Eesti

Väelaulude õhtu Tom Valsbergi ja Jane Kruusiga Sännas

Kauaoodatud väelaulude õhtu Jane ja Tommiga toimub Sänna Kultuurimõisas 5. jaanuaril kella 18.30 – 20.30. Kutsuge sõbrad kaasa! Osaluspanus on 7 eurot täiskasvanule ja 5 eurot õpilastele ja pensionäridele.

Väelaulud, ehk laulujooga, ehk südamelaulud, ehk kooslaulmise ringid on viis, kuidas rännata läbi laulude võimsalt oma südameruumis ja väes. Läbi laulmise ilusatest asjadest, positiivsest tulevikust, ürgsest väest, maagiast, armastusest, õnnest, maaemast, sisemisest rahulolust ja harmooniast, kutsume me just neid samu kvaliteete endale ligi.

Vaata klippi: Mis on väelaulud ? Siit http://youtu.be/hZgVQ31eSKg

Eestis juhib väelaulude õhtuid Indigolaste ansamblist tuntud maailmarändurist muusik Tom Valsberg. Tom on õppinud joogat Agama Joogakoolis Tais, elanud Indias, rännanud üle kahekümnes riigis ja kohtunud&laulnud koos mitmete maailmaklassi väelauljatega nagu Kevin James Carroll, Kailash Kokopelli, Krishna Das, Mirabai&Ceiba. Tom on vedanud väelaulude ringe lisaks Eestile veel Tais ja Indias.

Sageli küsitakse, mida tehakse väelaulu õhtutel ja kas igaüks peab kaasa laulma. Istume ringis, oleme kohal ja laulame erinevate pillide saatel erinevate kultuuride väelaule. Amazonase hingerännakute laulud, medicine songs, mantrad, keldi-ja skandinaavia väelaulud, bhajanid jt Tulles väelaulude õhtule annad sa sisemise lubaduse, et sa vähemalt proovid laulda, aga võid võtta omale aega alguses lihtsalt kuulata. Kui sa seni oled arvanud, et sa ei pea üldse viisi ja suud laulmiseks lahti ei tee, siis saad kinnitust, et tegelikult me oskame kõik laulda ja kogu saladus peitub julguses. Vähem kui 1% inimestest ei pea tõepoolest viisi, ülejäänutel on ekslik arusaam iseenda võimekusest. Karta pole vaja, laulda ei pea oskama, võta kaasa ainult julgus! Sel korral toimub väelaulmine meditatsioonitoas II korrusel. Õhtut veavad Tom Valsberg ja Jane Kruus.

Rõuge valla elanikkond kasvas eelmise aasta jooksul 12 inimese võrra

Rõuge vald jätkab ühe stabiilsema elanikkonnaga omavalitsusena Võru maakonnas. 2014. aastal registreeriti vallas 33 väikese ilmakodaniku sünd (eelmisel aastal 18).

Kiiret kasvamist teile, väikesed Luise Maria, Krete-Liis, Joonas, Liisi, Ravel, Mikk, Levar, Alisa, Timmu, Daniel Markus, Martin, Hugo, Marten, Eliise, Jakob, Larhette, Susanne, Hugo, Cris, Olari, Liina, Karolina Elise, Keven, Hannes, Karl Erich, Astra Elfriede, Claudia, Ralf, Leo, Demi Jazzlyn, Raner Marti, Madis ja Rico.
Rõuge valla elanikest lahkus 2014. aastal manalateele 30 kodanikku. Loomulik iive on seega kolmega plussis.
Need on suurepärased numbrid, mis näitavad, et oleme kõik üheskoos loonud suurepärase elukeskkonna, kuhu soovitakse tulla ja kus tahetakse oma lapsed üles kasvatada. Suur aitäh igaühele panustamise eest stabiilsesse elanikkonda! Külalistele ja uutele tulijatele aga: tere tulemast Rõuge valda!
Karel Saarna

Aasta loom on metssiga

Eesti Looduskaitse Seltsi eestvedamisel valiti 2015. aasta loomaks metssiga, kelle arvukus on viimaste aastate jooksul olnud kõrgeim kui kunagi varem.

„Metssigu on juba alates 2007. aastast Eesti metsades olnud üle 20 000, nii palju ei ole neid kunagi varem olnud. Sigade suur populatsioon, mida ei suudeta ohjata, on probleemiks nii meil kui ka paljudes teistes Euroopa riikides,“ rääkis Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil.

Jahimeeste hinnangul oli 2014. aasta kevadel kõige rohkem sigu Lääne-Virumaal (1910), järgnevad Raplamaa (1760), Viljandimaa (1750), Harjumaa (1670) ja Pärnumaa (1500). Viimase hinnangu kohaselt on sigade arvukus veidi langenud.

2013. aasta jahihooajal kütiti Eestis kokku 20 885 metssiga. Kuigi tegemist on läbi aegade ühe kõrgeima metssigade küttimismahuga, siis on see võrreldes aasta varasemaga üle 3000 isendi võrra väiksem.

Aasta looma on Eestis valitud kolmel korral: 2013. aastal oli selleks hunt ning möödunud aastal viiger.

Allikas: keskkonnaministeerium

Tamsallu rajatakse projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark

Viiralti tamm Viljandis. Allikas: puhkaeestis.ee

Vana aasta viimasel päeval kuulutas Tamsalu vallavalitsus koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigikantseleiga välja maastikuarhitektuuri võistluse, mille eesmärgiks on leida ideekavand Tamsalu 100 tamme pargi rajamiseks. Sellest saab ühtlasi EV 100 juubeliprogrammi raames toimuva projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark. Park on kavas riigi toel välja ehitada vähemalt aastaks 2018. Riigikantselei algatusel on Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid – need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Esialgse kava kohaselt istutatakse igasse maakonda vähemalt üks tammik koolinoorte ja omavalitsuste koostöös. Selleks on andnud nõusoleku igast maakonnast vähemalt üks kool ja omavalitsus.

Tamsalu 100 tamme park on plaanis kujundada ja ehitada antud programmi esinduspargiks, see on ka esimene omataoliste seas. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nii nimemaagia kui ka Eesti keskse asupaiga tõttu. Park rajatakse Tamsalu vallavalitsuse poolt Riigikantselei toel. Tamsalu 100 tamme pargi ideevõistlusel on oodatud osalema juriidilised isikud, kelle asukoht on Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riik, samuti nimetatud isikutest moodustatud konsortsiumid (ühisosalejad). Ideekavandi esitamise tähtaeg on 10. märts 2015 kell 16.00. Võistlustulemused avalikustatakse 27. märtsil 2015.

Ideekavandis on muuhulgas palutud esile tuua pargi erinevad aktiivsustsoonid ja kasutused, planeerida teedevõrk ja pinnakatted, haljastus, valgustuselahendus, liiklus- ja parkimiskorraldus, juubelitammiku istutusplaan, pargis asuva Kukelossi varikatuse ja välilava kujundus jm. Lisainfo ja täpsemad tingimused maastikuarhitektuurivõistlusel osalemiseks leiab Riigihangete registrist viitenumbriga 158527.

Rohkem infot tammeparkide projekti kohta: https://riigikantselei.ee/et/eesti-100-tamme.

Täna tähistatakse Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva

Julius Kuperjanovi hauasammas Tartus Raadi kalmistul. Foto: Tartu linnavalitsus

3. jaanuaril toimub Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva tähistamine mitmel pool Eestimaal. Tapa linnas tullakse mälestuspäeval kokku Tapa linna vanal kalmistul leitnant Hans Koiva kolme tundmatu sõduri kalmul ja hiljem ka Tapa linna uuel kalmistul Imastu Sõjainvaliidide rahulal. Teenistust peab 1. jalaväebrigaadi kaplan kapten Arvo Orav.

Päeva tähistuseks süüdatakse mälestusküünlad kõikide vabadussõja mälestusmärkide juures.

4. jaanuaril on ülemaailmne punktkirjapäev

4. jaanuaril 1809 sündis prantslane Louis Braille, kes töötas välja rahvusvahelise pimedate punktkirja. Tema sünniaastapäevadel märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri. Seda kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Pimedatele lastele õpetatakse punktkirja Tallinna Heleni Koolis ja Tartu Emajõe Koolis. Täisealised pimedad inimesed saavad õpetust vastavalt rehabilitatsiooniplaanidele Tartu Emajõe Koolis, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuses ja Eesti Pimekurtide Tugiliidus ning projektipõhiselt pimedate ühingutes.

Suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana töötav Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on 830 nimetust punktkirjas raamatuid. Enamik nende lugejaist on õpilased. Mullu valmistas raamatukogu 22 nimetust punktkirjas raamatuid. Ajaloohuvilistele trükiti punktkirja Aivar Jaeski “Napoleoni marssalid” ja Mihkel Lindebaum-Sardo “Minu väljarändamine Ameerikasse 1905. aastal”. Loodusesõpradele mõeldes anti punktkirjas välja Tuul Sepa “Putukad õhus, maas ja vees” ning “Linnud”. Mullu valminuist mahukaim on Émile Zola romaan “Söekaevurid”, mis on punktkirjas 9-köiteline, kokku 1060 lehekülge.

Raamatukogus trükiti punktkirjas ka teatrietenduste ja konverentside kavu ning näituste materjale. Kõigil Braille kirja kasutajatel on võimalik saada endale selles kirjas kalender.

Algab Aasta Kodu rahvalemmiku hääletus

15. jaanuarini saab iga inimene osaleda Aasta Kodu konkursi žüriis ja valida Rahva Lemmiku preemia võitja. Enim hääli kogunud kodu omanikud saavad auhinnaks 650 eurot kodukonkursi peatoetajalt K-rauta kaupluseketilt.

Aasta Kodu konkursil osales seekord ligi 70 kodu ja aeda üle Eesti, neist 17 on jõudnud finaali. Oma lemmiku saab valida aadressil http://www.aastakodu.ee/rahvalemmik. Kõigi hääletajate vahel loositakse välja kolm 50-eurost K-rauta kinkekaarti.

Eelmisel aastal võitis Aasta Kodu tiitli Kädi Kaasikmäe ja Ando Heilmanni kodu Tallinnas, mis on rajatud endise haiglahoone pööningule. Rahva Lemmiku tiitli pälvis Laila ja Risto Randmaa kodu Sindis.

Sisustus- ja aiandusajakiri Kodukiri korraldab Aasta Kodu konkurssi juba 18. korda. Ürituse patrooniks on Evelin Ilves. Aasta Kodu pidulik lõpuüritus ja autasustamine toimub veebruaris.

Aasta Kodu 2014 finalistide pildid hääletamiseks on leitavad siit: https://www.dropbox.com/sh/a3mebich1xh0b92/AABrDf2QUoUW7F4JwaOQH2AVa?dl=0

Head vana aasta lõppu ja õnnerikast uut aastat!

Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin

Vaikmetsa Ive ja timä armsa maalehm Leeni. Harju Ülle pilt.

Et põllumajandusloendusõ perrä peetäs Vana Võromaa eläjit inämb ku muial Eestin, sis uursõ Tarto ülikuul võrokõisi eläjäpidämist lähembäst. 6. joulukuu pääväl kõnõli uurja tuust Rõugõ kihlkunnan Ala-Kiidil.

Suvõl käve Võromaal ümbre Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituudi rahvatiidüse osakunna tudõngi. Nä uurõ, mille ja mändsit eläjit peetäs, kuis omma muutunu eläjäpidämise tiidmise ja kombõ ni miä eläjäpidäjile murõt tege.

Uurmisõ juht Bardone Ester ütel’, et nigu varramba, peetäs eläjit innekõkkõ selle, et sis om hindäl piim, liha ja muna umast käest võtta ja söögikraamiga saa ka tsipakõsõ rahha tiini. Vanõmbilõ inemiisile omma eläjä seldsilidses, latsilõ oppasõ huulmist ja elotsõõri tiidmist. Vahtsõl aol peetäs eläjit ka küläliisile näütämises.

Vahtsõ eläjäpidäjä omma tegünü Heiferi programmi (2005–2012) abiga: sai võtta ilma rahalda maatõugu lehmä, lambit vai kitsi. Ettevõtmisõ vidäjä Piho Aigari jutu perrä omma no maatõu kimmämbä ja eläjide jagaminõ tennü ka kogokunna-tunnõt kimmämbäs.
Loe edasi: Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin

National Geographic keskendub teemale ‘esimesed’

National Geographic Eesti uue aasta esimene number keskendub teemale ‘esimesed’: inimajaloo esimesed kunstnikud, imiku esimene eluaasta, esimeste ameeriklaste päritolu, Aafrika esimene linn Lagos jt temaatilised käsitlused.

Jaanuari ajakirja põhiteemad on järgmised:

Esimesed kunstnikud
Neile kuulub au inimajaloo kõige murrangulisema uuenduse eest: nad leiutasid sümboolse väljendusviisi.

Esimene eluaasta
Imiku aju on erakordne õppimismasin ja selle areng sõltub armastavatest hooldajatest.

Esimesed ameeriklased
Geneetilised andmed ja uued arheoloogilised leiud aitavad lahendada esimeste ameeriklaste päritolu mõistatust.

Esimene lind
Valgepea-merikotkas võib olla majesteetlik rahvussümbol, ent ta on väga kange iseloomuga.

Lisaks tuleb juttu maailmas haruldase pisiliblika alpi-tumekoi viimsest pelgupaigast Eestis, maasoojusenergia saarest, kunstliku viljastamisega saadud patagoonia pingviinide tibudest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne jaanuarinumber jõuab müügile 31. detsembril.

Allikas: www.national-geographic.ee

www.national-geographic.ee

2014. aastal lisandus Eestis 20 uut mahetöötlejat

Sel aastal lisandus 20 uut mahetöötlejat, kellest umbes pooled valmistavad marjadest ja puuviljadest tooteid, aga leidub ka liha- ja pagaritoodete valmistajaid. Mahepõllumajanduslikku maad lisandus 2014. aastal 5000 hektarit, maheteravilja pind kasvas võrreldes möödunud aastaga 18%, ka mahedana kasvatavate loomade arv kasvas.

Mahetootmisest on saanud Eestis põllumajanduse ja toidutootmise arvestatav osa. Turul on mahetooted üha laiemas valikus kättesaadavad. Tootjate sõnul on nõudlus suurem kui jõutakse toota. Toodangumahtude märkimisväärne kasvatamine on keeruline, sest valdavalt on tegu väikeettevõtetega, mis valmistavad käsitöönduslikku toodangut. See on ka põhjus, miks mahetoorainet ostetakse töötlemiseks kokku suhteliselt vähe ning miks mitmed mahetalunikud on rajanud oma tallu töötlemise. Sarnaselt Eestile ostetakse mahetoitu järjest rohkem ka mujal Euroopas ja USAs. Hea näitena võib tuua Rootsi, kus selle aasta esimesel poolaastal suurenes mahetoidu müük lausa 30%.

„Tänaseks oleme olnud Vinnukaga turul pool aastat ning võime öelda, et tarbija on toote hästi vastu võtnud, ka jõulude ajal osutus Vinnukas väga populaarseks kingituseks,“ ütles Lauri Bobrovski OÜ-st Sirloin. „On olnud ülimalt huvitav aasta. Indu annab juurde mahetoodete konkursil saadud tunnustus – Vinnukas kui esimene Eesti maheveiselihast valmistoode. Veelgi rõõmsamaks tegi, et samal konkursil pidas 250 Vinnukat maitsnud inimest meie toodet teise koha vääriliseks. Vinnukas on praegu müügil mahe- ja talupoodides üle Eesti, Talu toidab müügiriiulitel Tallinna Rimides ja neljas Tallinna Selveris. Soovime uuel aastal müügikohtade arvu kindlasti suurendada.“ Loe edasi: 2014. aastal lisandus Eestis 20 uut mahetöötlejat

Väiku talo nakkasõ inämb tukõ saama

Väiku talo nakkasõ saama inämb tukõ nii eläjide ku aiavilä kasvatamisõs ja ka ettevõttõ arõndamisõs ja tehniga hankmisõs – sääne põllumajandusministeeriümi plaan uut Euruupa Kommisjoni hääskitmist.

«Tsiht om tuu, et perretalo jääsi püsümä ja egän talon olõssi vähämbält üts kõrralik tüükotus,» selet’ põllumajandusministri Padari Ivari, kelle rehkendüse perrä võisi saia tukõ pia tuhat Vana Võromaa tallo.

Plaani perrä saasi tukõ väiku eläjäpidäjä (kooni 100 piimälehmä, 25 lihaeläjät, 10–100 imälammast vai imäkitsõ) ja aiaviläkasvataja, kellel kasus aiakraami (roho- ja maiguhaina, köögivili (vällä arvatu kardok), maas’ka, puuvilä ja mar’a) kokko vähämbält üte hektäri pääl.

Noorõ põllumajandusettevõtja (kooni 40 a vana ja edimädse 39 ha maa päält) võissi saia edimädsel viiel aastal ka ütist pindalatoetust ¼ inämb.

Ku väiku talopidäjä nakkasõ õkvatoetuisi saama kooni 1250 eurot, sis saava nä tuu kätte lihtsämbäle. «Euruupa Kommisjon või seo plaani seen viil ütte-tõist muuta, kõgõ inämb om küsümüisi lihaeläjide ja lambidõ kotsilõ, selle et noidõ arv kasus Eestin niigi,» selet’ Padari Ivari.

Päält tuu plaan põllumajandusministeeriüm väikeisi talopidäjit inämb tukõ ka maaelo arõngukava rahast. Väiku talo arõndamisõs saa naada küsümä kooni 15 000 eurot (ku talo müügitulu om aastan 4000-14 000 eurot). Viil saava väiku talo laapsampa küssü tukõ liikva tehniga ostmisõs ja mahetalol lubatas osta ka pruugitut tehnikat. Euruupa Kommisjon tege otsussõ vahtsõaastakuu lõpun.

Harju Ülle, Uma Leht

Toidutootmise, põllu- ja kalamajanduse faktid said kaante vahele

Põllumajandusministeerium avaldas statistikakogumiku, mis annab ülevaate Eesti toiduainetööstusest, põllu-, maa- ja kalamajandusest.

Statistikakogumik “Toit, põllumajandus, maaelu, kalamajandus faktides 2014” annab ülevaate toiduainete tootmisest, põllu-, maa- ja kalamajandusest Eestis aastatel 2007-2013 (Euroopa Liidu eelmine rahastamisperiood).

Kogumiku andmetest selgub muuhulgas, et aastatel 2007-2013 on suurenenud nii toiduainetööstuse kogutoodang kui eksport. Eesti maaettevõtete arv on aasta-aastalt kasvanud, samuti on suurenenud maa-asulates tööga hõivatute arv ning tööhõive määr. Vaadeldava seitsme aasta jooksul on kasutatav põllumajandusmaa Eestis suurenenud enam kui 51 000 hektari võrra. Toodetud põllumajandussaaduste koguväärtusest poole annavad stabiilselt piim ja teravili.

Kogumiku koostamisel on kasutatud Statistikaameti, Põllumajandusministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Põllumajandusameti ning teiste asutuste andmeid. Kogumiku toimetaja on Merike Koov.

Kogumiku eestikeelse versiooni saab tasuta alla laadida siit ja ja ingliskeelse versiooni siit.

65aastased ja vanemad reisijad ei pea Elroni rongides enam pensionitunnistust esitama

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron muudab 1. jaanuarist sõidusoodustuste saamise korda – edaspidi saavad kõik 65aastased ja vanemad inimesed soodustuspiletiga reisida isikut tõendava dokumendi alusel.

“Alates 1. jaanuarist piisab vähemalt 65aastastel reisijatel Elroni rongides sooduspiletiga sõitmiseks ainult vanuse tõestamisest, pensionitunnistust neil enam kaasas kanda ei tule,” sõnas Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht Mai Vahtrik. “Sooduspiletiga reisimiseks on klienditeenindajale või piletikontrolörile tarvis esitada isikut tõendav dokument – pass, ID-kaart või juhiluba.”

Mai Vahtriku sõnul säilitab Elron soodustused ka teistele pensionisaajatele, kellel on oma õiguse tõestamiseks vaja endiselt esitada pensionitunnistus.

Soodustuspileti kasutamise õigus on: õpilasel; üliõpilasel; raske või keskmise puudega 16aastasel ja vanemal isikul; puudega lapse saatjal; sügava puudega isiku saatjal ning pensionäril.

Tasuta sõidu õigus on: koolieelikul; kuni 15aastasel (kaasaarvatud) puudega lapsel; sügava puudega isikul; raske või sügava nägemispuudega isiku saatjal.

Lõuna prefektuur kutsub politseitööga tutvuma

Lõuna prefektuuri politseijaoskonnad kutsuvad 30. detsembril tutvuma politseinike tegevuse, töövahendite ja –võtetega.

Lahtiste uste päeval on võimalik tutvuda märulipolitsei tegevuse ja töövahenditega, kurjategijate jälgi aitavad leida kriminalistid, liiklus- ja patrullpolitseinikud kõnelevad oma töistest põnevatest seikadest ja näitavad lähemalt, mis on „siil“ või „stalker“. Ka saab uurida politsei operatiivsõidukite masinaparki mootorrattast konvoibussini ning kurjategijate kinnipidamist demonstreerivad teenistuskoerad. Lahtiste uste päeva viivad läbi vastava jaoskonna politseiametnikud.

Lõuna prefekt Tarmo Kohv ütles, et lahtiste uste päev on hea võimalus kiigata lähemalt politseitöö köögipoolt. „Kui kõrvale jätta tänaval töötav politseinik või letis isikut tõendavaid dokumente väljastav klienditeenindaja, jääb suurem osa politseinike tegevusest, töövahenditest ja –võtetest paljudele siiski varjatuks. Lahtiste uste päevale on oodatud kõik huvilised ühes suurte ja väiksemate pereliikmetega seda saladuseloori politseitöö ümber avama,“ ütles prefekt.

Lõuna prefektuuri lahtiste uste päev toimub 30. detsembril algusega kell 11.00, 12.00 ja 13.00 Tartu politseimajas (Riia 132, kogunemine valvelaua juures) ning algusega kell 11.00 Põlva politseimajas (Võru 12), Jõgeva politseimajas (Suur 1), Võru politseimajas (Kreutzwaldi 52), Viljandi politseimajas (Pargi 1) ning Valga politseimajas (Puiestee 4).

Kultuuriministeerium otsib kultuurisõpru

Kultuuriministeerium soovib välja selgitada ja tunnustada neid organisatsioone ja eraisikud, kes on 2014. aastal oluliselt kultuurivaldkonda panustanud ja avaldanud seeläbi positiivset mõju kultuurisüdmuste toimumisele ning valdkonna ja ühiskonna arengule.

Kandidaate võivad esitada kõik kultuurivaldkonnaga kokku puutuvad organisatsioonid. Kandidaadiks ei saa olla Kultuuriministeeriumi ja tema valitsemisala asutused või nende töötajad ning nende poolt korraldatud projektid, samuti teised riigiasutused või riigi poolt ellu kutsutud organisatsioonid.

Esitatud kandidaatide hulgast valitakse välja kultuuri sõbrad ning kolm “Aasta kultuurisõpra”, kes on tunnustuse väljakuulutamisele eelnenud aasta jooksul kultuurivaldkonda enim panustanud.

Kandidaatide esitamiseks tuleb täita avalduse vorm. Esitada võib ka varasematel aastatel esitatud organisatsioone ja isikuid. Niumekirja nendest saab näha siit.

Kandidaate saab esitada kuni 15. jaanuarini. Kultuuriminister kuulutab konkursi laureaadid välja 10. veebruaril 2015. aastal kinos Artis. Täpsem info siit.

Tartu naiste varjupaigas viibivad lapsed saavad Lastefondi toel psühholoogilist abi

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab Tartu naiste tugi- ja teabekeskuse projekti “Perevägivalla ohvritest laste kaitse” raames seal viibivate laste psühhoteraapia-nõustamisseansse tasudes seitsme kuu jooksul psühhoterapeudi töötasu.

Tartu naiste varjupaik on pakkunud perevägivalla ohvritele ja nende lastele varjupaika ja erinevat laadi nõustamist juba 12 aastat. Selle aja jooksul on sotsiaalset ja juriidilist nõustamist, naistele suunatud psühhoteraapiat ja muid teenuseid pakutud rohkem kui 1500 naisele.

Seni ei ole varjupaigal kitsa eelarve tõttu olnud võimalik teraapia sihtgrupina aidata nõustamisel käinud ohvrite lapsi, keda 2014. aastal oli kokku ligi 120. Samas on mõistetud nende laste psühholoogilise nõustamise vajalikkust. Varjupaiga juhataja Pille Tsopp-Pagana sõnul on ema suhtes toimepandava vägivalla nägemine tõsine psühholoogiline vägivald lapse suhtes, millel võivad olla väga rängad tagajärjed. “Lapsed, kes on sunnitud vägivalda pealt vaatama, on kaudselt täiskasvanutega toimuva füüsilise vägivalla ohvrid, sest neil kujuneb harjumus eluks pideva vägivalla keskel ning arusaam, et füüsilise vägivalla abil on võimalik ennast maksma panna,” selgitab ta lisades, et sellest tekivad eeldused vägivaldseks käitumiseks ka täiskasvanuna.

Loe edasi: Tartu naiste varjupaigas viibivad lapsed saavad Lastefondi toel psühholoogilist abi

Lugemissoovituste rubriik 1. – 9. klassidele

Tallinna Keskraamatukogu veebilehele on lisandunud 1. – 9. klasside lugemissoovituste rubriik.

Raamatusoovitused on antud klasside kaupa, mis teeb nimekirjade kasutamise õpetajate jaoks lihtsamaks ning mugavamaks. Nimekirjas olevad raamatud on valitud viimasel paaril aastal ilmunud nii eesti kirjanike teoste kui ka tõlkekirjanduse hulgast. Raamatukoguhoidjad on näinud vaeva, et nimekirjast leiaks sobivat kirjandust erinevate teemade käsitlemisel, et oleks midagi nii poistele kui tüdrukutele, midagi õpetlikku ja midagi, mis paneks fantaasia tööle.

Kuna õpilaste lugemisoskused ja harjumused on väga erinevad, siis tasub kindlasti oma nimekirju koostades üle vaadata ka üks klass allpool ja üks klass ülalpool olevad soovitused. Iga õpetaja tunneb oma õpilasi kõige paremini ning saab nüüd raamatukogu poolt pakutavatest nimekirjadest kokku panna just oma klassile sobiliku lugemissoovituste nimekirja.

Nimekirju uuendatakse kord kvartalis.

Tutvu nimekirjadega siin.

Toidupanga toidukogumispäevade tulemus on erakordne

Ülemöödunud nädalavahetusel toimunud jõulukuise toidukogumisaktsiooniga koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks ühtekokku 61 999 ühikut toidukaupa. Seda kasutatakse pühade eel jagatavate toiduabipakkide komplekteerimiseks.

Toidukogumispäevadel 12.-13. detsembril osalesid kokku 34 kauplust 17-s erinevas linnas üle Eesti, nende hulgas on 10 Rimi, 8 ETK kauplust, 8 Selverit ja 6 Prismat. Lisaks Tallinna Solarise keskuse toidupood ja esmakordselt Meie Toidukaubad ehk Kevade kauplus Tõrvas. Tegelikult võib 35-ks kaupluseks lugeda Saare Selverit, kus Kuressaare Toidupank tegi oma toidukogumispäeva 14. detsembril.

“Jah, see on meie jaoks lausa supertulemus! Suur tänu kõikidele vabatahtlikele, kes aitasid seda teha!” rõõmustab Toidupanga juht Piet Boerefijn kordaläinud kampaania üle. “Tegelikult tähendab see, et kahe päevaga on inimesed meile teinud vähemalt 62 000 euro suuruse annetuse ja see on eelmise aasta detsembris toimunud toidukogumispäevade tulemusest tervelt kolmandiku võrra parem.”

Loe edasi: Toidupanga toidukogumispäevade tulemus on erakordne

Veerandtuhandest eesti kirjandusklassika teosest said e-raamatud

Kultuuriministeeriumi toetusprogrammi “Eesti kirjandus” tulemusel saab nüüd digitaalarhiivist DIGAR nutiseadmesõbralikus EPUB-vormingus vabalt alla laadida 250 klassika- ja koolikirjanduse teost.

Sel aastal lisandus Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Digira OÜ koostöös 87 e-raamatut 35 kirjanikult. Kättesaadavaks said näiteks Betti Alveri “Lugu valgest varesest”, Karl Ristikivi “Hingede öö”, A. H. Tammsaare romaanisari “Tõde ja õigus”, Friedebert Tuglase “Väike Illimar”, Marie Underi “Sonetid”, Eduard Vilde “Mahtra sõda” jpt. olulised teosed.

Varem on sama programmi raames ilmunud e-raamatud Eduard Bornhöhe, August Kitzbergi, Lydia Koidula, F.R. Kreutzwaldi, Jüri Parijõe jt. teostest. Neist enim on e-raamatuna loetud järgmisi: “Kuningal on külm: näidend 3 vaatuses” (2 180 korda), “Libahunt” (1 753), “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (1 574), “Mäeküla piimamees” (1033), “Elu ja armastus” (965), “Vigased pruudid” (960), “Prohvet Maltsvet” (705), “Tark mees taskus” (700), “Eesti muistsed jumalad ja vägimehed” (675), “Julge rehepapp” (600).

Avaldatud tasuta e-raamatuid on sellel aastal lugemiseks alla laaditud juba kokku 65 000 korda. Kättesaadavaks tehtud raamatute valikul arvestati riikliku õppekava soovituslikku kirjandust ning lähtuti enamasti autoriõiguse kaitse alt vabadest teostest.

Loe edasi: Veerandtuhandest eesti kirjandusklassika teosest said e-raamatud

Lastefond kogub niihea.ee abiga raha raskelt haigeid lapselapsi kasvatava vanaema toetuseks

Täna, 22. detsembril algas sooduspakkumiste ostukeskkonnas niihea.ee annetuskampaania, mille raames on võimalik heategevusliku vautšeri soetamisega toetada üksinda kolme raskelt haiget lapselast kasvatava vanaema Heldilat.

Heategevuslik vautšer maksab 2 eurot ning seda saab soetada kuni 31. detsembrini. Kogu kampaania käigus kogutud annetussumma suunab SA TÜ Kliinikumi Lastefond vanaema Heldila kasvatada olevate lapselaste toetuseks.

81-aastane Heldila on oma elus pidanud palju üle elama, olles lühikese aja jooksul pidanud matma kolm lähedast inimest: poja, mehe ning pojapoja naise. Seitse aastat tagasi surnud pojast jäid maha kolm last: Helina (11), Janek (18) ja Siim (17). Kuna laste ema maadleb alkoholismiga, siis on tänaseks temalt vanemlikud õigused ära võetud ning lapsed elavad Heldila järelevalve ja eestkoste all. Lisaks lapselastele aitab Heldila kasvatada ka oma pojapoja Jaanuse kahte last, kelle ema kaotas oma elu teist last sünnitades. Täna elabki Heldila majas koos kaks põlvkonda: ülakorrusel pojapoeg Jaanus koos oma kahe lapsega ning alumisel korrusel Heldila koos lapselastega.

Loe edasi: Lastefond kogub niihea.ee abiga raha raskelt haigeid lapselapsi kasvatava vanaema toetuseks

Esmakordselt anti välja Ivi Eenmaa sihtkapitali stipendium

Rahvusraamatukogu 96. aastapäeva puhul anti esmakordselt välja Ivi Eenmaa sihtkapitali stipendium. Toetuse pälvisid Rahvusraamatukogu parlamendi lugemissaali juhataja Tiina Kallas ja eesti kirjanduse referent Maire Liivamets.

“Juba oma teaduskraadi tegemise ajal mõtlesin, et neid inimesi, kes on õppimise teele asunud, tuleb toetada. Nii kaua, kui oleme, peame midagi
juurde õppima ja seda omakorda jagama,” rääkis Eenmaa Rahvusraamatukogu aastalõpu aktusel. “Rahvusraamatukogus on viimastel aastatel võimsalt edasi mindud ning siin on palju nii varasemalt tuttavaid kui ka uusi tublisid inimesi,” ütles Eenmaa.

Ivi Eenmaa sihtkapitali nõukogu otsustas 2014. aastal anda stipendiumi kahele Rahvusraamatukogu töötajale. Parlamendi lugemissaali juhataja Tiina Kallas pälvis toetuse tulemusliku ja pühendunud töö eest parlamendi infoteeninduse arendamisel ja lugemissaali juhtimisel. Toetus võimaldab Tiina Kallasel osaleda Rahvusvahelise Õigusraamatukogude Ühenduse IALL aastakonverentsil, mis toimub 20.-24. septembrini 2015 Berliinis. Loe edasi: Esmakordselt anti välja Ivi Eenmaa sihtkapitali stipendium

Otepää sai talvepealinnaks

Otepää sai 22.detsembril kell 1.02 taas talvepealinnaks. Talv saabus Otepääle rohke lume saatel. Talvepealinnas Otepääl saab talvemõnusid nautida Kuutsekal, Munakal, Tehvandi Spordikeskuses ja Otepää Winterplaces, samuti on Talvepealinn valmis võõrustama mitmesuguseid üritusi – nagu näiteks MK etapp sprindis, Euroopa MM laskesuusatamises, jpt.

Traditsioonilised talve vastuvõtmise pidustused algasid Otepääl juba 21.detsembril. Nagu talvepealinnale kohane, sadas sellel päeval Otepääl laia lund ning hiljem paistis ere päike.

Talvepealinna avamispidustused algasid traditsioonilise talveturuga, toimusid mitmesugused tegevused – Otepää Avatud noortekeskuse fotojaht, eakate jõukatsumine Talvepensionär 2014 tiitlile. Lapsed said lustida marumäel ja sõita ponidega. Otepää Naisselts pakkus laadasuppi, esinesid Otepää linetantsijad, Nuustaku naisrahvatantsu rühm ja eakate ansambel Tantsurõõm, ja FeelingGood. Otepää mängud 60 raames toimus ka sportlikke ettevõtmisi – linnaorienteerumine ja laskevõistlus “Volikogu versus vallavalitsus”, mille võitis vallavolikogu meeskond.

Kui päike pilve tagant välja tuli, saabusid Keskväljakule jõuluvanad. Jõuluvanad tulid erinevate transpordivahenditega – kokku tulid – politsei, tuletõrje, kiirabi, postijõuluvana, Palupera jõuluvana ja tema memm. Jõuluvanad jagasid lastele kommi ning korraldasid kuuse all suure rahvakoosoleku, kus arutati päevakajalisi sündmusi. Kokkuvõte möödunud aastast lauluvormis anti üle Otepää vallavanemale Kalev Laulile. Hiljem viisid jõuluvanad kõik soovijad Otepää Winterplace lustima. Loe edasi: Otepää sai talvepealinnaks

Põlva alustab 2015. aastat Eesti lõõtsapealinnana

Põlvas on viimasel aastakümnel tehtud palju tööd Eesti rahvusliku lõõtspillitraditsiooni edasikestmiseks ning lõõtspillimeistri August Teppo pärandi säilitamiseks. Siin õpetatakse lõõtspilli mängima ja seda valmistama, populariseeritakse lõõtspillimuusikat, kogutakse lõõtspillipärandit, väärtustatakse lõõtspillimeistrite osa rahvuskultuuris ning korraldatakse rahvusvahelisi lõõtspillipidusid. Selle töö krooniks kuulutatakse Põlva 17. jaanuaril 2015 Eesti lõõtsapealinnaks. Tegu on muusika-aasta 2015 sündmusega.

Miks just Põlva?

Alustada võiks siinkohal sellest, et Eesti rahvusliku lõõtspilli isa August Teppo on sündinud Vanal Võrumaal Põlva kihelkonnas Loosu külas. Kuigi praegused põlvkonnad seostavad Teppo nime rohkem Võrumaaga, oli tema sünnikoht eesti kultuuri juurte mõistes siiski endises Põlva kihelkonnas. Pealegi tehakse just Põlvas järjepidevat tööd Teppost alguse saanud traditsiooni kestmiseks. Seda suuresti muidugi tänu Valgjärve mehele Heino Tartesele. Nii et Põlva on seda konteksti arvestades justkui kirik keset küla ja just paras koht lõõtspillipealinnaks, seda enam, et põhjust on küllaga.

Miks lõõtspillipealinn?

Juba peale esimest suvist suurt lõõtspillipidu Põlva järve ääres käidi välja mõte, et Põlvast võiks saada lõõtspillipealinn. Viimase nelja aasta jooksul on see mõte süvenenud, sest Põlvas on ikka tõsiselt pingutatud on nii pillimängutraditsiooni elujõulisuse kui ka pilli valmistamise oskuse püsimajäämise pärast. Lõõtspillimängu saab õppida Põlva muusikakoolis , kus mängukoolitusi viib läbi 2009. aastal loodud MTÜ Lõõtspilliselts. Lisaks pillimänguõppele korraldab Lõõtspilliselts ka pilli valmistamise meistrikursusi. Seltsi tegevuse tulemusena on Põlvas 8 aasta jooksul pillimängu õppinud üle 130 huvilise, lisandunud on 35 pilli valmistajat ja 4 tegijat võiks juba meistriks nimetada. Lõõtspilliseltsi eestvedaja Heino Tartes ise on üks mitmekülgsemaid ja järjekindlamaid lõõtspillimuusika edendajaid ning on valmistanud üle 60 pilli. Ta on koostanud ja välja andnud raamatud nii Põlvamaa kui Võrumaa lõõtspillimängijatest. Põlvamaa ja kogu Eesti rahvamuusikamaastikku on rikastatud erinevate sündmustega: sh rahvusvahelise lõõtspillipeoga Harmoonika, mis 2015. a toimub 5. korda.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on põhjendatud Põlva kuulutamine Eesti lõõtsapealinnaks Eesti muusika-aastal 2015, mil August Teppo sünnist möödub 140. aastat.

Mis see kaasa toob?

See toob kaasa hulgaliselt ettevõtmisi. Lõõtspillipealinna aasta avasündmuseks ongi 17. jaanuaril Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses toimuv kontsert-õpituba Avatud Lõõtsad, kus peale lõõtspillimuusika saab tutvuda Teppo lõõtsamuuseumi väljapanekuga, vaadata lõõtsa sisse ja ka proovida ise lõõtspillimängu. Edasi on kavas koostada rändnäitus Teppost ja tema pillist ja Põlva osast selles traditsioonis ning seda esitleda koos lõõtspillimänguga Euroopa kultuurilinnade Eesti võrgustiku linnades. Kevadel toimuvad koolide lõpukontserdid: lõõtspillikooli lõpetajate kontsert Põlvas ning lõpetab esimene lõõtspilli valmistamist õppinud kursus Viljandi Kutsehariduskeskuses. Kevad-suvisesse perioodi jääb ka taasiseseisvunud Eesti esimese lõõtsakuninga Juhan Uppini diplomitöö esitluskontsert Tallinnas. Juhan kirjutab oma töö Karl Kikkast ja tema mängustiilist. Juulikuus toimub viies Harmoonika pidu Intsikurmus ja augustikuus tähistame August Teppo 140. sünniaastapäeva. Tahame tutvustada lõõtspillimängu ka Lõuna-Eesti lasteaedades ja koolides, kus ilmselt õpib nii mõnigi tulevane mängija või pillimeister. Esimese lõõtspillipealinna aasta lõpetame ülevaatekontserdiga taas siinsamas kultuurikeskuses novembrikuus.

Vanemuise loomenõukogu jagas tunnustust

Vanemuise teatris anti reedel välja loomenõukogu aastaauhinnad kolmele loomingulisele, kahele tehnilisele ja ühele administratiivtöötajale. Auhinnaga kaasneb rahaline preemia.

Larseni balletiteatri aastaauhinna pälvis repetiitor Jelena Karpova. Jelena Karpova on olnud Vanemuise balletisolist ning aastast 2005 töötab ta teatris balletirepetiitor-assistendina, aga ka koreograafi ja lavastajana.

Amservi muusikateatri aastaauhinna sai ooprikoori kauaaegne peakoormeister Piret Talts.

EMT sõnateatri aastaauhinna sai seekord vastutav kontsertmeister Ele Sonn, kes on teinud muusikalisi kujundusi draamalavastustele ning aitab laulvaid näitlejaid hääleseadjana.

Kinema tehnilise töötaja aastapreemia pälvisid inspitsient Ülle Tinn ja vanemlavameister Oliver Pärna ning Kinema administratiivtöötaja aastapreemia sai palgaarvestaja Salme Kuik.