KOOS ESIPOLIITIKUTEGA VILISTAB 40% EESTLASI KOKKUPUUTELE KOROONAHAIGETEGA

Kuvatõmmis Tartu Ülikooli kodulehelt

Riigikogu liige Helle-Moonika Helme teeb tänases Facebooki postituses viite teatele, et Isamaa fraktsiooni liige Priit Sibul on saanud koroonasse nakatumise ametliku diagnoosi. Helme sõnul on olnud Sibulaga kokkupuutes Reps, Ratas, Seeder.

Ainsana läks isolatsiooni Seeder, kelle test on nüüdseks osutunud negatiivseks. Kuid Reps on pidanud kõik need päevad läbirääkimisi ja käis täna hommikul Terevisoonis, kus viibis stuudios ilma maskita, olles ise Priit Sibulaga lähedalt kokku puutunud ja lähikontaktne. „Tegelikkuses ei tohiks ta üldse kusagil käia ega teiste inimestega kokku puutuda, kuni on otsese lähikontaktsena kõigepealt viibinud eneseisolatsioonis ja teinud ära testi ja oodanud ära tulemuse,” leiab Helme.

„Reps on kõik need päevad olnud koos Kaja Kallase ja teiste reformierakondlaste ja keskerakondlastega koos ühes ruumis, andnud koos Kaja Kallasega intervjuusid ilma maskita, seistes teineteise kõrval, hoidmata isegi mitte näilist distantsi. Miks neile on lubatud rikkuda kõiki reegleid, mis on kehtestatud üleriigiliselt Terviseameti poolt ja levitada süüdimatult haigust?”

Tartu ülikooli kodulehel avaldatud tänasest postitusest saab teada, et 40 protsenti eestlasi vilistab kokkupuutele koroonahaigega. Üha rohkem inimesi ei pane lähikontaktsus koroonaviiruse kandjaga oma käitumist muutma.

Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgub, et viimase kuuga on nakatunute arv Eestis kahekordistunud. Viirus levib kõigis maakondades.

Tartu ülikooli kodulehel avaldatud tänasest postitusest saab teada, et

40 protsenti eestlasi vilistab kokkupuutele koroonahaigega.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringu käigus testiti 7.–18. jaanuarini 2362 inimest. Nende seast andis positiivse proovi 55 inimest, kellest 9 olid haiguse läbi põdenud, 46 aga veel nakkusohtlikud. Seejuures olid ligi pooled (45%) nakatunud haigustunnusteta. Tulemustest järeldub, et Eestis on praeguse seisuga nakkusohtlik 2,3% täiskasvanud elanikkonnast. See on umbes 24 400 inimest ehk iga 43. täiskasvanud elanik. Võrdluseks võib öelda, et jõulude eel lõppenud uuringuetapi põhjal oli nakkusohtlike täiskasvanute osakaal 1,2% elanikkonnast.

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul pole nende tulemuste taustal piirangute leevendamine lähemal ajal mõeldav. „Selleks, et vältida paari nädala pärast haiglate ülekoormuse ohtu, on äärmiselt oluline, et kõik inimesed järgiks kehtivaid ohutusabinõusid,“ selgitas Kalda.

Kui eelmises uuringuetapis ütles kolmandik neist, kes olid arvatavalt nakatunuga kokku puutunud, et ei muutnud seejärel oma käitumist, siis seekord oli neid juba 40%.

„Arvestades viiruse laia levimust, on ootuspärane, et nakatunutega kokkupuutujate arv on kasvanud. Teisalt on ohu märk, et varasemast suurem hulk inimesi ei võta seejärel oma elukorralduse muutmiseks midagi ette,“ rääkis Kalda.

Kalda sõnul tuleks olukorras, kus vaktsineerimine on Eestis alles üsna algusjärgus ning viiruse levik laialdane, suhtuda ka edaspidi väga tõsiselt kõigisse ettevaatusabinõudesse, mis aitavad viiruse levikut pidurdada. „Praegune suur haigustunnusteta nakatunute hulk näitab, et on väga tähtis hoiduda vahetutest kokkupuudetest ja järgida vähimagi nakkuskontakti kahtluse korral eneseisolatsiooni reegleid. Vaid nii saame viiruse leviku tee ära lõigata,“ ütles Kalda.

Seireuuringut teevad 17 teadlast viiest Tartu Ülikooli instituudist. Partneritena aitavad kaasa Synlab ja Kantar Emor.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5254 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 600 ehk 11,4% testide koguarvust.

Urmas Saard