Maineka arhitektuuriajakirja Maja käesoleva aasta talvises numbris (2021 / 103) kirjutab linnaplaneerija ja Tallinna tehnikaülikooli FinEst Twins targa linna tippkeskuse teadur Kristi Grišakov muuhulgas ka liikuvuslahendustest Eesti omavalitsustes, milles paistavad ambitsioonikate liikuvustegevuste osas silma Tartu ja Pärnu.
Loe edasi: MAJAS KIIDETAKSE PÄRNU ÜHISTRANSPORTI JA „SEITSET VENDA”
Keset lumesadu Türi raudteejaama perroonil seistes meenus minu lapsepõlves Ellen Niidu kirjutatud ja Gustav Ernesaksa loodud viisiga populaarseks lauldud-mängitud lustlik lastelaul „Rongisõit”, milles tuntud sõnad: „Kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile.”
Loe edasi: PÄRNAKA UITMÕTTED TÜRI PERROONIL SEISTES
Alates uuest ärkamisajast, 2. veebruarist 1988, on rahvuslikud jõud korraldanud Tartu rahumaja juures aastapäevaüritusi. Nii ka seekord. Teravmäed saatsid meile seekord kõrgrõhkkonna ja karge lumerohke ilma, mis olid sagedaste poriste talvede taustal lausa oodatud. Küll lisas pinget koroonaviirusest tingitud katk oma piirangutega, aga midagi ületamatut see vabaõhuüritusele kaasa ei toonud.
Loe edasi: KÄED EEMALE TARTU RAHULEPINGUST
Praegune külm aastaaeg on viirushaiguste levimiseks äärmiselt soodne – erinevad haigustekitajad varitsevad meid igapäevaselt. Südameapteegi proviisor Külli Teder annab nõu, kuidas turgutada oma immuunsüsteemi, et viiruste hooaeg tervena üle elada.
Loe edasi: APTEEKRITE SALARELVAD VIIRUSHAIGUSTE ENNETAMISEKSJaak Uibu, D.Sc.
Pole vaja kirjeldada, kui palju vaimset ja materiaalset kahju on koroonaviirus tekitanud Eestile, sest seda teeb meedia niigi, alates Postimehest, Õhtulehest ja peaks kogu ajakirjanduse üles lugema.
Loe edasi: MÄRKSÕNAD: VASTUTUS JA ASJATUNDLIKKUS
Vaatamata keeleinimeste asjatundlikele märkustele kümnekonna aasta kestel kohtab jätkuvalt pressiteadetes ja ajaleheartiklites meid Euroopaga ühendava raudteeprojekti nimetuse väärat kasutamist.
Loe edasi: MIS VÄRD SEE RAIL BALTICA ON?Maarja Vaino, kirjandusteadlane, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor
Eelmise aasta mitmesugused sündmused tõid keelekasutusse väljendi „tühistamiskultuur“, mis on samm edasi väljendist „katkestuse kultuur“. Kui viimase puhul on tegemist kultuurilise järjepidevuse katkestusega, siis tühistamiskultuur nii vähesega ei lepi. Tuleb mitte katkestada, vaid eelnev ka tühistada.
Loe edasi: EESTI TÜHISTAMINE TÄIES HOOS?
Maa-ameti andmetel tehti 2020. aasta IV kvartalis 14 914 ostu-müügitehingut, mille koguväärtus oli 1,2 miljardit eurot.
Loe edasi: NELJANDA KVARTALI KINNISVARATURU 14 AASTA REKORD
Õnnetus või haigus ei hüüa tulles ja seetõttu võiks igas kodus olemas olla mõned hädavajalikud meditsiinitarbed ja ravimid, millega end või oma pereliiget ootamatuste korral aidata. Südameapteegi proviisor Kerli Vahar annab ülevaate, mida koduapteeki varuda.
Loe edasi: MILLISED RAVIMID VÕIKSID KODUS KÄEPÄRAST OLLA
Riigikogu liige Helle-Moonika Helme teeb tänases Facebooki postituses viite teatele, et Isamaa fraktsiooni liige Priit Sibul on saanud koroonasse nakatumise ametliku diagnoosi. Helme sõnul on olnud Sibulaga kokkupuutes Reps, Ratas, Seeder.
Loe edasi: KOOS ESIPOLIITIKUTEGA VILISTAB 40% EESTLASI KOKKUPUUTELE KOROONAHAIGETEGA
Eestimaa koolilaste lemmiktoitude edetabeli vankumatu liidrina püsivad ka sel aastal makaronitoidud, millele järgnevad pikkpoiss, kana ja boršisupp, selgub värskest koolitoidu uuringust.
Loe edasi: LASTE LEMMIK KOOLITOIDUKS ON MAKARONID
Külmetushaigused on üldnimetaja erinevatele viirustele, mis külmal ajal levivad. Enamikega neist saab inimese immuunsüsteem ise hakkama, kuid ebameeldivad sümptomid vajavad siiski leevendamist. Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili annab nõu, kuidas külmetusest kiiresti jagu saada.
Loe edasi: KUIDAS KÜLMETUSHAIGUSTEST KIIRESTI JAGU SAADA?
Täna peeti RITA-ränne projekti lõppkonverents “Ränne kui võimalus ja väljakutse Eesti ühiskonnale ja koolile”. Arutleti, millised võiksid olla Eesti sisserände- ja lõimumispoliitikad ning millised on need viis mudelit, kuidas minna üle ühtsele Eesti koolile.
Loe edasi: TÖÖKÄTE NAPPUST SAAB LEEVENDADA ULATUSLIKU SISSERÄNDETA
Kliimasoojenemine saatis meile 14. jaanuaril krõbeda talveilma ja koheva lumevaiba, aga Tartu ajaloo austajad ei lasknud end sellest heidutada. Koroonapiirangud ei lubanud toime panna tavapärast rahvarohket kogunemist, aga maskid ning kaks pluss kahe reegli järgimine ei seganud Tartus Tähtvere pargis väärika mälestusürituse korraldamist.
Loe edasi: AJALOOMÄLU HOIDJAD TARTUS TÄHTVERE PARGIS
Kui lubad olla 2021. aastast parem inimene, siis tee seda seekord nii, et muudad ka teiste elu paremaks. Reastasime praktilised uue aasta lubadused, mis ei nõua suurt rahalist panust, küll aga pakuvad kuhjaga häid emotsioone või toetavad isiklikku arengut.
Loe edasi: KUUS UUSAASTALUBADUST, MILLEGA TEED HEAD ENDALE JA TEISTELE
Lõppeva aasta jõulukuu kultuuriajakirjas Vikerkaar märkis meediaasjatundja Tiit Hennoste artiklis „Ajakirjandus: Kriis kahe kriisi vahel” muuhulgas vaikselt ja omaette toimetavat kodanikuajakirjandust, tuues näiteks 2010. aastal asutatud portaali Kylauudis.ee, mis vahendab kohalikke uudiseid ja elulist infot „inimeselt inimesele“.
Loe edasi: KÜLAUUDISED TAGASIVAATES MÖÖDUVALE AASTALE 2020
Viimastel aastatel on poodidesse ilmunud hulgaliselt poodide omamärgitooteid, mis pakuvad traditsioonilistele brändikaupadele konkurentsi. Ühelt poolt pakuvad omamärgitooted suuremat valikuvõimalust, teisalt aga jätavad tarbija teadmatusse, kes ja kus tema kauba valmistanud on.
Loe edasi: KAS BRÄNDITOODETE AEG LÕPEB?
Jõulud ja aastavahetus on periood, mil veedetakse palju aega ühise laua taga head ja paremat nautides. Hõrgutistest lookas laud annab külalistele märku, et nad on oodatud ja tahame neile pakkuda parimat. Paraku juhtub sageli, et osa hoole ja armastusega valmistatud toidust leiab pärast peo lõppu tee hoopis prügikasti.
Loe edasi: KUIDAS PIDUDE HOOAJAL TOIDU RAISKAMIST VÄHENDADA?
Vaktsineerimine on suure tõenäosusega lahendus koroonaviiruse põhjustatud pandeemia kontrolli alla saamiseks ning tavapärase elu juurde tagasi pöördumiseks, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.
Loe edasi: MIS ON VAKTSIIN JA KUIDAS SEE TÖÖTAB?
Eesti toiduga jõululauda kattes täname kohalikke toidutootjaid, kes meid sel keerulisel aastal ennastsalgavalt teenisid ja toiduga varustatuse tagasid.
Loe edasi: SIRJE POTISEPP: EELISTAME JÕULUDE AJAL EESTIMAIST!
Eesti Muinsuskaitse Selts asutati vastu võetud põhikirja ja juhatuse valimisega 1987. aasta 12. detsembril. Ilma suuremate muudatusteta toimib toonane põhikiri praegugi ja samaks jäänud ka eesmärgid: vilje järjepidevuse hoidmine, ajaloomälu säilitamine ja eesti rahva ajalooliselt kujunenud väärtushinnangutele vastava inim- ja kultuurisõbraliku elukeskkonna taastamine.
Loe edasi: 33 AASTAT EESTI MUINSUSKAITSE SELTSI ASUTAMISEST
Pühapäeval, 29. novembril saime ängistava teate, et meie sõbra Osvaldi suvemaja Tartumaal põles maani maha.
Loe edasi: PÖÖRDUMINE OSVALD SASKO SÕPRADE POOLE
Tänavu 14. novembril avaldatud arvamusloos ütles Pärnu linnavolikogu liige Aare Arva, et keegi ei kahtle uue silla tarvilikkuses, samuti Kesklinna silla rekonstrueerimise vajaduses, kuid häirib läbipaistmatu asjaajamine ning kogukonna vähene kaasamine. Ta palus linnapeal Romek Kosenkraniusel käsitleda seda artiklit kui avalikku arupärimist ja selgitada sillatemaatikat küsimustele vastates. Vastuseks kirjutab linnapea järgmist.
Loe edasi: PÄRNU LINNAPEA: ET 20 AASTA PIKKUNE UNISTUS MUUTUKS REAALSUSEKS
„Kui Soome peaminister Sanna Marin ütleb, et praegu ei reisi, siis rahvas püsibki kodus. Vabal ajal välismaale mitte minna soovitavad ka Soome tööandjad. Soomlased kuulavad valitsusjuhti ega reisi, aga see ei vähenda nende igatsust Eesti ja Pärnu järele,“ ütles Soome suurima Eestit tutvustava turismiajakirja The Baltic Guide peatoimetaja Mikko Virta Pärnu turismiasjaliste ümarlaual.
Loe edasi: PÕHJANAABRID IGATSEVAD PÄRNUT
Siiani on avalikult räägitud, et üle Pärnu jõe ehitatakse kolmas sild. Hoopis vähem on linlased teadlikud sellest, mis juhtub uue silla valmimise järel Kesklinna sillaga. 16. oktoobril toimunud tehniline koosolek „Pärnu Kesklinna silla projekteerimine laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks“ kõneles hoopis millestki muust.
Loe edasi: MITMEST AUTOSILLAST KÄIB JUTT?