Autor: Elina Allas

Rakvere otsib konkursiga metsapealinna tunnuslauset

Rakvere linn kandideerib 2012. aastal Eesti metsapealinna tiitlile. Seoses sellega kuulutab Rakvere linnavalitsus välja tunnuslause konkursi „Rakvere metsapealinn 2012″.

Konkursi eesmärk on leida Rakvere linnale metsapealinna aastat iseloomustav ainulaadne tunnuslause, mis peaks olema lihtne, omapärane, lahe, meeldejääv ning kandma endas huvitavat ja positiivset sõnumit. Tunnuslauset peab olema võimalik kasutada Rakvere linna tutvustamiseks suulises ja kirjalikus vormis, reklaamtrükistel, üritustel ja esinemistel. Tunnuslause peaks olema esitatav ka vähemalt inglise keeles.

Kõik konkursitööd peavad olema märgistatud autori nime ja kontaktandmetega. Konkursitööd tuleb saata 6. jaanuariks e-posti aadressil: linnavalitsus@rakvere.ee või kinnises ümbrikus aadressil Tallinna 5, Rakvere 44306, varustatuna märgusõnaga „Metsapealinn” .

Konkursist võivad osa võtta nii üksikisikud kui ka autorite kollektiivid. Konkursi võitjat tunnustatakse.

Konkursitööde hulgast valib võidutöö välja žürii.
Konkursi tulemused avalikustatakse Rakvere linna kodulehel.

Alanud aasta toob Rakverre ja Haapsalusse Eesti spordiaasta suursündmuse

Alanud aastal 3.-15. juulini peetakse Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus kuni 19 aastaste noormeeste jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir.

U-19 EM-finaalturniir on Eesti jaoks ajalooline sündmus, sest tegemist on esimese jalgpalli EM-finaalturniiriga Eestis ning ühtlasi on see esimene kord, mil Eesti jalgpallikoondis mängib EM-finaalturniiril. Euroopa meister selgub 15. juulil A. Le Coq Arenal.

Turniirist teeb rahvusvaheline spordikanal Eurosport mitu otseülekannet, neist ühel päeval ka Rakveres peetavalt alagrupiturniiri kohtumiselt. Eurospordi vahendusel jõuab telepilt Aasia, Aafrika, Põhja- ja
Lõuna-Ameerika suurimate telekanaliteni. Alagrupiturniiri kohtumised toimuvad 3., 6. ja 9. juulil A. Le Coq Arenal,
Kadriorus, Rakveres ja Haapsalus, poolfinaalid 12. juulil ja finaal 15. juulil toimuvad A. Le Coq Arenal.

Pärnus märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva

Tänavu 4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille 203. sünniaastapäeval kell 11 märgitakse Pärnu Pimedate Ühingus (Riia mnt. 15) ülemaailmset punktkirjapäeva. Antakse ülevaade punktkirja ajaloost ja räägitakse punktkirja õppimise vajalikkusest. Saab tutvuda punktkirja kirjutamise ja lugemise õppevahendite ning Eesti pimedate raamatukogus säilitatavate raamatuharuldustega.

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri. Tänapäeval kasutatavat kuuepunktilist kirjasüsteemi esitles pime prantslane Louis Braille 1829. aastal. Seda kirja kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Möödunud aasta lõpul valmis Tartu Emajõe Kooli õpetajate ja Eesti teiste punktkirjaasjatundjate koostööna riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu“ projekti “Punktkirja arendamine pimedatele“ raames punktkirjakäsiraamatu käsikiri. Selles on punktkirjamärkide kirjeldused ja selgitused, kuidas neid märke kasutada erinevates ainevaldkondades – keeled, matemaatika, füüsika, keemia ja muusika. Loe edasi: Pärnus märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva

Maarja-Magdaleena gildis tuleb Tajo Kadajase autorilaulude õhtu

14. jaanuaril algusega kell 18 toimub Pärnus Maarja-Magdaleena gildis Tajo Kadajase autorilaulude õhtu.

Tajo esitleb oma laululoomingu meloodilist või lüürilist poolt läbi aastate ja oma nelja erineva seni ilmunud sooloplaadi- ja ka päris uusi laule. Õhtu kavas on laulude tekstide autoritena esindatud Seili Ülper (Sessyly), Margit Peterson, Kristi Roots ja Triin Pajuväli (Zahir). Lisaks neile veel Viivi Luik, Jüri Üdi, Artur Alliksaar ja Rabindranath Tagore. Müügil ka kõik Tajo erinevad sooloplaadid, mis vahetavad omanikku a´5€ eest. Laule saadavad kidramees ja klahvkamees ansamblist Meie – Robert Vood ja Vladimir Petuhhov.

Veel esinevad: Evelin Laanesaar, Kristi Roots, Daivi Jõerand, Alari Papa Janson, Meelis Sarv ja Kalev Koidu (KoiduSarv) ja ehk isegi mõni üllatusesineja. Margit Peterson teeb oma ahjusooja luuleraamatu “Õitsvate pärnade alleel” presentatsiooni. Seekordne luule ja muusikaõhtu toimub ülemises saalis. Õhtut juhivad Hille Kõrgesaar ja Alari Papa Janson. Pilet kaks eurot.

Eestlane kirjutas raamatu Lätimaa eestlastest

On ilmunud Hannes Korjuse raamat „Lätimaal eestlasi otsimas”.

Lätis elab ligi 2500 eestlast. Arvude tagant inimesed välja ei paista, aga just neid tahakski näha – kes nad on, need Lätimaa eestlased ja mis elu nad elavad? Mis teed on neid Lätimaale viinud? Kas on tuldud omatahtsi, asjaoludest tingitult või väevõimuga sunnitult, nagu need eestlased, keda pärast Siberist tagasitulekut ei lastud enam Eestisse elama ja kes valisid seepärast Läti oma uueks elukohaks.

Neil Eesti päritolu inimestel, keda saatus on mingil hetkel  lühemaks või pikemaks ajaks Lätimaale toonud, ning ka neil, kes on seal paikseks jäänud, on mõlemast naabermaast kujunenud erineva kangusega emotsioonid. On neid, kellele Lätimaal elades on Eesti jäänud „õnnemaa võrdkujuks ja ideaaliks”, ja on neid,  kellele Riia tähendas elu kõige õnnelikumat perioodi: „On kevad, puud on õrnrohelised ja päike paistab mulle otse vastu. Mina muudkui lähen, muretu ja vaba”.

On neid, kes Eesti „kastiühiskonnast” Lätimaa „vabamatesse oludesse” tulnud, ja neidki, kelle jaoks Lätis viibitud aastad jäid vaid pikaks komandeeringuks, sest „ei ole täielikku õnne võõrsil, olgu armastus kui suur tahes”. Aga eks ole Lätimaa ambivalentsust ka Eesti kirjanduses tajutud: alates Eduard Vilde „Tabamata ime” Lilli Ellertist, kes Riia linnaga Leo Saalepit „võrgutas”, kuni Arvo Valtoni „Arvidi maailmareisideni”, kus Arvid oma unenägudes pidi tõdema, et „Riia on augus…” Seepärast on raamatus püütud käsitleda ka „virtuaalseid rahvuskaaslasi” – neid, kes elavad kirjandusväljadel.

Põlengus kõik kaotanud üksikisaga pere vajab abi

Eile õhtul kella 18-19 vahel juhtus Lääne-Virumaal Huljal ühes kortermajas õnnetus, kus korteris plahvatas televiisor. Keegi küll raskelt viga ei saanud, aga hävis kogu korteri sisustus. Aken purunes ja kogu korter on musta tahma täis.

Korteris elas väikest tütrekest kasvatav  ja vana haiget vanaema põetav üksikisa. Pere head tuttavad paluvad, kui kellelgi on võimalik, aidata seda perekonda, siis palun tehke seda. Oodatud on kõik, mida üks pere võib igapäevaelus vajada. Ühendust saab võtta telefoninumbril 5580588.

Aitame Gilberti Soome ravile!

Gilbert

Kallid inimesed, kellel võimalik toetada, siis ootame Gilberti toetuseks annetusi, et 11-aastane poiss saaks sõita Soome ravile. Perel endal paraku selliseid võimalusi pole. Haigekassa küll katab ravi maksumuse, aga pere peab ise tasuma voodikohtade maksumuse ning omaosaluse.

Gilberti diagnoosiks on ravile raskesti alluv epilepsia ja tundmatu moodustis ajus. Gilbert haigestus seitsmeaastaselt, praegu on ta 11aastane. Gilberti haigus on olnud pidevalt progresseeruva loomuga. Tal on tekkinud kerge vaimne mahajäämus, see on tugevate krampide tagajärg. Mitmed Gilberti epilepsiahood on kestnud ligi tund ja lõppenud haiglas.

Praegu on ema Gilberti raviga jõudnud Soome, Helsinki University Central Hospitali. Planeeritakse kahe epilepsiakolde eemaldamist kirurgilisel teel. 23. jaanuaril läheb Gilbert koos emaga kaheks nädalaks Soome haiglasse. Talle tehakse avatud ajusisene uuring. Uuringu tasu rahastab haigekassa. Perel tuleb ise tasuda haigla voodikohtade maksumus. Arve haiglast peaks tulema ligikaudu 1000 eurot, summa võib muutuda. Loe edasi: Aitame Gilberti Soome ravile!

Tuleõnnetuses kannatanuid on aidanud üle saja inimese

Kliki ja vaata suuremat pilti
Oma põlenud kodumaja trepilt vaatab Heneli Aduson-Pregel tänu headele abistajatele optimistlikult tulevikku. Foto: Krista Riik


18. novembril Pöide vallas Reina külas elektrisüsteemi rikke tõttu põlema läinud maja taastamiseks avas Pöide vallavalitsus kaks eriarvet. Nüüd, enne jõule soovis kahe alaealise lapse ema Heneli Aduson-Pregel tänada häid abistajaid, keda tema hinnangul on üle saja.

“Uskumatult palju on meie ümber südamlikke inimesi, kellele on olnud oluline meid raskel hetkel aidata. Ma püüdsin paberile panna oma tänu, aga sõnadest tuli puudu. Tänutunne minu sees on väga suur. Ma olen ääretult tänulik kõigile annetajatele ja kallistaksin tugevasti kõiki, kui saaksin,” rääkis Heneli läbi pisarate.

Raha on noore pere kodu taastamiseks üle kantud isegi Soomest ja Mehhikost, rääkimata siinsetest inimestest. “Ma lausa otsisin nimepidi üht annetajat ja sain teada, et ta on Mehhikost. Kas see on ka võimalik, ma tõesti ei tea.” Lisaks kahele pangakontole on inimesed perele toonud ka sularaha ja korjanduskarp on ka Tornimäe kaupluses.

Kohalikud inimesed on lisaks rahale aidanud ka nõu ja jõuga. Aasta lõpuks tahab pere saada majale põlenud katusepleki uuesti peale. Just vihmad on läbijooksuga paha teinud, kipsplaadi tagant tuleb kivivill ära võtta, palgini välja. “Väljanägemine sellel plekil pole küll ilus, aga kuna see on seinaplekk, siis väga tugev. Otsustasime, et sisetöödeks peab ka raha jääma ja selline katus peab esialgu jääma.” Heneli on seda meelt, et vaatamata headele annetajatele peavad nad kokku hoidma ja vähemalt selleks talveks põlenud plekiga katuse jätma. Loe edasi: Tuleõnnetuses kannatanuid on aidanud üle saja inimese

E-rahvaloendusel saab osaleda ka raamatukogudes

31. detsembril algaval rahvaloendusel saab interneti teel osaleda ka raamatukogudes, mis on selleks puhuks varustatud ID-kaardi lugejatega. Rahvaloendusel saab interneti teel osaleda 31. detsembrist jaanuari lõpuni.

Eestis on enam kui pooltuhat rahvaraamatukogu. „Rahvaloendus on Eesti jaoks nii oluline ettevõtmine, et raamatukogud osutavad oma abi suure heameelega. Kõikidel lahtiolekuaegadel on soovijad oodatud raamatukogudesse e-loendusankeeti täitma,” ütles Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Meeli Veskus.

Rahvaloendusel saab interneti teel osaleda 31. detsembrist 31. jaanuarini. Ankeet on alates 31. detsembrist kättesaadav aadressil www.REL2011.ee.

Ankeedi täitmise keskkonda sisselogimiseks saab kasutada ID-kaarti, Mobiil-IDd või pangaparoole (Swedbank, SEB, Sampo). Ankeeti on võimalik minna täitma ka otse internetipangast, valides avalike teenuste alt rahvaloenduse. Enne sisselogimist ID-kaardiga tuleks veenduda selle sertifikaatide kehtivuses ja vajadusel neid uuendada http://id.ee/?id=28833.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

Karin Volmer

Alanud on Järvamaa aasta parimate sportlaste konkurss

Järvamaa spordipreemiad 2010, foto: Anu Ansberg
2010. aasta Järvamaa spordipreemiad. Edukas neiu 2010 - Grete Šadeiko, foto: Anu Ansberg

Järvamaa Spordiliit on koostanud spordiklubide poolt esitatud tulemuste põhjal Järvamaa sportlaste 2011. a medalivõitude tabeli. Nüüd ootab spordiliit kodanike arvamust Järvamaa 2011. a parimate sportlaste valimisel hiljemalt 5. jaanuariks 2012.a.

Parimad selgitatakse:
– kõikide spordiklubide ja spordialade esindajate arvamuste alusel;
– avaliku küsitluse alusel (Järvamaa Infoportaal, Järva Teataja, Kuma raadio, jarvasport.ee);
– Järvamaa Spordiliidu juhatuse otsuse paremusjärjestuse alusel.

Arvamusankeet palutakse toimetada Järvamaa Spordiliitu tagasi 5. jaanuariks 2012.

Ankeet on oodatud paberkandjal Paide Spordihalli, Aiavilja 1, Paide või e-posti teel: piret.maaring@jarvasport.ee. Arvesse lähevad ainult need arvamusankeedid, mis on laekunud hiljemalt 5. jaanuariks 2012 ja millel on kõik read täidetud (valitud viis meest, viis naist, kolm võistkonda, viis noort neidu ja viis noormeest ja üks naisveteran ja  üks meesveteran).

2011.a parimate valimise ankeet spordiorganisatsioonile – tabeli leiad SIIT
2011.a parimate valimise ankeet spordisõbrale – tabel leiad SIIT
Parima sportlase punktisüsteem: vastavalt I koht – 5 punkti, II koht – 4, III koht – 3 jne. Võrdsete punktide korral eelistatakse spordiklubide arvamust ja selle võrduse korral JSL juhatuse liikmete arvamust.

Tutvu koondtabeliga:
JÄRVAMAA SPORTLASTE MEDALIVÕIDUD 2011 MM- JA EM-EMV VÕISTLUSTELT

Parimate austamine toimub reedel, 20. jaanuaril 2012 algusega kell 18.00 Albu Rahvamajas koostöös Järvamaa omavalituste liidu ja Eesti kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupiga.

Ruusmäe küla saab uued vee-ja kanalisatsioonitrassid

Haanja valla Ruusmäe küla  vee- ja kanalisatsioonitrasside  rekonstrueerimise ja  ehituse projektitaotlus sai rahastuse Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK).  Projekti kogumaksumus on 623 729,7 eurot, sellest  KIK-ipoolne toetus on 530 200,2 eurot ja Haanja valla oma osalus on 93 529,5 eurot.

Projekti käigus renoveeritakse1,9 km vee ja ca 1,6 km kanalisatsioonitrasse. Projekt teostatakse 2012.–2013.a.

2011.a. saadi KIKilt 124 899 eurot toetust  Ruusmäe küla uue puurkaevu ehitamiseks.

Veetõusu tõttu Soomaale enam ida suunast ei pääse

Kildu maanteed pidi ehk siis ida suunast ei maksa Soomaale enam sõiduautoga tükkida. Võib õnnestuda, aga võib ka mitte. Üleujutatud teesse on kohati tekkinud ka suured augud, mida ei pruugi kogenematu sõitja märgata.

Veetõus Riisa veemõõdupunktis Halliste jõel on viimasel ööpäeval enam kui sentimeeter tunnis ja ulatub 2 meetri 62 cm peale. Ei oleks suur ime, kui talvisel pööripäeval ülehomme kukub kolme meetri piir.

Graafik on pärit EMHI veebist

the way up

Veebikaamera Karuskosel näitab Raudna jõe luhtasid, vaata otsepilti reaalajas

karuskose 20 dets

 Aivar Ruukel

Homme on Kirikukülas Ala-Kõlli talus jõululaat

Homme kell 13-18 toimub Urvaste vallas Kirikukülas Ala-Kõlli talus jõululaat:

* Mida kõike leidub sahvrites, keldrites köögis! Jõuluks saab varuda lamba- ja suitsuliha, koduõlut, juurikaid, hoidiseid, hapukapsast ja -kurki, mune, piimatooteid
* Käsitöö
* Talukohvikus pirukad, maiustused, kohv. Hinnad kohvikus kuni 1€
* Õues hõõgvein ja lõkkevorstid
* Lastele
– keldrimuinasjutt igal täistunnil
– kell 15 mudilaste keeletsõõr (juhendab Elle)
– laudas saab käia loomi söötmas
Korraldab Urvaste Külade Selts.

Info tel 5236 697, Mariina

DASAde-teemaline pöördumine Riigikogu poole

Urmo Kübar, EMSL:
Paar viimast päeva on palju juttu olnud plaanitavast erakonnaseaduse muutmisest, millega neli parlamendiparteid saaksid õiguse asutada enda juurde demokraatia arendamise sihtasutusi (DASA-d), keda rahastataks otse riigieelarvest. Praeguse plaani järgi jõustuks eelnõu selle vastuvõtmise puhul järgmise aasta 1. juulist ning DASA-de toetamiseks on 2012. aastaks ette nähtud 0,9 miljonit eurot. Oleme püüdnud kõik selleteemalised materjalid koondada http://www.ngo.ee/DASA.
Oleme EMSL-i nõukogu ja abilistega ette valmistanud pöördumise mustandi Riigikogu põhiseaduskomisjonile ja parlamendierakondadele, mille leiate kirja lõpust. Kui teil on ettepanekuid selle pöördumisega seoses (või ka ettepanekuid, kuidas võiks selle teemaga veel tegeleda), palun andke tänase, neljapäeva jooksul meile teada, minu e-posti aadressil urmo@ngo.ee. Vajadusel täiendaksime pöördumist ja saadaksime selle homme. Siis kutsume ka teisi vabaühendusi üles kas sama pöördumist Riigikogule saatma või seda vastavalt oma organisatsiooni soovidele-mõtetele täiendama, kohendama, muutma ning siis saatma.
——–
Lugupeetavad põhiseaduskomisjon ja parlamendierakonnad! Loe edasi: DASAde-teemaline pöördumine Riigikogu poole

Nädalaga on Viljandimaal A-hepatiidi vastu vaktsineeritud 206 õpetajat

“Võib öelda, et koostöö Terviseameti ja SA Viljandi Haiglaga on kujunenud väga tõhusaks”, sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse, viidates viiele eelmise nädala tööpäevale, mil jõuti vaktsineerida 206 õpetajat.

“Sel nädalal on veel maakonna mitmesse piirkonda väljasõidud ning rõõmustav on õpetajate endi vaktsineerimisaktiivsus. Kui keegi ka loobub, siis on nimekirjas ootel järgmine soovija. ”

Praeguse seisuga on Viljandimaal haigestunud A-hepatiiti 110 inimest. Viimasel nädalaga lisandus kolm haigestunut.

Viljandimaal esialgset valmisolekut kinnitanud 345 õpetaja rida, kes olid valmis end soodustingimustel A-hepatiidi vastu vaktsineerima, on suurenenud pea neljasajani.

Viljandimaa õpetajad said Viljandi maavalitsuse ning ravimifirma koostööläbirääkimiste kaudu võimaluse lasta end soodustatud tingimustel vaktsineerida. Võimalus oli valida, kas ainult A- või ka AB-kompleksvaktsineerimise vahel. Vaktsineerides end A-hepatiidi vastu, mis koosneb kahest doosist, on esimene doos tasuta. Vaktsineerides kompleksvaktsiiniga AB-hepatiidi vastu, mis koosneb kolmest doosist, on kaks esimest doosi tasuta. Mõlemal juhul peavad õpetajad tasuma vaid viimase doosi eest vastavalt apteegi hinnakirjale.

Tiina Pihlak

Rahvusraamatukogus algab eesti tarbekunsti jõulumüük

Tänasest kuni reedeni toimub rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajees traditsiooniline tarbekunsti jõulumüük.

Pakutakse nahakunsti, ehteid, keraamikat, tekstiili, maalitud siidi, klaasi ja palju muud põnevat. Selle aasta jõulumüügil osalevad Sirje Eelma, Rait Prääts, Kaie Parts, Aino Kapsta, Keesi Kapsta, Ülle Mesikäpp, Marget Tafel, Ivi Tafel, Õnne Õunap, Tiiu Laur, Elna Kaasik jpt.

14. detsembril toimub müük kell 12-19, 15. ja 16. detsembril kell 11-19.

Kontsert „Põhjala ÖÖ: laulud, lood ja loitsud“

Homme, 15. detsembril kell 20 toimub Eesti rahva muuseumis kontsert „Põhjala ÖÖ: laulud, lood ja loitsud“. Kohal on külalised Saamimaalt (Venemaalt ja Norrast) ning nende sõbrad Eestist. Talvise pööripäeva eel kogunetakse selleks, et rääkida lugusid, laulda ning aasta pimedaimate päevade lõpule jõudmist tähistada. Jutte räägivad ja musitseerivad: Nadja Ljašenko (Venemaa), Niillas Sombi (Norra), Peeter Volkonski, Heikki-Rein Veromann, Anne Maasik ja Mikk Sarv.

Nadja Ljašenko on Koola-Saami kunstnik, luuletaja, laulja ja jutuvestja, keda teatakse kodukohas hästi ka tema nõiaoskuste tõttu. Niillas Sombit jällegi tuntakse muu hulgas kui ainsat saami terroristi. Ajakirjanik ja filmimees osales n-n Alta konfliktis, kui Norra valitsus hakkas saamide alasid tulevase hüdroelektrijaama tarvis üle ujutama.

Muusik, näitleja ja teatrilavastaja Peeter Volkonski on süvitsi uurinud erinevate rahvaste muusikalisi traditsioone ning kultuure ja neid järjepidevalt Eestis tutvustanud. Saamide eestkõneleja Eestis, Mikk Sarv, külastab hõimurahvast regulaarselt juba aastaid ning veab Eesti-Saami seltsi tegemisi. Koos Heikki-Rein Veromanni ja Anne Maasikuga on nad esitanud nii saamide kui teiste põlisrahvaste ja Kalevala laule.

Kell 20 algav kontsert kestab nii kaua, kuni jätkub laule ja lugusid.

Eesti rahva muuseumis on 2011. aasta lõpuni võimalik vaadata näitust „Kiviaja graafika. Saami trummid kunstiteostena. Tsitaat.“ Kolmiknäitus sedastab meie sidemeid varasemate põlvkondade ja hõimurahvastega, püüdes nende vaimuelu kaudu süüvida ja mõista meie mõtlemise ning maailmavaate kujunemist.

Sissepääs muuseumipiletiga: 1.- (arveldamine sularahas).

Kontserti toetavad Eesti Kultuurkapital ja Hõimurahvaste Programm.

Mahlapaki kogumismängu võitis Laagna lasteaed-põhikool

Tetra Paki mahlapakkide kogumismäng www.parismahl.ee on lõppenud ning kaks kuud kestnud kampaania jooksul kogus rohkem kui 5900 koolilast üle kogu Eesti 51 424 tühja mahlapakki taaskasutuse eesmärgil.

Tühjadest mahlapakkidest ehitas kõrgeima virtuaalse torni – 753,17 m – Tallinna Laagna lasteaed-põhikool. Nendele kuulub kampaania peaauhind, milleks on popstaar Getter Jaani eksklusiivkontsert.

Üle kogu Eesti võttis kogumismängust osa üle 200 võistkonna (klassi) ning kogutud tühjadest mahlapakkidest saadava virtuaalse “pakitorni” kõrguseks on ligi 11 kilomeetrit. Kogumismäng toimus koolilaste hulgas samal ajal üle Baltikumi. Kampaaniast võttis osa 19 140 koolilast Eestist, Lätist ja Leedust. Iga riigi võistkonnad konkureerisid omavahel eesmärgil koguda võimalikult palju Tetra Pak tühje mahla-, nektari- ning mahlajoogipakke, et ehitada neist kõrgeim virtuaalne “pakitorn”.

Oktoobri alguses aktiivselt käivitunud ning eelkõige hariva sotsiaalse kampaania ja interaktiivse mängu jooksul koguti üle kogu Baltimaade kokku 201 602 tühja mahlapakki, mille kõrguseks on 42, 505 meetrit ehk üle 42 kilomeetri.

Getter Jaani kontserdile on kutsutud ka paremuselt järgmised neli võistkonda: Jõgeva gümnaasiumi 7.A klass, Kuressaare gümnaasiumi 7.A klass, Padise põhikooli 5. klass ning Pärnu Vanalinna põhikooli 4.A klass.

Getter Jaani, laulja: “Mul on suurim au anda eksklusiivne kontsert, mis on peaauhinnaks äärmiselt positiivse, kuid samal ajal nii huvitava ja vajaliku kampaania võidumeeskonnale. Ma olen ausalt väga õnnelik, et niivõrd palju Eesti koolilapsi võttis osa Tetra Paki mahlapakikogumismängust, mis päris kindlasti andis kõigile osalejatele väga väärtuslikku teavet ja kogemust prügisorteerimisest ning selle tähtsusest. Ma siiralt loodan, et see kampaania julgustas noori tegelema prügisorteerimisega iga päev, mitte ainult kampaania jooksul.”

Kampaania korraldajad tahavad loota, et koolilapsed jäävad ka pärast Tetra Paki mahlapakikogumismängu prügi sorteerima.

Liga Martinsone, Tetra Paki Baltikumi keskkonnateadlikkuse valdkonna juht: “Me oleme siiralt rõõmsad kampaania tulemuste üle. Meie suurim tänu kuulub nii õpetajatele kui ka loomulikult õpilastele, kes mängust osa võtsid. Tetra Pak mahlapaki kogumismängu raames kasutasid koolid ära palju erinevaid viise mahlapakkide kogumiseks, kaasa arvatud koostöö kohalike ettevõtetega, nagu näiteks kohvikud, restoranid, hotellid jne. Loodetavasti see entusiasm lastel pärast võistlust ei kao ning jäädakse edasi sotsiaalselt vastutustundlikuks ning sorteeritakse prügi taaskasutuse eesmärgil edasi ka tulevikus.”

Tetra Paki mahlapakkide kogumismängu käigus kogutud tühjad mahlapakid korjab kokku ning taaskasutab Ligatne paberivabrik.

Georgia mõttekojad tulid Eestisse õppima reformide tegemist

Sel nädalal esmaspäevast reedeni viibivad Avatud Eesti Fondi kutsel Tallinnas ja Tartus õppereisil kolme erineva Georgia mõttekeskuse esindajad. Oma eksperdid on saatnud Eesti reformide läbiviimise kogemusest õppima Transparency International Georgia, South Caucasus Institute for Business and Economics Research ning Liberal Academy of Tbilisi.

“Valmisolek majanduslike ja sotsiaalsete reformide läbiviimiseks on Georgias olemas ning Euroopa suunas pürgimisel on ka kindel rahva enamuse seljatagune. Eesti on tuntud oma edulugude poolest, kuid kõik reformid ei ole kulgenud valutult ning Georgial on võimalus meie vigu mitte korrata,” märkis Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

“Valik langes Eesti kasuks lihtsalt põhjusel – teie kogemust on meie riigis väga palju kajastatud ja eeskujuks toodud. Lisaks Eestile viime samalaadsed õppereisid läbi ka Singapuris ning Šveitsis, kuna potentsiaalselt võiks – vähemalt osaliselt – Georgial olla õppida ka nende riikide mudelitest, ” ütles Tbilisi Liberal Academy juht Ketevan Tshikhelashvili. Õppereisi toetab USA Rahvusvahelise Abi Agentuur USAID.
Mari Kodres

Ruhnus uhus vesi liiva seest põneva piirikivi

 

Ruhnus Limo rannas on vesi liiva seest välja uhtunud väga huvitava piirikivi – suure graniitrahnu sisse tahutud sulusristidega piirimärgi. Kuna see ei ole esimene liiva seest välja tulnud piirimärk, võib arvata, et kogu rand oli vanadel ruhnlastel mingil põhjusel lõikudeks jagatud. Mere poolt kaldale uhutud adru vedamine põllumaale ja kaldaäärne angerjapüük tulevad pähe. Põhjused võivad olla ka ehk mingid muud.

Kaarel Lauk, Ruhnu päevik