MTÜ Vanaajamaja eestvedamisel toimub sel kevadel Mooste Mõisa Meistritekojas kolm vanade puitesemete restaureerimise õpituba.
Õpitubade käigus saadakse ülevaade põhilistest töövõtetest (vana värvi, laki ja liimi eemaldamine, eseme puhastamine ning lahtivõtmine, uuesti kokkupanek ning viimistlus jne), kuid huvi korral on võimalik arutada ka keerulisemaid töövõtteid.
Õpitoad on praktilist laadi, seega tuleks osalejatel igaühel kaasa võtta oma puitese, mida koolituspäevade raames meistri juhendamisel restaureerida. Õpitubade juhendaja on restauraator Indrek Tirrul Eesti Rahva Muuseumist. Esimene õpituba Mooste Mõisa Meistritekojas toimub laupäeval, 28. mail kell 10-15.
Raplamaale Juurusse rajatav uuslinnak Oxford Park kuulutab koos kirjanik Igor Kotjuhiga välja kirjandusvõistluse “Oxford Parki loovkirjanik 2011”. Jutuvõistluse üheks läbivaks ideeks on jätkusuutlikkus. Vähemalt üks jutus sisalduv idee võiks olla rakendatav Oxford Parki arenduses ka praktikas. Kümme parimat jutustust avaldab Oxford Park raamatuna.
Lühijutuvõistlusele esitatavad jutud võivad olla ükskõik, millisest žanrist. Kirjutada võib nii eesti, vene kui inglise keeles.
Konkursil on võimalus osaleda Oxford Parki Facebooki fännidel ja kodulehel registreerunutel. Võistlusele oodatakse 5-15 leheküljelisi lühijutte. Žürii hindab kirjutise loovust, omanäolisust, ülesehitust, süžeed, karakterite sügavust. Žüriisse kuuluvad kirjanik Igor Kotjuh, Juuru vallavalitsuse liige, valla arendus- ja kultuurispetsialist Aili Normak ning Kadri Josua ja Natalja Frolova Oxford Sustainable Group´i meeskonnast.
„Kirjanikuna on mul väga hea meel sellise algatuse üle, mis aitab kindlasti leida uusi andeid ja neid kilbile tõsta,“ ütles kirjanik Igor Kotjuh. „Usun, et taoline jutuvõistus toob värsket hingamist Eesti kirjandusellu,“ lisas Kotjuh.
„Jätkusuutlikkus on meie jaoks võrdkuju ühiskonna mõistlikule, säästlikule arengule. Arenguvõimelisusele üldse,“ ütles Kadri Josua Oxford Sustainable Group’ist. „Oma lühijutuvõistlusega soovime ühiskonnas laiendada diskussiooni ja teadlikkust jätkusuutlikkuse teemadel. Leiame, et Oxford Park on ideaalne koht uute talentide ja innovatsiooni jaoks. Konkurss „Oxford Park’i loovkirjanik 2011” on osa sellest,“ lisas Josua.
Konkurss kestab juulikuu lõpuni. Sel ajavahemikul oodatakse jutustusi e-posti teel aadressile Info@OxfordPark.ee märksõnaga „Loovkirjanik 2011“. Edaspidise kohta antakse teavet Oxford Parki Facebooki lehel ja e-kirjaga Oxford Parki kodulehel registreerunutele.
Oxford Park on 560.000 m² territooriumil rajatav terviklik uusasum, mis asub looduskaunis kohas Tallinna ja Rapla vahel Atla külas, Juuru vallas. Tegemist on tööta-puhka-mängi elustiili arendusega, mis on uut laadi kontseptsioon Eestis, kuid populaarne Lääne- ja Põhja-Euroopas. Oxford Parki on plaanitud ja disainitud üle 5 aasta ning ta fookus on elanikel ja ettevõtetel, kes valivad sealse piirkonna elamiseks elustiili pärast. Jätkusuutlik elustiil, mis on uudne Eestis, esindab suurt väärtust ning kogu arendus koosneb hüvedest, mida pole täna üheski teises Eestis arendatavas projektis.
Täna kell 15 Euroopa noortenädala raames Tallinnas Vabaduse platsil toimuv a flash mobiga loodavad noored vabatahtliku tegevuse Tallinna linnaruumis nähtavaks muuta.
Euroopa Noortenädala projektijuhi Maris Pajula sõnul on vabatahtlikkus siiani teema, mis tekitab laiemas üldsuses veel segadust. “Vabatahtlikud on kõikjal meie ümber, kuid neid ei osata veel piisavalt esile tõsta, et nemad ja nende tegevus oleks nähtav ja tunnustatud. Meie eesmärk ongi Euroopa noortenädala tegevustele punkt panna Tallinna tänavatel, et näidata, kes on vabatahtlikud ja miks vabatahtlik tegevus on oluline”, selgitas Pajula.
15.-21. maini toimunud Euroopa Noortenädal „Hüppa ellu tundmatus kohas!“ tõi Eesti noorteni vabatahtlikuna tegutsemise võimalused bussituuri, noortekeskuste vabatahtlike nädalate ja eriprogrammiga Tallinnas.Euroopa Noortenädala tegevustega tutvustati noortele, milliseid vabatahtlikuna tegutsemise võimalusi nad kasutada saavad, näidati, mida on oma projektidega korda saatnud Eestis tegutsevad välisvabatahtlikud ja prooviti kätt ka vabatahtliku tööga.
Flash mobi (flash < hetk, mob < inimrühm) peetakse sotsiaalse kunsti fenomeniks, kus hulk inimesi koguneb hetkeks, et sooritada mingi kokkulepitud ebatavaline tegevus, ja kaob seejärel kiiresti. Flash mob annab vaba võimaluse end avalikus ruumis väljendada, rikkumata seejuures ühtki seadust. Esimene teadaolev flash mob toimus USAs 1987. aastal.
Homme keskpäeval Obinitsas ateljee-galeriis Hal´ las Kunn toimuval IVSetomaa külateatrite päeval saab näha Setomaa küla- ja kooliteatreid. Esinevad Meremäe ja Mikitamäe noored, Karisilla külateater, Mikitamäe leelokoor “Helmine” ning teised.
Kell 16 näidatakse Luhamaa nulgas tehtud mängufilmi “Peko päiv”, mis käsitleb Peko austamise kombestikku ja konteksti lähtuvalt Napi
küla mehe Aasa Semmeli mälestustest.
„Peko päiv“ on Luhamaa nulga rahva suvine filmiprojekt. Idee sai alguse juba viis aastat tagasi internetist avastatud mälestuste lugemisel. Need kuuluvad Napi küla mehele Semjon Aasale, kes pani need kirja 1971. aastal vana mehena. Kirjapandu jutustab kohalike meeste riitustest seoses viljakusjumal Pekoga XX sajandi alguses. Filmi tegevus on sellest lähtuvalt asetatud aastasse 1910. Sel ajal oli kohalikus kõnepruugis Aasa Semmeliks kutsutu veel poisike. Intriigi tekitab vastuolu ametliku religiooniga – õigeusuga – ja ikalduse tõttu meestesse siginev kahtlus, et kõik halb tuleneb vanade kommete hääbuda laskmisest.
Kõik, mis linateoses näha, on võetud mälestustest ja on reaalselt omal ajal toimunud. Midagi pole ära võetud ega lisatud.
Ühtseks looks sidus mälestused Aarne Leima, teostamisega aitas Matis Leima. Näitlejad on kohalikud külamehed, kel indu asjaga kaasa tulla. Filmi maksumuseks oli ligikaudu 100 eurot (poolteist tuhat krooni), millest enamuse moodustasid valgustamiseks ostetud prožektor, antiikne handsapudel (eelarvest lausa kolmandik) jm pisiasjad. Enamus rekvisiite on leitud kohapealt, võttepaikadeks on enda ja teiste kohalike taluõued.
Uma Pido toimkunna puult volitõdu kommisjon valisi 2013. aastagal Võrol tulõva kolmanda Uma Pido lavastajat. Lavastajakonkursilõ
tull’ kolm kandidaati. Kommisjoni valisi Tarmo Tagametsa, kiä om parla Võro Liinatiatri kunstiline juht.
Kommisjonilõ miildüsi Tagamõtsa mõtõ pruuki pido ettevalmistuisin ja lavastusõn kujondina Võhandu jõkõ, miä pututas kuut vana Võromaa katsat kihlkunnast. “Kõnõldas, et Võhandu jõkõ müüdä tulli’ vanalõ Võromaalõ edimädse’ inemise’, mi edevanõmba’. Sama vesi juusk nii Urvastõ ku Räpinä kihlkunnan, taa köüt meid ütte. Minnu huvitasõ’ mi edevanõmbidõ tii’ ja uskmisõ’, tuuperäst taha ma tiidä’ ja tundma oppi seo ilosa jõõ mälehtüisi ja aoluku,” kõnõl’ Tagamets. “A kats kihlkunda (Karula ja Harglõ), midä Võhandu ei pututa, kuis mi noid ütte köüdämi?” küsse kommisjon. “Sääl om Mustjõgi ja ma jätässi üte võrokõsõ muudu krutskilidse küsümüse õhku: kon om Võhandu ja Mustjõõ kokkosaamisõ kotus?” vastas’ Tagamets.
Otepää vallavalitsus ja kohvik-restoran l.u.m.i kuulutab välja heategevuskampaania laste mänguväljaku atraktsioonide ostmiseks. Kampaania toimub aasta jooksul. Esimene heategevusüritus selle raames toimub täna kohvik-restoranis l.u.m.i
Täna õhtul kell kaheksa toimub kohvik-restoranis l.u.m.i esimene heategevusõhtu, mille tulu läheb Konsumi poe juurde rajatavale laste mänguväljaku atraktsioonide ostmiseks. Heategevusõhtul on plaanis tants, kus kuulajate ette astub Otepää vallavanem Andres Visnapuu ansambliga “Projekt”.
Kohvik-restoran pakub sel õhtul kõigile külalistele üllatuse. Külastajad saavad omapoolse toetuse jätta kogumiskasti, milline jääb aasta lõpuni kohviku abivalmite külastajate annetusi vastu võtma. Sarnaseid kogumiskaste peaks kohtama teisteski enimkülastatavates asutustes Otepääl.
Samuti võib annetused märgusõnaga “Laste mänguväljak” kanda Otepää Vallavalitsuse arveldusarvele SEB panka 10220049075015. Idee heategevuskampaania korraldamisest andis kohvik-restoran l.u.m.i kokk Tanel Rebane.
“Mõte kohvik-restoranis l.u.m.i heategevusüritus korraldada tuli meie kokalt Tanel Rebaselt,” sõnas kohvik l.u.m.i peremees Veikko Täär. “Leian, et head tuleks teha alati ning lapsed vajavad ajast aega hoolivust. Kohvik-restoran l.u.m.i on ennast just positsioneerimas väikeseks kultuurikojaks, kust võiks inspiratsiooni saada positiivsed ja eluterved mõtted ja oskus näha abivajajaid. Tahaks sellest välja kasvatada igaaastase heategevusliku traditsiooni, mil terve kalendriaasta jooksul saab anda oma panuse mõnele sihtotstarbelisele heateole.”
Eesti Pärimusmuusika Keskus viib tänavu Kihnus ja Setomaal läbi haridusliku pilootprojekti, millega viiakse vanade muusikatraditsioonide tundjad kokku noorte huvilistega.
Täna allkirjastavad Eesti Pärimusmuusika Keskus, Setomaa Valdade Liit ja sihtasutus Kihnu Kultuuriruum Viljandis ühiste kavatsuste protokolli, mille tulemusena luuakse uus, elavat vaimset kultuuripärandit tähtsustav koduõppe vorm. Ettevõtmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Projekti eestvedaja Sofia Joons selgitas, et pärimusmuusika on leidnud endale kindla koha muusika- ja huvikoolides, samuti akadeemiates. Nüüd tahetakse selle kõrval elavdada pärimuse kandumist otse ühelt põlvkonnalt teisele. „Otsime üles need vanad lauljad, muusikud ja tantsijad, kellel on oma kogukonnas arvestatav positsioon olemas ning aitame neil oma oskusi noortele huvilistele edasi anda,” rääkis ta.
„Pärandkultuuri väljasuremise peamine põhjus on järelkasvu puudumine. Selle asemel, et analüüsida ja paika panna, miks see puudub, oleme hakanud mõtlema hoopis sellele, kuidas me saaksime kaasa aidata uue pärandkultuuri kandjate põlvkonna tekitamisele,” ütles Joons. Loe edasi: Pärimusmuusika ait viib lapsed koduõppele
Eestimaiste kinkepakendite looja Disainipood ja ajakiri MOOD on ellu kutsunud heategevusprojekti „Eesti mood vägivalla vastu“, mille tulud lähevad lähisuhtevägivalla ohvrite toetuseks.
Projekti idee kohaselt disainisid viis Eesti tippmoekunstnikku- Aldo Järvsoo, Ülle Suurhans-Pohjanheimo, Britt Samoson, Xenia Joost ja Tallinn Dolls- igaüks heategevuslikul eesmärgil ühe kinkekarbi, tehes seda neile omase käekirjaga. Heategevusprojekti koondunud moekunstnikud kutsuvad seeläbi ühiskonda üles täielikule sallimatusele naistevastase vägivalla suhtes.
Ostes “Eesti mood vägivalla vastu” kinkekarbi, soetab ostja endale või oma lähedasele tükikese ainulaadset Eesti moodi ning samas aitab lähisuhte vägivalla ohvriks langenud naisi ja nende lapsi.
Kinkekarpide müügitulu abil toetatakse ennetustööd lähisuhtevägivalla ohvriks langemisel, täpsemalt MTÜ-d Tallinna Naiste Kriisikodu (www.naisteabi.ee) täiendavate psühholoogiliste ja juriidiliste nõustamisvõimaluste loomisel.
„Eesti mood vägivalla vastu“ kinkekarbid on valmistatud Eestis, keskkonnasõbralikus trükikojas Ecoprint. Selle heategevusprojektiga liitunud edasimüüjad on Loov Eesti Pood, Rahva Raamat, Apollo, Tallinna Kaubamaja, I.L.U, Stockmann, aianduskeskus Hortes, Järve ja Pirita Selver.
Allikas www.looveesti.ee
Homme on Vapramäe – Vällavere – Vitipalus suur maikuine matkapäev. Kõiki linnulauluhuvilisi oodatakse homme hommikul kell 8 Vapramäele osalema linnukevade maksimumi matkal. Kaasa on soovitav võtta binokkel. Linnumatk kestab umbes 2 tundi. Retkejuht Külli Kalamees-Pani.
Kell 10.30 algab matk Päidlapalus. Matkaks kogunetakse Elva-Hellenurme teel kruusakarjääri teeristile, edasi sõidetakse Tartu
maratoni rajale, kust algab jalgsimatk mööda Elva jõe äärt ja maratoni rada kuni allikasooni. Matkal saab tutvuda soo tekke põhjustega ja soo elustikuga. Sealt siirdub matkarada Kunimäele ja Linajärve juurde. Matka pikkus on umes viis kilomeetrit ja kestab ligi neli tundi. Retkejuhid Siiri Kaarna ja Evelin Toom.
Kell 15 algab kepikõnniga tervistkosutav matk koos teadmiste täiendamisega tervislikust toitumisest ja jooga hingamisharjutustega. Matka kestvus kaks tundi. Kogunemine Vapramäe bussipeatuse juures. Retkejuht Anu Land. Matkapäeva matkad on tasuta.
Täna algavad Tartus Karlova linnaosa päevad, mis kestavad 22. maini. Karlova linnaosa päevadel Tartus saab kiigata linnaosa elanike kodudesse, avastada kirjanduslikku Karlovat, osaleda perega muinasjutuhommikul, arutada ettevõtliku Karlova tuleviku üle ning
pidada aaretejahti. Esmakordselt tunnustatakse “Karlova ehe” tiitli väärilisi hooneid.
Täna kell 18 oodatakse kõiki ettevõtlikke inimesi Anna Edasi kohvikusse (Tähe 20) osalema arutelul “Meie ettevõtjad”. Teisipäeval,
kolmapäeval ja neljapäeval kell 19 algavad Anna Edasi kohviku eest ekskursioonid, kord saab tutvuda renoveeritud majadega nende elanike pilgu läbi, teinekord kaeda Karlovat läbi kirjandusprisma.
Mitmed üritused on mõeldud lastele. Näiteks saab kolmapäeval kell 10.30 vaadata Tartu Linnaraamatukogu nukuteatri etendust “Vahtramäe Emil” (Tehase 16) või osaleda neljapäeval kell 16.30 Karoliine lasteaia terviseteemalisel perepäeval (Kesk 6).
Kultuur tuuakse nädala jooksul mitmel korral värske õhu kätte. Neljapäeva õhtul alates kella 19.00 esitavad eharoosa maja aias (Eha 31) oma parimaid palasid Karlova kirjanikud ja muusikud. Reedel kell 21.30 algab Õpetajate seminari staadionil Salme tänaval YTNIGHT ehk tube-videode vaatamine suurelt ekraanilt.
Nädala põhiüritus, laupäeval toimuv Karlova päev algab kell 11.30 rongkäiguga Sõpruse silla juurest, kus tervitatakse kollase jõetrammiga saabuvaid sõpru Supilinnast. Peoplatsil TÜ Füüsikahoone ees (Tähe 4) saab päeva jooksul osaleda karlovlaste laadal, rohevahetuses, pilliõpitoas, fotoorienteerumises. Akende restaureerimise töövõtteid saab õppida Anna Edasi kohviku ees. Esinevad Karlova laste ja noorte laulu- ning tantsurühmad, päeva peaesineja on ansambel “Kasemahlake”. Külastada saab Tartu Kunstikooli uut maja ja uusi näitusi Mikkeli galeriis ja Loomemajanduskeskuses.
Karlova päevi korraldab Karlova Selts koos partneritega, üritust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Sisustus E Kaubamaja.
Karlova päevade täpsema kava leiab veebilehelt www.karlova.ee
Homme algab Tartus juba kuues laste rahvatantsufestival, mis kestab pühapäevani. korraldavad 14.-15. mail taas vabariikliku koolinoorte rahvatantsufestivali. Esmakordselt toimub see Tartus. Tantsulapsi tuleb heade mõtete linna 35 rühmast ligi 500. Oodata on tantsijaid Tallinnast, Haapsalust, Viljandist, Hiiumaalt, Rakverest, Tartust ja mitmelt poolt mujalt.
Korraldajad kutsusid festivalile lisaks ka neid rühmi, kes juulikuisele tantsupeole ei lähe, kuid tahaksid oma tantsudega siiski üles astuda ning end teistele näidata.
Festivali raames toimub kaks kontserti, kus astuvad üles festivalil osalevad rühmad. Esimene neist on laupäeval, 14. mail Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis ning teine pühapäeval, 15. mail linna südames Raekoja platsil.
Kahte päeva mahub mitmeid põnevaid tegevusi – lisaks kontsertidele korraldatakse vahvaid õpitubasid ning sportlikke mänge.
Festivali korraldavad Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (RRS) ning Pelgulinna Haridusselts koostöös Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Tartu Kesklinna Kooliga
Täna saavad Matsalus Penijõe mõisa juures kokku inimesed, kes tahavad õppida traditsioonilise lootsiku ehitamist ja omandada puutööoskusi, kirjutab uudisteportaal Läänlane.
Augustini keskpaigani kestev tasuta õppepäevade programm on järjekordne puulaevaseltsi Vikan ettevõtmine, mis seekord on koostöös keskkonnaametiga.
Rannarootsi ja Läänemaa puulaevakultuuri suurim asjatundja Jorma Friberg ning aastaid maailmamerd kündnud Peeter Saar kutsuvad huvilised kokku ja ehitavad vana Matsalu lootsiku järgi kolm koopiat, et inimestele näidata – ruuba ehk lootsiku võib teha iga hakkaja inimene.
Juba talvel oli esimene õppepäev ning kevadel, kui metsaalune lumest klaar, käidi huvilistega metsas puid vaatamas. Eks metsas ole muudki vaadata, aga laevaehitajate huvist lähtuvalt uurisid nad näiteks, kuidas täävipuud või kontkaarepuud ära tunda. Metsas on palju sellist materjali, mis läheb raisku, kui sellele otsa ei vaadata.
Vikani seltsil on hea koostöö Erametsaliiduga. Kui keegi kuskil lanki tegema hakkab, antakse sellest laevaehitajaile teada. Vikani mehed võtavad metsaomanikuga ühendust ja kui leitakse mõni sobiv puu, millel omanikule väärtust pole, aga laevaehitamiseks sobib, tehakse kaupa.
Täna kogunevad õppepäevalised Penijõele, et vana ruup üle mõõta ja üles joonistada. Jooniste järgi peab valmima kolm ruupa. Kui rahvast piisavalt ja aega jätkub, pannakse ka põhjalaudis paika.
Lootsik, mille järgi kolme ühesugust lootsikut ehitama hakatakse, on pärit keskkonnaameti paadikuurist.
Ehituseks vajalikud vaskneedid või -naelad saab ise valmistada, kui metallikokkuostust või enda kodust vasktraati leida. Ka seibid saab ise teha.
Need, kes ei saa lootsikuehitamise õppepäevadele minna, võiksid kodukohas uurida, kas mõni ruup on kuskil säilinud. Kui see näidiseks võtta, saab igaüks ise kodus lootsikuehitamist katsetada. Ruup on Saare sõnul käibevahend, tööriist, ja see ei pea olema pinnutuks viimistletud. Paadi eluiga ei peagi olema pikem kui 20 aastat. Kui ehitaja on hoolas ja tahab filigraanset tulemust, võib höövlil ja liivapaberil minna lasta, aga ei pruugi.
Kuraditosinast kaheksatunnisest õppepäevast koosnev programm kestab 19. augustini. Samas on lootsikuehituseks kasutatav laudahoone avatud kogu suve kõikidel tööpäevadel kella üheksast viieni. Kel aega ja tahtmist, võib kas või iga päev käia seal lootsikut ehitamas. Penijõele võivad kohale minna kõik huvilised. Õppepäevad on tasuta .
Mul on rääkida üks lugu. Uhtna Põhikoolis õpib tubli noormees David, kellega juhuts kolm aastat tagasi väga raske liikusõnnetus. Nimelt tuli see noormees oma vendadega pimedal detsembriõhtul kelgutamast ja neile sõitis otsa purupurjus lubadeta autojuht. Õnnetuse tagajärel hukkus üks noorematest vendadest, kes õppis alles esimeses klassis. Teine kaksikvenddest pääses küll kehaliste vigastusteta, aga psüühilised – emotsionaalsed haavad on väga suured.
Davidil diagnoositi raske ajutrauma, vasaku reieluu murd ja parema kehapoole halvatus… Ta lebas väga raskes seisundis neli nädalat koomas.
Tänaseks on poiss uuesti õppinud kõndima , sööma, kasutama oma vasakut kätt (parem käsi on avariist põhjustatuna abitu), õppinud õppima, naeratama…..Tema taastumine on olnud väga suur IME. Just niimoodi ütles Haapsalu Rehabilitatsioonikeskuses Davidi raviarst. Tema töötatud aastate jooksul pole ta sellist imet kogenud. David on võitleja ja ellujääja.
Nüüd asja juurde. Nimelt elab David suures peres, kus peale tema on veel 13. a õde, 11. a vend ja 5. a. väike õde ja loomulikult töökad ja hoolivad vanemad. Neil on kahetoaline korter, kus elamistingimused suure pere jaoks on väga kitsad. Davidi jaoks pole oma tuba, et puhata päevaväsimusest, mida ajutraumaga laps kindlasti vajab, et taastada oma energiat järgmiseks päevaks. Samuti vajaks rohkem ruumi teised pereliikmed.
Nende korteri kõrval on müügis üks sama suur korter, mille ostusummaks oleks tarvis 3200eurot.
Kuna ema-isa niigi napist sissetulekust kulub osa ka ravimite jms. peale, ei ole perel olnud võimalik oluliselt midagi säästa. Samuti on pangad keeldunud neile laenu andmast.
Et pere elamistingimusi parandada ja panna alus korteriostuks vajalikule stardikapitalile, korraldabUhtna Põhikool koos Sõmeru Põhikooli ja Sõmeru Vallavalitsusega 20. mail kell 18.00 Heategevusliku kevadkontserdi, mille tulu läheb Davidi unistuse, saada oma tuba, tarbeks.
Hea algab väikestest asjadest, see algab õlatundest….
Minu palve on, kui igaüks , kes seda kirja loeb, saaks annetada kasvõi 5 eurot, saab väikesest summast kokku suur summa.
16. mail avaneb Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoor „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed”. Välja on võimalik jagada 1,1 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi toetusraha. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. juunil kell 17.
SA Innove taotlusvoorust toetatakse meetme määruse tegevusi 2 – 4:
2) sotsiaalsete või majanduslike toimetulekuprobleemidega peredele (sh nendele, kelle sissetulek leibkonnaliikme kohta jääb alla poole miinimumpalga või kes saavad toimetulekutoetust) või puudega lapsega peredele lapsehoiuteenuse kulude hüvitamine ning laste hooldamist ja järelevalvet pakkuvad sotsiaalteenused
võimaldamaks lapsevanema tööturule sisenemist, sh vajadusel teenusel oleva lapse transpordikulude hüvitamine (teenusele ja tagasi);
3) tööealisele 15-64 aastasele inimesele, kes vajab abi puude, haiguse või olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab tema igapäevast toimetulekut või kinnipidamiskohast vabanenule tugiisikuteenuse pakkumine, sh vajadusel teenuse saaja ja tugiisiku transpordikulude hüvitamine teenuse raames, võimaldamaks teenuse saaja või senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist;
4) puudega inimesele isikliku abistaja teenuse pakkumine, sh vajadusel teenuse saaja ja isikliku abistaja transpordikulude hüvitamine teenuse raames, võimaldamaks teenuse saaja või senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist.
Taotlusvooru maht on 1,1 miljonit eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti abikõlblikest kuludest.
Projektitaotlusi on oodatud esitama juriidilised isikud, FIEd, kohalikud omavalitsused ja valitsusasutused või nende hallatavad riigiasutused.
Täna algava VI Türi loodusteemalise muusikafestivali tähelepanu on seekord suunatud tähistaevale ja universumile. Kuulame, milline on tähistaevast inspireeritud muusika ning mida jutustavad universumist oma ala spetsialistid ning vaatame, kuidas paistab tähistaevas läbi teleskoobi.
Ettekandele tulevad Gustav Holsti orkestrisüit “Planeedid” koos suurejoonelise valgusetendusega, erinevad teosed meie oma “astro-heliloojalt” Urmas Sisaskilt, tähistaevaga seotud ajaloolised helindid väliskülalistelt Saksamaalt ja Prantsusmaalt, saksa muusikateadlase ja hobiastronoomi Walter Stephani loeng “Revolutsioonid taevas ja maa peal”, astronoomiateemalised filmid ja näitused, tähistaevavaatlused ja palju muud huvitavat.
Täna hilisõhtul kell 21 avatakse Türi kultuurimajas astronoomiateemaline fotonäitus. Homme õhtul kell 20 räägib astronoom Indrek Kolka teemal “Inimene tähistaeva all”. Kell 22 on aga vaatlusõhtu tähistaeva Türi järve ääres.
Maist juuni alguseni toimuvad Eesti Ornitoloogiaühingu liikmete ja partnerite abil linnulauluõppe hommikud ja õhtud üle Eesti linnades ja ka väljaspool. Kohtade valik ulatub Kallastest saarteni, võimalik on osaleda ka võrokeelsel retkel või lausa linnuööpäeval. Ornitoloogide ja asjatundjate juhendamisel on igaühel võimalik oma teadmisi täiendada ja silmaringi avardada. Kõik õpperetked on tasuta ja kestavad umbes 1,5-2 tundi. Selga tuleb panna ilmale vastav riietus ja kaasa võtta
Linnuõppe toimumiskohad leiad EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.
Lisaks on 22. mail tornide linnuvaatluspäev, kus võimalik juhendajatega linnutornides linde vaadelda. Sel moel pakutakse kõigile võimalust külastada vaatlustorne nii, et hea optika puudumise või vähese linnutundmisoskuse tõttu nähtud sulelised määramata ei jääks.
Linnuvaatlejatel on võimalik end juhendajatena registreerida nii üksi kui kuni 4-liikmeliste gruppidena. Igasse vaatlustorni võib end kirja panna kuni 4 linnuvaatlejat, kes on valmis enda poolt määratud kellaaegadel tutvustama linnutorni ümbruses tegutsevaid linde ning rääkima piirkonna linnukaitselisest tähtsusest. Juhendajate registreerimine toimub e-posti vahendusel: tarvo.valker@gmail.com ning kestab 20. maini.
Tornivaatlus toimub pühapäeval, 22. mail kell 5.00-13.00, kuid ürituse täpse kestvuse määrab igas tornis registreerimisel juhendaja.
Rapla Rotary klubi annab täna üle kingituse Märjamaa muusikaja kunstikoolile. Annetus kogumaksumusega 22 712 eurot koosneb kahekümnest muusikainstrumendist, sealhulgas on pianiino, akordion, 4 saksofoni, 4 flööti ja tšello.
Klubi on nõuks võtnud toetada heategevuslike projektide arendamisel laste ja vanurite abistamisele, aga ka kaunite kunstide edendamisele.
2007. aastal ostis klubi uued muusikainstrumendid Rapla muusikakoolile, 2008 rajati laste mänguväljak Kehtna asulasse. 2009. aasta jõuludeks kinkis klubi suure ekraaniga telerid ümbruskonna hooldekodudele. Järgmisel kevadel annetati digifotokomplektid Kohila noortekeskusele, Maidla lastekodule ja Camphilli küla kasvandikele.
Üle kümne aasta annab klubi välja noorte õpingute toetamiseks humanitaarstipendiumi. Tulemuste eest heategevuse edendamisel ja kogukonna toetamisel on Rotary maailmaorganisatsioon autasustanud kõiki Rapla Rotary klubi 30 liiget Paul Harris Fellow’ teenetemedaliga.
Annetuse üleandmise tseremoonia toimub täna kell 18 Märjamaa kultuurimajas, kus muusikakooli õpilased annavad ka kontserdi.
Uudisteportaal Läänlane kirjutab, et nädalapäevad tagasi tõsteti ühelt traallaevalt Dirhami sadama kaile merest leitud Eestis erakordselt väärtuslik vana käilakuju, kuid seni on selgusetu, kas kuju takerdus võrku meie või hoopis Soome vetes ning kas leidja võib olla rikkunud seadust.
“Tegemist on äärmiselt huvitava asjaga – see on Eestis väga haruldane,” ütles Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kes nägi käilakujust tehtud fotosid. “Seda sensatsiooni pole, et see oleks väga vana, aga see sensatsioon on küll, et niisuguseid käilakujusid on meil väga, väga vähe välja tulnud.”
Kui enimlevinult kujutab puulaevade vööri ehtiv käilakuju naisterahvast, siis see kuju on mehest. Ja veel millisest mehest!
Ilmselt on tegu Suurbritannia kuulsaima admirali Horatio Nelsoni puust skulptuur. Nimelt on mehekuju parema käe varrukas pistetud kuuerevääri vahele. Selles kuulsas poosis on Nelsonit kujutatud paljudel maalidel, joonistustel ja skulptuuridel.
“Pärast seda, kui ta lahingus käe kaotas, oli tema käis pandud kuuerevääri vahele,” jutustas Dresen.
Nelson suri 1805. aastal, kui sai musketikuulitabamuse. Selle daatumi põhjal järeldabki Dresen, et laev, millelt käilakuju pärit on, valmistati pärast seda. Võib-olla 19. sajandi esimeses veerandis.
Dresen uuris registreist järele, et Horatio Nelsoni nime kandvaid puulaevu oli brittidel 19. sajandi keskpaigas vähemalt kaks. Üks neist oli valmistatud 1824. aastal. “Kas see on just sellelt laevalt pärit käilakuju, seda muidugi ei tea,” lausus Dresen.
Kui käilakuju jäi kalalaeva traalivõrku Eesti vetes, siis on see leid haruldane, sest meil on käilakujusid leitud vaid mõni.
Saaremaa muuseumis on üks kena naisefiguur ja põhjarannikul Pedassaares on kaks väikest kuju. Eesti meremuuseumis on rannalt leitud, ühe talu aiale asetatud ja sealt ära korjatud kuju ning üks naisekuju on Hiiumaal.
Pühapäeval kell 11 algab Võrumaal Lasva vallas Madala külas Jaaniraotu talus rohevahetuse päev, kuhu on kohale kutsutud kõik rohenäpud. Kaasa palutakse võtta kaasa üle peenraäärte ajavad ilu-või tarbetaimed, pistikud, seemned, sibulad või juurikad ning saame omavahel kokku, et kogemusi vahetada ning uut ja põnevat aiamaailmast leida. Traditsiooniline rohevahetus toimub tasuta.
Taimi võib ainult kas vahetada või niisama ära anda.
Täna tähistab Kohila vald emadepäeva kell 11 algava traditsioonilise põnnide paraadiga. Paraadi peategelased on möödunud aastal sündinud kõige pisemad vallakodanikud. Kuna enamik rongkäigulisi istub veel vankrites, „roolivad“ nagu ikka nende emad.
Põnnide paraadile osalema on oodatud kõik emad, kel lapsed veel vankrisõidueas. Emadepäevale pühendatud perepäeva tähistama on oodatud kõik huvilised. Möödunud aastal sõitis siin 100 last. 2009. aastal lükkasid emad rongkäigus 97 pisiõnni vankreid.
“ Sel päeval mõtleme rohkem neile emadele, kelle lapsed on veel nii väikesed, et nad ise oma emmedele lilli kinkida ei oksa,“ selgitas paraadi peakorraldaja, kultuurinõunik Anneliis Kõiv.
Paraadi järel kuulutatakse välja ka Kohila Aasta Ema 2010 tiitli saaja, kelleks on Pahkla külavanem, kolme tubli lapse ema Maila
Hindrimäe. Tänavune ema on kogukonnas hinnatud vabatahtliku kaasalööjana küla ja haridusseltsi ürituste ettevalmistamisel ning eestvedaja ja innustajana nii oma peres kui ka külarahava hulgas. Pahkla inimeste arvates teeb Maila külavanema tööd talle omase kohusetunde ja hoolega.
Täna kell 11-19 tähistatakse Tallinnas viiendat korda Euroopa päeva üritusega «Päevaga läbi Euroopa!», mis õpetab, kuidas hoida tervena ennast ja keskkonda. Kogupereüritus pakub võimalust õppida tundma Euroopa Liitu, külastada saab liikmesriikide saatkondi ja Euroopa Liidu maja. Vastuvõtjad korraldavad võistlusi ja mänge, filmivaatamisi, näitusi, kohtumisi riigiga seotud inimestega, esinemisi ja huvitavaid tegevusi lastele. Mitmes saatkonnas on võimalik tutvust teha rahvusköögiga – pakutakse riigile omaseid toite ja jooke.
Ettevõtmise keskus asub Tallinnas Vabaduse väljakul, kuhu kogunevad väljapanekutega ka need saatkonnad ja kultuuriesindused, kes sel päeval oma majas külastajaid vastu võtta ei saa. Avatud on Euroopa kohvik, mille menüüs 27 Euroopa Liidu liikmesriigi retseptide alusel valmistatud koogid ja tordid. Hubases jazzihõngulises kohvikutelgis kooke ja kohvi nautides aitab iga osaleja kaasa Eesti asenduskodude laste toetamisele. Nimelt läheb kogu müügitulu otse annetuskasti, et toetada asenduskodude laste elluastumist.
Loodust hoidma õpetavas telgis pakutakse põnevat tegevust igas vanuses lastele. Lastetelgi ühe osa moodustab Ahhaa teaduskeskus, kes korraldab töötubasid ning teadusetenduse.
Tervisetelk «Käi jala!» aitab soovijatel mõõta ära sammud, mis kuluvad päevaga läbi Euroopa käimiseks. Kogu hooaja vältel korraldab «Käi jala!» meeskond veel mitmeid põnevaid käimisüritusi nii Tallinnas kui ka mujal Eestis. Samuti on tervisetelgis võimalik lasta kontrollida oma tervist – mõõta vererõhku, veresuhkrut, keha rasvasisaldust jms – ning kuulata spetsialistide nõuandeid tervislikuks ja keskkonnasõbralikuks eluks.
Sellenädalane Märjamaa nädalaleht kirjutab, et vallas puudub tänaseni puuetega inimeste ning neid toetavate isikute ühendus, mis kaitseks puuetega inimeste sotsiaalseid õigusi. Seepärast on aeg moodustada Märjamaa vallas puuetega inimeste ühing. Planeeritava ühingu tegevuse eesmärkideks on ühingu liikmete elukvaliteedi parandamine, puudega inimestega seonduva vajaliku ja kaasaegse informatsiooni levitamine ühingu liikmete hulgas ning kogu ühiskonnas.
Ühise tegevusega saab parandada oma elukvaliteeti. Vabariigi teistes paikades, kus taolised ühingud moodustatud, on elavnenud puuetega inimeste ühistegevus. Puudega inimesed on oma koduseinte vahelt välja tulnud või neid toetavate isikute abil toodud ühingu korraldatavatele üritustele.
Nüüd luuakse 20. mail Märjamaalegi puuetega inimeste koda. Avakoosolekule valla sotsiaalabikeskuses kutsutakse kõiki asjast huvitatuid, nii puudega kui neid toetavaid inimesi.
MTÜ Ajaloolised Võtted töötas välja uus-muistse toote: saapamäärde. Suitsulõhnalises määrdes leidub peale searasva, mesilasvaha, taruvaigu, männitõrva ja tökati ka üks eriline komponent: vigrimahl.
Tegemist on hülgerasvaga, mis saadud õnnetult hukkunud loomadest hülgenülgimise töötubade käigus. Toodet tehti vaid 180 karpi ja see läheb peamiselt sõpradega vahetamiseks. Allikas www.saarlane.ee
Võrumaal asuv Loomuliku eluviisi keskus tegi koostöös NO99 teatri ja Säästva Ehituslahendustega vastavatud Põhuteatris valmis leiva-pizzaahju, mida hakkab kasutama teatri kohvik. Ahi ehitati savi-liiva segust paari päevaga ja see võimaldab küpsetada mahlakat leiba ja on kasutatav ka pizza või koogi valmistamise ahjuna. Lisaks mõjub leivaahi oma ümara kupliga otsekui kuntsiteos keset kodu.
Laupäeval kell 10.45 avatakse Elvas matkahooaeg koos Tõnis Mägi ja Kärt Johansoniga. Kaastegevad ColdPopCorn ja RN tantsustuudio.
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse ja Elva Matkakeskuse poolt korraldatud ratta- ja jalgsimatkad, nagu seiklusmatk, energiamatk, kultuuripärandimatk ja teised loodusteemalised matkad, saavad alguse Elva matkakeskuse juurest (Pargi 2) kell 12.00. Kaugematele matkaradadele viiakse huvilisi bussidega.
Kell 12-16 on võimalik matkakeskuse avatud ateljees osaleda taimeseade, taaskasutuse, fimo ja trühvlite valmistamise töötubades.
Lisaks annab päeva jooksul OÜ MATKaSPORT nõuandeid, kuidas erinevateks matkadeks seljakotti pakkida ning kell 16 jagab matkamuljeid tuntud matkajuht Levo Tohva. Kehakosutust pakub Waide Motell.
Kõigil osalejatel on soovitav selga panna ilmastikukindel riietus ja igaks juhuks kaasa võtta vihmakeep.
MTÜ Vanaajamaja eestvedamisel toimub sel kevadel Mooste Mõisa Meistritekojas kolm vanade puitesemete restaureerimise õpituba.
