Laste pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas” toimub sel aastal Baltica osaluspeona. „Saame kokku jüripäeval, 23. aprillil kell 11.00 Audru Männituka lasteaia õuealal. Kui ilm meid tõesti alt veab, lustime Audru rahvamaja katuse all,“ ütlevad peo korraldajad Evi Vaher ja Anneli Kala.
Laste pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas” toimus esimest korda 2000. aastal. Sealt alates on Pärnumaal Audru lasteaia hoovil pea igal kevadel pärimuspidu peetud.
Pidu on üles ehitatud jüripäevase perepeona, mis toetub kohalikule pärimusele ja kus saavad osaleda kõik peolised, lastest vanavanemateni.
Käesoleva nädala esimestel päevadel riputas omaaegne pressifotograaf Henn Soodla Sindi linnaraamatukogu näituse seintele valiku fotosid, mis jutustavad mitmekülgselt linna elu kulgemist läbi rohkem kui nelja aastakümne.
Ene Michelis aitab Henn Soodlat näituse üles panekul. Foto: Urmas Saard
Mullu sügisel said pärnakad vaadata Soodla fotonäitust „Sindi 77“ Agape kiriku galeriis. Nüüd on väljapanek ja näituse pealkiri ruumis ja ajas edasi liikunud, tulles fotode sünnilinna nimetusega „Sindi 77+1“, mis tähistab ühtlasi ka linnaõiguste saamise 78. aastapäeva. Sindi sünnipäeval, 1. mail, on raamatukogu üksnes näituse külastajatele avatud. Puhkepäeval raamatuid ei laenutata.
Näituse üles panemise ajal astus esmaspäeval juhuslikult sisse naine, kellele Soodla fotode nägemine valmistas erilisi tundeid. Fotod Sindi paisust meenutasid talle nooruse uljust ja hulljulgeid trikke, mida nüüd ei soovita ta mitte kellegil korrata. Külliki jutustas, et aasta võis siis olla 1982 või 1983. Suvise vee vähesuse tõttu oli pais mitmetest kohtadest täiesti kuiv, ainult üksikutest pisut madalamatest kohtadest nirises vett mööda kaldus betoontõket alla. „Elasin siis Taali koolimaja kõrval ja paisuni polnud kaugelt tulla. Sauga valla poolsel kaldal oleva betoonseina küljes oli raudredel, mida mööda ronisin vette ja läksin paisu keskel oleva märjema koha peale, kus vesi betooni libedamana hoidis. Mööda kaldseina alla lastes kulutasin oma bikiinid päris põhjalikult ära,“ naeris Külliki, kes tollel ajal ei osanud vähimatki ohtu karta.
Uudist täiendatud 19. aprillil fotoga, millel täna valminud Karuse linnuse tähis
Kaitseliidu Lääne malev, Kaitseliidu Pärnumaa malev ja Pärnu Muuseum korraldavad 22. aprilli õhtul ühise eksperimendi jüriöö märgutulede liikumisega Vatla maalinnast Pärnu südalinna.
Pärnu muuseumi juures oodatakse jüriöö märgutule märkamist. Foto: Urmas Saard
Esimest korda katsetati märgutulede süütamist Pärnumaal jüriöö 670. aastapäeva eelõhtul 3 kevadet tagasi, kui püüti saada teada aega, mis kulub märgutulede abil teate edastamiseks maakonna piiril asuvalt Soontagana linnamäelt Pärnu südalinna. Neljandal aastal saab märgutulede edasiandmine alguse Vatlamäelt kell 22:00, liikudes suunaga Nurmsi küla – Tuhu raba – Oidrema küla – Lõpe – Kalli – Aruvälja – Audru – Papsaare – Pärnu.
Karusel leiab aset palju rohkem kui üksnes märgutule süütamine
Kaitseliidu Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus ütles täna ühena korraldajatest, et Lääne maleva eestvedamisel toimus nädalavahetusel Vatla linnamäel hästi töine talgupäev ja praeguseks peaks kõik ettevalmistused olema juba eeskujulikult valmis. Suurejoonelise ürituse läbiviimiseks valitud Karuse ehk Vatla maalinn asub Lääne maakonna Hanila valla Linnuse küla maal. Maalinn kujutab endast ringvalliga ümbritsetud neemiklinnust.
Merekultuuriaasta esimene rannaretk toimus eile Pärnus ja Häädemeestel. Päeva esimeses pooles tutvuti Pärnu kuurordivõimaluste ja kapteni villaga. Pärastlõunal sõitis 60 rannaretkel osalenut Häädemeestele, kus kuulati sealse kandi kuulsatest laevaehitajatest. Päev lõppes Häädemeeste müstilisi juhtumeid kirjeldava filmi vaatamisega.
Tiit Kask, muuseumipedagoog, Pärnu kuursaali juures. Foto: Urmas Saard
Alustati nullpunktist
Rannaretke huvilised hakkasid skulptor Voldemar Melliku loodud vett sülitavate poistega kuju juurde kogunema juba aegsasti enne määratud aega. Täpselt kell kümme osundas muuseumipedagoog Tiit Kask kuue sambaga uhkele neoklassitsistlikule hoonele, mille kohal valmis algselt 1838. aastal hoopis tagasihoidlikuma välimusega linna esimene supelasutus. Hoone hävines 1915. a puhkenud tules. Aastatel 1926-1927 ehitati samale asukohale Olev Siinmaa, Aleksander Nürnbergi ja Erich von Wolffeldt projekti alusel uus hoone, millele 1929. a liideti juurde vasak tiib. Pärnu muuseumi teaduri teadmised siinse kuurordi eduloost on põhjalikud, seepärast alati huvitavad ja usaldusväärsed ka siis, kui kummutab veenvatele tõenditele toetudes mitmeid levinud eksiarvamusi. Kask on kirjutanud magistritöö Pärnu kuurordi kujunemis- ja arenguloost aastatel 1838–1940. Doktoritööks oli Pärnu kuurordi ruumi ja ruumipraktika ajavahemikul 1940–2005, aga eilsel õpperajal jalutades ta neljakümnendatest aastatest uuemasse aega ei tulnud.
Sarnaselt eelmise aastaga saab jälle tulla 1. mail Sindi laadapäevale müüma, ostma ja laadamelu nautima. Kavas on rändnäitleja Heino Seljamaa etteasted eesti ja vene keeles, tantsud, põnevad laadamängud ja palju muud huvitavat.
Meenutus 2015. a Sindi laadast. Foto: Urmas Saard
Selle kevade laadapäeva läbivaks teemaks kujuneb Sindi tekstiilivabriku ajalugu, mis võimaldab laadakülastajatel minna ajas tagasi. Retrofoto telgis saab ennast vabrikutööliseks kehastunult pildistada. Koostöös Sindi muuseumi ja ajalooklubiga tutvustatakse tekstiilitööstuse arengulugu Eestis. Võib soetada Sindi linna ja vabriku teemalisi meeneid. Ei puudu elevust tekitavad laadamängud ja taidlejad. Esinejatest ütlesid oma kindla jah-sõna JJ Street, Murueided ja Meelelahutusklubi Kuu segarühm. Pole võimatu mõni üllatuski. Põnevust lisavad MTÜ Sindi Tuletõrjujate Selts, Punane Rist, Pärnumaa kaitseliit ja naiskodukaitsjad. Midagi uut mõeldi välja laadal orienteerumiseks. Täpsemad juhised ja üllatused tublimatele selguvad laadal.
Tippsündmusena üritatakse teha ajalugu! Kell 13.00 võetakse käsile kõigi linnaelanike ühispildistamine. Möödunud aastal naljahammaste poolt kahurimäeks nimetatud künka veerule oodatakse võimalikult palju osalejaid. Pildistab tunnustatud fotograaf Haide Rannakivi.
Tänasel Sindi linnavolikogu istungil otsustati alustada ühinemise läbirääkimisi nelja Pärnumaa vallaga ja ei nõustutud Pärnu ettepanekuga pidada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse osas.
Pärnu ettepanekust keeldumine tuli paljudele väga ootamatu uudisena. Ka Sindi linnapea Marko Šorin ei mõistnud volikogu enamiku tahet. Ainsana volikogu liikmetest ei pooldanud mitte ühegi omavalitsusega ühinemise läbirääkimiste pidamist Aleksander Kask.
Saarde valla pärimuslik ja peredele suunatud rahvakultuuripäev toimus eelmisel aastal esimest korda. Sel aastal jätkatakse pärimuspäeva traditsiooni ja tegemist on ühe Pärnumaa piirkondliku Baltica eelpeoga.
Kilingi-Nõmme klubi. Foto: Urmas Saard
Pärimuspäev sai tõuke kohalikest pärimuslugude kogumisest. Eelmisel aastal kogutud pärimusjuttude hulgas oli vana-aja toiduretsept kartuliriivkaraski valmistamise kohta. Seda pidupäevarooga pakutakse ja süüakse ühiselt sellel aastal.
Lugusid, mida pärimuspäeval lugeda, on kogutud ka see aasta. Aino Kapsta on kirja pannud ja laste abil välja andnud raamatu, mis võiks paljudele olla eeskujuks. Kokku on pandud kohalike vanade tööriistade näitus. Pärimuspäevale kutsutakse kohalikes rahvariietes, kasvõi mõne üksiku detailiga, selleks, et oma kodukoha rõivaid uhkusega hoida ja teineteisele esitleda.
Haruldase külakosti toovad päevale soome-ugri sugulasrahva ersa-mokša folklooriansambli Kilejne lauljad, kes tähistavad sel päeval traditsioonilise ersa keele päeva. Pärimuspäeva lõpetab vahvate koolipoiste lõõtsamäng Karksi-Nuiast. Esinevad Lõõtsavägilased, kelle pillimängu saatel on hea tantsugi lüüa.
Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond korraldas „Anname au!“ üleskutse käigus Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele tänuõhtu.
Major Martin Kukk kirjutab autogrammi oma raamatusse “Kuus kuud kuumust Estcoy-12 Afganistanis”. Foto: Urmas Saard
Eile oodati pärast tööpäeva lõppu kõiki huvilisi Pärnu keskraamatukogu suurde saali, kuhu oli kutsutud kaitseväelane major Martin Kukk tutvustama oma raamatut „Kuus kuud kuumust: Estcoy-12 Afganistanis“.
Sinilillemärgid
Raamatukogu saali poole liikujaid peatasid särasilmsed naiskodukaitsjad ja pakkusid võimalust kanda sinilillemärki või -käevõru, et väärtustada veteranide panust meie ühise julgeoleku nimel.
Annetustest saadud tulust toetatakse veteranide ja nende lähedaste taastusravi, spordi- ja õppetegevust ning taastusravi valdkonna tugevdamist kogu ühiskonnas. Käesoleval aastal soovitakse annetuste tulust soetada Pärnu Haigla Taastusravi- ja heaolukeskusele lihasjõutreeningu seade ning toetada mittetulundusühingut Peaasi, mis tegeleb noorte vaimse tervise edendamisega.
Eestimaa Spordiliit Jõud meistrivõistlused sangpommi võistluses peeti 10. aprillil Järva-Jaani gümnaasiumi võimlas.
Naiste arvestuses toimus ainult rebimine. Sindi spordiklubi Kalju naistest kehakaalus +68 kg saavutas parima tulemuse Ülle Miil. Kehakaalus – 68 kg oli parim Siiri Univer.
Teised kuldmedali võitjad: kuni 75 kg – Eerik Strandberg; üle 75 kg – Raldi Kaljurand; 68 kg – Toomas Lehtmets; 73 kg – Sergei Arbuzov; 78 kg – Ruben Poljakov; 85 kg – Kahro Koit Koitla; 95 kg – Kuldar Kark; üle 95 kg – Endel Taro.
Maakondlikus arvestuses oli esimene Pärnumaa. Talle järgnesid Jõgevamaa, Tartumaa ja Järvamaa.
Mais ootab Sindi raskejõustiklasi ees Poolas Gdynias toimuv suur võistlus. Üldse sõidab Eestist Euroopa Meistrivõistlustele 9 võistlejat, teiste hulgas Sindist Ülle Miil ja Andrei Kirs, kes saavutas Järva-Jaanis +95 kg kaalus kolmanda koha.
Kui Sindi linnapea Marko Šorin täna pärastlõunal saabunud pakki avas, lootis juures viibiv seltskond näha kuus nädalat oodatud siseministeeriumi kotkamotiiviga klaasauhinda. Paraku valmistas neljaks tükiks purunenud saadetis sügava pettumuse.
Sindi linnavalitsus on vabatahtlike päästjate toetaja. Foto: Urmas Saard
Tänavu 1. märtsil tunnustas siseminister Hanno Pevkur möödunud aastal erakordse panusega silma paistnud abipolitseinike, vabatahtlike päästjate ja merepäästjate rühmi ning priitahtlikku tegevust toetanud organisatsioone või eraisikuid. Kiituse pälvis ka Sindi linnavalitsus, kes toetab jõudsalt oma piirkonna vabatahtlikke päästjaid. Kahetsusväärselt linnapea kutset austamispäevale ei saanud ja siseministeeriumi tunnustamisest kuuldi Sindis alles tagantjärele ajakirjanduse vahendusel. Järelpärimise peale teatati siseministeeriumist, et tänukiri ja kotkamotiiviga klaasauhind saadetakse kullerpostiga kohale. Saadetise teele lähetamine võttis aega päris mitu nädalat ja seegi ettevõtmine ebaõnnestus. Raamitud ja klaasi alla paigutatud tänukiri oli paki avamisel terve, aga hoolikalt spetsiaalse õhulise pakkematerjaliga pakendatud klaasist auhind kolmest kohast murdunud.
Klaasbüsti ühele sambale on kirjutatud „Vabatahtlike päästjate toetaja“, alumist serva kaunistavad kolm lõvi ja siseministeeriumi nimetus. Klaasbüsti teise samba tipus ilutseb kotkamotiiv, mille küljest must detail ära murdunud.
2. aprillil toimusid Ida-Virumaal Tammiku spordihoones Eesti noorte meistrivõistlused tõstmises. Kui veel aasta tagasi oli „Kalju“ esindatud vaid ühe sportlasega, siis sellel aastal oli treener Juhannes Kase juhendatavaid võistlejaid juba neli.
Ken Mereniit ja Martti Šorin noorte meistrivõistlustel. Foto: Raimond Viik
Võistlustele pääsevad vaid normi (120 Sinclairi punkti) täitnud tõstjad.
Kaalukategoorias kuni 50 kg osalenud Ken Mereniit saavutas teise koha (rebimine 37, tõukamine 47, Sinclairi punkte 143,92)
Kaalukategoorias kuni 56 kg osalenud Martti Šorin saavutas kolmanda koha (rebimine 55, tõukamine 65, Sinclairi punkte 190,25)
Kaalukategoorias kuni 62 kg osalenud Randel Mattiisen saavutas teise koha (rebimine 50, tõukamine 60, Sinclairi punkte 161,73)
Kaalukategoorias kuni 77 kg osalenud Indrek Viik saabutas neljanda koha (rebimine 38, tõukamine 59, Sinclairi punkte 124,40)
Võistkondade arvestuses saavutas „Kalju“ kolmanda koha.
09.aprillil toimunud Eestimaa Spordiliit Jõud meistrivõistlustel esindas Sindi Kalju Pärnumaad, osales kolm tõstjat.
Kaalukategoorias kuni 62 kg osalenud Randel Mattiisen saavutas teise koha (rebimine 48, tõukamine 60, Sinclairi punkte 156,74)
Kaalukategoorias kuni 77 kg osalenud Indrek Viik saavutas kuuenda koha (rebimine 38, tõukamine 55, Sinclairi punkte 119,17)
Kaalukategoorias kuni 94 kg osalenud Märt Tammann saavutas kolmanda koha (rebimine 35, tõukamine 50, Sinclairi punkte 99,10)
Maakondade arvestuses saavutas Pärnumaa neljanda koha.
Pärnumaa spordivõistluste sarjas on arvatavalt kõige kauem kestnud klubide Tahkuranna Tahk ja Sindi Kalju vahelised veteransportlaste jõukatsumised, mis pannakse tänavu järjekordselt proovile eeloleval laupäeval, 16. aprillil, Sindi gümnaasiumi võimla ruumides.
Ülle Miil harjutab discgolfi. Foto: Urmas Saard
Teineteise võõrustamine toimub vaheldumisi ühel aastal Tahkuranna vallas ja järgmisel korral Sindi linnas. Kauaaegne endine Sindi spordiklubi Kalju president Helle Artel ütles, et mingil ajavahemikul toimusid kohtumised isegi sagedamini kui kord aastas. Tänavu kevadel võisteldakse nii meeste kui naiste võrkpallis, males, kabes, sulgpallis, koroonas ja seitsmendaks on sedakorda valikuline lisaala discgolf. Eelmistel aastatel on mängitud ka lauatennist ja mullu oli discgolfi asemel Tahkurannas hoopiski meremeeste golf.
Pärast seda, kui Arteli kohustused Kalju presidendi ülesannetes lõppesid, võttis 2011. aastal veteransportlaste kohtumiste Sindi poolse asjaajamise enda vedada Ülle Miil. „Kui varematel aegadel arvati naissportlased veteranideks kolmekümneviieselt ja mehed viis aastat hiljem, siis nüüdseks on mehed ealiselt naistega võrdsustatud,“ selgitas Miil. Kuid vaatamata sellele napib mõnel alal veterane ja siis on tehtud erandeid, lubades võistlema ka nooremaid. Miil meenutab, et näiteks ühel võistlusel asendas Tahku klubis mängivat Juta Talu tema lapselaps. Ka Miil ise on osalenud erandjuhul enne nõutavasse ikka jõudmist veteranide võistkonnas.
Täna kell 18.00 avatakse Tori rahvamajas Päästeameti muuseumi korraldatav korstnapühkimise rändnäitus. Avamisel on nii Lääne päästekeskuse esindajad kui ka korraldaja Päästeameti muuseumist.
Illustratiivne pilt Riia linnast. Foto: Urmas Saard
Kuni 28. aprillini saavad huvilised minna vaatama Tori rahvamajas avatud Eesti Tuletõrjemuuseumi rändnäitust “Mees kuldse nööbiga”.
Näituse ja ka korraldaja nimi annavad väikese vihje, et väljapanekul kohtub vaataja korstnapühkijate ning nende ajalooga. Näitusel on olulisele kohale asetatud mitte ainult esemed, vaid kõik see, mis kaasneb korstnapühkijaga, mehega, kes uskumuste kohaselt toob õnne.
Näituse teema tegigi põnevaks just see müstiline, mis justkui ümbritseb korstnapühkijaid. Kõik ilmselt teavad kommet katsuda korstnapühkija nööpi, aga millepärast tegelikult nii tehakse? Kuigi sellise mõtte otsimine ja esitlemine on keeruline, siis loodetavasti saavad kõik külastajad leida näituselt oma vastuse sellele küsimusele. Ja kindlasti ka hulgaliselt teadmisi sellelt elualalt.
Näitus valmis aastal 2011. Samal aastal autasustati korstnapühkijate elu-olu tutvustavat näitust Eesti muuseumide festivalil esimese-teise kohaga. Mõni aeg hiljem jäi näitus puhkusele ning 2013. aastal alustati uuesti ekspositsiooni kokkupanekuga.
Mullu detsembris taasavati näitus Kuressaares, edasi liiguti Kärdlasse ja nüüd ollakse tagasi mandril.
Pärnu loovisikute ühing kuulutas välja ainult Pärnu autoritele mõeldud luulevõistluse “Miss poeesia / mister poeesia 2016”, mida toetab Pärnu linn.
(:)kivisildnik ja Margit Peterson Versuses. Foto: Urmas Saard
„Sügisel panime Sveniga ((:)kivisildnik) pead kokku ja pöördusime oma ideega Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonda, Ela Tomsoni jutule. Oleme mõlemad ihu ja hingega luule maailmas sees, võtsime kohustuseks korraldada kohalik luulevõistlus. Saime selle tarvis pisut toetust, kuid paraku saavad luulevõistluses osaleda vaid Pärnu linna poeedid ja poetessid, kuna linn andis raha ja maakonda (ning teisi maakondi) pole lubatud kaasata,“ selgitab luulevõistluse läbi viimist abistav Margit Peterson oma kodulehel.
Võisteldakse kolmes vanusekategoorias, igaühes neist valitakse kuus nominenti, kelle seast selgitab poeetidest koosnev žürii välja kaks võitjat: poeesia missi ja misteri.
Hindamist juhtiv (:)kivisildnik märgib, et luulet hinnatakse eri vanusegruppides, kuna tekstiloome võimekus võib east tingitult erineda. Meeste ja naiste loomingut hinnatakse eraldi, sest üldjuhul kalduvad naiste ilusad ja lüürilised luuletused lämmatama vabamat ja jõulisemat meesluulet.
Täna peeti Sindi avatud noortekeskuse korraldusel üheksas Sindi võimlemispidu.
Sindi IX võimlemispidu. Foto: Urmas Saard
„Tavaliselton ikka olnud sadakond esinejat, aga tänavusel võimlemispeol soovis osaleda ligemale 140 kunstipärase spordiala harrastajat,“ ütles noortekeskuse juhataja Helle Vent, kes poetas peokava näppu ja rebis ühelt pressile eraldatud esiistmelt piirava lindi. Nagu alati, hõivati ka selle kevade oodatud suurpeol kõik kohad saalis. Paljude aastatega kogutud kogemustega Vent teab, et suured ettevõtmised nõuavad ettevalmistavas etapis ka kõige pisemate asjadega arvestamist, rääkimata suurtest vajadustest. Igal aastal saavad organiseerimise kogemusi ka noortekeskuse noored, kes moodustavadki tegevtoimkonna tuumiku. Neid polegi vähe ja kõigil oma kindlad ülesanded. Enamik nimesid jääb märkamatuks, eriti siis, kui kõik toimib kavandatult ladusa sujuvusega. Hea tava kohaselt kirjutatakse abilised kavalehe lõppu ja sageli ei pandagi nii öelda lavataguseid tähele, aga ometi sõltub väga oluliselt just neist ühe hea peo eeskujulik õnnestumine sama palju, kui esinejatest laval, kellele publik meeletu aplausiga austust avaldab.
Täna õhtupoolikul avati Pärnus Avangard Galeriis näitus „Tajumängud“, mis esitleb valitud fotokunstnike loomingut vähemal või suuremal määral tajunihestuste ja visuaalsete kujundite peegeldustes.
Indrek Aija jätkab eelmisel aastal alustatud tajunihete seeriat, kus fotokollaaži aluseks on võetud pea sajandivanused originaalfotod. Foto: Urmas Saard
Maikuu kaduneljapäevani avatuks jääval näitusel osalevad Jaak Kikas, Indrek Aija, Marko Toomast ja Jan Grau. Kuraator Jan Grau ütleb väljapanekute kohta, et kõiki osalejaid huvitab foto illusoorne pool, vaataja taju ning tahtlik võõrandumine meie näilisest reaalsusest. Fotokunsti sünnihetkel imetleti fotot, kui kõige võimsamat ja objektiivsemat reaalsuse jäädvustamise vahendit. Elizabeth Eastlake, kes oli üks esimestest fotokunstist kirjutajatest, võrdleb oma 1857. a ilmunud essees foto võimalusi Rembrandti maalidega ja idealiseerib fotograafia suutlikkust talletada ümbritsevat ülima tõetruudusega. Ja Grau tutvustuse põhjal saab tuttavamaks ka iga kunstnikuga eraldi.
Jaak Kikas on Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor ja professor, kes püüab ühendada füüsikat ja fotograafiat. Tema pildid mängivad asjaoluga, et paljud meile olulised objektid välisilmas, nt loomad ja inimesed on peegelsümmeetrilised. Peegelsümmeetria ehk bilateraalne sümmeetria on fundamentaalne asjade ja olendite omadus, millele tugineb kogu meid ümbritseva ainelise maailma mitmekesisus. Peegelsümmeetrilised objektid looduses on loomad – potentsiaalsed saakloomad, kiskjad, rivaalid või vastassoo esindajad, kelle kiire äratundmine on sageli äratundja ellujäämise tingimus.
Julius Friedrich Seljamaa 133. sünniaastapäeva tähistati täna Sindis erilise pidulikkusega, mis väljendas selgesõnalist soovi püstitada tema sünnilinna juba lähiaastatel mälestusmärk.
8. aprillil Sindi gümnaasiumi juures Julius Friedrich Seljamaa 133. sünniaastapäeva tähistamine. Foto: Urmas Saard
Punase koolihoone nn ajaloolise Luteri kiriku poolse tiiva ja Kooli pargi vahelisele alale oli rivistunud arvestatavalt suur hulk inimesi. Neist paljud koolinoored ja sügisel kooliteed alustavad lapsed. Mõõdukad tuuleiilid panid kümned ja kümned sinimustvalged lipud uhkelt lehvima, mis tekitasid sellises vaates veelgi ülevama meeleolu.
„Seisame ühiselt paigas, kus meist paljud igapäevaselt mööda kõnnime, aga ei peatu,“ sõnas Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. „Ja kui peatumegi, siis selleks, et oodata bussi või autot. Või vestelda mõne inimesega, kellega meie teed on juhuslikult ristunud.“ Ta selgitas, et täna ei kogunetud kaugetesse paikadesse reisimiseks, vaid alustamaks teekonda möödunud aegadesse. „Reisida aega, millest me vahetult osa ei ole saanud, kuid mis on meile kõikidele oluline. Alanud reisil tutvume me Eesti jaoks väga olulise inimese, Sindi kooli vilistlase, Julius Seljamaa elu ja tegevusega.“ Keerup osundas, et giidiks palutud Eesti Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei on just see inimene, kes hoidnud Julius Seljamaa mälestust mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.
Varem Pärnu südalinnast pisut eemale jäävas asukohas tegutsenud Pärnumaa toiduvõrgustiku OTT ehk otse tootjalt tarbijale turg toimus eile kahe tunni kestel Martensi väljakul.
OTT Pärnus Martensi väljakul. Foto: Urmas Saard
Pärnus alustas kodanikualgatuslik OTT rohkem kui paar aastat tagasi ja nüüd tegutsetakse koostöös Pärnu Keskusega, mille ees edaspidi hakkavadki kauplemise päevad igal neljapäeval neljast kuueni toimuma. Jätkuvalt jääb väiketootjate ja ostjate otsekontakti viimise mõtteks kohaliku toidu eelistamine. OTT võrgustikku kuuluvad tootjad saavad ennast registreerida facebookis ja sama lehe kaudu võivad ka ostjad teha soovitud kaubale tellimusi. Turule tulles võetakse kaupa ühes ka teatava varuga, et juhumöödujagi võiks midagi leida ilma ette tellimata.
Aastaid kitsepiima saadustega kauplev Tiivi Liibert ütles, et ostjate vähesuse tõttu ta vanas asukohas kauplemas ei käinud, aga nüüd tuli kaubanduskeskuste südamesse proovima. Üldse oli eilseks registreerunuid tosin kauplejat ja sagimist näis ringikujuliselt paigaldatud lettide ääres päris palju. Mitmete lettide juures tekkis aeg-ajalt koguni pikem järjekord. Seda vaatamata väga tugevale tuulele, mis äkitselt tõusis ja üsna segavaks muutus. Seepärast polnud võimalik ka riidevarjusid lettide kohale paigaldada.
Täna valmivad Sindi skatepargis kaks uut rämpi elamusspordi harrastajatele, kes saavad edaspidi harjutada ja võistelda juba kümnel suurel ja ühel väiksel opstaaklil.
Sindi skatepargis valmib 4 m kõrgune opstaakel. Foto: Urmas Saard
Pärnu ettevõtte OnWheels OÜ mehed Rasmus Paimre ja Varmo Juurikas alustasid paigaldamist eile, aga ilmaolud takistasid ühele päevale kavandatud ehituse lõpetamist. Kuna Paimre, firma juhatuse liige ja üks Eesti parimaid trikirattureid, pidi täna minema Tartusse riigi suurima skateparki rajamist ettevalmistama, siis jäi Juurikas, samuti võimekas elamussprotlane, üksinda töid lõpetama.
Sindis valmivad endisest suurem fly box ja 4 m kõrgune wert wall. Kui varem valminud opstaaklid ehitati metallsõrestikule, siis viimased tehakse puitsõrestikule. Juurikas ütles, et puitsõrestikul on eeliseid ja tuleb ka odavam. Sindi linnapea Marko Šorin lisas juurde, et linn kavandas skatepargi uuendamisele 6000 eurot.
OnWheels OÜ omab sarnaste rajatiste ehitamisel pikaajalisi kogemusi. „Viis aastat tagasi ehitasime Tihemetsas, tegime ka Paikusele ja Pärnusse, mis on senistest Eesti suurim. Möödunud aastal ehitasime kaheksas kohas. Sindis oleme esimest korda,“ rääkis Juurikas.
Kätte on jõudmas aasta magusaim aeg lindude vaatlemiseks ja pildistamiseks.
Eesti Ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse projektijuht Riho Kinks juhib tähelepanu, et Eestisse on saabumas miljonid pesitsejad ja läbirändajad. Paljud neist on läbinud tuhandeid kilomeetreid siia tagasi jõudmiseks, paljud peavad siit veel sama pika maa edasi lendama. Kõik nad on meile jõudes päris väsinud ning soovivad rahulikult puhata ja keha kinnitada. Eesti Ornitoloogiaühing palub lindude vaatlemisel ja pildistamisel käituda vastutustundlikult ning mõelda eelkõige lindude heaolule. Enne tegutsemist tasub mõelda, kas lindude lenduajamine või häirimine on väärt saadud emotsiooni või fotokaadrit.
Põhjalast pärit suur-laukhaned, Anser albifrons, Audrus. Foto: Urmas Saard →
Sindi linnaraamatukogus teatakse juba aastaid, kuidas innustada lapsi väga varakult lugema ja kasvatada uut põlvkonda raamatukogu külastajaid.
Raamatukogusõbralikuma õpetaja aunimetuse pälvinud Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard
Täna hommikul külastasid linnaraamatukogu direktor Ene Michelis ja lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp Sindi ainsat kooli ja lasteaeda, et tunnustada siinses kultuuripinnases kasvavaid noori lugejaid ja nende õpetajaid.
Seitsmendat hooaega toimus linnaraamatukogus välja kuulutatud lugemisvõistlus Lugemistuhin, mis kestis mullu 1. oktoobrist kuni tänavu 31. märtsini. Osalema oodati Sindi gümnaasiumi algklasside ja põhikooli astme õpilasi. Seekordne Lugemistuhin korraldati klassidevahelise võistlusena. Võistulugemise võitmiseks pidi õpilane ette antud aja jooksul lugema võimalikult rohkem raamatuid ja iga raamatukogust laenutatud eakohase raamatu läbilugemise järel kujundama vabas vormis A4 mahuga töölehe. Võitja klassi paremus selgitati vastavalt loetud raamatute summeeritud hulgale. Võrdsete tulemuste korral otsustati klassi paremus teise võistleja ees selle alusel, kelle töölehed osutusid hindajate arvates huvitavamaks või sisukamaks. Võitjaks tunnistati õpetaja Eneli Arusaare IIa klass, kus loeti üle 200 raamatu. Isikupõhiselt pälvis lugeja auhinna IIb klassi õpilane Lisette Laanepõld. Tänukirjadega peeti meeles eranditult kõiki Lugemistuhinast osavõtnud klasse.
Mai esimesel seitsmel päeval korraldab Pärnu Vanakooli Keskus Pärnus Jaapani nädala.
Jaapan on Ida-Aasias asuv saarteriik, mis ulatub Ohhota merest Ida-Hiina mereni ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab Vaikses ookeanis asuvat maad Jaapani meri. Mõnikord nimetatakse Jaapanit tõusva päikese maaks. Jaapanlased kirjutavad oma maa nimetuse märkidega, mis tähendab päikese allikat.
Pärnu Vanakooli Keskuse kodulehel oleva kavaga tutvumine annab aimduse ettevõtmise mahust. Seitsmele päevale jaotub kümneid nimetusi üritusi. 1. mai ja 7. mai, alguse ja lõpu päev on tegevuste poolest tagasihoidlikumad, seevastu ülejäänud nädalpäevad täidetakse väga paljude erinevate sündmustega, millest pea kõik huvilised võiksid midagi endale sobivat leida. Veel on ettevalmistuste tegemiseks aega ja seepärast on kirjutatud kava päisesse suure rasvase kirjaga, et nädala eestvedajatel on õigus viia programmi sisse muudatusi.
Jaapani Suursaatkond Tallinnas. Foto: Urmas Saard →
Jürikuu esimese pühapäeva keskpäevaks kutsus Sindi linnaraamatukogu 21 kõige suurema lugemishuviga last ühes vanematega seltsimajja pidulikule ja lustlikule vastuvõtule, kus 95-aastane Puhh pakkus lõbusat seltsi oma parimatele sõpradele.
Puhhi kokaraamat tublile lugejale. Foto: Urmas Saard
Sindi linnaraamatukogu austas juba kuuendat korda oma väikseid lugejaid, kes on viimase aasta jooksul kõige enam raamatuid laenutanud. Tänavu oli kutsutuid 21. Neist üks, Merilin Haasma, on olnud kutsutute hulgas kõigil kuuel aastal. Kõige noorim külaline oli kahekuuseks saav Emily Parts, kellest vanemad loodavad samuti õige varsti hoolsa lugeja kasvatada. Raamatukogu direktor Ene Michelis ütles kõigile pereliikmetele, emadele, isadele, vanaemadele, vanaisadele, õpetajatele, kes oma isikliku eeskujuga lapsi lugemise juurde juhatavad, suure-suure tänusõna! „Ma olen veendunud, et kui emad, isad ise loevad ja soovitavad eakohaseid raamatuid ka oma lastele, siis kasvavadki neist lastest parimad raamatute lugejad.“
Enne, kui Raimo Aas oma tuttava vana kohvriga lavale jalutas, palus Michelis lastel ära mõistatada nime mänguloomal, kes on tervelt 95 aasta kestel laste meeli köitnud. Mõnede abistavate vihjete abil tuligi õige vastus. Inglise kirjanik Alan Alexander Milne kinkis 1921. a 21. augustil pojale Christopher’ile mängukaru, keda esmalt kutsuti Edwardiks, aga 3 aastat hiljem sai temast Winnie the Pooh. Isa võttis Puhhi juttude tegelaskujude aluseks oma poja ja tema mänguloomad.
2. ja 3. aprillil peeti Eesti meistrivõistlused juhtrajasõidus Äksis, kus Pärnumaa noored automudelistid Karmen Mets ja Andy Aron võistlesid silmapaistvalt hästi.
Karmen Mets. Foto: Urmas Saard
Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport Sindi ANK tehnikaringi juhendaja, tegi üldandmete põhjal peamisest kokkuvõtte. Üldse toodi Pärnu maakonda ühtekokku 13 medalt.
PR-24 klassis juunioride arvestuses:
1. koht Andy Aron
2. koht Karmen Mets
F1-32 klassis üldarvestuses:
2. koht Andy Aron
juunioride arvestuses:
1. koht Andy Aron
2. koht Karmen Mets
ES-32 klassis üldarvestuses:
2. koht Karmen Mets
juunioride arvestuses:
1. koht Karmen Mets
2. koht Andy Aron
Mullu novembris alanud Paikuse valla teisel korvpalli karikaturniiri sarja mängus osales kümme võistkonda üheringilises kohtumises, andes kõigile võimaluse omavahel ühel korral jõudu katsuda.
Kõwa on Paikuse valla teise korvpalli karikavõistluste sarja rändkarika võitja. Foto: Urmas Saard
Kui seni mängisid Paikuse valla korvpallurid erinevates meeskondades, siis sellest aastast lisandus Paikuse oma meeskond Lokomotiiv. Põhiturniiri järel said 8 paremat veerandfinaalidesse ja play-off süsteemis selgitati parimad. Eile kohtusid finaalis põhiturniiri võitja AK Spartak ja Kõwa. Mäng oli finaalivääriline, mis pakkus kuni viimaste hetkedeni rohkelt emotsioone. AK Spartaki mängijatel oli võimalus karikas sellel aastal enda kätte saada, kui normaalaja lõpus tehti ühepunktilises kaotusseisus Rando Jürgensil viga. Jürgens tabas kahest vabaviskest ühe ning mäng läks lisaajale. Lisaaeg lõppes Kõwa võiduga seisul 82:86.
Kolmanda koha saavutas BC Pärnu. Playoffide parim mängija oli Arko Kask ja turniiri parim mängija Rando Jürgens Paikuselt.
Möödunud aasta rändkarika võitja oli BC Lietuva, kellele siis alistus AK Spartak. Tänavune pronks oli kuues, aga Kõwa jäi toona neljandaks. Hea meel on tõdeda, et ka pealtvaatajad on leidnud tee saali. Paikuse valla korvpalli karikavõistluste ellukutsuja oli Tarmo Tõnismann.
Laste pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas” toimus esimest korda 2000. aastal. Sealt alates on Pärnumaal Audru lasteaia hoovil pea igal kevadel pärimuspidu peetud.
