Autor: Elina Allas

ELF lõpetab talguaasta tänuüritusega Kompotis

Talguaastale kauni punkti panemiseks ja üheskoos rahvusvahelise vabatahtlike päeva tähistamiseks on talgulised  oodatud tänuüritusele 2. detsembril kell 19 Tallinna kohvikus Kompott.

Seekordsesse õhtukompotti mahuvad: muljed ja kokkuvõtted möödunud talguaastast, Matsalu loodusfilmide festivali võidufilm „Skandinaavia loodus – Soome“, jutukõrvaseks kerged suupisted ning muusikaline õhtupuänt ansamblilt Kruuv.

Uksed avanevad kell 19, sõna-, foto- ja filmiosa algab kell 19.30, Kruuv võtab järje üle kella 22 paiku.

Palun anna oma osalemisest teada hiljemalt 28. novembril siin: http://www.talgud.ee/talgud/reg/tanuuritus

Kuidas kohale saab? Kompott asub Tallinnas Narva mnt 36 (Tallinna Ülikooli vastas üle tee), maja ees peatuvad Kadrioru trammid nr 1 ja 3 (peatus Kreutzwaldi), maja hoovis on tasuta parkla

Tarmo Tüür, ELFi talgute projektijuht

Haigekassa vanad arvutid jõudsid Kallemäe kooli

Eesti Haigekassa informaatikaosakonna juhataja Raimo Laus aitas sisustada Saaremaa Kallemäe kooli arvutiklassi haigekassa vanade arvutitega.

Raimo Lausi juured on Saaremaal Valjala vallas. Tema kodukoolil Valjalas on arvutiklass olemas. Küll oli ta kuulnud, et tema koduvalla teises koolis Kallemäel arvuteid ei ole ning nende hankimiseks pole raha. Nii otsustaski mees asja ära korraldada, kui tema asutuses vanad personaalarvutid uute vastu välja vahetati.

Õpilaste arvutiklass oli projekteeritud koolihoone uude ossa, mille ehitus valmis eelmise õppeaasta alguseks. Ka mööbel (arvutilauad, toolid) olid ostetud varem ära, need olid arvutiklassis paigalgi, aga lauad olid tühjad. Eelmisel nädalal sai aga koolipere rõõmustada, kuna seni tühjadele laudadele toodi tasuta 12 väga korralikku kasutatud arvutit.

Alguses käis Raimo oma klassivenna Jaanus Mägiga, kes on arvutispetsialist ja samuti Valjalast, Kallemäe koolis arvutite paigaldamiseks eeltööna olukorda hindamas. Mehed olid valmis võrku välja ehitama. Seda polnud siiski vaja teha, kuna juurdeehitustööde käigus oli seda juba tehtud. Raimo Laus organiseeris arvutite kohaletoomise ning käis ise Kallemäe koolis kohal ja paigaldas need.

Maire Sink, Meie Maa

Talvepealinna jõulupuu leiti Põlvamaalt

Eelmise aasta jõulupuu Otepää keskväljakul. Foto: Monika Otrokova

Sellel aastal on Otepää jõulukuusk pärit Põlvamaalt Laheda vallast Viive ja Arvi Kääriku koduaiast. Talvepealinna jõulupuud hakatakse üles panema 22. novembril.

Kuusk on ligi 15 meetrit kõrge, seda hakkavad kaunistama sinised ja valged tuled.

Ka tänavu ehib Otepää keskväljakut värviliste LED-lampidega Otepää vapiloom karu.

Monika Otrokova

Urvaste seltsimaja korraldab pakutrüki õpitoa

Urvaste seltsimaja kutsub 26. novembril kel 10 pakutrüki õpituppa. Juhendab Sarah Kopli Tartu kõrgemast kunstikoolist.

10.00 – 13.00 teeme ise endale meeldiva mustriga pakutrüki pakke
13.00 – 13.30 lõuna
13.30 – kanname mustrid tekstiilile.

Kaasa  võtta tekstiil, kuhu peale on soov trükkida (kardinad, laudlinad) või nt lasteriided, mille peale on tekkinud plekid – need saab mustriga üle teha või kasutada proovitööks.
Õpitoa hind on 3 eurot, lõunasöögi soovist tuleks teada anda e-posti aadressil klaar.anne@gmail.com.

Info ja registreerimine 5292 373, klaar.anne@gmail.com

Ukraina veespetsialistid Doonau delta piirkonnast külastavad Eestit

2011. aasta oktoobris algatas Peipsi Koostöö Keskus Eesti välisministeeriumi toel arengukoostöö projekti  “Integreeritud veemajandamine Doonau jõe delta alamvesikonnas Ukrainas”, selle peamiseks eesmärgiks on delta veemajanduskoostöö arendamine  Eesti ekspertide abiga.
 Projekti raames viibib sel nädalal Eestis neli Ukraina Doonau vesikonna nõukogu spetsialisti.

Doonau delta on üks Euroopa suurimaid märgalasid – 20 protsenti deltast asub Ukrainas ja 80 protsenti Rumeenias. Delta on oma eluslooduse mitmekesisuse poolest rahvusvahelise tähtsusega ja võiks elustiku rohkuse tõttu olla üks ökoturismi armastatumaid sihtkohti – paraku on selle realiseerumist takistanud nii infrastruktuuri ebapiisavus kui ka koostöö nappus eri huvigruppide vahel. 2009.a. loodud vabatahtliku keskkonnaorganisatsioonide võrgustiku – Ukraina Doonau vesikonna nõukogu  – eesmärgiks ongi erinevate huvigruppide kaasamine delta majandamisse ja arendusprojektide teostamine.

Eesti arengukoostöö projekt tegeleb vesikonna nõukogusse kuuluvate MTÜde koolitamise, nõukogu veebilehekülje ja alusdokumentide väljatöötamisega ning infomaterjalide väljaandmisega.

Eestis kohtuvad ukrainlased  MTÜde ja keskkonnaaspetsialistidega ning osalevad  24. novembril Tartus toimuval üheksandal Peipsi foorumil.

Margit  Säre
, Peipsi Koostöö Keskus

Võrumaa MTÜd on oodatud Sännasse sügisseminarile

Võrumaa arenguagentuur, Võru maavalitsus ja Kodanikuühiskonna sihtkapital kutsuvad MTÜde sügisseminarile „Teadlikult üheskoos eesmärgi poole”. Seminar toimub Sänna kultuurimõisas 25. novembril 2011.

Üle Eesti on toimumas sügisesed MTÜ-de konverentsid, kus kajastatakse sel aastal teemasid, mis räägivad organisatsioonide väärtustest, vabatahtliku töö tähtsusest ja MTÜ-de olemusest meie riigis.

Võrumaa seminari põhiteema on inspiratsiooni leidmine ja heade lugude ärakasutamine enda tegevustes ja teenustes.  Vastu tulles MTÜ-de ja omavalitsuste inimestele toimub sel korral üritus pärastlõunasel ajal.

Päevakava:

12.30 – 13.00 Kogunemine, registreerimine ja tutvumine Sänna kulutuuripärliga

13.00 – 13.30 Avasõnad Võru maavanemalt Andres Kõivult ja päevajuhilt Artur Talvikult

13.30 – 14.15 Martin Noorkõiv – Kuidas ühendusi kokku tuua?

14.15 – 14.45 Anneli Ohvril – Kuidas teadlikult enda tegemisi kajastada ja tegevuste külluses ja virrvarris ellu jääda?

14.45 – 15.00 Otselülitus Tartumaa MTÜ-de konverentsile

15.00 – 15.30 Virgutuspaus

15.30 -16.00 Helle Kivi ja Ene Kerge – Koostöö MTÜ ja KOV vahel – on see siiski võimalik?

16.00 – 16.15 Maili Vinn – Detailides peitub võlu

16.15 – 16.30 Katrin Uudeküll – Mida meist teatakse 100 aasta pärast?

16.30 – 17.15 Hendrik Noor – Edulugu Sännast, reis päikesele

Sännasse väljub Võru Katariina kiriku platsilt tasuta buss kell 12 ja tuleb tagasi 17.30.

Kaasa võtta matkamiseks sobilikud riided, jalanõud. Seminar on osalejaile tasuta.

Registreerumine toimub maakondlike arenduskeskuste infosüsteemi kaudu.

Lisainformatsioon ene@vaa.ee, tel 786 8367.

Meeskoor Rakvere sattus USA reisiteemalisse veebiajakirja

Meeskoor Rakvere on nüüd teadaolevalt esmakordselt mainitud ookeanitaguses väljaandes. Koor esines Eesti vabaduse taastamise juubelipeol Saaremaal Kaarmas, kus viibis ka oma veebiajakirja pidav USA vabakutseline reisiajakirjanik Meg Pier.

http://www.viewfromthepier.com/compass-rose/estonia-part-2/

Koori laulja Jaanus Nurmoja sõnul äratasid mustades ülikondades laulumehed ajakirjaniku tähelepanu. Reisikirja “Estonia: the Journey of Freedom” teises, Saaremaale pühendatud osas on mainitud, et 30 lauljaga kooris on lauljad vanuses 44-85 ning et Saaremaa reis võeti ette Kaarma ürituse korraldajate kutsel ja maavalitsuse toel.
“Mõistagi tekkis ajakirjanikul kontakt eelkõige minuga, kuna valdan kooris teistest paremini inglise keelt,” märkis Nurmoja. “Enamik intervjuust jätkus hiljem aktiivse meilivahetuse teel. Nüüd avaldatud osa keskendub eelkõige tagasivaatele Nõukogude aega. Samas sain aru, et midagi võib edaspidigi ilmuda.”
Reisikirja esimene osa kõneles Muhumaast, teine Saaremaast. Kolmandas osas peaks eelreklaami järgi tulema juttu Pärnust ja Tartust ning muu hulgas laulupeomuuseumist. Eesti-teemalistest materjalidest on selles veebiajakirjas veel intervjuu Maria Michelsoniga SA-st Kihnu Kultuuriruum ning arvukalt fotosid galeriis “Visions of Estonia”.

Rakvere lasteaedades kasvatakse kodanikuks ja välditakse kiusamist

Triinu lasteaia karumõmmid, kellele lapsed saavad oma muret kurta. Karumõmmid oskavad hoida laste saladusi, ei räägi neid edasi ega hakka norima. Nii õpetavad karumõmmid lastele end julgemini väljendama.

Tänavuse Rakvere koolide ja lasteaedade kodanikuks kasvamise teema-aastaga liitub lastekaitse liidu projekt „Kiusamisest vaba lasteaed“.

„Kiusamisest vaba lasteaia“ on  kiusamist ennetav programm, mis keskendub 3-8-aastastele lastele ning hõlmab peale laste ja õpetajate ka lapsevanemad. Projekti eesmärgiks on terve, julge lapse ja pere, st kodaniku kasvatamine. Oluline on, et laste vahel tekiks üksteist arvestav ja kaasav kultuur.

“Kiusamiseks vabaks” projekt keskendub kogu lasterühmale tervikuna. Lasteaias loodud head suhted laste vahel peaksid kanduma koolikeskkonda. Lasteaiast kooli minnes peaks mudilastel olema pagas, mille abil saada hakkama klassiruumi eriliste sotsiaalsete suhetega.

MTÜ Lastekaitse Liidu projekt „Kiusamisest vaba lasteaed“ alustas pilootprojektina 2010. aastal kümnes Eesti lasteaias. Rakverest osaleb pilootprojektis Rakvere lasteaed Triin. Edaspidi areneb projekt koolidesse.

Rakvere hariduselu kodanikuks kasvamise teema-aasta kuulutati välja 1. septembril hariduskivi juures. Teema-aastat veab Rakvere eragümnaasium.

Hilje Pakkanen

Sännas saab aimu sorbi kultuurist

Reedel, 18. novembril algusega kell 18 toimub Sänna kultuurimõisas sorbi õhtu.

Ürituse korraldaja on kultuurimõisa vabatahtlik Tony Weniger, kes on Sännas elanud juba üheksa kuud. Tony on sorbi verd noormees ja reede õhtul räägib ta koos oma ema Kerstiniga sorbi ajaloost ja kultuurist, pakub sorbi traditsioonilist toitu ning näitab filmi sorbi piirkonna kõige kuulsamast kangelasest – Krabatist. Film “Krabat” on saksakeelne ja eestikeelsete subtiitritega.

Sorbid (varem kutsutud ka vendid, luužitsid; endanimetus ülemsorbi keeles Serbja, alamsorbi keeles Serby, saksa keeles Sorben, Wenden) on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis.

www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Toeta kodutuid loomi jõulukaarte saates

Sel ajal, kui inimesed jõuludel oma lahtineperedega üksteise lähedust naudivad, ootavad tuhanded neljakäpalised Eesti varjupaikades oma uut võimalust, teadmata, kas see uus võimalus neile avaneb või mitte. Ometigi väärib igaüks neist oma peret.

Tervita oma lähedasi Varjupaikade MTÜ jõulukaardiga. Jõulukaardid on saadaval kahe erineva kujundusega. Neil on kujutatud  varjupaikades elanud loomi. Kaardid on kahepoolsed.

koeragaJõulukaartide müügist saadud tulu läheb  varjupaikades elavate kodutute loomade toetamiseks. Kaardid on trükitud keskkonnateadlikus trükiettevõttes Ecoprint. Loomad jäädvustasid piltidele Karoliina Kansi Viljandist ja Jüri Vlassov Pärnust.

 

Toodete tellimiseks saada e-kiri oma täpsete soovidega ja oma nime ning paki kättetoimetamisaadressiga aadressile pood@varjupaik.ee

Viljandi uurib pärimuskultuuri säilimise kitsaskohti

Täna, 14. novembril leiab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias aset rahvastikuteemaline väitlus “Pärimuskultuuri säilimine on võimalik vaid kodumaal”, see on eelviimane debatt sarjast „Eesti tähtsaim väitlus”.

Debatt võtab  luubi alla pärimuskultuuri ja arutleb, kas ja miks on viimase säilimine teostatav ainuüksi kodumaal. Eesti Väitlusseltsi noorte vastu võtab sõna Viljandi Kultuuriakadeemia sotsioloogia ja kultuurantropoloogia lektor Marko Veisson. Väitlus algab kell 18 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias (Posti 1, Blackbox saal).

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” toimub Eesti Väitlusseltsi ja statistikaameti koostöös. Kokku korraldatakse Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis kuus väitlust.

http://www.stat.ee/vaitlus.

Aidakem üht Peipsi ääres elavat tublit peret!

2011. aasta novembris ja detsembris ootab Peipsi Kostöö Keskus kõiki toetama üht Peipsi-äärses linnas elavat tublit ja üksteisest hoolivat perekonda, kes on viimasel kahel aastal igal hommikul pidanud mõtlema, mitu krooni või eurot on vaja kulutada igapäevaste arvete tasumiseks ja palju jääb sellest järele söögi ostmiseks.

Pereisal vähendati palka ja pere sissetulek jäi nii väikeseks, et väga keeruliseks muutus kahelapselise pere vajaduste katmine. See tähendab, et päevast päeva peab pere tegema valikuid, milliseid arveid millal tasuda ja kuidas toime tulla minimaalse toidurahaga. Praegu teeb perekonnale suurt muret maksmata lasteaiatasu, samuti on lähenemas jõulud, kus iga pere tahaks katta tavalisest rikkalikuma jõululaua ja oma lähedastele midagi meelepärast kinkida.
Miks tahab koostöökeskus toetada just seda perekonda? Loomulikult on abivajajaid palju. Nende seas on ka inimesi, kes peavad iseenesest mõistetavaks, et teised nende probleemid lahendaksid. See perekond aga soovib ise toime tulla ja abi küsiti alles siis, kui raske seis oli kestnud juba väga kaua. Sellisesse olukorda, nagu on sel perel, võivad paljud meist ootamatult sattuda. Ning väike toetus hetkel, kui usk enda toimetulekuvõimesse ja seeläbi enesest lugupidamine on murenemas, annab kindlasti perele juurde jõudu raskustest välja tulemiseks.

Annetuste abil soovitakse teha jõulukingitus kogu perele, et vanal aastal saaksid makstud vanad võlad lasteaia ees ning et selle aasta jõuluaeg oleks erinev eelmisest aastast, kus pereemal ei olnud võimalik peolauda katta.

Ükski annetus ei ole liiga väike!
Peipsi Koostöö Keskuse arveldusarve:
Swedbank 221012449629
märksõna: annetus

Peipsi Koostöö Keskus on  väga tänulik, kui Te seda üleskutset ka oma heade sõprade, sugulaste ja kolleegide seas levitate!

Piilu tihastekaamerasse!

Kohtla – Järve Slaavi Põhikooli õpilased hoolitsevad tallindude eest ja seda veebikaamera vahendusel. Vaata siit.

Meie toidumajade kõige tuntuim ja arvukaim talilind on rasvatihane. Sulisõbrad kaaluvad kuni paarkümmend grammi. Hommikuti on nad toidumaja esimeseks külaliseks. Vahel on varahommikus lindude tegutsemist ainult kuulda. Aga Rasva–Antsud on väga sarnased, kas neil saab vahet teha?

Täiskasvanud isaslindude saab eristada musta ning laiema kõhualuse triibu järgi ja söögimajas on ka käitumine domineerivam. Emaslindudel ning veel välja kujunemata sulestikuga noorlindudel on kõhualune triip kitsam, aga absoluutne reegel see kindlasti pole.

Looduskalender.ee

Pajusti huumoripäev ootab esinejaid registreerima

Tuleva aasta 17. märtsil peetakse Pajusti klubis VII Lääne-Viru maakondlikku huumoripäeva “Aadama küljeluu”. Juba praegu on õige aeg hakata end huumoripäevale registreerima.

Osalema on oodatud kõik maakonnas tegutsevad estraadiringid, näiteringid, üksikesinejad ning laulu- ja tantsurühmad, kellel on päevakohast repertuaari. Esinemise pikkus: seotud kava ~10 min. Kui on valmis estraadietendus, mis on pikem kui etteantud aeg, siis soovib klubi seda tervikuna näha. Sellest palutakse varakult teatada, et päevakava kokku seada.

Esinemise pikkus üksiknumbril ~ 5 min. Publikul on võimalus osaleda päevakohase teemaga anekdoodivõistlusel.

Parimale kavale, parimale päevakohasele kavale, parimale anekdoodivestjale, publiku lemmikule jne antakse auhinnad.

Oma osavõtust teatada hiljemalt 5. märtsiks 2012.a. Pajusti klubisse: e-post: pajustiklubi@hot.ee; mob. 5260 182; klubi telefon: 3257 401.

Minu Undergrounder:
südamest südamesse muusikapeod Põlvas

Denes Kattago,

Kultra ja Undergrounderi fänn, vabakutseline ajakirjanik

Mis mulle meeldib Põlvas? Olen seda küsimust endalt küsinud juba rohkem kui aasta, kui saatus sidus mind selle linnaga. Piisavalt palju maailma erinevais paigus elanud-rännanud, kuid lõviosa oma elust Tallinnas veetnud noormeest. See on minu armastuslugu sellele väikelinnale läbielatud elamuste võtmes.

Minu Põlva koosneb paljudest juba armsaks saanud detailidest, mida suurtes linnades pole. Lihtsad, kuid samas väga sügavad ja kohalikele igapäevased asjad, nagu mets akna taga, maalilises orus asuv järv, “teistmoodi” suurepärased söögikohad ja loomulikult Põlvamaa, mida ma hellitavalt vapi järgi “Kopramaaks” nimetan, inimesed. Ja veel kord inimesed.

On üks koht Põlvas, mis oma üritustega väga armsaks saanud on: linna kultuurimaja. Algul küll vaatasin hirmuga, et mis huivtava arhitektuurilahendusega koloss see küll selline on, aga pärast harjusin ära ja minu jaoks on see hoone väga põlvalik ning osa linnast, võib-olla isegi midagi südamelaadset, mis oma kontsertide, pühapäevase kino, noorteringide, kunstikooli ja Undergrounderi klubiga pumpab elu endast läbi ning ühendab kohalikke inimesi ja aitab minusugustel väljastpoolt tulnutel sisse sulanduda.

Kui järele mõelda, siis Kultra oli tegelikult üks esimesi kohti, kuhu ma Põlvas sattusin, seda just tänu Uue Ajastu festivalile, mida tänavu juba mõnuga teist korda külastasin. Ja siis tuli juba pime aeg, mida ei saa kujutada ette ilma Undergrounderi pidudeta. Mõnus kelder ja maitsekalt omavahel kokkusobitatud esinejad. Ka autsaideri tunne, et “jestas, ma ei tunne ju kedagi”, kadus esimese peo järel. Viimase suurepärase energialaksu sain eelmisel reedel, kui esines mu poisikeseaja üks lemmikuid: Kulo. Samuti legendaarne Onu Bella ning ei saa loomulikult mainimata jätta ka kohaliku mehe Änilase unustamatut esinemist.

Suur tänu organisaatoritele, kelle üritused on alati nii ehedad ja tunduvad loomulikud, hingega tehtud. Pole sellist kommertslikku maiku man, nagu pealinnas või isegi kohati Tartus. Kultuur peabki ju minema südamest südamesse, selle eesmärk ei ole kasumi tootmine. Loodetavasti saavad sellest ka meie riigiisad kunagi aru. Aitäh linnale, et sellise suurepärase asja korraldamist Põlvas toetatakse. Et teine kordki oleks põhjust kaugelt riigi teisest otsast kohale sõita.

Loodetavasti leiavad inimesed ka mujalt edaspidi tihedamalt tee Undergroundi. Kohtumiseni Põlvas, esmaavastajad te ei kahetse!

Albu vald soovib tunnustada teenekaid inimesi

Tänavu 30. juunil otsustas Albu vallavolikogu, et vald hakkab edaspidi välja andma valla aukodaniku nimetust, valla teenetemärki, valla aasta tegija nimetust ja tänukirju. Kandidaate oodatakse 31. detsembriks.

Albu valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule auavaldusena Albu vallaga seotud elutöö või eriliste saavutuste eest. Aukodaniku nimetuse pälvinud isikule antakse Albu valla vapimärk.

Albu valla teenetemärk antakse füüsilisele isikule aktiivse ühiskondliku tegevuse eest, mille jooksul on saavutatud väljapaistvaid tulemusi.

Albu valla aasta tegija nimetuse andmise eesmärk on väärtustada ning avaldada tunnustust isikule, ettevõtjale, mittetulundusühingule või sihtasutusele, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, kultuuri, hariduse, spordi või mõnes muus valdkonnas on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud oluliselt valla arengut.

Aukodaniku nimetuse ja teenetemärgi võib anda ka postuumselt. Aukodaniku nimetus, teenetemärk ja aasta tegija nimetus antakse üle Albu vallas toimuval vabariigi aastapäeva aktusel. Teenetemärgi saamisega kaasneb rahaline auhind 500 eurot. Albu valla aukodanikku premeeritakse rahalise auhinnaga, milleks on kahekordne teenetemärgiga kaasneva rahalise auhinna suurus (1000 eurot). Aukodaniku nimetuse, teenetemärgi ja aasta tegija nimetuse andmise otsustab vallavolikogu. Laureaadid kantakse Albu valla auraamatusse.

Albu vallavalitsus kutsub üles esitama Albu valla aukodaniku, teenetemärgi ja aasta tegija kandidaate. Ettepanekuid kandidaatide kohta võib teha igaüks. Kirjalik avaldus tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt 31. detsembriks 2011. Avaldus peab sisaldama kandidaadi andmeid ning põhjendust, miks kandidaat võiks saada aukodanikuks, teenetemärgi kavaleriks või aasta tegijaks.

Bioneer kirjutab Eesti I kodanikuajakirjanduse konverentsist

Kodanikuajakirjanduse mõiste hõlmab endas kõiksuguseid blogijaid, vallaajalehtede tegijaid, kohalike raadiojaamade kuldsuusid ning lihtsalt aktiivseid inimesi, kes on võtnud oma südameasjaks meediamaastiku mitmekesisemaks muutmise.

Edasi loe siit: http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/aid-12254/Kodanikuajakirjandus-laiendab-ajakirjanduse-piire

Võrus avatakse taldrikugolfi rada

Taldrikugolf. Foto: internet

Võrus avatakse neljapäeval, 10. novembril Koreli oja kallastel uue hobiala disc-golfi ehk taldrikugolfi rada.

Taldrikugolf on sportmäng, kus mängijad peavad võimalikult väheste visetega lendava taldriku viskama korvi. Mängu võitjaks on see, kes väiksema visete arvuga läbib etteantud raja. Mäng sarnaneb oma põhimõttelt tavalise golfiga ja vaid selle vahega, et palli ja kepi asemel on ketas ja spetsiaalne kettidega korv. Mäng on kiiresti õpitav ja jõukohane kõigile.

Üheksast korvist ja viskepunktist koosnev rada asub Koreli oja ääres Tartu tänava ja Vabaduse tänava vahelisel alal. Avamisüritus leiab aset 10. novembril kell 14. Oodatud on igas vanuses huvilised.

Marianne Mett

Eesti parim noor kohvimeister on Natalja Žitinskaja

Narva kutseõppekeskuse kelneri eriala I kursuse õpilane Natalja Žitinskaja võitis parima noore kohvimeistri tiitli Tallinnas toidumessi raames toimunud võistlusel „Noor teenindaja 2011“.

Natalja Žitinskaja juhendaja oli kutseõpetaja Valentina Kravtšuk. Valentina Kravtšuki sõnul on Natalja motiveeritud, püüdlik ja rõõmsameelne neiu, kes tahab oma teenindamise oskusi edasi arendada ja olla parim toitlustusvaldkonnas.

„Noore teenindaja võistlus on meile alati suur väljakutse, kuna kelneri eriala õpilased alustasid õpinguid septembris ja juba novembri alguses on võistlused,“ ütles Narva Kutseõppekeskuse teeninduserialade juht Ene Valgemäe. “Kui võistlustel läheb hästi, on see topeltrõõm.“

Võistlusel „Noor teenindaja 2011“ võistles kokku 20 õpilast 10 Eesti kutseõppeasutusest. Võistluse eesmärgiks oli arendada kelneri ja ettekandja eriala, näidata oma kutseoskusi ja pakkuda huvitavat võistluskogemust. Esimesel päeval oli teooriatest, salvrätikute voltimine, täpsusvalamine, töövahendite tundmine, veinipudeli etiketi lugemine ning espresso ja cappuccino valmistamine. Teisel päeval oli laua katmine ja klientide teenindamine. Menüüs oli supp ja flambeeritud pirn.

Võistluse „Noor teenindaja 2011“ võitis Merlyn Kallaste Haapsalu kutsehariduskeskusest.

Narva kutseõppekeskuse õpilane Tamara Moldon võitis „Noor kondiiter 2011“ võistluse ja Ruslan Bulgakov jõudis „Noorkokk 2011“ võistluse finaali.

Narva kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1300 õppurit ja töötab 146 inimest.

Toomas Kään

Tänavu saab veel taotleda metsandustoetusi

Erametsakeskusest saab veel 2011. aasta sügisel taotleda toetust metsa uuendamise töödele ning metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise kulude katteks.

Taotluse võib esitada posti teel või käsipostiga EMK-sse aadressil Mustamäe tee 50, Tallinn 10 621 (II korrus) või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile siseriiklik@eramets.ee või e-PRIA portaali kaudu.

Metsa uuendamise toetuse taotluse esitamise viimane päev on 19. november, metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse taotluse esitamise tähtaeg 5. detsember.

Metsa uuendamise toetuse eelarve kogumaht 2011. aastal on 639 116,00 eurot. Esimeses voorus (14.06.) rahuldati 155 taotlust summas 414 232,22 eurot. Metsakultuure hooldati ca 186 hektaril, maapinda valmistati ette ca 1318 hektaril, istutustöid tehti ca 682 hektaril ja soetati ca 1,48 miljonit taime. Teises vooru rahaline maht on ca 160 000 eurot.

Metsa uuendamise toetust saab taotleda 2011. aastal tehtud tööde kohta, st tööd on abikõlblikud, kui töid on teostatud alates 1. jaanuarist 2011. Lisaks on abikõlblikud kulud ka taotluse esitamise tähtpäevale eelneval kalendriaastal tehtud kulud metsakultiveerimismaterjali soetamiseks (välja
arvatud metsapuuseemnete soetamine) ning maapinna ettevalmistamiseks. Loe edasi: Tänavu saab veel taotleda metsandustoetusi

Võro keele nätäl om võigõluisist tihtsa

Täämbädsest nakas pääle võro keele nätäl. Timahavatsõ võro keele nädäli üts ettevõtmine om mis taht ainõ tunni uman keelen pidämine. 7.-11. märdikuu pääväl saa teos veebiviktoriin «Ütski tark ei sata’ taivast» ja vahtsõnõ võigõlus «Kullõ’, ma loe sullõ!».

Võro instituut om võro keele nädäli puhul üten haardman päämidselt kuulõ, a muidoki saava’ uma keele hääs midägi tetä’ kõik Võromaa inemise’. Kõgõ lihtsamb, a saman hädävajalidsõmb om iks ummi vanõmbidõ ni latsiga võro keelen kõnõlda’.

Nigu jo paar aastakka, lätt seogi kõrd võro keele nädälil valla 8. ja 11. klassilõ mõtõldu veebiviktoriin «Ütski tark ei sata’ taivast». Seoga vällä sõglut parõmba võro keele tundja’ kutsutas vahtsõ aasta algusõn võro keele olümpiaadilõ.

9. novvembril tulõ vähämbile, 2.-7. klassi opilaisilõ Võro latsiraamadukogon ettelugõmispäiv «Kullõ’, ma loe sullõ!».

Koolõn üle vana Võromaa peetäs võro keele nädälil opitunnõ võro keelen. Haani koolin om näütüses plaanin võrokeeline tüüoppusõ tunn, Oraval andva kogoni kõik oppaja märdipääväl umma ainõt võro keelen.

Suure-Jaanis tähistatakse mitmete tööde valmimist

Suure-Jaani vald tähistab 10. novembril  kell 13 Suure-Jaani keskväljakul pidulikult Köleri tänava rekonstrueerimise ning vee- ja kanalisatsioonitööde I ja II etapi valmimist.

J. Köleri tn rekonstrueerimistööd teostas Maanteeameti lääne regiooni tellimusel AS TRE, tööde kogumaksumuseks 2 024 066,09 krooni.

Suure-Jaani linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehituse I ja II etapi tööde kogumaksumuseks on 1 357 105 krooni. Projektide raames on rajatud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid Lauri tn, Pargi tn, Supeluse tn, Lasketiiru tn, Ruusi teele, Pärnu tn, Nurme tn, Tööstuse tn, Pihlaka puiesteele, Oja tn, Karja tn, Veski tn, J. Köleri tn ja osaliselt Tallinna tn ning Ringpuiesteele.

Kokku on valminud Suure-Jaani linnas 8369 m vee- ja 9049 m kanalisatsioonitorustikku ning 2418 m kanalisatsiooni survetorustikku. Sadevee kanalisatsiooni torustikku on valminud 2406 m. Rajatud on 5 uut reoveepumplat.

Jõuluostud Värska jõululaadalt

Traditsiooniline jõululaat toimub sel aastal 9. detsembril kella 10-15 Värska kultuurikeskuses. Laadalt on võimalik osta kohalikku käsitööd, ehteid, jõulukaunistusi, riideid, jalanõusid ja muud toredat, mida kingikotti panna. Oodatud on kõik jõulukaupade müüjad.

Müüjate registreerimine Värska kultuurikeskuses, tel: 7964 712 või 5291 619, e-post: kultuurikeskus@verska.ee. Müügikoht saalis 5 €, õues 3 €, lisandub müügiluba 1,60 €. Värska valla elanikele ja ettevõtjatele tasuta.

Tule ja tee jõuluostud Värska jõululaadalt!