Eesti

Raplamaal alustav ökokogukond Väike Jalajälg rajab Mõisamaale ökoloogilise eluviisi keskuse

Ökokogukonna Väike Jalajälg tuumik Mõisamaa mõisa ees. Foto: Paavo Eensalu

Raplamaal alustab tegevust ökokogukond Väike Jalajälg, kes plaanib rajada Märjamaa valda Mõisamaa mõisakompleksi ökoloogilise eluviisi keskuse. Väikese Jalajälje ökokogukonna liikmed kutsuvad kõiki huvilisi septembri teisel nädalavahetusel Mõisamaa ökoloogilise eluviisi keskuse loomise toetuseks korraldatavatele esimestele talgutele ja avatud uste päevale.

Väikese Jalajälje ökokogukond, mis liidab sarnase maailmavaatega inimesi, on teinud juba kaks aastat eeltööd, et luua Eestisse omanäoline ökoloogilise eluviisi keskus. Sobiv hoonetekompleks koos piisava suuruse maaga leiti Märjamaalt Mõisamaa külast, kus AS Hoolekandeteenused oli pannud enampakkumisele seni hooldekoduna kasutusel olnud Mõisamaa mõisa. Leping kaks aastat tühjana seisnud Mõisamaa mõisa ostmiseks sõlmiti augusti alguses.

Ökokogukonna Väike Jalajälg üks eestvedajaid Riinu Lepa ütles, et Mõisamaa mõis on küll suur ning selle kordategemine ja keskkonnasõbralikuks kujundamine tõeline väljakutse, ent kogu kompleks vastab ökokogukonna visioonile majutada ja pakkuda koolitusi tulevikus kuni sajale inimesele. „Toome Märjamaa valda uut energiat aktiivsete inimeste näol, plaanime panustada paikkonna elu arengusse läbi ettevõtluse, turismi ja keskkonnahariduse edendamise,“ rääkis Lepa. Ta lisas, et Väikese Jalajälje kogukond on avatud koostööle sarnaste eesmärkidega ühingute ja üksikisikutega.

Riinu Lepa sõnul moodustab ökokogukonna tuumiku hetkel kümnekonnast leibkonnast koosnev grupp inimesi, kelle eesmärgiks on rajada keskus, kus pühendutakse jätkusuutliku elu loomisele, väärtustades seejuures hoolimist nii meie koduplaneedist kui inimestest. „Väikese Jalajälje kogukonna tegevus on ajendatud soovist panustada sihipäraselt lahendustesse, mis aitavad parandada globaalset keskkonnaolukorda, vähendavad taastumatute loodusvarade liigtarbimist, toovad inimesi lähemale ühiskonnaelule, toetavad harmoonilisi inimsuhteid, soodustavad laste turvalist ja igakülgset arengut ning väärtustavad inimese tervist,“ selgitas Lepa.
Loe edasi: Raplamaal alustav ökokogukond Väike Jalajälg rajab Mõisamaale ökoloogilise eluviisi keskuse

Kubija tervise- ja rekreatsioonikeskus tunnistati Eesti parimaks tervisespordirajatiseks

Kubijal on terviseradu kokku 6,8 km, sellest asfalteeritud osa ehk 3,8 km on valgustusega.

Eesti Kodukaunistamise Ühenduse korraldatud üle-eestilisel konkursil “Eesti kaunis kodu 2014” pälvis parima tervisespordirajatise auhinna Võrus asuv Kubija tervise- ja rekreatsioonikeskus. Auhinnaplaadi andis võitjaile eile Paides toimunud auhinnatseremoonial üle ürituse patroon president Toomas Hendrik Ilves.

Kubija tervise ja rekreatsioonikeskuse kõrval olid parima tervisespordirajatise kategooria nominendid Kääriku Spordi- ja Puhkekeskus Valgamaal, Karjamaa park Tallinnas ning Rakvere spordikeskus. Kubijale langes valik kui suurimate võimalustega, hästi planeeritud ja aastaringses kasutuses olevale kompleksile, mis on saanud erinevate projektide toel kaasaegse väljanägemise, pakkudes meeldivas looduskeskkonnas aastaringselt aktiivseks ajaveetmiseks erinevaid võimalusi nii väikestele kui ka suurtele.

Terviseradu on Kubijal kokku 6,8 km, sellest asfalteeritud osa – 3,8 km on valgustusega. Rajatud on välifitnessi ala ja mänguväljak. Keskuse juurde kuuluvad ka pallimänguväljakud.

Konkurssi „Eesti kaunid kodud“ korraldatakse koostöös Eesti Kodukaunistamise Ühenduse, maakondade ning nelja suurema linna – Pärnu, Narva, Tallinna ja Tartu koostöös. Parimat tervisespordirajatist valitakse alates 2005. aastast.

Allikas: Võru linnavalitsus

Kalandustoetuste rakenduskava kiideti heaks

Põllumajandusministeeriumi juures tegutsev kalandusnõukogu andis põhimõttelise heakskiidu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) vahendite Eesti rakenduskavale aastateks 2014-2020. Kokku investeeritakse järgmise kuue aasta jooksul Eesti kalandusse ja rannapiirkondade arengusse ligi 130 miljonit eurot.

„Uuel rahastamisperioodil pöörame suurt tähelepanu töötlemisele ja turustamisele, milleks plaanime kokku 32,5 miljonit eurot. Meie võimekus töödelda kala ja seda turustada kaugematel turgudel on praegu Venemaa poolt Euroopa Liidule kehtestatud toiduainete sisseveokeelu taustal eriti oluline. Uute turgude leidmine on meie strateegiline eesmärk,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Samuti plaanitakse rakenduskavasse 27,7 miljonit eurot rannapiirkondade arenguks, 26,2 miljonit eurot kalapüügivahenditega ja keskkonnahoiuga seotud investeeringuteks ning 17,8 miljoni eurot vesiviljeluse arendamiseks. „Need investeeringud ja toetused peavad tagama, et aastaks 2020 on Eesti kalandussektor ja rannapiirkonnad elu- ning konkurentsivõimelised,“ lisas Padar.

Pärast kalandusnõukogu heakskiitu saadetakse rakenduskava kooskõlastuseks ministeeriumidele, seejärel kinnitab kava Vabariigi Valitsus. Lõpliku heakskiidu peab kavale andma ka Euroopa Komisjon.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014–2020 on programm, mis hakkab pakkuma rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ning jagab mitmeid investeeringutoetusi kalandussektori ettevõtetele ja rannapiirkondadele.

Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKF vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest. Lõppeva, 2007-2013 rahastusperioodi mahuks oli koos Eesti omaosalusega 112,8 miljonit eurot.

Kalandusnõukogusse kuuluvad Põllumajandusministeeriumi, Eesti Maaülikooli, Eesti Mereakadeemia, Eesti Kalakasvatajate Liidu, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Rahandusministeeriumi, Eesti Rohelise Liikumise, Eesti Kalaliidu, Peipsi Alamvesikonna Liidu, Eesti Kalapüüdjate Ühingu, Veterinaar- ja Toiduameti, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi, Eesti Kaugpüüdjate Liidu, Keskkonnaministeeriumi, Eesti Kalaspordi Liidu, Keskkonnainspektsiooni ja Eesti Kalurite Liidu esindajad.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Visandades Eestit: Hõngude Haapsalu

Aksel Lõbu

Haapsalu – üks meie suvelinnadest. Koht, kuhu paljud inimesed satuvad festivali ajaks, olgu see siis Valge Daami päevad, Joogafestival, Augustibluus, Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide festival, Haapsalu Vanamuusikafestival või mõni muu.

Nii mõnegi eestlase silmis on see alati päikseline väikelinn koos elava kultuuri ja tiheda sagimisega, restoranide ja kohvikutega, mis on täis. Koht, kus on palju rõõmu ja naudingut. Kõikide nende ürituste jõul ja linnaelanike aktiivsusel on saanud sellest taas esimese vabariigi aegne kuurortlinn. Ent nagu kolleeg nalja viskas, talvel pole Haapsalus muud elu kui jääpurjetamine, seda mujalt pärit eestlane ei näe.

Sellise suvitaja jaoks on Haapsalus kaks tänavat: ühte mööda liigub ta piiskopilinnusesse, teist mööda raudteejaama. No olgu, vahepeal satub ta ka promenaadi äärde, et üle roostiku kiigata mere värelust.

Kõrvaltänavaist piiluvad mõningad luitunud, teisal värskelt värvitud puithooned nii õdusa rahulikkusega. Kui pimedus hakkab võimust võtma, otsid mere poole vaadates veel seda viimast helki saabuvas sumedas öös. Tunne on, nagu oleks linn vaikselt ennast kokku tõmmanud, kui varjud saavad väikestel tänavatel kaarena su pea kohal kokku. Ning tunne on värske, justkui naudiksid linna võlusid koos maakandi hõnguga.

“Visandades Eestit” on Külauudiste värske kaks korda kuus pühapäeviti ilmuv sari, kus, Stina-Simona Epner ja Aksel Lõbu kirjeldavad Eesti peal ringi sõites tekkivaid emotsioone ja ettejuhtuvaid olusid. Stina-Simona on on moehuviline rahvatantsija ja blogija.

Tartus võistlevad jõuametkonnad

22.-23. augustil toimuvad Tartus neljandad jõustruktuuride spordimängud, mille peakorraldajaks on sellel aastal vanglateenistus.

Võistlustel osalevad sportlased justiitsministeeriumi, siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi haldusalas olevatest asutustest: vanglateenistusest, maksu- ja tolliametist, kaitseliidust, kaitsepolitseiametist, kaitseväest, politsei- ja piirivalveametist, päästeametist, sisekaitseakadeemiast, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendusekeskusest. Kokku on võistlejaid üle 500.

Võistlused toimuvad kergejõustikus, lamades surumises, jalgpallis, võrkpallis, males, laskmises, sulgpallis, sõudmises, orienteerumises, jalgrattasõidus, murdmaajooksus ja korvpallis.

Võistlused algasid 22. augustil, kuid pidulik võistluste avamine toimub laupäeva, 23. augusti hommikul kell 9.30 Tartu Ülikooli spordihoone parkimisplatsil. Avamistseremooniale eelneb osalejate rongkäik, mis algab Tartu raekojaplatsilt, suundudes mööda Vabaduse puiesteed ja Emajõe tänavat üle Kroonuaia silla.

23. augustil kell 19 toimub Tartu ülikooli spordihoone juures juhtide võistlus, kus mõõtu võtavad asutuste juhtkonna esindajad.

Kõik spordisõbrad on oodatud võistlustele kaasa elama.

Maria-Elisa Tuulik

Võru linna teenetemärgi sai Ants Joonas

Tamula järvelaval toimunud Võru linna juubelikontserdil “Võru tähed” tunnustati tublimaid linnakodanikke. Välja anti linna teenetemärk, Võru linnapea vapimärgid ja tunnustuskirjad.
Juubeliaasta kaalukaima tunnustuse – Võru linna teenetemärgi pälvis kauaaegne laskesuusatamise treener Ants Joonas (pildil paremalt kolmas) , kes on pikka aega töötanud Vastseliinas, seejärel Võrus. Oma positiivse energia ja tohutu töökusega on ta aidanud üles ehitada Vastseliina spordibaasi ning Võru ja Vastseliina laskesuusatamise koolkonna tervikuna. Tema käe alt jõudsid Eesti olümpiakoondisse kolm sportlast: Aivo Udras (OMi 16.), Hillar Zahkna ja Janno Prants (OMi 18.), kelle saavutused on Eesti laskesuusatajate hulgas endiselt ületamata.
Ants Joonase käe all on sirgunud v äga palju tugevaid sportlasi, avaliku elu tegelasi ja kohusetundlikke kodanikke. Oma õpilastes on ta eelkõige kasvatanud töötegemise harjumust ning õpetanud neile pereväärtusi ja elementaarseid viisakusreegleid. Ta on andud treeneritöö käigus lastele ja noortele edasi isalikku soojust, ent ka piisaval määral rangust ja distsipliini. Just inimlikud väärtused ja kasvatuslik pool on need tegurid, mis on tal aidanud säilitada kontaktid oma õpilastega tänase päevani. Kes on temaga koos üles kasvanud, hindavad seda väga kõrgelt.
Tervislike ja sportlike eluviisidega Antsu on iseloomustatud järgmiselt: ettevõtlik, elurõõmus, hea huumorimeelega, korda nõudev, treenerina korrektne, täpne ja aegadest kinnipidav. Jagades oma hoolealustele töökasvatust ja isiklikuks eluks elutarkust, näitas ta oma eeskujuga, et tööd tuleb teha kirega. Laskmata teistele liiga teha, on ta väga heaks eeskujuks lastele ja oma lastelastele.
Tunnustusega kaasneb 2000 euro suurune preemia. Ettepaneku teenekale treenerile teenetemärgi omistamiseks esitasid üks tema nimekamatest õpilastest Janno Prants ja Ulis Guth.
Võru linnapea vapimärgi said Lõuna-Eesti haigla ämmaemand Eve Kons pühendunud töö ja hooliva suhtumise eest patsientidesse ning Võru linnavalitsuse peaarhitekt Ülevi Eljand väljapaistva panuse eest Võru linna arengusse. Vana Võru ajaloo käsitlemise ja tutvustamise eest tunnustati Rein Kaldmad linnapea tunnustuskirjaga.
Linnapea tunnustuskirja said ka tänavused Võru linna kaunid kodud Kivi tn 6 (Inge ja Kuldar Kruuda) ja Kalmuse tn 2 (Eva ja Ülari Kõrran) ning konkursi “Lilleline Võru parimad Linda tn 4 (Jaana ja Kaido Kivilo) ja Vabaduse tn 1 (Semu kaubamaja, Pan-Estonian OÜ).
Ulis Guth

Elamusõhtu näitusel “Nikolai Triik. Modernismiaja klassikud” – maalikunst, kirjandusklassika ja head maitsed

Laupäeval, 23. augustil kell 16 on Kumus võimalik kohtuda kirjanik Urmas Vadiga Nikolai Triigi ühe tuntuima töö „Juhan Liivi portree” juures ning arutleda Juhan Liivi isiku üle eilses ja tänases Eesti kultuuris. Pärast näituse külastust jätkub arutelu õdusas atmosfääris Kumu kohvikus peakoka Martti Koppeli loominguliste suupistete ja nendega sobivate Baron von Maydelli veinide seltsis.

Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala valiknäitus aastaist 2004-2014

FERROMENAALNE, Tallinna Linnagaleriis 22. augustist – 14. septembrini

Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala pühitseb tänavu oma üheksakümnendat olemasoluaastat. Selle sündmuse auks korraldatav valiknäitus viimase 10 aasta üliõpilasloomingust kannab nime Ferromenaalne ja esitleb rohkem kui seitmekümne tegija rohkem kui kahte ja pooltsada tööd.

Näituse Ferromenaalne on kujundanud sepise magistriõppe 2013. aastal lõpetanud Nils Hint.

Näitusega üheaegselt ilmub kogumik Metall 3 (koostaja Kadri Mälk, kujundaja Jaanus Samma).

Tallinna Linnagalerii

Europeana ja Rahvusraamatukogu kutsuvad üles täiendama virtuaalset Balti ketti

Kogumispäevadele toodud Balti ketis kaasas olnud raadio. Foto,Mai-Reet Uus — Kogumispäevadele toodud Balti ketis kaasas olnud raadio. Foto: Mai-Reet Uus

1989. aasta ajalooliste sündmuste jäädvustamiseks on Euroopa digitaalne raamatukogu avanud veebirakenduse, mille kaudu oodatakse inimesi jagama mälestusi, lugusid, fotosid, videoid jm

Virtuaalset Balti ketti saab täiendada siit, märkides kaardile oma asukoha Balti keti ajal ning lisades teksti-, pildi-, heli- või videofaile.

Nüüd näeb Europeana portaalist ka üle 100 dokumendi, mälestuseseme ja foto, mis toodi või tehti 2013. aasta augustis Rahvusraamatukogu ja Ajaloomuuseumi koostöös toimunud Europeana 1989 kogumispäevadel.

Europeana 1989 projektis osaleb seitse riiki: Poola, Leedu, Läti, Eesti, Tšehhi, Saksamaa ja Ungari, kelle digitaalne panus on kättesaadav siin ning helisalvestised siin .

Europeana (europeana.eu) on üleeuroopaline digitaalne raamatukogu, mis alates 2008. aastast on enam kui 2200 organisatsiooni abiga teinud kättesaadavaks u. 30 miljonit digiteeritud kultuuriobjekti, andes võimaluse otsimootori ja virtuaalsete näituste kaudu uurida Euroopa kultuuri- ja intellektuaalset pärandit.

Eestist on Europeanasse panustanud kokku u. 70 000 objektiga Rahvusraamatukogu, Kultuuriministeerium, Rahvusarhiiv, Eesti Rahva Muuseum ja teised muuseumid, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tartu Ülikool. Europeanast võib muu hulgas leida Eduard Vilde romaani “Mäeküla piimamees”, Bernt Notke maali “Surmatants”, Rahvusraamatukogu vanade maa- ja postkaartide kogud ja palju muud.

Puudega inimesed valmistuvad pikettideks

Puudega inimesed, omastehooldajad ja neid ühendavad organisatsioonid valmistuvad uuteks üle-Eestilisteks pikettideks, nõudes jätkuvalt töövõimetoetuse seaduse vastuvõtmise peatamist, kuni kogu planeeritav reform on süsteemselt läbi töötatud ja esitatud terviklik tegevuskava.

“Mulle ei meeldi, et vähendatakse puudega inimese võimet end ise aidata,” ütles TTÜ õigusteaduse üliõpilane ja MTÜ Pane oma meeled proovile juhatuse liige Sven Kõllamets. “Ei ole normaalne olukord, kus puudega inimestele laotakse kohustusi juurde, garantiisid vähendatakse, aga riigi kohustus midagi garanteerida praktikas ei parane.”

“Kus on see tuhandetele inimestele vajalik kiire rehabilitatsioon, kiire abivahendi parandamine või asendamine, võimalused õppimise ajal väljaspool elukohta elada ja saada vajalikke teenuseid?” küsis Sven Kõllamets. “Kuidas on võimalik töötada ja tööandjat mitte alt vedada, kui purunenud abivahend muudab su ootamatult abituks ja seda ei saa Eestis sobivaga kiirelt asendada?”

Sven Kõllametsa sõnul puuduvad Eesti riigil antud valdkonnas endale konkreetsed nõuded, mis lubab riigil vastutusest ja kohustustest liigagi tihti kõrvale hiilida. “Puudega inimesed nõuavad tegelikult võimalust ennast ise aidata ja täidavad oma kohustust aktiivsusele heal meelel, kui ka riik täidab ja tagab tasakaaluks neid nõudeid, mida see neile paneb!” lausus Sven Kõllamets. “Kuidas tagada ise endale puuduvaid hädavajalikke teenuseid, kui karistuseks toetus ka veel peatatakse? Need on ju avalikud teenused, mis pole kättesaadavad.”

17. juunil Toompeal toimunud piketi korraldanud organisatsioonid andsid valitsusele ja riigikogule üle nõuded meetmete lisamiseks reformikavasse, millest aga ühtegi ei ole siiani arvestatud. Loe edasi: Puudega inimesed valmistuvad pikettideks

Maaülikoolis alustab tegevust Lasteülikool

Septembrist alustab Eesti Maaülikoolis tegevust Lasteülikool, kuhu oodatakse õpilasi vanuses 12-18 eluaastat.

Lasteülikoolis saavad õpilased uusi teadmisi erinevatest maaülikooli uurimisvaldkondadest. Samuti jätkab tegevust menukas Pereülikool, kuhu on oodatud lapsed koos vanemate ja vanavanematega.

„Lasteülikooli tegevus toetab õpilaste mitmekülgset arengut – see loob võimalusi täiendavate teadmiste, oskuste ja annete arendamiseks teadmistepõhises huvialaringis ning annab lisaks kooliteadmistele neile ka teaduspõhisemad kogemused,“ selgitas Eesti Maaülikooli avatud ülikooli juhataja Riin Kikkas. „Lasteülikooli eesmärgiks on süvendada huvi erinevate maaülikooli uurimisvaldkondade vastu läbi praktilise kogemuse, võimaldades koolinoortel omandada tarkust ülikooli professori juhendamisel.“

Lasteülikoolis õppija saab valida nelja erineva suuna vahel, milles saab süvendatult teadmisi omandada. Lasteülikooli Lemmikloomakool toimub Tallinnas, õppetöö on seal nii eesti kui ka vene keeles ning seda viiakse läbi koostöös Tallinna Loomaaiaga. Tartus saavad õppurid võtta osa Tehnikakooli, Looduskooli ja Maamõõdukooli tegevustest. Õppetööd juhendavad Eesti Maaülikooli teadlased ja õppejõud, õppepäevad toimuvad kaks korda kuus.

Lisaks Lasteülikoolile jätkub eelmistel aastatel menukaks kujunenud Pereülikooli tegevus, kuhu tullakse septembrist maini laupäeva hommikuti koos perega – lapsed koos vanemate ja vanavanematega – uusi teadmisi omandama. „Uuel õppeaastal räägitakse pereülikoolis taimedest ja loomadest, hügieenist ja toiduainete tehnoloogiast, vanadest loodususkumustest ja internetiajastust“, ütles Kikkas.

Lasteülikooli tegevust toetab SA Eesti Teadusagentuur ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Täpsem ajakava ja registreerimine: http://lasteylikool.emu.ee

SEB 8. Tartu Rulluisumaratoni külastavad lapsed saavad hoitud Lastefondi telgis

Sel nädalavahetusel, 23. ja 24. augustil leiavad aset SEB 8. Tartu Rulluisumaratoni üritused, kus on taas oma Mängumaa telgiga kohal SA TÜ Kliinikumi Lastefondi vabatahtlikud, et pakkuda lastele põnevat tegevust ja hoiuteenust.

Laupäeval, 23. augustil leiab Lastefondi telgi Narva mnt – Kruusamäe tn ristmikult, kus on mudilatel võimalik joonistada, meisterdada, mängida ja lihtsalt toredalt aega veeta. Lisaks on lapsi lõbustamas Vanemuise Kollased Kassid ja fondi maskott Mõmmik. Mängumaa telk on ühtlasi ka kohtumispaigaks kaotsi läinud laste ja nende vanemate vahel.

Pühapäeval, 24. augustil on Lastefondi Mängumaa üles seatud Tartu Seiklusparki (Narva mnt 126B), kus lisaks meelt lahutavatele tegevustele pakutakse lastele ka hoiuteenust. Lapsehoidu on oodatud kõik vähemalt 3-aastased lapsed. Selleks palutakse soovijatel oma lapsed eelregistreerida hiljemalt 22. augustiks e-posti teel: kart@lastefond.ee.

Peale selle, et Lastefondi vabatahtlikud tegelevad kõige pisematega, on 2014. aasta eesmärgiks koguda Klubi Tartu Maratoni spordisündmuste raames toetusi liigesehaigete laste ravivesivõimlemise rahastamiseks. Oma panuse saab igaüks anda Klubi Tartu Maratoni spordiüritustel Lastefondi annetuskastidesse või soetades heategevusliku Mõmmiku rinnamärgi.

Noorte Kotkaste lühifilmide konkurss kutsub osalema

Kaitseliidu noorteorganisatsioon Noored Kotkad kuulutas välja lühifilmide konkursi “Iga noor tervitab võimalust panustada riigikaitsesse!”. Konkurss kestab 30. septembrini.

Konkursi eesmärk on panna inimesi mõtlema, millisel moel saab tema kõige lihtsamal, kergemal ja just sellisel viisil nagu ta soovib, panustada riigikaitsesse.

Poole kuni kolmeminutiliste filmiklippidega on oodatud osalema kõik Kaitseliidu liikmed. Teretulnud on filmiklipid ka organisatsiooni veel mittekuuluvatelt inimestelt.

Parimate tööde autoritele on välja pandud auhinnad erinevates kategooriates. Lisaks saab filmimaterjali konkursi lõppedes näha Noorte Kotkaste veebilehel ja populaarsemates internetikeskkondades.

Täpsem info ja konkursi reeglid leiab siit.

Vähiravifond Kingitud Elu kogus Arvamusfestivalil ligi 2500 eurot annetusi

Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu kogus läinud nädalal Paides Arvamusfestivalil annetusi. Kahe päevaga annetasid festivali külalised fondi ligi 2500 eurot, millest järgmine vähihaige saab elupikendava ravimi.

“Tänan eelkõige kõiki annetajaid, aga ka festivali korraldajaid eesotsas Kristi Liivaga, samuti vähiravifondi tublisid vabatahtlikke. Tänu teile saame mõnele eestimaalasele taas lisa elupäevi kinkida,” sõnas vähiravifondi Kingitud Elu nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.

“Rõõm oli festivalil tõdeda, et oleme fondi missiooniga aidata vähihaigeid end juba paljude südametesse kirjutanud. Inimesed elavad kaasa ning panustavad hea meelega. Samuti on Paides käinud Eesti mõtlejatel selge ootus, et riiklik ravisüsteem vajab ümberkorraldusi ja värskeid ideid, et olla jätkusuutlik ning arvestada paremini patsientide vajadustega. Ühtlasi tuleb tunnistada, et festivalilt oli raske leida prominenti, kellel puudub isiklik kokkupuude võitlusest vähiga,” rääkis Tänavsuu.

Vähiravifond pakkus annetajatele Arvamusfestivalil esmakordselt ka kaardimakse võimalust, mis võeti hästi vastu. “Saame vähihaigeid aidata ainult kogutud annetustest, mistõttu püüame olla uuenduslikud, et iga inimene saaks soovi korral oma panuse anda,” ütles fondi tegevjuht Kersti Ringmets.

Eelmisel nädala andis vähiravifondi nõukogu välja ka järjekordse toetuse. Sel korral sai fondist abi Lõuna-Eestist pärit 53-aastane kolme lapse isa, kes vajab neeruvähi raviks ravimit Sutent (sunitinib). Fond toetab pereisa esialgu 3800 euroga.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu (www.kingitudelu.ee ) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik, tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Rita Rätsepp ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu.

Klaasikunstniku Ivo Lille isikunäitus avatud viimaseid päevi

Suviti Võrumaal resideeruv kunstnik tutvustab esmakordselt Võru vaatajale oma loomingut. Näitus on Vana-Võromaa Kultuurikojas ning jääb avatuks 29. augustini.

Ivo Lill on eesti klaasikunstnik, kes on lõpetanud 1985. aastal ERKI. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano – Venezia, Itaalia) liige. Kunstnik alustas aktiivsemalt loomingulist tööd 35- aastaselt. Nüüd peab ta iga päev midagi tegema, siis on hing rahul. Lill loob klaasi külmtöötlemisega kunstiteoseid, mida võib vaadata kas ühe, teise või kolmanda nurga alt, lõplik tõde ei selgu kunagi, alati võib valgus vimka visata ja tehtud töö uuesti sünnitada.

Aasta tagasi tähistas kunstnik 60- aastaseks saamist suurte isiknäitustega Moskvas, Münchenis, Linzis ja Tallinnas. Näitus, mis möödunud kevadel Moskvas oli, tunnistati edukaimaks ülevenemaalise tarbekunstimuuseumi näituseks. 70 klaasobjekti ja -kompositsiooni täitsid suured galerii ruumid, neid teoseid saab osaliselt näha ka Võrus.

Ivo Lill on pälvinud tunnustuse 2001. aastal, mil tema skulptuurile omistati hõbemedal Jaapanis Kanazava rahvusvahelisel klaasisümpoosionil. Eelmisel aastal valiti ta Vene Kunstiakadeemia auakadeemikuks.

Viimastel nädalatel näitus avatud:
E-T 10.00- 16.00
K-P 10.00- 18.00

20.08 maja suletud
21.08 10.00- 19.00

Ökokogukonna kokkutulek keskendub kogukondlikule haridusele

22.-24. augustil peetakse Võrumaal Sänna Kultuurimõisas Eesti ökokogukondliku liikumise suvine kokkutulek, mis keskendub tänavu teemale “Kogukondlik haridus – on vaja tervet kogukonda, et kasvatada last”. Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub osalema ja kaasa mõtlema kõiki huvilisi, kellele lähevad korda kestlik eluviis ning muutused haridusmaastikul.

Kokkutuleku üks korraldajaid, MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse juhatuse liige Ele Koppel ütles, et sellesuvisel kogunemisel arutletakse eluliste näidete varal, mis on kogukondlikud koolid ja lasteaiad ning kuidas toetada läbi kogukondliku hariduse kestlikku mõtteviisi ja koostööväärtuste kasvamist lastes ja noortes. “Elu näitab, et meie praegune haridusmaastik vajab muutusi ja kes muu kui lapsevanemad ise saavad olla need muutuste ellukutsujad, soovides pakkuda oma lastele parimat kasvukeskkonda,” rääkis Koppel.

Ele Koppeli sõnul on ühiskonnas ja haridusmaastikul märgata kohati lausa vastuolulisi arenguid. “Kui riiklikul tasandil soodustatakse Eestis praegu suurkoolide teket, soovivad paljud lapsevanemad ja õpetajad valida hoopis teistsugust koolitüüpi, kus oleks rohkem võimalusi märgata ja toetada lapse andeid ning soodustada loomulikku huvi maailma vastu,” lausus Koppel, lisades, et kogukondlikud koolid annavad selleks hea võimaluse. “Kogu ühiskonna arengu võti peitub senisest hoolivamas ja kestlikumas elukorralduses. Kogukonnakoolid ja lasteaiad suudavad pakkuda olulist lisaväärtust uue hooliva põlvkonna pealekasvamisel, arvestades nii hariduses kui elukorralduses laiemalt jätkusuutlikke sotsiaalseid, majanduslikke, ökoloogilisi ja ka maailmavaatelisi aspekte.” Loe edasi: Ökokogukonna kokkutulek keskendub kogukondlikule haridusele

Eesti rõhutas Brüsselis vajadust EL ühiste meetmete järgi

Eile, 14. augustil 2014 Brüsselis toimunud põllumajandusturgude ühise korralduse komitee kohtumisel rõhutasid Eesti esindajad vajadust rakendada kiiremas korras Euroopa Liidu ühiseid turukorralduslikke kriisiabi meetmeteid.”Praeguse olukorra lahendused on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast – probleem on meil ühine ja oluline osa abinõudest peaks tulema EL tasandilt,” ütles Eesti sõnavõtus kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak. “Riiklikud meetmed on toeks, aga peaksime vältima kontrollimatut riigiabi maksmise võidujooksu liikmesriikide vahel.”

Istungil lubati esimesi abimeetmeid puu- ja köögivilja sektorile, kus on Euroopa Liidule suurim mõju. Piimasektorit puudutavad sanktsioonid enim Soomes, Lätis, Leedus, Eestis, Hollandis ja Taanis. Piimasektori abimeetmete osas selgub täpsem info lähinädalail. “Euroopa Komisjon rõhutas, et soovib oma ettepanekutes tugineda põhjalikule analüüsile,” sõnas Nõlvak.

Eestit esindasid komitee istungil kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak ning Erkki Miller põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja ülesannetes.

Vene Föderatsiooni peaminister Dmitri Medvedev teatas 7. augustil, et Moskva kehtestab täieliku embargo looma- ja sealihale, puu- ja aedviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.

8. augustil liitus Eesti Austria ettepanekuga kutsuda kokku erakorraline EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung. 12. augustil toimus Põllumajandusministeeriumis kohtumine toidusektori esindajatega, kus arutati Euroopa Liidu, Eesti riigi ja ettevõtjate endi võimalusi sanktsioonidega toimetulekuks ja ekspordi ümberkorraldamiseks.

Seakatku puudutav teave koondati ühele veebilehele

Alates tänasest on sigade Aafrika katku puudutav teave leitav veebilehelt www.seakatk.ee, mis koondab olulisema info ohtliku loomataudi ja selle vältimise võimaluste kohta.
“Sigade Aafrika katk on väga ohtlik ja nakkav taud, mis võib puhkemisel põhjustada seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju. Samas on meist igaühel võimalik aidata kaasa, et vähendada selle Eestisse levimise tõenäosust,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Seepärast koondasime veebilehele olulisemad soovitused nii seakasvatajatele, jahimeestele kui ka näiteks seenelistele ja marjulistele. Kindlasti tuleks nende materjalidega enne metsaminekut tutvuda.”Veebilehele on koondatud teave sigade Aafrika katku, selle leviku, kehtestatud piirangute ja ennetavate tauditõrjemeetmete kohta. Samuti on veebilehel piirkondlike veterinaarkeskuste kontaktid ja valik korduma kippuvaid küsimusi seakatku kohta.Küsimusi ja infot sigade Aafrika katku kahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750 ning edastada VTA kodulehel asuva veebivormi kaudu.

Veebileht valmis Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusministeeriumi koostöös. Lätis, Leedus ja Poolas on viimastel kuudel diagnoositud mitmeid sigade Aafrika katku juhtumeid. Seni Eestis sigade Aafrika katku diagnoositud ei ole, kuid 40 km ulatuses Läti piirist on kehtestatud puhvertsoon. Sigade katk inimestele ohtu ei kujuta.

RMK: puhka metsas, aga ole ettevaatlik tulega

RMK soovitab kuumadel suvepäevadel metsas matkajatel olla väga ettevaatlik tulega ja võimalusel tuld üldse mitte teha.

Metsa mineku keelamist ei pea RMK juhatuse liige Tiit Timberg vähemalt riigimetsas praegu vajalikuks, sest viisakalt käituvad inimesed ei tekita tema sõnul probleeme, vaid aitavad võimalikke ohukohti avastada. “Vastutustundetud ja potentsiaalsed põlengupõhjustajad ei hooli keelust niikuinii, küll aga peletaks range keeld metsast eemale korralikult käituvad seenelised-marjulised, sportijad ja metsas liikujad, kes puhkenud põlengust teada annavad,” sõnas Timberg, tuues mitmeid õpetlikke näiteid viimastest päevadest. „Pärnumaal avastas RMK metsaülem turbapinnase põlengu, mis miilas seal ilmselt juba nädala, põhjustajaks kas välgulöök või hooletud külastajad. Üleeilne näide Harjumaalt, kus admiral Pitka luureretke võistlejad avastasid kalameeste lõkkeasemest süttinud metsaaluse, viitab samuti sellele, et mõistlikud inimesed aitavad tuleohutusele metsas kaasa.”

Kui matkalõke siiski süüdata, tuleb seda teha selleks spetsiaalselt ettevalmistatud kohas. Eelistada tuleb sädemepüüdjaga lõkkekohti, mida on RMK aladel üle Eesti enam kui 300, endale sobiva koha saab kerge vaevaga välja valida RMK veebis www.loodusegakoos.ee või RMK nutitelefonirakenduse abil. Tark metsaskäija veendub ka ettevalmistatud lõkkekohalt lahkudes, et välditud oleks igasugune oht ümbritsevale metsale. „Tuleohtlikus metsas ei tohiks sõita ATV-ga, sest praktikast on kahjuks hulgaliselt näiteid, kuidas kuumusest huugavas metsas ATV-ga teadmatult ja tahtmatult „sädemeid külvatakse”,“ lisas Tiit Timberg.

Sel aastal on riigimetsas toimunud 20 tulekahju, ükski neist pole õnneks paisunud oluliselt üle 5 hektari ning koostöö Pääsetametiga on olnud operatiivne ja professionaalne. Omalt poolt hoiab RMK metsas korras ja rajab juurde veevõtukohti, mis on abiks väikeste ja algfaasis olevate metsapõlengute kustutamisel.

Riigi Ilmateenistuse poolt koostatav metsade tuleohukaart näitab viimastel päevadel selget liikumist keskmiselt tuleohult suurele tuleohule. „Loodame hoovihmadele, mis metsas tuleohu alla viiks, aga eelkõige kutsume inimesi vastutundlikule käitumisele metsas,“ sõnas Tiit Timberg.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning Põlula kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700 inimese.

Metskondade kontaktid!

Vähiravifond “Kingitud Elu” kogus Viru folgil üle 1750 euro annetusi

Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” kogus vabatahtlike abiga Viru folgi ajal annetusi. Kahe päevaga annetasid folgile kogunenud inimesed üle 1750 euro, millest saab järgmine vähihaige elupikendavat ravimit.

“Tänan festivali korraldajaid aga eelkõige igat folgilist, kes meie fondi annetuskastidesse midagi poetasid. Teie abiga saame taas mõnele vähihaigele elupäevi kinkida,” ütles vähiravifondi “Kingitud Elu” nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.

“Sain Käsmu nn peamagistraalil kolme päeva jooksul fondi tutvustades ja annetusi kogudes folgilistelt terve müriaadi erinevaid emotsioone: oli eelarvamusi ja hirme heategevuse suhtes, kuid palju ka lahkeid inimesi, naeratusi, innustust ja isegi neid kes tulid ja kallistasid spontaanselt. Tänan iga euro ja hea sõna eest,” ütles Tänavsuu.

Järgmine suveüritus, kus vähiravifond annetusi kogub on juba tuleval reedel ning laupäeval toimuv Arvamusfestival Paides. Seal on võimalus fondi kohta täpsemalt uurida ning läbi annetamise vähihaigeid kallite ravimite ostmisel toetada.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” (www.kingitudelu.ee) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik, tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Rita Rätsepp ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu.

Võru Kandle suvelavastus “Maagiline pildivõru” viib rännakule läbi Võru linna ajaloo

Augustis, Võru linnapäevade raames, etendub Kandle aias neljal korral linna 230. aastapäevale pühendatud suvelavastus “Maagiline pildivõru”.
Võru linna ajalugu kajastav lavastus pajatab lõbusaid linnalegende Ain Saarest, Kai Leetest, tohtritest, papa Kreutzwaldist ja teistest erinevate ajastute linnakodanikest. Heidame pilgu Gaasitehase, Piimakombinaadi, Piiritusevabriku ja Vangimaja tegemistesse. Tumedamast perioodist linna ajaloos meenutame sõda ja Võru põlemist 1944. aastal, mil hävines suur osa ajaloolisest kesklinnast. Vastuoluliste aegade kiuste on Võru siiski pidevalt arenenud.
Lavastuses “Maagiline pildivõru” kerib aeg ennast tänapäevast tagasi algusesse. Stseenide puhul aeg korraks käivitub, et taas liikuda tagasi. Tekib küsimus, kuidas see on võimalik? Võrus elanud üleilmselt kuulus mustkunstnik San Martino de Kastrozza suudab veenvalt juhtida seda nägemust, sest tema vaim pole kuskile kadunud. Võru on maagiline ja ummamuudu liin.
Mida kaugemale me ajas liigume, seda vähem meenuvad inimesed, kes on läinud “teisele poole raudteed”. Ajaloost hakkavad kõnelema vaid vanad majad ja asutuste hooned. Ähmastub reaalsus ja fantaasia piir. Kas kõik nähtu ja kuuldu on ka päriselt nii olnud, jäägu lõpuks vaataja otsustada, sest igaüks näeb Võru linna oma silmadega. Alati jääb siiski alles salapära ja illusioon.
Lavastuses kasutatakse hulgaliselt ajaloolisi fotosid ja filme arhiividest, mis on Võru linna kohta säilinud. Lavastuses teeb kaasa ka praegune Võru linnapea Anti Allas.
Autor: Heiki Kelp
Lavastaja: Kalev Kudu
Näitlejad: Oleg Želudkov (Teater Idee), Mari Anton (Tartu Üliõpilasteater), Kauri Kaljuste (Tartu Üliõpilasteater), Elina Zilmer, Kaspar Kaasla, Sander Lebreht, Airi Pütsep.
Tantsijad: Jandra Hektor, Marie Tulik, Kristin Ireen Kuusk, Pille Kongo, Reijo Mälton, Meelis Sulg, Mihkel Joonas, Oliver Ossip
Tantsujuht: Andre Laine
Muusik: Jaan Randvere (klaver)
Kunstnik: Marika Vaher
Etendused Kandle aias (Liiva 13, Võru) 19., 20., 23. ja 24. augustil kell 21.
Piletid eelmüügis Võru Kandle kassas ja Piletilevis.
Kätlin Hoop

Teine Tartu Suvejooks toimub 20. augustil

20. augustil kell 12.10 korraldab MTÜ Treenitus AleCoq spordihoone ees juba teise Tartu Suvejooksu (Tartu Jooksusarja 2. etapp), mis kutsub osalejaid läbima 10 km pikkust jooksudistantsi. Lisadistantsina toimub ka Skechers 5 km jooks, kus igale osalejale kingib Skechers kvaliteetse jooksusärgi. Kavas on ka 10 km distantsi suvekõnd ja tasuta Mr. Pritt lastejooksud (400 m ja 100 m).

Täpsem info ja registreerimine www.treenitus.eu

Jaanus Mäe

Palliralli kutsub toetama Tartumaa andekaid lapsi

16. augustil toimub Tartu Kaarsilla juures heategevuslik Palliralli, mille eesmärgiks on koguda annetusi Tartumaa andekate laste ja Tartu Kristliku Noortekodu toetuseks.

Palliralli käigus lastakse Kaarsillalt vette tuhandeid värvilisi palle, mis ujuvad sadakond meetrit eemal asuvasse finišisse. Paljusid õnnelikke pallide “omanikke” ootavad auhinnad, peaauhinnaks on ka seekord sõit Jõmmu lodjal koos 35 sõbraga.

Palli hind on 2 eurot ning kogu piletitulu läheb annetusteks. Projekti käigus kogutud rahaga toetatakse andekaid Tartumaa noori. Kolme eelneva Palliralli abil on annetustena välja jagatud üle 7000 euro.

Palliralli toimub laupäeval, 16. augustil kell 16 Tartu Kaarsilla juures.

Kaire Valge

Fotod: Anni Nöps

Tiibeti jogiini õpetab väikestes Eestimaa paikades vanu maagilisi Tiibeti tervisetarkusi

Põlvamaa Ökofestivali raames 16.augustil toimuval tervisepäval on võimalik osa saada pärimuslikest Eesti ja Idamaade loodusravitarkustest. Tervisepäev ”Loodusravitarkuseid meilt ja mujalt” toimub sel laupäeval Lõuna-Eestis, Orava vallas Suuremetsa külas asuvas Hundiallika retriidi- ja koolituskeskuses. Tervisepäeva peakülaliseks on Tiibetist pärit naisjoogi Drukmo Gyal, kes on pikkade traditsiioonidega joogide perekonnast pärit liinihoidja. Drukmo vaimsest õpetajast vanaisa on oma elust üle veerand sajandi istunud kuue ruutmeetri suuruses erakluses mediteerides. Drukmo esiisad on kogunud kuulsust müstiliste ilmastikumanipulatsioonide ning mõjuka mantraväega.

Laupäev algab Tiibeti joogaga, milles on võimalik kõigil tasuta osaleda. Tervispäev jätkub töötubadega, mille raames saab kuulda ka vanu Eesti ravitsemistarkusi. Taimetark Kristi Lehtla räägib sellest, kuidas hilissuvisest Eestimaa loodusest väekaid taimi supi- või salatipotti noppida ja Monika Reimund tutvustab pärimusmeditsiini olemust ning teraapiavõimalusi. Ellen Toom õpetab jalatallamassaaži iidseid eneseabivõtteid. Kogu programmiga on võimalik lähemalt tutvuda Hundiallika Keskuse kodulehel.http://hundiallika.ee/sundmused/tervisepaev-loodusravitarkusi-meilt-ja-mujalt/

Neil, kel huvi müstiliste teadmiste ja meditatsioonioskuste vastu on suurem, saavad järgmise nädala esmaspäevast osaleda nädalases Tiibeti meditatsiooni õppelaagris Pärnu lähistel Jõõpres.
Kaia-Kaire Hunt

Võru riigigümnaasiumi direktoriks valiti Karmo Kurvits

Konkursi Võru riigigümnaasiumi direktori ametikoha täitmiseks võitis Jõgevamaalt Laiuselt pärit Karmo Kurvits (pildil), kes pälvis 9-liikmelise komisjoni üksmeelse toetuse.
Tartus sündinud ja sealses ülikoolis majandusteaduse magistrikraadi omandanud 28aastane Kurvits soovib saada asutatava Võru riigigümnaasiumi direktoriks, et olla kooli looja, vastutaja, eeskuju ja arendaja. “Võru riigigümnaasium võiks olla haridustempel, kuhu tullakse, mida usaldatakse ja armastatakse,” kõlab üks tema postulaate.
Karmo Kurvitsa sõnul ei saa Võru riigigümnaasium olema lihtsalt uus koolimaja linna vanimas muinsuskaitselises hoones, vaid loov ja ainuomase õhustikuga keskkond, kus väärtustatakse koolipere iga liiget ja tema individuaalset arengut, motiveeritud õppimist ja õpetamist ning traditsioone, ettevõtlikkust ja uuendusmeelsust. Ühtlasi väärtustab ta tihedat koostööd ja pühendumist ning kõigi – õpilaste, vanemate, vilistlaste, hoolekogu, koostööpartnerite ja kogukonna arvamusega arvestamist.
Oma noorusest hoolimata kogenud, aastaid Tartu kunstigümnaasiumis ja Tartu täiskasvanute gümnaasiumis õpetajaametit pidanud ning mitmete haridustööalaste preemiatega pärjatud Kurvits t öötab hetkel Miina Härma gümnaasiumis õppejuhina, Võru riigigümnaasiumiga seotud ülesandeid asub ta täitma esimesel võimalusel.
Riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 360, õppetöö Seminari 1 renoveeritavas uues hoones algab 2015. aasta 1. septembril.
Ulis Guth