Neljapäeval, 17. jaanuaril kell 18 kogunevad Haapsalu kultuurikeskuses Harju, Lääne ja Hiiu omavalitsuste volikogude liikmed ja elanikud, et välja tuua Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini olulisus. Harjumaalased, läänlased ja hiidlased tegutsevad ühiselt raudteeühenduse taastamiseks ning riigi transpordiinvesteeringute arengukavva lülitamiseks.
Raudtee on piirkonna arengu jaoks väga oluline ja kütab kirgi ka ajaloos tagasi vaadates ning tõdedes, et sama liini on kasutanud ka tsaaripered ja õukond. Lisaks raudtee taastamise huvilistele on osavõtust teatanud 52 Läänemaa omavalitsuste volikogude liiget 12st volikogust ja 4 vallavanemat. Loe edasi: Raudteeühendus vajab taastamist
Kirjastuste liit, kirjanike liit, raamatukoguhoidjate ühing ja emakeeleõpetajate selts väljendavad täna tehtud avalduses muret kultuuriministri viimasel ajal tehtud avalduste pärast raamatute käibemaksu kohta.
Meie, allakirjutanud, oleme mures Eesti Vabariigi kultuuriministri Rein Langi avalduste pärast, mis võivad viia eestikeelsele kirjasõnale ja seeläbi kogu meie kultuurile kahjulike otsusteni.
Kultuuriminister on 2012. aasta lõpus vabariigi valitsuse pressikonverentsil ja äsjastes intervjuudes väitnud, et raamatute käibemaksusoodustus on tarbetu ning riik ei peaks rahvaraamatukogusid üldse toetama. Loe edasi: Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks
Võru linn teatab oma koduleheküljel, et pakub kõigile majaomanikele ja korteriühistutele, kes nõus oma maja ära soojustama, võimalust saada maja fassaadile Võru oma kunstniku Navitrolla joonistused.
Linnavalitsuse teatel on piltide eesmärk mitmekesistada linnapilti ja lisada omapära. Linn pakub majadele Navitrolla joonistusi tasuta, ainukeseks tingimuseks seatakse majade soojustamine, et hiljem tehtud tööd mitte ära rikkuda.
Huvilised saavad ise valida, millist joonistust nad oma majale tahavad.
Eesti Loodusmuuseum ja ajakiri National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry fotonäituse „Ookeani hing“, mis toob vaatajani valiku tema 20 aasta jooksul tehtud parimatest töödest. Ainulaadne näitus avatakse Eesti Loodusmuuseumis järgmise nädala lõpus.
OCEAN SOUL RIGHT WHALE / FOTOGRAAF BRIAN SKERRY / NATIONAL GEOGRAPHIC
Eesti Loodusmuuseumi külastajatel avaneb sel kevadtalvel võimalus rännata koos National Geographicu allveefotograafi Brian Skerryga salapärastesse ja imedest tulvil ookeanisügavustesse, mida ta on dokumenteerinud juba 20 aastat. Skerry on jäädvustanud merealuseid hetki eri paigus üle maailma: Jaapanis, Uus-Meremaal, Iirimaal, Mehhikos, Kanadas, Ameerikas, Bahamal, Belizel, Trinidadis, Antarktikas jm. Näitus väljendab tunnustatud fotograafi sõnumit: veel pole hilja asuda kaitsma maailma mereelustikku ning veealuseid elukeskkondi.
25. jaanuaril Tallinna vanalinnas aadressil Lai 29a avatav National Geographicu rändnäitus “Ookeani hing” esitleb Skerry parimaid pilte ookeanikeskkonnast ja seal elavatest olenditest. Näitus on avatud 25. jaanuarist kuni märtsi lõpuni iga nädal kolmapäevast pühapäevani kell 10.00-17.00. Näituse korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Eluaegne sukelduja ja ookeanide eestkõneleja Skerry on tunnustatud allveefotograaf, kes on pildistanud ajakirjale National Geographic ligi 20 fotolugu, mis tutvustavad ookeanikeskkondi ja merede kaitset. Viimatine neist lugudest, mis kõneles Mesoameerika vallrahust, avaldati 2012. aasta oktoobris ja ilmus ka eesti keeles.
Brian Skerry on veetnud vee all töötades üle 10 000 tunni, jäädvustades meie planeedi ookeanide muresid ja rõõme. Sukeldudes äärmuslikes tingimustes, Arktika jää all või röövloomadest kubisevates vetes, on Skerry pildile püüdnud haruldasi ja intiimseid hetki mereolenditest nende loomulikus keskkonnas. Tema fotod jutustavad köitvaid ellujäämislugusid: kutseliste küttide eest põgenevatest grööni hüljestest Põhja-Atlandis kuni Vaikse ookeani keskosa kahjustatud koralliökosüsteemideni, mis hakkavad tasapisi taastuma. Loe edasi: Eesti Loodusmuuseum ja National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry näituse „Ookeani hing“
Ajalehelugeja sõnaraamat, leivaküpsetamise õpperaamat, esimene eesti moeajakiri ja paljud teised Rahvusraamatukogu varamus leiduvad väärt teosed saavad nüüd huviliste abiga e-raamatu vormi. Humanitaarteaduste saalis avatud näitus “Kingi vanale raamatule uus elu!” annab soovitusi e-raamatute tellimiseks ja tutvustab e-raamatute varasalve, digitaalarhiivi Digar.
Näitusel on väljas üle 50 raamatu paljudest valdkondadest. Tähelepanu väärib esimese eesti entsüklopeedia väljaandmise katse, Karl August Hermanni “Eesti Üleüldise teaduse raamat” (1900-1903), mis aga jäi puuduliku oskussõnavara tõttu pooleli b-tähe juures. Esimene eestikeelne võõrsõnade sõnastik oli “Ajalehelugeja Sõnaraamat arusaamise abiks igale teadusehimulisele lugejale” (1903). Aleksander Kleini raamat “Moodne elamu ja ruumide sisustamine” (1932) annab ülevaate Eesti, Lääne-Euroopa ja Ameerika elamute ruumijaotusest ja sisustamisest ning sisaldab hoonete plaane. Kokaraamat “Leiwad ja saiad” (1910) on esimene leivaküpsetamise õpperaamat, mis käsitleb ka nisu- ja rukkiterade koostist ja omadusi, jahusid, leivaahje ning loomulikult pakub hulganisti retsepte. Moeajakiri “Reform” (1914-1915) sisaldab ka rõivaste lõikeid. Eduard Vilde humoristlikule jutustusele “Muhulaste imelikud juhtumised juubeli-laulupidul” (1894) lisavad väärtust tolle aja kohta haruldased originaalillustratsioonid. Matthias Johann Eiseni “Kavala Hansu ja vanapagana lugu” (1905), Hans Möldermanni 50 pildiga raamatut võib võrrelda koomiksiga. Eiseni koostatud “Eesti ennemuistseid jutte” (1911) kaunistavad andekate raamatuillustraatorite Nikolai Triigi ja Aleksander Uuritsa tööd. Majandusajaloost on välja pakutud suurtöösturite albumid, nende hulgas juubelialbum „300 aastat Eesti-Rootsi Posti” (1936) jpm.
Kui mõni nendest raamatutest sedavõrd meeldima hakkas, et sooviksite seda endale, siis saab tellida digitaalkoopia. Tellitud raamat digiteeritakse Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuses EoD (eBooks on Demand ehk e-raamat nõudmisel) teenusena. Digitaalkoopia arhiveeritakse ja tehakse vabalt kättesaadavaks Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar.
Raamatute nimekiri.
Näitus „Kingi vanale raamatule uus elu” jääb Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis avatuks 4. märtsini. Palju rohkem raamatuid leidub e-kataloogis ESTER, kus need, mis enam autoriõiguse alla ei käi ja millest võib tellida digitaalkoopia, on märgistatud viitega “telli digitaalkoopia”.
Lähem info:
Annika Koppel, Rahvusraamatukogu avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260
Tegusaid maanaisi ühendav MTÜ ETNA Eestimaal otsib kandidaate konkursi “Ettevõtlik Naine 2012” tiitlile.
Konkursi eesmärgiks on tunnustada Eesti maapiirkondades elavaid ettevõtlike naisi, kes tegutsevad nii ettevõtluses kui ka panustavad maapiirkondade arengusse laiemalt. Tiitli kandidaat elab ja tegutseb Eestis, omab saavutusi maakonna, piirkonna ja koduriigi elu edendamisel, on loov ja edukas ning uuendusmeelne oma tegevusalal.
Kirjalikult esitatud kandidaatide ankeetide hulgast teeb valiku MTÜ ETNA juhatus ja valituks osutub kõige enam hääli saanud kandidaat.
MTÜ ETNA Eestimaal ootab ettepanekute tegemisel abi Eestis tegutsevatelt ettevõtlusorganisatsioonidelt ja üksikisikutelt.
Kirjalikke ettepanekuid “Ettevõtlik Naine 2012” kandidaatide kohta saab jätkuvalt esitada kuni 31.jaanuarini aadressil: Vahe 23-6, Pärnu, 80031 või e-mailile fem@fem.ee.
Kümne aastaga on Heateo sihtasutus aidanud elu sisse puhuda paljudele uutele ettevõtetele, kes on võtnud ühiskonna paremaks muutmise oma südameasjaks.
Nüüd on aeg küps hakata otsima uusi eestvedajaid, kes soovivad ära lahendada mõne põletavalt olulise probleemi Eesti ühiskonnas. Konkurss kestab kuni märtsi alguseni, tingimused on kirjas SIIN.
2013. aasta suvel plaanib Theatrum Hospitalis ja pisike punt kinomehi (sõna
otseses mõttes) minna paariks nädalaks Aegna saarele, et valmis treida üks lühifilm. Paraku ei ole veel kokkulepet, millest tulevane linatükk võiks rääkida.
Seetõttu palume abi ägeda stsenaariumi näol. Tegu peaks olema 1 – 6 põhitegelasega karakteripõhise komöödiatükiga. Tegevuspaik eelkõige vabas looduses (liivarand, männimets, rändrahnud, koopad, üksikud lagunevad majad). Tegevustik võiks olla üsna minimalistlik ja realistlik (see tähendab, et laevu me põhja laskma ei tahaks hakata ja suuremat sorti lennuõnnetust uhkete plahvatuste ja põlengutega kah võimalusel ei tekitaks). Tähtis koht on dialoogil ja rollide omavahelisel suhtlusel. Kuigi ülesvõtmine toimub saarel, siis tegevus võib, aga ei pea seonduma saarega. Teksti pikkus võiks olla umbes 20 lk.
Oma kirjatüki palume saata hiljemalt 15. veebruariks aadressile keith@theatrumhospitalis.eu.
Kui oled vanem kui 50 aastat ning soovid natukene seiklust oma päevadesse, siis see info on just sulle!
Vabatahtliku teenistus seenioritele
Millal: 02.-29.04.2013 (kokku neli nädalat)
Kus: Liepajas, Lätis
Projekt on mõeldud seenior-vabatahtlikele (+50) ning toimub Liepaja diakooniakeskuses. Vabatahtliku tööks on abistamine keskuse juures (ürituste korraldamise ja õpitubade läbiviimise juures abiks olemine).
Programmi raames kaetakse nii sõidu,-elamis,-toidu kui ka –tervisekindlustuse kulud. Projekti keeleks on vene, inglise või saksa keel. Projekti jooksul toimub tasuta läti keele kursus.
Laste ja perede õigusi ning heaolu edendavad organisatsioonid edastavad täna, 14. jaanuaril pöördumise Riigikogule, vabariigi valitsusele, hasartmängumaksu nõukogule ja aotsiaalministeeriumile ettepanekutega edendada sisulist koostööd ja kodanikuühiskonnale sobivat usalduslikku dialoogi Eesti vabaühenduste ning valitsuse vahel.
Hasartmängumaksu nõukogu 17. detsembri 2012. a otsusega nr 12 vähendati võrreldes 2011.‑2012. aastaga taas oluliselt laste ja perede organisatsioonide aastaprojektide rahastamist. Näiteks võrreldes aastaga 2012 vähenes toetus Eesti lasterikaste perede liidu aastaprojektile 80 protsenti; MTÜ Lastekaitse Liidu toetus sotsiaalministeeriumi poolt hasartmängumaksu nõukogu kaudu vähenes 48 protsenti, Eesti kasuperede liidule 2013. aastaks toetust ei eraldatud. Seega on laste ja perede vajaduste tahaplaanile jätmine teadlik suund hoolimata asjaolust, et vabariigi valitsuse tegevusprogramm 2011‑2015 rõhutab, et pere- ja rahvastikupoliitika eesmärk on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada. Otsus ohustab laste ja perede huvide eest seisvate organisatsioonide jätkusuutlikkust ning kavandatud
tegevusi. Loe edasi: Lapsed peaksid olema poliitiline prioriteet mitte ainult sõnades!
Vana kalendri järgi uue aasta esimesel päeval minnakse Uus-Meremaale. Pikast retkest ja seiklustest Uus-Meremaa alpides räägib ning näitab pilte mägironija Tõivo Sarnet.
Teda toetab käsikellade ansambel Campanelli. Dirigeerib Inna Lai, kes äsja tuli Venemaalt.
Ülekanne algab veerand tundi enne ürituse algust. Ülekannet teostavad ITrotid.
Statistikaameti äsja ilmunud kogumik “Loomemajanduse näitajad” toob välja Eesti loomemajanduse mõningad üldised tendentsid ajavahemikul 2000–2010 ja paneb aluse valdkonna statistika korrastamisele. Loomevaldkonnas tegutsevate ettevõtete arv on 10 aasta jooksul enam kui kahekordistunud ning kasvu võis täheldada ka majanduskriisi tingimustes.
Kui 2000. aastal oli kultuurisektori üksusi Eestis 3200, siis aastal 2010 oli neid juba 7700, mis tähendab, et kümnendi jooksul kasvas kultuurisektori ettevõtete ja organisatsioonide arv üle kahe korra. Kui paljudes teistes sektorites majanduskriisi ajal ettevõtete arv vähenes ja uute ettevõtete asutamine tundus halb mõte, siis kultuurisektoris otsiti sellest just väljapääsu.
10 aasta jooksul suurenes ettevõtete ja organisatsioonide arv kõigis kultuurisektori valdkondades. Kõige kiiremini kasvas visuaalse kunstiga tegelejate arv – 2010. aastaks lausa 68 korda ehk 1700 üksuseni, järgnevad esituskunstid seitsmekordse kasvuga ning trükisõnaüksused (2,2 korda). Kõige vähem suurenes käsitööga tegelevate üksuste arv: ligi 90-st 130-ni. Loe edasi: Loomemajandus jätkas kasvu ka majanduskriisi ajal
Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival PROMFEST esitleb täna, 14. jaanuaril kell 15 Kochi Kohvitoas – Kochi Aidad, Lootsi tn. 10, Tallinn, uut ooperiproduktsiooni, mida etendatakse festivalil 6.-12. juunil 2013.a. Pärnus. Avalikustatakse PROMFEST 2013 ooperilavastus, kunstiline koosseis, koostööpartnerid, tutvustatakse festivali programmi, esinevad VII Klaudia Taevi nim. rahvusvahelise noorte ooperilauljate konkursi laureaadid Andrei Savtšenko (Valgevene) ja Elina Šimkus (Läti), kes laulavad uues ooperis pearolle.
PromFest on alguse saanud Klaudia Taevi nim. rahvusvahelisest noorte ooperilauljate konkursist, mis on ka praegu festivali peamisi sündmusi. „Võistulaulmine toimub juba kaheksandat korda. Noori soliste on läbi aastate osalenud kokku neljakümne kolmest riigist, viimati registreerus konkursile üle kaheksakümne laulja. Senistest osalejatest on pääsenud nii mõnigi maailma esilavadele New Yorgi Metropolitan Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures teatris. Konkursi žürii on igati väärikas ja koosneb maailmamainega ooperiasjatundjatest – lauljatest, pedagoogidest, dirigentidest, agentidest, ooperiteatrite direktoritest,“ iseloomustas konkursi president Toomas Kuter võistlust.
Festivali kunstiline juht Erki Pehk: „Promfest on kogu maailmas ainulaadne, sest igal festivalil etendatakse rahvusvahelise haardega originaallavastatud ooperiproduktsioon, milles saavad osaleda eelmiste festivalide konkursside parimad.” Varasematel aastatel on lavastatud “Rigoletto” (2003, lavastaja Linnar Priimägi), “Deemon” (2005, Mati Unt), “Carmen” (2007, Marko Matvere), “Thais” (2009, Mai Murdmaa) ja “Attila” (2011, Üllar Saaremäe). Ooperietenduse “Thais” eest on PromFesti pärjatud Eesti Teatriliidu parima muusikalavastuse auhinnaga aastal 2009.
Lisaks konkursile ja ooperiproduktsioonile toimuvad festivali raames kontserdid, omaaegse maailmakuulsa soprani Edda Moseri meistriklass lauljatele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 5.-7. juunil ning kinoseansid eelmiste ooperilavastuste videosalvestustega. Festival on ellu kutsutud eesmärgiga avardada noorte ooperilauljate loomingulisi võimalusi, tuua Eestisse maailmatasemel ooperiartiste ja kujundada Eesti mainet ooperimaailmas, arendada kultuuriturismi ning tõmmata ooperikunsti juurde eelkõige nooremat põlvkonda.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) jätkab Eesti Töötukassa partnerina koolitusteenuse pakkumist ka tänavu, võimaldades töö kaotanud või koondatud inimestele täiend- ja ümberõpet. Liidu koolitusjuhi Ave Uustali sõnul annab see töö kaotanud inimestele võimaluse tulla Eesti Korteriühistute Liidu poolt pakutavale koolitusele, mille eest tasub Töötukassa. “Meil on heameel tõdeda, et varasemalt on inimesed päris aktiivselt seda võimalust kasutanud ning nii mõnegi väga aktiivse ja eduka korteriühistu juhi on praegusesse ametisse toonud varasem töökaotus, mis lõi võimaluse uueks väljakutseks,” nentis ta.
Heaks näiteks siinkohal on 2012 parimaks ühistujuhiks valitud Jelena Mutonen, kellest kirjutab ka korteriühistute liidu ajakiri Elamu: kaheksa aastat tagasi koondamislaine järel töötuks jäänud naisest sai kodumaja, Kohtla-Järve KÜ Sinivoore 13 korteriühistu juht ning ta pühendas kogu jõu ja aja majale. Ära teha on suudetud palju: vahetatud püstikud, laenu võtmata tehtud täielik katuseremont, kaunilt kujundatud trepikojad. Ühistuliikmete küsimustele tuleb leida vastuseid ja inimeste jaoks aega võtta, kinnitas sõbralikult naeratav Jelena Mutonen, kes maja juhtimise kõrval on ka kohalikus omavalitsuses korteriühistuliikumise üks eestvedajaid. “Maja nõuab aega, teise töö kõrvalt oleks ühistu juhtimiseks seda raske leida,” nentis ta.
EKÜL koolitusjuhi Ave Uustali sõnul leiab huviline liidu pakutavast kindlasti sobiva koolituse. “Eesti Korteriühistute Liit on välja
töötanud “Korteriühistu juhi” tasemekoolituse, mille läbinu saab riiklikult tunnustatud diplomi ning annab töö kaotanud inimesele uue karjäärivõimaluse töötada kortermajade haldamise valdkonnas,” kõneles Uustal. “Kui ühistus on aktiivseid inimesi, kes ajutiselt
töötuks jäänud, saavad nad nüüd Töötukassa toel kujundada sellest ehk uue karjääri ühistu esimehena, samuti aidates ka teistel
korteriühistutel tegutseda,” lisas ta.
SA Perekodu asenduskodu peremaja Väikemõisas. Foto: Viljandi Maavalitsus
Eesti Kodukaunistamise Ühendus viis läbi konkursi “Energiasäästlik kaunis kodu 2012”, kus eksperdid hindasid üheks üleriigiliseks võitjaks sihtasutuse Perekodu asenduskodu peremajad Väikemõisas.
Eesti Kodukaunistamise Ühenduse (EKKÜ) komisjoni töös osalenud Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialisti Jane Lumiste sõnul on ekspertidelt saadud tunnustus igati positiivne. Tema jutu järgi on SA Perekodu peremajad Viljandimaal hea näide energiasäästlikest avaliku ja kolmanda sektori objektidest.
“Need majad on teistele eeskujuks. Ennekõike uute ühiskondlike objektide planeerimise juures tuleks arvestada seda, et hooned oleks energiasäästlikud ja/või taastuvenergiat kasutavad, sest sisuliselt omavalitsused või riik peavad ju neid objekte üleval pidama,” rääkis Jane Lumiste. “Pigem juba olemasolevate objektide renoveerimise puhul kerkib tihti küsimus, kas investeering on tulu või kulu. Seega tasub kindlasti uurida erinevaid võimalusi, kuidas rahastada energiasäästu- või taastuvenergia lahendusi. Kindlasti peaks kaaluma Kredexi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt pakutavaid variante ning teisi programme.”
Saarepeedi vallas Väikemõisas asuvad SA Perekodu asenduskodu kaks peremaja on projekteeritud passiivmaja põhimõtetest lähtudes. Lihtsa traditsioonilise vormiga, kaldkatusega ühekorruselise hoone aknad on kolmekordsete pakettklaasidega. Hoone suuremad aknad on suunatud päikese poole ja varustatud päikesesirmidega. Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumba abil ning ruumides on ka vesipõrandaküte. Ventilatsioon on lahendatud soojustagastiga ventilatsiooniagregaatidega. Katusel on ette nähtud sooja vee tegemiseks päikesekollektorid, kuid praegu neid veel paigaldatud ei ole.
SA Perekodu asenduskodu peremaja Väikemõisas. Foto: Viljandi Maavalitsus
Konkurss “Energiasäästlik kaunis kodu 2012” toimus mitmel tasandil. Esiteks pakuti konkursile välja üle Eesti 24 erinevat objekti. Seejärel toimus maakondade esindajate ühine komisjoni istung, mille käigus tutvuti kõigi maakondadest esitatud nominentidega ning valiti välja need 12 objekti, mis saadeti edasi konkureerima lõppistungile.
Jane Lumiste sõnul oli lõppistungi eesmärk kaasata laureaatide valimisse eksperdid ning saada neilt ühtlasi soovitusi võimalikuks konkursi jätkamiseks 2013. aastal. Ekspertideks olnud Maailma Energeetika Nõukogu volinik Einar Kisel, volitatud ehitusinsener ja energiaaudiitor Margus Sarmet ja diplomeeritud energiaaudiitor Aare Vabamägi lähtusid oma
hinnangu andmisel eelkõige ehitiste energiatõhusa ehitamise põhimõtetest või nende energiatõhusamaks muutmise potentsiaali ärakasutamisest, arvestades iga objekti puhul konkreetset olukorda.
Eksperdid tõstsid esile ja tunnistasid üleriigilisteks võitjateks Roela Noortemaja Lääne-Virumaal (renoveeritud ühiskondlike hoonete kategoorias), SA Perekodu asenduskodu peremajad Viljandimaal (uute ühiskondlike hoonete kategoorias) ja korteriühistu Tehvandi Valgamaal (kortermajade kategoorias).
EKKÜ hinnangul väärtustab kaunite ja energiatõhusate ehitiste väljaselgitamine maakondlikul ja riiklikul tasandil energiasäästuga seotud tegevust ja on heaks eeskujuks. Kindlasti väärib selliste objektide tunnustamine jätkamist ning viib riigi ja Euroopa Liidu energiasäästu alaseid eesmärke inimestele lähemale.
Konkursi laureaadid kutsutakse ühenduse teatel 20. jaanuaril Tallinnas Nokia kontserdimajas peetavale III Eesti koduomanike kongressile, kus majandus- ja kommunikatsiooniminister annab neile üle vastava tunnustuse.
15 aastat tegutsenud Eesti Kodukaunistamise Ühendus on tuntud kui üleriikliku, presidendi eestkoste all oleva kodukaunistamise konkursi korraldaja. Nüüd on ühendus võtnud käsile veel ühe tegevussuuna, asudes koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga tutvustama moodsaid energiasäästuvõimalusi ja julgustama inimesi neid kasutusele võtma.
Lisainfo: Jane Lumiste, Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist, Kodukaunistamise Viljandimaa komisjoni esimees, tel. 433 0431, e-post: jane.lumiste@viljandimaa.ee
Rahvapillilaager 2011. aastal Võrumaal Kuutsil. Esiplaanil on karmoškal musitseerimas Siim Sarv. Foto: Tiit Blaat.
16. jaanuaril kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas toimuval üritusel on kohal tavapärasest rohkem karmoškamängijaid.
Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Alar Sünter, Margus Priks, Siim
Sarv, Ruti Kirikmäe ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja
20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja palju kaugemaltki.
Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot. Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 16. jaanuaril, 30. jaanuaril, 13. veebruaril, 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.
Metsa eest hoolitsemine tagab uue, tervema metsapõlve sirgumise ja ka loodus- ning pärandkultuuri väärtuste säilimise.
Eesti riik toetab metsaomanikke ja ühistuid 2013. aastal ligi 2,9 miljoni euroga. 2. jaanuaril 2013 kinnitas Erametsakeskuse nõukogu erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korra 2013. aastaks. Kinnitati ka siseriiklike toetuste voorude eelarved järgmiselt:
Erametsaomanike nõustamise toetus – 500 000 eurot;
Metsaühistu toetus – 450 000 eurot;
Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetus – 750 000 eurot;
Metsa uuendamise toetus – 650 000 eurot;
Pärandkultuuri säilitamise toetus – 20 000 eurot;
Konsultantidele metsamajandamise valdkonnas kutsekvalifikatsiooni omistamise toetus – 1 500 eurot;
Metsamaaparandustööde toetus – 500 000 eurot.
Nõukogu kinnitatud toetuste korras suuri sisulisi muudatusi metsaomanike jaoks ei ole. Muutunud on taotluste esitamise tähtpäevad. Infoga saab tutvuda aadressil www.eramets.ee/toetused. Erinevalt varasematest aastatest on erametsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse voorusid kaks (1. märts ja 1. august).
Asjatundlikku nõu ja abi kõigi metsas vajalike tööde puhul osutab metsaomanikule kohalik metsaühistu.Vajalikud kontaktid leiate erametsanduse infoportaalist aadressil http://www.eramets.ee/metsauhistud.
SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.
Viking Line kahekordistab reisijateveo mahtu Tallinna-Helsingi liinil klientiderohkel suvisel hooajal lisades 06.05.-01.09.2013 vahelisel ajal marsruudile teise laeva, seni Turu ja Stockholmi vahelisel liinil sõitnud Isabella. Koos Viking XPRSi väljumistega võivad reisijad ning autojuhid tuleval suvel valida endale sobiva ülesõiduaja kaheksast igapäevasest variandist.
Tehtud otsusega soovib Viking Line kindlustada oma turupositsiooni konkurentsitihedal liinil ning pakkuda kliendisõbralikke reisimise võimalusi. Teise laeva lisamisega mõeldakse nii liinireisijate kui ka kruiisihuviliste vajadustele.
Orienteeruva suvegraafiku järgi hakkavad Viking Line’i laevad väljuma Tallinna Vanasadama A-terminalist järgnevalt: kell 8.00 Viking XPRS, kell 12.00 Isabella ja kell 18.00 Viking XPRS. Uusi reisimise võimalusi pakub Isabella õhtune väljumine kell 22.30.
Reisijad võivad minna sadamasse ja laeva pardale neile mugaval ajal ning ööbida Isabella kajutites, mis mahutavad 2166 reisijat. Laev saabub Helsingi Katajanokka terminali kell 7.00, võimaldades näiteks lähetusse minejatel alustada oma tööpäeva Helsingis väljapuhanuna ning kohe sealsete ettevõtete ja asutuste tööpäeva algusest.
Isabella väljumisajad Helsingist on kell 8.00 ja 18.30 ning laev saabub Tallinna Vanasadama A-terminali vastavalt kell 10.45 ja 21.30. Viking XPRS väljub Helsingist nagu praegugi kell 11.30 ja 21.30 ning jõuab Tallinna kell 14.00 ja 24.00.
“Uudis teise laeva lisamisest Tallinna-Helsingi liinile rõõmustab meid eelkõige seetõttu, et suvisel ajal, mil tavareisijatele lisanduvad ka puhkusereisijad, on Viking XPRS-i väljumised vahetevahel olnud täiesti väljamüüdud,” ütles Viking Line Eesti juht Inno Borodenko. “Nüüd vastame klientide ajagraafikusoovidele ning tõstame reisimise mugavust. Tänu sagedasematele väljumistele jagunevad meie reisijad võrdsemalt laevade vahel ning kliendisõbralik laevapersonal saab jagada enda tähelepanu kõigile reisijatele,” täiendas Borodenko.
Viking Line’i Isabella on 169,4 meetrit pikk, 2480 reisijat ning kuni 450 sõiduautot mahutav reisiparvlaev, mille pardal tegutseb mitu erinevat restorani, suur ööklubi, merekauplus ning kõige ülemisel laevatekil ilusat vaadet Soome lahele pakkuv Sky Bar. Ettevõtetel on võimalik korraldada oma koosolekuid ja kliendiüritusi laeva seminariruumides. Isabella tippkiirus on 20,5 sõlme, ning laev on varustatud stabilisaatoritega võimaldamaks rahulikku sõidukogemust ka võimalikel tormistel ilmadel.
Lisainfo: Mikael Backman, Viking Line kontserni tegevjuht, e-post mikael.backman@vikingline.com
Johanna Boijer-Svahnström, kontserni kommunikatsioonijuht, tel: +358 18 270
Inno Borodenko, Viking Line Eesti juhataja, tel: 666 3970, e-post inno.borodenko@vikingline.com
SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus andis välja trükise „Lapsevanem, kas sa tead, kuidas toetada oma lapse valikuid“. Trükisest leiab lapsevanem soovitusi ja nõuandeid, kuidas toetada oma last tulevikuplaanide tegemisel.
Karjääri mõiste tähendus on viimasel aastakümnel meie ühiskonnas oluliselt muutunud. Tänapäeval räägitakse karjäärist palju seetõttu, et valikuvõimalusi on rohkem kui varasematel aegadel. Et noortel oleks turvalisem ja kindlam valikuid teha, peavad lapsevanemad noori tulevikuplaanide tegemise juures vajaduse korral abistama. Selleks tuleb märgata ja arendada lapse oskuseid, vajadusi ja võimeid, kirjutab SA Innove oma kodulehel.
Iga noor inimene vajab lapsevanema toetavaid sõnu ja tegusid igapäevaste otsuste tegemise juures ja kaalukamates koolilõpetamise, edasiõppimise ning teiste tulevikuga seotud küsimustes. Teadlik ja hooliv vanem on oma lapsele kõige parem teejuht.
Trükisest „Lapsevanem, kas sa tead, kuidas toetada oma lapse valikuid“ saab lapsevanem mõtteid ja ideid, kuidas oma lapsega paremini koostööd teha, teda toetada nii väiksemate kui ka suuremate karjäärivalikute tegemisel ja kust vajalikku lisainfot leida. Trükises on soovitused, nõuanded ja mitmed elulised näited, mille mõtestamise abil saab lapsevanem teada, kuidas toetada oma last tulevikuplaanide tegemisel. Lisaks saab iga noor ja lapsevanem tasuta karjääriinfot ja –nõustamist maakondlikest teavitamis- ja nõustamiskeskustest ehk Rajaleidja karjäärikeskustest.
Trükise koostas sihtasutus Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus koostöös Rajaleidja karjäärikeskuste ja Eesti Lastevanemate Liiduga. Trükise elektrooniline versioon on kättesaadav Rajaleidja portaalist ja SA Innove kodulehelt. Paberkandjal teavikuid saab tellida Innove kodulehe kaudu.
Trükise paberversioon on jagatud SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse partkerkeskustele ja –koolidele. Lisaks jõuab trükis ajakirja Pere ja kodu tellijateni jaanuarinumbri lisana.
Karjääriteenused on kättesaadavad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud programmist „Karjääriteenuste süsteemi arendamine”.
Eesti Päevaleht toob sünnimaa sünnipäevaks ajalehte lood teenimatult varju jäänud tublidest tegijatest.
Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Siku sõnul hakkab veebruari algusest alates igas lehes ilmuma sari „Märkamata kangelased”. Need lood tutvustavad lugejatele teenimatult varju jäänud väärt inimeste tublisid tegusid ja naksakaid mõtteid. Kiituseks tegijatele, aga ka innustuseks eeskuju võtjatele.
Sarja tegemiseks palub Sikk ka lugejate abi. “Andke neist kaaskodanikest, kaasmaalastest nüüd julgesti teada! Eestimaa on ju tublisid inimesi tulvil. Paraku on elu just nii karm, et ühtedele jagub rohkem rambivalgust ja tähelepanu kui teistele. Nüüd otsimegi varju jäänuid inimesi,” märkis Sikk oma üleskutses.
Milliseid kangelasi otsitakse? Sikk toob näite: Kirurg pälvib au ja kuulsuse, patsienti operatsiooniks ette valmistanud anestesioloogi ega õdesid me ei tunne. IT-firma pälvib uue programmi eest au ja kuulsuse, süsteemi kokku kirjutanud programmeerijaid me ei tunne. Poliitik pälvib au ja kuulsuse, temale kõnede kirjutajat ja kohtumiste ettevalmistajat me ei tunne. Linnapea pälvib kena linna eest au ja kuulsuse, aga selle linna kojameest, kes varavalgest hilisõhtuni tänavaid pühib, me ei tunne.
Seega otsitakse tublisid ja tarmukaid, kuid varju jäänud väärt inimesi, kelle teod ja toimetamised on Eestimaa paremaks, helgemaks, säravamaks muutnud. Varjule jäänud kangelastest saab teada anda e-postiga rein.sikk@epl.ee või tavapostiga Tallinna 15, Rakvere. Samuti on Rein Sikk kättesaadav Facebookis.
Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 12 algab Rakveres Palermo Punase terrori ohvrite mälestuskivi juures mälestustseremoonia, millega mälestatakse 1919. aasta algul Palermo metsas toimunud metsiku veretöö ohvreid. Palermo metsas toimus üks metsikumaid veretöid, mida bolševikud oma lühikese võimulolemise perioodil Eesti pinnal Vabadussõja algul sooritasid.
15. detsembril 1918 toimus Eesti väeüksuste lüüasaamisega lõppenud lahing Rägavere all ja Rakvere langes järgmisel päeval punavägede kätte. Kohe algasid repressioonid, vangla ja arestikambrid täitusid kiiresti vahialustega. Paari nädalaga oli Rakvere vangimaja arreteerituist – meestest, lastest, naistest, vanuritest – tulvil. Aastavahetusel alustas tegevust sõjatribunal ning vange hakati linnast paari kilomeetri kaugusel Palermo metsas maha laskma.
Kui Eesti vabadusvõitlejad 12. jaanuaril Rakverre jõudsid, moodustati Palermo massimõrva väljaselgitamiseks komisjon, kes laskis kolm ühishauda lahti kaevata. Nendest leiti kokku 82 laipa. Järelevaatusel selgus, et paljusid oli enne hukkamist piinatud. Toimunu õudu on kirjeldanud Jakob Liiv 25. jaanuari 1919.a ajalehes Vaba Maa.
Surnukehad anti omastele üle, 12 tapetut ei suudetud ära tunda ja nad maeti linnakalmistule.
Toimunu üksikasjust saadi teada üksnes seetõttu, et üks haavatu tuli sealt elusalt välja, kuid suri nädal hiljem.
Rakvere vabastamine Eesti väeüksuste ja Soome vabatahtlike poolt 12. jaanuaril päästis paljude vangide elu, sest bolševikud ei jõudnud massimõrva Palermo metsas lõpuni viia ja kõiki vange hukata. Töörahva Kommuuni 28-päevase võimuloleku jooksul tapeti Virumaal üle 150 inimese.
Rakvere mälestab süütult tapetud rahvuskaaslasi iga aasta 10. jaanuaril Palermos leinakogunemisega. Nii ka sel neljapäeval, 10. jaanuaril kell 12. Mälestustseremoonia korraldavad Eesti Memento Liidu Rakvere Ühing, Tööpataljonlaste ühing ja Endiste Poliitvangide Lääne-Virumaa Ühing ning Rakvere linn.
Rakvere tähistab linna vabastamise 94. aastapäeva 12. jaanuari hommikul päikesetõusul kahuripauguga linnusest ning piduliku linna lipu linnuse torni heiskamisega. Austamismiiting toimub Ausambamäel 14. jaanuaril kell 12.
Hilje Pakkanen
Klubi 80+ eestvedaja Leida Leiur, kõrval Votele Kuusik ning küljega Viljandi maavanem Lembit Kruuse.
Viljandi eakate klubi kutsel kohtus täna, 9. jaanuaril maavanem Lembit Kruuse Inkeri majas 80+ klubi liikmetega ning rääkis kohtumise käigus sellel aastal maakonda ees ootavatest muudatustest. Kõne all oli uuele elektroonilisele bussisüsteemile üleminek, aasta teises pooles sündiv Viljandi (rõngas)vald , maakonna üldised arengusuunad ning eakate kaasamise võimalustest tulevikumuutuste elluviimisel. Tegusad eakad tundsid huvi, kuhu plaanitakse paigutada uus Viljandi vallamaja, kuidas edeneb Lauluväljaku rajamine, kas on võimalust luua
neile tasuta transpordilahendust jms. Vastuseks maavanema küsimusele, kas Viljandimaal on hea elada tuli üsna ühene vastus, et: on küll. Kiideti võimalust osaleda rohketel kultuurisündmustel ja neile suunatud klubilistes tegevustes.
Maavanem Lembit Kruuse sõnul ei ole ta ammu ühes ruumis nii palju elurõõmu koos näinud, kui tänasel kohtumisel Viljandi eakate ees seistes ning kutsus klubi esindajaid kaasa lööma maakonna arengustrateegia kavandamise juurde. Klubi eestvedaja Leida Leiur võttis osalemiskutse entusiastlikult vastu. Votele Kuusik kinkis maavanemale enda kirjutatud raamatu “Nukkudele ulatatud käed”.
Viljandi 80+ klubi saab Inkeri majas kokku iga kuu teisel kolmapäeval kell 11.
Tiina Pihlak
Võru linn korraldab tasuta jõulukuuskede äraviimise kortermajade juurest. Erinevalt
eelnevatest aastatest ei pea kuuse äraviimise soovi seekord ette registreerima. Piisab kui jätta vana jõulupuu prügikastide kõrvale ootama. Äravedu toimub 15. ja 16. jaanuaril.
Lisainfo: järelvalvespetsialist Terje Moisto, tel 785 0915.
Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas koguneti kolmekuningapäeval jõulukuuski põletama. Lõkke ääres oli kõneaineks ka külasündmuste korraldamine alanud aastal
Kuhjavere külaselts on algatanud mitmeid aastavahetusega seotud traditsioone. Kümmekond aastat sai külarahvas kokku jõulupüha eel või järel, tekkiski tava koguneda aastavahetuse ajaks külamaja juurde ilutulestikku tegema. Viimastel aastatel on tavaks saanud kokkusaamine kolmekuningapäeval. Selgi aastal kutsus külavanem Romeo Mukk külarahvast oma aja äraelanud kuuskedega seda traditsiooni jätkama. Seekord tuldi Mukkide pere kodutalu Tire õuele. Kohaletoodud kuused olid väiksemat sorti, keskkonnasäästlikult valitud ning olid rõõmustanud peresid mitu nädalat. Mõnel olid okkad juba enamuses pudenenud, mõned veel päris haljad, kokku andsid nad päris vahva tulekaare. Lõkkemeistriks on ikka olnud külavanem, nii seegi kord alustas ta juba lõuna ajal lõkkepõhja tegemist, et oleks kuhu kuused panna.
Kui soojendava lõkketule ääres oli jõulupühade aeg lõppenuks ja valguse ootuse aeg välja kuulutatud, mindi tuppa keha kinnitama. Taustaks olid suurel ekraanil videod ja fotod möödunud aasta tegemistest.
Kevadel tähistab Kuhjavere külaliikumine oma 15. aastapäeva ja sellest tulenevalt peeti ka plaani. On mitmeid ideid, kindlasti tahetakse augustikuus korraldada IX külateatrite festival.
Võro instituudi seotalvinõ nuuri perimüslaagri oll’ 2.-4. vahtsõaastakuu pääväl Urvastõn.
Tuu paiga tunnissõna omma kama ja Contra. Laagrilatsilõ pakuti Urvastõ külli seldsi kamma mitund muudu söögis ja anti ka oppust, kuis kamatego käü. Contra kõnõl’jäl, kuis käü timäl uma kaubaartikli – riimi – tegemine. Perän prooviti võrokeelidse riimi löüdmise man esi ka joudu.
Laagrin oll’ viil mitmit oppuisi. Kallasse Erma opas’ laulumänge. Pildi pääl näütäs Parijõgi Ahti, määndsit mängoasjo saa puuklotsõst ja -pulkõst tetä. Latsõ käve ka kuulsa Tammõ-Lauri tammõ man ja pruuvsõ, mitund last lätt vaia, et puu ümbrelt kinni võtta – 9.
SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus andis välja trükise „Lapsevanem, kas sa tead, kuidas toetada oma lapse valikuid“. Trükisest leiab lapsevanem soovitusi ja nõuandeid, kuidas toetada oma last tulevikuplaanide tegemisel.
