Tuuli Hiiesalu

Valga koolilapsed käisid Kopra Karjamõisas mahetalu tegemistega tutvumas

Valga Vene Gümnaasiumi II b klassi ja Valga Põhikooli II c klassi õpilased külastasid esmaspäeval maheettevõtet Kopra Karjamõis, kus neile tutvustati mahepõllumajandust.

Lapsed võttis vastu perenaine Reet Luht, kes näitas, kuidas kasvavad vabapidamisel mahekanad. Osal lastel õnnestus tabada isegi hetke, kui kana munes. Lapsed said oma silmaga õues näha ka lambaid, parte ja broilereid. Kõige rohkem põnevust tekitasid aga sead ja põrsad, keda lapsed said ise kõrvitsatega toita. Samuti oli huvitav vaadata, kuidas mitusada hane üheskoos toimetasid. II c klassi klassijuhataja Virve Sinisalu kinnitas, et külaskäik oli fantastiline. “Isegi mina sain mitu uut teadmist, ammugi siis veel lapsed,” rõõmustas õpetaja, et selline võimalus avanes.

Õhtupoolikul kogunesid Valga Vene Gümnaasiumi õpetajad, toitlustajad ja mõned teiste Valga koolide esindajad seminarile “Mahetoit kooli!”, kus jagati infot mahetoidu tootmise põhimõtete ja mahetoidu kvaliteedi kohta. Lisaks teoreetilisele infole sai mahetoitu ka maitsta. Mahetoidu päevaks valmistas Rema Köök osalejatele 100% mahetoorainest koolilõuna – pakuti kartuli-kõrvitsapüreed loomalihaga kooreses kastmes ning magustoiduks kohupiimakreemi astelpajumoosiga. Loe edasi: Valga koolilapsed käisid Kopra Karjamõisas mahetalu tegemistega tutvumas

Haanjas tuleb kodanikuühenduse konverents

28. novembril toimub Haanja Rahvamajas traditsiooniline kodanikuühenduste sügiskonverents “Mis peitub meie taga?” Üritusel astuvad üles ühendused maakonnast ja kaugemalt. Päeva juhib Urmo Kübar.

PÄEVAKAVA

11.00-11.30 Kogunemine, registreerimine

11.30-11.45 Tervitussõnad päevajuht Urmo Kübaralt. Saame tuttavaks

11.45-12.00 Maavanem Andres Kõivu tervitus. Võrumaa silmapaistvate ühenduste tunnustamine

12.00-12.20 “Sulbi Maarahva Seltsi alustalad – väsimatud naised ja toetav kogukond” – Sulbi Maarahva Selts

12.20-12.40 “Lapsepõlvest kantuna, viies põlvest põlve ühtehoidmist ja hoolimist” – Boose Selts

12.40-13.00 Jalasirutuspaus

13.00-13.20 “Tagaküla tasakaalustatud tegevuste tegurid” – Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla”

13.20-13.50 “Müürid meie sees ja ümber ” – Arutleme kodanikuühiskonna teemadel koos Urmo Kübara ja sotsioloog – dokumentalist Peeter Vihmaga

13.50-14.15 “Kuidas me lavka tagurpidi pöörasime ja mis edasi sai?” – MTÜ Tagurpidi Lavka

14.15-15.00 Lõunapaus

15.00-15.30 “Sibulatee – ühe võrgustiku lugu” – MTÜ Sibulatee

15.30 – 15.45 “Töö kiidab tegijat!” – Põimik lauludest, lugudest- Haanja kooli õpilased

15.45 – 16.00 Päeva kokkuvõtted. Head koduteed soovimine

Konverents toimub Võrumaa Ühisnädala raames. Ühisnädala puhul on tegemist üle Eesti toimuva ürituste sarjaga “Põnevad ühistegevused üle Eesti ja Sinu kodukohas” . 25. novembrist kuni 1. detsembrini korraldavad 13 Võrumaa ühendust 15 erinevat sündmust! Ürituste kavaga saab tutvuda aadressil www.uhisnadal.ee.

Järvamaal autasustati teenekaid haridustöötajaid

Järva maavanem Tiina Oraste autasustas Järvamaa teenetemärgiga Paide Täiskasvanute Keskkooli endist direktorit ja õpetajat Leo Schkiperovi ning matemaatikaõpetajat Mari Üürikest.

Leo Schkiperov (pildil) pälvis teenetemärgi kauaaegse südamega tehtud töö eest Järvamaa täiskasvanuhariduse edendamisel. Mari Üürikest autasustati kauaaegse pühendunud töö eest Järvamaa täiskasvanutele hariduse andmisel.

Maavanem annab autasud üle Paide Täiskasvanute Keskkooli 50. juubeli tähistamisel 23. novembril.

Allikas: Järvamaa uudisteportaal

Vanemuise teater teeb mängukavas muudatusi

Vanemuise teater vähendab uuslavastuste arvu ja loobub muusikali “Cats” lavale toomisest.

Vanemuise teatri repertuaaris on hetkel kuus muusikali – “Cabaret”, “Grease”, “Helisev muusika”, “Mary Poppins”, “Detektiiv Lotte” ja “Evita” ning neid mängitakse jätkuva publikumenuga. Juba praegu käivad teatris ka tuleval sügisel esietenduva muusikalide absoluutse tipu – “Ooperifantoomi” – ettevalmistustööd.

Sellest lähtuvalt langetas Vanemuine otsuse loobuda “Catsi” lavaletoomisest 3. mail 2014. aastal.

Teatrijuht Toomas Petersoni sõnul on tegemist väga ratsionaalse käiguga, mis annab võimaluse keskenduda Vanemuise teatri seni kõige mastaapsema lavastuse ettevalmistamisele – teadaoleva põhjal tõotab Vanemuise “Ooperifantoom” tulla oma tehniliste lahenduste poolest enneolematu. Lisaks pakub “Catsist” loobumise otsus publikule võimaluse kiirustamata osa saada senise repertuaari etendustest nii Tartus kui Tallinnas.

“Catsi” esietendus pidanuks toimuma tuleva aasta 3. mail ning etenduma 15 korda nii Tartus kui Tallinnas. Teater ostab “Catsi” piletid tagasi või vahetab need mõnele teisele meelepärasele Vanemuise etendusele.

Maablogi kirjutab Läänemere kaladest ja dioksiinist

Keskmine räim on tervisele täiesti ohutu ja seda võiks süüa kuni 300g nädalas. Foto: Tiit Koha

Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev rääkis Terevisioonis Läänemere kalade dioksiinisisaldusest.

Maablogi tõi välja kümme punkti, mida kalasõber peaks teadma Läänemere kalast ja selle söömisest.

Jah, maailma enim uuritud veekogu Läänemerd iseloomustab mitmete saasteainete kõrge tase. Dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB-sid on kokku umbes 400 erinevat ühendit, millest toksilised on umbes 30 – Läänemere kalad sisaldavad rohkem saasteaineid kui Põhja-Atlandi kalad. Need ühendid säilivad pikaajaliselt keskkonnas, bioakumuleeruvad toiduahelas ning võivad ohustada inimeste tervist ja keskkonda.
Tervisele ohtlikku dioksiini leidub kõige rohkem Läänemere põhjaosas, eriti Botnia lahes. Soomes lahes on seda vähem ja mere lõunaosas on olukord üsna rahuldav. Teadlaste andmed näitavad, et olukord Läänemeres on paranemas.

Järgmisi punkte saab juba lugeda siit.

Pühajärve rannapargi kujundusprojekt on valmis

23. oktoobril 2013 toimus Pühajärve rannapargi teemaline koosolek, kus räägiti Pühajärve rannapargi kujundusest heakorrastusprojekti raames. Pühajärve rannapargi dendroloogiline uuring, kujundusprojekt ja hoolduskava on tänaseks päevaks valmis saanud.

Töid teostanud maastikuarhitekt Kadri Maikov sõnas, et sai tööde tegemise ajal kokku mitmete Otepää valla elanikega, kel oli jagada oma fotokogusid, plaane, artikleid ja enda lugusid kogemustest ning nägemustest.

“Välja ilmusid imelised pildid GMP Clubhotel`i hoone ees vees olevast purdest, kuhu paate ankurdati,” rääkis Kadri Maikov. “Teiseks pärlileiuks osutus kavaleridemaja, mis jäi laululava ja GMP Clubhotel`i hoone vahele järve kaldale.” Nägemused Pühajärve rannapargist olid elanike ja ettevõtjate vahel väga äärmuslikud. Kadri Maikov tõdes, et pargi hooldus on jäetud mitmete omanike poolt tegemata. Inimtegevuse sekkumine aastaringselt raiete näol, nagu ka võsa eemaldamine talgukorras ühekordse tegevusena on jätnud oma jälje maastikusse ka käesoleval aastal. Loe edasi: Pühajärve rannapargi kujundusprojekt on valmis

Meremäel on olemas vabatahtlikud päästjad

7.novembril toimus oktoobris asutatud Mittetulundusühingu Meremäe Vabatahtlikud Päästjad esimene üldkogu.

Üldkogul anti päästjate koolituse läbinutele üle päästja tunnistused ning valiti uus juhatus. Meremäe Vabatahtlike Päästjate ühingu juhatusse kuuluvad Mikk Kooser, Elmer Suleva ja Karl-Joan Rahusoov. Meremäe priitahtlik päästekomando peab valmis olema kodude kaitseks 25.novembriks. Selleks ajaks peaks olema komando komplekteeritud kõigi hädapäraste päästevahenditega ning Meremäe vallalt saadud päästeauto peab olema töökorras ja väljasõiduvalmis.

Põlvamaa noored rääkisid õigustest ja kohustustest

7. novembril toimunud Põlvamaa noortekonverentsil “TAHAN≠TOHIN≠PEAN” oli põhitähelepanu noorte õigustel ja kohustustel.

Lisaks ettekannetele, tosinale osaluskohvikule ja filmi vaatamisel tunnustati Põlva kultuuri- ja huvikeskuses toimunud konverentsil maakonna tublimaid noorsootöö valdkonna edendajaid. Aasta enim silmapaistnud noorsootöötajaks valiti Kai Laanemaa. Aasta koostööks valiti Kanepi õpilasmaleva koostöö Kanepi kalmistuvahiga ja aasta kõige noortesõbralikumaks omavalitsuseks osutus Laheda vald.

Konverentsipäeva avanud maavanem Ulla Preeden sõnas, et noortel on oluline püüelda oma soovide täitumise poole ning kõik see, mida tahetakse elus saada on iseenda teha, peaasi selle juures on teada oma õigusi ja kohustusi.

Järgnenud ettekanded õiguste ja kohustuste teemale keskendusidki. Õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru rääkis inimõiguste kujunemisest, lasteõigustest ning sellest, et iga õiguse taga on peidus ka kohustus. Veebikonstaabel Andero Sepp rääkis internetikasutamise varjatud ohtudest. Pärast ettekandeid vaadati üheskoos konverentsi teemat kokkuvõtvat auhinnatud Taani filmi “Hoia minust kinni”.

Pärast lõunal moodustati kultuurikeskuse saali tosin osaluskohvikut. Teemade paljusus võimaldas igal ühel leida endale meelepärane. Valida sai järgnevate teemade vahel: noorte töötuse vähendamine, omaalgatuse ja poliitikasse kaasamise suurendamine kohalikus omavalitsuses, kooli vägivalla vastu võitlemine, ennetustöö narkootiliste ainete ning alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vähendamiseks, interneti ohutus, Euroopa reisijaõigused, lasteombudsman, meedia ning rahvusvahelised noorteprojektid. Päev lõppes teemade kokkuvõtetega.

Osaluskohvikus arutleti päevateemadel

7. novembril Paides toimunud Järvamaa noorte osaluskohvikus arutati noorte jaoks olulisi probleeme ja otsiti neile lahendusi.

Jarva.ee portaalis avaldatud videodes kommenteerivad arutelusid Järvamaa Noortekogu tegevjuht Kadri Pius, Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, Koeru Keskkooli huvijuht Kirsika Ilmjärv, Järva-Jaani vallavanem Arto Saar ja Ambla vallavanem Rait Pihelgas.

Videosid saab näha siit.

Selguvad fotovõistluse “Kultuurimälestused Vikipeediasse” parimad tööd

16. novembril kuulutatakse Arhitektuurimuuseumis välja fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse” selle aasta parimad tööd.

Kolmandat aastat toimuvale võistlusele saadeti septembrikuus üle 1500 foto Eesti muinsuskaitsealustest objektidest. Jäädvustatud said mälestised alates Liivimaa vanimast rehielamust, filmis “Suvi” nähtud Hinni talust maalilisel maastikul kuni Noblessneri laevatehase metallraske ellinguni Koplis. Kõik pildid laaditi failikogusse Wikimedia Commons ja on vaba litsentsi tingimustel kasutamiseks igale soovijale mis tahes otstarbel.

Eestis kultuuripärandi aasta programmi kuuluv mälestiste fotovõistlus on osa ülemaailmsest konkursist Wiki Loves Monuments, kus sel aastal on osalevaid riike kõigilt mandritelt ning saagiks rohkem kui 370 000 fotot. Kümme parimat pilti igalt maalt, seahulgas Eestist, pääsevad rahvusvahelisse vooru. Loe edasi: Selguvad fotovõistluse “Kultuurimälestused Vikipeediasse” parimad tööd

Õpilaste euroviktoriini peaauhind on Brüsseli-reis

Europe Directi Valgamaa teabekeskus korraldab koostöös Tartu Maavalitsusega õpilastele taas veebiviktoriini “Tunne Euroopa Liitu!”.

Veebis toimuv euroviktoriin on hea võimalus panna proovile oma Euroopa Liidu alased teadmised. Osaleda võivad kõik Valga ja Tartu maakonna üldhariduskoolide V-XII klassi õpilased.

Viktoriin on vastamiseks avatud 11. – 15. novembril 2013 aadressidel valga.maavalitsus.ee ja tartumaa.ee.

Vastata tuleb 21 küsimusele. Viimane, vabas vormis vastatav küsimus aitab võrdsete punktide korral välja selgitada parima lahendaja.

Hindamine toimub mõlemas maakonnas eraldi kahes vanuserühmas: V-VIII klass ja IX-XII klass. Mõlemas vanuserühmas saavad maakondade parimad auhinnaks raamatuid ning meeneid, mille on välja pannud Europe Directi teabekeskus. Euroopa Komisjoni esindus Eestis paneb mõlema maakonna vanema vanusegrupi parimale välja auhinna, milleks on reis Brüsselisse 2014. a. kevadisel koolivaheajal.

Tulemused avaldatakse internetis aadressidel valga.maavalitsus.ee ja tartumaa.ee. Võitjatega võetakse isiklikult ühendust.

Kuressaare ootab kandidaate stipendiumidele

Kuressaare linnavalitsus kuulutas välja avaliku konkursi kultuuri- ja haridusalase loomingulise tegevuse ning sporditegevuse toetuseks välja antavate stipendiumide taotlemiseks.

Taotletavad stipendiumid on järgmised: üks Kuressaare Kaunite Kunstide stipendium suurusega 320 eurot, üks stipendium Aasta Tegu Kultuuris suurusega 320 eurot, kuni kolm stipendiumi Aasta Tegu Hariduses suurusega á 320 eurot, üks stipendium Aasta Tegu Spordis suurusega 255 eurot, üks stipendium Aasta Parim Sportlane suurusega 320 eurot, üks stipendium Aasta Parim Noorsportlane suurusega 130 eurot, üks stipendium Aasta Parim Treener suurusega 255 eurot.

Heategevuslik noorteprojekt otsib toetajaid

MTÜ Raplamaa Noored on käivitanud projekti „Mäng on väikese inimese töö“ mille idee on luua samanimeline kauamängiv helikandja.

Antud plaadil saavad võimaluse laulda viiest Raplamaa vallast pärit 6 – 11 aastased laululapsed. Nii teevad selle põneva retke kaasa muusikaõpetajad ja nende laululapsed Rapla ja Juuru vallast (Thea Paluoja), Märjamaa vallast (Marju Plamus), Kohila vallast (Astrid Õigemeel, Maarja Paju) ja Kehtna vallast (Ea Hark).

Projekti õnnestumisele aitavad kaasa ka mitmed tuntud Eesti artistid. Lastega koos hakkavad laulma Teele Viira, Mart Sander, Marek Jürgenson, Birgit Õigemeel, Mikk Tammepõld, Lea Liitmaa, Rebecca Kontus, Luisa Värk, Taavi Peterson, Venno Loosaar, Kaire Vilgats Lõhmus ning veel mõni üllatusartist.

Projekti (plaadimüügi ja suure esitluskontserdi) tuluga toetatakse Tõnu Susi nimelise muusikastuudio rajamist Raplasse, et noortel muusikutel ja heliloojatel oleks koht enda loomingu salvestamiseks. Lisaks heategevuslikule suunale on võetud eesmärgiks luua vanadest armsatest viisidest kaasaegseid, tänapäevasevamalt kõlavaid lastelaule.

Projekt on järg MTÜ Raplamaa Noorte poolt elluviidud „Kuukiigutuse“ nimelisele heategevuslikule noortealgatusprojektile ja sellele saab hoogu anda siit.

AHHAA kutsub isadepäeva meisterdamismöllule

Pühapäeval, 10. novembril kutsub Teaduskeskus AHHAA kõiki lapsi koos oma isade ja vanaisadega Tartusse AHHAA keskusesse suurele AHHAA meisterdamismöllule, kus saab ehitada asju hambaharjarobotist elektrimootorini.

„Me tahame oma isadepäeva erisündmusega saada isad kätte töölt ja lapsed virtuaalmaailmast ning panna nad koos midagi vahvat meisterdama. Kutsun kõiki isasid ja vanaisasid AHHAAsse – tulge ja nautige koos tegemise rõõmu,“ ütles AHHAA juhatuse liige Andres Juur.

Kunagi varem pole AHHAAs ühe päeva jooksul nii palju meisterdada saanud. Selleks tuleb AHHAAle appi Teadusbussi meeskond, kelle eestvedamisel on üle maja korraga üles seatud kümmekond meisterdamispunkti.

Koos isade ja vanaisadega saab muuta mündid kuldseks ning ehitada laavalampe, õhupallikitarri ja linnumaju. Lisaks kasvatame kemikaalidega vesikasvusid ning paneme vikerkaare piima sisse. Etendusi annab AHHAA teadusteater ning usinamaid peresid premeeritakse isevalmistatud limonaadiga.

Päeva juhivad ning peredele korraldavad võistlusi Rakett 69 kohtunikud Aigar Vaigu ja Juhan Koppel.

Hingejutu inne hingipäivä: ettekuulutus tõsõst ilmast

Mu kallis ämm oll’ vast juba mitu aastat Vana-Roosa kalmuaian puhanu, ku ütel hummugul ütel’ mu tõnõpuul: «Tiiät, imä käve mul üüse külän ja ütel’, et keäki teist tulõ pia är mu manu.»

Vähä kõhedu tunnõ külh oll’, a mõista es midägi arvada. Järgmädsel üül pesse miis minnu üles. Esi üleni higine ja näost jumala hall. Ütel’, et tedä oll’ tahetu är tappa. Õkva nigu suur raskus olõvat tä pääle lammõnu nii, et es saa ei kätt ei jalga liiguta ja hing jäi kah kinni. Oll’ tahtnu minnu appi kutsu, a helü es tulõ vällä.

Viimätsen hädän olõvat saanu kuigi kätt nii pall’u liiguta, et ristimärk pad’a pääle tetä. Vandsõ jumalakeeli, et pääle tuud oll’ uma silmäga nännü, kuis kolm musta kujju tarõst vällä lätsi. Rassõ tunnõ oll’ kaonu ja hingämine piaaigu kõrran. Edimäne asi, miä päähä tull’, oll’gi tuu, et imä tahtsõ laskõ tedä hindä manu viiä.

Paar järgmist üüd olli rahuligu. A kolmanda päävä hummugu helisi telefon ja saimi teedä, et meheveli om väega rassõn saisun Tartu haigõmajan. Valla sotsiaaltüütäjä oll’ löüdnü tä sängü iist põrmandu päält. Mõtlimi kõrraga, et ku imä ütte poiga es saa hindä manu viiä, sõs nüüt pruuv tõist…

Õnnõs nakas’ meheveli iks paranõma. Läts’ müüdä mõni nätäl ja ütel pääväl sai miis matusõkutsõ – tädipoig oll’ koolu. Tuu oll’ külh nigu välk selgest taivast: tä oll’ kõgõ parõmban vannusõn ja tävven jõun. Viil tükk aigu ildamba hüpäs’ mu mehele päähä, et tädipoig oll’gi tuu lähkü inemine, kelle kotsilõ imä ütel’: «Keäki teist tulõ pia är mu manu.»

Antoni Annika, Tagakolga, Rõugõ khk

Edesi saa lukõ Internetist www.umaleht.ee

Metsaomanikud kutsuvad metsaõhtule

MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud kutsub metsaõhtule “Kuidas pihlakas rändrahnu pooleks murdis ja teeservast mahasaetud kuusepoeg surnust üles tõusis” ehk pilke puudele ja metsale Eesti külavaheteedelt.

Aastatel 2005-2009 kõndisid fotograaf Ingmar Muusikus ja bioloog Juhani Püttsepp kaks korda Eesti ühest otsast teise tehes reportaaže ajakirjale Loodusesõber. Ingmar pildistas, Juhani kirjutas.

Eesti on pisike, siiski annab tükk maad tema pinnal astuda, kui otsejoones püüda minna. Eesti on ilus, sellest saad päriselt aimu siis, kui kõnnid metsaradu ja põlluteid pidi.

Mis jäi Loodusesõbra retkedel silma metsa ja puude maailmast? Seda saab vaadata 14. novembril 2013 kell 16.00 Eesti Maaülikoolis, Kreutzwaldi 64 kaldauditooriumis. Pilte näitavad ja nähtu üle arutavad koos teiega Juhani Püttsepp ja metsateadlane Veiko Uri.

Mitmekesisuse kokkuleppega liitub 14 uut ettevõtet

Kolmapäevall allkirjastavad 14 Eesti ettevõtet Mitmekesisuse kokkuleppe, et edendada oma ettevõttes mitmekesisust ja võrdset kohtlemist.

Projektijuht Kari Käsperi sõnul aitavad ettevõtted selliselt kaasa majanduse arengule: “Oskuslik mitmekesisuse juhtimine pakub lahendusi Eesti ettevõtete ees seisvatele väljakutsetele nagu tööjõupuudus või oma teenustele ja kaupadele turu leidmine.”

Mitmekesisuse kokkuleppe allkirjastamisel esineb ettekandega ka rahvusvaheliselt tuntud kaasamise-, juhtimise- ja kommunikatsiooniekspert Stephen Frost, kes aastatel 2007 – 2012 töötas Londoni Olümpiamängude Organiseerimiskomitees mitmekesisuse ja kaasamise juhina. Frost annab ülevaate, miks on ühele ettevõttele kasulik personali, juhtimise ja turunduse osas arvesse võtta mitmekesisuse dimensiooni.

Projekti ettevõtete koordinaator Kelly Grossthal tõdeb, et maailmakogemuse näitel aitab mitmekesisuse oskuslik juhtimine ja võrdse kohtlemise edendamine ettevõttel püsida konkurentsivõimelisena, soodustab innovatsiooni ning parandab nii töötajate kui klientide rahuolu. “Eesti ettevõtted on õnneks mitmekesisuse teemadel järjest uudishimulikumad, osalevad aktiivselt koolitustel ning edumeelseimatel neist on ka reaalsed tegevusplaanid,” lisas Grossthal. Loe edasi: Mitmekesisuse kokkuleppega liitub 14 uut ettevõtet

Vääna-Vitil avatakse uued peremajad

Viis uut psüühilise erivajadusega inimestele loodud peremaja on valmis saanud Harjumaal Harku vallas Viti külas. Täna peavad Vääna-Viti Kodu elanikud soolaleivapidu.

Vääna-Viti Kodu laiendusena kerkinud peremajad on elukohaks 55-le psüühilise erivajadusega inimesele, kellele pakutakse uutes majades ööpäevaringset erihooldusteenust.

Vääna-Viti Kodu peremajade valmimine on osa suuremast erihooldekodude reorganiseerimisprojektist. Projekti raames ehitas AS Hoolekandeteenused Euroopa Regionaalarengu Fondi toel kaasaegsed uued elupaigad erivajadusega inimestele 11-sse Eestimaa paika. Kokku valmis 55 kümne- kuni üheteistkümnekohalist peremaja, mille kogumaksumus on 29,3 miljonit eurot. Loe edasi: Vääna-Vitil avatakse uued peremajad

Tugev tuul lõhkus Võrus kortermaja katuse

Täna varahommikul Võruni jõudnud tugev tuul purustas Võrus Jüri 30b kortermaja katuse ja põhjustas linnas teisi kahjustusi.

“Jüri 30b kortermaja katuse hävimine on praegu teadaolevalt suurim kahju, mille tugev tuul Võru linnas põhjustas,” ütles linnapea Jüri Kaver. “Ilmselt on väiksemas ulatuses kannatada saanud katuseid aga rohkem ja me ei tea, mida tuuline päev toob.”

Linnavalitsus on Kaveri kinnitusel valmis katuseta jäänud majaelanikele pakkuma abi, kui see peaks vajalikuks osutuma. “Täna hommikul sai aga ilmselt kõigile taas meelde tuletatud, kui vajalik on oma vara kindlustada,” lisas linnapea.

Tugev tuul on Võrus murdnud puid, suuremaid oksi, üht-teist ümber lükanud. Iiliti tõusis Võrus varahommikul tuul kuni 24 meetrini sekundis. Ilmateenistus prognoosib õhtuks tuule raugemist.

Eakad koguvad maanteemuuseumis liiklustarkust

Sel neljapäeval toimub Eesti Maanteemuuseumis eakatele suunatud liiklusteemaline infopäev. Arutletakse teemal “Kuidas liikluses terveks jääda”.

Liiklusohutust on harjutud õpetama peamiselt lastele ja noortele, aga Eesti Maanteemuuseum murrab tänavu taaskord traditsiooni ning suunab liiklusteemalise tähelepanu ka eakatele. “Statistika näitab, et üle 65-aastaste inimeste osa Eesti ühiskonnas aastatega kasvab. Eakad osalevad üha aktiivsemalt ühiskondlikus elus, kuid samas ei arvesta tänane liikluskorraldus piisaval määral eakate individuaalset omapära,” põhjendas maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu õppepäeva vajalikkust.

Infopäeva ” Kuidas liikluses terveks jääda” vestlusringi juhivad Indrek Koemets Lõuna prefektuurist ning liikluspsühholoog Gunnar Meinhard. “Kui juba muuseumisse on tuldud, siis ei saa üle ega ümber maanteede ajaloost,” märkis Õispuu. Tutvutakse teedeajalooga ning uuritakse, kuidas on kujunenud liiklusreeglid. Muusikalist vahepala pakub muuseumi oma töötaja Kaja Kerner, kes võlub akordionist välja mõnegi uhke pilliloo. Loe edasi: Eakad koguvad maanteemuuseumis liiklustarkust

Noortebänd 2013 poolfinalistid on selgunud

Üks poolfinalistidest - OUU — Üks poolfinalistidest – OUU

Selgunud on kaheksa Noortebändi poolfinalisti, kelleks on: Ouu, Ziggy Wild ja No More Fridays Harjumaalt, Phosphorus Trio Viljandimaalt, Wilhelm, Incipit ja Her Memorial Discourse Tartumaalt ning The Pedestrian Hit Squad Pärnumaalt.

Žüriiliige ning lauljatar Anneliis Kits on sageli mõtisklenud selle üle, mis toimub Eesti naisvokalistidega, kuid Tallinna viimane eelvoor tõestas, et võimsa hääle ning naiseliku poweriga lauljad ei ole kuhugile kadunud. “Selliseid vokaale ei kuule väga tihti ning see on täiesti vaimustav,” nautis Kits viimases eelvoorus Ziggy Wild’i ja No More Fridays’i võimsaid etteasteid.

Eelvoorude žürii koosseisus olid Anneliis Kits, Mikk Taniel, Helen Tammemäe, James Self ja Markus Rafael Nylund.

Novembris algab publikuhääletus internetis, kus selguvad kaks viimast poolfinalisti. Poolfinaalid toimuvad Tallinnas Von Krahlis 9. ja 16. novembril, Noortebänd 2013 tiitli omanik selgub 29. novembril Club Hollywoodis.

Noortebändi tõmbab sel aastal käima Starter, kajastavad Raadio 2 ja Õhtuleht, hoogu annavad Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Eesti Autorite Ühing, PVX kauplus Muusik ning paljud teised koostööpartnerid. Noori artiste filmib Epistula ja arendab Stereo-tunnel.

Mesindusse on maaelu arengukava abiga investeeritud üle 6 miljoni euro

Mesindusega seotud projektidesse on maaelu arengukava 2007-2013 vahendistest investeeritud 3,7 miljonit eurot. Koos mesindussektori omaosalusega ületavad investeeringud 6 miljoni euro piiri, rääkis põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti Viljandimaal toimuval konverentsil “Keskkonnahoidlik majandamine läbi mesinduse”.

“Mesindusse on viimase kuue ja poole aasta jooksul läbi maaelu arengukava jõudnud märkimisväärne hulk investeeringuid,” ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. “Mesindusega seotud ja mesinike endi esitatud taotluste järgi on toetusi määratud ligi 200 projektile, mille kogumaksumus ühes omafinantseeringuga ületab 6 miljonit eurot ja millele on toetusi määratud ligi 3,7 miljonit.” Loe edasi:

Uuring: Inimesed peavad oma huvi keskkonnaküsimuste vastu suureks, mõjutamisvõimalust väikeseks

SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) eestvedamisel värskelt valminud uuringu kohaselt hoolivad eestlased küll keskkonnast, ent osalevad seda puudutavate otsuste tegemises harva.

Üheks peamiseks põhjuseks võib pidada madalat usku kaasarääkimise võimalustesse. Uuringu projektijuhi ja KÕKi juristi Siim Vahtruse sõnul näitab uuring laialdaste muutuste vajadust. “Paljud vastanutest jätsid neid puudutavate otsuste tegemises osalemata, sest ei uskunud, et saaksid midagi mõjutada. Sellist suhtumist võib nimetada ka osalusheitumuseks,” selgitas Vahtrus. “Seadusest tulenevad kaasarääkimise võimalused on keskkonnalubade ja planeeringute puhul head – muutust on vaja eelkõige kodanike ning ametnike teadmistes ja käitumisharjumustes.”

Lahendustena näevad KÕKi juristid teadlikkuse suurendamist kaasarääkimise võimaluste kohta ning tõhusamate osalemisvõimaluste pakkumist. Võtmetähtsusega on seejuures ametnike tegevus, sh plaanitava tegevuse kohta teadete avaldamisel. “Mõnele ruutsentimeetrile kokkusurutud lühiteade lehesabas või kümnete teiste teadete hulgas avaldatud tehnilis-juriidiline tekst ei tekita ilmselt kelleski äratundmist, et teda nüüd siiralt oodatakse olulise otsuse tegemises kaasa rääkima,” leidis Siim Vahtrus. Samuti on oluline anda osalejatele sisulist tagasisidet, et ei tekiks tunnet, nagu oleks ettepanekute tegemine tühi vaev.

Lisaks keskkonnaotsustes osalemisele uuriti Eesti elanike huvi keskkonna ja seda puudutava info vastu, info kättesaadavust ning samuti teadmisi õigusliku regulatsiooni kohta. Uuringu kohaselt on eestlaste huvi keskkonda puudutava info kohta suurem kui tegelik informeeritus ning teadlikkus enda õigusest infole. Seadusi peetakse keskkonnavaldkonnas oluliseks meetmeks.

Uuringu viis KÕKi juhtimisel läbi uuringufirma OÜ Tartu Klaster. Veebipaneeli küsimustikule vastas enam kui 330 inimest, lisaks sellele intervjueeriti ka valdkonnaeksperte – asumiseltside ja keskkonnaorganisatsioonide esindajaid. Uuringut rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uuringuga saab tutvuda veebilehel: http://k6k.ee/tegevused/projektid/teadlikkuse-uuring

Taevaskoja külaelanikud renoveerisid raudteejaama ootekoja

Taevaskoja ootekoda pärast renoveerimist. Foto: Ahti Bleive

Pärast uue ja moodsa perrooni valmimist otsustasid Taevaskoja külaelanikud, et vanad ootekojad väärivad säilitamist.

Remontima asumisele eelnesid läbirääkimised Eesti Raudteega, kust külaelanike soovile tuldi vastu ja anti lagunev hoone kohalikule MTÜ-le seitsmeks aastaks tasuta rendile. Tingimuseks on vaid, et MTÜ remondib ootekoja ja hoiab selle korras. Hoone puhastati nii palju kui võimalik vanast värvist (7 kihti), vahetati pehkinud puitdetailid, telliti puuduvad aknad ja restaureeriti olemasolevad. Lõpuks sai ootekoda uue värvikihi ja katuse. Lisaks maalis kunstnik kõigile välisseintele, analoogiliselt bussijaama hoonega rahvariidevöö. Samuti paigaldati hoonesse foto-infoalus, millega jäädvustati samas kohas asunud ja sõja ajal hävinud jaamahoone.

Kokku tegid külaelanikud (28 inimest) üle 200 tunni vabatahtlikku tööd. Abi saadi ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt ja Põlva Vallavalitsuselt, kes aitasid vajalike materjalide ostu rahastada.

Allikas: polvamaa.ee

Käimas on täiskasvanud õppija nädal

11. oktoobril avati Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis XVI täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mis vältab 18. oktoobrini.

“Ühel hetkel mõistsin, et kaheksa klassi haridusega ei suuda ma mõista isegi neid raamatuid, mida lugeda tahaksin. Paljud ütlevad, et õppida pole aega. Kui see on prioriteet ja tõeline tahe, siis leitakse ka aeg. Kui ei õpi, pole järelikult tahtmist. Sain julguse unistada edasiõppimisest. Täna saan öelda, et minu unistused on realiseerunud ja õpingud jätkuvad – olen sügisest Tallinna Tehnikaülikooli majandustudeng ja palju põnevat on ees ootamas,” põhjendas aasta õppija 2013 Lauri Veso oma edasiõppimist.

Tänavuse täiskasvanud õppija nädala teema „Õige aeg on õppida“ tuletab kõigile meelde, et õige aeg õppimiseks on just nüüd ja praegu, paremat aega õppimise jaoks ei pruugi edaspidi tulla. Enesetäiendamine annab inimesele kindlustunde oma eluga edasi minna ja juba homme midagi uut ette võtta või kogeda.

TÕN-i avaüritusel tunnustatakse haridus- ja teadusministri tänukirjaga aasta õppijaid, koolitajaid, koolitussõbralikke organisatsioone ning omavalitsusi. Laureaatide ja kandidaatidega saab tutvuda siin.

TÕN-i lõpetab 18. oktoobril XVII täiskasvanuhariduse foorum teemal „Kui targad me oleme?”

Infot TÕN-i raames maakondades toimuvate tegevuste kohta leiab siit.