Veerandtuhandest eesti kirjandusklassika teosest said e-raamatud

Kultuuriministeeriumi toetusprogrammi “Eesti kirjandus” tulemusel saab nüüd digitaalarhiivist DIGAR nutiseadmesõbralikus EPUB-vormingus vabalt alla laadida 250 klassika- ja koolikirjanduse teost.

Sel aastal lisandus Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Digira OÜ koostöös 87 e-raamatut 35 kirjanikult. Kättesaadavaks said näiteks Betti Alveri “Lugu valgest varesest”, Karl Ristikivi “Hingede öö”, A. H. Tammsaare romaanisari “Tõde ja õigus”, Friedebert Tuglase “Väike Illimar”, Marie Underi “Sonetid”, Eduard Vilde “Mahtra sõda” jpt. olulised teosed.

Varem on sama programmi raames ilmunud e-raamatud Eduard Bornhöhe, August Kitzbergi, Lydia Koidula, F.R. Kreutzwaldi, Jüri Parijõe jt. teostest. Neist enim on e-raamatuna loetud järgmisi: “Kuningal on külm: näidend 3 vaatuses” (2 180 korda), “Libahunt” (1 753), “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (1 574), “Mäeküla piimamees” (1033), “Elu ja armastus” (965), “Vigased pruudid” (960), “Prohvet Maltsvet” (705), “Tark mees taskus” (700), “Eesti muistsed jumalad ja vägimehed” (675), “Julge rehepapp” (600).

Avaldatud tasuta e-raamatuid on sellel aastal lugemiseks alla laaditud juba kokku 65 000 korda. Kättesaadavaks tehtud raamatute valikul arvestati riikliku õppekava soovituslikku kirjandust ning lähtuti enamasti autoriõiguse kaitse alt vabadest teostest.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anu Kušvidi sõnul lugesid õpilased eesti kirjandusteoseid DIGARist juba eelmisel õppeaastal ning abituriendid kasutasid seda võimalust kordamiseks enne riigieksamit. “Õpilased olid väga õnnelikud aja kokkuhoiu üle. Nimelt on tänased noored väga hõivatud huvitegevuse ja tihti ka rahateenimisega,” lisas ta.

Kultuuriministeeriumi programmi “Eesti kirjandus” eesmärgiks on teha rahvuskultuuriliselt olulised tekstid tasuta kättesaadavaks, aidates nii kaasa laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamisele ning eesti kirjanduse populariseerimisele. Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseum ja Digira OÜ esitasid taotluse osalemaks programmis ka 2015. aastal.