Arvamus
Riina Solman, endine rahvastikuminister
Ülestõusmispühad on ristiusu kõige tähtsamad pühad. Nii öelda kristluse kõige kõvem sõna. Mida need pühad mulle tähendavad?
Loe edasi: ÜLESTÕUSMISPÜHADE SÕNUMIS ON VÕIMALUS MUUTUDA – PAREMAKS IDEAALSE SUUNAL
Erinevate riikide teadlaste järeldusel on võitluses koroonaga lisaks kätepesule ja vahemaa hoidmisele võtmetähtsusega ka hea uni. Laulasmaal asuva LaSpa omanik Anna Elam selgitab Svenska Dagbladeti ja Atlandi artiklit refereerides, milles seisneb une supervõime immuunsüsteemi tugevdamisel ja koroonaviirusega võitlemisel. Lisaks annab Elam praktilisi soovitusi hea unerütmi saavutamiseks.
Loe edasi: TEADLASED SOOVITAVAD KOROONA VASTU VÕITLEMISEL ROHKEM MAGADAArvamus
Liivia Mahlapuu, Jägala kalateed MTÜ
Liivia Mahlapuu, Jägala kalateed MTÜ, juhib tähelepanu, et kultuuriminister eirab õiguskantslerit, millest Vabariigi Valitsus on mööda vaadanud. Samuti pole halduskohtu otsus Keskkonnaametile täitmiskohustuseks.
Loe edasi: JÄGALA KALATEED VAIDLUSTAB KOHTUS KULTUURIMINISTRI KÄSKKIRJAApteekri nõuanne
Kerli Vahar, proviisor
Kevadel tekkiv väsimus on levinud mure paljude inimeste seas. Tegelikult sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei eksisteeri ja põhjused väsimuse tekkeks on mujal. Südameapteegi proviisor Kerli Vahar kirjeldab, miks me just kevadel, kui päevad on pikemad, ennast väsinuna tunneme ja mida mure ennetamiseks teha saab.
Loe edasi: KEVADVÄSIMUSE VASTU AASTARINGSE TERVISLIKU ELUVIISIGA
„Käisin esimest korda Pärnu bussijaama WC-s. Mugavam kui sente otsida on kahtlematult viipekaardiga tasumine. Kohe ei saanud aru, kus sellega lehvitada. Kõrgemal olevat teksti hästi ei näinud lugeda. Abivalmis võõrkeelne hääl andis selgitust, aga ikkagi ei mõiganud. Kohapealse töötaja abiga sain teada, et kaart tuleb pilusse lükata,” teatati toimetusele.
Loe edasi: UMBKEELSE KÕNE JA EESTIKEELSETE VIIDETE JUHATUSEL KEHA KERGENDAMAArvamus
Agnes Pulk, Pärnu Kristliku Erakooli eelkooliringi lapsevanem, algatusgrupi liige
Milleks meile veel üks erakool?
Pärnu erakoolide perre on peagi sündimas uus lapsuke – Pärnu Kristlik Erakool. Eesti Vabariigi Põhiseaduses on kirjas, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel (EV Põhiseadus, § 37), mis tähendab, et igal lapsevanemal on õigus valida oma lapsele kõige paremini sobiv filosoofiline, religioosne või pedagoogiline haridussuund.
Loe edasi: AGNES PULK: KRISTLIKUD ERAKOOLID TÄIDAVAD EESTI HARIDUSMAASTIKUL OLULIST ROLLIUrmas Saard, Eesti Kodanikeajakirjanduse Seltsi liige ja Külauudiste reporter;
Ain Keerup, 16-aastase koolijuhi kogemusega haridusteaduse magister ja Eesti lipu seltsi liige
Urmas: Käesolev töönädal algas tavatult pika telefonivestlusega. Helistajaks oli väga auväärsesse ikka jõudnud vanahärra, kes kogu elu elanud Sindi linnas ja kes tänavu septembris võib tähistada oma 90. juubelit. Ta palus mitmetele küsimustele vastuseid, milleks Külauudiste toimetajal puudusid ammendavad vastused.
Loe edasi: KUIDAS VAHEL SIHIK PAIGAST NIHKUB EHK TÕRJUTUD NOORED
Eile Sindi Kase aiandist sületäit tumepunaseid tulpe ostes olin mõttes ettevalmistamata ega pööranud lillede ja nende värvide tähendusele tähelepanu. Lahke müüjanna pakkumise peale noogutasin rahulolevalt pead ja alles koju jõudes tekkis huvi mälu värskendada.
Loe edasi: HEAD NAISTEPÄEVA, ARMSAD KÜLA UUDISEID LUGEVAD NAISED!Jaak Uibu, D.Sc., Eesti peasanitaararst aastatel 1989-1991
Meditsiinidoktor Jaak Uibu meenutab aasta tagasi valitsusele edastatud enda seisukohti, mis selgitasid, et Eesti ei olnud koroonaviiruse epideemiaks valmis. „Praegusele valitsusele langeb suur koormus, mis on tingitud suuresti varasemate valitsuste sellekohasest puudulikust tööst. Olen moraalselt kohustatud sellele tähelepanu osutama,” möönis toona Uibu, kes avaldab rahulolematust ajakirjanduse suhtes kuna pole tema avaldustele vajalikul määral tähelepanu pööranud.
Loe edasi: KOROONATAUDI ÕPPETUNNID
Üheksandat korda toimuva Arvamusfestivali ideekorje toimub 1.-14. märtsil. Tänavu viskas korraldusmeeskond õhku küsimuse: “Millest Sinu arvates Eestis liiga vähe räägitakse?”
Loe edasi: MILLEST EESTIS LIIGA VÄHE KÕNELDAKSE?
Saksa kirjanik Wolfgang Herrndorfi tempokal ja rohkete pööretega noorteromaanil põhinev lavastus „Miks me varastasime auto” esietendub 27. veebruaril Eesti Noorsooteatri väikeses saalis. Dramatiseeringu toob lavale Mirko Rajas.
Loe edasi: „MIKS ME VARASTASIME AUTO”
Maineka arhitektuuriajakirja Maja käesoleva aasta talvises numbris (2021 / 103) kirjutab linnaplaneerija ja Tallinna tehnikaülikooli FinEst Twins targa linna tippkeskuse teadur Kristi Grišakov muuhulgas ka liikuvuslahendustest Eesti omavalitsustes, milles paistavad ambitsioonikate liikuvustegevuste osas silma Tartu ja Pärnu.
Loe edasi: MAJAS KIIDETAKSE PÄRNU ÜHISTRANSPORTI JA „SEITSET VENDA”
Keset lumesadu Türi raudteejaama perroonil seistes meenus minu lapsepõlves Ellen Niidu kirjutatud ja Gustav Ernesaksa loodud viisiga populaarseks lauldud-mängitud lustlik lastelaul „Rongisõit”, milles tuntud sõnad: „Kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile.”
Loe edasi: PÄRNAKA UITMÕTTED TÜRI PERROONIL SEISTES
Alates uuest ärkamisajast, 2. veebruarist 1988, on rahvuslikud jõud korraldanud Tartu rahumaja juures aastapäevaüritusi. Nii ka seekord. Teravmäed saatsid meile seekord kõrgrõhkkonna ja karge lumerohke ilma, mis olid sagedaste poriste talvede taustal lausa oodatud. Küll lisas pinget koroonaviirusest tingitud katk oma piirangutega, aga midagi ületamatut see vabaõhuüritusele kaasa ei toonud.
Loe edasi: KÄED EEMALE TARTU RAHULEPINGUST
Praegune külm aastaaeg on viirushaiguste levimiseks äärmiselt soodne – erinevad haigustekitajad varitsevad meid igapäevaselt. Südameapteegi proviisor Külli Teder annab nõu, kuidas turgutada oma immuunsüsteemi, et viiruste hooaeg tervena üle elada.
Loe edasi: APTEEKRITE SALARELVAD VIIRUSHAIGUSTE ENNETAMISEKSJaak Uibu, D.Sc.
Pole vaja kirjeldada, kui palju vaimset ja materiaalset kahju on koroonaviirus tekitanud Eestile, sest seda teeb meedia niigi, alates Postimehest, Õhtulehest ja peaks kogu ajakirjanduse üles lugema.
Loe edasi: MÄRKSÕNAD: VASTUTUS JA ASJATUNDLIKKUS
Vaatamata keeleinimeste asjatundlikele märkustele kümnekonna aasta kestel kohtab jätkuvalt pressiteadetes ja ajaleheartiklites meid Euroopaga ühendava raudteeprojekti nimetuse väärat kasutamist.
Loe edasi: MIS VÄRD SEE RAIL BALTICA ON?Maarja Vaino, kirjandusteadlane, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor
Eelmise aasta mitmesugused sündmused tõid keelekasutusse väljendi „tühistamiskultuur“, mis on samm edasi väljendist „katkestuse kultuur“. Kui viimase puhul on tegemist kultuurilise järjepidevuse katkestusega, siis tühistamiskultuur nii vähesega ei lepi. Tuleb mitte katkestada, vaid eelnev ka tühistada.
Loe edasi: EESTI TÜHISTAMINE TÄIES HOOS?
Maa-ameti andmetel tehti 2020. aasta IV kvartalis 14 914 ostu-müügitehingut, mille koguväärtus oli 1,2 miljardit eurot.
Loe edasi: NELJANDA KVARTALI KINNISVARATURU 14 AASTA REKORD
Õnnetus või haigus ei hüüa tulles ja seetõttu võiks igas kodus olemas olla mõned hädavajalikud meditsiinitarbed ja ravimid, millega end või oma pereliiget ootamatuste korral aidata. Südameapteegi proviisor Kerli Vahar annab ülevaate, mida koduapteeki varuda.
Loe edasi: MILLISED RAVIMID VÕIKSID KODUS KÄEPÄRAST OLLA
Riigikogu liige Helle-Moonika Helme teeb tänases Facebooki postituses viite teatele, et Isamaa fraktsiooni liige Priit Sibul on saanud koroonasse nakatumise ametliku diagnoosi. Helme sõnul on olnud Sibulaga kokkupuutes Reps, Ratas, Seeder.
Loe edasi: KOOS ESIPOLIITIKUTEGA VILISTAB 40% EESTLASI KOKKUPUUTELE KOROONAHAIGETEGA
Eestimaa koolilaste lemmiktoitude edetabeli vankumatu liidrina püsivad ka sel aastal makaronitoidud, millele järgnevad pikkpoiss, kana ja boršisupp, selgub värskest koolitoidu uuringust.
Loe edasi: LASTE LEMMIK KOOLITOIDUKS ON MAKARONID
Külmetushaigused on üldnimetaja erinevatele viirustele, mis külmal ajal levivad. Enamikega neist saab inimese immuunsüsteem ise hakkama, kuid ebameeldivad sümptomid vajavad siiski leevendamist. Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili annab nõu, kuidas külmetusest kiiresti jagu saada.
Loe edasi: KUIDAS KÜLMETUSHAIGUSTEST KIIRESTI JAGU SAADA?
Täna peeti RITA-ränne projekti lõppkonverents “Ränne kui võimalus ja väljakutse Eesti ühiskonnale ja koolile”. Arutleti, millised võiksid olla Eesti sisserände- ja lõimumispoliitikad ning millised on need viis mudelit, kuidas minna üle ühtsele Eesti koolile.
Loe edasi: TÖÖKÄTE NAPPUST SAAB LEEVENDADA ULATUSLIKU SISSERÄNDETA
Kliimasoojenemine saatis meile 14. jaanuaril krõbeda talveilma ja koheva lumevaiba, aga Tartu ajaloo austajad ei lasknud end sellest heidutada. Koroonapiirangud ei lubanud toime panna tavapärast rahvarohket kogunemist, aga maskid ning kaks pluss kahe reegli järgimine ei seganud Tartus Tähtvere pargis väärika mälestusürituse korraldamist.
Loe edasi: AJALOOMÄLU HOIDJAD TARTUS TÄHTVERE PARGIS