Autor: Mart Valner

Esimene Kagu-Eesti tantsupidu juba täna

Täna, 10.juunil, toimub Põlvas Intsikurmu vabaõhulaval tantsuetendus „Elu keset küla“, milles osaleb ligi 1700 tantsijat.
Etenduse pealavastajaks ja ühtlasi ka peo kõikide tantsude autoriks on Kanepist pärit noor tantsuõpetaja Andre Laine. Tantsuetenduse pealkiri „Elu keset küla“ viitab arhailise külana kujundatud Intsikurmu vabaõhupargile, mille laval ja nõlvadel rullub publiku silme ees lahti üks päev külainimeste elust.
Pidu algab kell 17 rongkäiguga Põlva järve äärest. Kaks tundi kestev etendus algab kell 18 Intsikurmu vabaõhulaval.
Tantsuetenduse „Elu keset küla“ piletid on müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.

Tehnoloogiaettevõte ABB paigaldas Ülemiste Citysse testkasutamiseks esimese elektriautode kiirlaadija

elektriautode kiirlaadimispunkt Ülemiste CitysEsialgu on laadija mõeldud üksnes süsteemi tehniliseks testimiseks. Hiljemalt juuli lõpuks, kui üle kogu Eesti on paigaldatud kokku ligi paarkümmend laadijat, avatakse need avalikuks kasutamiseks.160 kiirlaadijast koosnev üleriigiline tervikvõrk valmib järk-järgult hiljemalt tänavu novembriks.

Ülemiste Citysse paigaldatud laadija on esimene omataoline, mis on valmistatud Eesti kiirlaadimisvõrgu jaoks. Kõik laadijad liidetakse edaspidi ühtsesse võrku, mida hakatakse haldama keskse juhtimissüsteemi abil. Loe edasi: Tehnoloogiaettevõte ABB paigaldas Ülemiste Citysse testkasutamiseks esimese elektriautode kiirlaadija

Soome-Eesti tantsupeo salvestisi saab ette tellida

Alanud on  III Eesti-Soome tantsupeo salvestatud plaatide eeltellimine. Mardivideo OÜ poolt salvestatud plaadil saab kindlasti näha Tamperes Ratina Staadionil 17.juunil toimuvat tantsupeo peakontserti. Plaadile võib tulla ka lisamaterjali, kaamerad on üleval nii Tallinna kui Tampere proovides. Peonädal talletatakse suure peo meeleolud tervest linnast.

Tantsupidu salvestatakse viie kaameraga, kaastöötajaks on ERRSi senine koostööpartner Uno Tormet, kellel on tantsupidude jäädvustamise pikaajaline kogemus.

Tellida saab nii DVD- kui Blu-ray plaati. Esimest soovitame pigem vanemate kineskoopteleri omanikele, uutele lameekraanidele sobib paremat kvaliteeti pakkuv Blu-ray. Viimane vajab eraldi Blu-ray mängijat. Arvutis vaatamiseks vajavad mõlemad plaadid samuti vastavat seadet, DVD seade on enamikes tänapäeva arvutites, Blu-ray seadet lisatakse uutele arvutitele järjest rohkem.

NB! Videoplaate ise kopeerida ja paljundada ei saa!

Loe edasi:

Avati Eesti klaasikunsti valiknäitus “Suur haprus”

Eesti professionaalne klaasikunst tähistab tänavu oma 75. juubelit, mille raames toimub Tallinna Kunstihoones 9. juunist 22. juulini suuremahuline ja installatiivne klaasikunsti näitus „Suur haprus“. Näitusel on väljas ka Euroopa kultuuripealinna ühe tähtsündmuse – Klaasimaailma jaoks loodud klaasist muusikainstrumendid.

Suuremahulise klaasinäituse põhiosa koosneb spetsiaalselt näitusele loodud sarjadest ning installatsioonidest. Samas esitletakse uuesti ka parimaid ja olulisimaid töid ning projekte, mis viimastel aastatel on loodud, nende hulgas Euroopa kultuuripealinna programmi kuulunud Klaasimaailma. Klaasimaailm on üks projektidest, mida Kultuurikatel Euroopa kultuuripealinna aasta järgselt rahvusvahelisel tasemel edasi arendab. Samuti tuleb taasesitlusele Rapla Kaasaegse Kunsti Keskuses väljas olnud efektse valgusinstallatsioonide näituse paremik. Loe edasi: Avati Eesti klaasikunsti valiknäitus “Suur haprus”

Annetuskeskkond: 4 aastat, 473 290 eurot ja 45 organisatsiooni

Juunis neljandat sünnipäeva tähistav annetuskeskkond „Ma armastan aidata” www.swedbank.ee/armastanaidata on endiselt Eesti mastaabis suurim ja mõjusaim annetusi vahendav keskkond, ühendades juba praegu enam kui kümneid tuhandeid annetajaid. Tänasest on avatud uuendatud keskkond ning lisandunud on mitmeid olulisi võimalusi annetajatele ning organisatsioonidele.

Swedbanki toetustegevuse juhi Maarja Loorentsi sõnul on uuenenud veebikeskkond varasemast kasutajasõbralikum, mugavam ning funktsionaalsem. „Oleme teinud seal mitmeid olulisi muudatusi. Näiteks on tegevusvaldkondade põhisele jaotusele nüüdsest võimalik kasutada ka maakondlikku otsingut ning leida üles just sinu kodukohas tegutsevad algatused,“ märkis Loorents. „Usume, et see on inimestele tähtis, leidmaks üles endale nii emotsionaalselt kui piirkondlikult kõige südamelähedasemad projektid.“ Loe edasi: Annetuskeskkond: 4 aastat, 473 290 eurot ja 45 organisatsiooni

Lastekaitse Liit kutsub kõiki lastekaitsepäeva tähistama!

MTÜ Lastekaitse Liit ja liikmesühingud koos koostööpartneritega korraldavad lastekaitsepäeval üle Eesti palju toredaid üritusi kogu perele. Näha saab nii  bände kui politseinike, osaleda töötubades ja aidata MTÜ Lastekaitse Liitu nii, et endal ka kõht täis saab, sest Lastekaitse Liidule on otsustanud õla alla panna Tallinnas asuvad söögikohad Shimo ja Sushimon. 1. juunil läheb kogu Shimo uuest menüüst teenitud käibest 10% ning terve juunikuu jooksul annetab Sushimon 1 euro igalt ostetud lastekomplektilt Lastekaitse Liidule. Samuti on seal võimalik osta soodushinnaga ajakirja „Märka Last“.

Loe edasi: Lastekaitse Liit kutsub kõiki lastekaitsepäeva tähistama!

Baruto jagab Jaapani päeva raames Tallinnas autogramme

Juba 30.mail toimub Tallinnas Jaapani päev.  Tartu mnt. 47 Sushimoni sushibaarist algab kell 12:00 põnev ja kirev rongkäik läbi linna. Rongkäigus osalevad erinevad Jaapani subkultuuride moe fännid nagu Lolitad, Cosplay fännid ja Gyarud. Päeva jooksul toimuvad ka erinevad töötoad, kuhu on vajalik eelnev registreerimine, lisaks veel võistluskunstide etteasted, mängud ja palju muud. Ürituse patrooniks on Eesti sumohiiglane Baruto.

Lisainfo siin.

Tartu tuleb ehtefestival

25.−26. maitoimubTartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 13) Ehtefestival 2012

Ajakava:

Reede, 25. mai

Kell 18 ehtekunstnik Katarina Kotselaineni isikunäituse avamine
Disainimaja (Kalevi 15)
Näitus-müük jääb avatuks 25.−31. maini

Kell 19 Pippin Stuudio loomingu esitlus-müük „Õhus on ehteid“
Kalevi 17 klaasveranda

Kell 19.30 Evelini Moesalong esitleb: kelmikas kleidietendus „Suhkrused hetked“
Kalevi 17 saal
Moekunstnik: Evelin Tartu
Ehtelooming: Kerli Pajusaar
Lavastus ja kujundus: Kujunduskuurort
Heli: Eduard Heinrich Kronk

 

 

Suures valikus ehteloomingut Eesti  tegijatelt
Tule leia oma eriline ehe!

 

Kuressaare linnavalitsus korraldab konkursi “Kuressaare,450 aastane kaunitar”

Kuressaare Linnavalitsus korraldab avaliku fotokonkursi “Kuressaare, 450-aastane kaunitar”. Kuressaare on nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud arenev kuurortlinn, mille kuulsusrikas ajalugu ulatub aastasadade taha. Fotokonkursi eesmärk on läbi fotograafia aidata kaasa Kuressaare linna kultuuri ja turismi edendamisele ning muuhulgas motiveerida inimesi ka paremini pildistama. Pildistamisel peaks silmas pidama konkursi teemat „Kuressaare, 450-aastane kaunitar“ ehk linna piires pildistades võiks tabada midagi, mis tundub omane ainult Kuressaare linnale. Fotograaf võib tabada põnevaid momente, huvitavat valgust, kauneid vaateid, toimetavaid inimesi jne.

Konkurss korraldatakse kahes vanuserühmas: noored (kuni 16aastased, k.a) ja üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud). Noortel on õigus esitada töid soovi korral ka üldarvestuses. Iga foto saab konkursil osaleda vaid ühes vanuserühmas. Konkursile oodatakse fotosid, mis on tehtud 2011–2013. aastal Kuressaare linnas. Iga autor võib esitada kuni viis tööd. Auhinnafond on järgmine: üldarvestuses I koht 350 eurot, II koht 250 eurot, III koht 150 eurot; noorte vanuserühmas I koht 200 eurot, II koht 100 eurot, III koht 50 eurot. Lisaks antakse välja eriauhind publikuhääletuse võitnud foto autorile.

Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse väljendusrikkust ja emotsionaalsust, kunstilist ja tehnilist taset ning headest pildistamise tavadest kinnipidamist. Kõikidest esitatud fotodest koostatakse näitus, mida eksponeeritakse linna sünnipäevanädalal (6.–12. mai 2013) Kuressaare kindluse põhjabastioni väravakäigu galeriis. Publikuhääletus toimub Kuressaare linna veebilehel www.kuressaare.ee.

Iga foto edastamisel tuleb märkida foto pealkiri, pildi saamislugu, võistleja kontaktandmed (nimi, vanus, aadress, telefon, e-post). Tööd tuleb esitada digitaalselt andmekandjal Kuressaare Linnavalitsusse või laadida üles konkursi korraldajale ligipääsetavas keskkonnas, kust saab foto konkursi tingimustele vastavas formaadis alla laadida, ning saata link aadressil linn@kuressaare.ee.

Konkurss kestab kuni 8. märtsini 2013.

Konkursi tingimused leiab siit.

Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid tulevad Tallinna

„Päästa Magdalen“ on lugu, mille tegelased, kolm noort inimest, satuvad 2012. aasta maikuus Assauwe lossitorni: kes meelega, kes kogemata; ja lugu sellest, mida ja keda nad sealt leiavad. See on lavastus üksindusest, armastusest, illusioonidest. Sellest, kuidas endale loodud ideaalid purunevad nendega silmitsi seistes. Sellest, kas teist inimest on võimalik päästa iseenda käest. Sellest, et meil on vaja teisi, et näha iseennest.

– Mida me nüüd teeme?
– Ootame. Varem või hiljem KEEGI PEAB TULEMA.

Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna tudengid koostöös Drakadeemiaga. Laval teatrikunsti 10. lennu näitlejatudengid.

Lavastaja: Kaija Maarit Kalvet (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Dramaturg: Birk Rohelend (Drakadeemia)
Kunstnik-butafoor: An-Liis Amur (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Multimeedik: Terina Tikka (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Valguskujundaja: Reelika Palk (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Näitlejad: Liina Leinberg, Mihkel Kallaste, Rauno Polman (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)

Etendused toimuvad:
K: 23.05 kell 17
R: 25.05 kell 17
L: 26.05 kell 13

Eesti Teatri-ja muusikamuuseumis
Sissepääs muuseumipiletiga (3/1)

 

Lisainfo Facebookis

Kuressaares toimub loovteraapiaid tutvustav infopäev

MTÜ Minu Tasakaal viib 26. mail kell 12.00-16.30 koostöös Saaremaa Vähiühingu ja Eesti Vähiliiduga Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas  läbi tasuta infopäeva, mille raames on nii kõikidel vähihaigetel, nende lähedastel, kui ka teistel huvilistel hea võimalus näha ning soovi korral ka praktiliselt järele proovida, mida loovteraapiad endast kujutavad ning millist kasu võivad need tuua.

Kuressaare infopäeval on võimalik osaleda foto- ja muusikateraapia töötubades, suhelda töötubade juhendajatega ning saada nendelt abi ja täpsemat infot.

26. mai kava:

12.00-12.30 lühiülevaade loovteraapiatest, nende mõjust tervisele ja heaolule

12.30-14.00 praktilised loovteraapilised tegevused kahes paralleelses töötoas. Lähemat tutvust saab teha fototeraapia ja muusikateraapiaga

14.00-14.30 pisike paus teejoomiseks ja muljete jagamiseks

14.30-16.00 teine võimalus osaleda loovteraapilistes grupitöödes. Lähemat tutvust saab teha fototeraapia ja muusikateraapiaga
16.00-16.30 kokkuvõte, küsimused-vastused

Tegevused sobivad kõigile – mingeid teadmisi ja oskusi vaja ei lähe! Kui tervet päeva ei saa osaleda, vali endale sobiv ja ühine meiega!

Lisainfo: www.tasakaal.net, 534 80 777

Projekti toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Paides avatakse Peeter Lauritsa fotonäitus

Seoses Eesti Draamateatri päevadega Paides on 22.mai kell 18.00 Paide Kultuurikeskuse fuajees Peeter Lauritsa fotonäituse “PAHUPIDI” avamine. Kohal on autor. Eesti Draamateatri arhitektuuri teemaline näitus on pühendatud hoone 100.juubelile. Näitus jääb avatuks kuni 16.juuni.

Peeter Laurits on ise öelnud:„Draamateater oli mu esimene töökoht kus mulle tõeliselt meeldis. Draamateatris olid kaheksakümnendate
teisel poolel väga põnevad ajad. Evald Hermaküla oli peanäitejuht, pidevalt lavastasid Mati Unt ja Juhan Viiding, Margus Allikmaa
oli teatridirektorina suurepärane. Vadim Fomitshev jagas minuga oma peakunstniku kambrit, tööajadistsipliin ei huvitanud kedagi,
kolleegid olid meeldivad ja lavafotograafi töö erakordselt põnev.
Peategelane selles idüllis oli aga hoone ise, Vassiljevi ja Bubõri projekteeritud toretsev juugend. Ei kulunud aastatki kui see maja hakkas ennast mu unenägudesse sisse pressima. Ühel ööl kutsus Jaanus Orgulas mind lavatorni kõrvale müüriorva ja
näitas kitsukest treppi mis kadus üles paksude paekivimüüride vahele. Enamus selle maja müüridest ongi käikudest läbi
uuristatud. Hulkusin neis palju. Lavatorni kohal pööningul oli pisikene onn, kus elas sakslanna kahe lapsega ja varjas ennast
Nõukogude võimu eest. Iga kord kui seal käisin, riputas ta nöörile pesu kuivama.
Ühel teisel öösel tulin aga tööle peauksest, kustkaudu publik siseneb. Kõik vaheseinad ja vahelaed olid millegipärast
maha lõhutud, alles oli ainult maja välisseina koorik. Põranda asemel loksus tume vesi ja kohe ukse kõrval oli väike ilma
aerudata paat. Istusin sisse ja triivisin saali keskele. Hästi külm oli, vesi auras kergelt ja Otsa tänava poolsetest akendest
paistsid sisse viltused päikesekiired.“

ELF kutsub seminarile „Väljakutsed ja lahendused teel jätkusuutliku puiduvarumisturuni“

Eestimaa Looduse Fond kutsub kõiki huvitatuid seminarile, kus üheskoos üritatakse leida vastust küsimusele, kuidas liikuda jätkusuutlikuma puiduvarumisturu suunas.

Toimumiskoht: Eesti Rahvusraamatukogu nurgasaal, Tõnismägi 2, Tallinn

Aeg: 25. mai, algusega kell 11:00

Üritus on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud, seega palutakse huvilistel ennast kindlasti registreerida 23. maiks e-maili aadressil liis.kuresoo@elfond.ee

Seminari kava:

11:00 – 11:20 kogunemine, ELFi poolsed avasõnad

11:20 – 11:50 – Liis Kuresoo, Eestimaa Looduse Fond. Eesti ettevõtete puiduvarumispoliitikad ja –parktikad, kolmanda kordusuuringu esitlus.

11:50-12:20 – Mikk Link, keskühistu Eramets. Metsaühistud – usaldusväärne võimalus puidu müügiks ja ostuks.

12:20-12:50 – Kaido Lemendik, Eesti Maksu- ja Tolliamet. Milline on ettevõtluskeskkond läbi maksuhalduri andmete metsandussektoris? Mis on viimase kolme aasta jooksul muutunud?

12:50-13:10 – kohvipaus

13:10-13:40 – Taivo Denks, Keskkonnaministeerium. Euroopa Liidu puidumäärus – mida toob see kaasa Eesti metsasektori ettevõtetele?

13:40-14:10 – Evelin Urbel-Piirsalu, Säästva Eesti Instituut. Eesti metsasektor üleminekul jätkusuutlikkusele?

14:10-14:30 – arutelu ja kokkuvõte

Üritust modereerib Silvia Lotman, seminari korraldamist rahastab Rootsi WWF.

 

Lisainfo: www.elfond.ee/mets

“101 last Toompeale” ootab selle aasta teemasid

Taaskord kogub tuure iga-aastane demokraatiaüritus „101 last Toompeale“. Ürituse eesmärgiks on toetada noorte osalust riiklikus otsustusprotsessis. Et ka noored saaksid hääle sekka öelda, oodatakse kõigilt noortelt teemasid, mis on neile olulised.

Mida tahaksid riigikogus koos saja teise noorega arutada?

Hääletada saab siin.

Lastekaitse Liidu Noortekogule juba traditsiooniks saanud üritus „101 last Toompeale“ on iga-aastane üritus, mille eesmärgiks on toetada noorte osalust riiklikus otsustusprotsessis.

Noortefoorumiga „101 Last Toompeale“  tähistatakse ÜRO Lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 1989. aastal 20. novembril.

Aastatega on nii sisu kui vorm muutunud. Foorumist on saanud üritus, kus tõsiste arutelude ja mıttevahetuste käigus selguvad noorte seisukohad, mis Riigikogu istungite saalis ka laiema avalikkuseni jıuavad.

Igal aastal on foorumil keskendutud ühele teemale, mille noored on ise valinud. Viimastel aastatel on foorumile eelnenud eelfoorumid Eesti eri linnades. Alates 1998. aastast on koostööpartnerina osalenud samal aastal asutatud õpilasesinduste katusorganisatsioon Eesti Õpilasesinduste Liit.

Rakvere tegevus Targa Maja Kompetentsikeskuse rajamisel äratas Brüsselis suurt huvi

12. mail tähistati Brüsselis 20. korda Euroopa Festivali, mille raames toimusid Euroopa institutsioonides Avatud Uste Päevad ja lisaks üritusi üle
kogu Brüsseli.

Rakvere linna delegatsioonil oli au olla 40 Euroopas esile tõstetava linna ja regiooni seas ja tutvustada Rakveret kui tarka, energiasäästlikku ja atraktiivset linna. Linnapea Andres Jaadla sõnul on Rakverele suureks tunnustuseks, et linna tegevus Targa Maja Kompetentsikeskuse rajamisel on
leidnud Euroopas suurt tähelepanu.

Targa Maja Kompetentsikeskuse näol on tegemist ühega kuuest Eestisse rajatavast kompetentsikeskusest. Rakvere kompetentsikeskuse tegevuse
eesmärgiks on hoone planeerimis- ja projekteerimisprotsesside kaudu luua testkeskkond kaasaegse hooneautomaatika rakendamiseks.

Lisaks tavapärasele tutvustavale infolauale esitles Rakvere end ka targa linna näitusega, mis oli eelnevalt üleval ka Kopenhaagenis. Rakvere oli üks
kuuest linnast, kellel Brüsselis Avatud Uste Päeval õnnestus end nii suurelt esitleda. Rakvere infolaua ja -stendide vastu suur tuntu suurt huvi.
Rakvere kohta küsiti ka muud infot, näiteks erinevate vabaajaveetmise võimaluste kohta.

Rakvere saavutused antud valdkonnas leidsid äramärkimist juba 22.-23. märtsil Kopenhaagenis toimunud viiendal Euroopa linnade ja regioonide
üldkogul. Seal tutvusid Rakvere tegemistega nii Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, Euroopa Parlamendi president Martin Schulz kui ka Regioonide Komitee president Mercedes Bresso.

Eestist oli Brüsselis Avatud Uste Päeval esindatud lisaks Rakverele ka Tallinn.

Endel Susi tutvustab oma uut raamatut

29.mail kell 15.00 tutvustab Otepää Gümnaasiumi kohvikus otepäälane Endel Susi oma uut raamatut “Vana-Otepää muinasajast tänapäevani”. Valgas toimub raamatututvustus 29.mail kell 12.00 Valga Keskraamatukogus.

Raamatu autori, Endel Susi sõnul on raamatus juttu talude päriseksostmisest, küüditamisest, kollektiviseerimisest, kultuurist enne ja peale sõda, taasiseseisvumisest. „On ka ära toodud 73ne tuntud inimese lühielulood,“ täpsustas Endel Susi. „Kajastamist leiavad mõned faktid, mida üldsus vähe teab, näiteks, et Otepää alevi esimene nimi oli Vastse-Otepää, hiljem Nuustaku.“

Vana-Otepää külas asuva Uandi linnamäe järgi on lätlaste juures tuletatud Eestimaa nimetus Igaunia. 1879. a lasi Jakob Hurt rajada Vana-Otepääle uue kihelkonnakooli hoone, mis on praegugi kasutusel. Selles koolis on õppinud hilisemad kolm professorit, viis üleeestilise tähtsusega kirjanikku, kaks maailmameistrit, Otepää esimene linnapea, samuti Otepää esimene aukodanik ja muid tuntud tegelasi. Kes need tegelased olid, saab raamatust teada.

Otepää valla Aasta ema 2012 on Marge Tadolder

13.mail toimus Otepää Kultuurikeskuses emadepäevale pühendatud kontsert ning Otepää valla uutele ilmakodanikele sünnikirjade üleandmine. Otepää valla Aasta emaks 2012 sai Marge Tadolder.

Valla aasta ema konkursile laekus kolm nomineti: Ann MLT OÜ juhataja Marge Tadolder, IF Kindlustuse klienditeenendaja Tiiu Aart ja Pühajärve Põhikooli direktor Miia Pallase.

Aasta emale ja nominentidele andsid valla tänukirjad üle volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Andres Visnapuu. Emasid tunnustas Otepää
Naisseltsi esinaine Riita Aader, kes andis Aasta emale üle Aasta ema meene. Otepää valla Aasta ema esitati ka Vabariigi Aasta ema aunimetusele.

Emadepäeva kontserdil said sünnikirjad ka uued vallakodanikud, kes on sündinud ajavahemikul 1. oktoober 2011 – 31. märts.2012. Sünnikirja said 21 last, 7 poissi ja 14 tüdrukut.

Kontserdil esinesid Arsise kellade Tartu noorteansambel. Pärast kontserdi lõppu ootas kõiki emasid ja lapsi Otepää Naisseltsi poolt kaetud kohvilaud.

Aasta Emal 2012 Marge Tadolderil on kolm last, tema suurimaks kireks on käsitöö ning sellega on ta olnud seotud palju aastaid nii oma firma kaudu
kui ka hobina. Marge on Valgamaa Rahvakunsti- ja Käsitöö Keskseltsi asutajaliige ja juhatuse esimees alates selle asutamisest 2005.aastast. Marge Tadolder juhib kõigile otepäälastele teada ja tuntud käsitööpoodi Anni Butiik. Tema lapsed on öelnud, et nende emal on alati aega oma laste jaoks,
ta kuulab nende muresid, annab nõu ja aitab igas olukorras.
Aasta Ema 2012 nominent Tiiu Aart on emaks kolmele lapsele ja vanaemaks neljale lapselapsele. Tema lapsed iseloomustavad teda kui töökat, tublit ja pühendunud ema, kes jõuab kõik tööd tehtud ja energiat jääb veel ülegi. Töökaaslased leiavad, et ta on sõbralik ja hooliv inimene, kes on alati valmis aitama ja ei jäta kedagi hätta.

Aasta Ema 2012 nominent Miia Pallase peres on kaks last ja neli lapselast. Kolleegid hindavad teda kui otsekohest, heatahtlikku, abivalmis, kaastundlikku ja kindlameelset inimest. Tema juurde saavad kõik tulla nii oma rõõmude kui ka muredega.