustikul ja Emumäel kulgeva 59-kilomeetrise põhisõidu start antakse Rakke Linnamäe staadionil pühapäeval kell 12:00. Gutta lastesõidud algavad sealsamas kell 12:10 ning 37 kilomeetri pikkusele AXA poolmaratonile lähetatakse osalejad kell 13:00. Gutta lastesõitudes osalemine on kõigile lastele tasuta.

Fuji Rakke Rattamaratoni peakorraldaja Enno Eilo sõnul on rajale võrreldes varasemate aastatega lisatud rajameistri poolt ka mitmeid täiesti uusi lõike. “Kokku ootab põhisõidu trassil võistlejaid neli joogipunkti ning lisaks üllatuspunkt Emumäel, mis on mõeldud eelkõige nendele osalejatele, kelle jaoks ei ole esmatähtis mitte niivõrd raja läbimise kiirus, kui rõõm ja nauding üheskoos looduses rattaga liikumisest,” ütles Eilo.

Raja raskeim osa jääb 18-27 kilomeetri vahele kui ratturid jõuavad Emumäele. Premium7 vahefiniš, kus võistluse neli liidrit teenivad preemiapunkte asub raja 22. kilomeetril ning Everesti kiirenduslõik, kus fikseeritakse 800-meetrisel rajalõigul kõigi osalejate läbimise aeg, algab kolm kilomeetrit pärast seda. Raja 49-ndal kilomeetril ootab rattureid veetakistus. Loe edasi: Pühapäeval toimub Fuji Rakke rattamaraton

Elektrilevi hakkab kliente riketest SMSiga teavitama

Tänasest käivitas võrguettevõtja Elektrilevi teenuse, millega hakkab kliente elektririkkest ja selle eeldatavast lõpuajast mobiilisõnumiga teavitama. Uus teavitusviis laieneb ligikaudu 330 000 Elektrilevi kodukliendile üle Eesti. Teenuse piirkonnast jääb esialgu välja Tallinn, kus keerulisema elektrivõrgu tõttu plaanitakse lahendus välja arendada järgmises etapis.

„SMS-teavitus on klientidele igapäevaselt mugav, kuid eriti suurt abi näeme sellest tormiolukordades. Siis on rikketelefon ülekoormatud ja inimesed ootavad infot oluliselt kiiremini, kui seda seni pakkuda oleme suutnud,“ ütles Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere. Loe edasi: Elektrilevi hakkab kliente riketest SMSiga teavitama

Algamas on mahepõllumajanduse ajastu

mahetoit1 — Uuringute kohaselt on mahetootmise energiakulu keskmiselt 50% väiksem kui intensiivpõllumajanduses.

Toidutootmist ootavad kogu maailmas ees suured muutused. Intensiivpõllumajandus, mis kasutab enamjaolt taastumatuid ressursse, seisab teadlaste hinnangul lähikümnenditel tõsiste probleemide ees. Lahendused, mille poole on erinevatel põhjustel sunnitud liikuma kogu maailma toidutootjad, peituvad mahepõllumajanduse põhimõtetes. Miks?

Eesmärgiga saada võimalikult suurt saaki, põhineb tänapäevane taimekasvatus sünteetilistel mineraalväetistel (lämmastik, fosfor ja kaalium) ning taimekaitsevahenditel ehk pestitsiididel. Nende tootmine on aga energiamahukas ja tugineb taastumatutele loodusvaradele. Seega ei kujuta lähenev taastumatute ressursside nappus probleemi mitte ainult põllutöömasinate kütuste mõttes, vaid on nii toidutootmises kui ka laiemalt seotud kõikide tänaste kasutatavate ressurssidega.

Euroopa Liidus kulub igal aastal umbes 200 000 tonni taimekaitsevahendeid. Selle hulka kuuluvad nii putukate, haiguste kui ka umbrohu tõrjevahendid. Lisaks pestitsiidide sattumisele keskkonda ning jääkide esinemisele toidus ja söödas on oluline ka ressursikasutus nende tootmisel. Rääkimata mõjust, mida nimetatud mürgid põhjustavad inimeste tervisele.

Lämmastikväetiste tootmiseks vajatakse suures mahus fossiilseid kütuseid (enamasti maagaasi), taimetoitainetest on just lämmastiku tootmine kõige energiamahukam. Fosforit ja kaaliumit kaevandatakse ning tegu on taastumatute loodusvaradega. Nii kaevandamine kui ka edasine töötlemisprotsess vajavad arvestatavas koguses energiat. Loe edasi: Algamas on mahepõllumajanduse ajastu

Püsiva lahenduse meie põllumeestele peab saavutama uue finantsperioodiga

Põllumajandusministeerium jätkab tööd riiklike üleminekutoetuste maksmiseks ka 2013. aastal, lõpliku otsuse teeb Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu.

„Euroopa Parlamendi otsus lubada riiklike üleminekutoetuste maksmise jätkamist tuleval aastal on väga positiivne uudis Eesti põllumajandussektorile. Oleme selle nimel palju tööd teinud,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder .

Riiklike üleminekutoetuste lubamine 2013. aastal tõstab Eesti otsetoetuste keskmist taset hektari kohta 30-40 €. „See on ajutine positiivne lahendus ebavõrdsete toetustasemete võrdsustamiseks. Püsiva ja meid rahuldava lahenduse, mis võrdsustaks senised mitmekordsed erinevused vanade liikmesriikidega, peame saavutama järgmise finantsperioodiga,“ selgitas Helir-Valdor Seeder.

Otsus lubada üleminekutoetusi maksta ka 2013. aastal puudutab kaheksat 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riiki: Eestit, Lätit, Leedut, Poolat, Tšehhit, Slovakkiat, Ungarit ja Küprost. Otsus jõustub, kui selle on heaks kiitnud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu.

Põllumajandusministeerium on üleminekutoetuste maksmise võimaluse säilimisega arvestanud – 2012. aasta veebruaris esitas ministeerium taotluse järgmise aasta riigieelarvest 29,4 miljoni euro eraldamiseks riiklikeks üleminekutoetusteks. Lõplik summa kujuneb riigieelarvesse vastavalt riigieelarve läbirääkimistele augustis.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Avanenud on keskkonnaprogrammi taotlusvoor

Avanenud on keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu rahastatava keskkonnaprogrammi 2012. aasta II taotlusvoor.

Keskkonnaprogramm jaguneb mitmeteks alamprogrammideks, mille raames on võimalik taotleda toetust keskkonnaalastele projektidele. Taotlejateks saavad olla kohalikud omavalitsused, keskkonnakaitsega seotud organisatsioonid, MTÜ-d ja sihtasutused, äriühingud ning teadus- ja haridusasutused.

Keskkonnaprogrammi alamprogrammid on veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, keskkonnateadlikkus, atmosfäärikaitse, merekeskkond, maapõu, maakondlik programm.

Taotlusi keskkonnaprogrammi saab esitada kuni 15. augustini 2012. Taotlused esitatakse elektroonilise keskkonna KIKAS kaudu.

Rohkem infot taotlemise kohta leiab: http://kik.ee/et/taotlejale/keskkonnaprogramm/taotlemine.html

Taotluse esitamiseks vajalike dokumentide ettevalmistamisega tuleks alustada aegsasti, sest mõningate nõutavate lisadokumentide ettevalmistamine võib olla üsnagi ajamahukas.

Eesti foto oli parim!

Euroopa maaeluvõrgustiku ja Euroopa Komisjoni poolt korraldatud üle-Euroopalisele konkursi “Euroopa maaelu piltides” parima keskkonnafoto tiitli sai Jõgevamaa Koostöökoja piirkonna fotograaf Liina Laurikaine foto “Väike mees – suur puu” (“Small man – big tree”) eest. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php

Missos valmistutakse suureks rahvapeoks

14. juulil kell 18 toimub Misso laululaval rahvapidu. See on juba 83. rahva pidu, mil Misso laululavale kogunevad rahvatantsijad, -lauljad ja pillimehed, nii Võrumaalt kui ka mujalt Eestist ning külalised Lätimaalt, et koos traditsioonilist pidu pidada. Esinevad Eesti koolinoorte segakoor, puhkpilliorkester Kungla, Vastseliina segatantsurühm Kullerid, Misso rahvamaja isetegevuskollektiivid ja paljud teised.
Õhtu jätkub simmaniga ansambel K.O.I. saatel ning öö saabudes astub lavalaudadele DJ Imre Mihhailov.
Birgit Lüüs

FOTOKONKURSS “KÜLAVÄRAV – VÄRAV KÜLAS”

21. ja 28. juulil toimuval suurüritusel Avatud külaväravad avab oma
väravad külalistele kokku 30 küla üle Eesti. Teiste hulgas ja Rahinge küla
Tartumaalt.
Avatud külaväravatega samaaegselt toimub Rahingel ka Tartumaa külade päev.
Ühe osana üritusest kuulutab Rahinge küla välja fotokonkursi – “Külavärav – värav külas”.
Konkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada väravaid Eestimaa külades. Värav on suletav läbipääs seinas või piirdes, mis avab või sulgeb meie ees nii erinevad maailmad. Koos korraliku tarastusega annavad need meie maakodudele heaperemeheliku ja väärika ilme. Olgu see siis kaunis dekoratiivvärav, väsinud ja elu näinud taluvärav või moodsate sulgemismeetoditega värav, aiaga või aiata värav, turnigu väraval poisiklutt või seisku väravapostil kukk. Oluline on värav, mida pildistatakse ja mõtted, mis väravat märgates tekkisid või eriline taustalugu.
Konkursil on oodatud osalema kõik huvilised ja konkurss toimub kolmes
vanuseklassis:
A – lapsed vanuses kuni 12 aastat
B – noored vanuses 13-19 aastat
C – üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud)
Igas vanuseklassis antakse välja kolm auhinda parimatele. Pilte hindavad
fotograafid Urmas Tartes ja Alari Õun ning külavanem Külli Pann ja Rinaldo
Bachmann.
Üks autor võib konkursil osaleda kuni 10 fotoga, mis on tehtud Eestimaa
külades. Pildi pikem külg peab olema vähemalt 2000 pikslit. Kindlasti tuleb
fotole lisada ka see, millises külas on pilt tehtud ja mille poolest antud värav pildistajat köitis. Konkursile esitatud fotod võivad olla nii värvilised kui ka nostalgiliselt mustvalged.
Viimane päev oma fotode esitamiseks on 15. juuli.
Fotosid saab üles laadida 1.07 – 15.07 aadressile www.snap.ee/konkursid.
Konkursi võitjad selgitab välja žürii ja avalikustatakse 21. juulil Rahingel.
Konkurssi toetab Photopoint.
Täpsemad konkursi tingimused www.kylad.ee
Info: Külli Pann, Rahinge Külaselts, tel. 56462692

Võrus avati uuendatud õendusabikeskus

Täna keskpäeval avati Võrus Lõuna-Eesti haigla 1,67 miljoni euro eest renoveeritud õendusabikeskus.

„Lõuna-Eesti haigla on jõudnud oma arengus uue tähiseni,“ lausus pidulikul avamisel sotsiaalminister Hanno Pevkur. Abi vajavad inimesed saavad tema hinnangul kindlad olla, et vastavatud õendusabikeskuses pakutavad tingimused on nüüdisaegsed ning personal motiveeritud.

„Eesti tervishoid on heal tasemel ja tulevik on, vaatamata erinevatele juttudele, helge,“ sõnas Pevkur. „Saame patsientidele selge silma ja puhta südamega otsa vaadata.“

Projekti raames arendati haiglahoone A ja B korpuses välja õendusabikeskus, mis pakub eakatele inimestele päeva- ja koduõendusteenust ning statsionaarset hooldusravi. Osaliselt renoveeriti lifti-süsteem, et lihtsustada ratastoolis patsientide iseseisvat liikumist ning parandati keskuse soojapidavust.

„Meie õendusabikeskuse patsientide käsutuses on nüüd tänapäevased ja funktsionaalselt sisustatud ühe- ning kahekohalised palatid ning olmeruumid,“ ütles Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask. Õendusabikeskuses on 74 voodikohta, millest peaks tema hinnangul Võru maakonna eakate abistamiseks esialgu piisama.

Võru maavanem Andres Kõiv ütles avamisel, et õendusabikeskusse tehtud investeering on oluline kahest vaatepunkist: esiteks loob see Võrumaa hooldust vajavatele seenioridele varasemast paremad ravi- ja olmetingimused ning teisalt tugevneb läbi kasvava teenuste mahu Lõuna-Eesti haigla majanduslik positsioon.

„Kindlasti on tähtis, et Lõuna-Eesti haigla jätkaks üldhaiglana ka pärast kehtiva haiglavõrgu arengukava lõppu,“ ütles Kõiv. „See on oluline nii Võru kui naabermaakondade elanikele, keda praegu Lõuna-Eesti haiglas ravitakse.“

Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse renoveerimist toetas Euroopa Regionaalarengu fond meetme „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ kaudu. Projekti kogumaksumuseks kujunes 1,67 miljonit eurot, millest fond kattis 1,0 miljonit eurot.

Meetme raames toetab Euroopa Liit üle Eesti õendus- ja hooldusteenuse arendamist ligi 26 miljoni euro ulatuses.

Eestis läheb jaotamisele rekordiline kogus Euroopa Liidu toiduabi

Eesti heategevusorganisatsioonide poolt mullu PRIA vahendusel taotletud Euroopa Liidu toiduabi kogus on tänavu rekordiline: puudust kannatavate inimeste abistamiseks läheb tasuta jagamisele ligi 2571 tonni kuivaineid ja 590 800 liitrit rapsiõli.

Toiduabi kohalevedu algas 20. juunil. Toiduabitoodete tarnija leidmiseks läbi viidud riigihanke võitja AS Tartu Mill korraldab kaupade hankimise-valmistamise, pakendamise, samuti kohaleveo ja mahalaadimise heategevusorganisatsioonide soovitud rohkem kui sajasse kohta üle Eesti. Juunikuus jõuti tarnida suur osa Pärnu ja Põlva maakonda minevast toiduabist, alanud on ka kohalevedu Raplasse, Tallinna, Tartusse, Haapsallu, Otepääle. Tarned kestavad 31. augustini, toidukraam peab olema abivajajatele laiali jagatud järgmise aasta 28. veebruariks.

Suurimad kogused toiduabi on tellinud Eesti Punane Rist, Eesti Lasterikaste Perede Liit, SA Eesti-Hollandi Heategevusfond. Kokku rahuldati 16 heategevusorganisatsiooni taotlused toiduabi vahendamiseks. Abisaajateni jõuab toit paljudes kohtades koostöös kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Piirkonniti võivad erineda nii toodete sortiment kui ka kogused, sõltudes sellest, kui palju milliseid kaupu on taotletud. Organisatsioonid on planeerinud tänavu toiduabi jagada ligi 129 500 inimesele.

Nii toiduabi koguse ja sortimendi, maksumuse kui ka abisaajate hulga poolest on tänavused näitajad rekordilised. Möödunud aastal jaotasid 10 heategevusorganisatsiooni Eestis 1365 tonni teraviljast valmistatud kuivaineid umbes 95 000 abivajajale.

Eestis jaotatava toiduabi väärtus on 2,2 miljonit eurot, raha selleks eraldas Euroopa Komisjon. Euroopa Liidu toiduabi-programm on üks ühenduse turukorraldusmeetmeist, mis Eestis rakendub kuuendat aastat. Toiduabi jagatakse eelkõige nendele inimestele, kes vastavad riikliku toimetulekutoetuse saamise tingimustele. Kui jaotatavast toiduabi kogusest ei jagu kõigile seda saama õigustatud isikutele, siis eelistatakse jaotamisel üksikvanemaga või vähemalt neljalapselisi peresid ning puudega inimesi.

Rahalised vahendid toiduabi-kaupade hankimiseks määrab igal sügisel liikmesriikidele Euroopa Komisjon. PRIA korraldab seejärel toodete tarnija leidmiseks riigihanke, mille tulemusel selguvad ka kõigi tooteliikide täpsed kogused.

Aasta lind 2013 on nurmkana ehk põldpüü

Eesti ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all.

See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse
läheduses. Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju.

Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on tugevalt langenud. Kas seda on põhjustanud viimaste aastate karmid talved, muutused põllumajanduses, pisikiskjate arvukuse märkimisväärne tõus või hoopis muud tegurid, seda püütakse muu hulgas välja selgitada nurmkanale pühendatud aastal.

Aasta lindu valis Eesti ornitoloogiaühing 19. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi aasta linnu uurimise ja kaitse tegevustesse. Käesoleva ja varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

Norra – taevaisa meelevalla all olev riik

Eestimaa suve valitseb kehv suusailm – nii teavad teadjamad rääkida ja mis seal salata, päike ilmutas end juunis tõesti üsna harva. Levisid isegi kuuldused, et osa eestlasi põgenes keset suve lõunasse. Mina võtsin ette hoopis vastupidise suuna ja liikusin põhja, otsima mägesid, seiklusi, trolle, viikingeid ja ehk isegi lund.

Ilm on Norras nagu meil Soomaal – esindatud on viis aastaaega ainult, et seda kõike ühe päeva jooksul. Trondheimis lennukist maha astudes tervitas mind sombune ilm vaatamata sellele, et olin püüdnud päikese Eestist kaasa meelitada. Vahetasin valge pitsilise suveseeliku pikkade siniste teksade vastu. Mõned kilomeetrid autoga sõitnud, hakkas vihma kallama, nagu oleks taevaisa otsustanud oma suure sinakashalli ämbri veest tühjendada. Kusagil kaugemal müristas ja lõi välku. See kõïk katkes hetkega. Läbinud järjekordse tunneli ja taas päevavalguse kätte jõudnud, otsustas taevaisa tühjendada ka jää-ämbri – alla sadasid pisikesed rahetükid. Ka see katkes hetkega. Juba laevaga sihtkohta sõïtes paistis soe kollane taevakera ja tekkis tahtmine teksased taas seeliku vastu vahetada ja võtta põhjamaist päikest. Lõppsadam tervitas mind udupeene vihmaga. Mõttes tänasin oma võõrustajat, kes oli soovitanud kaasa võtta nii paksu jope, saapad, kui ka päevitusriided ja plätud. Pole halba ilma, on õïge riietus. Loe edasi: Norra – taevaisa meelevalla all olev riik

Täna on heinategu üldiselt keelatud

Täna, heinakuu teisel päeval on heinaleedo, mida Virumaal on nimetatud Uku pühaks. Sõltuvalt kandist tähistab see püha heinatöö algust või vaheaega. Ukupäeval on üldiselt keelatud heina niita või kokku panna, sest see pahandab taevaisa. Samuti on see oluline merepüha.

Heinaleedol tehtud kuhjad süütab piksepoeg põlema või lööb pikne koguni kuhja koos heinalistega kiviks. Purtse-Matkal, aga mujalgi näidatakse selliseid kive. Pühal tehtud kuhja võib ka vesisaabas ära viia, seegi on taeva karistus. Vesisaabas ähvardab heinaleedol merele läinud kalureidki, sest see päev on randlaste kalapüha.

Ukut on austatud pea kogu maal. Armastust selle taevast ja sademeid valitseva jumala vastu näitab tema nimede rohkus. Ukut kutsutakse veel Ukku, Ukko, Taevaisa, Vanajumal, Vanemb, Vanaisa, Pikne, Pikker, Äikene, Äiuke, Äike jne. Sooje tundeid selle jumala vastu näitavad eriti ilmekalt hellitusnimed nagu Äiuke ja Äikene. Karjalased kutsuvad Ukut hellitavalt Illiks ja Illuks. Soomlased kutsuvad aga Ukkot koguni ülijumalaks. Loe edasi: Täna on heinategu üldiselt keelatud

Eesti tänavune raiemeister on Sulev Tooming

Eile, 30. juunil Rakveres toimunud Eesti raiemeistrivõistlustel tuli viie ala üldarvestuses võitjaks Sulev Tooming, teise koha sai Martin Muttika ja kolmanda koha praegune raie maailmameister Andres Olesk. Juunioridest oli viie ala üldarvestuses parim Erik Rist, teisele kohale tuli Helvis Koort ja kolmandaks Ranet Sildoja.

Võistlustulemuste põhjal selgus ka augusti lõpus Valgevenes toimuvatel raie maailmameistrivõistlustel osaleva Eesti koondise koosseis: lisaks senisele kindlale koondise liikmele Andres Oleskile pääsevad Eestit esindama veel Sulev Tooming ja Martin Muttik ning juunioridest Erik Rist.

Võistluspäeva põnev avalöök oli langetamine, mis seekord toimus metsatingimustes, RMK langil Mõedaku spordibaasi lähedal. Langetati mände, nagu seda tehakse ka tänavustel maailmameistrivõistlustel.

Eesti parimatele raiemeestele pakkus võistlustel tugevat konkurentsi Soome, Läti, Leedu ja Valgevene paremik. Kokku osales Eesti meistrivõistlustel 33 võistlejat.

Täpsema ülevaate meeste ja juunioride arvestuses alade kaupa leiate siit.

Fotosid raievõistlustest saab vaadata metsainfo.ee albumitest Facebookis.

Eestimaa sportlikumad vallad on Tartu ja Mäetaguse

Paikusel peetud 20. Eesti valdade mängud võitsid kokkuvõttes suurtest valdadest Tartu ja väikestest Mäetaguse. Tartule järgnesid Audru ja Ülenurme ning Mäetagusele Kernu ja Imavere. Kokku osalesid võistlustel 50 erineva omavalitsuse sportlased, neist 17 võistkonda olid välja pannud väikesed, kuni 2000 elanikuga vallad.

Alavõidud jagunesid järgmiselt:

kergejõustik – Ülenurme,
meeste võrkpall – Pärsti,
naiste võrkpall – Võru,
jalgrattakross – Tartu,
orienteerumine – Saue,
mälumäng – Paikuse,
köievedu – Juuru,
jahilaskmine – Saku,
petank – Jõhvi

Täpsemalt saaab 20. Eesti valdade suvemängude tulemusesi vaadata aadressilt http://www.joud.ee/est/g79s2374

Tulekul sajandi parim Võru Folk

Igal aastal juulikuus sõidavad Võrumaale sajad tantsijad, pillimehed ja lauljad nii Eestist kui laiast maailmast ja pakuvad ainulaadse võimaluse osa saada erinevate maade rahvakunstist!

Festivalil osaleb 6 välisrühma, 18 tantsukollektiivi Võrumaalt ja mujalt Eestist, 2 simmaniansamblit, 7 pillikollektiivi, lisaks 17 duot, triot, ansamblit või ka suuremat seltskonda esinejaid, 2 setu laulukoori, 2 näiteseltskonda.
Loe edasi: Tulekul sajandi parim Võru Folk

Palupõhjal värvitakse taimedega lõnga

Palupõhja Looduskool ootab neid vahvaid lapsi koos täiskasvanutega, keda huvitab, kuidas värv taimest lõnga külge saab ja millised taimed meil kõige paremad värvitaimed on.

1. ja 2. juulil toimetavad Palupõhjas kogenud juhendajate käe all lapsed koos täiskasvanutega, õpivad taimi tundma, koguma ja värvipotis lõngale erinevaid värvitoone külge võluma. Laagrist saadakse kaasa parem taimede tundmine, lõnga värvimise kogemus ja õpetused ning ilusad suvemälestused Alam-Pedja loodusest. Laager algab pühapäeval kell 13 ja on osalejaile tasuta.

Õppepäevi korraldab Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Palupõhja Looduskooliga ja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Täna möödub 50 aastat I noorte laulu- ja tantsupeost

30. juunil 1962 toimus Tallinnas Kalevi staadionil esimene noorte tantsupidu ning 1. juulil laulupidu Tallinna lauluväljakul.

Esimese noorte laulu- ja tantsupeo korraldamise mõtte algatajateks olid laulupeo üldjuht Heino Kaljuste ning tantsupeo üldjuht Alfred Raadik. Peo tollane ametlik nimi oli V.I. Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni 40. aastapäevale pühendatud Eesti NSV koolinoorte laulupidu ja pioneeride V vabariiklik kokkutulek.

Tantsupidu toimus tollasel Komsomoli-nimelisel (praegu Kalevi) staadionil ning sellel osales ligi 4000 tantsijat. Pidu oli lavastatud pioneeride lõkkeõhtuna – puhusid fanfaarid, süüdati lõkked ning heisati laagrilipp. Kõige selle kõrval tantsiti aga selliseid eesti rahvatantse nagu “Kaera-Jaan”, “Konnatants” ja “Jämaja labajalg” jpt. Tantsude vahel võistlesid legendaarse spordimehe Joann Lõssovi juhatusel 600 noort kombineeritud teatejooksus. Tantsupeo lõpetas tänaseks noortepidude traditsiooniliseks lõputantsuks kujunenud “Oige ja vasemba”.

Tantsupeo üldjuhid olid Leo Kalmet, Alfred Raadik, Erna Kaasik, Niina Raadik ja Ilka Tomingas.

Laulupidu toimus äsja valminud Tallinna lauluväljakul ning sellel osales ligikaudu 11000 lauljat. Asjakohase kommunistlikule parteile, pioneeriorganisatsioonile ja Leninile pühendatud repertuaari kõrval kõlasid muuhulgas ka Gustav Ernesaksa ja Ellen Niidu “Rongisõit”, Eesti rahvaviis “Vändra polka” ja Villem Reimani laul “Õekene”. Laulupeo üldjuhid olid Gustav Ernesaks, Jüri Variste, Karl Leinus, Lembit Verlin, Heino Kaljuste, Aksel Pajupuu, Vilja Toomi, Jaan Kääramees ning Kuno Areng, kes oli dirigendipuldis ka 2011. aastal XI noorte laulupeol, juhatades seal Gustav Ernesaksa laulu “Mu isamaa on minu arm”.

Esimese noortepeo korraldaja oli haridusministeerium ning peoidee suured toetajad olid tollane haridusminister Ferdinand Eisen ning ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja ja välisminister Arnold Green. Pidu korraldati V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni 40. aastapäeva tähistamiseks ning seda nimetati pioneeride viiendaks vabariiklikuks kokkutulekuks, mille sisu oli laulupidu ja lõkkeõhtu-tantsupidu. Peo ettevalmistust survestas aja ja vahendite vähesus ning peo meeleolu häiris pisut ka vilets ilm.

Rahvatantsijad vallutasid Ruhnu saare

Tallinna Tehnikaülikooli rahvatantsuansambel Kuljus ning Eesti Maaülikooli rahvatantsijad ansamblist Rarbatu sõitsid nädalavahetuseks Ruhnu saarele.

Saarel tantsitakse, tehakse tööd ning lustitakse, loomulikult kõik koos! Ühine saarekülastus lõpeb tasuta tantsupeoga!

Idee sõita koos Ruhnu tuli Tarbatu kunstilisel juhil Jaanus Randmal. Tarbatulased ja kuljuslased on ikka osalenud teineteise suvepäevadel. Seetõttu ei vajanud Kuljuse kunstiline juht Marina Kuznetsova pikemat mõtlemisaega, et pakkumisele “jah” ütelda. Tegemist on siiski uudse ettevõtmisega, mis on põnev nii tantsijatele, juhtidele kui ka saare kohalikele elanikele.

Mõlemad ansamblid on saarel 4 rühmaga, kokku on tantsijaid üle 130. Koos lihvitakse tantse, tehakse trenni ning leitakse ka aega keskenduda kohalikule floora ja faunale. Nimelt tänavad tantsijad saart rohkete tantsusammude väljakannatamise eest heakorratööga ning õpivad märkama loomariigi väiksemaid esindajaid. Loomulikult toimub ka saare ringreis, kus tutvutakse kohalike vaatamisväärsustega.

Tarbatu ja Kuljus ei ole kadedad jagamast oma rõõmu saarereisist tantsukeeles. Laupäeval, 30. juunil, algusega kell 17.30 algab kirikute juurest rongkäik tantsuplatsini, kus toimub tantsupidu. Õhtu jätkub simmani, lõkke ja toreda seltskonnaga.

Otepää suveteater koristab järveranda

Kolmapäeval, 4. juulil kell 18 lähevad Otepää suveteatri liikmed Pühajärve äärde, et koristada prahist Poslovitsa rand. Seal etendub alates 27. juulist Peep Pedmansoni näitemäng “Pühajärve sõda ja rahu”, lavastajaks on Andres Dvinjaninov.
Talgutele on appi oodatud kõik huvililised. Selga tuleks panna mugavad riided ning jalanõud.

“Pühajärve sõda ja rahu” on lõbus kurbmäng eestlaste igipõlistest valikutest laulude saatel. Küsimused 19. sajandi keskpaigast: vastu hakata või leppida, lahkuda või jääda on üpris aktuaalsed tänapäevalgi.
171 aastat tagasi kääris Pühajärve mail mässuvaim. Talupoegade salaplaan vereimejatest mõisnikud maha jätta ja massiliselt kodumaalt minema kolida suruti aga mõisnike soovil ja tsaarivalitsuse abil Pühajärve mõisas valusalt maha.

Õnneks pole eestlase elu ainult vastuhakk ja peksasaamine. On lootust ja armastust, nalja ja naeru, trilli ja tralli. “Pühajärve sõda ja rahu” on Otepää Suveteatri esimeseks pääsukeseks, kes laulab sumedatel suveõhtutel muusikalis-ajaloolises laulumängus Pühajärve ääres kaheksal õhtul juulis ja augustis.

Etenduse lavastab Andres Dvinjaninov, kunstnik Silver Vahtre, muusikaline kujundus: Kaunimate Aastate Vennaskond. Mängivad Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Andres Dvinjaninov, Artur Linnus, Toomas Täht, Ingrid Isotamm, Marianne Kütt, Toomas Lunge, Indrek Kalda jt