Haridus- ja teadusministeerium kuulutab välja õpilaskonkursi „Tootsi maakera ehk mis aitab mul õppida ja õpetajal õpetada”. Konkursile on oodatud ideekavandid vahenditest, mis mingi teadmise või oskuse omandamise ja õpetamise koolis huvitavamaks, paremaks ja mõnusamaks muudavad. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 15. aprill.
Töid hinnatakse ja auhindu antakse välja kolmes vanuserühmas (6-10aastased, 11-14aastased, 15-19aastased) ning auhindadeks on erinevad tehnoloogilised abivahendid inspiratsiooni ülesvõtmiseks ja talletamiseks (nt fotoaparaadid) ning mittetehnoloogilised abivahendid inspiratsiooni tekitamiseks ja energia saamiseks.
Idee pärineb tulevikukooli foorumil osalenud noortelt, kes meie palvel konkursi jaoks ajurünnakut tegid. Töid hindab asjatundjatest koosnev žürii, kus on nii õpetajaid, õppekavade eksperte, ajakirjanikke kui teaduse populariseerijaid.
Info kodulehel: www.hm.ee/index.php?0512852
Facebookis: www.facebook.com/haridusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Autor: Maire Kriis
Seeniorlaul 2012 ootab osalejaid!
VI vabariiklikust seeniorlauluvõistlusele “Seeniorlaul 2012” on oodatud osalema kõik harrastussolistid alates viiekümnendast eluaastast. Konkursi finaal toimub 21. aprillil Pärnu kultuurikeskuse Tervis saalis. Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis.I voor viiakse läbi helisalvestiste põhjal, millest valitakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi II vooru. Helisalvestised tuleb saata vabalt valitud helikandjal hiljemalt 4. aprilliks aadressil: “Seeniorlaul 2012”, MTÜ Rand, Lõuna 2 – 311, 80010 Pärnu. Lisada nimi, vanus, lugude pealkirjad, saatja nimi, kodune aadress, telefon, e-post. Edasipääsust II vooru teavitatakse soliste hiljemalt 13.aprilliks.
II ja III voor toimuvad 21.aprillil Pärnu kultuurikeskuse Tervis saalis. Esinemisjärjekorra loosimine kell 14. II voorus esitatatakse kaks laulu: üks laul Raimond Valgre loomingust ja teine laul vabal valikul – fonogrammi, klaveri, kahest liikmest koosneva ansambli või mõne muu instrumendi saatel.
Laulude kohustuslik pikkus on 2-4 minutit. Teisest voorust pääseb finaali kuni kümme solisti. Kolmandas voorus, ehk finaalis esitatakse teises voorus kõlanud Raimond Valgre laul ja üks uus laul vabal valikul.
Lauljad võistlevad kahes vanusegrupis: 50-65aastased ning 66aastased ja vanemad.
Soliste hindab viieliikmeline žürii, mille esimeheks on laulja ja literaat, Pärnu muusikapreemia laureaat Toomas Kuter, kes on laulukonkursi žüriid juhtinud algusest peale. Parimaid soliste ootavad auhinnad. Täpsem informatsioon:
Toomas Kuter tel: 5591 4058 e-mail: toomas@kuter.eu
Kaja Treuberg tel: 5666 2733 e-mail: puhvi@hotmail.com
Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses korraldati Poola õhtu
Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses toimus poola kultuuri tutvustav õhtu.
Kultuuriõhtu korraldas Poola välisvabatahtlik Kamila Owcarz, kes on praegu Tallinnas Euroopa vabatahtliku teenistuse raames vabatahtlikku tööd tegemas.
Kamila Owcarz tutvustas kultuuriõhtul oma sünnimaa ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jms. Üritust illustreeriti slaidide, videfilmide ja muusikaga.
Tallinna Puuetega Inimeste Kojas on varem toimunud Itaalia, Saksa, Katalaani, Austria, Rumeenia, Armeenia, Kreeka ja Hispaania kultuuriõhtud, kus Tallinnas tegutsevad vabatahtlikud on tutvustanud oma maa kultuuri ja tavasid.
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Haapsalu sotsiaalmajas on täna loovteraapia infopäev
Haapsalu Sotsiaalmajas toimub laupäeval tasuta loovteraapiate infopäev. MTÜ Minu Tasakaal korraldab 17. märtsil Haapsalu sotsiaalmajas Kastani tn 7 koostöös Läänemaa Vähiühingu ja Eesti Vähiliiduga tasuta infopäeva, mille raames on vähihaigetel, nende lähedastel teistelgi huvilistel võimalus näha ning soovi korral ka praktiliselt järele proovida, mida loovteraapia endast kujutab ning millist kasu võib tuua. Haapsalu infopäeval on võimalik osaleda kunsti- ja fototeraapia töötubades, suhelda töötubade juhendajatega ning saada nendelt abi ja täpsemat infot.
Lisainfo: www.tasakaal.net
Jane Teesalu,
MTÜ Minu Tasakaal vabatahtlik
Üle-eestimaaline puuetega inimeste 17. kultuurifestival toimub suvel Viljandis
Vabariiklik puuetega inimeste XVII kultuurifestival toimub 9.-10. juunil Viljandi Maagümnaasiumis. Festivalile ootame kõiki üksikesinejaid ja taidluskollektiive, kus osalevad puudega inimesed. Festivali kava pikkuseks on kollektiivile 20 – 30 min, üksikesinejatele kuni 10 min. Festivali ajal on võimalik korraldada käsitööde või kunstiesemete näitust ja müüki, millest palume korraldajaid eelnevalt informeerida.
Majutus on soovijatele Männimäe külalistemajas, hostelis Oma Kodu ja Vana-Võidu ühiselamus. Osalustasu toitlustuseks on 3 eurot (toidukord inimese kohta), mis tuleb tasuda Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoja a/a 10302007138003. EÜP hiljemalt 4. juuniks.
Festivalil osalemiseks esitada registreerimisleht 1. juuniks Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukojale, Posti tn 20, Viljandi 71004 või e-postiaadressil: kimmel@hot.ee.
Esinemisajad ja muu vajaliku informatsiooni teatame hiljemalt 6. juuniks.
Kõik festivaliga seotud küsimused, soovid ja ettepanekud esitada festivali projektijuhile Urve Kimmelile kimmel@hot.ee või telefonil: 5661 8546.
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoda
Elva haigla juurdeehitusele pandi nurgakivi
Sel nädalal asetati Elva haigla juurdeehitusele nurgakivi. Juurdeehituse ja olemasoleva hoone rekonstrueerimisega luuakse senisele Elva haigla 17 hooldusravi voodikohale juurde 25 hooldusravi ja 12 hooldekodu voodikohta.
Kokku ehitatakse ja rekonstrueeritakse projekti raames 1200 ruutmeetrit. Projekti kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond 658 731,86 euro ulatuses meetmest „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“. Meetme nõuetest tulenevalt on haigla minimaalne omaosalus on 32,1%. Ehituse lõpptähtaeg on 31. oktoober 2012.
Kodanikud saavad sõna sekka öelda Eesti avatud valitsemise tegevuskava valmimisel
Kuni 26. märtsini on osalusveebis www.osale.ee võimalik kommenteerida Eesti avatud valitsemise partnerluse (AVP) tegevuskava. Avatud valitsemise partnerlus on 2011. aastal käivitatud rahvusvaheline algatus, mille eesmärgiks on edendada kodanikukeskset riigijuhtimist, kasutades selleks kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid. Osalusveebis oodatakse kodanike ettepanekuid konkreetsetele küsimustele: millised tänased avalikud e-teenused vajaksid kõige enam parandamist? Millised avaliku sektori kogutud andmed tuleks esmajärjekorras masintöödeldaval kujul kättesaadavaks teha? Kuidas muuta kaasamine protsessina efektiivsemaks ja atraktiivsemaks nii riigile kui kodanikule? Küsitakse ka ettepanekuid, kuidas tehnoloogiliste vahendite abil vähendada korruptsiooniohtu.
Rohkem teavet Avatud Valitsemise Partnerluse rahvusvahelise initsiatiivi kohta www.opengovpartnership.org
Plaani karjamõis kutsub sugupuude uurimise kursusele
MTÜ Plaani Mõis korraldab sugupuu uurimise kursuse. Kursus toimub Haanja vallas Plaani külas, Plaani kiriku vastas Plaani Lodges kahel järjestikusel laupäeval: 24. ja 31.märtsil kell 11. Kursus on tasuta.
Kursusel antakse juhiseid kuidas uurida oma perekonnalugu, sugupuud. Tehakse selgeks sugupuude uurimise põhitõed, meetodid, tutvustatakse uurimise võimalusi ja antakse lihtsaid näpunäiteid, et huvilised saaks iseseisvalt esimesi samme astuda.
Kursust viib läbi koduloouurija Uuno Ojala.
Info ja registreerimine tel 5560 3989 (Karel), plaanimois@gmail.com
Plaani karjamõis
Külad avavad väravad
Käesoleva aasta suvel, täpsemalt 21. ja 28. juulil toimub Eesti külaliikumise Kodukant eestvõttel avatud külaväravate päev. Käina valla veebileht annab teada, et kokku avatakse külaväravad 30s paigas üle riigi, ehk iga maakonna kahes piirkonnas.
Hiiumaal avavad oma väravad 21. juulil Kõpu külad ja Kassari saar nelja külaga: Orjaku, Kassari, Esiküla ja Taguküla.
„Avatud külaväravad” on külaliikumist tutvustav projekt, mille eesmärk on muuta külad ja neis tegutsevad inimesed, ettevõtjad, seltsid nähtavamaks.
Allikas: hiiumaa.ee
Omakultuuriakadeemias kõneldakse linnaühiskonna lemmikloomakultuurist
Viljandi pärimusmuusika aida väikeses saalis toimub teisipäeval, 13. märtsil kell 18 järjekordne omakultuuriakadeemia loeng.
Omakultuuriakadeemia tutvustab ja arendab eesti kultuurimõtet. Loengute fookuses on kultuurikandja ja teda ümbritsev keskkond. Läbi terve hooaja Pärimusmuusika Aidas aset leidvad kohtumised toovad huviliste ette tähelepanuväärseid inimesi, kes on ühel või teisel moel seotud pärimuskultuuriga.
13. märtsil on külaliseks teadlane ja folklorist Marju Kõivupuu (pildil). PhD Marju Kõivupuu on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse kultuuriuuringute vanemteadur. Tema peamisteks uurimissuundadeks võrdlev rahvausund (etnomeditsiin, surmakultuuri suundumused) rituaalsed maastikud ning lokaalkultuurid (Lõuna-Eesti ning Eesti vene vanausuliste folkloor ja kultuur).
Seekordseks teemaks on linnaühiskonna lemmikloomakultuur, sealhulgas lemmikloomade matused ja kalmistukultuur, kui suhteliselt uus nähtus meie nüüdisaegses kultuuripildis.
Ürituse korraldajad on Eesti Pärimusmuusika Keskus ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.
Allikas: folk.ee
Tamsalu-Neeruti maratoni võitsid Timo Simonlaster ja Laura Rohtla
Täna peeti Lääne-Virumaal 15. Tamsalu-Neeruti suusamaraton, mille võitis ülekaalukalt kohalik suusataja Tamsalu AO suusaklubi all sõitev Timo Simonlaster ajaga 2:05:24,3. Teine mees finišis, Madis Vaikmaa Sparta spordiklubist, jäi võitjale alla 15 sekundit. Pjedestaali kolmanda koha hõivas suusasprinter Anti Saarepuu, kaotades Simonlasterile ühe minuti ja nelja sekundiga. Kiireim naine, Laura Rohtla Lääne-Virumaa Alpi suusaklubist, lõpetas 46 kilomeetrise distantsi ajaga 2:20:47,8 ning üldjärjestuses 25. kohal. Pikale rajale registreerus esialgsetel andmetel 690 suusasportlast.
Lühemale, 25 kilomeetri pikkusele distantsile registreerunud 196 suusataja hulgast ületas finišijoone esimesena Aleksandr Hlobõstin Sillamäe suusaklubist, mehe lõpuajaks fikseeriti 1:24:50,2. M-15 klassi kiireim, Lääne-Virumaa suusataja Taavi Luik Tamsalu AO suusaklubist, lõpetas üldjärjestuses kolmandal kohal ning läbis raja ajaga 1:27:04,7. N-15 klassi parimaks tunnistati kaheksandana finišeerinud Lääne-Virumaa neiu Merili Sirvel ajaga 1:32:32,4.
Infot ja tulemusi Estoloppeti maratonide kohta leiab
www.tartumaraton.ee/estoloppet.
Estoloppeti maratornidesarja pilte saab vaadata aadressilt: www.tarmohaud.ee
.
Iida suvekooli kursused ootavad huvilisi end kirja panema
Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas tegutseb MTÜ IIDA Kursused, kes juba kolmandat aastata korraldab Velisel koolitusi. Esimesel kahel aastal toimusid kangakudumise kursused, milles on osalenud kokku 150 naist. Sellel aastal oleme teemaderingi laiendanud ning õppida saab aiakujundamist, vokiga ketramist, pehme mööbli taastamist ja kangakudumist. Võimalik, et lisandub ka õlimaalimise algkursus.
IIDA Suvekooli kava 2012 aastal:
21. aprillil aiakujunduse algkursus, 2. ja 16. juunil uued kuued mööblile, 28.juuni – 1.juuli kangakudumise algõpetus, 5.-8. juuli kangakudumise algõpetus, 12.-15. juuli “Suurräti ja sõba kudumine” 21. juulil ketramise töötuba, 26.-29. juuli sisustuskangaste kudumine, 2.-5. august sisustuskangaste kudumine, 23.-26. august fileekangaste kudumine.
Kõik kursused toimuvad Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas.
Info ja registreerimine http://suvekool.iidadesign.eu
tel 5346 7366 eva@iidadesign.eu
Eva-Liisa Kriis
MTÜ IIDA Kursused
Seminaril arutletakse Otepää arengu üle
Reedel, 16. märtsil algusega kell 14 toimub Bernhard Spaa hotellis Otepääl (Kolga tee 22A) kaasava planeerimise seminar. Üritus on osa Eesti Rohelise Liikumise ja Otepää vallavalitsuse planeeringute alase koostöö arendamine projektist Otepää piirkonnas.
Projekti eesmärk on parandada kohalike omavalitsuste pädevust kodanikeühenduste kaasamisel ning tõsta kodanike kaasa löömise valmidust ja võimekust. Sellega seotud mõtted on nüüdseks koondatud Otepää piirkonna kaasava planeerimise hea tava juhendisse, mida seminaril tutvustatakse. Samuti on kavas tutvustada koostamisel olevat Otepää valla üldplaneeringut ning arutleda üheskoos selle üle, kuidas selle avalikustamist kõige otstarbekamalt korraldada. Seminar on osalejatele tasuta. Kel huvi kaasa mõelda, siis palun andke sellest hiljemalt 14. märtsiks teada e-posti aadressil triinu@roheline.ee või telefonil 5625 3986.
Triinu Vaab
Talvine aialinnuvaatlus pakkus üllatusi nii loendajate kui loendatavate osas
Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 28. ja 29. jaanuaril läbiviidud talvine aialinnuvaatlus ”Talv 2012” pakkus mitmeid üllatusi nii osalejate kui lindude poolt. Oma vaatlused edastas 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk pea kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist. Kuigi keskmine lindude arv ühes vaatluskohas (32) oli väga lähedane mullusele tulemusele (33), pärssis paljude vaatlejate tähelepanekute kohaselt lindude arvukust ja liigilist mitmekesisust vaatluse ajal valitsenud käre pakane, mille tõttu oli linde näha tavapärasest vähem. Kindlasti on lindude vähesusel oma roll ka eelnevate aastate külmadel ja lumerohketel talvedel, mis kahandasid paljude liikide arvukust.
Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril – nurmkanal. Märgatavalt on tõusnud leevikese esinemissagedus. Liigiline mitmekesisus vähenes juba teist aastat järjest 4 liigi ehk 6,5% võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide arvelt. Ometi vaadeldi sarnaselt eelmistele aastatele talvistest haruldustest punarinda (29 is), kaelus-turteltuvi (6 is), tamme-kirjurähni (5 is) ja käblikut (2 is).
Tänavuse aialinnuvaatluse teemaküsitluseks olid haigusilmingute ja hälvetega linnud. Taolisi linde oli tänavuse või eelmiste talvede jooksul märganud 9,9% vastajatest, levinuimaks ilminguks oli uimasus ja loidus, mida märgati paljudel liikidel, kuid peamiselt rohevindil ja rasvatihasel.
Talvise aialinnuvaatluse statistika nii üldkokkuvõttes kui maakondade lõikes leiate TALV 2012 kodulehelt www.eoy.ee/talv.
Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid. Järgmine talvine aialinnuvaatlus toimub 26.-27. jaanuaril 2013.
Aarne Tuule
Eesti Ornitoloogiaühing
Eerik Kumari looduskaitsepreemia ootab omanikku
Keskkonnaministeerium kutsub üles esitama kandidaate Eerik Kumari nimelisele looduskaitsepreemiale. Professor Eerik Kumari looduskaitse arendamisse tehtud panuse tunnustamiseks on Keskkonnaministeerium alates 1989. aastast välja andnud Eerik Kumari nimelist looduskaitsepreemiat. Selle preemiaga tunnustatakse neid isikuid, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud tähelepanuväärne. Alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia antakse traditsiooniliselt üle iga-aastase looduskaitsekuu avaüritusel. Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid, keda autasustada Kumari looduskaitsepreemiaga, 15. aprilliks. Samuti ootab Keskkonnaministeerium kandidaate autasustamiseks Eesti looduskaitse märgiga. Eesti looduskaitse märgiga tõstetakse esile teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.
Tallinna Keskraamatukogu korraldab luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad”
Tallinna Keskraamatukogu kuulutas rahvusvahelise luulepäeva tähistamiseks välja luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad“, võistlus on suunatud algajatele autoritele ning kestab märtsi lõpuni .
Luulekonkurss julgustab kirjutama luulet, mis on keskendunud tänapäevale ehk elule Eestis siin ja praegu. Iga autor otsustab ise, mis on seejuures tema jaoks oluline. Kirjutada võib näiteks Eestimaa looduse ilust või mõnest ühiskonnaarengust, kirjeldada teatud miljööd või jutustada lugu, rääkida sündmustest maal või linnas jne.
Luulekonkurss on mõeldud algajatele autoritele, kes pole varem oma loomingut avaldanud ning soovivad oma võimed luule alal proovile panna. Luuletaja vanus pole oluline. Iga autor võib konkursile esitada kuni kolm luuletust, mis on kirjutatud enne konkursi väljakuulutamist või spetsiaalselt konkursi tarbeks. Luuletusi saab konkursile esitada paberkandjal, saata Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt või elektronpostiga. Konkursile laekunud tööde hulgast valib žürii välja kolm parimat tööd. Esikoha pälvinud luuletus avaldatakse kultuurilehes Sirp. Tulemused tehakse teatavaks 4. aprillil Tallinna Keskraamatukogus, kus võitjad saavad luuleteemalisi auhindu ja kingitusi, mis inspireerivad luuletusi kirjutama ka edaspidi.
Luulekonkursi reglemendi leiab aadressilt www.keskraamatukogu.ee
Ivika Türkson
Märtsiga algas hea teeninduse kuu
Märtsikuuga algas „Hea teeninduse kuu 2012” koos kampaaniaga „Kiida teenindajat!” kampaaniaga. Teenindajad saavad oma oskused proovile panna alates 5. märtsist: Kiituse edastamiseks on mitu võimalust:
1. Öelda heale teenindajale kiitvad ja tunnustavad sõnad otse teeninduskohas.
2. Helistada või saata SMS lühinumbrile 1182 ja teatada kiidetava teenindusettevõtte nimi ja asukoht.
3. Kirjutada heast teeninduskogemusest aadressil www.heateenindus.ee
4. Märgates kampaanias osalevates ettevõtetes temaatilisi postkaste, jätta kiiduteade sinna. Paljud organisatsioonid paigaldanud oma teeninduskohtadesse kampaania sümboolikaga materjale – riiulirääkijaid, plakateid ja tagasiside postkaste ning teenindajad kannavad kampaania rinnamärke jms.
Kampaania lõppeb parimate tunnustamisega: märtsi lõpuks moodustub veebi, telefoni ja SMS kiitustest Hea Teeninduse Kuul enimkiidetud ettevõtete edetabel. Teeninduskohad, mida kliendid kõige enam on kiitnud, saavad aprillikuus tunnistuse ja uksekleebise „Kliendid kiidavad 2012”.
Võrus toimuvad Eesti linnade talimängud
Laupäeval, 3. ja pühapäeval, 4. märtsil kogunevad Võrru Eesti linnade esindused, et üksteiselt mõõtu võtta seitsmel spordialal. Eestimaa Spordiliidu Jõud, Võrumaa Spordiliidu ja Võru Linnavalitsuse koostöös toimuvad Võrus suurte traditsioonidega,
järjekorras 28. Eesti linnade talimängud. Võistlustele on registreerunud 16 linna, ühtekokku ligemale 450 osavõtjat.
Võisteldakse seitsmel alal: meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe, mäesuusatamine, murdmaasuusatamine. Eraldi toimub juhtide võistlus.
Talimängud avatakse kell 10.30 Võru Spordikeskuse staadionil.
Võistlused toimuvad Võru Spordikeskuses, suusatamised Haanjas ja Kütiorus.
Lisainfo: www.joud.ee
Marianne Mett
Rahvusvaheline metsandusviktoriin kutsub osalema
”Noored Euroopa metsades” on metsanduslik võistlus, mille eesmärgiks on suurendada õpilaste teadmisi Euroopa metsadest, metsandusest ja looduskaitsest.
Teist aastat toimuv kahest voorust koosnev võistlus viiakse ka sel aastal läbi 11-s Euroopa riigis. Kui 2011. aastal oli osalejaid üle 9000, siis sel aastal loodetakse 10 000 piir ületada. Osalema oodatakse 13-19aastaseid õpilasi kahe- või kolmeliikmelistes võistkondades. Õppematerjalid tutvustavad noortele 19 Euroopa riigi metsakorraldust, ökosüsteeme, peamisi liike, jahindust ja looduskaitse olemust.
Võistlus toimub kahes voorus. Eesti voorus saavad osaleda kõik koolid, kes registreerivad võistkonnad hiljemalt 23. märtsiks www.metsainfo.ee kodulehel. Võistkondade arv kooli kohta ei ole piiratud. 50 küsimusest koosnev viktoriin toimub 4. aprillil. Eesti voorus parima tulemuse saanud võistkond pääseb ”Noored Euroopa metsades” finaali, kus osalevad kokku 11 riigi noored. Võistluse võitja selgitatakse välja viktoriini ja oma riigi metsandust tutvustava ettekande alusel.
Rahvusvaheline finaal toimub 26. ja 27. septembril Sagadis.
Regina Hansen
Rahvaloendusel osalenute arv ületas miljoni
Rahva ja eluruumide loendusel on isikuankeedid täidetud juba enam kui miljoni Eesti püsielaniku kohta. Esimesel töönädalal loendasid rahvaloendajad üle 100 000 inimese. 20. veebruaril alanud rahvaloenduse teise etapi käigus, kus rahvaloendajad külastavad e-rahvaloendusel mitteosalenud elanikke, on loendatud juba üle 100 000 inimese. Koos e-rahvaloendusel täidetud enam kui 880 000 isikuankeediga ulatub loendatute arv juba üle miljoni – 28. veebruari kella 23 seisuga oli isikuankeet täidetud 1 006 835 inimese kohta. Maakondade lõikes leiab statistika www.stat.ee/58604.
Rahvaloendajad külastavad e-rahvaloendusel mitteosalenud elanikke ajavahemikus 20. veebruar kuni 31. märts. Lisaks nende loendamisele, kes e-loendusel ei osalenud, tuleb rahvaloendajatel:
· lõpetada ligi 70 000 e-loendusel pooleli jäänud isikuankeeti,
· külastada leibkondi, kus eluruumiankeet on jäänud pooleli,
· täpsustada tegelik leibkondade ja elanike arv eluruumides, kus mõne leibkonnaankeedi täitmine on jäänud pooleli või on täidetud ekslikult topelt,
· külastada ka neid eluruume, mille püsielanik on loendanud end mujale (nt sissekirjutuse järgi).
Rahvaloendaja tööaeg on iga päev kella 9-21, kuid kokkuleppel inimesega ka varem või hiljem. Rahvaloendaja tunneb ära pildiga Statistikaameti töötõendi, rahvaloenduse logoga salli ja sinise kohvri järgi. Eestis toimub rahva ja eluruumide loendus 31. detsembrist 31.märtsini. Lisainfo rahvaloenduse kohta www.REL2011.ee.
Kristo Mäe
Statistikaamet
Soomaa teemaplaneeringu koostöökokkulepe sai allkirjad
Teisipäeval, 28. veebruaril kirjutati Viljandimaal Suure-Kõpu mõisas alla Soomaa teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt. Koostööleppe osapoolteks on Viljandi ja Pärnu maavalitsus, keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.
Koostööleppe pidulikule allkirjastamisele eelnenud ettekandeid sisse juhatades ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse, et Soomaa kui suuresti kaitsealuse piirkonna puhul on väga oluline õige tasakaalu ja hea koosluse leidmine. “Küsimus on selles, kas me kaitseme loodust inimese eest või inimest looduse eest,” sõnas Kruuse. Pärnu maavanem Andres Metsoja rõhutas, et ilma kohalike inimesteta oleks kõnealuse piirkonna väärtus märksa väiksem. Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn tutvustas oma ettekandes Soomaa teemaplaneeringu lähteseisukohti ja planeeringus käsitletavaid valdkondi. Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas rääkis, et ettevalmistused teemaplaneeringu koostamiseks algasid möödunud kevadel. Järgmisse aastasse on kavandatud planeeringu koostamine, selle kooskõlastamine osapoolte ja huvirühmadega ning lõpliku lahenduse vormistamine. Keskkonnameti Pärnu -Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask tutvustas Soomaa kaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2012-2021. Ta juhtis seejuures tähelepanu mitmetele liikidele, kellega planeeringu juures tuleks kindlasti arvestada: alates suurulukitest kuni putukate ja taimedeni. Eesmärk on kaasata selle planeeringu tegemisse võimalikult palju sihtrühmi ja huvigruppe, seda selgitas Soomaa Sõprade Seltsi projektijuht Tiina Korts. Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas.
Tiia Kallas,
Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja
Noor kunstnik Liis Koger maalib hingele olulist
Neljapäeval, 1. märtsil kell 17 avatakse rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Liis Kogeri personaalnäitus „Seal külmas kambris tulid…”. Avamisel musitseerib Jaan Sööt.
Tegemist on noore kunstniku teise isikunäitusega. Näituse pealkiri on poeet Mihkel Reinkorti luuletuse esimene rida, mis juhatab sisse ja hoiab endas kõigi tööde teemat: armastuse ringkäiku hetkedes. Näitusel on eksponeeritud valik õlimaale, mis valminud aastatel 2011-2012. Iga töö juures mängib olulist rolli värv. Kunstniku sõnul on tegemist ekspressiivsete ja intuitsiooni usaldavalt loodud maalidega sellest, mis hingele oluline. Lõppkokkuvõttes loeb tunne, sest see on elus ainus, mida usaldada. Maalid on dialoog vaataja ja pildi vahel, tööde esitamise valikul on võitnud soov pakkuda vaatajale õrnu ja erke meeleseisundeid.
Liis Koger on sündinud 1989. aastal ja õpib Tartu ülikoolis maali erialal. Lisaks ühele isiku- ja arvukatele ühisnäitustele on tema töid eksponeeritud välismaal.
Noor kunstnik on jõudnud endale nime teha ka luuletajana. 2011. a. ilmus Liis Kogeri debüütkogu ,,Tantsud armastuse lõppu”. Tema luulet on avaldanud ajakiri „Looming”. Näitust toetavad Sohvaklubi, Sushi Cat, Nautimus ja Odessa.
Väljapanek jääb avatuks 15. märtsini.
Annika Koppel
Le Grand Bateau muuilmamuusika kontsert Kandles
Elurõõmus kvintett Flandria ja Valloonia piirialadelt (Belgia) annab prantsuse sansooni pikale traditsioonile uut elujõudu jazzilikult nõtke, rockilikult rütmika ja ladina-ameerikalikult särtsaka originaalloominguga. Kevadiselt kerge, kuid muusikaliselt mitmekihiline muusika peaks sobima argipäeva lõpetuseks nagu kirss koogile. Kontsert toimub 13. märtsil kell 19.
Ingrid Välbe
Võru Kultuurimaja Kannel
Hariduskonverents vaatab akadeemilistest oskustest kaugemale
Konverents ”Valikuvabadus – hariduse loomulik osa!” peetakse laupäeval, 17. märtsil kella 12–17 Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus).
Hariduskonverentsil vaetakse inimese elu ning valikuvabadust kui hariduse loomulikku osa. Konverentsi korraldavad Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.
Konverentsi avaettekande peab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes räägib teemal „Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop räägib väärtuskasvatuse teemal. ”Kas hariduses on valikuvabadus?”- väitlust juhib Tartu Waldorfgümnaasiumi vilistlane Inga Jaagus. Pedagoogikaekspert ja lastevanemate koolide eestvedaja Norrast Godi Keller kõneleb teemal ”Kool kui elupädevuste õpetaja”. Talle sekundeerib Tartu Waldorfgümnaasiumi õpetaja, lapsevanem Mati Valgepea ettekandega ”Elupädevused koolist – ilus idee, aga tegelikkus…” Ettekanne on koostatud Eesti waldorfkoolide vilistlaste hulgas tehtud uuringu põhjal.
Konverentsil võetakse jutuks Eesti hariduses palju poleemikat tekitanud õppekavad. Rocca al Mare kooli esimene direktor Rein Rebane käsitleb teemat ettekandes ”Õppekava arendamine – püüdlused ja impulsid”.
Hariduskonverentsi juhivad EWLÜ juhatuse liige Meelis Sügis ja Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht Katri Tammekand.
Konverentsil osalemine on tasuta, kuid korraldajad paluvad huvilistel registreeruda hiljemalt 9. märtsiks e-postiaadressil: sydamegakool@gmail.com.
Riina Tootsi
Võru Linnateater etendab kõige pisematele “Ümmargust nulli”
Võru Linnateater toob lavale spetsiaalselt kõige väiksematele teatrisõpradele tehtud lavastuse.
Maailmas on palju ümmargusi ja ümaraid asju. Nende ümmarguste asjade sees on veel rohkem ümmargusi asju. Lastelavastus ”Ümmargune null” otsib ja annab lihtsaid ja mängulisi vastuseid küsimustele: miks asjad on ümmargused ja miks null ei ole number. Miks asjad keerlevad, pöörlevad ja veerevad, mitte ei lullita, kunnita ega punnita.
Lavastaja Alex-Sander Kasak, mängivad Maive Käos ja Tarmo Tagamets.
Teksti autor Alex-Sander Kasak, muusikaline kujundaja Garrett Kuut, plakati kujundaja Marika Vaher.
Etendused toimuvad Võru kultuurimaja Kannel väikeses saalis alates 28. märtsist. www.vorulinnateater.com
Kätlin Hoop