Erkki Peetsalu

Sitasitikas Sass kutsub digiraamatuid uudistama

Sitasitikas Sass kutsub uudistama värskeid digiraamatuid, mis viivad lugejad lustakale ja õpetlikule rännakule täis helisid, jutustavaid ja liigutavaid tegelasi ning lahendamist ootavaid ülesandeid. Rännaku käigus jõuab lugeja koos Sassiga jälile loodussõbraliku toidu kasvatamise ning reostamise vähendamise põhjustele ja viisidele.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) koostatud raamatud on mõeldud eelkõige lastele, kuid sobivad vahva lugemisena ka noortele ja täiskasvanutele. Samuti on raamatud kasulikuks abimeheks õpetajatele tundide läbiviimisel. Esimene raamat pealkirjaga “Sitasitikas Sass – põline põllumees ehk kuidas toidu kasvatamine keskkonda ja meid endid mõjutab” viib Sassi kondama põldude vahele. Siin õpib ta palju olulist toidu kasvatamise ja –tootmise kohta. Teises raamatus pealkirjaga “Sitasitikas Sass ja kirpvähike Kribu otsirännakul ehk miks on meie veekogud nii reostunud” kohtab Sass mitmeid jõgede, järvede ja merede elanikke ning kuuleb keskkonnareostusest tingitud muresid.

Digiraamatud pakuvad lisaks lugemiselamusele võimalust näha raamatutegelasi liikumas, kuulata erinevaid hääli ja lahendada ülesandeid. Digiraamatutuid on võimalik vaadata nii arvutist kui laadida oma e-lugerisse. Ühtlasi on Sassi raamatud kättesaadavad paberkandjal ja PDF-versioonina. Raamatuid saab vaadata ning alla laadida ELFi kodulehelt: http://elfond.ee/et/materjalid/sitasitikas-sass.
Loe edasi: Sitasitikas Sass kutsub digiraamatuid uudistama

Hajaasustuse programmist saab toetust ligi 700 maaperet

Regionaalministri valitsemissalas välja töötatud ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) rakendavast hajaasustuse programmist saavad lastega maapered riigilt ligi miljon eurot toetust vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemi ning teede rajamiseks.

Möödunud aasta sügisel said hajaasustusega piirkondades elavad pered taotleda kuni 6500 eurot toetust kommunikatsioonide ehitamiseks või korrastamiseks. EASi Regionaalarengu keskuse direktori Monica Hankovi sõnul oli huvi programmis osalemise vastu väga suur. „Kokku osales 125 omavalitsust ja esitati 719 projektitaotlust. Rahastatud projektide kogumaht oli 3 miljonit eurot, millest riigipoolne toetus oli 991 923 eurot, omavalitsused panustasid 992 057 eurot ning toetuse saajate omafinantseering moodustas 1 058 395 eurot,“ lisas Hankov.

EASi esindaja tõdes, et kõige enam pakkusid hajaasutuse elanikele huvi vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rahastamine. 356 pere said omale veeühenduse, kanalisatsioonisüsteeme rajati 304 ja juurdepääsuteid 75 kodu juurde, autonoomse elektrisüsteemi said aga 4 pere. Toetuse saamiseks pidi taotleja omalt poolt panustama vähemalt kolmandiku kogu projekti maksumusest, millele riik ja kohalik omavalitsus lisasid kumbki kolmandiku, kokku kuni 6500 eurot. Loe edasi: Hajaasustuse programmist saab toetust ligi 700 maaperet

Adsoni luulõ üten raamatun kuun

Sännäst peri Adsoni Arturi 125. sünnüaastapääväs panti timä luulõlooming kokko raamatuhe «Varjuliste puie all». Päält 500 lehekülega raamatun omma seen pia kõik Adsoni kirotõdu luulõtusõ. Nuu omma kõik võro keelen, õnnõ punt latsiluulõtuisi om eestikiilne.

Raamat om kujondõt Adsoni hindä tsehkendüisiga, minkast inämbüst olõ-i varramba är trükit. Noidõ pilte pääl om nätä nii Sännät, Tal’na-lähküidsi suvituspaiku ku Roodsi kotussit. Pildi omma peri Eesti kirändüsmuusõmi ja Underi ja Tuglasõ kirändüskeskusõ kogost.

Adsoni luulõkogo edimäne näütämine tulõ 3.02. kell 12 Nõmmõl Underi ja Tuglasõ kirändüskeskusõ muusõumiosakunnan (Adsoni hindä ehitet maja). Adsoni luulõt lugõ Sommeri Lauri, välän om Adsoni tsehkendüisi näütüs.

5.02. kell 10 saa raamatut nätä Võro keskraamadukogon. Sännän om plaan tetä Adsoni ja Jaigi Juhani ütine kirändüspäiv.
Raamadu «Varjuliste puie all» om kokko säädnü Kepi Õnne, keeletoimõndaja oll’ Allasõ Tiia. Raamadu välläandja omma Underi ja Tuglasõ kirändüskeskus ja Võro instituut.

Uma Leht

Hobõsõ aastak võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ

31. vahtsõaastakuu pääväl nakkas pääle hobõsõaastak. Seo võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ, kedä om Vanalõ Võromaalõ veidü alalõ jäänü.

«Ma naksi hobõsõpidämisega nullist pihta: poiskõsõna olli saanu kõrra hobõsõ sälgä, ku kartulikuurma keldri manu viidi, ja Muhumaal olli kah kõrra sadulan istnu,» julgust’ hobõst võtma Järve talo perremiis Jõela Jarek (37) Tsoorust. Täl om parhilla viis eesti tõugu hobõst: Ralla (23), Vigur-Vagur (6), Adru (3), Ambur (2) ja varss Aksel (1).

Mõnõ aasta tagasi oll’ Jarekil Vana Võromaa kõgõ suurõmb eesti hobõsõ kari. «Avasti, et 17 hobõst om kõrraga saanu, ja kolm varssa tull’ suvõ pääle manu,» selet’ Jarek. «Sis nakas’ tuu asi üle pää kasuma. 30–35 kärutäüt sitta vällä vidädä, nädälivahetusõl pia kolm tunni, tuud oll’ vähä pall’u. Nii sis oll’gi, et kes võtsõ imä, sai varsa päälekauba, ja sai otsi kõvastõ kokku tõmmatus.»

No om tuu au Mõnistõ mehe Lepä Reinu käen, kinkal om kuus eesti hobõst. Eesti hobõsit omgi Võromaal kõgõ inämb Antsla-Mõnistõ nukan. Muial peetäs noid üte- vai katõkaupa. Kõgõ inämb eesti hobõsit peetäs Saarõ- ja Hiiumaal.

Naasõ suuv jäi pääle
Jarek naas’ hobõsit pidämä 11 aasta iist, ku Taanist tagasi tull’. «Sai pisik manu võetus, et sünnikotun nakassi majandama ja remonti tegemä ja jõudsõ ka tuuni, et taad mäekülge olõssi vaia hooldada,» selet’ tä. «Arotimi, kas võtta hobõsõ vai šoti mägiveise, a tõnõpuul arvas’, et võtami iks hobõsõ: saat sadula sälgä visata vai säet saani paika ja viskat hobõsõ vehmride vahele, panõt taosse ja looga kah pääle ja tiit tuu mõnõ tsõõri.» Loe edasi: Hobõsõ aastak võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ

Tartu Kaubamaja toetab TÜ Kliinikumi Lastefondi

Tänasest on Tartu Kaubamajas müügil spetsiaalne tee, mille ostuga toetavad kliendid raske ja sügava puudega laste hoiukodude loomist.

Täna algav kampaania kannab nime «Tee süda soojaks», ning selle raames saab kuni veebruari lõpuni Tartu Kaubamaja keskuse poodide kassadest osta Kubija ürditalu Kogu pere teed. Teepaki hind on 2 eurot ja igalt pakilt läheb 1 euro Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile.

Kõik kampaania kulud ja osaliselt ka teepaki kulu katab Tartu Kaubamaja, mis on Lastefondiga edukalt koostööd teinud ja puudega lapsi toetanud juba 2009. aastast.

«Tegemist on tugeva ühiskondlikke väärtusi hindava ja edasikandva organisatsiooniga kes loob võimalused hoolida ka kõige nõrgematest», rääkis Jeedas, miks on kaubanduskeskus otsustanud ühiste kampaaniatega jätkata. «Meil ja meie keskuse kõikidel poodidel on hea meel anda oma panus esimese hoiukodu loomisele.»

Teepakkide müügist saadud tulu läheb Lastefondi 2014. aasta põhikampaania «Unistuste puhkus» tarbeks, millega kogutakse raha raske ja sügava puudega lastele hoiukodude loomiseks. Esimene selline hoiukodu plaanitakse avada juba märtsis Tartus Käopesa perekodus. Loe edasi: Tartu Kaubamaja toetab TÜ Kliinikumi Lastefondi

Teadlased heidavad valgust meie aju saladustele

Ajakirja National Geographic Eesti veebruarinumber avab tippteadlaste vahendusel põhjalikus uurimisloos inimaju saladusi. Uued tehnoloogiad võimaldavad valgust heita elu suurele lahendamata mõistatusele: kuidas inimaju tegelikult töötab.

Teised põhilood avavad järgmisi teemasid:

Brunelleschi kuppel
Kuidas lõi üks keevaline kullassepp Firenze imelise ehitise?

Yukoni kullapalavik
Kullaotsijad tungivad Kanada suurele kõnnumaale.

Rahvahulga karma
Indias toimuvale hinduistide kogunemisele voolab kokku miljoneid palverändureid, kes leiavad rahvamurrus sisemise rahu.

Kaasa toodud meened
Teadlased ei suuda suveniiridele vastu panna. Siin toodud näited on kaunid ja harivad.

Lisaks tuleb juttu elevandi hammastest, kinoast, kortsude kasulikkusest, tsunamivarjendist jpm.

Allikas: www.national-geographic.ee

Lõõdsamiihil om Kikka-aastak

Urvastõn sündünü ja Valgjärvel elänü lõõdsakuninga Kikka Karla sündümisest saa timahava sada aastakka. Võromaa lõõtspillisõbra kuuludi seo aasta Kikka Karla aastas.

Põlva lõõtspillikooli vidäjä, Sabõrna lõõdsamiis Tartese Heino ütel’, et Kikka Karla om kimmähe säänest avvu väärt. «Timä oll’ lihtsä külämiis, a mõistsõ väega häste lõõtsa mängi ja lõõdsa seest vällä võtta sändsit nuutõ, mis olli lõõdsalõ häste umadsõ,» selet’ Heino. «Kikas oll’ ka mu oppaja, ma käve väega pall’o Kikka man. Olli nuur ja es julgu midägi küssü. Timä tahtsõ väega mängi. Ku otsast naksi luu minemä, es saa inämb pidämä!»

23. põimukuul tetäs Kikka sünnüaastapäävä puhul Valgjärvel uhkõ lõõdsapido. Kikka-aasta ots tetti vallalõ joba minevä aasta lõpun, ku päält 300 lõõdsahuvilidsõ pidi Maaritsan timä mälehtüspäivä. Lõõdsakuninga pillimängu om Eesti Raadio arhiivin alalõ umajago. Tuust om plaan kokko säädi plaat vai eski kats.

Kikka Karla luu nakkasõ hel’oma egäl suurõmbal lõõdsapidol ja ka keväjädsel rahvamuusigatüütlüisi festivaalil Moisekatsi Elohelü. Kikka pilliluu võtt sääl mängi seoilmaao üts lõõdsakuningit – Ubina Juhan.

Harju Ülle, Uma Leht

Vanemuine „lennutab“ publiku tasuta Ahhaa 4D kinno

Pühapäeva, 9, veebruari Vanemuise lastelavastuse „Totu kuul“ piletiga saab tasuta külastada Lõunakeskuskuse 4D elamuskino. Pakkumine kehtib kõikidele selle hooaja seitsmele etendusele, mis toimuvad 9. ja 16. veebruaril, 8., 11. ja 22. märtsil ning 9. ja 29. aprillil Vanemuise väikeses majas. Samas on võimalik Ahhaa 4D elamuskino piletiga lunastada pilet „Totu kuul“ etendusele 20% odavamalt.

„Totu kuul“ on kaasahaarav, lustakas ja seikluslik ulmemuinasjutt. Kuid nagu muinasjuttudes ikka, ei lähe kõik nii nagu plaanitud. Lillelinna marakannid on otsustanud Kuule sõita, ehitanud vägeva kosmoselaeva ja pannud kokku parima lennumeeskonna eesotsas Taibuga. Mis saab siis, kui lennumeeskonnast väljajäetud vähem taibukad Totu ja Pontsu otsustavad öösel salaja raketti hiilida? Kas nad saavad kosmosereisi ikkagi kaasa teha? Kas marakannid avastavad enda ja Kuu kohta midagi uut ja põnevat? Milline on Kuu? Kas kuukad on olemas? Algab ulmeline rännak, mida saadavad nii lustakad kui ka üsnagi ohtlikud seiklused.
Marakann Totu ja tema kentsakate sõprade humoorikad seiklused Kuul pakuvad piisavalt nalja ja rõõmu vaatajatele alates koolieast. Vaata lähemalt: http://www.vanemuine.ee/totu-kuul .

AHHAA 4D elamuskino annab võimaluse ehedalt läbi elada tõeliselt põnevaid seiklusi! Kogetav tunne on sarnane ameerika mägedel sõitmisega, kuid 4D-efekt on veelgi võimsam! Istumise all olev tool kiirendab ja kallutab, näkku puhuvad tuuleiilid ning laest sajab lund! 4D elamuskino viib vaataja sõna otseses mõttes filmi sisse. Vaata lähemalt: http://www.ahhaa.ee/piletid-ja-info-2 .

Allikas: Vanemuine

Audevälja inimestel sai omavalitsuse omavolist kõrini

MTÜ Audevälja Arenduskeskus kaebas 17. jaanuaril kohtusse Padise vallavolikogu otsuse kiita heaks üle 13 hektari suuruse uue Tatramäe kruuskarjääri kaevandusluba, sest vald ei arvestanud nõusoleku andmisel kohalike elanike huvidega piisavalt.

Audevälja piirkonna elanikud on võidelnud oma kodupaiga looduse terviklikkuse eest ja uute karjääride rajamise vastu visalt üle viie aasta. Ebavõrdse võitluse kronoloogiat Tatramäe suure karjääri vastu näed siin – https://docs.google.com/file/d/0B-2quI3U2I3KX3NVaDh6OUx4enc/edit

Kohalik omavalitsus on riigimetsa rajatavast karjäärist rahalootuses huvitatud, ka on karjääri arendaja Padise vallavolikogu ja keskkonnakomisjoni liige. Audevälja inimesed saavad ehituskruusa vajadusest väga hästi aru, kuid küla keskel ühe kilomeetri raadiuses on juba 3 tegutsevat karjääri 23,95 hektaril ja järjekordse suure karjääri rajamine enne Audevälja küla teiste karjääride ammendamist ja rekultiveerimist ei ole jätkusuutlik ning ületab taluvuse. Uue karjääri rajamisega häviks ka külarahva jaoks oluline, põlise teedevõrgustikuga metsaala.

Kui tahad olla Audevälja inimeste toetajaks ja aida neil koguda 2700 eurot kohtu- ja advokaadikuludeks, siis väljenda oma tahet annetades MTÜ Audevälja Arenduskeskus arvele Swedbank 221021989183.

Kõigi toetajate tänuüritus toimub vastlapäeva paiku Tatramäel. Võtame Sinuga ühendust, kui teed ülekande ja saadad sõnumi ”Toetatud!” e-posti aadressile a.arenduskeskus@gmail.com.

Allikas: MTÜ Audevälja Arenduskeskus

Vahtsõnõ Urvastõ kama sort

Urvastõ naasõ naksi Sangaste Rukki Maja telmise pääle tegemä vahtsõt kamasorti – rüäkamma.

«Pruuvsõmi rükä mitmõ vilägä sekä, a puhta rüä kama sai kõgõ parõmb,» ütel’ kamategemise üts vidäjä Kõlleri Mariina. Rüäkamast saa Sangaste Rukki Maja üts firmatoodõ.

Proovis tetti ka rüäkamma pähkmidega. Tuu mekse väega latsilõ. A et pähkmä omma kamategemises ja paprõkoti sisse pandmisõs liiga õlidsõ, piät retsepti ja pakkipandmist viil edesi märkmä.

Pildil vahtsõnõ Urvastõ rüäkama.
Allikas: Uma Leht

Luuduskaitsja võitlõsõ suuri lubjakivikaivanduisi vasta

Luuduskaitsja Tulviste Hele ja Silla Silver Piitre jõõ hoiuala piiri pääl: sälä taadõ tulõsi kivimurd. Foto: Uma Leht

Mõnistõ kandi luuduskaitsja võitlõsõ katõ suurõ dolokivi(lubjakivisort)kaivandusõ vasta, midä plaanitas õkva Piitre jõõ hoiuala ja lõunatipu puhkõala mano.

«Piitre jõõ kaitsõala jääs vaivalt 50 miitret kavvõlõ, matkarada lätt Eesti lõunatippu kaivandusõ perve pite!» pahand’ Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna juht Silla Silver. «Häös putmada luudus, külälise nakkasõ kavvõlõ hoitma ja vaivalt ütski nuur pere taht inämb siiä elämä tulla.»

Samma miilt omma Mõnistõ vallavalitsus ja -volikogo. Vallavanõmb Roobi Katrin ütel’, et piirkunna ärtsurkmist ei massa kinni 40 000–50 000 euroga aastan, midä vald kaibja käest saasi. Lubjakivi kaibmisõ vasta om esiki RMK (kaivanduisi ala om prõlla riigimõtsamaa).

«Tuu olõssi suur ull’us ja kõgõ suurõmb kuritüü luudusõ vasta Võromaal!» ütel’ RMK Võromaa mõtskunna mõtsaülemb Palo Agu.
Päält kõgõ saasi riik kaivanduisist rahalist kahh’o. «Mõts kasus sääl väega häste, aastan 13–14 tihumiitret hektäri pääle, rahan 72 000 euro jago,» hinnas’ Palo. «Ku tuu kotussõ pääle jäänü kats perädüt mulku, saa-i säält inämb kunagi määnestki tullo tiini!»

Ettevõtja himostasõ suurt lubjakivivarru
Dolokivi kaibmisõs küsüse lupa kats firmat. OÜ Aigren Kaevandus taht Karissöödä küllä kaiba suurõmba, AS Kiirkandur Naha küllä väikumba mulgu – kokko nii sada hektärri karjääri. Plaanin om 25 aastaga vällä kaiba viis miljonni kuupmiitret dolokivvi.
Et kivvi kätte saia, tulõ päält är kaiba 2–7 miitret maad. Nii kolmõ meetri päält tulõ joba vesi vasta ja tuud tahetas pumbata läbi settekaivõ Piitre jõkkõ. Loe edasi: Luuduskaitsja võitlõsõ suuri lubjakivikaivanduisi vasta

Eelmisel aastal registreeriti 13 831 sündi

Eelmisel aastal registreeriti regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 13831 sündi, neist 7038 poissi ja 6793 tüdrukut. Kaksikuid sündis 200, neist 71 paari poisse, 62 paari tüdrukuid ja 67 segapaari. Sündisid ka ühed kolmikud.

Harjumaal registreeriti eelmisel aastal 1708, Hiiumaal 61, Ida-Virumaal 1284, Jõgevamaal 256, Järvamaal 233, Läänemaal 201, Lääne-Virumaal 620, Põlvamaal 236, Pärnumaal 834, Raplamaal 331, Saaremaal 316, Tallinnas 4937, Tartumaal 1867, Valgamaal 283, Viljandimaal 391 ja Võrumaal 273 lapse sünd.

Populaarsemad lastenimed olid eelmisel aastal Rasmus, Robin, Artjom, Martin, Markus, Nikita, Romet, Oliver, Sofia, Maria, Laura, Sandra, Lisandra, Milana, Anna, Viktoria ja Emma. Rohkem eesnimede statistikat leiab siseministeeriumi kodulehelt http://goo.gl/hgWSko.

2013. aastal sõlmiti 5789 abielu ning 2761 abielulahutust. Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 375 isikule ja maavalitsuse otsusega 1349 isikule. Neist eesnimi 234, perekonnanimi 1348 ning ees- ja perekonnanimi 142 isikule. Eelmisel aastal registreeriti 15474 surma.

2013. aasta detsembris registreeriti 1063 sündi, neist 526 poisslast ja 537 tütarlast. Kaksikuid sündis 23, neist 7 paari poisse, 7 paari tüdrukuid ja 9 segapaari. Sõlmiti 423 ja lahutati 235 abielu ning registreeriti 1339 surma. Regionaalministri käskkirjaga anti eelmisel kuul uus nimi 21 ja maavalitsuse otsusega 77 isikule, neist eesnimi 11, perekonnanimi 78 ning ees- ja perekonnanimi 9 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 61 naist ja 37 meest.

2012. aastal registreeriti 14054 sündi, 5970 abielu, neist 480 vaimulike poolt, 2737 abielulahutust, ja anti uus nimi 1631 isikule, neist regionaalministri käskkirjaga 322 isikule.

Regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.

Allikas: Siseministeerium

Vanemuise väikeses majas on üleval kaks uut näitust

Tartus Vanemuise väikeses maja jalutussaalis on välja pandud Helle Lõhmuse söejoonistused, ovaalsaalis ja kohvikus on eksponeeritud aga Maanus Mikkeli keraamilised taldrikud.

Helle Lõhmus on sündinud 1962. aastal Tartus, õppinud filoloogiat Tartu Ülikoolis, kus praegu jätkab maaliõpinguid. Näitustel on Lõhmus osalenud alates 2008. aastast ning tema töid leidub nii Eesti, Soome, Rootsi kui ka Belgia erakogudes.

Kunstniku sõnul on sellel näitusel tema söejoonistused, mis on põhiliselt inspireeritud talvest, mis toob eriliselt esile looduse vormi ja faktuuri, luues muinasjutulisi vaatepilte.

Kunstnik Maanus Mikkeli keraamilised taldrikud on sündinud heliplaadi „Lihtsalt lood“ lugude kujunduseks. Sel plaadil kõlab eesti poeetide luule, mille on helindanud ja esitanud Indrek ja Paul Kristjan Kalda ühiselt. Mikkeli näitus „Lihtsalt lood“ koosnebki 16st loost ehk 16st maalitud taldrikust.

Mõlemad näitused jäävad Vanemuise väikeses majas eksponeerimisele 6. märtsini 2014.

Allikas: Vanemuise teater

Tulekul Rõuge TV otsesaade

Uue nädala teisipäeval, 21. jaanuari õhtul kell 19.00 läheb eetrisse järjekordne Rõuge TV uudiste otsesaade. Seekordne saade saab olema eriti põnev, muuhulgas toimub saate käigus valla kodukohakampaania auhindade loosimine.

Loosimisega leiavad uued omanikud Samsungi 32″ nutiteler, iPad 4, Grethe Rõõmu fotostuudio kinkekaart, Rõuge lasteaia aastane õppemaks, valla ürituste priipääsmed ja muudki. Loosisedelitel on kirjas uued ja endised valla elanikud. Võiduvõimalus on kõigil vallakodanikel.

Lisaks põikame saate käigus ujumisbussiga Väimela ujulasse, Martin Marki fotonäitusele, külla veteransportlasele Karin Lainele ja näeb muudki huvitavat. Seega poleerige monitorid, kloppige diivanipadjad ja kutsuge kogu pere kokku, sest MEID PEAB NÄGEMA!

Otsesaade algab teisipäeval kell 19.00 ja see on jälgitav siin – http://www.youtube.com/watch?v=c87VeUiDnZI

Allikas: Rõuge TV, www.facebook.com/rougetv

Tartus tähistati linna vabastamist ja mälestati Vabadussõjas langenuid

Hetk mälestussündmuselt. Foto: Tartu Memento

Tartus peeti 14. jaanuaril Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus, kus tähistati linna vabastamist Eesti vägede poolt 14. jaanuaril 1919. aastal. Mälestati Vabadussõjas langenuid ning Tartu Krediitkassa keldris enamlaste poolt toimepandud massimõrva ohvreid. Ürituse korraldajas represseerituid ühendav organisatsioon Tartu Memento.

Ürituse avas Tartu Memento juhatuse esimees Enn Tarto, kes ütles, et Tartu vabastamine oli sündmus, mis innustas Eesti vägesid ja sisendas optimismi elanikkonnas. Eesti vägede võit siin Tähtvere väljal lõpetas tapatalgud linnas Krediitkassa keldris, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest. Hukatute hulgas olid esimene Eesti Apostliku Õigeusu kiriku piiskop Platon, preestrid Bežanitski ja Bleive ning pastorid Hahn ja Schwartz.

Mälestuspalvuse viis läbi preester Orient Eesti Apostliku Õigeusu kirikust koos kahe kaaslasega. Teenistuse lõpus lauldi Eesti Vabariigi hümni, siis algas pärgade panek. Tartu Linnavalitsuse poolt asetas pärja abilinnapea Vladimir Sokman. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse uue ülema kolonel Martin Heremi juhtimisel oli kõige suurem pärg just neil. Pärgi oli Kaitseliidu Tartu Malevalt ja korporatsioonidelt. MTÜ Tartu Memento poolt asetasid pärja ja süütasid küünla Mart Peik ja Enn Tarto. Vastavalt traditsioonile olid ausamba ühel poolel ühiskondlike organisatsioonide lipud ja teisel pool korporatsioonide lipud.

Allikas: Tartu Memento

Uma programmi jaos sorditi vällä neli päätsihti

Tamra Ave Pikäkannu koolisahvtiga. Foto: Harju Ülle, Uma Leht

19. joulukuu pääväl märge ettevõtligu inemise Räpinäl tsõõriklavva takan, mändsit tsihte säädi Uma programmi jaos, miä naanu härgütämä Vana Võromaa ettevõtmiisi.

Vällä säeti neli päämist tsihti: Vana Võromaa söögivõrk, käsitüütegijide kuuntüü, ehitüskunst vanno tarkuisi perrä ja ettevõtmisõ kogokunna abiga. Noidõ nelä tsihi seen om ettevõtjil pia 40 kimmäst plaani, mille ärtegemises näil riigi tukõ vaia lätt. Räpinäl hinnati noid plaanõ.

Uma Mekk taht kassu
Uma söögi tsihi kõgõ tugõvamba mõttõ omma Uma Meki söögitsõõr ja Uma Meki restoraani luuminõ Haanihe. Suur teema om söögi- ja kablakanepi kasvataminõ ja pruukminõ.

Pikäkannu kooli arõngu ütisüs taht aia suurõmbas koolisahvti tegemist, miä häste kaubas lätt – pall’o sahvtisüüjä tahtva väikut maakuuli tukõ. «Sahvti jõvvami kiitä, a turunda külh ei jõvva, eski silditegemisega olõmi hädän,» selet’ ettevõtmisõ vidäjä Tamra Ave. «Ostjit jakkusi: Kubija hotell ost kõik aig, joulu aigu ostõti häste Tarton Lõunakeskusõ taloturu pääl. Kimmähe saasi sahvti müüki ka mõnda suurtõ puuti, ku olõsi väke asjo aia.»

Pikäkannu kandin om tukõv kogokund, miä ettevõtmist takast toukas, näütüses anni inemise sahvti jaos ilma iist är ubina, nõglapaiu ja tõsõ mar’a.

Käsitüüliisil om vaia hääd müügikotust
Käsitüüinemiisi kõgõ kimmämbä mõttõ omma luvva ütine rahvusligu käsitüü müügikotus ja kuuntüükogo. «Tegüsä käsitüüliisi pundi võisi mitmõn Vana Võromaa nukan uma kogo tetä ja ku om vaia üle terve maa kuuntüüd tetä, sis saa tuud laapsahe kõrralda,» selet’ Eichenbaumi Külli Võro instituudist, kiä ettevõtjidõ käest Uma programmi ala pasvit plaanõ kokko kor’as’. Loe edasi: Uma programmi jaos sorditi vällä neli päätsihti

Terve Pere Kool korraldab vestlusringi “Lapse tervis”

Waldorflasteaias mängivad lapsed looduslike ja ehedate mänguasjadega nagu need käsitööna valmistatud waldorfnukud. Foto: MTÜ Terve Pere Selts

MTÜ Terve Pere Selts jätkab lapsevanemate koolitamist ja kutsub Terve Pere Kooli loengusarja kolmandasse loengusse-vestlusringi “Lapse tervis”, mis toimub neljapäeval, 9. jaanuaril 2014 kell 17.00-20.00 Parksepas waldorflasteaias Terve Pere Aed (asub Parksepa lasteaias).

Seekord on loeng üles ehitatud vestlusringina. Vestlusringi külaliseks on kogemustega lastearst Ülle Pechter, kes ravimisel lähtub inimest kui tervikut käsitlevast meditsiinist (antroposoofiline meditsiin). Juba enne loengule tulemist tasub mõelda, millistele lapse tervist puudutavatele küsimustele vastuseid ootate, et saaksime need saata Ülle Pechterile.

Mõned teemad on korraldajad ka ise välja pakkunud:
– Miks lasteaialapsed tihti haiged on?
– Mis on homöopaatia?
– Milliseid koduseid ravivõtteid väikelapse puhul kasutada?
– Millised on soovitused lapse tervist toetavaks toitumiseks?

Loeng on tasuta. Pausi ajal on avatud heategevuslik kohvik, kus pakutakse waldorflasteaia Terve Pere Aed vanemate valmistatud suupisteid.

Osalejatel palutakse registreeruge e-posti aadressil tervepereaed@gmail.com, et aidata Ülle Pechteril vestlusringiks valmistuda ning et korraldajad teaksid arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Rohkem infot Terve Pere Kooli kohta FB aadressil: https://www.facebook.com/pages/Terve-Pere-Kool/374826919213389?fref=ts

Allikas: MTÜ Terve Pere Selts

Noorõ naasõ ja vana mehe pästvä Võromaa umakultuuri

Pulga Jaan ja piigavägi (kuralt): Kalkuna Mari, Karu Kadri, Platsi Liiso ja Hintsi Anna. Foto: Harju Ülle, Uma Leht

Vana Võromaa kultuurikuan võro kultuuri õdagul «Tsiatapp ja piigavägi» märgotõdi, et ku kiäki Võromaa uma kultuuri päst, sis omma nuu vana mehe ja noorõ naasõ.

Talomiis Pulga Jaan kõnõl’ tuust, kuis peenükese tsiatapmisõ rituaali man tulõ vällä võrokõisi ummamuudu olõminõ. Jutu mano lauli vägevit vanno laulõ Kalkuna Mari, Platsi Liiso ja Hintsi Anna, uma söögi lavva katsõ Karu Kadri.

Kõik tuu pand’ kullõja märgotama, miä tuu võrokõisi kultuur sis ülepää om ja miä taast edesi saa. Mõtõ viirdü tuu tiidmise pääle, et nii saa-i midägi hääd, ku maal eläse päämidselt vanõmba naasõ ja noorõmba mehe – noidõ naisi poja, kiä hindäle umma naist ei lövvä, selle et noorõ naasõ pakõsõ är liina vai vällämaalõ.

Ku kiäki Võromaa elo ja kultuuri päst, sis omma nuu hoobis vana mehe ja noorõ naasõ: miihi käest tulõ elotarkus ja naisi käest vägi. Härksämbä maaelo vidäjä omma tuust joba arvo saanu ja säädvä sändsit tsihte, et nuuri naisi uman kodokandin hoita.

Räpinä luumõmaja perremiis Küti Leo kõnõl’, et luumõmaja, miä luu ja toukas takast vahtsit ettevõtjit, mõtlõs innekõkkõ naisi tüükotussidõ pääle. «Räpinä vallah om saa noorõ mehe kotsilõ õnnõ 81 naist perrä jäänü, tuu om väega ohtlik,» põhjõnd’ Küti Leo.

No omgi keväjä vallalõ tettüst luumõmajast ärile vungi sisse saanu joba säidse naist: ummamuudu kündlide tegijä, savikunstnigu ja käsitüüpoodi pidäjä. Maja väkev küük ja käsitüütarõ toukasõ takast järgmiidsi naisi. Piigavägi kasus…

Harju Ülle, Uma Leht

Tõrvas selgub Mari Kulli nimelise kultuuripreemia laureaat

Pühapäeval, 12. jaanuaril algusega kell 16.00 toimub Tõrva Kirik-Kammersaalis 2014. aasta Mari Kulli nimelise kultuuripreemia laureaadi austamisõhtu.

Mari Kulli kultuuripreemia on Tõrva Linnavolikogu poolt algatatud Tõrva linna kultuuripreemia, mille eesmärgiks on tunnustada ja innustada loomeinimeste erialast pühendumist Tõrva linnas. See määratakse isikule või kollektiivile, kelle töö ja saavutused on oluliselt kaasa aidanud kultuuriväärtuste loomisele Tõrvas.

Tõrva linn on Mari Kulli nimelist kultuuripreemiat välja andnud alates 2008. aastast ja selle on pälvinud muusik Sven Malm, laulupedagoog ja koorijuht Aado Kaasik, muusikapedagoog Maie Kala, koorijuht Tõnis-Rein Ainso, lauljanna Novella Hanson ja muusikaõpetaja Imbi Umbleja.

Mari Kull oli uue kalendri järgi 12. jaanuaril 1901. aastal sündinud pedagoog, kes juhtis koore, õpetas soliste, lavastas operette ning osales naiskodukaitse ja skautide tegevustes. Mari Kulli tuntumaks õpilaseks võib pidada legendaarset Voldemar Kuslapit. Pidulikule kontsert-aktusele järgneb koosviibimine ansambliga Lycille.

Allikas: Tõrva Linnavalitsus

Mooste Mõisa Talvekool jagab teadmisi ja nippe

Ehitusalaseid teadmisi ja nippe vanade hoonete korrashoiust jagatakse juba neljandat aastat järjest toimuvas Mooste Mõisa IV Talvekoolis.

Mooste meistrid on kokku pannud ühise koolituskava, mille raames toimuvad erinevad töötoad. Jagatakse teadmisi ja nõuandeid kuidas hooldada ning taastada puit- ja savihooneid. Õpitakse tundma traditsioonilisi viimistlusmaterjale ja töövõtteid ning mööbli restaureerimist.

Meistrite eesmärk on pöörata laiemalt tähelepanu ka hoonete hooldustöödele ning väiksematele detailidele, mis vajaksid kiiret parandamist, kuid mida esialgu ei osata tähtsaks pidada. Näiteks nagu katkised ja puhastamata vihmaveerennid, veelauad, ülevärvimist vajavad uksed, aknad, valed maapinna kalded, maja äärde istutatud lilled ja puud mis hoiavad niiskust. Kui õigel ajal probleemidele jaole saada, saab palju oma kätega ära teha ning ennetada suuremaid ja kulukamaid remonttöid. Loe edasi: Mooste Mõisa Talvekool jagab teadmisi ja nippe

Kolmapäeval algavad Pärnu Nüüdismuusika Päevad 2014

Seekordsete Pärnu Nüüdismuusika Päevade teemaks on PERFORMATIIVSUS. Kolmapäevast laupäevani Tallinnas ja Pärnus toimuv teaduskonverents Musical Form: Mapping the Territories toob Eestisse muusikalise vormi olulisemad uurijad kogu maailmast.

Alates neljapäevast toimuvad Pärnu keskraamatukogu saalis, Pärnu raekojas, Endla teatri KÜÜN-is ning Pärnu Vanalinna põhikoolis
kontserdid. Pärnu Nüüdismuusika Päevad lõpevad laupäeval performance-iga Tervise Paradiisi veekeskuses.

Kui kavas ei ole märgitud teisiti, on sissepääs Pärnu Nüüdismuusika Päevadele tasuta. Täpsem kava, sealhulgas ajakava, info esitatavate teoste, esinejate, loengute ja arutelude kohta leidub Eesti Arnold Schönbergi Ühingu kodulehel http://www.schoenberg.ee

Allikas: Eesti Arnold Schönbergi Ühing

Mahepõllumajandusmaa suurenes 153 000 hektarini

2013. aasta oli Eesti mahepõllumajandusele edukas, aastaga kasvasid toodangu maht ja mahetootjate arv ning turule tuli uusi mahetöötlejaid. Eestis tegutseb praegu 1553 mahetootjat, mis on mullusega võrreldes 5 protsenti enam, juurde on tulnud eelkõige loomakasvatajaid.

Kuigi jätkuvalt on probleemiks töödeldud mahetoodangu väikesed mahud, näitas 2013. aasta kasvu ka selles vallas. 2013. aastal tuli juurde 21 mahetöötlejat, millest 6 on mahetalud, mis töötlemise kaudu oma toodangut väärindavad. Ka tootevalik on laienenud. Müügil on teraviljatooted, pagaritooted, aedviljahoidised, maiustused, lihatooted, jäätis jm.

2012. aasta lõpus turule tulnud ökojäätisi valmistava La Muu tegevjuhi Rasmus Raski sõnul julgustas neid ökojäätist tootma tõsiasi, et mahetoodete turg kasvab kiiremini kui toiduainetetööstus keskmiselt. „Näeme oma klientide juures, et ökojäätist söövad ka need, kes varem jäätist üldse ei söönud, mistõttu võib öelda, et me ei konkureeri tavatööstusega, vaid toome kliente juurde,” sõnas Rasmus Rask.

Selle aasta üks olulisemaid sündmusi oli mahetootjate ühistu Wiru Vili maheteraviljaterminali avamine. TÜ Wiru Vili juhatuse liikme Mai Toominga sõnul oli terminali avamine strateegilises plaanis väga tähtis, sest mahevilja kuivatamise ja ladustamise võimsuse nappuse tõttu müüdi varem osa mahevilja tavaviljana. „Terminali esimese etapi avamine annab Eesti maheviljakasvatajatele võimaluse suurendada maheteravilja kasvatusmahtusid, parandada kuivatus- ja säilitustingimusi ning vilja seeläbi eriti just eksporditurgudele paremini müüa,” lisas Mai Tooming.

Järjest paremini läheb mahetoodangul ka kodumaisel turul. Tiitliga „Parim mahetootja 2013“ tunnustatud köögiviljakasvataja Margus Lille sõnul on nõudlus mahetoodete järele kiiresti suurenenud. „Viimase paari aasta jooksul on meie müügimahud kahekordistunud ja kui varem müüsime köögivilja peamiselt kauplustele, siis nüüd on klientide seas ka valmistoite valmistavaid suurkööke ja lasteasutusi“, rääkis Margus Lille.

Rimi kauplusketi neljas kaupluses kodumaist mahe- ja talutoitu müüvate Talu toidab müügialade juhataja Jaanika Pajumaa sõnul on viimase aasta arengu üle põhjust rõõmustada. „Mahetoodete valik on tänavu tublisti laienenud ning tarbijate huvi kasvab. Oleme saanud ostjatelt palju positiivset tagasisidet. Kindlasti on siin ka arenguruumi, turule oodatakse näiteks mahedaid lihatooteid, lastetoite ja suuremat valikut hoidiseid,“ rääkis Jaanika Pajumaa.

Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Kuidas üks põliskogukond kaitseb oma kodu

Valvates Amazonast, astub südikas kayapo hõim vastu moodsa maailma pealetungile. Kuidas Brasiilia üks rikkaim ja võimsaim hõim peab lõputut võitlust tammi vastu ning oma kodukoha eest, saab lugeda ajakirja National Geographic Eesti jaanuarinumbrist, mis jõuab lugejateni vahetult pärast jõulupühi.

Jaanuarinumbris on vaatluse all ka järgmised teemad:

Kodust kaugel
Miljonid võõrtöölised rügavad naftarikastes riikides, eraldatud nii kohalikest kui ka lähedastest.

Oli kord draakon
Indoneesias elutseva hiidsisaliku tulevik on ebakindel.

Putini pidu
Islamistlikud mässajad, karmid kasakad ja soojad talved – tere tulemast Venemaa olümpiamängude võõrustajalinna!

Nõiduslikud kaljud
Veidi närviline 44-aastane autor ja kaks noort ässa ronivad Omaani nugateravatel kaljudel.

Lisaks tuleb juttu katapõõsast, prügi hauatagusest elust, vanilliinist, Päikesesüsteemi aastaaegadest jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne jaanuarinumber jõuab müügile 27. detsembril.

Allikas: www.national-geographic.ee

Orava kooli oppaja sai Käisi-preemiä

Kiviti Kadri. Säinasti Ene pilt, Uma Leht

29. märdikuul anti kätte timahavadsõ Käisi Johannese seltsi preemiä. Käisi (Kääso) Johannes oll´ Põlva küle alt Rosmalt peri koolioppusõ vahtsõndaja.

Preemiä antas ütele Põlva maakunnast ja ütele muialt Eestist peri oppajalõ, kiä uman tüün Käisi perändit tähtsäs pidävä. Põlva maakunnah sai seokõrd preemiä Orava kooli luudusainidõ ja inemiseoppusõ oppaja Kiviti Kadri (50).

Kadri oll’ edimäne, kiä alost’ Orava koolih väläh opmisõ tunnõ. Tä om kõgõ haardnu oppamisõ mano kodokotussõ kultuuriluku.
Tä nakas’ latsiga üteh puutrih päästrehkendämist tegemä ja käü Põlva maakunna oppajidõga pranglimisõ võistlusõl.

«Olõ iks tahtnu tetä tunnih midägi põnõvat, et latsõ herevil olõssi ja näile vahtsõ as’a parõmbalõ miilde jäässi,» kõnõl’ Kiviti Kadri. «Tuud kutsutas nüüt avastustii meetodis, a vanastõ olli nuu Käisi Johannesõ põhitiidmise. Ma usu, et seo tunnustus sund minno viil rohkõmb Käisi mõttit tarvitama. Ma löüdse, et olõ Käisiga ütel pääväl sündünü – õnnõ 77 aastat ildamba.»

Koolih om Kadri klassioppajidõ ja tervüseedendüse iistvidäjä, oppas rahvatandsu, koolitas tõisi oppajit. Pääle tuu om tä Piusah turistõlõ giidis. Timahavanõ tõnõ Käisi-preemiä anti Talina Vindi latsiaia oppajalõ Minlibajeva Hedile.

Edimäst kõrda anti Käisi-preemiä vällä 1985. aastal, ku oll’ Käisi 100. sünnüaastapäiv. Preemiä lei Vilde nimeline kolhoos, no pand preemiä vällä Peri põllumajandusütistü. «Käis alost’ umma haritlasõtiid Rosma koolist, selle olõmi preemiäga köüdedü. Tahami traditsiooni iks edesi viiä, selle et Käisi mõttõ ja meetodi omma õigõ, noid saa pruuki ka täämbädsel pääväl,» selet’ ütistü juhatusõ liigõ Timmermanni Eero.

Säinasti Ene, Uma Leht

President Ilves ootab laste joonistusi teemal „Meie Eesti head asjad“

President Toomas Hendrik Ilves kutsub aasta lõpus koos lastega mõtlema sellele, mis on meie ümber head ning osalema joonistuskonkursil “Meie Eesti head asjad”.

„Mõelge koos lapsega, mis teeb Eestist elamiseks hea koha. Rõõmu võib tunda suurte ja väikeste asjade üle – ühtemoodi tähtsad on nii meie kultuur, traditsioonid, loodus kui ka pere, lähedased ning sõbrad,“ ütleb riigipea.

2011. aasta lõpus tegi president Ilves üleskutse „100 põhjust, miks on Eestis hea elada“. Üheskoos koguti vabariigi sünnipäevaks ligi 1500 Eesti eelist. Tänavu antakse lastele võimalus näidata, mis neile kodumaal meeldib. „10-15 aasta pärast hakkavad tänased lapsed kujundama meie riiki. Ootan huviga nende ettekujutust Eestist,“ lisas president Ilves.

President Ilvese videoüleskutset, mida lastega jagada, näeb siit: http://bit.ly/HeadAsjad

Valmis joonistused võib saata 1. veebruarini 2014 (k.a) e-postiga aadressil joonistus@vpk.ee või tavapostiga Vabariigi Presidendi Kantseleisse aadressil A. Weizenbergi 39, 15050, Tallinn. Uuest aastast tekib võimalus laadida pilt otse ka Toomas Hendrik Ilvese Facebooki lehele. Joonistusel palun märkige ära lapse nimi, vanus, elukoht ning soovitavalt ka e-posti aadress, kuhu president saab osavõtjatele tänutäheks saata kirja.

Saabunud joonistused pannakse üles virtuaalsele näitusele Facebooki keskkonda aadressil fb.com/thilves.

Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei