Urmas Saard

Süüdakem küünlad langenud vabadussangarite kalmudel!

28. novembril 2018 möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja puhkemisest. Sajand tagasi oli tuhandete aastate vanune Eesti rahvas ajaloo ristteel – oli valida, kas jääda mõne suurriigi vähemuseks või saada riigirahvaks, peremeheks oma esiisade maal.

Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute mälestuseks Foto Urmas Saard — Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Täna tundub Eesti Vabariik ja meie iseseisvus täiesti enesestmõistetav. Ent vabaduse nimel tuleb jätkuvalt pingutada. Meie au ja meie kohus on mäletada vapraid esivanemaid, kes andsid oma elu Eesti riigi eest.

Süüdakem 28. novembril küünlad Eesti Vabadussõjas langenute kalmudel kõikjal Eestis ja ka võõrsil! Säragu küünlad Vabadussõja ausammaste jalamil, mälestamaks langenuid, kelle viimne puhkepaik on teadmata!

Andkem au sangareile, kes ohverdasid oma elu meie vabaduse eest!

Eesti Kirikute Nõukogu
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit
Kindral Johan Laidoneri Selts

Samal teemal:

Viktor Arak püsib Sindi gümnaasiumi mälestustes

Sindi austas Vabadussõjas võidelnuid

Mardinädal lõpeb Tartus “Hakkame santima!” välisrühmade kontserdi ja perepäevaga

Mardinädala lõpetab täna, 11. novembril, Tartus Eesti rahva muuseumi teatrisaalis toimuv välisrühmade kontsert ning festivali perepäev.

[pullquote]Enne kontserdi algust on kõikidel võimalus Liisa Maasiku juhendamisel endale valmistada üks vahva kadrimask[/pullquote]Päev algab kell 12 kadrimaskide valmistamisega ja erinevate meisterdamiste- ja rahvamängudega lastele ning jätkub kell 12:30 festivali välisrühmade kontserdiga, kus iga kollektiiv tutvustab parimaid palasid oma riigi mardikombestikust.

11. novembril toimuval kontserdil saab näha Itaalia, Läti ja Venemaa maskeerimiskombeid. “Boes and merdules” on legendaarne meeste folklooriansambel Itaaliast, Sardiiniast, kes tutvustab põlist Ottana piirkonna karnevalikultuuri. Kandes efektseid ja lärmakaid, suurte kelladega koormatud härja ja karjuse kostüüme, sümboliseerib nende esitatud rituaal igavest võitlust inimese ja looma vahel.

Loe edasi: Mardinädal lõpeb Tartus “Hakkame santima!” välisrühmade kontserdi ja perepäevaga

Südametunnistuse õhtusöök Rannahotellis

Pärnu Rannahotelli restoran korraldab 17. novembril restoranis südametunnistuse õhtusöögi, kus kõikide toitude hinna ütleb klient ise.

Puravikukreem Rannahotelli restorani sügismenüüst. Foto Silver Gutmann — Puravikukreem Rannahotelli restorani sügismenüüst. Foto: Silver Gutmann

[pullquote]Seekordne menüü on põhjamaiselt metsane ja metsik[/pullquote]„Anname vastulöögi müüdile, et restoranis käimine on kallis. Seekord ei kirjuta keegi külalisele ette, kui palju toidu eest maksta tuleb. Klient saab ise otsustada, kui palju restoranis käimine väärt oli,“ selgitas Rannahotelli restorani peakokk Herkki Ruubel. „Igaüks oma südametunnistuse järgi,“ lisas Ruubel.

Südametunnistuse õhtusöögil pakutakse kõiki Rannahotelli restorani sügismenüüs olevaid toite. Seekordne menüü on põhjamaiselt metsane ja metsik – väärt päikeseloojangu ja merevaatega õhtusööki ning Pärnusse sõitu.

Südametunnistuse järgi saab toitude eest maksta laupäeval, 17. novembril kell 13.00-22.30. Rannahotelli restoran palub klientidel lauad eelnevalt broneerida märksõnaga „südametunnistus“.

Loe edasi: Südametunnistuse õhtusöök Rannahotellis

Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Esmaspäeval, 12. novembril tähistab Nõmme linnaosa Nõmmele linnaõiguste andmise 92. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimub sel puhul Nõmme kultuurikeskuses kontsertaktus, kus esinevad Marko Matvere ja orkester Ventum. Kontsert algab kell 19.

Nõmme raudteejaam Foto Jukko Noomi — Nõmme raudteejaam. Foto: Jukko Noomi

[pullquote]Tunnustusauhinna saajad kuulutatakse välja esmaspäeva õhtul[/pullquote]Kuigi praegu on Nõmme üks Tallinna linnaosadest, on ajaloo väärtustamine linnaosavalitsusele oluline. Esmapäeva hommikul paigaldatakse nimeline pink Nõmme gümnaasiumi kunagisele direktorile Alfred Teastele.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on üks kena tava veel, mida linnaõiguste andmise aastapäeva aktusel on pikki aastaid järgitud. „Linnaosavalitsus avaldab tänu asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on linnaosale au ja kuulsust toonud, midagi erakordselt korda saatnud või läbi aastate kaasa aidanud Nõmme arengule. Sel aastal otsustati välja anda koguni kaks tunnustusauhinda, milleks on skulptor Seaküla Simsoni loodud Nikolai von Glehni, Nõmme rajaja kuju vähendatud koopia. Tunnustusauhinna saajad kuulutatakse välja esmaspäeva õhtul,“ lausus linnaosavanem.

Loe edasi: Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Reedel joostakse Eestis marti: rahvusvaheline sanditamisfestival „Hakkame santima!“

Homme, 9. novembril toimub Euroopa kultuuripärandiaasta raames üleriigiline maskeerimis- ja sanditamisfestival „Hakkame santima“. 9. novembril joostakse marti ja Eesti eri paigus toimuvad mardipeod, 10. novembril on sanditamiskonverents ja 11. novembril suur perepäev ja kontsert Tartus, kus lisaks eestlastele astuvad üles folklooriharrastajad Venemaalt, Lätist ja Itaaliast.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Mardipäeva mask, valmistatud Sindi noortekeskuses 2009. a mardipäeva käsitöö tunnis. Foto: Helle Vent

[pullquote]sanditamas käimine ja enda maskeerimine on üks iidne ning kõikidele läänemeresoomlastele omane kujutelm[/pullquote]Kas teadsid, et lisaks kadri- ja mardisantidele käisid Eestimaal ringi veel ka näiteks hingesandid, jõulusokk, üksik ketrajaeit, krutskiline kadrihani ja paljud teised põnevad tegelased?

Sügistalvisel ajal sanditamas käimine ja enda maskeerimine on üks iidne ning kõikidele läänemeresoomlastele omane kujutelm. Pea iga põlisrahva kultuurist võib leida paralleele meie kadri- ja mardisantidele, olgu selleks siis näiteks Tiibeti kloostrites tehtavad rituaalsed maskeeritud pühad tantsud Losari festivali ajal, Itaalias Sardiinia piirkonnas ringi liikuvad lambanahkadesse mässitud ja puidust looma- ja inimese maske kandvad sandid või Baierimaal jõulude aegu ringi liikuvad hirmutavad Krampuse-karakterid.

Loe edasi: Reedel joostakse Eestis marti: rahvusvaheline sanditamisfestival „Hakkame santima!“

Sindis toimus Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”

Täna toimus Sindi gümnaasiumis Pärnumaa Huvijuhtide Nõukoja korraldusel Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”, kus lektoritena esinesid Harald Lepisk ja Erik Orgu.

Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht ja Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht, Pärnumaa õpilasesinduste õppepäeval Sindis. Foto Urmas Saard — Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht ja Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht, Pärnumaa õpilasesinduste õppepäeval Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Juba paari esimese lausega haaras Lepisk meid kõiki kaasa[/pullquote]Teist korda toimuvat õpilasesinduste koolituse eesmärki selgitas Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht: „Tõime erinevate koolide õpilasesindused üle maakonna kokku selleks, et õpilased näeksid ka ise teiste koolide tegijaid. Nende tänane kodune ülesanne on eelkõige idee, mida võiks asuda tegema. Lisaks saavad üksikute koolide esindused vahetada omavahel kogemusi. Kui näiteks keegi mõnda üritust planeerib või juba korraldab, siis võib kohe saadud näpunäiteid ära kasutada.”

Ülemaante hinnangul on need tõeliselt tublid õpilased, kes oma kogukonnas ja koolis toimetavad. „Kui täna ollakse kuuendas, seitsmendas, üheksandas või kaheteistkümnendas klassis aktiivne, siis nende samade oskustega saadakse ka edaspidises elus edukalt edasi minna.”

Loe edasi: Sindis toimus Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”

Pärnu ja Tartu jätkavad kultuurialast koostööd

Tartu Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimist toetanud Pärnu linn on valmis tartlastele pakkuma oma tuge, jätkates kahe linna kultuuritegelaste aastakümnete pikkust koostööd.

Elmar Trink Koidula muuseumis Foto Urmas Saard — Elmar Trink Koidula muuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pärnu saaks Tartu kultuuripealinnaks olemist igati täiendada[/pullquote]„Te olete kindlasti üks esimesi, kellega Tartu hakkab asju ajama, kui tiitli saame. Teeme koostööd ka siis, kui tiitlit ei saa,“ kinnitas täna Pärnu kultuuritegelastega kohtunud Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinnaks vastutav projektijuht Erni Kask.

Pärnus Nooruse majas toimunud kokkusaamise eesmärgiks polnud ühiste ürituste kokkuleppimine, vaid Tartu mõtete tutvustamine ja ühisosa otsimine. Pärnakate ideeotsingutest rääkinud Elmar Trink tõdes, et kaks linna mõtlevad ühes suunas ja Pärnu saaks Tartu kultuuripealinnaks olemist igati täiendada.

„Kui me vaatame ajalooliselt Pärnu, Viljandi ja Tartu koostööd, siis selle nimeks on Põhja-Liivimaa,“ kõneles Trink. Pärnu eelistena nimetas ta merd, ühendusvõimalusi ka näiteks laevaga, rikkalikku suvist kultuurielu, omanäolise Kihnu kultuuriruumi lähedust, 11 000 aasta pikkust ajalugu ning linna ja maa ökoloogilist kooseksisteerimist.

Loe edasi: Pärnu ja Tartu jätkavad kultuurialast koostööd

Jõgeva vallavalitsus kingib poolesajale lastega perele vingugaasiandurid

Jälgides olukorda riigis ning kuuldes uudistest vingugaasi õnnetustest, tuli Jõgeva vallavalitsusel mõte kinkida abivajavatele peredele vingugaasiandurid.

„Saame olla majakas teistele omavalitsustele ja näidata, kuidas saab vallavalitsus panustada oma inimeste turvalisusesse,“ sõnas abivallavanem ja Jõgevamaa siseturvalisuse nõukogu esimees Viktor Svjatõšev.

”Jõgeva vallas saavad eelisjärjekorras vingugaasiandurid lastega pered, kes vajavad toimetulekus toetust. Hulgi tellides maksab vinguandur ligi 40 eurot, üksikult ostes on aga hind veelgi kõrgem. Kõik pered seda endale lubada ei saa. Tegutseme inimeste heaks ja kaitseks ning teeme omaltpoolt võimaliku, et ohte ennetada,“ lausus vallavanem Aare Olgo.

„Koostöös Päästeametiga on välja valitud sobivad vingugaasiandurid. Lihthankega soetatavad seadmed on kvaliteetsed, töökindlad ning kergesti paigaldatavad. Kingitavate vingugaasiandurite aku eluiga on kümme aastat. Inimestel pole tarvis muretseda, et anduril tuleb patareisid vahetada ning akut laadida. Vingugaasiandurid aitavad kodudesse paigutada Jõgeva päästekomando päästjad ning Palamuse vabatahtlikud pritsimehed.”

Alates 2018. aasta jaanuarist on vingugaasiandur kohustuslik paigaldada kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid. Vingugaasiandur on kohustuslik gaasikütte olemasolul, kuigi mõistlik on andur paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus asub põlemisprotsessiga seotud seade, näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin, pliit või gaasiboiler.

Jaan Lukas

Hingedepäeval Sindi kalmistutel

Hingedepäeval käisid Sindi Naisliidu liikmed korrastamas Sindi mõlemal kalmistul puhkavate avaliku elu tegelaste kalmusid.

Tuluke hingedepäeval koduõuel Foto Urmas Saard — Tuluke hingedepäeval koduõuel. Foto: Urmas Saard

„Ilm oli ilus ja tegevust jätkus kõigile,” teatas Külauudistele Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste. „Peale haudade korrastamist palus Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve meid oma majja, kus pakuti suppi, kringlit ja teed. Hingedepäeva puhul valgustasid lauda küünlatulukesed.”

Teelauas rääkis Renna hingedepäevast, mis kehtestati katoliiklikus kirikukalendris 1006. aastal usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel asub hingedepäev hingedeaja sees. Läinud sajandi üheksakümnendatel levis hingedepäeval tava süüdata küünlad lahkunute mälestuseks nii koduakendel kui sugulaste haudadel. „Südant soojendav oli istuda toreda seltskonnaga hubases toas ja kuulata ka Renna loetud luuletusi,” meenutas Velleste.

Teed juues mälestati toonelateele asunud naisliidu liikmeid ja mõeldi siit ilmast lahkunud omastele. Velleste tänas kõiki talgutel osalenuid ja Rennat sooja vastuvõtu eest.

Urmas Saard

Mart Helme: gloobusel kirbukaka ja Pärnut polegi

Ajaloolase Mart Helme erihuviks on olnud idamaad ja sealne kultuur, aga ka tema teadmised Venemaa kujunemisest avaldasid ajaloohuvilistele muljet, kui ta eile õhtul rääkis Pärnus hotell Strand viienda korruse Lahe saalis teemal „Kumb on igavesem – Eesti või Venemaa?”

Mart Helme Lahe saalis ajalootundi pidamas Foto Urmas Saard — Mart Helme Lahe saalis ajalootundi pidamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Oma kodulinna kandis ta siis tindise täpikesega õigesse asukohta.[/pullquote]Paari tunni pikkuse ettekande jooksul ei kasutanud ta „spikrina” mitte kordagi järge hoidvaid märkmeid: kirjalikult üles tähendatud aastaarve, koha- ega isikunimesid. Kõik see, ilma milleta pole mõeldav ajaloost jutustada, on talletatud Helme mälus. Määratult suur teadmiste maht tekitab muidugi kuulajas hämmeldust, aga äratab ka usaldust, kui tema enda jaoks selgitatud ajaloolised faktid viivad loogilise analüüsi põhjal kõige tõenäolisemate järeldusteni. Nii on see tema puhul olnud kümmekond aastat tagasi Raeküla Vanakooli keskuses kõneldes, mullu Sindi gümnaasiumis toimunud Tartu rahu teemalisel õpilaskonverentsil ettekannet tehes ja küllap kõikjal mujalgi.

Loe edasi: Mart Helme: gloobusel kirbukaka ja Pärnut polegi

Kokkuvõtvalt rasvhapete tasakaalu tähtsusest Riho Juhansoo ettekande põhjal

Pärnakas Riho Juhansoo rääkis TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele toitumise mõjust organismile ja rasvhapete tasakaalu tähtsusest.

Riho Juhansoo Foto Urmas Saard — Riho Juhansoo. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mis on tervise ja tasakaalu saavutamise võti? Vastus: toit, mõtlemine, liikumine, uni.[/pullquote]Riho Juhansoo sünniaasta on 1954. Enda tutvustamisel näitas ta kehalist harjutust sooritades oma praegust head füüsilist vormi. Äge psoriaas on põletikuline nahahaigus, mille põhjustatud vaevused sundisid meest 2012. aastal arsti poole pöörduma. Kuid selle haigusega kaasnevad ka liigeste hädad, mis halvemal juhul sunnivad liikumiseks kasutama käimistooli. Ravi näitas haiguse sedavõrd kaugele arenenud kulgu, et seda arsti diagnoosi kohaselt tagasi pöörata enam ei saanud. Juhansoo rääkis, et loobus selle otsuse teada saamisel ravimitest ja hakkas ainult järgima talle tutvustatud nüüdseks juba 35-s riigis esindatud tervisekontseptsiooni ja osalema koolitustel.

Loe edasi: Kokkuvõtvalt rasvhapete tasakaalu tähtsusest Riho Juhansoo ettekande põhjal

Sindi Naisliit korraldas eakatele halloweeni peo

Sindi Murueided otsustasid esineda Sindi sotsiaaltöökeskuses naljanumbriga.

[pullquote]Kava oli rikkalik ja pensionärid esinesid väga uljalt[/pullquote]„Halloweeni eelõhtul, 31. oktoobril, saabus kuningakojast kass Artur, kes kutsus vaesed Eesti pensionärid kuningakotta külla,” vahendas sündmust Külauudistele Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste. „Tekkis küsimus, mida selga panna? Moes on taaskasutus ja loodustooted. Nii õmmeldigi kostüümid taaskasutusse võetud riietest ja suureks üllatuseks valmistati kleidid kilekottidest, mis tekitas rahvale küllaga lõbu ja laia naeru,” rääkis esinaine.

Kuna rõivad valmisid väga uhketena, pidi Velleste sõnul kõiki kostüümides osalejaid tunnustama. Kava oli rikkalik ja pensionärid esinesid väga uljalt. Naisliidu pidude hingeks kujunenud Jüri Saamel tegi tantsumuusikat, mille rütmis seadsid pidulised sammud tantsupõrandale.

Urmas Saard

Halloween Sindi sotsiaalmajas. Foto: Juta Velleste →

Sindi ühiselamute renoveerimisprojektid said Kredexilt positiivse otsuse

Tori Vallavalitsus on võtnud eesmärgiks renoveerida Sindis asuvad ühiselamud, et pakkuda oma valla inimestele elamiskõlblikke sotsiaalpindasid.

Pilt ruumilisest visioonist Pärnu maantee 27a sotsiaalmajast koos ümbrusega

[pullquote]Pärnu maantee 27a hoone projekti põhieesmärkideks on hoone mahu vähendamine[/pullquote]Selleks koostati Sindi linnas Supluse 2 ja 4 ning Pärnu maantee 27a asuvate ühiselamute renoveerimisprojektid, et oleks võimalik taotleda KredExist elamufondi arendamise investeeringutoetust. Hea meel on teatada, et Sihtasutuse KredEx juhataja kinnitas oma 31.10.2018.a käskkirjaga nr 135 hindamiskomisjoni ettepanekul toetuse saaja Tori Vallavalitsuse taotluste rahuldamise.

Pärast taotluste esitamist korraldas vallavalitsus kaks kohtumist: esmalt Supluse tänav 2 ja 4 elanikega ning seejärel Pärnu maantee 27a inimestega, kus informeeriti elanikke kavandavatest muudatustest ning arutati erinevate tulevikuvõimaluste üle. “Kellelegi ei olnud üllatuseks, et olemasolev olukord ühiselamutes ei ole elanikele meelepärane ning parandamisruumi on siin kõvasti,” kommenteeris kohtumisi abivallavanem Priit Ruut.

Loe edasi: Sindi ühiselamute renoveerimisprojektid said Kredexilt positiivse otsuse

Ain Keerupis olnud põllumehe kutsumus rändas abikaasa sisse

Täna rääkis Tre Raadio Pärnu stuudio hommikuprogrammi õnneliku töö minutites Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor – alates 1. augustist 2007. Keerup usub, et ükski inimene ei läheks järjepanu üle kümne aasta hommikuti tööle kurbade ja tõsiste mõtetega.

Ain Keerup Tre Raadio Pärnu stuudios Foto Urmas Saard — Ain Keerup Tre Raadio Pärnu stuudios. Foto: Urmas Saard

[pullquote]valik on olnud väga õnnestunud ja õnnelik[/pullquote]„Praegu ma juhatan klassi, kellele andsin Sindi gümnaasiumisse tulles aabitsad kätte ja kui kõik läheb väga hästi, siis õnnestub kevadel neile anda ka lõputunnistuse. Õnnelik ring saab täis,” vastas Keerup saatejuhi küsimustele, mida esitas juba seitsmendat sarnast usutlust vedav Piia Karro-Selg.

„Minust pidi saama agronoom või kolhoosiesimees,” tunnistas Pärnumaa suurima valla ainsa gümnaasiumi direktor. Ja nagu vestluse lõpuminutitel selgus, olevat temas leidunud põllumees nüüdseks kolinud hoopis abikaasa sisse.

Enne Sinti tööle asumist oli ta käinud vast paar korda selles linnas. „Mäletan, ostsin sealt oma lastele klaveri,” aga ta ei teadnud sellest linnast rohkem midagi. „Aga see valik on olnud väga õnnestunud ja õnnelik, sest ma töötan jätkuvalt samal ametikohal.”

Loe edasi: Ain Keerupis olnud põllumehe kutsumus rändas abikaasa sisse

Türgi Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine Eesti suurimas ballisaalis

Türgi Suursaatkond Eestis tähistas eile õhtupoolikul Türgi Vabariigi aastapäeva mitmesajale külalisele korraldatud vastuvõtuga Tallinnas Tornimäel asuva Swissôtelli konverentsikorrusel.

Suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ja Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg, kes kingib Pärnu supelranna motiiviga tundmatu piltniku foto Foto Urmas Saard — Suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ja Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg, kes kingib Pärnu supelranna motiiviga tundmatu piltniku foto. Foto: Urmas Saard

Hotelli kuuenda korruse avaras fuajees tervitas külalisi Türgi suursaadik Eestis T.E. pr. Hayriye Kumaşcıoğlu. Suursaadiku selja taga asus Türgi lipp ja suurel pildil Mustafa Kemal Atatürk. 1881. a sündinud Atatürk oli Türgi Vabariigi rajaja ja selle esimene president (1923-1938).

Enne suursaadiku pidupäevakõnet mängiti helikandjalt mõlema riigi hümni. Suurele ekraanile ilmusid Türgi ja Eesti lipud. Hayriye Kumaşcıoğlu sõnul on Türgi Vabariik tegutsenud oma loomise algusest saadik Lääne poliitilise, majandusliku, sotsiaal- ja kaitsealase infrastruktuuri lahutamatu osana. Oma sõnavõtus osundas ta põgenike heaks tehtavale suuremahulisele humanitaarabile.

Türgi Vabariik kuulutati välja 1923. aasta 29. oktoobril. Türgi tunnustas Eesti Vabariiki 23. jaanuaril 1924. aastal. Eesti taasiseseisvumise järel taastati kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted 23. oktoobril 1991. Türgi pole kunagi tunnustanud nõukogude annektsiooni Eestis. 1992. aastal akrediteeris Türgi Eestisse oma esimese suursaadiku Vilniuses. 1. oktoobril 2001 avas Türgi oma suursaatkonna Tallinnas. Türgi praegune suursaadik Eestis andis oma volikirjad president Ilvesele üle 2015. a 15. oktoobril.

Loe edasi: Türgi Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine Eesti suurimas ballisaalis

Täna tähistab Türgi Vabariik 95. aastapäeva

Türgi keele filoloog ja Tartu Ülikooli Aasia Keskuse ekspert Helen Haas ütleb, et Eesti keeleteadlased ei ole eesti ja türgi keele võimalikule sugulusele ja selle uurimisele eriti tähelepanu pööranud. Samas on türklaste seas levinud arvamus, et türgi keel on suguluses ungari, soome ja eesti keelega.

Piia Karro-Selg paneb Raeküla Vanakooli keskuses Türgi Eesti sõprust tutvustavat näitust üles Foto Urmas Saard — Piia Karro-Selg paneb Raeküla Vanakooli keskuses Türgi Eesti sõprust tutvustavat näitust üles. Foto: Urmas Saard

Praeguse seisuga rahvaarvult üle 80 miljoni elanikuga riigi rajamine tänasel kujul leidis aset 1923. aasta 29. oktoobril. Veidi enam kui kümme aastat tagasi valmis Türgi saatkonnal rikkaliku foto- ja arhiivimaterjaliga ajaloo- ja dokumendinäitus “Türgi 85 – Eesti 90. Sõprus läbi aegade”. Tänavu septembri alguses Pärnus toimunud Türgi nädalal ja pärast sedagi oli pärnakatel võimalus näha sama väljapanekut, millel on aegumatu väärtus. Läinud nädala lõpul liikus näitus „Türgi Eesti sõprus läbi aegade” Raeküla Vanakooli keskuse suurde saali, kus saab jätkuvalt 17-le stendile paigutatud huvitavate materjalidega tutvuda.

Türgi päevadel järjekordselt Pärnus viibinud Hayriye Kumaşcıoğlu, Türgi suursaadik Eestis, tuletas meelde, et Türgi Vabariik pole mitte kunagi nõukogude okupatsiooni Eestis tunnustanud. Seega võib tõepoolest rääkida Eesti ja Türgi vahelisest läbi aegade kestvast sõprusest. Näituse stendile jaotunud teemadeks on „Iseseisvussõjad ja parlamentide avamine”, „Eesti-Türgi suhete algus ja Eesti Türgi sõprusleping (1924)”, „Diplomaatiliste suhete taasloomine”, „Eesti-Türgi majandussuhted”, „Türgi naised. Eesti ajakirjandus Türgi reformidest”, „Eestlased Türgis, türklased Eestis” ja teised pealkirjad.

Loe edasi: Täna tähistab Türgi Vabariik 95. aastapäeva

Mälestusi esilekutsuv Lennundusmuuseum

Läbi tiheda udu aimatavalt nähtavale ilmunud reisilennuki tagumised tiivad andsid Haaslava – Vana-Kuuste teel sõitjatele märku Lennundusmuuseumisse jõudmisest.

Venemaa reisilennuk JAK-40 Eesti Lennundusmuuseumis Foto Urmas Saard — Venemaa reisilennuk JAK-40 Eesti Lennundusmuuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]An-2 püsib lapsepõlve mälestustes[/pullquote]TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppurid on kümne aasta kestel mööda Eestimaad reisides väga paljusid kohti külastanud, mitmeid paiku isegi korduvalt, aga Lennundusmuuseumisse jõuti 25. oktoobril päris esimest korda. Poolesajale uudistajale tuli muuseumi väravasse vastu Jõgeval sündinud Mati Meos, kes asus Haaslava valda elama 2000. aastal. Samasse aega jääb ka muuseumi asutamine. Tegutseti küll juba 1999. aasta viimasel kuul, aga ametliku avamiseni jõuti kaks ja pool aastat hiljem jaanikuu keskpaigas.

Enne museaalide juurde minekut rääkis Meos mõne sõnaga endast. Muuseas meenutas ka oma kuulumist NLKP ridadesse, mis andnud talle kunagi välisriigis küsitud ausa vastuse eest veel pärast parteist lahkumistki ühel juhul eelisõiguse. Huvi lennukite ja lennunduse vastu algas juba üsna noorena. Peenmehhaanika inseneri kutset omandanud mees tahtnud ülikooli teiselt kursuselt suunduda hävituslenduri õppele. Tegu jäi siiski tegemata, sest teadjamad hoiatasid, et tööd tuleb hakata tegema Eestist kaugel paiknevas idas, mitte kodu lähedal.

Loe edasi: Mälestusi esilekutsuv Lennundusmuuseum

Sadala rahvamajas õpiti põliseid mardi- ja kadrikombeid

24 oktoobril osalesid mitmete kogukondade esindajad Sadala rahvamajas toimunud koolitusel „Maagiline-mardi- ja kadripäeva kombestik.“ Koolitust peeti rahvapärimuse tundma õppimiseks. Algatus „Hakkame santima” kutsuti ellu lähenevaid mardi- ja kadripäevi silmas pidades, et teadvustada „santimas” käimist esivanemate kommete kohaselt.

Koolitusel osalejad mardisandi kostüümides Foto erakogu — Koolitusel osalejad mardisandi kostüümides. Foto: erakogu

[pullquote]kingituse saamine ei tohi olla kerge vaid peab saama välja lunastatud[/pullquote]Rahvakultuuri Keskus ja Folkloorinõukogu seadsid eesmärgiks mardi- ja kadrisandiks käimise uuesti ausse tõstmise. „On oluline teada, et mardi-ja kadrisandid võivad esivanemate kommete kohaselt nende uste taha mardi- ja kadrisandiks tulla. Leiduks vaid seltskondi, kes käivad marti ja kadrit jooksmas. Tegemist on väga vana esivanemate traditsiooniga, kus kingituse saamine ei tohi olla kerge vaid peab saama välja lunastatud hästi selgeks õpitud rahvalikke laulude ja tantsude esitamisega, asjakohaste naljade tegemisega või mängude korraldamisega,” rääkis Külauudistele ajaloolane Einike Sooväli, kes töötab Vabaõhumuuseumis Paljurahvuselise Eesti Keskuse juhina.

Eesti Rahvapärimuskooli folklorist Terje Puistaja andis põhjalikult ja läbi viidud praktilise koolituse käigus ülevaate mardi-ja kadrisandiks käimise rituaalidest, rahvakommetega seotud tavadest, regilauludest, laulumängudest, jõu ja osavusmängudest jne.

Loe edasi: Sadala rahvamajas õpiti põliseid mardi- ja kadrikombeid

Piltuudis: lumine päeva esimene pool

Riigi ilmateenistuse ennustus lubab nädalavahetuseks Eestimaale lörtsi- ja lumesadu, jäite tõttu teeolud halvenevad.

Tänane Sindi keskpäeva paiku Foto Urmas Saard — Tänane Sindi keskpäeva paiku. Foto: Urmas Saard

Maanteeameti teatel olid täna varahommikul teekatted põhi- ja suurematel tugiteedel valdavalt niisked või soolaniisked. Põhja-Eestis soolamärjad või märjad, kuid ka suurematel teedel oli jäiseid või härmas lõike.

Ilmaprognoosi kohaselt levib mandri lõunaosast lörtsi- ja lumesadu põhja-kirde suunas, saartel sajab enamasti vihma. Lörtsi- ja lumesadu laieneb üle maa ja läheb ka mandri lõunaosas üle vihmaks. Tugevam on sadu lõuna- ja idapoolsetes maakondades. Teedel on jäite tekkimise oht, mistõttu võivad teed olla libedad.

Suverehvidega autoomanikel võimalusel sõit ära jätta või edasi lükata. Meeldetuletuseks sõidukijuhtidele liiklemisel talvistes teeoludes: vali libedatele teeoludele vastav sõidukiirus. Lubatud suurim sõidukiirus ei ole kohustuslik.

Liiklejatelt oodatakse teeolude kohta teateid telefonil 1510. Lisainfot teeolude kohta vaata siit. Nutitelefonis on maanteeinfo kättesaadav aadressil http://m.tarktee.ee.

Loe edasi: Piltuudis: lumine päeva esimene pool

Ettepanek omavalitsuste volikogude rahvastikutaaste komisjonide moodustamisest

Kaks aastat tagasi sõlmitud koalitsioonileppega tunnistati rahvastikukriisi Eestis, kuid sammud selle süvenemise tõkestamiseks on piirdunud vaid peretoetuste mõningase tõstmise, rahvastikukriisi probleemkomisjoni koosolekute korraldamise ja dokumendi „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“ ettevalmistamisega.

Jaak Uibu Foto erakogu — Jaak Uibu. Foto: erakogu

[pullquote]Peaaegu kolme aastakümne jooksul on igal aastal sündidest puudu neljandik[/pullquote]Viimane koosneb eeskätt eesmärkidest, väldib meetmeid ja pole Riigikogu täiskogu ette jõudnud. Digarist leitavas kogumikus „Inimloomuse tahumata tahud“ (2018) olen kirjeldanud selle dokumendi valmimise protsessi mitmetes artiklites. Sellele eelnes rahvastikku käsitlev raamat „Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist“, mis on samuti saadaval Digarist.

Peaaegu kolme aastakümne jooksul on igal aastal sündidest puudu neljandik, mis on põhjustanud koos väljarändega talude, majade, külade ja linnade tühjenemise – depopulatsiooni Eestis. See on puudutanud valusasti põlisrahvust – eestlasi. Seejuures tuleb ebapiisavaks hinnata rahvastikukriisi põhjuste selgitamist ja tõkestavate meetmete rakendamist meie riigi valitsuste poolt, kes rahvastikukriisi ilminguid alahindasid. Ilmekas tõend selle kohta on tõsiasi, et ühegi ministeeriumi vastutusalas pole põhimäärusega tagatud rahvastikutaaste ülesande täitmist. Ülikoolid, Eesti Teaduste Akadeemia ja isegi riigieelarveline meedia hoiduvad teemast eemale.

Loe edasi: Ettepanek omavalitsuste volikogude rahvastikutaaste komisjonide moodustamisest

Sindi esimene inimene ehk tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus

Ega me täpset aega enam ei mäleta, aga see pidi olema 2008. a helmekuu paiku. Olime kahekesi Kärdiga jõudnud vana aasta sees enamvähem hästi uude elupaika sisse seada ja alanud aasta meelitas Sindit avastama kodutänavast kaugemal ringil.

Heidi Vellend, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard — Heidi Vellend, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kui meenutuste kilde kokku noppides tunnistasime, et täpset aega ei mäleta, siis vahetult enne loo avaldamist torkas pähe kahtlus[/pullquote]Tagantjärele on isegi ebamugav tunnistada, et ümberasumisel Pärnust Sinti olid eelteadmised väikelinna kohta äärmiselt napid. Päris ausalt öeldes koguni olematud. Ei teadnud isegi seda, millist tänavatpidi jookseb Linnuriigis Sindi ja Paikuse vaheline piir, ega sedagi, et tiheasustusega Viira linnaosa külje all asuv Helmondi puhketare ei asugi Sindis. Pidasime siis Kärdiga aru, et kust otsast hakata linnaga tutvuma, kui ei tea isegi Sindi algust ja lõppu. Õnneks tabas hüva nõu meid mõttelt seada sammud kõigepealt Sindi muuseumisse, mis asub üsna linna keskpaigas.

Nii juhtuski, et ühel muljetavaldavalt meeldejääval päeval vajutasime veidi raskelt liikuva ukse linki. Juba hetk hiljem tervitas eeskojas põneval pilgul uudistavaid saabunuid sõbralikult naeratav inimene, kes kuulas tähelepanelikult meie küsimise ära. Andsime teade, et oleme uusasukad, kes soovivad tutvuda linna mineviku ja olevikuga.

Loe edasi: Sindi esimene inimene ehk tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus

Mart Tõnismäe asub tööle Pärnu linna kultuuri ja sporditöö peaspetsialistina

„Aeg on kui vankriratas, mis aina veereb. Vankriratta saad peatada aga ajaratast mitte. Minu ajaratas Sindis on veerenud ja kulgen edasi,” teatas Tori valla kultuurinõuniku ametis olnud Mart Tõnismäe, kes enne nelja omavalitsuse ühinemist alustas tööd Sindi linna haridus- ja kultuurinõunikuna.

Mart Tõnismäe (paremal) koos viimase Sindi linnapea Rein Ariko ja Pärnu linnavolikogu esimehe Andres Metsojaga Sindi paisu lammutamist vaatamas Foto Urmas Saard — Mart Tõnismäe (paremal) koos viimase Sindi linnapea Rein Ariko ja Pärnu linnavolikogu esimehe Andres Metsojaga Sindi paisu lammutamist vaatamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta teadis, et tema töö on ajutine ja suhteliselt lühikest aega kestev, aga suhtus oma ülesannetesse kaugeleulatuvate kavatsustega[/pullquote]„Aitähh teile vahvad Sindi kultuuri ja haridustöö tegijad! Oli väga meeldiv teiega koos luua ja toimetada,” kirjutas Tõnismäe täna hommikul meililistis austuse ja lugupidamisega neile Sindis tegutsevatele omavalitsuse allasutustele ja koostöö kaaslastele, kellega ta eelmisel aastal alustas.

Mullu märtsi alguses pidas äsja ametisse nimetatud Sindi linna haridus- ja kultuurinõunik esmatähtsaks kohtumist volikogu haridus- ja kultuurikomisjoniga, et tutvustada oma senist elu ja tegevusi. Samas kuulas ta osavõtlikku tähelepanelikkusega komisjoni liikmete mõtteid ning avaldas omapoolseid nägemusi linna edasises kultuurielus. Tõnismäe tuli linnavalitsusse asendama lapsepuhkusele jäänud samas valdkonnas töötavat Kairi Gustavsoni. Ta teadis, et tema töö on ajutine ja suhteliselt lühikest aega kestev, aga suhtus oma ülesannetesse kaugeleulatuvate kavatsustega, nagu tahtnuks kümneid aastaid linna (nüüd siis valla) kultuurielus osaleda.

Loe edasi: Mart Tõnismäe asub tööle Pärnu linna kultuuri ja sporditöö peaspetsialistina

Automudelismi juhtrajasõidu MM-il „jääkarudemaal”

13.- 20. oktoobrini toimusid Soomes, Vaasas järjekordsed automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018.

Hotell Vallonia Vaasas, kus toimusid automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018 Foto Johannes Mets — Hotell Vallonia Vaasas, kus toimusid automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018. Foto: Johannes Mets

[pullquote]Karmen parandas oluliselt oma positsiooni ISRA reitingutabelis ja tõusis 101. positsioonile[/pullquote]Võistluspaik asus hotelli Vallonia keldrikorrusel, samas ka ööbisime.

Mõned eksootilisemate maade (Brasiilia, Uus-Meremaa) võistlejad olid avaldanud arvamust, et Vaasa pidigi olema koht, kus elavad ainult jääkarud. Osales 16 riiki, kes kõik ka varasematel MM-idel osalenud. Eestlasi osales sel korral kuus: Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine ja Reio Lõhmus Haapsalust, Karmen Mets Jõõprest, Heiko Tamme, kes elab ja töötab hetkel Soomes ja Einar Viira Äksist. Sindist sõitsime Karmeniga välja juba 9. oktoobril, et saaks enne võistlusi rajaga kohaneda ja see kulus marjaks ära. Esimesed päevad kulusid Karmenil uue puldiga kohanemisele ja eri mudelite seadistuste paika saamisega. Neljapäeval ja reedel hakkas sõit juba ilmet võtma.

Laupäeval algasid võistlused PR-24 klassiga. Osales 69 kaheliikmelist meeskonda. Siinjuures tuleb märkida, et võistlema lubati ka päris palju kohalikke ISRA reitinguta võistlejaid. Ette olid nähtud ametlikud treeningsõidud ja samas jagati ka võistkondadele loosi teel välja mudelikomplekt (raam, mootor, kaks paari kumme ja kaks keret). Treeningsõitude lõpuks pidi võistlusmudel koos olema ja tehnilisse komisjoni antud. Kuna Karmen sõitis paaris Haapsalu noormehe Reioga, siis jagasime tööd omavahel ära ja saime kõigega kenasti hakkama. Peale tehnilist komisjoni algasid kvalifikatsioonisõidud.

Loe edasi: Automudelismi juhtrajasõidu MM-il „jääkarudemaal”

Sindi paisu murtud esimene läbipääs lubab lõhel juba ülesvoolu ujuda

Täna kogunes suurem rahvahulk lammutatava Sindi paisu juurde, kus avaneb aastakümneid kinni olnud kalade rändetee.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Alar ja keskkonnaminister Siim Kiisler Foto Urmas Saard — Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Alar ja keskkonnaminister Siim Kiisler. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Riik ostis Sindi paisu Rajult selleks, et teha algust praktiliselt hävinud Pärnu jõe lõhepopulatsiooni taastamisega[/pullquote]Kauaoodatud sündmuse tunnistajana viibis kohal keskkonnaminister Siim Kiisler ja Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Alar, kes võtsid paraja raskusega vasarad kätte ja lasid ennast eeskuju andvalt suure stendi ees pildistada. Stendil olev kiri soovitas teha endast sepahaamriga paisu taustal pilt ja lisada see Instagrammi või Facebooki. „Nii aitad kaasa teadlikkuse tõstmisele paisude kahjulikust mõjust elukeskkonnale ning panustad projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamise” tutvustamisse,” võis plakatilt lugeda. Pildistamise võimalust kasutasid mitmed teisedki kohalviibinud.

Keskkonnaminister kiitis algatusrühma “Sindi pais” eestvedajat Hans Solli, kelle kümne aasta pikkune tegevus on nüüd vilja kandmas. Kiisler meenutas, et Mati Raidma allkirjastas ministri ametis Sindi paisu riigile võõrandamise otsuse ja Marko Pomerantsi viseeringu järel algasid lammutust ettevalmistavad tööd.

Loe edasi: Sindi paisu murtud esimene läbipääs lubab lõhel juba ülesvoolu ujuda

Juubelit tähistanud Sindi muusikakooli eellugu ulatub Rammi aega

Enne Sindi seltsimaja suure lava siniste eesriiete avanemist kostusid saalis istujateni kolmel korral laulu „Õrn ööbik” esimesed noodid, mis lisasid ootuspõnevust Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli 30. juubelikontserdi algusminutitesse.

Sindi muusikakooli juubelikontsert Foto Urmas Saard — Sindi muusikakooli juubelikontsert. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Marko Šorin on võrrelnud Rammi „19. sajandi Mattiiseniga[/pullquote]“Laupäeval, 20. oktoobril, toimunud kontserdil sai kauni muusikalise ülevaate kooli tegevusest. Õhtujuhid jutustasid õppeasutuse kujunemise lugu ja rääkisid inimesest, kelle nime Pärnumaa suurima valla ainus huvikool kannab.

Väga vajalikku muusikalist haridust andev kool sündis väikelinna 1988. a omaaegsete hästi innukalt tegutsenud lastevanemate algatusel, esmalt siiski Pärnu muusikakooli osana. Ka juubelikontserdi õhtujuhid olid muusikakooli lapsevanemad. Esimeseks ja ainsaks erialaks valiti koorilaulmine. Õpetööks kasutati gümnaasiumi hoones asuvat muusikaklassi. Aastate kulgedes võis hakata õppima klaverit, tasapisi lisandusid akordioni ja viiuli tunnid.

Loe edasi: Juubelit tähistanud Sindi muusikakooli eellugu ulatub Rammi aega