Pille Ivask

Obinitsas pildistati fotolavastust Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks

1. juulil korraldas Eesti Ajaloomuuseum Setomaal Meremäe vallas Obinitsa külas Balti keti teemalise fotolavastuse pildistamise.

Fotolavastus kujutab bussitäit inimesi sõitmas osalema Balti ketis.

“Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks avab Eesti Ajaloomuuseum 19. augustil virtuaalnäituse ja lisaks sellele teemakohase installatsiooni Maarjamäel, näitusel “Iseolemise tahe”. Selleks fotolavastust pildistatigi”, selgitas fotolavastuse idee autor, Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Hiljar Tammela.

23. augustil 1989.a. moodustatud kolme Balti riiki läbinud Balti kett oli ainulaadne rahumeelne meeleavaldus. Rohkem kui miljon inimest seisid käsikäes üle 600-kilomeetrises inimketis, mis sümboliseeris Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi vabadusele.

Meeleavaldusega tähistati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu (tuntud ka Molotovi-Ribbentropi paktina) ja selle salaprotokolli sõlmimise 50. aastapäeva.

Balti ketile osaks saanud rahvusvaheline tähelepanu aitas kaasa, et 24. detsembril 1989 tunnistas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingud ja salaprotokollid õigustühisteks. Balti kett aitas ka tugevdada Eesti, Läti ja Leedu võimalusi rahvuslikuks enesemääramiseks ja ärgitas demokraatlikke liikumisi üle kogu Nõukogude Liidu.

Fotolavastuse põhjal valminud installatsiooniga “Balti kett” saab tutvuda Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis alates 19. augustist 2014 kuni 24. veebruani 2015.

Linnapea Utah’ osariigist külastas Eesti põlevkivitööstust

Laulu- ja tantsupidu vaatama sõitnud Utah’ tööstuslinna Vernali linnapea Sonja Norton külastas sel nädalal Eesti põlevkivitööstust – Narva karjääri, Auveres kerkivat elektrijaama ja Eesti Energia õlitööstust.

Vernali linnapea kinnitusel on Eesti Energia põlevkiviprojekt Utah’s teretulnud. “See loob meile töökohti juurde, toob meie piirkonda tööstust, mis on hea, sest meile meeldib laieneda. Me püüame infrastruktuuri ja inimestega käituda vastutustundlikult, aga igasugune tööstus, mis aitab meie piirkonnal areneda, on teretulnud,” kinnitas Sonja Norton “Aktuaalse kaamerale” antud intervjuus.

Toetust põlevkivitööstuse arendamisele näitasid ka eelmise aasta lõpus läbiviidud uuringu tulemused, millest selgus, et 68% vastanutest on põlevkiviprojektide arendamise poolt. Eesti Energia omandas 2010. aastal Utah’ osariigis põlevkivimaardla, mis sisaldab hinnaguliselt 2,6 miljonit barrelit põlevkiviõli. Projekt on eelarendusfaasis, toimub keskkonnamõju hindamine, geoloogilised ja tehnoloogiauuringud. Õlitööstuse ja kaevanduse rajamine on plaanitud 2020. aastatesse ning rahastamiseks kaasatakse teisi strateegilisi investoreid.

Vernal on Eesti Energia Utah’ põlevkivimaardlale lähim linn, kus elab ligi 10 000 inimest. Piirkonnas on aktiivne nafta-, maagaasi-, fosfaadi- ja gilsoniiditööstus ning linn on tuntud ka dinosauruste fossiilide leiukohana.

Täna algab rahvusvaheline noortevahetus

Täna saabuvad 20 noort Rumeeniast ja Saksamaalt, et koos eestlastest eakaaslastega saada osa keskkonna ja vabatahtliku tegevuse teemalisest seikluskasvatuslikust noortevahetusest.

ERASMUS+ noorteprojekt “EE-EwocA” ehk Educational Enterprising – Environmental Work Opportunity with Communication and Adventure on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite algatatud keskkonna ja vabatahtliku tegevuse teemaline seikluskasvatuslik rahvusvaheline noortevahetus. Projekti alustatakse Tallinnas, kus külastatakse tantsu- ja laulupidu. Tegevused jätkuvad Jõgevamaal Alam-Pedja looduskeskuses keskkonnateemalise töötoa, looduses turvalise liikumise õppimisega ning Pedja jõe kaldaäärsete koristustalgutega.

Noortevahetuse peamised tegevused toimuvad Palupõhja looduskoolis 10. – 18. juulil. Noortevahetuse käigus toimuvad erinevad õpitoad, kus jutuks tulevad kultuuridevaheline õppimine, leiva küpsetamine, ravimtaimede korjamine, linnu pesakastide valmistamine, tegeletakse kiikingu ja geoseiklusega ning mille raames tehakse piirkonnale kasulikke heakorratöid. Lisaks tutvutakse Eestimaa loodusega külastades erinevaid kohti ning matkaradu. ning vahetatakse eri riikide kogemusi keskkonna jaoks olulistel teemadel. Palupõhjast edasi liigutakse Tartusse kus tutvutakse loodusmaja ja Tartu seikluspargiga ning noortevahetus lõpeb 20. juulil TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Loe edasi: Täna algab rahvusvaheline noortevahetus

Homme toimub Rakke rattamaraton

Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup IV etapp, Pandivere kõrgustikul sõidetav 60 km pikkune Purustaja Rakke rattamaraton, läbib Põhja-Eesti kõrgeima tipu Emumäe. Homme, 5. juulil toimuva Rakke rattamaratoni stardinimekirja on kantud üle 1500 ratturi.

Põnev, kuid tasavägine lahing sarja liidrite vahel jätkub. Rõuge etapi järel tõmbas kollase liidrisärgi selga sarja neljakordne võitja Caspar Austa. Selle hooaja avaetapi võitnud Silver Schultz hingab liidrile kuklasse vaid viie punkti kauguselt. Rakke rattamaratoni eelmise aasta võitja, Peeter Tarvis, on üldises paremustabelis kolmandal kohal, 13 punkti Austast tagapool. Hooaja esimest võitu ihkab Alges Maasikmets ning Rakkesse on lubanud kaarte segama tulla ka Prantsusmaa profiklubis Big Mat-Auber 93 pedaaliv Alo Jakin, kes viimaste tulemuste alusel on kahtlemata teravas vormis. Lisaks pakub Rakkes sportlikku konkurentsi Raplast pärit lätlaste profiklubis Rietumu-Delfin sõitev Peeter Pruus, kes võitis mullu sarja viimase etapi Jõulumäel. Spordiennustusportaal Paf hindab Rakkes kõige tõenäolisemaks Caspar Austa ja Thule Opel ProTeami võiduvõimalusi. Rõuges võitis Austa nii Premium 7 vahefiniši, kui etapi. Rakkes nii ei lähe, prognoosib Paf. Loe edasi: Homme toimub Rakke rattamaraton

Varbuse muusikamõis ja Nopri talumeierei esitlevad laulupeol Kanepi kama

Põlvamaal Varbuse muusikamõisas tegutsev Mõisamanufaktuur koostöös Nopri talumeiereiga esitleb sel nädalavahetusel Tallinnas peetava laulu- ja tantsupeo raames Eesti toidu väljakul oma värskeimat loomingut – uudistoodet Kanepi kama.

Varbuse muusikamõisa ja Mõisamanufaktuuri eestvedaja dirigent Kalev Lindal ütles, et Eesti koorilaulu hällist Kanepi vallast sündinud idee valmistada just laulupeoks uudistoode Kanepi kama on sümboolse tähendusega. “Laul teeb rinna rõõmsaks, aga tühi kott püsti ei seisa. Hea koostöö tulemusena Nopri talumeiereiga saame laulu- ja tantsurahvale pakkuda Lõuna-Eestis kasvanud kanepiseemnetest valmistatud kama, mis on ainulaadne ja tervislik hapupiimatoode Eesti turul,” rääkis Lindal. “Kanepi kama on terane nokatäis, mis maitseb hästi ja täidab kõhtu. Kanepitoodete arendamiseks ootame laulu- ja tantsurahvalt ka igakülgset tagasisidet.”

Kanepi kama on pakendatud 0,33-liitrisesse plastpudelisse ja maksab kaks eurot. Kanepi Kama jõuab müügile Nopri talumeierei tootevalikus erinevates poodides üle Eesti. Esimest korda jõuab Kanepi kama laiema publiku ette sel nädalavahetusel Tallinna lauluväljakul avatud Eesti toidu väljakul Maitsev Lõuna-Eesti taluturu lettidel.

Põlvamaal Kanepi vallas Postitee ääres Eesti Maanteemuuseumi ja Ihamaru vahel asuv Varbuse muusikamõis alustas OÜ Mõisamanufaktuur ühe esimese tegemisena kanepikasvatusega, et arendada erinevaid kanepitooteid. “Otsustasime sel aastal katsetada kanepikasvatusega, sest kus siis veel, kui mitte Kanepi vallas muusikamõisa aidamaja taga peaks mühama võimas kanepipõld. On tore linnarahvale tutvustada ehtsat kanepikultuuri ning omakandi rahvast innustada uue otsingutele ja koostööle,” selgitas Lindal. Loe edasi: Varbuse muusikamõis ja Nopri talumeierei esitlevad laulupeol Kanepi kama

Laulupeol avatakse Eesti toidu väljak

Täna, 4. juulil avatakse laulu- ja tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” raames Tallinna lauluväljakul Eesti toidu väljak. Esmakordselt laulupidude ajaloos toovad Eesti toidu tegijad ühiselt peole meie köögi parimad palad.

“Eesti toidu toorained on sageli väga lihtsad ja neid tunti juba enne esimest laulupidugi 145 aastat tagasi. Toiduväljakul näeb ja saab maitsta meie kööki kogu selle rikkuses – lihtsast karaskist tänapäeva tippkokkade teosteni,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Ta lisas, et peame eesti toitu kui kultuuri ja järjepidevuse kandjat ise kõrgelt hindama. “Sellest on kantud ka Eesti toidutegijate – põllumeestest kuni tippkokkadeni – ühine tulek eesti rahva kõige olulisemale sündmusele”.

Eesti toidu väljak asub lauluväljakule Mere väravast sisenedes paremat kätt ja see koosneb kolmest osast: Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti toidutööstuste ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning kohalike toiduvõrgustike telgist. Kokku pakutakse väljakul mõnekümne ettevõtte toodangut.

Publik saab Eesti toidu väljakule reedel alates kella 19.30 (enne reede, 4. juuli õhtul lauluväljakul algavat Pillipidu).

Nädalavahetusel selguvad sportlikumad linnad ja vallad

Fotomeenutus Eesti 20. valdade suvemängudelt. Foto: erakogu

66 Eesti omavalitsust selgitavad eeloleval nädalavahetusel sportlikumad linnad ja vallad.

27.-28. juunini toimuvad Viljandis 39. Eesti linnade suvemängud. Spordialadest on kavas kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, tennis, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, petank, jahilaskmine CSP, juhtide võistlus.

Esindatud on 26 linna ligi 1000 sportlasega. Suurima osavõtjaskonnaga on kergejõustik, kus võistleb üle 300 sportlase. Petangist võtab osa 17, meeste võrkpallist 16 ja mälumängust 15 võistkonda. Juhtide võistlusel osaleb 18st linnast 24 linnapead, abilinnapead või volikogu esimeest. Suvemängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad linnad kahes grupis:

– üle 10000 elaniku ja
– kuni 10000 elanikku.

22. Eesti valdade suvemängud toimuvad 27.-28.juunil Kose vallas Harjumaal.

Kavas olevad spordialad: kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, köievedu,jahilaskmine, petank, juhtide võistlus.

Valdade suvemängudel osaleb 40 omavalitsust 1100 sportlasega. Kergejõustikust võtab osa lige 400 sportlast, jalgrattakrossist 120.
Võistkondlikest aladest on osavõturohkemad mälumäng (22), meeste võrkpallis, jahilaskmises ja petangis 16 võistkonda.

Suvemängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis:
– üle 2 000 elaniku ja
– kuni 2 000 elanikku.

Võitjad selguvad pühapäeva pärastlõunal.
Info ja tulemused: www.joud.ee

Võru Linnagaleriis uued näitused

Homme, 28. juunil kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis uued näitused. Uudistada saab kolme uut näitust: “Olematute külade projekt”, “Avatud Ateljee kursuslaste VII aastanäitus” ning Eesti Ornitoloogiaühingu fotonäitus “Suitsupääsukesed”.

“OLEMATUTE KÜLADE PROJEKT”

Kunstnikud: Erik Alalooga, Eve Arpo ja Taavi Tulev, Error Collective, John Grzinich, Evelyn Müürsepp-Grzinich, Ott Pilipenko, Taavi Suisalu, Timo Toots.
Kuraator: Taavi Suisalu
“Olematute külade projekt” tõukub teatavast inimesele omasest maastiku organiseerimise viisist, küladest kui kultuuriliselt laetud paikadest. Näitus käsitleb olematuid külasid eelkõige tühjade tähistajate või null pointeritena, mis eksisteerivad kaardil ja kultuurimälus, kuid milledes aktiivne inimtegevus on katkenud ja seega viidatav lakanud olemast.
Näitusel osalevad kunstnikud tegelevadki tähendustest tühjenevates paikades sinna salvestunud teadmiste arheoloogiaga ning ühtlasid otsivad sõlmpunkte traditsionaalsete ja kaasaegsete kultuuripraktikate vahel.
Näituse lõpetamine, finissage, kulmineerub LAUPÄEVAL 26. juulil kell 14:00 Võru Linnagaleriist algava ühistuuriga, mis läbib kõiki maastikul paiknevaid teoseid ning mille vältel astuvad üles helikunstnikud Derek Holzer, Patrick McGinley, Villem Jahu.

Näitused jäävad avatuks kuni 25. juuli ni 2014.

Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal.
Näituse külastamine on tasuta.
Võru Linnagalerii leiad internetist – www.vorulinnagalerii.ee ja Facebookist.

Eesti toidu väljakult leiab tuntud toidumärkidega pärjatud kohalikke tooteid

Laulupeo raames Tallinna Lauluväljakule kerkival Eesti toidu väljakul saab 3.-6. juulini proovida tooteid, millele on omistatud Tunnustatud Eesti Maitse, Eestis Kasvatatud, Eesti Parima Toiduaine või Eesti mahepõllumajanduse märgid.

“Vähemalt iga kolmas ostja vaatab esmakordsel ostmisel pakendil olevat infot ja suurt tähelepanu pööratakse pakendil esitatud toidumärkidele,” ütles Kadi Raudsepp , kes veab Põllumajandusministeeriumis Eesti toidu väljaku projekti. “Ka Eesti toidu väljakul on esindatud valik tuntud Eesti toidumärke kandvaid toidutooteid, sest just need märgid aitavad esile tuua olulist infot toote päritolu ja tootmisviisi kohta.” Loe edasi: Eesti toidu väljakult leiab tuntud toidumärkidega pärjatud kohalikke tooteid

Näitus reisikirjadest Võru Keskraamatukogus

Alates 27. juunist on Võrumaa Keskraamatukogu teenindussaalis avatud Eesti Maanteemuuseumi näitus “Teekond sõnades”, mis toob külastajani reisikirjades üles märgitud kirjeldused Eestimaast. Näitus jääb avatuks kuni juuli lõpuni.

Reisijale on tülikas siinne soe suvi, kuumus, talumatu tolm koos sääskede ja muude putukatega, kes inimestele ja hobustele liiga teevad; kõige mugavam on öösiti reisida.
August Wilhelm Hupel, 1774.

Näitus “Teekond sõnades” põhineb erinevatest reisikirjadest välja toodud huvitavatel kirjeldustel Eestimaa elust-olust, aga esitatud on ka eestlaste tähelepanekud teistest maadest. Tekste ilmestab Mellini 1798. aasta Liivimaa atlas. Näitus on koostatud Eesti Maanteemuuseumi arhiivi ja Võrumaa Keskraamatukogu hoidla materjalidest.

“Reisikirjade näitus on osa maanteemuuseumi selleaastasest hooajanäitusest “Mida nad meist arvavad?!”, mis annab ülevaate Eesti aladel elanud rahvast, sellisena nagu rännumehed neid erinevatel aegadel kirjeldanud on,” rääkis maanteemuuseumi kuraator Merily Värs näituse ideest. Kevadel oli näitus üleval Põlva Keskraamatukogus.

Pooltuhat rahvamuusikut hingavad ühes rütmis

Pillipeo eelproov Viimsis. Foto: erakogu

3.-5. juulini toimuval Pillipeol koonduvad ühtse eesmärgi nimel üle poole tuhande rahvamuusiku. Ettevalmistused selleks suursündmuseks algasid osalejate jaoks juba möödunud suvel, mil tutvustati koondorkestritele esmaskordselt Pillipeo repertuaari.

“Kõige rohkem jäi eelproovidest silma, et Eestis on väga palju ägedaid ja omanäolisi rahvamuusikaansambleid, mille mängijad teevad muusikat südamega ja tunnevad sellest rõõmu,” kirjeldab Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin osalevaid kollektiive. Ta lisab, et pooltuhat rahvamuusikut koos mängimas on päris palju ning eelproovides on tehtud intensiivselt tööd selle nimel, et mängijad õpiksid üksteist paremini kuulama ja kaasmängijatega arvestama.

Kambakesti koos mängides ei saa iga üksikpillimees küll tähelepanu keskpunktis olla, kuid Uppin usub, et ühine hingamine, mis saavutatakse sadade teistega koos musitseerides, on veelgi võimsam tunne.

Ka rahvamuusikute jaoks on nii paljude pillimeestega koos mängimine uus ja huvitav kogemus. Nii ühendasidki ühise eesmärgi nimel jõud Viimsi Huvikeskuse noortekapell ja rahvamuusikaansambel Pirita, et hakata pillipeo repertuaari ilmudes koheselt lugusid harjutama.

Viimsi Huvikeskuse noortekapelli viiuldaja Merle Leipalule valmistab pillipidu samuti suurt rõõmu. “Tundub, et lauluväljakul toimuvast pillipeo peakontserdist kujuneb tõeline gala,” on Leipalu ootusärevuses. Loe edasi: Pooltuhat rahvamuusikut hingavad ühes rütmis

Romantikafestivalil saab nautida prantsuse öökino

Romantikafestivali “Elujõud” raames toimub 11. juulil algusega 24:00 Tamula rannapromenaadil öökino. Linastub suure prantsuse impressionisti Pierre-Auguste Renoir’i elu ja loomingut käsitlev Gilles Bourdos’i film “Renoir” (Prantsusmaa 2012). See on lugu eluõhtul kunstniku suvest ja tema viimasest muusast Andréest.

Maamõis ja seda ümbritsev lopsakas rohelus on justkui Eedeni aed, kuhu Renoir (Michel Bouquet) peale oma naise surma, koos pühendunud teenijannadega välismaailma koleduste eest turvaliselt varjunud on, selleks et maalida, maalida ja maalida. On aasta 1915. Mõisauksest astub ühel päikeselisel hommikul sisse kaunis, noor ja mässaja hingega Andrée (Christa Theret), kelle nümfilikult kumavast ilust kunstnik silmapilkselt võlutud saab. Järgnevad palavikulist maalimist täis päevad mõisaaia rüpes, mille aeglaselt voogav harmoonia tundub kõigutamatu. Kuni hetkeni, mil sõjatandrilt saabub haavatud hinge ja jalaga poeg Jean (Vincent Rottiers). Sõjakoledustest muserdatud Jeanile mõjub isepäise ja mängulise Andrée lähedus tervendavalt ja ta langeb vaikselt üha sügavamale naise lummusesse.

Film on eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Sissepääs on kõigile tasuta!

Lisainfot ürituse kohta leiab Facebookist: https://www.facebook.com/events/619864294775835/.

Kangakudumiskursus Tsiistre linamuuseumis

23.-26. juulil toimub Tsiistre linamuuseumis kangakudumiskursus ” Vaibad Tsiistre linamuuseumi kogudest”. Kootakse nii Tsiistre linamuuseumi kogudes olevaid vaibatehnikaid kui ka teisi tehnikaid.

Tehnikad:

· toimsed vaibad,
· toimse algrakendusega täiskoekirikangas,
· sõbakirjaline kangas, mis koosneb toimse ja labase rakenduse ühendusest,
· toime lõimkirirps,
· toimne kudekiririps.

Katsetatakse erinevaid materjale. Kootakse linaseid, linaseid ja puuvillaseid, trikooribadest vaibaproove ja proovime ise joonistada algrakendusega siduseid.

Juhendaja on Eva-Liisa Kriis.

Kursuse maksumus ühele osalejale koos õppevihiku ja kudumismaterjalidega 130 eurot.
Koha broneerimiseks kirjuta aadressil tsiistre@linamuuseum.ee. Kohtade arv on piiratud.

Maanteemuuseum saadab laulu- ja tantsupeo tule teele Pobeda ja rattaajaloo näitusega

Eesti Maanteemuuseum saadab 15. juunil Tartus raekoja platsilt startiva TuleTulemise teele lauluisa Gustav Ernesaksale kuulunud Pobedal GAZ-M-20. Sõitu ilmestab jalgratta ajaloole pühendatud rändnäitus.

“Tore, kui taolisel ettevõtmisel saame meie osaleda muuseumile kohasel moel ja sellisel väärikal masinal andes teelistele kaasa head sõnad ning meeldetuletuse ka peomeeleolus olla liigeldes ettevaatlik,” tõdes Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

15. juunist 4. juulini toimuval TuleTulemisel “Külast-külla, käest-kätte” viivad kohalikud koorid, tantsurühmad ja orkestrid peotule peolinna teatesõiduna jalgratastel. Koos tuletoojatega rändab mööda Eestimaa teid ka muuseumi fotonäitus jalgrataste ajaloost ning jalgrattakultuurist Eestis möödunud sajandi alguses.

“Tegu on esmahetkel veidra pealkirjaga näitusega – “Nööril mööda teed””, selgitas Valner. “Aga pealkiri on kahetähenduslik – kõik näituse fotod on riputatud pesunöörile, sest sel moel saab seda peatuskohtades kiirelt üles panna ja maha võtta. Ka eeldame, et jalgratturid läbivad teekonna hoolsalt liiklust silmas pidades ja korrektselt üksteise taga, justkui nööril,” lisas ta.

Enam kui 1000-kilomeetrine teekond algab Tartust läbi Tartu-, Jõgeva-, Ida- ja Lääne-Virumaa, Järva-, Rapla- ning Harjumaa Tallinnasse. TuleTulemisest rohkem infot leiab siit: http://www.tuletulemine.ee/

Kõik teed viivad Seto Folgile!

Pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil toimub Värskas folk- ja autorimuusika tipptegijaid ning seto pärandkultuuri ühendav festival Seto Folk. Tallinlased saavad Värskasse tulla folgirongiga, Tartlased lodjaga Peipsi järve ja Piirissaare kaudu ja Kagu-Eesti rahvas jalgsi või rattaga mööda RMK Aegviidu-Ähijärve matkateed.

“Värska piiriäärne asukoht ei tähenda, et tegemist on raskesti ligipääsetava ääremaaga. Vastupidi – siia kohale jõudmiseks on palju erinevaid ja põnevaid teid. Soovime, et juba teekond Värskasse pakuks tõelise elamuse ja oleks osa folgist. Esmakordselt võtab lodi Jõmmu ette kahepäevase ööbimisega piletireisi Tartust Värskasse ja tagasi. Folgirong läbib Eesti pikima rongiliini pealinnast vene piirini vaid 3 tunniga, mis on kiireim ja soodsaim võimalus jõuda Tallinnast Värskasse,” selgitab festivali peakorraldaja Maris Andreller.

Lodjaretk Värskasse kestab 2 päeva, väljudes Tartust juba 25. juunil. Lodi teeb vahepeatuse Emajõe Suursoo Looduskeskuses ning jõuab seejärel Peipsile, kus hea ilmaga saab ka purje masti tõmmata. Öö veedavad retkelised Piirissaarel telkides. 26. juunil külastatakse Räpina uut sadamat ja vaikse ilma korral ka Salosaart ning õhtuks jõutakse festivalipaika Värskasse. Loe edasi: Kõik teed viivad Seto Folgile!

Laadapäev lööb Ihamaru kaskedealuse kihama

Juba eeloleval laupäeval, 14. juunil lööb vana Postiteed raamiva Ihamaru kaseallee alune kihama – alates kella 9-st hommikul toimub siin teadaoleva ajaloo esimene Kõivualutse laadapäev.

Ettevõtmise peakorraldaja Aivar Täpsi sõnul on kohal kogu kaup, mis rahvalik ja vajalik, toitev ja maitsev, elus ja elutu, soojendav ja jahutav. “Müüjaid on 12. juuni õhtuks registreerunud üle 70,” ütles Täpsi. Laadamelu täiendab laadaloos, mille auhindadeks on erinevad ja väärikad tooted laadakauplejatelt ning sponsoritelt.

Sportlikuma meelelahutuse harrastajad saavad alates kell 14-st kaasa lüüa kasevihtade tegemise võistlusel ning alates kell 15-st mõõtu võtta kaseviha heitmisel. “Võitjaks loetakse see, kes on kohapeal valmistehtud kaseviha kõige kaugemale suutnud heita,” selgitas Täpsi. Võistlusest osavõtusoovist palutakse päeva jooksul infotelki teada anda.

Laadapäeval kõlavad lood ansambli “Vennakese” esituses. Esinemas on veel Tähtvere valla tantsuring Rõõmsad Täpid ja Kõlleste tantsijad. “Üllatusesinejaid võib tulla ka rahva seast, sellest tuleks julgetel küsida vaba lava,” jätab Täpsi n.ö “tantsukaardi” avatuks, lisades: “Ja kui tundub, et tahaks midagi veel siinkandis teha, siis naaberkülades on ju näiteks muuseumid või kogu Postiteel erinevaid vaatamis- ja kogemisväärsused.” Loe edasi: Laadapäev lööb Ihamaru kaskedealuse kihama

Pillipeo kontserdid elustavad vana ja üllatavad uuega

3.-5. juulini toimub laulu- ja tantsupeo raames Tallinnas rahvamuusikute oma pidu – Pillipidu. Lisaks akordionite, viiulite, mandoliinide, kannelde ja lõõtspillide liigikontsertidele saab peonädalal eraldi esinemas kuulda ka mitut Pillipeol osalevat ansamblit ning reedeõhtusel peakontserdil näeb suurt rahvamuusikute koondorkestrit.

Pillipidu algab 3. juulil akordionite liigikontserdiga “Akordioni puudutus”, mis on kummardus kaunile muusikale suure akordioniorkestri esituses. Kontserdil kõlavad klassikaline muusika, eesti rahvamuusika, Eesti heliloojate ja muusikute originaallooming ning pop-rokk hitid.”Akordionite liigikontsert näitab läbilõiget võimalustest, mida saab akordionil mängida,” sõnab akordionite liigijuht Kristel Laas. Akordioniorkester koosneb 39 noorest akordionimängijast, kes on pärit Arukülast, Koselt, Pärnust, Tabasallust, Tallinnast ja Tartust. Kaasa teevad Tiit Kalluste ja Kulno Malva ning saatebänd koosseisus Martti Laas ja Siim Arusaar.

Nii akordionite kui ka kannelde liigikontserdil lööb solistina kaasa armastatud lauljatar Liisi Koikson. Kannelde liigijuhi Pille Karrase sõnul sobib Koikson olustikku ideaalselt, sest on ka varem rahvamuusikat laulnud ning tunneb valdkonda. Loe edasi: Pillipeo kontserdid elustavad vana ja üllatavad uuega

Apelsin tuleb Vaiatusse

21. juunil toimub Jõgevamaal Vaiatu külas kauaoodatud kohtumine ansambliga Apelsin. Ansambel Apelsin tähistab tänavu oma tegevuse 40. juubeliaastat ning leidis tihedast graafikust hoolimata võimaluse tulla mängima Vaiatu Küla Seltsi ja www.meelelahutaja.ee korraldataval jaanipeole.

Vaiatu külas toimuvad jaanipeod on viimasel aastatel kujunenud menukaks kokkusaamiskohaks. Eelmisel aastal kujunes pidu, kus esines ansambel Hellad Velled, piirkonna suve suursündmuseks. Jaanipidude ettevalmistamiseks küsiti kogukonna liikmetelt arvamust soovitava esineja kohta ja ansambel Apelsin oli paljude poolt mainitud ja soovitud esineja.

Peoplats avatakse kell 20.00 ja pidu kestab varaste hommikutundideni. Ka pisematele peolistele on mõeldud: lapsi rõõmustavad hobused, batuut ja näomaalingud ning lõbusad mängud; täiskasvanud peolistele pakuvad suupoolist VAH OÜ ning OÜ Otto ja poeg, jaanimänge juhib Janek Varblas ning mõnusat tantsumuusikat teevad lisaks ansamblile Apelsin DJ Avo Aia ning DJ Ringo Saar.

Homme mälestatakse juuniküüditamise ohvreid

Homme, 14. juunil mälestatakse Eestis 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid. Tallinnas Lindamäel toimuval tseremoonial asetatakse Linda kuju jalamile mälestuspärjad Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Valitsuse, Kaitseväe ja Kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse aga ka kodanikeorganisatsioonide poolt.

Kell 12 algaval mälestustseremoonial peab kõne Riigikogu esimees Eiki Nestor ning palvuse viib läbi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Einar Soone. Sõnavõtuga esineb ka Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu.

Linda kuju jalamile asetavad pärjad Vabariigi Presidendi käsundusohvitser, Riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Taavi Rõivas, Kaitseväe peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede ja Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm, Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, diplomaatilise korpuse vanem Iirimaa suursaadik Peter McIvor, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu ja teised.

Lisaks Lindamäel toimuvale korraldavad erinevaid mälestusüritusi ka kodanikeühendused. Kell 16 avatakse Noblessneri Valukojas näitus “Inimõigustest nõukogude ühiskonnas” ning Eesti küüditamislugude kaart, kuhu on võimalik märkida oma perekonna küüditamise koht. Samas kogutakse algatuse Kogu Me Lugu raames inimeste lugusid ja mälestusi küüditamisega seoses. Kell 19.30 ja 21.30 näidatakse Noblessneri Valukojas Eesti mängufilmi “Risttuules”. Lisainfo ja filmile registreerimine Inimõiguste Instituudi kodulehel www.eihr.ee/registreerumine-filmi-risttuules-erilinastusele.

Juuniküüditamise käigus viidi Siberisse üle 10 000 süütu inimese.

Obinitsa muuseumis avati elamuslik näitus “SETO?”

Setomaal Meremäe vallas Obinitsa külas Seto Muuseumitarõs avati 3. juunil tänaseid seto identiteediga seonduvaid probleeme elamuslikul moel tõstatav näitus “SETO?”.

Näitus käsitleb seto kogukonnale olulisi teemasid, küsides kuidas siduda praeguse seto kultuuri eeskujuks olevat 20. sajandi alguse ning tänapäeva eluviisi.

Näituse eesmärgiks on aidata seto kogukonnal, Setomaa külastajatel ja seto kultuuri huvilistel mõtestada pikaajalisemaid kultuurilisi arenguid, milles muutumisprotsess on loomulik osa.

“Näituse idee on välja kasvanud seto kogukonna sisesest aktiivsest ja emotsionaalsest arutelust kultuuriliste piiride üle, mille tuumküsimuseks on “õigõ seto” määratlemine kõigis eluvaldkondades. Näitus “SETO?” pakub võimalust jätkata seda arutelu olulistel seto identiteeti puudutavadel teemadel avalikus ruumis. Seetõttu on näituse “SETO?” vorm ja kujundus elamuslik ja interaktiivne,” sõnas näituse koostaja Eve Ellermäe.

“See näitus on seto punk”, arvab näituse kujundaja Evelin Urm. “Seto ei ole ainult minevik, vaid ka tulevik. Seto elab täna ja praegu”.

Näituse “SETO?” koostaja on Eve Ellermäe ning kujundajad Evelin Urm ja Sirje Rump.

Näitus SETO? jääb avatuks 31. oktoobrini.

Balti ministrite kohtumisel rõhutasid ministrid regionaalse koostöö tähtsust

Eile ja täna Saaremaal ning Muhus toimunud Eesti, Läti ja Leedu regionaalpoliitika eest vastutavate ministrite kohtumisel kinnitasid kõik kolm ministrit piiriülese koostöö ja eurovahendite olulisust regionaalsete erinevuste vähendamisel.

Eesti siseminister Hanno Pevkur, Läti regionaalminister Romans Naudins ja Leedu asesiseminister Elvinas Jankevičius arutasid muuhulgas Euroopa Liidu toetusmeetmete kiiret kasutuselevõttu, riikidevahelisest koostööd merealade planeerimisel ning vahetasid kogemusi omavalitsuste reformi osas.

Piiriülesest koostööst rääkides rõhutas siseminister Hanno Pevkur selle tähtsust ja ütles, et käimasolev aasta on Eesti jaoks oluline: “Aasta algusest oleme Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu eesistujariik. Lisaks on meie koordineerida sel aastal Balti- ja Põhjamaade koostöö ning järgmisel kuul võtab Eesti üle eesistujarolli Läänemeremaade Nõukogus,” rääkis Pevkur kohtumisel erinevatest koostöövormidest Balti ja Läänemereriikide vahel.

Euroopa Liidu toetustest rääkides lausus Pevkur, et regionaalsete arengute ühtlustamiseks on struktuurifondide kiire kasutuselevõtt äärmiselt oluline. “Hea meel oli kuulda, et ka meie lõunanaabrid on teinud kõik vajalikud ettevalmistused vahendite kiireks kasutuselevõtuks ning ka seda, et sarnaselt Eesti Ida-Viru strateegiale on ka Läti eraldi meetmeid planeerimas Latgale piirkonnale, kus on sarnased mured nagu meil Ida-Virumaal,” märkis Pevkur.

Kohtumisel arutati ka Rail Balticu projektiga seotud küsimusi ja kolme riigi koostööd ühise mereala planeerimisel.

Haanjasse rajatakse kaasaegne multispordiväljak

Haanja Vallavalitsus sai Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest 31 956 eurot multispordi väljaku rajamiseks Haanjasse, Haanja valla enda osalus projektis on 27 234 eurot, kogu projekti maksumus on 59 190 eurot.

Spordiväljak rajatakse Haanja koolimaja korvpalliväljaku alale ning seda saavad kasutada Haanja kooli lapsed, paikkonna elanikud, lähedal asuvate spordibaaside külalised ning piirkonda külastavad turistid. Spordiväljakut saab suvel kasutada pallimängudeks ja talvel liuväljana.

Ehitustööd on kavandatud käesoleva aasta suve-sügisperioodile.

Raamatukarussellid jõudsid Põlva, Valga ja Võru haiglatesse

Heategevusfond Aitan Lapsi koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja teiste lahkete toetajatega andsid täna Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haiglatele üle ainulaadsed ratastel liikuvad raamatukogud ehk raamatukarussellid, mis toovad suure valiku teoseid ja lauamänge ravil viibivate lasteni.

Raamatukarussellid jõudsid haiglate lasteosakondadesse mitmete asutuste koostöös – oma jõud ühendasid Eesti Lastekirjanduse Keskus, SA Aitan Lapsi ja OÜ Plaat Detail koos metallifirmaga ASSI.

Mõte rõõmustada haiglaravil viibivaid lapsi liikuva raamatukoguga ehk raamatukarusselliga, sai alguse aastaid tagasi Eesti Lastekirjanduse Keskusest. Tänu headele inimestele, kes on annetanud heategevusfondile Aitan Lapsi oma taararaha, leiti vajalikud ressursid ja partnerid, et väärt idee lõpuks teoks teha. Aitan Lapsi nõukogu liikme Rauno Raali sõnul on tegemist kõiki Eesti haiglaid puudutava projektiga: „Täna andsime raamatukarussellid üle Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haiglate lasteosakondadele. Raamatukarussellid jõuavad 16 haiglasse üle Eesti, kus on lasteosakond. Seda tänu kõikidele lahketele Eesti inimestele, kes on heategevusfondile annetanud.“

Selle eest, et kõikides raamatukarussellides oleks alati suur valik rõõmsameelseid Eesti lasteraamatuid ja põnevaid lauamänge, hoolitseb Eesti Lastekirjanduse Keskus. Loe edasi: Raamatukarussellid jõudsid Põlva, Valga ja Võru haiglatesse

Jaan Poska mälestusmärgi ideekonkursi töid näeb Rahvusraamatukogus

Tänasest saab Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis vaadata Jaan Poska mälestusmärgi skulpturaalse lahenduse ideekonkursil võistelnud 47 tööd.

Tallinn kuulutas konkursi Jaan Poska mälestusmärgi skulpturaalse lahenduse leidmiseks välja 24. jaanuaril, riigimehe 148. sünniaastapäeval. Ideekonkursi eesmärk oli saada Jaan Poska mälestuse jäädvustamiseks ja talle pühendatud mälestusmärgi püstitamiseks skulpturaalselt ning arhitektuurselt sobivaim terviklahendus.

5. mail hindas laiapõhjaline žürii I auhinna vääriliseks võistlustöö “Hetk”, mille autoriteks on Pille Noole, Üllar Ambos ja Joannis Lykouras. II auhinna pälvis Villem Tomiste võistlustöö “Gloobus” ning III auhinna võistlustöö “Lepe”, mille autoreiks Riho Kuld, Ilme Kuld ja Ants Raid.

Mälestusmärk riigimehele on kavas avada Kadrioru pargis, Poska tänava ja Luigetiigi vahel asuval poolringikujulisel väljakul 24. jaanuaril 2016, kui väljapaistva Eesti ühiskonna- ja riigitegelase ning esimese eestlasest Tallinna linnavolikogu esimehe (juhataja) Jaan Poska sünnist möödub 150 aastat.

Väljapanek võistlustöödest jääb avatuks 28. juunini.

Laulupeol saab proovida Eesti erinevate piirkondade maitseid

3.-6. juulini saab laulupeo raames Tallinna Lauluväljakule kerkival Eesti toidu väljakul proovida Eesti erinevate piirkondade maitseid, mille toovad kohale piirkondlikud toiduvõrgustikud ja Eesti tippkokad.

“Üha suurem hulk tarbijaid otsib sellist toitu, mis on iseloomulik mõnele konkreetsele piirkonnale ning on seotud sealse looduse ja traditsioonidega,” ütles Kadi Raudsepp, kes veab Põllumajandusministeeriumis Eesti toidu väljaku projekti. “Just neid huvitavaid Eesti maitseid tahame tutvustada ka laulupeolistele.”

Valikut Eesti piirkondlikest maitsetest pakuvad MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, Ida-Virumaad esindav Viru Toit ning Peipsimaa kööki esindav Maitseelamuse Koda, kes pakuvad näiteks suitsuvutte ja haugikotlette, ulukilihast grillvorste värske salatiga, aga ka maasikaid ja värsket soolakurki.

Oma road valmistab piirkondlikest retseptidest inspireerituna ka Eesti Peakokkade Ühenduse esindus, kelle menüüst leiab näiteks suitsuahvenat, mulgiputru suitsulihaga, lesta röstköögiviljadega ja suitsutatud lammast karulaugu orsottoga.

Põllumajandusministeerium toob Eesti toidu laulupeole koostöös piirkondlike toiduvõrgustike, Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Toiduainetööstuse Liiduga.

Eesti toidu väljak jääb Mere väravatest lauluväljakule sisenedes paremat kätt.

Võta üritusest osa ka Facebookis: https://www.facebook.com/events/233866543474788/