Laupäeval kell 12 on Urvaste seltsimajas konverents, kus ettekannetega esinevad kõik need, kel on midagi öelda.
Teemapiiranguid ei ole. Ettekanne peab mahtuma 10 minuti sisse. Lisaks on viis minutit aruteluks iga ettekande järel.
Tule ja tee oma ettekanne või kuula teiste ettekandeid! Sissepääs prii. Ettetellimisel lõuna 2.50.
Kontakt: Mihkel 53541175 või mihkel.soon@gmail.com.
Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa Spordiliidu Jõud koosolekul valiti aasta paremaid kahes üleriigilises kategoorias. Aasta tegija 2011 tiitli pälvis Erich Petrovits, kes oli 8.-10. juulini
Rakveres toimunud Eestimaa XIII suvemängude korraldaja ja peakohtunik.
Aasta tegija kategoorias järgnesid Petrovitsile Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ja Jõgevamaal toimuvate spordivõistluste peakorraldaja Tarmo Raudsepp.
Aasta noortetreeneriks valiti Jaan Tamm, kes tegutseb Tõstamaal kergejõustikutreenerina. Teise ja kolmanda koha punktid pälvisid korvpallitreener Indrek Ruut ja lasketreener Aleksandr Makarov.
Lisaks tunnustatakse Eestimaa Spordiliidu Jõud aasta tegijaid kahes maakondlikus kategoorias: kohaliku omavalitsuse sporditöötaja ja piirkondlik spordisündmus.
Need tiitlid pälvisid maakonniti:
Aasta kohaliku omavalitsuse sporditöötaja 2011:
Läinud nädala keskel oli Saaremaa piimatööstusel külas Vahur Tõnissoo, põllumajandust tundva taustaga mees mandrilt, kes informeeris gruppi piimatootjaid uuest, mitmeid erinevaid sektoreid ühendavast koostöövormist, mis alles mõni kuu tagasi eluõiguse sai. Jutt on katusorganisatsiooni Farm In loomisest ja selle eesmärkidest.
| Farm In juhataja Vahur Tõnissoo ja Saaremaa Piimaühistu juht Paul Alas tulevikuplaane pidamas. Foto: Vilma Rauniste |
“Ärksamad tootjate ühistud moodustasid n-ö katuse ehk keskühistu nimega Tulundusühistu Farm In. See on Eesti tootjate organisatsioon ja mind volitati seda käima lükkama. Olen terve elu põllumeestega koos tööd teinud ja põllumajanduse valdkonnas töötanud. Arvan, et saame selle ettevõtmisega hakkama,” ütles Farm In juhataja Vahur Tõnissoo nii enda kui loodud firma tutvustuseks.
Farm In registreeriti tänavu augustis, nii et ajalugu pole veel ollagi, kogu tegevus on käivitamisfaasis. Liikmesorganisatsioone on kaheksa: E-Piim, Kevili, Saaremaa Piimaühistu, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eestimaa Piimatootjate Ühistu (Pärnu- ja Raplamaa tootjad), MTÜ Ühispiim (Virumaa, Harjumaa, Järvamaa), Rakvere Piimaühistu, AS Metsaküla Piim (Harjumaa). Kogu liikmete arv on ca 700.
“Farm In on väikeste kuludega isemajandav organisatsioon, selleks et teha ühiselt suuremahulisi hulgioste. See on ostu-läbirääkimistel päris suur jõud. Teine eesmärk on ühistutevahelise kaubanduse organiseerimine. Loe edasi: Saaremaa piimatootjatel on nüüd oma ostufirma
Sel laupäeval, 10. detsembril kell 16 algab Tartus haridus- ja teadusministeeriumi saalis kontsert “Jõuluõhtul”, kus esinevad Otepää segakoor Eveko ja Tartu naiskoor Emajõe Laulikud, dirigeerib Vilve Maide. Kontsert on tasuta.
Eveko segakoori ja Emajõe Laulikuid ühendab suurepärane dirigent Vilve Maide. Emajõe Laulikuid juhatab Vilve Maide koori sünnist alates ehk 2003. aastast. 2008. aastal kutsuti Vilve oma kodukandis Otepääl tegutseva Eveko segakoori dirigendiks ja alates 2011. aastast on ta Karlova gümnaasiumi
koorijuht ning Tartu neidudekoori Kurekell dirigent.
Laupäevasel jõulukontserdil dirigeerivad Vilve Maide kõrval ka koormeistrid Lembi Oja ja Mariell Piispea. Kontsertmeister on Inna Samuilov.
Kontserdi kava on mitmetahuline, kuid viitab kindlalt lähenevatele pühadele. Jõuluõhtu ootus saab kontserdi lõpus oma pühaliku alguse, kui kahe koori esituses tuleb ettekandele Ester Mägi teos “Jõuluõhtul”.
Nele Nemvalts
Laupäeval, 10. detsembril toimub Võru kesklinna pargis jõululaat, kust saab soetada käsitöö- ja kunstikaupu ning erinevaid toiduaineid.
Tänavu kaubeldakse Võru linna jõululaadal juba seitsmendat korda. Huvi on olnud suur ja laadale on end kauplema registreerinud ligi sada kauplejat. Tullakse nii Tallinnast, Võru-,
Põlva- ja Tartumaalt kui ka naaberriigist Lätist.
Laadalt saab osta kodumaist talutoodangut ja hoidiseid, käsitööd, ehteid, kootud sokke jm esemeid, ravimtaimi, piparkooke, jõululinikuid, vaipu, jõulupärgi ja -ehteid.
Kell 10 avab laada ning kuulutab jõulurahu välja linnapea Jüri Kaver. Kogu laadapäeva vältel lõbustab rahvast lustakas päkapikk ning nautida saab lauljate-tantsijate esinemisi. Kell 10.30 toimub jõuluvanaks riietumise võistlus ning kell 11 peetakse maha heategevuslik oksjon, mille tulu läheb lastekodus elavatele Võru linna lastele.
Laat kestab kella 9–16.
Marianne Mett
Ettevõtluse arendamise sihtasutus otsustas 7. detsembril toimunud juhatuse koosolekul toetada sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus poolt Euroopa regionaalarengu fondi (ERF) meetmesse “Kompetentsikeskuste arendamine” esitatud projektitaotlust „Targa Maja Kompetentsikeskus” 3 190 387 euroga.
SA Virumaa Kompetentsikeskus juhatuse liikme Kalle Karroni sõnul loob keskuse rajamine eeldused reaalseks koostööks kõrgkoolide ja ettevõtjate vahel. Projekti nõustab OÜ Heiväl Consulting .
Hilje Pakkanen
Kuni 15. jaanuarini 2012 ootab Sindi linnavalitsus ettepanekuid 2011.a. Sindi aasta inimese kandidaatite kohta.
Sindi linna aasta inimese aunimetus antakse inimesele, kes on oma töö ja tegevusega oluliselt kujundanud Sindi mainet ja tõhustanud linna arengut. Kandidaate saavad esitada linnavolikogu liikmed, linnavalitsus, Sindi asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja Sindi linna elanikud.
Kirjalikke taotlusi, kuhu on ära märgitud kandidaadi nimi koos põhjendusega, oodatakse aadressil: Sindi linnavalitsus, Pärnu mnt 12 või e-posti aadressil sindi@sindi.ee.
Aasta inimene 2010 tiitli pälvis spordiklubi Kalju juhatuse liige ja treener Mihail Shorin.
Sindi aasta inimene kuulutatakse traditsiooniliselt välja Eesti Vabariigi aastapäeval.
Viktor Kaarneem
Täna, 8. detsembril kella 8.46 ajal tuli Nõo vallamajja alkoholijoobes mees, kellel oli nuga käes. Mees ähvardas vallamajas olnud isikuid vägivallaga ning lõhkus kahe ukse klaasid.
Ründaja sai ukseklaasi lõhkumise järel kergeid vigastusi. Nõo vallavanem Rain Sangernebo sõnul andis ta juhtunust teada politseile ning õige pea saabus sündmuskohale kohalik politseiametnik.
„Politseinik üritas meest majast välja meelitada, et meie töötajate elud ohus ei oleks, kuid ründaja ei olnud nõus hoonest lahkuma. Seejärel haaras politseinik mehe käes olnud noast kinni nii, et noatera selg jäi pihku, tõmbas selle tal käest ning viskas selle ohutusse kaugusesse. Kui ründaja oli relvituks tehtud, tõmbas politseiametnik ta põrandale maha, pani käed raudu ning jäi ootama täiendavaid politseijõude,” kirjeldas juhtunut vallavanem Rain Sangernebo.
Politsei viis kinnipeetud mehe esmalt meedikute juurde ning pärast esmaabi osutamist kainenemisele.
Praegu on teada, et vallamajja tulnud mees on 44aastane Elva linna elanik. Kuriteo motiiv selgub uurimise käigus. Kuna kinnipeetud mees oli kuriteo toimepanemise hetkel tugevas alkoholijoobes, paigutati ta arestimajja kainenema. Mees kuulatakse kuriteos kahtlustatavana homme, kui ta kaineks saab.
Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks alustas Tartu kriminaaltalitus kriminaalmenetlust karistusseadustiku avaliku korra rasket rikkumist käsitletava paragrahvi järgi (KarSi § 263 p 3).
Kuperjanovi jalaväepataljonis lõpetavad ajateenijad järjekordse väljaõppetsükli rännakutega Võrumaal. Rännakutel hinnatakse ajateenija vastupidavust ja rajal olevates kontrollpunktides täidavad ajateenijad praktilisi ülesandeid, millega näitavad väljaõppes saadud teadmisi ja oskusi. Ajateenistuses saadud teadmised on ettevalmistus teenistuseks reservis ja reservteenistuse lahutamatu osa.
13.-15. detsembril korraldavad Kuperjanovi jalaväepataljoni kaadrikaitseväelased ajateenijatele sõduri baaskursuse ja nooremallohvitseri baaskursuse lõpurännakud Võru ümbruses. Sõduri baaskursuse rännaku pikkus on umbkaudu 30 kilomeetrit ja nooremallohvitseride baaskursuse rännak umbkaudu 100 kilomeetrit. Kokku võtab rännakutest osa üle 600 ajateenija. Sõdurid tohivad kasutada rännakuks üldkasutatavaid teid või alasid, mille kasutamine on varem kokku lepitud.
„Rännak on sõdurile kindlasti väljakutse, ajateenijad peavad andma lühikese, kuid väga intensiivse eksamisessiooni ajal maksimumi,“ ütles sõduri baaskursuse rännaku üldjuht leitnant Lauri Kriisa Kuperjanovi jalaväepataljonist.
Rännaku ja eksamite edukas läbimine annab sõduri baaskursuses osalenule õiguse kanda Kuperjanovi jalaväepataljoni embleemi pealuu ja kontidega. Nooremallohvitseri baaskursuse lõpetanud saavad nooremseersandi auaste ja õiguse juhtida jaosuurust üksust.
Praegu aega teenivate noormeeste väljaõppetsüklid lõppevad 2012. aastal suurõppusega Kevadtorm, seejärel arvatakse nad reservi. Eesti kaitsejõudude tugevus peitubki reservväelastes, sõjaliselt väljaõpetatud kodanikes, kes hädaohu korral teenistusse kutsutakse.
Lõuna Kaitseringkond tänab Võrumaa inimesi mõistva suhtumise eest. Eesti kaitsevõime tagamine ei ole üksnes kaitseväe ülesanne, iga üksikisik ja organisatsioon annab oma panuse riigi kaitsevõimesse.
kpt Kristjan Kostabi, Lõuna Kaitseringkonna teabeohvitser
Pühapäeval, 11. detsembril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Armastus eesti keeles, folklooris ja kirjanduses“ astub üles tuntud vaimulik, literaat ja tõlkija Velo Salo.
300 aastat enne Kristust kirja pandud Saalomoni laulude laulu kannavad ette Draamateatri näitlejad
Harriet Toompere, Marta Laan ja Roland Laos, kitarril musitseerib Peter Põder.
Saalomoni ülemlaul on esimene armastusest rääkiv eestikeelne tekst, mis aastal 1739 koos esimese piiblitõlkega meie esiisadeni jõudis. Oma loengus räägib Vello Salo, mida on eestlased tänini kirjutanud, laulnud ja mõelnud armastusest.
Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.
Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on kohvilauas väike vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.
Info: Eeva Kumberg, tel 5663 7037, Reet Aro, tel 5818 8568.
Kadi Noor (35) on endine linnainimene, kes Soomes ökotalus elades avastas, et kitsi pidada ja oma lastele värsket kitsepiima pakkuda on väga mõnus. Nüüd peab Kadi kolme kitse ja jutustab nii mõndagi nende võimuhierarhiast ja iseloomudest.
https://kastan.homedns.org/~marju/Ellinaallas/small.html
Vajuta lingile ja vaata audiogaleriid!
Alates tänasest, 1. detsembrist laekub tänavune toetusraha PRIA suurimale kliendigrupile – ühtset pindalatoetust taotlenud põllumeestele. Nelja liiki pindala- ja loomapõhisteks toetusteks määratav summa on kokku üle 96,5 miljoni euro.
“Lubasime juba kevadel pindalatoetuste taotlusi vastu võttes, et alustame toetuse väljamaksmist neist, kes täidavad korrektse taotluse elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA. Nüüd saavadki ühtse pindalatoetuse esmalt kaks tuhat e-PRIA klienti,” ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu.
Suurima osa toetusteportfellist moodustabki ühtne pindalatoetus (ÜPT) – seda saab 16 291 taotlejat 884 613 hektari põllumaa hooldamise eest, kokku 80,4 mln eurot. Ühikumäär on tänavu 91,1 eurot/ha ehk kümmekonna euro võrra mullusest kõrgem. Ka põllumaa pindala suurenes ja toetusesaajaid on mullusest rohkem. Loe edasi: PRIA alustab pindalatoetuste väljamaksmist
Targa töö ühing kutsub 19. detsembril kell 19 restorani Neikid (Wismari 3, Tallinn) suurele targa töö ühingu aastalõpu peole.
Peol esitatakse kokkuvõtte tehtust ja mõeldakse, mida edasi teha, ja seda kõike mõnusas keskkonnas ja vabas vormis. Sõbra kaasa võtmine on lubatud, hea tuju kohustuslik!
Palun anna enda tulekust kindlasti teada hiljemalt 15. detsembriks aadressil: liisi@smartwork.ee või ühingu FB lehel.
http://www.smartwork.ee/administrator/components/com_civicrm/civicrm/extern/url.php?u=128&qid=8168
«Iks viil om mõtsan kikkasiini!» kitt’ Võromaa seenekuning Otsa Kallõv (49), kiä eläski parhilla õnnõ korilusõst – kikkasiini ja kurõmarju müümisest ni kalapüüdmisest.
Egäüts muidoki parhilla siini mõtsast ei lövvä, no Kalõvil omma uma salakotusõ, kost tä iks viil mitu killo siini kõrraga kodo tuu ja kolmõeurodsõ kilohinnaga maaha müü.
«Umma rekordit ma timahava es lüü – tuu om 21 killo Lindoralt –, a sändsit kümnekilotsit saakõ iks oll’,» kõnõl’ miis. Kah’os jäi tä kõgõ magusambast seene-aost ilma: tekk’ põimukuul kalal kävven jalalõ vika ja pidi terve süküskuu koton istma.
«Lehtri-kikkasiini olõ löüdnü timahava häste hulga,» selet’ miis ja näüdäs’ kikkaseene kujoga siint, õnnõ värv oll’ tuul hellemb pruun, mitte kõllanõ. Timä tõõnõpuul Aya (50) kor’as’ umast kodokandist Krabi lähkült kah noid ja ütenkuun pruuvsõ nä siini Võro turu pääl müvvä.
«Üts ostsõ õnnõ – inemise ei tunnõ siini!» selet’ Kallõv. «A sis üts tekk’ pilti, tuu panti maakunnalehte ja päält tuud naati ostma! Kae, ruutslasõ söövä noid, a meil om taa vahtsõnõ asi. A huvitav, et Krabi kandin kutsutas tuud siint mustas kikkaseenes, tegeligult must kikkasiin om torbik-kikkasiin.»
Kallõv selet’, et lehtri-kikkasiin ollõv parõmba maiguga ku harilik. «Seeneraamatun om seol kolm tärni – väega hää siin! Harilik kikkasiin om lihtsäle hää siin,» selet’ Kallõv. Loe edasi: Mõtsast saa iks viil siini
Laupäeval, 17. detsembril kella 10-18 toimub Narva linnuses traditsiooniline Põhjaõue talvelaat. Laata korraldavad Narva kutseõppekeskus ja Narva muuseum.
Talvelaadal müüvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti. Pakutakse köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid, suveniire. Põhjaõue meistrite juhendusel saab valmistada esemeid vanade tehnoloogiate järgi. Müüjate registreerimine algas 24. novembril.
Põhjaõue ehitatakse ka saun, kus huvilised saavad saunamõnusid nautida. Traditsiooniliselt toimub keskajahõnguline sööming. Talvelaat lõpeb lumememmede konkursi ja tulešõuga.
Lisainformatsioon: laat@nvtc.ee aadressil ja tel 5048 393.
Juba sel laupäeval ehib Paide Jõulukroon Paide linnasüdame jõulurüüsse! Paide keskväljakul saab toimuma suur jõululaat ja kogupereüritus Paide Jõulukroon, mis on jõuluhooaega avamas juba mitmendat aastat.
Laadale annavad melu kontserdid, konkursid, väljapanekud, töötoad, mängud, päkapikkude kokkutulek ja Järva Jõlufolk, jõulumaa ajakeskuses ja jõulumess spordihallis.
Paide raekojas saab kuulata kontserti Paide lasteaia laululastelt ja näitetrupi „Maski taga“ luulekava „Milleks mulle tiivad, kui ma ei lenda“, uudistada konkursside „Piparkoogifantaasia“ ja „Jõulukaunistus“ väljapanekud. Kogu päeva tegutsevad raekojas Memmede jõulukohvik ja huvikeskuse käsitöökoda, kus valmivad jõululaternad.
Paide keskväljaku on põnevaid tegevusi: päkapikkude rongkäik, Paide päästjate tegevused lastele, Päkapikkude ühendkoori esinemine koos superstaarisaate Rosanna Lintsiga, Järva Jõulufolk maakonna rahvatantsijatega Kalev Järvela ja ansambli Koidupuna eestvedamisel.
Kogu päeva toimub Paide keskväljakul vilgas laadakauplemine ja vigureid teeb jõuluvana Ärni. Jõululaat, kuhu on tänase seisuga oma kaupa pakkuma tulemas üle 130 kaupleja, kestab Paide keskväljakul kella kümnest neljani.
Kogu info ja kauplejate kirjapanek www.paidelaadad.ee
Ülle Laas
2. joulukuul kell 13 arutõdas Karulan Kaikamäel vanan koolitarõn, kuis saanu ellu Karula rahvuspargin parõmbidõ kõrralda. Arupidämisele omma oodõdu rahvuspargi piire seen toimõndaja inemise.
Karula kaitsõalal hoitva silmä pääl keskkunnaammõt (KA) ja riigimõtsa majandamisõ keskus (RMK). No om nii, et inämbüs RMK as’atundjit ei tii tüüd paigapääl, ei tunnõ seo nuka elämist-olõmist ja inemiisi. Ammõtnigu ja ja paiklik rahvas käü läbi veidü ja ütstõsõst arvusaaminõ om kehvä.
Karula Hoiu Ühing uur Karula kihlkunna kultuuri, luudust ja elukeskkunda.
Kodaniguütiskunna tsihtkapitaali abiga tougas’ Karula Hoiu Ühing käümä ettevõtmisõ «Mi Karula». Rehekuun kutsuti kokku KA, RMK, Karula ja Antsla valla esindäjä, talunigu ja nõvvu andma viil inemise Eestimaa luudusõ fondist. Kokkusaanu märgudi, et ammõtnigõ ja paikligu rahva läbisaamist om vaia paranda. Riididsel kokkusaamisõl Kaika koolitarõn saavaki inemise hindä jaos tähtsä probleemi üles nõsta ja ütitsen tsõõrin näile välläpäsemist otsi.
Uma Leht
10. detsember kell 18-21 toimub Pärnus Uus tn 5 Maarja-Magdaleena gildis luuleõhtu, kus astuvad üles Aleksandra Tšoba Viljandist, mikromegas, Alari Janson (seekord oma ahjusooja luulega), Anli Eha ja
Inge Vallandi. Nimekiri täieneb.
Muusikat teeb Purakas Tartust. Õhtut juhib Hille Kõrgesaar. Pilet 2 eurot (mitteesinejatele).
Oktoobri lõpus toimus Rõuges rahvusvaheline noortevahetus “Maailmapuutujad” (Worldtouchers), mis tõi kokku viie erineva riigi (Eesti, Läti, Itaalia, Tšehhi, Slovakkia) noored, et ühiselt arutada ja tegutseda maailma hoolivamaks loomise eest.
Täna kell 15 toimub Tallinnas Avatud Eesti Fondis raamatu “Heade mõtete tegijad” esitlus.
Üritust juhib Raul Rebane, kohal on raamatu autor Tiit Lääne ning hulk inimesi, kes on Eestis viinud ellu pööraseid ja inspireerivad ideid.
Eestimaal elab inimesi, kes toimetavad ja tegutsevad oma pööraste ideedega, ootamata selleks kellegi sundi või käsku. Need on heade mõtete tegijad, kellesse kaaskodanikud suhtuvad lugupdamisega, ent peavad neid samas omamoodi hulludeks. Raamatu “Heade mõtete tegijad” kaante vahele on koondatud üks väike valik taolistest inimestest – Agu Hollo, Aino Lepp, Ants Paju, Artur Talvik, Contra, Hando Kuntro, Hans Sissas, Helena Siiroja, Imbi Paju, Jaan Aliksoo, Martin Uudeküll, Priit Tänava, Rein Sikk, Ründo Mülts, Silja Vijar, Tiiu Tomingas, Tuve Kärner, Väino Treiman, Valdur Tamming.
Loodetavasti ei jää esimene taoline kogumik viimaseks. Andke teada inimestest, kes teie kõrval ja naabruses midagi head ja erilist korda saadavad.
Tiit Lääne, raamatu autor
Meri uhtus nädalavahetusel Sõrves randa Leedu lipu all sõitvalt laevalt merre paiskunud 100 tihumeetrit kasepalke.
| Randlased said merest hulga head küttepuud. Foto: Irina Mägi |
Piirivalvebüroo merevalvekeskuse juhi politseikapten Tarvo Vaheri sõnul teatas mootorlaev Afalina, et kaotas reedel kell 15.57 osa oma teki laadungist, milleks oli 100 tihumeetrit kolme meetri pikkusi kasepalke. Palgid paiskusid merre 22 kilomeetri kaugusel Sõrve poolsaarest läänes. Kohalikud elanikud said endale palkidest küttematerjali.
Meie Maa
Pühapäeval, 4. detsembril kell 12–16 saab igaüks ise valmistada Luke mõisa kärnerimajas jõulukinke. Töötubades tehakse kõrvarõngaid ja pärlitest ehteid, portselanimaalis tassi ning oma kingitustele kinkekoti.
Oodatud on täiskasvanud ja suuremad lapsed. Kingituste valmistamine on tasuline. Kõik vahendid kohapeal. Vajalik kindlasti ette registreerimine: info@lukemois.ee või telefonil 508 8359.
Lisainfo www.lukemois.ee
Järgmine töötuba on 11. detsembril.
2011. aasta lõpeb Soomaal matkaseeriaga. Igal laupäeval saab liituda väikese loodushuviliste seltskonnaga, kes kohaliku giidi juhtimisel kulgeb mõnel Soomaa sissetallamata rajal.
Kohtumine toimub laupäevahommikuti kell 10 Soomaa erinevates paikades, vaata kaartil. Jalga kummikud ja selga ilmakindel rõivas. Kaasa võilevad, kuuma kohvi ja teed keedetakse koos matkajuhiga lõkketulel.
Hind on 20.- matka kohta. Kes soovib osaleda kõigil neljal matkal, saab lunastada sooduspileti 60.- eest.
Kui tekkis mõte ka tulla, siis saada e-post info@soomaa.com või helista Aivarile telefonil 5061 896.
Täna, 24. novembril korraldab Peipsi Koostöö Keskus koostöös oma partnerite Forum Balticumi, SA Emajõe Jõeriigi ja Chudskoe Projektiga juba järjekorras üheksanda Peipsi foorumi, mis sel aastal leiab aset Tartus. Tegemist on Eesti-Vene piiriülese koostöö teemalise aastalõpukonverentsiga, mis toob Tartusse kogenud eksperte, arvamusliidreid ja asjalisi Eesti-Venemaa piiriäärsetelt aladelt ning ka mujalt Ida-Euroopast.
Seekordsel foorumil osaleb ligi 70 MTÜde, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete esindajat Eestist, Venemaalt, Moldovast ja Ukrainast. Foorumi avavad Tartu maavanem Reno Laidre ja Tartu linnapea Urmas Kruuse ning nende Venemaa kolleegid Pihkva linnavolikogu esimees Valery Lesnikov ja Pihkva abilinnapea Aleksander Vologzhanin.
Foorumil osalejad saavad kaasa mõelda ja rääkida Eesti-Vene piiriülestele põletavatele küsimustele keskkonna-, kultuuri-, veetranspordi ja turismiarengu valdkonnas ning esitada ettepanekuid tulevaseks koostööks. Räägitakse konkreetsete koostööprojektide tulemustest nagu näiteks “HansaLinks”, mis viidi ellu Peipsi Koostöö Keskuse, Chudskoe Projekti (Pihkva), Pihkva ja Rostocki linnavalituste koostöös ning mille peamiseks eesmärgiks oli Pihkva kui hansalinna brändi arendamine, kasutades selleks just Tartu kogemusi. Külalised Moldovast ja Ukrainast, kes viibivad Tartus Peipsi Koostöö Keskuse veemajandusteemalise arengukoostöö projekti raames, tutvustavad foorumil Dnestri ja Doonau delta piiriveekogude keskkonnakoostöö küsimusi.
Foorumil osalejad saavad endile Peipsi Koostöö Keskuse vastvalminud asjakohaseid infomaterjale nii Peipsi järve kui piiriveekogude majandamise kohta. Keskkonnainvesteeringute Keskuse abiga on uuendatud eesti-, vene- ja inglisekeelne voldik Peipsi teejuht: Kalad Peipsi vetes ja kalurid Peipsi vetel. Välisministeeriumi toel on koostatud vene- ja inglisekeelne veemajandusalane artiklitekogumik, mille peateemaks on piiriveekogude majandamine ja MTÜ-de roll selles.
Kuigi reaalne oht, et Viru Keemia Grupp või mõni teine äriettevõte hakkab lähiajal taas Eestis fosforiiti kaevandama, tundub praegu väike, on Rohelise Kogukonna meelest oluline anda erinevate tasemete otsustajatele selgelt märku, et suur hulk eestimaalasi seisab kindlalt selliste plaanidele vastu, olgu see kaevandamine täna või 10 või 20 aasta pärast.
Roheline Kogukond kutsub kõiki üles andma oma hääl fosforiidi kaevandamise alustamise vastu petitsioon.ee keskkonnas: http://petitsioon.ee/
Kogutud allkirjad esitatakse kõnealuste valdade volikogudele ja keskkonnaministeeriumile.
Lisainformatsiooni leiab:
ERL kodulehel http://www.roheline.ee/
http://
