Kuulutati välja riimkroonika konkurss

Otepää Kultuurikeskused kuulutas välja Otepää valla riimkroonika kirjutamise konkursi. Konkurss kestab kuni 3. märtsini 2019.

Fotomeenutus juunikuisest Otepääst. Foto Urmas Saard
Fotomeenutus juunikuisest Otepääst. Foto: Urmas Saard

[pullquote]korraldamiseks on andnud inspiratsiooni Oskar Kruus oma samanimelise luuleteosega ning iga-aastane Otepää valla jõuluvanade kokkutulek[/pullquote]Otepää Kultuurikeskused loomejuht Merilin Kirbits ütles, et konkursi eesmärgiks on innustada inimesi rohkem ennast väljendama ning neid ümbritseva elu-olu kohta arvamust avaldama. Lisaks jäädvustatakse sellega ka Otepää valla ajalugu.

„Konkursi korraldamiseks on andnud inspiratsiooni Oskar Kruus oma samanimelise luuleteosega ning iga-aastane Otepää valla jõuluvanade kokkutulek, kus lauldakse vanal heal viisil eelmise aasta põletavatel teemadel,“ selgitas Merilin Kirbits. „Riimkroonika sisuks peakski olema ümbritseva elu-olu kajastus, kirjutaja jaoks olulised teemad, nende positiivsed ja negatiivsed küljed.“

Loe edasi: Kuulutati välja riimkroonika konkurss

Pärnu seenioride vabaajamess algas ühislaulmisega

Pärnu kaubanduskeskuses Kaubamajakas toimus täna kolmas seenioride vabaajamess, mis algas teleajakirjanik Reet Linna eeslaulmisel ühislauluga “Mööda teed, mis on kividega kaetud…”.

Pärnu seenioride kolmas vabaajamess. Foto Urmas Saard
Pärnu seenioride kolmas vabaajamess. Foto: Urmas Saard

[pullquote]TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikool tutvustas messil oma õpiprogrammi.[/pullquote]Laulude ja tantsudega jätkati terve päeva. Esinesid naiskoorid Lauluring ja Eluring, naisansambel Kadri ja 15. veebruaril kolmekümneseks saav segaansambel Maarjahein. Laulis ja tantsis folklooriselts Mesilane. Musitseerisid Raeküla Vanakooli keskuse tantsuansambel Metsatuka Muusikud, Vana-Pärnu pillirühm Karmoškasemud. Solistina esines Maidu Maamees ja väga paljud teised.

Lisaks meelelahutuslikele elamustele kuulati loenguid. Dementsusest rääkis Mari Rull, Dementsuse Kompetentsikeskuse integreeritud teenus- ja sotsiaalhoolekande fookusvaldkondade juht. Inkotoa miniloenguga küsiti “Kas ka Sina oled saanud diagnoosi “Vaata passi!”” Lahe Kinnisvara jagas nõuandeid “Kuidas kinnisvaraga mitte petta saada”.

Loe edasi: Pärnu seenioride vabaajamess algas ühislaulmisega

Annely Akkermann: mul on väga tore naabrinaine

Arvukalt fotosid talvisest Kihnust ja selle saare elanikest, piltuudist täiendavad sõnalised selgitused.

Õed ettevõtjad - Annely Akkermann ja Elly Karjam. Foto Urmas Saard
Õed ettevõtjad – Annely Akkermann ja Elly Karjam. Foto: Urmas Saard

[pullquote]see oli siiski väga nappide sekundite kestel toimunud etendus, mida rohkem Nurr ei korranud[/pullquote]Teisipäeva hommikul astusime Munalaiu sadamast reisiparvlaeva Kihnu Virve pardale, et esimese reisiga läbi jää Kihnu murda. Kapteni sillal oli jälle Kihnu laevaliinide kõige staažikam kapten Vladimir Zenjov, keda AS Kihnu Veeteed asutaja ja kunagine juht Annely Akkermann usaldab ning austab. Annely oligi Külauudiste infoveski inimeste võõrustaja tema kodusaarel, kus üks külalistest peatus viimati täpselt kaks aastat ja neli kuud tagasi ja teine käis kihnlastele rahvatantsudega esinemas arvatavalt 50 aasta eest.

Et samal päeval õigeks ajaks tagasiminekule jõuda ja päevast viimast võtta, selle eest kandis Annely täiel määral hoolt ja meil polnud vaja ajagraafikut jälgida. Esmalt viis lahke Saare talu perenaine uudiste otsijad saare teises otsas asuvasse häärberisse.

Loe edasi: Annely Akkermann: mul on väga tore naabrinaine

Videoülevaade: Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisest 2. veebruaril

Video valmis Kaur Kasemaa kaamera hoidmisel ja SG stuudioringi teiste abiliste koostöös. Paarikümne minuti pikkusest materjalist koostati 3,15 minutiline kokkuvõte.

Kaur Kasemaa suunab drooni Seljamaa monumendi kohale. Foto Urmas Saard
Kaur Kasemaa suunab drooni Seljamaa monumendi kohale. Foto: Urmas Saard

Video alguses ja lõpus tehtud droonikaadrid said võimalikuks tänu sellele, et Sindi gümnaasiumi teletöö huvilistel on võimalik kasutada kooli 180-ks sünnipäevaks Sindi linnavalitsuse poolt kingitud drooni. Lennumasina kasutamine lisab põnevamaid võimalusi videoklippide kokkumonteerimisel.

Seljamaa monumendilt eemaldasid sinimustvalgetes värvides katte Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, Tori vallavanem Lauri Luur ning Sindi gümnaasiumi õpilased Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen. Aulas kõneles Seljamaa tööst Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste. Monumendi valmimist rahastati üldrahvaliku korjanduse teel saadud annetustest, millele Tori vald ja Rohelise Jõemaa kogu lisas omalt poolt olulise täienduse. Avapäeva piduliku tseremoonia stsenaariumi valmistas täies mahus ette Sindi gümnaasiumi vabatahtlik aktiiv.

Urmas Saard

Samal teemal:

Jüri Trei, Lauri Luur, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen avavad Seljamaa monumendi. Foto Urmas Saard

 

 

 

Miks Jüri Trei hoidis Seljamaa monumendi avamise ajal Peterburi Teatajat käes?

Jan Enriko Laidsalu: üle Eesti leidub sadu paiku, mis seotud meile iseseisvuse kindlustanud Vabadussõjaga

Otsige mõni selline koht üles, võtke pildile Eesti sümboolikat, jäädvustage seal ennast ja/või oma sõpru ning postitage Kindral Johan Laidoneri Seltsile, et osaleda „FotoLoto” auhinnaloosis.

Jan Enriko Laidsalu. Foto Urmas Saard
Jan Enriko Laidsalu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Meil ei ole vaja kahelda enam selles, kas me ikka oleme riik või lihtsalt oma keeles rääkivad rännumehed[/pullquote]„FotoLoto” mõte tekkis Laidoneri seltsi noortel üsnagi juhuslikult. Seltsi noortel polnud veel otsest väljakujunenud traditsiooni, kuidas vabariigi aastapäeva tähistada. Nii hakkaski mõte idanema.

Meie idee on taastada sild inimeste ja riigi vahel, ainuüksi sellepärast, et poliitilise retoorika ülevoolavus on hakanud Eesti ühiskonda lõhestama. On vanarahvatarkus, et koerad hauguvad, kuid karavan läheb edasi. Meie ei ole siin selleks, et oma nina toppida poliitikasse, kuid meil on vaja hoida eestlasi koos ühtse eesmärgi poole pürgiva rahvana. Ei saa olla nii, et Eesti rahvuspühale läheme vastu sellise mentaliteediga, et teistsugused mõtted on justkui maitsev praad lõunasöögiks. Meil on ühine ajalugu ja ajaloos täitub meil riigina kohe 101 aastat kogemust ja mälu. Osa sellest ajast on tallanud Eesti mulda vaenlase kirsad, teise osa sellest oleme kasvatanud oma riiki.

Loe edasi: Jan Enriko Laidsalu: üle Eesti leidub sadu paiku, mis seotud meile iseseisvuse kindlustanud Vabadussõjaga

Pärnu linn tunnustas nelja pärnakat

Pärnu linnavolikogu otsustas anda vapimärgi Andres Laanemetsale, Eha Vellendile ja Ester Vilgatsile ning teenetemärgi Maie Nuustile.

Ester Vilgats vahendab Terevisioonile operatiivselt värskeid teateid. Foto Urmas Saard
Ester Vilgats vahendab Terevisioonile operatiivselt värskeid teateid. Foto: Urmas Saard

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets saab vapimärgi nr 102 haridus- ja kultuurielu edendamise eest Pärnu linnas. Laanemets on Pärnus koolijuhina töötanud 20 aastat, ehitades koos meeskonnaga üles kooli, mis on juba pikki aastaid Eesti koolide absoluutses tipus. Ta on väga pühendunud koolijuht, kes panustab palju energiat selleks, et õpilastel oleks hea õppida ja õpetajatel hea õpetada. Laanemets on aktiivne Pärnu Rotary Klubi ja sihtasutuse Endla Teater nõukogu liige ning koolijuhtide arvamusliider.

Pärnu haigla sisehaiguste kliiniku polikliinilise osakonna funktsionaaldiagnostika kabineti õde Eha Vellend saab vapimärgi nr 103 pikaaegse panuse eest Pärnu terviseedenduse arendamisel. Ta on õena töötanud 37 aastat, jagades aastate jooksul kogutud teadmisi ja kogemusi nii oma kolleegide kui kogukonnaga. Ka oma vabast ajast on ta alati olnud nõus tegelema südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamisega. Vellend on olnud mitmete terviseedenduslike ettevõtmiste eestvedaja, algatades näiteks liikuva südametoa projekti, mille raames on enam kui kümne aasta jooksul erinevatel kultuuri- ja spordisündmustel tasuta terviseteste tehtud.

Loe edasi: Pärnu linn tunnustas nelja pärnakat

Külmalinnas Jõgeval avati jääsea skulptuur

5. veebruari õhtul Jõgeva kesklinna pargis toimunud kollase maasea aasta alguse pidustustel avati jääst seaskulptuur.

Jääst seajkuju avamine Jõgeval. Foto Marge TasurJõgeva kesklinna ilmekust ja atraktiivust toova jääsea valmistas skulptor Mari Hiiemäe. Jõgeva valla talvekeskusesse paigutatud seakuju kaalub terve tonni ja selle valmistamine läks maksma 1500 eurot. „Siga“ jääb parki seniks kuni ilmad lubavad.

Hiina horoskoobi järgset kollase maasea aastat tervitasid JJ-Street tantsijad, tuletantsija Krista Palm ning Jõgeva kultuurikeskuse kolm põrsakest, kes pakkusid rahvale õnneküpsiseid, sooja teed ning ingverijooki. Sündmuse korraldas Jõgeva vallavalitsus koostöös kultuuritegijatega.

Jaan Lukas

 

Jääst seajkuju avamine Jõgeval. Foto: Marge Tasur →

Pärnu linn kavandab uut esindushoonet

Pärnu linnavalitsus soovib kesklinna ehitada uue esindushoone, kus oleks võimalik näitusi vaadata, kontserte kuulata ja volikogu istungeid pidada.

Praegu poolitab tulevase Pärnu kunstihoone asukohta kunagine raudteetamm. Foto Urmas Saard
Praegu poolitab tulevase Pärnu kunstihoone asukohta kunagine raudteetamm. Foto: Urmas Saard

[pullquote]maja alt läbi minev diagonaalne tänav kulgeb hoonemahtude vahelt või on hoone siselahenduse osa[/pullquote]Täna välja kuulutatud Pärnu kunstihoone ja selle lähiümbruse arhitektuurivõistluse võistlusjuhendi järgi kavandatakse kesklinna kuni viiekorruselist hoonet, kus asuks kolm näitusesaali, kaks vajadusel ühendatavat kontserdi- ja muude ürituste saali, kunstikool, loomemajanduse rendipinnad ja muud ruumid. Hoone suletud netopind oleks kuni 4500 ruutmeetrit, praeguse eelarvestrateegia kohaselt valmiks see 2021. aastal.

Uus esindushoone asuks Martensi maja, Port Artur 2, tulevase Aia tänava pikenduse ja Pika tänava vahel, teisele poole Pikka tänavat jääb bussijaam. Praegu poolitab hoone asukohta kunagine raudteetamm, mida mööda detailplaneeringu järgi peaks tulevikus kulgema jalakäijate tänav. Kas maja alt läbi minev diagonaalne tänav (kunstipromenaad) kulgeb hoonemahtude vahelt või on hoone siselahenduse osa, selgub pärast arhitektuurivõistlust.

Loe edasi: Pärnu linn kavandab uut esindushoonet

Seto kuningriigi aukonsul Kihnus pälvis presidendilt teenetemärgi

Kui Külauudiste infoveski toimetajad eile Kihnu saart väisasid, siis võeti päevakavasse ühena kindlatest sihtpunktidest SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätase Rootsikülas asuv Uiõ-Matu kodutalu.

Mare Mätas, Uiõ-Matu talu perenanine kolmepäevase utetallega. Foto Urmas Saard
Mare Mätas, Uiõ-Matu talu perenanine kolmepäevase utetallega. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mare Mätas: looduskaitses jääb ka inimene ise osaks loodusest[/pullquote]Tuletorni juurest Uiõ-Matule sõites möödusime nende mõlema läheduses asuvast Metsamaa pärimustalust, kus eelmisel suvel leidis aset maailma esimene kudumisfestival. Kihnu meistrid õpetasid rahvusvahelisele seltskonnale põlvikute kudumist. Tänavu suvel jätkuval kudumisfestivalil läheb kinnaste kudumiseks. Kudumisfestivalid toimuvad Mare juhitud sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum eestvedamisel.

Kui me eeskoja ust hiilivalt paotasime, astus esimesena vastu kolmandat päeva Uiõ-Matu peret rõõmustav must utetall. Köögis pliidi ääres askeldas Mare. Seljas pidulik rahvariidest kört (mandri inimese arvates seelik) nagu oleks meie tulekuks eriliselt valmistunud. Tegelikult on pidulikkust kujutav kört Kihnlaste igapäevane rõivaese. Kördikangas valmib nii tema enda kui tublide tütarde nobedate näppude abiga tagakambris plõksuvatel kangastelgedel.

Loe edasi: Seto kuningriigi aukonsul Kihnus pälvis presidendilt teenetemärgi

Tartu rahulepingu päev Taaralinnas

„Arras päev kõigile Eesti ajaloohuvilistele,” ütleb ajaloolane Aldo Kals, kes osales küünlapäeval koos sajakonna inimesega Tartus Vanemuise tn. 35 Rahumaja juures toimunud ajalooüritusel. „Isegi pakane andis järele ja kinkis meile pehme, koguni lörtsise, hilisõhtul aga kerge lumesajuga imeilusa talveilma,” kirjeldab Kals.

Ajaloolise Petseri maakonna lipp Rahumaja juures. 2.02.2019. Foto Ain Väli
Ajaloolise Petseri maakonna lipp Rahumaja juures. 2.02.2019. Foto: Ain Väli

Kohalviibinu sõnul tuli kohale viimaste aastate suurim rahvahulk. Märkamatuks ei jäänud Petseri maakonna rohe-valge lipp leelo sümboli sinise kandle kujutisega. Petseri kloostri kellamäng kutsus inimesi lähemale ja siis kõlas pidulikult hümn, mida paljapäi kuulati. Magnetlindilt kõlasid näitleja Raimo Aasa ilukõneliselt loetud Tartu rahulepingut ülistavad kirjaread. Poska gümnaasium kostitas osavõtjaid kuuma teega. „Rahvakogunemise peakorraldaja Rein Koch kinkis koolile 50 eksemplari faksiimilekoopiat Tartu rahulepingu terviktekstist, mis tänuga vastu võeti,” vahendab Kals, kes paljude teiste sõnavõtjate hulgas samuti lühidalt kõneles ja ette loetud teksti Külauudistele saadetud ülevaatliku loo juurde lisas.

Kals juhtis kuulajate tähelepanu olulistele daatumitele ajalooraamatus.

Täpselt 200 aastat tagasi astus tsaaririigi Liivimaa kubermang Euroopa õigusruumile tubli sammu lähemale. Nimelt kaotati 1819. aastal Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis pärisorjus! Ka oli see aasta Eesti rahvusliku suurmehe Johann Voldemar Jannseni sünniaasta.

Loe edasi: Tartu rahulepingu päev Taaralinnas

Pille Lill: Kuidas äratada noortes huvi vähem populaarsete kunstiliikide vastu?

Olen andnud kontserte sadades Eesti kultuurimajades, tõmbekeskustest väikeste piiriäärsete küladeni. Kahjuks ei kuule alevites ja külades just tihti kõrgel tasemel klassikalist pillimängu või ooperilaulu ega näe kunstinäitust. Kui see võimalus avaneb ning inimesed saavad oma kodukohas tavapärasest erineva kultuurielamuse, näen alati publiku silmis tänulikkust.

Pille Lill. Foto erakogust
Pille Lill. Foto erakogust

[pullquote]oma külas ei ole enam ammu puhast viiulimängu kuulda[/pullquote]Eriliselt innustab mind aga laste ja noorte siira emotsiooni nägemine. Paljudel neist pole eelnevalt olnud võimalust klassikalist laulu kuulda või instrumente nii lähedalt uudistada. „Ma ei kujutanud ettegi, et niimoodi on võimalik laulda!“, ütles mulle kord pisike preili ühes väikses piiriäärses külas kontserdi lõppedes.

Samuti olen noore publiku puhul korduvalt märganud, kuidas esimestest taktidest tekkiv võõristus siiraks uudishimuks kasvab. Leian, et pole paremat viisi meie järelkasvu inspireerida, kui viia neile koju kätte erinevate kulturiliikide esindajaid ning vähem populaarseid kunstivorme tutvustada.

Loe edasi: Pille Lill: Kuidas äratada noortes huvi vähem populaarsete kunstiliikide vastu?

Kristina Šmigun-Vähi stardib Tartu Teatemaratonil

Kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi osaleb üheksa-aastase vahe järel suusavõistlusel, startides sel pühapäeval Tartu Maratoni programmi kuuluval Tartu Teatemaratonil.

Pildil Kristina Šmigun-Vähi 2013. a põhja suusaalade MM-il Val di Fiemmes. Foto Stanislav Moškov  Õhtuleht  Scanpix
Pildil Kristina Šmigun-Vähi 2013. a põhja suusaalade MM-il Val di Fiemmes. Foto: Stanislav Moškov / Õhtuleht / Scanpix

Esmaspäevase seisuga on end Tartu Teatemaratonile kirja pannud 82 neljaliikmelist tiimi, mida on mullusega võrreldes poole enam. Stardinimekirjast leiab ka Šmigun-Vähi, kes sõidab Reformierakonna võistkonna viimast vahetust (Palu-Elva, 16 km).

Kristina, millal viimati suusavõistlusel osalesid?

2010. aastal Falunis oli viimane MK-etapp ja pärast seda osalesin veel kevadel ka Eesti meistrivõistlustel. Pärast seda pole ma numbrit selga pannud. Ütleme nii, et viimasest stardist on ikka hea mitu aastat möödas.

Kuidas on olnud viimastel aastatel lood suusatamisega? Ehk et palju oled viimastel aastatel rajale jõudnud?

Üks mis kindel – ma olen suusatamist alati armastanud ja see ei ole muutunud. Just viimasel paaril talvel olen suusatamist kohe erilise mõnuga võtnud! Minu viimaste aastate suusatamised on tavaliselt olnud koos oma lastega.

Loe edasi: Kristina Šmigun-Vähi stardib Tartu Teatemaratonil

Nõmmel tähistatakse Hiina uusaasta saabumist tule- ja trummisõuga

Teisipäeval, 5. veebruaril kell 18 ootab Nõmme linnaosa valitsus kõiki Nõmme sotsiaalmaja hoovi (Pihlaka 12) tähistama Hiina uusaasta saabumist.

Kelfiriuse tule show Sindi seltsimajas 2015.  a. Foto: Urmas SaardHiina uusaasta saabumise peol esinevad Kelfiriuse tule-show ja rütmigrupp Macieira De Ouro, mida juhib Reigo Ahven.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tähistatakse Nõmmel Hiina uusaasta saabumist esmakordselt. „Kui mujal Nõmmel toimub aasta jooksul mitmeid üritusi nii linnaosavalitsuse kui kodanikuühenduste eestvedamisel, siis Männiku piirkonnas on neid seni olnud vähem. Oleme linnaosa kultuurielu rikastamiseks algatanud mitmeid uusi ettevõtmisi. Näiteks eelmisel suvel kontserdisari Ravila pargis. Loodetavasti kujuneb Hiina uusaasta saabumise tähistamisest Männikul traditsioon,“ lausus Šillis.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus

 Kelfiriuse tule-show Sindi seltsimajas 2015.  a. Foto: Urmas Saard →

Miks Jüri Trei hoidis Seljamaa monumendi avamise ajal Peterburi Teatajat käes?

105 fotot

Tartu rahulepingu 99. aastapäeval avasid Pärnumaa portreeskulptor Ülo Kirdi loodud Julius Friedrich Seljamaale pühendatud monumentaalse mälestusmärgi Lauri Luur, Jüri Trei, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen.

Jüri Trei, Lauri Luur, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen avavad Seljamaa monumendi. Foto Urmas Saard
Jüri Trei, Lauri Luur, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen avavad Seljamaa monumendi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond[/pullquote]Külauudiste infoveski on Julius Friedrich Seljamaa monumentaalse mälestuse jäädvustamisele Sindi linnas sedavõrd rohkelt tähelepanu pööranud, et tekib õigustatud küsimus kas mitte ülemäära palju? Kodanikualgatuse korras sündinud ideekandvuse eest hoolitsenud Sindi ajalooklubi väljendab tänu ka Pärnu Postimehele, Tre Raadiole ja üleriigiliselt levivale Maalehele, kes on alaliselt väikelinna initsiatiivi omapoolselt kajastanud. Tänuväärselt oli kohal ka Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond, kelle videokajastust näeb veidi aega pärast selle loo avaldamist. Vaatamata sellele, et kohalikule kogukonnale tähtsal päeval polnud sündmust kajastamas üleriigiline tele- ja raadioajakirjandus, ei vähendanud see vähe märgatud asjaolu kohalviibinute ülevat meeleolu.

Loe edasi: Miks Jüri Trei hoidis Seljamaa monumendi avamise ajal Peterburi Teatajat käes?

RB või Hyperloop, kas ainult ulmeline mõtisklus?

Osalesin hiljuti ühes tänavaaktsioonis, milles tõmbasime tähelepanu Rail Balticuga (RB) seotud kahtlustele ja vastuseta (või salastatud vastusega) küsimustele. Mitme võhivõõraga vesteldes selgus minu jaoks üsna üllatav tõsiasi. RB poolehoidjad tõid oma veendumuse põhjustena välja aina ühtesid ja samu, aastaid tagasi avalikkusele aksioomidena ettemaalitud väiteid.

HyperLoop 1 fotopangast Visualhunt
HyperLoop 1 fotopangast Visualhunt

Loe edasi: RB või Hyperloop, kas ainult ulmeline mõtisklus?

Kümnes Euroopa Saunamaraton pakkus lusti ja põnevust

Küünlapäeval toimus järjekorras juba X Euroopa Saunamaraton, kus rajale läks 188 neljaliikmelist võistkonda. Läbida tuli 19 erinevat saunapunkti. Kokku osales 16 erinevast rahvusest saunalist. Lisaks sellele osales saunamaratonil BBC võttegrupp.

X Euroopa Saunamaraton Otepääl. Foto Adam Illingworth
X Euroopa Saunamaraton Otepääl. Foto: Adam Illingworth

Eestlastele lisaks osales saunamaratonil ungarlasi, sakslasi, venelasi, norrakaid, kreeklasi, soomlasi, uus-meremaalasi, itaallasi, poolakaid, inglasi, jaapanlasi, ameeriklasi, mehhiklasi, ecuadorlasi, lätlasi, leedukaid.

Euroopa Saunamaraton on ka mujal maailmas populaarsust kogunud, meie tublidele Eesti meediaväljaannetele lisaks tulid rajale BBC, SWD Magazin Saksamaalt, Reuters, European Pressphoto Agency.

Üks Saunamaratoni peakorraldajatest, Otepää Kultuurikeskused juhataja Jorma Riivald ütles, et ta jäi saunamaratoni korraldusmeeskonna tööga väga rahule. „Tagasiside saunaliste käest oli samuti positiivne, mulle tundub, et Saunamaraton hakkab muutuma rahvusvaheliseks tippspordiks!“ lisas Jorma Riivald.

Võitjad valiti välja nende neljaliikmeliste võistkondade vahel, kes läbisid saunakaardil märgitud kohad ja lõpetasid finišis kell 17.30. Esimesed kolm auhinda loositi välja esimesse kolmekümnesse jõudnud võistkondade vahel.

Loe edasi: Kümnes Euroopa Saunamaraton pakkus lusti ja põnevust

Trivimi Velliste: pole juhus, et Seljamaa istus Poska paremal käel

Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimehe Trivimi Velliste kõne Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi avamise puhul 2. veebruaril Sindi gümnaasiumi aulas.

Trivimi Velliste Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisel. Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tartu rahuläbirääkimiste fotodel istub Jaan Poska paremal käel siit Sindist pärit mees – Julius Friedrich Seljamaa[/pullquote]Head Sindi inimesed! Külalised lähedalt ja kaugelt!

Me oleme kindlasti tähele pannud, et kõigel elaval on mälu. Mälu on lindudel, loomadel, isegi pisikestel putukatel ja taimedel. Elusolevus, kes kaotab mälu, on määratud hukule. Nõnda on see kõige elavaga.

Aga mälu on ka rahvastel ja riikidel – nemadki ei saa püsida ilma mäluta. Kui nad kaotavad mälu, siis nad ka hukkuvad. Eesti rahva mälu on pikk, see ulatub tuhandete aastate taha. Kuid ka Eesti riigi mälu on üsnagi auväärne.

Loe edasi: Trivimi Velliste: pole juhus, et Seljamaa istus Poska paremal käel

Merlin Grosberg: kolm metskitse lumisel maastikul

Merlin Grosberg saatis täna Külauudiste infoveskile ülesvõtte väga kaunist talvisest loodusest, taamal näeb kolme kitse.

Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019. Foto Merlin Grosberg
Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019. Foto: Merlin Grosberg

„Saadan pildi, mille tegin Ilmatsalu matkaraja juures, kus nägin kolme kitse. Ilusalt lumine pilt kolme kitsega! Oli tõeliselt tore kohtumine ning üllatuseks sain ka kaamera peale,” kirjutab Grosberg ja lisab pildi pealkirjaks „Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019”

Kavandatakse Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimist

Eesti Rahvusraamatukogu, Riigi Kinnisvara AS ning Haridus- ja Teadusministeerium allkirjastasid lepingu, millega pandi alus Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise planeerimisele. Lepinguga pannakse paika hoone tehniliste vajaduste kirjeldamise ja neile järgnevate projekteerimistööde tellimise korraldus.

Rahvusraamatukogu  Tallinnas Foto Urmas Saard
Rahvusraamatukogu Tallinnas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Rahvusraamatukogu on rahvuskultuuri sümbol[/pullquote]Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise alustamiseks on riigieelarvest ette nähtud 1,3 miljonit eurot. Rahvusraamatukogu vajab investeeringuid, kuna muidu võivad ohtu sattuda nii hoones töötavad inimesed, külastajad kui ka seal hoitav kirjalik kultuuripärand.

Hoonesse on planeeritud paigutada ka Rahvusarhiivi Tallinnas paiknevad üksused. Tänu investeeringutele muutub hoone tulevikus turvaliseks, ökonoomseks, otstarbekohaseks ning tekib võimalus pakkuda uusi teenuseid.

Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnas, et Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine annab suurepärase võimaluse muuta linna südames paiknev hoone lisaks raamatukogule ka põnevaks kultuuritempliks, kus pidevalt toimub midagi ja külastajatel on huvitav aega veeta.

Loe edasi: Kavandatakse Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimist

Tartu rahu aastapäeva tähistatakse Eesti paljudes paikades väga erinevalt

Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäeval kogunetakse Pärnus Alevi kalmistule, Sindis koolimajja ja Seljamaa mälestusmärgi avamisele, Tallinnas Nõmme Rahu kirikusse.

Nõmme Rahu kirik. Foto Jukko Nooni
Nõmme Rahu kirik. Foto: Jukko Nooni

Juba homme, 1. veebruaril kell 18 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoorid ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Dirigendid Evelin Mei ja Marika Pärk. Kuulajaid tervitab Pärnu abilinnapea Marko Šorin.

Loe edasi: Tartu rahu aastapäeva tähistatakse Eesti paljudes paikades väga erinevalt

Maanteemuuseumi uut näitust mõtestavad sisepõlemismootoritest tootemipuud

Eesti Maanteemuuseumi kunstikonkurss valmiva näitusehalli „Masinate valitsemine“ teemat avava kunstiteose tellimiseks on lõppenud. Võitjaks osutus Jevgeni Zolotko kavand „Tootemipuud“.

Sisepõlemismootoritest tootemipuud.Konkursile laekus 8 kavandit, mille vahel žürii valis kolm auhinnalist kohta. Projekti eesmärk oli leida tänavu juuli lõpus avatavale näitusehallile „Masinate valitsemine“ sobiv ideelahendus, mis aitaks mõista ja avada näituse kahetähenduslikku pealkirja.

Võidutööks valis žürii Jevgeni Zolotko kavandi „Tootemipuud“, mille eesmärk on aidata külastajal luua tervik kolme alaekspositsiooni vahel ning olla sissejuhatajaks näitusega tutvumisel. „Oma aja ära elanud sisepõlemismootorite kestadest luuakse kolm skulptuuri, mille funktsiooniks on illustreerida uue loodava väljapaneku kontseptsiooni – masinate ülemvõimu. Tootemipuu, mis on ülesehitatud mootoritest kehastab kerge irooniaga meie austust ja praegusel ajal ka sõltuvat seisundit nendest liikumisvabadust tagavatest mehhanismidest,“ avas kunstnik Jevgeni Zolotko oma kavandi ideed.

„Žüriile meeldis võidutöö puhul just see, et kavand haakub hästi teemaga, kuid jääb seejuures piisavalt ambivalentseks ning avatuks erinevatele tõlgendustele. Loodavad skulptuurid annavad ruumile enam vertikaalset mõõdet ning tootemipuud võiksid raamistada ekspositsiooni algust ja lõppu,“ täiendas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Võidutöö maksumuse suurus on 14 000 eurot ning teos valmib tänavu mais.

Eesti Maanteemuuseumis toimub 15. veebruaril uue masinahalli eeltutvustus, kus esitletakse ka kunstikonkursi tulemusi ning saab näha esikolmiku kunstikavandeid.

Paavo Kroon
Eesti Maanteemuuseumi kuraator

Seljamaa büst tõsteti Sindi gümnaasiumi esisele paigaldatud graniitalusele

Vaata pildigaleriid: 30 fotot

Täna ennelõunal asetati Julius Friedrich Seljamaa pronksist büst graniidist püsttahuka otsa ja kogu taies kaeti koormakattega, mis laupäeva hommikul asendatakse kolmikvärvides kangaga, et juba Tartu rahu 99. aastapäeval avada erilise pidulikkusega Sindis sündinud mehe auks monumentaalne mälestusmärk.

Kujur Ülo Kirt annab oma tööle, Seljamaa büstile, viimast lihvi. Foto Urmas Saard
Kujur Ülo Kirt annab oma tööle, Seljamaa büstile, viimast lihvi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]oskus viibida õigel ajal õiges kohas ja kasutada avanenud võimalusi eesti rahva teenimiseks[/pullquote]Julius Friedrich Seljamaale (8. aprill 1883 – 17. juuni 1936) monumendi püstitamise mõte sündis Sindi ajalooklubi eestvedamisel kodanike algatuse korras. Lisaks Sindi ajalooklubi poolt väljakuulutatud annetuste kogumisele panustasid idee teostumise heaks Tori vald ja Rohelise Jõemaa koostöökogu Leader programmi meetmega.

Monumendi kaks graniidist moodulit paigaldati läinud aasta detsembri keskel. Vundamendi külgedest eenduv graniitplaat on mõõtmetega 1,66 X 1,21 m, jättes mulje nagu alus ripuks õhus. Alusplaadile toetub püstine risttahukas mõõtmetega 2,1 X 0,53 X 0,6 m. Punakaspruun graniit toodi Soomest, mõnesaja kilomeetri kauguselt Helsingist. Graniiti töötles Eero Vainikka (Sorvikivi OY, Soome). Seljamaa büsti autor on kujur Ülo Kirt. Büsti valas pronksi Tormis Disain OÜ loovjuht Bruno Kadak. Büst kaalub umbes 100 kilogrammi. Seljamaa allkirja valmistas ja tegi pronksivalu samuti Kirt oma Häädemeeste ateljees.

Loe edasi: Seljamaa büst tõsteti Sindi gümnaasiumi esisele paigaldatud graniitalusele

URMAS SAARD RÄÄKIS JULIUS FRIEDRICH SELJAMAA MONUMENDIST

Kuvatõmmis: 28​.​01​.​2019 – Sindi ajalooklubi esindaja Urmas Saard rääkis Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisest

Saate kuulamiseks kasuta seda linki: https://treraadio.bandcamp.com/track/28012019-sindi-ajalooklubi-esindaja-urmas-saard-r-kis-julius-friedrich-seljamaa-monumendi-avamisest

Skulptor Ülo Kirt paigaldab Julius Friedrich Seljamaa pronkskuju. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Milline ühisosa seob Sindit ja Raeküla?

Kui Piia Karro-Selg kutsus mind pajatama Raeküla inimestele oma tegemistest ja kindlasti ka Seljamaa monumendi sünniloost, siis õnnestus tal üksnes temale omase võluväega mõne minutiga selliselt ära „tinistada”, et andsin pikemalt mõtlemata nõusoleku, millest olnuks hetk hiljem juba väga piinlik ära öelda.

Kogunemine Raeküla Vanakooli keskuse koosolekute ja nõupidamiste ruumi. Foto Urmas Saard
Kogunemine Raeküla Vanakooli keskuse koosolekute ja nõupidamiste ruumi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Usun pigem juhitud juhustesse[/pullquote]Leppisime kokku, et juttu tuleb Sindi kui kogukonna mõjust kodanikuaktiivsuse kujunemisele. Olles veidi mõttesse süvenenud mõistsin ka Raeküla Vanakooli keskuse head mõju, mis levib perekond Pätside-aegse Pärnu linnaosa piiridest palju kaugemale. Servapidi puudutab see Sindi linnagi.

Presidendi kell

Raeküla rahvas oskab hästi teadvustada Pätside tähtsust oma linnaosa arenguloos. Kuid Eesti esimene president omab kindlat kohta ka Sindi ajaloos. Sindi raekoja avamise (8. augustil 1937) puhul kinkis riigivanem Konstantin Päts raekoja torni kella muretsemiseks Sindi alevivalitsusele 1000 krooni, mille andis üle pea- ja siseministri abi August Tuulse (Tenson). Enne sõda jäi torn siiski ilma kellata, aga mitte jäävalt. 2011. a 1. mail algatas tollane Sindi abilinnapea ja Sindi ajalooklubi liige Marko Šorin kella paigaldamiseks üldrahvaliku korjanduse – koguti 2700 eurot kella jaoks ja hiljem lisas linn täiendavalt juurde kella katteklaasi tarvis 1000 eurot. Tegu sai tehtud kodanike algatuse korras. Annetajate hulgas oli ka Toomas Hendrik Ilves ja presidendi kantseleiga kooskõlastatult nimetati Sindi tornikell Presidendi kellaks. Kell avati suure pidulikkusega 2013. a 1. mail.

Loe edasi: Milline ühisosa seob Sindit ja Raeküla?