Põltsamaal avatakse pärandinäitus, mille keskmes on oskused, kombed ja tavad

image003Põltsamaa kultuurikeskuses avatakse 13. jaanuaril kell 16 näitus “Pärand elab!”.

“Pärand elab!” on rändnäitus, mis tutvustab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut. Näituse avamisel pöörame eraldi tähelepanu antud piirkonna kultuuritraditsioonidele. Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav kõneleb avamisel kohalikust puhkpillitraditsioonist, pillilugudega astuvad üles Põltsamaa muusikakooli õpilased.

Pilkupüüdvat rändnäitust on tänaseks näinud Tartu, Hiiumaa, Kihnu, Tallinna, Karksi-Nuia ja Tallinna inimesed. Põltsamaa näitus on avatud 31. jaanuarini.

Näitusega kutsutakse inimesi märkama ja väärtustama vaimset pärandit – põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid. “Tihti arvatakse, et vaimse kultuuripärandi all mõeldakse käsitööd, tantsu või mõne pilli mängimise oskust, kuid tegelikult võib see olla ka täiesti igapäevane tegevus nagu moosi keetmine või pesu pesemine. Seetõttu püüdsingi leida iga paiga kohta võimalikult lihtsaid, kuid samas erilisi nähtusi,” selgitas näituse kuraator Jane Kalajärv.

Eeva Kumberg

Rahvakultuuri Keskus

Ellerhein kohtub Hilaroga

Pühapäeval, 12. jaanuaril kell 16 toimub Võru Kandles kontsert: Ellerhein kohtub Hilaroga.
Esinevad tütarlastekoor Ellerhein ja segakoor Hilaro, dirigendid Ingrid Kõrvits ja Silja Otsar.
Tütarlastekoori Ellerhein eelkäija, Tallinna linna lastekoor, loodi 1951. aastal professor Heino Kaljuste poolt, kes juhatas ja suunas koori kunstilist käekäiku oma elu lõpuni. 1970. aastast töötas koori juures dirigendina Tiia-Ester Loitme. Tänaseks on Ellerheinast saanud kooristuudio, kuhu kuuluvad mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor. Alates 2012 septembrist on tütarlastekoori Ellerhein dirigent Ingrid Kõrvits. Koormeister ja solfedžoõpetaja on Ülle Sander, vokaalpedagoog Vilja Sliževski, kontsertmeister Sten Heinoja. Koori repertuaar koosneb nii klassikalisest kui tänapäevasest koorimuusikast väljapaistvatelt heliloojatelt üle maailma.
Segakoor Hilaro on asutatud 1991.aasta 29. aprillil. Koori muusikalise taseme kujundamise ning repertuaarivaliku eest on kogu Hilaro tegutsemise aja jooksul hoolt kandnud dirigent Silja Otsar.
Muusikaliselt püüab Hilaro pakkuda kuulajatele mitmekesist valikut. Vaheldusrikkust musitseerimisse on toonud koostöö solistidega Maris Liloson, Kait Tamra, Ivo Linna ning Võru muusikakooli keelpilliorkestri ja Võru sümfooniaorkestriga Jaan Randvere juhatusel.
Kätlin Hoop

Veelindude toitmine ei ole mõistlik

Luiged. Foto: eestiloodus.ee
Luiged. Foto: eestiloodus.ee

Keskkonnaamet tuletab lähenevate külmade ilmadega seoses meelde, et veelinde ei ole mõistlik toita. Veelindude jaoks on parim käituda aastatuhandete jooksul väljakujunenud looduslike instinktide järgi ning ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele.

Sinikael-pardid, kühmnokk-luiged ja teised veelinnud, keda võib tihti meie linnapildis kohata, peaksid külmade ilmade saabudes rändama lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Lindude toitmisega toetavad inimesed pahaaimamatult ebaloomulikku käitumist ja looduslike seaduspärade nõrgenemist, sest inimese naabrusesse peatuma meelitatud veelinnud kaotavad olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest.

„Lindude toitmine on lühinägelik ja vastutustundetu. Saiatooted, mida inimesed enamasti lindudele pakuvad, on süsivesikurikkad ja rafineeritud toorainest jahutooted, mis ei kuulu kindlasti lindude looduslikule toidulauale. Need kahjustavad lindude tervist ja lennuvõimekust ning pikemas perspektiivis ka järgmise kevade sigimisedukust,” ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Linnud minetavad oma loomupärase rändeinstinkti, muutuvad kergesti kättesaadavaks kiskjatele ning ebanormaalselt suurearvuliselt ja tihedalt koos esinedes nakatuvad ning levitavad üksteisele kergesti haigusi. Inimesele võivad linnud muutuda samuti ohtlikuks. Näiteks kühmnokk-luik on Eesti raskeim looduslik linnuliik, kes ebatavalistes oludes või häirimise tõttu võib olla ka inimesele ohtlik.

Veelindude jaoks on parim ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele.

[Minueesti] Teeme Ära tegemised

21.01. kell 18 – 20 toimub Tallinna Ülikooli Nova majas meie teine Puhta Maailma Klubi. Külaline on seekord Reet Aus.Täpsem info tekib nädal enne ka TÜ kodulehele.
17.01. kell 18.30 – 20.30 toimub Olümpia hotellis meie traditsiooniline infoõhtu. Värsked uudised Let´s Do It World Kosovo konverentsilt ja tiimipeade ülevaated oma toimkondade
tegemistest.
11.05. Suur Vahemere koristamine.Estonian Air avab samal nädalavahetusel oma Spliti lennuliini.Otsustasime, et lendame 10.05. sinna ja 14.05. tagasi. 11.05.saame siis koos horvaatidega Vahemerd kraamida.
Kes soovib kohapeal olla ja kaasa lüüa, siis ostke omale pilet ja andke märku, et tulemas olete
Vaadake infot ka http://letsdoitmediterranean.wordpress.com/about-2/

Maksuseminar 2014 – aasta tähtsaim finantsseminar

Registreeruge järgmise aasta kõige päevakajalisemale seminarile, et omandada põhjalik ülevaade eelseisvatest maksumuudatustest! Maksuseminar 2014 on tänavu kasulikum ja päevakajalisem kui ei kunagi varem!

Seminarile on kutsutud oma ala tippeksperdid: Tõnis Jakob (OÜ Marisett), Marek Herm (Raidla Lejins & Norcous) ja Aule Kindsigo (Kindsigo Konsultatsioonid OÜ).

Käsitlusel on olulisemad maksunduse ja raamatupidamisega seonduvad teemad, nagu näiteks 2014. aastal jõustuvad käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatused. Ülevaade antakse ka 2013. aastal jõustunud muudatustest ja ka muudest olulisematest maksudega seotud teemadest. Samuti tulevad arutlusele alati aktuaalsed teemad nagu finantsjuhi kohustused ja vastutus, 0% määraga tehingute ja aheltehingute maksuprobleemid.
Eelregistreerumine poole hinnaga (98 eurot) kuni 10. jaanuarini.
Kõigile seminaril osalejatele kingitus. Lisaks sellele saab iga osaleja ka seminarimaterjali ja tunnistuse.
Maksuseminar toimub 24. jaanuaril Tallinnas, Hotel Euroopa, Paadi 5.
REGISTREERUGE telefonil +372 664 5438.
“Confinni/Praktikud“ meeskond

E-raamat on tulekul

Eraamat-on-tulekul-468x312UUS JA PÕNEV: Raamatukogu töötaja Liisi Ansper (paremal) demonstreerib e-lugerit Kuressaare Vanalinna kooli õpilasele Kadi-Riin Kangurile, kes varem sellist seadet käes hoidnud pole. Foto: Sander Ilvest

Saare maakonna keskraamatukogul, rääkimata maaraamatukogudest, pole lugejaile seni laenutada ainsatki e-raamatut.

“Põhimõtteliselt on e-raamatud meil ju olemas, mingi valik on lugerites ja interneti teel saame inimesi aidata tasuta e-raamatute otsikeskkondades,” ütles keskraamatukogu direktor Anu Vahter. “Paraku on e-raamatute müümise ja autoriõigustega asjad segased ja rahvaraamatukogudele mitte kõige soodsamad.” Loe edasi: E-raamat on tulekul

Miks Eesti keelas vanade vedelgaasiballoonide täitmise

gaasiballoon

 

 

1. jaanuarist 2014 on keelatud täita vedelgaasiballoone, mis ei vasta eurodirektiivile ja millel puudub selle direktiivi nõuete kohaselt paigaldatud Pii-märk. Selle taga on ELi direktiiv 2010/35/EL, mis näeb ette nõuded transporditavatele surveseadmetele, et suurendada nende ohutust ja tagada nende vaba liikumine. Direktiiv kohustab tegema vanadele balloonidele uue nõuetele vastavuse hindamise ja kui balloon selle läbib, kinnitatakse sellele Pii-märk. Ehk et Pii-märgiga balloone võib täita, ilma selle märgita balloone 2014. aastast enam mitte.

Sellise keelu eesmärgiks on kõrvaldada käibelt vanad GOST-standardite alusel toodetud balloonid, mis ei vasta enam tänapäevastele nõuetele ning mille nõuetele vastavuse hindamist ei ole võimalik läbi viia, kuna puudub osaliselt või täielikult tootjapoolne dokumentatsioon.

Kuivõrd täielikku ja vajalikel andmetel põhinevat vastavushindamist ei pruugi olla võimalik läbi viia, ei ole tagatud, et ringluses olevad balloonid on ohutud inimestele ja neid ümbritsevale keskkonnale. Kindlam on ohte vältida ohutuma seadme kasutamisega, kui oodata tagajärgi nõuetele mittevastava seadme kasutamise tulemusena, sest teadupärast gaasiplahvatuse tagajärjed võivad olla väga rasked nii inimesele kui ehitisele.

Üheks täitmise keelu ajendiks on ka asjaolu, et Lätis keelati alates 1. jaanuarist 2014 GOST-standarditele vastavate balloonide kasutamine täielikult. Meenutan, et Eesti keelab vaid täitmise, mitte kasutamise, enne aastavahetust täidetud balloone võib kasutada, kuni nad tühjaks saavad.

Kui Eestis eelnõuga planeeritavat piirangut ei kehtestataks, tähendaks see, et Lätis kasutuselt kõrvaldatud ning võimalikud nõuetele mittevastavad ja ohtlikud balloonid satuvad ringlusse Eestis, suurendades seetõttu nii järelevalve kui täitjate poolse kontrolli koormust ning võivad kaasa tuua õnnetusi kodumajapidamistes. Loe edasi: Miks Eesti keelas vanade vedelgaasiballoonide täitmise

Veebruarist alates saavad ettevõtted ülekandeid teha vaid rahvusvahelise kontonumbriga

Veebruarist alates saavad ettevõtted ülekandeid teha vaid rahvusvahelise kontonumbriga. Mitut maksejuhist saab korraga panka edastada vaid uut ISO sõnumistandardit kasutades. Eraisikutele kehtib aastane üleminekuperiood, mille jooksul saab makseid tehes vajaduse korral kasutada saaja vana kontonumbrit.
„Ettevõtete juhid ja raamatupidajad peavad arvestama sellega, et pangad ei tohi valesti vormistatud maksejuhiseid vastu võtta. Seetõttu soovitame juhtidel raamatupidajalt küsida, kas firma on maksete uutmoodi tegemiseks valmis,” ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller.
Alates 2014. aasta veebruarist tohib Eestis arvetel ja maksete tegemisel kasutada ainult rahvusvahelisel ehk IBAN-kujul kontonumbrit. „Nii ettevõtjast kui ka eraisikust makse algataja peab tagama, et tema arved oleksid muudatustest hoolimata õigeks ajaks tasutud,” rõhutas Müller. Loe edasi: Veebruarist alates saavad ettevõtted ülekandeid teha vaid rahvusvahelise kontonumbriga

Avatud taotlusvoorud

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kuulutab välja keskkonnaprogrammi 2014. aasta esimese taotlusvooru keskkonnaprojektide rahastamiseks

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas käesoleva aasta esimese taotlusvooru keskkonnaprogrammist toetuste taotlemiseks. Taotlemine käib läbi elektroonilise infosüsteemi KIKAS ning taotluste esitamise tähtaeg on 17. veebruar 2014.

Keskkonnatasudest Eesti riigieelarvesse laekuv raha investeeritakse KIKi keskkonnaprogrammi kaudu kümnesse valdkonda: kalandus, veemajandus, jäätmekäitlus, looduskaitse, metsandus, keskkonnakorraldus, merekeskkond, maapõu, atmosfääriõhu kaitse ja keskkonnateadlikkus.

Täpsem info toetatavate tegevuste ja rahastamise tingimuste kohta on saadaval KIKi kodulehel http://kik.ee/et/taotlejale/keskkonnaprogrammist KIK on esindatud kõigis maakondades ning küsimuste tekkimisel tasub nõu pidada KIKi maakondlike esindajatega.

Kärdla tähistab oma esmamainimise 450. aastapäeva

Kärdla esmamainimise 450. aastapäeva tähistamine saab alguse laupäeval Rannapaargu lähedal asuval lõkkeplatsil.Külalisi kostitatakse ja lõbustatakse ning soovijate osavus pannakse proovile. Osavaimaile väärikad auhinnad.

Oma panuse ürituse õnnestumiseks saab igaüks anda, tuues oma jõulukuuse Lubjaahju tänava lõkkeplatsile hiljemalt 10. jaanuariks Tormi, Pae ja Kooli/Vabaduse piirkonna kortermajadel on võimalik üks autokoorem kuuski transportida lõkkeplatsile koostöös Hiiu Vallavalitsusega.

Korraldajad paluvad kuused tuua hiljemalt 9. jaanuariks selleks tähistatud asukohale Teie piirkonnas. Täpsem info Kristjan Ojasoolt 463 6078.

Kärdla esmamainimise 450. aastapäeva avauritus algab 11. jaanuaril kell 17. Loe edasi: Kärdla tähistab oma esmamainimise 450. aastapäeva

KÜSK toetas mullu vabakonda 2,5 miljoni euroga

Möödunud aastal toetas regionaalministri valitsemisalasse kuuluv Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) vabakonda enam kui 2,5 miljoni euroga, mida on pea kaks korda rohkem kui aasta varem. Riigipoolse toe sai kokku üle 1000 vabaühenduse poolt esitatud projekti ja algatuse.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul panustati 2013. aastal kõvasti ühenduste tulemuslikumasse toetamisse. “Vabaühendused on täna valmis kandma ühiskonnas suuremat rolli ja selleks tuleb neile ka võimalus anda,” ütles Kiisler. Tema sõnul tuleb sel aastal jätkata vabaühenduste finantssuutlikkuse ja tegutsemisvõimekuse arendamist, toetada kodanikuühiskonna organiseerumist ja partnerlust ning vabatahtliku tegevuse laienemist.

Toetuste maht kasvas võrreldes tunamullusega pea kaks korda, kuna 2013. aastal anti KÜSKi hallata ka seni EASi vahendatud kohaliku omaalgatuse programmi toetused. Toetatud projektidest oli enamik kohalikku arengut edendavad algatused, lisaks oli ka 126 suuremahulist projekti ning 34 Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti.

Möödunud aastal töötati regionaalministri valitsemisala eestvedamisel välja ka kodanikuühenduste rahastamise juhend. “See on aluseks ühenduste ja avaliku sektori omavaheliste suhete korrastamisel. Ka kõik KÜSKi programmid lähtuvad sellest juhendist,” selgitas Kiisler.

KÜSK toetab kodanikuühiskonna arengut nelja programmi – mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programm, uuenduslike ideede ja rahvusvahelise koostöö programm, kodanikuühiskonna arengu ja eestkoste tugiprogramm ning kohaliku omaalgatuse programm. Erinevatest projektidest väärib esiletõstmist näiteks Eesti esimese sotsiaalse ettevõtluse inkubaatori käivitamine, “Tule maale!” algatus ning vabaühingute ühisnädal, mille tulemusel hoogustus ühingute koostöö ning avalik arutelu vabakonna rolli üle ühiskonnas. Eraldi väärib märkimist Ida-Virumaa linnade vabaühingutele korraldatud taotlusvoor, mille tulemused kinnitavad, et sealsed ühingud suudavad tegutseda võrdväärselt Eesti teiste piirkondade ühingutega.

KÜSK asutati regionaalministri valitsemisalas 2008. aasta jaanuaris eesmärgiga suurendada vabaühenduste tegevusvõimekust ning luua kodanikuaktiivsust soodustav keskkond. Lisaks rahastamisele tegeleb KÜSK infopäevade ja koolituste korraldamisega ning kodanikuühenduste nõustamisega. KÜSKi tegemistega saab lähemalt tutvuda nende kodulehel www.kysk.ee.

Lastefond kogub uuel aastal annetusi puuetega lastele hoiukodu loomiseks

lastefondTänasest käivitub Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi 2014. aasta põhikampaania “Unistuste puhkus”, millega kogutakse raha sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodude loomiseks. 

Esimesena hakkab hoiuteenust kõrgendatud hooldusvajadusega sügava ja raske puudega lastele pakkuma SA Tartu Perekodu Käopesa. Teenust hakatakse rahastama Lastefondile laekunud annetustest.

Käopesa lastekodul on olemas aastatepikkused kogemused puuetega laste hooldamisel ning asjatundlikud töötajad, kelle hoolde vanem võib oma lapse julgelt viia. Ühele perele pakutakse tasuta teenust kuni 30 päevaks aastas ning annetuste abil on lootust tänavu natuke puhkust anda sajale perele.

Lisaks hoiuteenusele hakkab fond partnerite abiga tegevust pakkuma ka vanematele, kinkides neile näiteks kino- või teatripileteid. Puudega lapse vanem, kes on juba aastaid olnud oma lapse käsutuses ööpäevaringselt ei oska tihtipeale saadud vaba ajaga midagi peale hakata, neile proovitakse pakkuda siis sobivat meelelahutust. Lisaks olemasolevatele koostööpartneritele on oodatud ka uute partnerite pakkumised, kes sooviksid omalt poolt panuse anda.   Loe edasi: Lastefond kogub uuel aastal annetusi puuetega lastele hoiukodu loomiseks

Eest ära minejad

sarv_mikkMikk Sarv

Kas oleme tõesti eestlased, need, kes aina eest ära lähevad? Meie hõimurahva saamide kohta Jäämere ääres kirjutatakse, kuidas nad aastatuhandeid on tšuudidest ja karjalastest rüüstajate eest peitumiseks rajanud eluasemeid maa sisse, nii et vaid suitsuava maa peal näha oli. Seegi kaeti kinni, kui parajasti tuld ei tehtud. Turbaonnid kaeti pealt vetikate ja samblaga, nii et see tundraga ühte sulandus. Üksteisega suheldi maaaluste ühenduskäikude kaudu, ilma kordagi ilmavalguse kätte tulemata. Pärimuse järgi olla vaenlased korra siiski maa-alused eluasemed avastanud, kui üks perenaine liiga häälekalt teiselt kulpi laenuks oli küsinud.

Sellised maakojad meenutavad tänapäevaseid passiivmaju. Saamide sõnul on need väga soojad ja säästavad kütet.

Metsas muldonnides elamine pole võõras ka meie rahvale, mõelgem kasvõi metsavendadele. Siberisse saadetud sugurahvad jäid ellu just tänu muldonnide ehitamise oskusele, soome-ugri rahvastelt õpitud soojade muldonnide ehitamine ja neid ühendavad kaevikuliinid aitasid ellu jääda Teises ilmasõjas pakases võidelnud punaarmeel.

Kuid maa all ja peidus ei saa elada kogu aeg. Muret tekitav on meie ürgne soodumus pidevalt minna eest ära, vältida teisi inimesi ja koostööd ning varjuda: maa sisse, saali tagumistesse ridadesse, hoiduda sõna võtmast, küsimast, nõudmast, riiust, segadusest, kaosest, lootes, et ükskord läheb kõik nagunii iseenesest mööda. Nii püüdis meie valitsus teha nägu, et erakondade rahastamisega on kõik hästi, kooliõpetajate ja arstide palkadega on kõik hästi. Hoiduti koostööst, abi palumisest, üksteise kõnetamisest. Avatud arutelu asendab teadlik teiste halvustamine nagu näiteks Acta puhul fooliummütsidele või seemnete söömisele viitamine. Nõnda paika pandud vastane võib ju jääda vait, kuid pikaks ajaks on halvatud ka tema õhin ja koostöötahe. Isegi oma ajaloo eest läheme ära: äsja valminud “Eesti ajalugu II” kirjeldab Kirde-Euroopa ristisõdu, mitte ajalugu meie maal meie rahva poolt vaadatuna.

Loe edasi: Eest ära minejad

Laupäeval on ülemaailmne punktkirjapäev

Punktkirjas raamatu lugemine4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille 205. sünniaastapäeval, märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Kindlasti on igaüks kohanud punktkirja ravimipakenditel. Selles kirjas on märgitud ravimi nimetus ja toimeaine kogus. Punktkirjas tähistusi võib leida liftinuppudelt, teleripultidelt ja isegi mõne riigi postmarkidelt. Pärnus kunagise Endla teatrihoone mälestusmärgil on iseseisvusmanifesti tekst ka punktkirjas.

Loe edasi: Laupäeval on ülemaailmne punktkirjapäev

Noored ja otsustajad arutavad – milline on noore roll ühiskonnas?

2.-5.jaanuaril kogunevad Rõugesse Võrumaa erinevate paikade noored, et koos otsustajatega otsida vastuseid küsimustele: mis rolli mängib noor inimene ühiskonnas? Millal peaks noorega arvestama, tema arvamust kuulda võtma? Milline roll on tänasel noorel Võrumaa ja kogu ühiskonna ühises tulevikus? Mis seda rolli peaks kujundama? Selleks, et sõnastada visioon Võrumaa tänasest noorest tulevase Võrumaa tarvis tulevad kokku noored ja erinevate tasandite otsustajad, et ühistes aruteludes jõuda parema teineteisemõistmiseni ja vähendada polariseerumist, et üks grupp otsustab teise grupi üle, vaid et ühised arusaamad ja eesmärgid sünniksid üheskoos.

3. jaanuaril on koos noortega aruteludes Võrumaa omavalitsuste juhid, 4.jaanuaril saame osa aga noorte rollist ühiskonnas läbi erinevate otsustustasandite. Oma mõttteid noortest on lubanud tulla jagama Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm, Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar, Riigikogu liige Kalvi Kõva, Võru Maavanem Andres Kõiv ja Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja Kuldar Adel. Loe edasi: Noored ja otsustajad arutavad – milline on noore roll ühiskonnas?

Viljandi vanakraamiturg jätkab uuel aastal Sakala keskuses

Pühapäeval, 5. jaanuaril kell 10 saab Sakala keskuses alguse uue aasta esimene Viljandi vanakraamiturg.

Juba pea viis aastat on viljandlased kogunenud kauplema aastaringselt toimuvale vanakraamiturule. Laadapäeval müüakse asju, mis endale kasutuks muutunud kuid siiski veel piisavalt korralikud, et endale uus omanik leida. Milleks siis vana kraami prügikasti visata, kui kusagil võib olla keegi, kellel just seda asja tarvis võiks minna?

Vanakraamiturul on Viljandis kaubeldud nii talvisel kui suvisel ajal. Viljandlaste jaoks armsaks saanud täika jätkab ka uuel aastal, kuid uues kodus – Sakala keskuses. „Olles juhiks asutusele, mille üheks ülesandeks on aidata kaasa Viljandi kultuurielu korraldamisele ja olla avatud linnakodanike uutele ideedele, tundsin moraalset kohustust olla toeks viljandlastele olulise sündmuse jätkamisele. Kui vanakraamituru senised korraldajad tulid Sakala Keskusesse ettepanekuga täika korraldamine üle võtta, siis tundus see
igati asjakohane mõte,“ selgitab Sakala keskuse direktor Jaanus Kukk. Loe edasi: Viljandi vanakraamiturg jätkab uuel aastal Sakala keskuses

Mahepõllumajandusmaa suurenes 153 000 hektarini

Foto: EMSA
Foto: EMSA
2013. aasta oli Eesti mahepõllumajandusele edukas, aastaga kasvasid toodangu maht ja mahetootjate arv ning turule tuli uusi mahetöötlejaid. Eestis tegutseb praegu 1553 mahetootjat, mis on mullusega võrreldes 5 protsenti enam, juurde on tulnud eelkõige loomakasvatajaid.

Kuigi jätkuvalt on probleemiks töödeldud mahetoodangu väikesed mahud, näitas 2013. aasta kasvu ka selles vallas. 2013. aastal tuli juurde 21 mahetöötlejat, millest 6 on mahetalud, mis töötlemise kaudu oma toodangut väärindavad. Ka tootevalik on laienenud. Müügil on teraviljatooted, pagaritooted, aedviljahoidised, maiustused, lihatooted, jäätis jm.

2012. aasta lõpus turule tulnud ökojäätisi valmistava La Muu tegevjuhi Rasmus Raski sõnul julgustas neid ökojäätist tootma tõsiasi, et mahetoodete turg kasvab kiiremini kui toiduainetetööstus keskmiselt. „Näeme oma klientide juures, et ökojäätist söövad ka need, kes varem jäätist üldse ei söönud, mistõttu võib öelda, et me ei konkureeri tavatööstusega, vaid toome kliente juurde,” sõnas Rasmus Rask.

Selle aasta üks olulisemaid sündmusi oli mahetootjate ühistu Wiru Vili maheteraviljaterminali avamine. TÜ Wiru Vili juhatuse liikme Mai Toominga sõnul oli terminali avamine strateegilises plaanis väga tähtis, sest mahevilja kuivatamise ja ladustamise võimsuse nappuse tõttu müüdi varem osa mahevilja tavaviljana. „Terminali esimese etapi avamine annab Eesti maheviljakasvatajatele võimaluse suurendada maheteravilja kasvatusmahtusid, parandada kuivatus- ja säilitustingimusi ning vilja seeläbi eriti just eksporditurgudele paremini müüa,” lisas Mai Tooming.

Järjest paremini läheb mahetoodangul ka kodumaisel turul. Tiitliga „Parim mahetootja 2013“ tunnustatud köögiviljakasvataja Margus Lille sõnul on nõudlus mahetoodete järele kiiresti suurenenud. „Viimase paari aasta jooksul on meie müügimahud kahekordistunud ja kui varem müüsime köögivilja peamiselt kauplustele, siis nüüd on klientide seas ka valmistoite valmistavaid suurkööke ja lasteasutusi“, rääkis Margus Lille.

Rimi kauplusketi neljas kaupluses kodumaist mahe- ja talutoitu müüvate Talu toidab müügialade juhataja Jaanika Pajumaa sõnul on viimase aasta arengu üle põhjust rõõmustada. „Mahetoodete valik on tänavu tublisti laienenud ning tarbijate huvi kasvab. Oleme saanud ostjatelt palju positiivset tagasisidet. Kindlasti on siin ka arenguruumi, turule oodatakse näiteks mahedaid lihatooteid, lastetoite ja suuremat valikut hoidiseid,“ rääkis Jaanika Pajumaa.

Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Uued rongid toovad liinile lisabussid

Seoses uute rongiaegade lisamisega Elroni poolt alates 1. jaanuarist 2014 tulevad juurde linnaliinibussid nr 8, mis viivad ja toovad reisijaid raudteejaamast linna.

Muutunud aegade info jõuab bussipeatustesse uue aasta esimeste päevade jooksul ning homsest alates leiab selle portaalis www.peatus.ee

Uus plaan loodi selliselt, et juba välja kujunenud busside põhiliikumisaegades olulisi muudatusi ei tuleks. “Uusi aegu olemasolevasse logistikasse integreerida oli paras pähkel. Poole aasta pärast muudetakse ju rongiaegu uuesti ning selleks ajaks näeme, kas praegu loodud süsteem kesklinn-raudteejaam ennast sellisel kujul õigustab,” sõnas Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase. Ta selgitas lisaks, et üks muutus toob endaga alati kaasa kogu ahela muutuse.

Harjumuspärasest erinev on see, et viiest raudteejaama suunduvast bussist neli alustavad oma teed Centrumi vastas olevast “Saabuvate busside” peatusest ja üks Uku keskuse bussipeatusest. Erand on tingitud sellest, et buss saabub Haigla juurest. Teekond bussijaamast raudteejaama kulgeb turu juurest, Lääne tn ja Paala tee kaudu. Raudteejaamast linna suunduvad bussid aga lõpetavad kõik Turu bussipeatuses ja vastavalt kavale kahel kellaajal suundub sealt buss otse edasi Viiratsi suunas. Elektrooniliselt on kogu info kättesaadav peatuste kaupa portaalis peatus.ee, püüame koostöös linnaga avaldada linna- ja lähiliinide bussiajad jaanuaris ka trükipildis Viljandi linnalehe kaudu,” sõnas Kase. “Igal juhul tuleks kõikidel reisijatel kindluse mõttes aasta alguses oma liikumisplaanid üle vaadata ja veenduda nende õigsuses, sest pisemaid muutusi on teisigi.”

Muudatuste kohta saab lisainfot Kaupo Kaselt telefonil 5152723.

Kuremaa lossi auks peetakse juubeliballi

170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste
170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

4. jaanuaril tähistakse balliga Eestimaa ühe kaunima ehitise Jõgeva vallas paikneva Kuremaa lossi 170. juubelit.

Kuremaa loss on tugevasti seotud ajaloo- ja kultuurilooga, olnud õppimiskohaks põllumeestele ning saanud tänapäeval ennekõike turismiobjektiks ja erinevate sündmuste kooskäimis- ning huvialaringide tegutsemispaigaks.

Koduloolase ja kunagise Kuremaa tehnikumi õppedirektori  Paul Orava sõnul toimus Kuremaa lossi sisseõnnistamine 5. jaanuaril 1844. aastal samaaegselt mõisaomanike Helena ja Aleksander von Oettingenide hõbepulmadega. Loss Oettiingenide perele uueks elukohaks. “Kuremaa loss ehitati aastail 1837-1843, hoone  projekteeris Tartu õpperingkonna koolide arhitekti asetäitja E.J.T Strauss. Ehitustöödele  palgati 19 müürseppa, kuus puuseppa, neli abitöölist koos naistega ja veel neli saarlast. Esialgselt koosnes hoone kolmest galeriidega ühendatud  osast.  1935. aastal ehitati lossi galeriidele peale teine korrus ja hoone välimus muutus selliseks nagu ta tänapäeval on, ” ütles Orav. Loe edasi: Kuremaa lossi auks peetakse juubeliballi

Mahepõllumajandusel hea aasta

Käesolev aasta oli Eesti mahepõllumajandusele edukas, aastaga kasvasid toodangu maht ja mahetootjate arv ning turule tuli uusi mahetöötlejaid.

Eestis tegutseb praegu 1553 mahetootjat, mis on mullusega võrreldes 5 protsenti enam, juurde on tulnud eelkõige loomakasvatajaid.

Kuigi jätkuvalt on probleemiks töödeldud mahetoodangu väikesed mahud, näitas 2013. aasta kasvu ka selles vallas. 2013. aastal tuli juurde 21 mahetöötlejat, millest 6 on mahetalud, mis töötlemise kaudu oma toodangut väärindavad. Ka tootevalik on laienenud – müügil on teraviljatooted, pagaritooted, aedviljahoidised, maiustused, lihatooted, jäätis jm.

2012. aasta lõpus turule tulnud ökojäätisi valmistava La Muu tegevjuhi Rasmus Raski sõnul julgustas neid ökojäätist tootma tõsiasi, et mahetoodete turg kasvab kiiremini kui toiduainetetööstus keskmiselt. “Näeme oma klientide juures, et ökojäätist söövad ka need, kes varem jäätist üldse ei söönud, mistõttu võib öelda, et me ei konkureeri tavatööstusega, vaid toome kliente juurde,” sõnas Rasmus Rask.  Loe edasi: Mahepõllumajandusel hea aasta

Külamuusikud lähevad August Pulsti auks ringreisile

14. jaanuaril täitub vanavara kogujal ja entusiastlikul muuseumitegelasel August Pulstil 125 aastat sünnist. Tema rajatud muuseumil, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumil täitub 2014. aasta märtsis 90. tegevusaasta.

Kahte väärikat sündmust tähistatakse üle-eestilise külamuusikute ringreisi ning August Pulsti mälestusteraamatu ilmumisega. Pulsti mälestusteraamatu autoriks on Krista Sildoja ning raamat kannab pealkirja “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi”. Raamatut esitletakse ring reisi käigus. Lisaks saavad külastajad imetleda ETMM-i poolt koostatud rändnäitust, mis jutustab August Pulsti elust ning tema tähtsamatest tegemistest.

Ringreisi jooksul toimuvad päevased kontserdid koolides ning õhtused peod seltsimajades. Rahvamuusikute põhikoosseisu kuuluvad Õie ja Maarja Sarv, Ants Taul, Harri Lindmets, Lauri Õunapuu, Krista ja Raivo Sildoja. Kohtadel liituvad trupiga kohalikud rahvamuusikud. Ringreisi kontserdid toimuvad:

15. jaanuaril Märjamaa Rahvamajas
16. jaanuaril Tori Rahvamajas
17. jaanuaril Karksi Kultuurikeskuses
22. jaanuaril Värska Kultuurikeskuses
23. jaanuaril Mooste Viinavabrikus
24. jaanuaril Haanja Rahvamajas
29. jaanuaril Kadrina Rahvamajas
30. jaanuaril Aruküla Rahvamajas
31. jaanuaril Tallinnas, Salme Keskuses

Kogu suurprojekti korraldaja on Risto Lehiste ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Lisaks Eesti Pärimusmuusika Keskus ja August Pulsti Õpistu, Mooste Rahvamuusikakool ja Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu.
Ringreisi toetajad on Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Hotell Susi, Mooste Viinavabrik
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Muusikanõukogu trükisteprogramm ja Eesti Pärimusmuusika Keskus.

Ringreisi kodulehekülg: http://www.tmm.ee/ringreis/index.html

Eesti Korteriühistute liit: ärge laske naabri rõdule rakette!

Ilutulestik on ilus, ent ohtlik. Foto: erakogu
Ilutulestik on ilus, ent ohtlik. Foto: erakogu

Kuigi linnades üle Eesti korraldatakse aastavahetusel suurejoonelisi ilutulestikke, leidub jätkuvalt inimesi, kes kortermaja rõdul
ilutulestikurakettidega katsetavad, seades ohtu nii enda kui ka teiste elu ja tervise.

“Näiteks Tallinna linnajagudes käib ilutulestiku paugutamine juba ammu enne aastavahetust täie hooga – majade vahel ja rõdudelt lendavad igas ilmakaares odavad ja sugugi mitte alati ohutud pürotehnilised vidinad,” on Eesti Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi nördinud.

Tema sõnul peaksid inimesed ükskord aru saama, et kortermaja rõdu või kitsuke hoov pole ilutulestiku tegemise koht. “Kahjuks tuleb aga enam-vähem igal aastal ette juhtumeid, kus inimesed pürotehnikat uude aastasse lennutada üritavad, süüdates valesti suunatud raketiga elamu rõdu või koguni vigastades kedagi tõsiselt,” rääkis ta.

Ilutulestikuvahendeid ei tohi kasutada kohas, kus see võib tekitada ohtliku olukorra – ohutu raadius oleks tema sõnul 30 meetrit ning enne ilutulestiku kasutamist tuleb täielikus ohutuses veenduda. “On selge, et kortermaja pisikesel rõdul on igasugune pürotehnika kasutamine äärmiselt mõtlematu ja ohtlik tegu – liiati kui enamasti kiputakse seda tegema suuremas seltskonnas ja alkoholijoobes,” rõhutas Mardi.

Ettevaatlikult tuleks tema sõnul ümber käia ka lahtise tulega: küünlad, kaminatuli ning teised lahtise tule allikad kodunt lahkudes või magama minnes kustutada ning kontrollida, et pühade ajal täistuuridel töötavad elektriseadmed ei tekitaks vooluvõrgus ülekoormust. Ühistutele valmistavad pühade ajal peavalu ka lõhutud pudelite killud kortermajade ümbruses. “Pidutseda võib, aga ikka mõistlikult, et kõigil naabritel oleks ka pärast pidu kodus hea olla,” manitses ta.

Kuidas üks põliskogukond kaitseb oma kodu

NGE_0114_CoverValvates Amazonast, astub südikas kayapo hõim vastu moodsa maailma pealetungile. Kuidas Brasiilia üks rikkaim ja võimsaim hõim peab lõputut võitlust tammi vastu ning oma kodukoha eest, saab lugeda ajakirja National Geographic Eesti jaanuarinumbrist, mis jõuab lugejateni vahetult pärast jõulupühi.

Jaanuarinumbris on vaatluse all ka järgmised teemad:

Kodust kaugel
Miljonid võõrtöölised rügavad naftarikastes riikides, eraldatud nii kohalikest kui ka lähedastest.

Oli kord draakon

Indoneesias elutseva hiidsisaliku tulevik on ebakindel.

Putini pidu

Islamistlikud mässajad, karmid kasakad ja soojad talved – tere tulemast Venemaa olümpiamängude võõrustajalinna!

Nõiduslikud kaljud
Veidi närviline 44-aastane autor ja kaks noort ässa ronivad Omaani nugateravatel kaljudel.

Lisaks tuleb juttu katapõõsast, prügi hauatagusest elust, vanilliinist, Päikesesüsteemi aastaaegadest jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne jaanuarinumber jõuab müügile 27. detsembril.

Allikas: www.national-geographic.ee

Eesti lõõtspillid 1. jaanuaril kella 20-24 Tiigi seltsimajas

Lõõtspillimängijaid võib sageli kapellides kohata. Fotol vasakult Jalmar Vabarna (jauram), Ülo Saaremõts (eesti lõõtspill) ja Kadri Giannakaina Laube (eesti lõõtspill) musitseerimas Tartu tantsuklubis 19. detsembril 2012. aastal. Foto: Ruti Kirikmäe.
Lõõtspillimängijaid võib sageli kapellides kohata. Fotol vasakult Jalmar Vabarna (jauram), Ülo Saaremõts (eesti lõõtspill) ja Kadri Giannakaina Laube (eesti lõõtspill) musitseerimas Tartu tantsuklubis 19. detsembril 2012. aastal. Foto: Ruti Kirikmäe.

Uue aasta päris esimese päeva lõpetuseks peetakse Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) järjekordset Tartu tantsuklubi. Tantsuklubisse on taaskord kokku kutsutud nooremapoolsed lõbusad lõõtspillimängijad, kellele koosmusitseerimine sobib ja tantsuks mängimine ning tantsimine on meeltmööda. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Henrik Hinrikus, Kadri Giannakaina Laube, Kristi Kool, Margus Priks, Raul Roosiväli, Toomas Oks ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki.
Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Soovitame kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Triinu Nutt