Pille Ivask

Noorteparlament ootab delegaate kandideerima

Täna, 20.oktoobril algab Noorteparlamendi delegaatide kandideerimine. Noorteparlamendis asub tööle kokku 101 delegaati üle Eesti ning delegaadiks võivad kandideerida kõik noored vanuses 13-26 aastat.

Noorteparlament on MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel toimuv noortele suunatud projekt, mille peamiseks eesmärgiks on kaasata noori riiklikesse otsustusprotsessidesse ning anda neile seeläbi võimalus kaasa rääkida neid puudutavatel teemadel. Eemärgi täitmiseks kohtub Noorteparlament kaks korda aastas Riigikogus – 5.detsembril 2014 ja aprillis 2015. Vahepealsel ajal viiakse läbi ka avalikke foorumeid igas maakonnas. Kohtumistel Riigikogus töötab Noorteparlament viies erinevas komisjonis. Mis komisjonides täpsemalt, selgub pärast delegaatide kandideerimise lõppu.

Käesoleval aastal toimub Noorteparlament esimest korda. Tegu on “101 last Toompeale” noortefoorumist välja kasvanud ettevõtmisega.

Kandideerimine toimub Noorteparlamendi kodulehel: noorteparlament.lastekaitseliit.ee

Rahvakultuuri Keskuse seminaril on luubi all rahvakultuuri tulevik

Neljapäeval, 2. oktoobril, kell 11 Tallinnas Hopneri majas toimuval seminaril arutletakse rahvakultuuri tulevikuväljavaadete üle, uuritakse, millised on riigi toetusmehhanismid ja tugistruktuurid rahvakultuurile Eestis, Lätis ja Leedus. Tutvustatakse kultuuripoliitika uuringust tulenevaid dilemmasid ja järeldusi rahvakultuuri valdkonnas. Seminariga märgib Rahvakultuuri Keskus oma kahekümnendat tegutsemisaastat.

Ettekannete plokile järgnevad mõttekojad, kus arutletakse koos, kuidas hoida meie kultuuri tugevust rohujuure tasandil; milline on erinevate riiklike ja maakondlike võrgustike roll rahvakultuuri hoidmisel ja arendamisel; milliste teadmiste ja oskustega kultuurikorraldajaid me täna vajame ja mida teha selleks, et rahvakultuur räägiks senisest enam kaasa loomemajanduse edendamisel.

Rahvakultuuri Keskuse direktori Aivi Lintnermanni sõnul tähendavad seminari pealkirjas toodud kolm vaadet eelkõige rahvakultuuriga seotud protsesside väljatoomist läbi kehtiva seadusandluse, finantseerimispõhimõtete ning avalikkuse kaasamise tavade. “Möödunud aastal toimus küll Laulu-ja tantsupeo konverents, kuid rahvakultuuri valdkonda tervikuna käsitlevat ühist foorumit ei ole toimunud aastaid,” rõhutas Lintnermann. “Rahvakultuuri Keskuse ülesanne on toetada rahvakultuuri alast tegevust igal tasandil toetusprogrammide, andmebaaside, spetsialistide võrgustiku ja koolitustega. Oleme valdkonna tugistruktuurina tegutsenud 20 aastat ja soovime edaspidi olla veelgi vajalikum koostööpartner kõigile rahvakultuuri valdkonnaga seotud isikutele ning ühendustele.”

Lisaks ministeeriumi ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning ekspertidele on seminarile tulemas rahvakultuuri keskseltside, valdkonna organisatsioonide ja erinevate kultuuriruumide esindajad, kõrgkoolide ja teadusasutuste töötajad ja paljud teised.

Vaata lisaks päevakava: http://www.rahvakultuur.ee/sisu/2438_16243SEMINARI_AJAKAVA.pdf

Eestis saadi tänavu rekordiline teraviljasaak

Põllumajandusministeerium prognoosib Eesti tänavuseks teraviljasaagiks rekordilised 1,2 miljonit tonni, mida on 22 protsenti enam kui mullu. Keskmine teraviljasaak on tänavu 3,7 tonni hektari kohta, mis on samuti Eesti kõigi aegade parim tulemus.

Prognoosi kohaselt koristati 2014. aastal Eestis 449 811 tonni otra, 339 805 tonni talinisu, 255 897 tonni suvinisu, 66 997 tonni kaera ning 48 012 tonni rukist. Eelmise aastaga võrreldes suurenes prognoosi kohaselt talinisu saak 147%, rukkisaak 119% ning odra saak 2%. Kaera- ja suvinisu saagid vähenesid prognoosi kohaselt eelmise aastaga võrreldes vastavalt 21% ning 5%.

Kartulile selle aasta ilmastik võrreldes teraviljaga nii soodne polnud, mistõttu vähenes kartulisaak eelmise aastaga võrreldes 26%.

Saagiprognoos koostati põllumajandusministeeriumis statistikaameti andmete põhjal.

Liiklusohutuse aktsioon “Me hoolime ja märkame”

1. oktoobril 2014 algusega kell 10:30 toimub Võru maakonna lasteaedadele suunatud liiklusohutusele suunatud aktsioon “Me hoolime ja märkame”. Aktsioon viiakse läbi koostöös politsei-ja piirivalveameti, maanteeameti, Võru maavalitsuse ja Võrumaa omavalitsuste liiduga.

Aktsioon toetab maanteeameti ja politsei- ja piirivalveameti, 29. septembril algavat ühiskampaaniat, mis kutsub inimesi üles end kaasliiklejatele nähtavaks tegema.

1. oktoobril kell 10:30 oodatakse samaaegselt kõiki maakonna lasteaedade lapsi tänavatele liiklema. Kõikide maakonna lasteaedade juures tutvustavad liiklemise reegleid politseiametnikud, abipolitseinikud, Maanteeameti ennetustöötajad ning Kodutütarde Võrumaa ringkond ja noorte kotkaste Võrumaa malev.

Aktsiooniga soovitakse juhtida liiklejate tähelepanu asjaolule, et lisaks koolilastele tulevad sügisel liiklusesse ka kõige väiksemad – lasteaialapsed, kellega tuleb samuti arvestada.

“Lapsele on oluline hea eeskuju, ja seda mitte täiskasvanute jagatavates sõnades, vaid nähtavates tegudes. Kui lasterühma saatjal on enda paremini nähtavaks tegemiseks seljas ohutusvest, siis ka lapse vanemad võiksid väiksematele anda head eeskuju ja varustada end helkuriga või miks mitte niisamuti ohutusvestiga,” soovitas kampaania üks eestvedajatest noorsoopolitseinik Elar Sarik.

Metssigade küttimist ei tohi suurendada

Seoses sigade aafrika katku diagnoosimisega Eestis kogunes täna, Veterinaar- ja Toiduametis riiklik tauditõrje komisjon, kus arutati taudi tõkestamise võimalusi metsigade populatsioonis. Komisjon jõudis üksmeelele, et metssigade küttimist praeguses olukorras suurendada ei tohi.

Arutuse all olid taudi tõkestamise võimalused metssigade populatsioonis, sealhulgas nende arvukuse piiramise, lisasöötmise ja kütitud loomade realiseerimisega seotud riskid.

Koosolekul andis Ago Pärtel komisjoni liikmetele ülevaate taudi leviku hetkeolukorrast. “Tänase seisuga on saanud kinnituse ka teine sigade aafrika katku juhtum Viljandimaal Tarvastu vallas. Arvestades taudi olemasolu meie metssigade populatsioonis ja selle senist kiiret levikut naaberriikides, oleme valmis uute juhtumite avastamiseks,” ütles VTA peadirektor Ago Pärtel. “Põhiküsimus on, kas ja kuidas on võimalik tõkestada taudi levikut metssigade hulgas ning vältida selle jõudmist kodusigadeni.”

Komisjoni kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindajad, Valgamaa veterinaarkeskuse juhataja, Politsei- ja Piirvalveameti ja Päästeameti esindajad. Kuna taud diagnoositi metsseal, kaasati komisjoni ka Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja jahimeeste esindajad. Komisjoni tööd juhib VTA peadirektor Ago Pärtel.

Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima ettenähtud bioohutusmeetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Sigade aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.

Valgamaal said kokku Eesti turismiinfokeskuste töötajad

Eesti turismiinfokeskuste töötajad. Foto: Signe Hunt

08.-10.09. korraldas SA Otepää Turism koostöös EASi ja SA Valgamaa Arenguagentuuri Valga Turismiinfokeskusega kõikidele Eesti Turismiinfokeskuste töötajatele tutvumisreisi Valgamaale. Külastati Otepää, Tõrva, Valga piirkondi, ettevõtteid ning vaatamisväärsusi.

“Me oleme väga õnnelikud, et saime võimaluse näidata ja tutvustada kolme päeva jooksul Valgamaad just neile 40le inimesele, kes igapäevaselt turistide liikumist Eestis suunavad,” ütles SA Otepää Turism juhataja Ene Reedi. “Külastasime kokku üle 30 erinevat ettevõtet, programm oli tihe ning sellesse mahtus palju põnevat. Isiklik hea kogemus on ju alati kõige parem turundaja ning positiivset nägime nende päevade jooksul väga palju. Usume, et suutsime oma kolleege meeldivalt üllatada.”

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on turismiinfokeskuste töötajate oluliseks töö osaks teada turismiobjekte üle terve Eesti ning anda asjatundlikke soovitusi nii eestimaalastele kui külalistele välismaalt. Seetõttu toimuvad sarnased maakondadega tutvumised igal aastal. Viimati külastati Valgamaad 2009. aastal, viie aastaga toimunud arengud suutsid turismiinfotöötajaid positiivselt üllatada.

Otepää ja Valga Turismiinfokeskustes jagatakse aastas infot enam kui 23 000 külastajale, kogutakse ja korrastatakse infot turismiettevõtete, vaatamisväärsuste, erinevate turismivõimaluste kohta ning nõustatakse turismiettevõtjaid.

Sõbra tänava kogukond peab sügislaata

Pühapäeval, 14. septembril toimub kella 10-16 Nõmmel Sõbra tänaval sügislaat. Avatud on kodukohvikud, osta, müüa ja vahetada saab nii müügiplatsidelt kui avatud hoovidest.

Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik ütles, et tal on hea meel, et kogukondlikud ettevõtmised on Nõmmel tõusuteel. “Sel aastal on toimunud mitu üritust, mille eesmärk on üks – omavahel tuttavaks saada, laadaformaadi raames põnevaid tegevusi korraldada ja kodukraami müügiks pakkuda. Mõned nädalad tagasi pidas koogipidu Liiva Külaselts, alles äsja tähistas laadaga oma 5. sünnipäeva Möldre Tee Selts. Mais toimus Nõmme Kevade raames Serva tänaval “Roheliste väravate tänav”, juunis korraldas tänavalaada Sireli tänava kogukond,” rääkis Terik.

Sõbra tänava sügislaada peakorraldaja Eve-Viktoria Lasbergi sõnul soovivad korraldajad ühistegevuse kaudu suurendada kogukonnatunnet, õppida paremini tundma naabreid ja pakkuda linnarahvale võimalust tulla nautima sügisest jalutuskäiku Nõmme kaunitel tänavatel.

Laadaala algab Sõbra tänava ja Taara tänava nurgalt, kulgedes mööda Sõbra tänavat, Rännaku puiesteed, Lemmiku tänavat ja Sõbra põiku. Sõbra spordihalli kõrvale püstitatakse ka väike lava, kus võib näha ja kuulda Nõmmel tegutsevaid muusikuid ja lauljaid. “Kauplejatena näeme põllumehi, käsitöölisi, kes pakkumas eestimaist kaupa. Kindlasti müüakse ka istikuid ja sügisande. Lisaks kaubeldakse avatud hoovides,” rääkis Lasberg.

Külastajatel paluvad korraldajad võimalusel tulla laadale jalgsi või rattaga. Autod saab jätta ka Nõmme ujula ja Pääsküla gümnaasiumi kõrval olevatesse parklatesse. Parklad on ka Hiiu haigla ja Jannseni poe juures.

Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Suvise laulu- ja tantsupeo tuleteekonna kuulsad tandemrattad jõuavad sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi kollektsiooni, kus huvilistel on edaspidi võimalik neid unikaalseid tulerattaid näha ning samuti proovisõitu teha.

Kaks kolmerattalist tandemit antakse tuleteekonna korraldajate poolt maanteemuuseumile üle sel laupäeval, 13. septembril kell 14.00.

Tuletulemine 2014 ühe korraldaja Hannes Astoki sõnul sai tuleteekonda kavandama asudes kohe selgeks, et laulu- ja tantsupeo tule vedamiseks on tarvis luua spetsiaalsed jalgrattad. Appi tulid Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid eesotsas juhendaja Jaanus Paaveriga. Koos Tuletulemise korraldajate ja ratta ehitajatega Hawaii Expressist valiti kavandite hulgast välja Rainer Klementi ja Helen Teigari kavand “Noodiratas”. Rattad tegid etteantud kavandite järgi valmis Hawaii Ekspressi meistrid eesotsas Enn Rohtlaga. 1000-kilomeetrisel laulu- ja tantsupeo tuleteekonnal pidasid tandemid hästi vastu.

Muuseumi külastajate esmakohtumine “Noodiratastega” toimub juba sellel laupäeval, 13. septembril, kui maanteemuuseumis tähistatakse vanavanemate päeva.

Kell 14.00 räägib Tuletulemine2014 korraldaja Hannes Astok külastajatele laulu- ja tantsupeo tuleteekonna lugu. Kõik huvilised saavad ka ise kuulsate tuleratastega sõitmist proovida. Loe edasi: Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Valgamaal seiklevad maltalased

Teisipäeva, 9. septembri 2014 hilisõhtul saabus Valgamaale Järvesilma turismitallu 14 noort ja noorsootöö huvilist Põhja-Maltalt, keda oli juba ootamas noored Lõuna-Eestist, et osaleda ühiselt projektis “South Estonia North Malta – Two Countries One Goal”

Noortevahetuse “SoEstNorMal – 2C1G” algatajateks ja eestvedajateks on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia huvijuht-loovtegevuse õpetaja 4. kursuse tudengid. Antud projekti üldeesmärgiks on arendada noorte sotsiaalseid oskuseid, kultuuridevahelisi pädevusi ja loovust.

Noortevahetuse tegevuste planeerimises on kasutatud erinevaid seikluskasvatuslikke ja loovtegevusi. Aset leiavad fotojaht, ühepäevane jalgsimatk ning kanuusõit, tutvutakse kummagi riigi noorte seas levinud tänavaspordi liikidega ning rahvuslike mängudega, tehakse tervislikke rahvustoite jpm

Projekti alaeesmärgiks on tõsta noorte teadmisi tervislikest eluviisidest, eelkõige spordi- aga ka toitumise valdkonnas. Projekti jooksul läbiviidavate tegevuste ja töötubade käigus tutvuvad noored valdkonniti kahe erineva kultuuriga (keel, tants ja laul, traditsioonilised tervislikud toidud, noorte sportlikud vaba aja tegevused jms). Nii kasvab noorte tolerants ja teineteise mõistmine.

Antud projekt sai rahastuse Erasmus+ Euroopa Noored programmi raames. Erasmus+: Euroopa Noored programmist saavad toetust taotleda mitmesugused ühingud ja asutused ning mitteametlikud noortegrupid – peamine, et projekti fookuses oleks noorte mitteformaalne õppimine ja/või noorsootöö arendamine.

Projekti tegevusi on võimalik jälgida ka Facebookis MTÜ Noored Toredate Mõtetega lehe või grupi – SoEstNorMal – 2C1G vahendusel

Lastefond alustab puuetega laste hoiuteenuse pakkumist Ida-Virumaal

1. septembrist hakkab SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond oma 2014. aasta põhikampaania “Unistuste puhkus” raames pakkuma sügava ja raske puudega laste hoiuteenust ka Ida-Virumaal.

Juba kolmas seesugune hoiukodu Eestis saab tegutsema Jõhvis MTÜ Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir juures.

Tugikodu Päikesekiir on pakkunud Ida-Virumaa erivajadustega lastele lapsehoiuteenust juba alates 2013. aasta juunist. Kuni aprillikuuni tehti seda projekti raames Šveitsi Vabaühenduste Fondi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel, septembrist võtab teenuse rahastamise üle Lastefond.

MTÜ juhataja Ursula Randlaine sõnul pakuti siiani hoiuteenust küll kohalike omavalitsuste abiga edasi, kuid sellega pikemalt jätkamine oleks ilma täiendava lisatoetuseta siiski raske. “Õnneks ristus meie tee Lastefondiga ning üheskoos saame perede aitamiseks juba rohkem ära teha,” ütles ta.

Tugikodu ruumides pakutakse lapsehoiuteenust tööpäevadel ajavahemikul 8.00-18.00 kuni kümnele lapsele. Kahe lapsehoidja ja abiliste hoole all on laste päev sisustatud toredate mängude ja põnevate arendavate tegevustega. Tegevuse kasvades võtab tugikodu eesmärgiks pakkuda peredele tuge ka nädalavahetustel ning pikendada kokkulepitud päevadel hoiuaega ööpäevaseks. Lastega, kellele on määratud koduõpe, on võimalik koostöös kooli ja õpetajatega individuaalseid tunde läbi viia tugikodus. Loe edasi: Lastefond alustab puuetega laste hoiuteenuse pakkumist Ida-Virumaal

Filter Tallinna Rulluisumaraton pidi kolima ummikute eest ära Laagrisse

Tallinna Transpordiamet ei andnud luba korraldada 31. augustil toimuvat Filter Tallinna Rulluisumaratoni Filtri teel Tallinnas. Võistlus viiakse üle Tallinna külje alla Laagri Maksimarketi kõrvale.

“Seoses kooliaasta algamisega ja puhkuste lõppemisega on Tallinna linna liikluskoormus tugevalt kasvanud ning lisaks on käimas mitmed teetööd millest ümbersõidu üheks alternatiiviks on Tehnika tn ja Filtri tee,” oli Tallinna Transpordiameti seisukoht, miks võistlus Filtri teel toimuda ei saa.

EMT Rullituuri peakorraldaja Jaanus Ritsoni sõnul tuli tegutseda väga kiiresti, et pärast kõikide korralduslike toimingutega lõpusirgele jõudmist võistlusele uus asukoht leida.

“Õnneks ei pidanud kaugelt otsima ja EMT Rullituuri üks 2015. aasta potentsiaalne uus asukoht sai kiirelt väikesemas rajaformaadis kasutusele võetud,” sõnas Ritson ning lisas, “See kõik sai võimalikuks tänu Trev2, Warreni, Maanteeameti ja pajude teiste valdkonna inimeste tublile tööle, kellega koos sai uus rada ellu kutsutud.” Loe edasi: Filter Tallinna Rulluisumaraton pidi kolima ummikute eest ära Laagrisse

Friday Night Skate koolitab täna algajaid uisusõpru

Täna õhtul kell 20 on kõigil soovijatel võimalik osa võtta Friday Night Skate’i uisuringist, mis kulgeb seekord Pirita suunas.

Tegemist ei ole aga tavalise sõiduga, sest eraldi pööratakse tähelepanu neile, kes ei valda uiske veel nii hästi kui sooviksid. Seega toimuvad vahepeatustes koolitused, kus on võimalik oma ala professionaalide käe all uisutehnikat lihvida.

Friday Night Skate’i projektijuht Raido Jaan Rei paneb kõikidele osalejatele südamele, et uisutajad pimedal ajal end kindlasti võimalikult nähtavaks teeksid. “Kuna õhtud on juba hämarad, palume kõikidel uisutajatel kanda kindlasti helkureid või teha end muudmoodi silmapaistvaks,” sõnab Rei ning lisab, et turvalisuse tagamine on Friday Night Skate’i tiimi jaoks alati olulisel kohal.

Uisuring saab alguse Vabaduse väljakult, kuhu hakatakse kogunema kell 19.30 ning tagasi jõutakse orienteeruvalt kell 23.

Tänane algajate skate on Friday Night Skate’i selle hooaja viimane, kuid tavapärased uisuringid kestavad septembri lõpuni.

Facebooki on tehtud ka vastav üritus, mille leiab aadressilt https://www.facebook.com/events/555565404589076/

Viimsi teater pühendab muusikali Eestimaa kultuuritöötajatele

Septembris etendub Viimsi huvikeskuse saalis kuuel korral muusikal “Aken vastu päikest”, milles põimub nõukaaegne, pisut koomiline nostalgia inimsaatuse keerdkäikudega.

Lavastus põhineb Ardi Liivese samanimelisel romaanil, mille on dramatiseerinud Auri Jürna. Originaalmuusika on loonud Kalle Erm. Muusikali toob lavale Viimsi Harrastusteater.

“Aken vastu päikest” jutustab loo noorest kultuuritöötajast, kes pärast kooli lõpetamist suunatakse tööle Valivere kultuurimaja direktoriks. Külas, kus kultuurielu on soiku jäänud ja inimesed midagi teha ei taha, pole noorel kultuurijuhil just kerge. Siiski leidub

ka neid, kes ulatavad linnast tulnud tütarlapsele abikäe. Laval saab näha tõelist töölaupäevakut, uhket tantsuõhtut ning külakapelli ja naisansambli etteasteid. Nagu ühestki muusikalist, ei puudu ka sellest loost armastus. Kultuuridirektori ja küla “esimese poisi” armuõnn jääb aga üürikeseks, kuna vahele astub saatus. “Loojatest – muusikutest, kunstnikest ja teistest artistidest on lugusid kirjutatud ja

lavale toodud palju,” sõnas projekti- ja muusikajuht Kalle Erm, kes on ka lavastuse helilooja. “Neist, kes jäävad kulisside taha, kelle hästi tehtud töö jääb märkamatuks, räägitakse palju vähem. Seetõttu otsustasimegi pühendada lavaloo kõikidele Eestimaa kultuuritöötajatele.”

Muusikali lavastaja Krista Arbeti sõnul pakub lavastus äratundmisrõõmu kõigile, kes mäletavad 80ndaid. “Oleme püüdnud lavale tuua nõukogudeaegse absurdi ja grotesksuse ning näitame, et inimene on inimene sõltumata ajast või riigikorrast,” sõnas Arbet. Muusikali “Aken vastu päikest” mängitakse Viimsi Huvikeskuse saalis 6., 10., 14., 16., 21. ja 23. septembril. Piletid on müügil Piletilevis.

Viimsi Harrastusteater tegutseb 1999. aastast ja toob igal aastal välja vähemalt ühe muusikali. Aastate jooksul on muusikalides kaasa teinud lauljad Lenna Kuurmaa, Kaire Vilgats, Mikk Tammepõld ning näitlejad Lauri Lagle, Haide Männamäe ja Raivo Mets.

Vormsil taastati sajandite vanune päikesekell

Vormsi Püha Olavi kiriku aias taastati eestirootslaste annetuste abil 1741. aastast pärit päikesekell, mis hävis Nõukogude okupatsiooni ajal.

Vormsi Püha Olavi kiriku koguduse diakoni Ants Rajando sõnul on esialgsest Vormsi päikesekellast säilinud vaid raidkiviplaat, millel on valmimise aastaarv 1741. “Päikesekell püsis oma kohal üle 200 aasta ja hävis arvatavalt 1950. aastatel. Raidkivist kellaplaat säilis Nõukogude okupatsiooni ajal Läänemaa muuseumis Haapsalus,” lisas Rajando.

Päikesekell otsustati taastada eestirootslaste Kultuuriühingu SOV kauaaegse esimehe Sven Salini mälestuseks. Päikesekella taastamiseks koguti raha peamiselt vormsirootslaste annetustega.

Päiksekella lugemiseks tuleb jälgida, kuhu langeb kellaplaadil osuti vari, mis liigub päeva jooksul koos päiksevalguse suuna muutumisega.

Koolirahu kuulutatakse 1. septembril välja Viljandis

Viljandist saab ajaloo jooksul teistkordselt Koolirahu linn ja eestvedaja tuleval õppeaastal. Traditsiooniline Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia toimub 1. septembril Viljandi lauluväljakul algusega kell 13.

Viljandi linn võtab Koolirahu liikumise eestvedaja tiitli üle Kuressaare linnalt. Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia on iga-aastaseks meeldetuletuseks, et õppijasõbraliku ja turvalise koolikeskkonna loomisega peab tegelema aastaringselt. Koolirahuga ühendame õpilased, õpetajad, kooli juhtkonna ja lapsevanemad tegutsema ühiselt parema koolikeskkonna nimel.

Koolirahu ei pruugi olla iseenesestmõistetav, aga see on eesmärk omaette: kõikide püüd kõikide eest, üheskoos. Koolirahu 2014/15 juhtmõte on « Üheskoos». Üheskoos oleme tugevamad, üheskoos on meid paremini kuulda, üheskoos jätame endast maha suurema jälje. Üheskoos on üleskutse märgata teist enda kõrval, et oma jõud ühendada, sest üheskoos on julgem uusi asju proovida ja muuta midagi enda ümber. Loe edasi: Koolirahu kuulutatakse 1. septembril välja Viljandis

Vähiravifond Kingitud Elu kogus Arvamusfestivalil ligi 2500 eurot annetusi

Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu kogus läinud nädalal Paides Arvamusfestivalil annetusi. Kahe päevaga annetasid festivali külalised fondi ligi 2500 eurot, millest järgmine vähihaige saab elupikendava ravimi.

“Tänan eelkõige kõiki annetajaid, aga ka festivali korraldajaid eesotsas Kristi Liivaga, samuti vähiravifondi tublisid vabatahtlikke. Tänu teile saame mõnele eestimaalasele taas lisa elupäevi kinkida,” sõnas vähiravifondi Kingitud Elu nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.

“Rõõm oli festivalil tõdeda, et oleme fondi missiooniga aidata vähihaigeid end juba paljude südametesse kirjutanud. Inimesed elavad kaasa ning panustavad hea meelega. Samuti on Paides käinud Eesti mõtlejatel selge ootus, et riiklik ravisüsteem vajab ümberkorraldusi ja värskeid ideid, et olla jätkusuutlik ning arvestada paremini patsientide vajadustega. Ühtlasi tuleb tunnistada, et festivalilt oli raske leida prominenti, kellel puudub isiklik kokkupuude võitlusest vähiga,” rääkis Tänavsuu.

Vähiravifond pakkus annetajatele Arvamusfestivalil esmakordselt ka kaardimakse võimalust, mis võeti hästi vastu. “Saame vähihaigeid aidata ainult kogutud annetustest, mistõttu püüame olla uuenduslikud, et iga inimene saaks soovi korral oma panuse anda,” ütles fondi tegevjuht Kersti Ringmets.

Eelmisel nädala andis vähiravifondi nõukogu välja ka järjekordse toetuse. Sel korral sai fondist abi Lõuna-Eestist pärit 53-aastane kolme lapse isa, kes vajab neeruvähi raviks ravimit Sutent (sunitinib). Fond toetab pereisa esialgu 3800 euroga.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu (www.kingitudelu.ee ) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik, tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Rita Rätsepp ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu.

Klaasikunstniku Ivo Lille isikunäitus avatud viimaseid päevi

Suviti Võrumaal resideeruv kunstnik tutvustab esmakordselt Võru vaatajale oma loomingut. Näitus on Vana-Võromaa Kultuurikojas ning jääb avatuks 29. augustini.

Ivo Lill on eesti klaasikunstnik, kes on lõpetanud 1985. aastal ERKI. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano – Venezia, Itaalia) liige. Kunstnik alustas aktiivsemalt loomingulist tööd 35- aastaselt. Nüüd peab ta iga päev midagi tegema, siis on hing rahul. Lill loob klaasi külmtöötlemisega kunstiteoseid, mida võib vaadata kas ühe, teise või kolmanda nurga alt, lõplik tõde ei selgu kunagi, alati võib valgus vimka visata ja tehtud töö uuesti sünnitada.

Aasta tagasi tähistas kunstnik 60- aastaseks saamist suurte isiknäitustega Moskvas, Münchenis, Linzis ja Tallinnas. Näitus, mis möödunud kevadel Moskvas oli, tunnistati edukaimaks ülevenemaalise tarbekunstimuuseumi näituseks. 70 klaasobjekti ja -kompositsiooni täitsid suured galerii ruumid, neid teoseid saab osaliselt näha ka Võrus.

Ivo Lill on pälvinud tunnustuse 2001. aastal, mil tema skulptuurile omistati hõbemedal Jaapanis Kanazava rahvusvahelisel klaasisümpoosionil. Eelmisel aastal valiti ta Vene Kunstiakadeemia auakadeemikuks.

Viimastel nädalatel näitus avatud:
E-T 10.00- 16.00
K-P 10.00- 18.00

20.08 maja suletud
21.08 10.00- 19.00

Ökokogukonna kokkutulek keskendub kogukondlikule haridusele

22.-24. augustil peetakse Võrumaal Sänna Kultuurimõisas Eesti ökokogukondliku liikumise suvine kokkutulek, mis keskendub tänavu teemale “Kogukondlik haridus – on vaja tervet kogukonda, et kasvatada last”. Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub osalema ja kaasa mõtlema kõiki huvilisi, kellele lähevad korda kestlik eluviis ning muutused haridusmaastikul.

Kokkutuleku üks korraldajaid, MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse juhatuse liige Ele Koppel ütles, et sellesuvisel kogunemisel arutletakse eluliste näidete varal, mis on kogukondlikud koolid ja lasteaiad ning kuidas toetada läbi kogukondliku hariduse kestlikku mõtteviisi ja koostööväärtuste kasvamist lastes ja noortes. “Elu näitab, et meie praegune haridusmaastik vajab muutusi ja kes muu kui lapsevanemad ise saavad olla need muutuste ellukutsujad, soovides pakkuda oma lastele parimat kasvukeskkonda,” rääkis Koppel.

Ele Koppeli sõnul on ühiskonnas ja haridusmaastikul märgata kohati lausa vastuolulisi arenguid. “Kui riiklikul tasandil soodustatakse Eestis praegu suurkoolide teket, soovivad paljud lapsevanemad ja õpetajad valida hoopis teistsugust koolitüüpi, kus oleks rohkem võimalusi märgata ja toetada lapse andeid ning soodustada loomulikku huvi maailma vastu,” lausus Koppel, lisades, et kogukondlikud koolid annavad selleks hea võimaluse. “Kogu ühiskonna arengu võti peitub senisest hoolivamas ja kestlikumas elukorralduses. Kogukonnakoolid ja lasteaiad suudavad pakkuda olulist lisaväärtust uue hooliva põlvkonna pealekasvamisel, arvestades nii hariduses kui elukorralduses laiemalt jätkusuutlikke sotsiaalseid, majanduslikke, ökoloogilisi ja ka maailmavaatelisi aspekte.” Loe edasi: Ökokogukonna kokkutulek keskendub kogukondlikule haridusele

Haanjamaa ootab taas suitsusaunapäevadele

8.-10. augustini toimub Haanjamaal juba neljas suitsusaunanädal. Saunasõbrad saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head “stepslivaba” muusikat.

Oodatud on kõik sauna ja kohaliku pärimuse huvilised, kes soovivad tutvuda traditsiooniliste suitsusauna tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga. Haanjamaa suidsusauna omanikud on uhked oma saunadele ja jagavad rõõmuga oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

“Meie sündmust iseloomustab rahulik kulgemine,” ütles saunanädala üks eestvedajaid Eda Veeroja. “Mõnus suitsusaunaelamus algab helgest meelest ja enese sisse vaatamisest. Koos saunaprega sauna kütmisest, ühisest söömaajast ja päevastest toimetustest ümber sauna. Lisaks saunale on oluline roll muusikal ja käsitööl. Toimuvad suitsusauna ja loomuliku eluviisiga seotud erinevad õpitoad.”

Nädal algab 8. augustil kell 12 Mooska talus saunateemalise pärimusmeditsiini õpitoaga Mikk Sarve juhendamisel. Samal ajal saavad Ööbiksaare talus huvilised õppida palgi tappimist ja varamist saunameistri Aivar Jallai juhendamisel. Õhtul oodatakse saunakülalisi Tuulepesa tallu iloõdakule laulma ja pillimängu kuulama. Loe edasi: Haanjamaa ootab taas suitsusaunapäevadele

Homme toimub Elva rattamaraton

Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup V etapp, 73 kilomeetrine Elva Rattamaraton, on tuntud oma kiire raja poolest. Homme, 26. juulil toimuva Elva Rattamaratoni stardinimekirja on kantud üle 1500 ratturi.

Tihe rebimine sarja liidrite vahel jätkub ning vürtsi lisavad välisklubides sõitvad Eesti ratturid. Rakke etapi järel jäi liidrisärk sarja neljakordse võitja Caspar Austa selga, kuid hooaja edukalt avanud Silver Schultz on vaid kolme punkti kaugusel. Punktiarvestuses kolmandal kohal on Peeter Tarvis, kes jääb liidrist maha vaid 9 punktiga. Eelnevatel etappidel tehniliste probleemidega maadelnud Alges Maasikmets on kahtlemata heas vormis ning püüab jätkuvalt etapi võitu. Elva Rattamaratonil pakub põnevat konkurentsi kodumaistele ratturitele Lätist pärit Rietumu-Delfin võistkonna rattur Dimitri Sorokin, kes võitis hooaja alguses toimunud Tallinna Rattamaratoni. Spordiennustusportaal Paf hindab Elvas kõige tõenäolisemaks kodulinnas sõitva Caspar Austa võiduvõimalusi. Tiimide arvestuses ennustab Paf edu A&T Sport Team-ile.

Põhisõidu start antakse Arbi järve lähistel täpselt keskpäeval. Metsapealinna Elva maratoni rada on juba mõnusalt tuttav ning üldjoontes sama, mis eelmistel aastatel. Maratonil on kilomeetreid kokku 73,6 ja poolmaratonil 38,6. Väike muudatus on vaid 26. kilomeetril pärast Kavilda orgu, mis pakub ratturitele põnevat avastamisrõõmu. Kokku pikendab muutunud lõik pikka rada kilomeetri võrra. Hansgrohe kiirenduskilomeeter, kus ühekilomeetrisel distantsil fikseeritakse ratturite läbimise aeg, algab raja 29. kilomeetril. Kuna iga mäe otsast tuleb ka alla tulla, siis on Elva Hansgrohe kilomeeter kiiruse peale vahefiniši poole kihutamine. Sõitjatel on võimalik oma laskumisoskus proovile panna ning Hansgrohe kilomeeter on täie hooga mäest alla, Premium 7 vahefiniši suunas kihutamine. Herkuless lastesõidud algavad kell 12:10 ning PROBAR poolmaraton (38,6 km) saab stardi kell 13:15. Loe edasi: Homme toimub Elva rattamaraton

Sänna kultuurimõisas toimub ökokokkutulek

22.-24. augustil toimub Sänna Kultuurimõisas Eesti ökokogukondade 8. kokkutulek teemal “Kogukondlik haridus”.

Teemad, mida käsitletakse on kogukondlike koolide loomine, õuelasteaiad, koostööharidus, EHE ja ehedus, koduõppe head ja vead. Lähemalt Leiutajate Külakoolist ja loodavast Gaia Koolist , mis on välja kasvanud eesti ökokogukondlikust liikumis est.

Peaesinejad tulevad seekord Tamera ökoküla koolist Portugalis, kus on loomisel rahvusvaheline kool nimega “Escola da Esperanca” ehk “Lootuse kool”. Lähemalt sellest koolist siin: http:// www.escola-da-esperanca.org /
Lisaks jagavad värskeid muljeid Euroopa ökokülade ühenduse GEN-Europe suviselt konverentsilt “Zegg” ökokülast Saksamaalt pea kõik meie 14 delegaati.

Lisaks räägitakse, kuidas suhelda loomade ja taimedega.

Hommikuti on kavas jooga, õhtul tants ja muusika.

Lähem info peatselt: http:// kokkutulek.kogukonnad.ee/ ja www.facebook.com/ kogukonnad
Registreerumine: info@kogukonnad.ee

Maanteemuuseum kutsub osa saama ühistranspordile pühendatud perepäevast

Sellel pühapäeval, 27. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 14. sünnipäeva liiklusteemalise perepäevaga, mis tänavu räägib ühistranspordi kujunemisest ja käekäigust Eestis.

“Perepäeva teema on just kui meeldetuletus meile kõigile, kuidas on ühistranspordi areng toimunud, muutudes järjest mugavamaks. Kui algselt polnud vankris ja ka veoautos sõites isegi katust pea kohal, siis võrreldes tänapäevaga, saab bussis sõites vaadata televiisorist lemmikfilmi või surfata internetis,” selgitas maateemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu.

Sünnipäev on ikka see aeg, kus kutsutakse külalisi, ollakse koos sõprade ja tuttavatega ning tehakse midagi põnevat. Nii ka seekord – muuseum on endale külla kutsunud head koostööpartnerid, kelle kaasabil külastajatele nii mõndagi toredat pakkuda. “Sünnipäeval näitame külalistele rohkem bussiliikluse kui ühe ühistranspordi osa arengut. “Vanemate busside valik on muuseumil endal piisav, kuid luks – variantidega aitab hea sõber bussifirma Sebe, mis tutvustab tänapäeva bussisõidu kõiki mugavusi.” lisas Õispuu. “Lisaks räägib enda tegemistest ka aina enam populaarsust koguv elektritaksofirma Ermo.” Loe edasi: Maanteemuuseum kutsub osa saama ühistranspordile pühendatud perepäevast

Energia avastuskeskuses on tänaseks välku näinud 9500 inimest

Põhjalikult renoveeritud ja uue ekspositsiooniga Energia avastuskeskusest sai populaarne kogu perega ajaveetmise koht. Harivat meelelahutust pakkuvat keskust külastas esimese kuu jooksul 9500 inimest.

Energia avastuskeskuse juhataja Kertu Saksa sõnul võtsid külastajad uuenenud keskust hästi vastu: “Nii lastele kui ka täiskasvanutele jätkub siin tegevust mitmeks tunniks ning külastajate tagasiside ekspositsioonile ja väärikalt renoveeritud hoonele on väga positiivne.”

Energia avastuskeskus taasavas uksed 13. juunil üle saja aasta vanuses Tallinna elektrijaama hoones Tallinnas Põhja puiesteel. Ajalooline maja renoveeriti 1930ndate aastate hiilgusesse ja nüüd pakub avastuskeskus selles unikaalses tööstusmälestises harivat meelelahutust lastele ja täiskasvanutele. Loe edasi: Energia avastuskeskuses on tänaseks välku näinud 9500 inimest

Festival tuli öösel Võrru jutulõnga kerides

Festivali programmijuht Kadri Mähar ja avakontserdi lavastaja Kadi Kroonberg "kerivad" jutulõnga. Foto: erakogu — Festivali programmijuht Kadri Mähar ja avakontserdi lavastaja Kadi Kroonberg “kerivad” jutulõnga. Foto: erakogu

Vastu tänast tekkisid Võru linna keskväljakule ja linna peatänavale puude otsa jutukerad, mis viivad kesklinnast kultuurikeskusesse Kannel. Sel moel tuli linna homme algav XX Võru Folkloorifestival “Lugu”.

Jutukerad ühendavad kahte festivali tegevuste põhikohta – kesklinnas asuvat vabalava Kandle aiaga, kus toimuvad suuremad kontserdid.

“Tahtsime juba enne festivali suunata kohalikud inimesed arutelule, mida üks nii suur pidu üldse tähendab,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Tegu ei ole ju pelgalt viis päeva kestva tantsupeoga, vaid siin põimuvad erinevate rahvaste kultuurid, nende lood ja laulud. Lugulaulud, kui soovite.”

16.-20. juulini toimuva juubelifestivali ajal saab linna külaline osaleda mitmekümnel kontserdil ja tantsutoas, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mordvast, Prantsusmaalt, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast. Võru Folkloorifestival on suurim iga-aastane rahvatantsu-keskne rahvusvaheline festival Eestis, järgmine tänavune suur tantsupidu pärast tantsupidu.

Festivali läbiv teema “Lugu” tutvustab nende rahvaste kultuuri läbi traditsiooniliste tantsude, rahvussöökide ning pärimuslike lugude õhtutega, millest paljud on kokku kogunud Eestimaa parim muinasjutuvestja Piret Päär. Lisaks festivalikülaliste lugude räägivad omi jutte ja viivad uudistajad Võru linnas ringi uitama mitmed siinsed kultuuri- ja kogukonnategelased.

Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, mille tantsud seab üldtantsupeol liigijuht olnud ja seal parima tantsuseade eest Kristjan Toropi stipendiumi pälvinud Võru tantsuõpetaja Maire Udras. Samuti õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks olulisim tunnusüritus le Eesti kokku tulevate lõõtsamängijate võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda.

Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“ Viljandi Linnagaleriis

Teisipäeval, 15. juulil kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“.

Mäng, mäng, mäng … öeldakse, et mäng on väikese inimese töö, kuid mängu ilu seisneb narri tarkuses. Näitus astub kahekõnesse Viljandi pärimusmuusika festivali tänavuse mängu- teemaga ning toob Viljandi pärimus- ja muusikasuvesse rohkem kunsti.

Näitusel osalevad kunstnikud: Tiit Pääsuke, Erki Kasemets, Jüri Arrak, Uno Roosvalt, Mari Roosvalt, Vano Allsalu, Ove Büttner, Anatoli Strahhov, Tiit Jaanson, Eva Jänes, Per Petersen, Sirje Protsin, Silva Eher, Andrus Rõuk, Toomas Sarapuu, Airi Luik, Ivi Arrak, Maria Sidljarevich, Lii Pähkel, Maire Koll, Silvi Lepparu.

Näituse „Mäng“ kuraator Kreg A-Kristring (Aimar Kristerson) tõdeb, et mäng tähendab osalejaid ja pealtvaatajaid, võitjaid ja kõrvalejääjaid, reegleid ja nende rikkumisi, nutikust, osavust, kavalust. Mängurõõmu ja mängusõltuvust. Mängu spekter ulatub selle süütust ja naudisklevast flirdist enesehävitusliku kirelõõmani. Mängul on justkui kaks palet nagu Rooma Janusel, sisse- ja väljapääsude jumalal. Üks pool näitab võrdsuse meelitavat peegelpilti, teine pool enamasti risti vastupidist. Narrina saad siseneda vaid elu tõelisse mängu, žongleerides lubatava ja mittelubatava juuspeenel piiril. Ainult mängu läbi saame olla seal, kus me tavareeglite järgi ei saakski
olla. Mängul ja kunstil on kattuv osadus.

Näitus jääb Viljandis avatuks 19.augustini.

Viljandi Linnagalerii asub Viljandi Linnaraamatukogu kolmandal korrusel Tallinna tn 11/1. Galerii on avatud raamatukogu lahtioleku ajal: T-R 10.00-18.00, L 09.00-16.00. Iga kuu viimasel reedel on raamatukogu suletud.