Augusti lõpul ja septembri algul võis Otepääl ja Otepää ümbruses märgata kaameraga noori, kes filmisid erinevaid stseene. Nüüdseks on kino valmis ning kõik huvilised saavad noortefilmi „Pähklipäev“ näha 20. septembril kell 19 Otepää kultuurikeskuses.
Filmi tegemisel osalesid Otepää draamaklassi ja Otepää teatri näitlejad, üles astub ka Veikko Täär. Filmi autor ja lavastaja on Kerli Adov, helimees ja operaator Ott Rõngas.
Komöödiažanris filmikollaaži ühendab pähklimotiiv: filmis seiklevad erinevad tegelased, kelle lood juhtuvad ühes kohas – linnas, mida kutsutakse Pähklipäevaks. Teadupärast on Otepää endine nimi Nuustaku tulnud saksakeelsest sõnast Nusstag, mis tähendab pähklipäeva.
„Filmi tegemine on olnud omamoodi ainulaadne – meie vahendid on olnud väga minimaalsed,“ sõnas Kerli Adov. „Kuid seevastu on fenomenaalne meie entusiasm ja soov olla innovaatiline.“
Filmiprojekti tegemiseks vajalik tehnika soetati kohaliku omaalgatuse programmi abiga.
Tänavuse Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab tantsupidude tunnustatud üldjuht Helle-Mare Kõmmus (fotol) Hiiumaalt. Stipendium antakse pidulikult üle tantsutaat Ullo Toomi 110. sünniaastapäeval 14. septembril kell 15 Tallinna raekojas.
Ullo Toomi halduskogu leidis, et Helle-Mare Kõmmus on üld- ja noorte tantsupidude üldjuhina ning oma aastatepikkuse tööga Hiiumaal väärtustanud ja edasi arendanud Ullo Toomi põhimõtteid ning olnud rahvatantsu traditsioonide silmapaistev hoidja ja edasikandja.
2009. aasta tantsupeo kunstilise juhi Ülo Luhti sõnul on Helle-Mare oma ema töö jätkajana olnud tantsuga seotud terve elu.
“Ta on mõtlik ja analüüsiv tantsuõpetaja ja ta oli hindamatu liige 2009. aasta tantsupeo lavastusmeeskonnas, mõtles suurelt ja töötas pühendunult. Helle-Maret tahaks iseloomustada tema enda sõnadega: naine on nagu meri – elu andja ja kandja,” ütles Luht.
Stipendiumi pidulik üleandmine Tallinna Raekojas Ullo Toomi 110. sünniaastapäeval on tantsutaadi juubeliaasta üheks tippsündmuseks.
Helle-Mare Kõmmus on lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi kultuurharidustöö erialal ning õppinud tantsu Mait Agu juures. Aastast 1997 töötab ta Hiiumaal rahvakultuurispetsialistina, suunates nii kogu maakonna kultuurielu ning juhendades samal ajal ise ka mitmeid sealseid kollektiive. Helle-Mare Kõmmus on osalenud noorte- ja üldtantsupidude lavastusgrupis seitsmel korral, olles 1994. ja 1999. aastal peo üldjuht-lavastaja. 2014. aasta XIX tantsupeol on ta B1 rühmade üldjuht.
1999. aastal pälvis ta Kristjan Toropi tantsupeostipendiumi parima tantsulavastuse eest XVI üldtantsupeol. Tänavu veebruaris omistati Helle-Mare Kõmmusele teenete eest rahvakultuuri edendamisel Valgetähe V klassi teenetemärk.
1987. aastal loodud Ullo Toomi fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
10 aastat Jaapanis nõelravi õppinud ja aastakümneid nii kodumaal kui ka Soomes kliente ravinud Kenzo Morishita tutvub Võrumaaga 19. septembrini.
Soome sattus Kenzo paarkümmend aastat tagasi, kui tegi esimese reisi Euroopasse. Ta armus kohe põhjamaade kultuuri ning loodusesse. Kolm viimast suve tutvub Kenzo Eestimaa kultuuri ja loodusega, neljapäeval tuleb ta esimest korda elus Võrumaale.
Omalt poolt pakub Kenzo origami õpetust kunstiõpetaja Merit Süvingu õpilastele Kreutzwaldi gümnaasiumis ja Parksepa keskkoolis.
*Origami* (jaapani 折り紙) on paberivoltimise kunst. Sõna pärineb jaapani keeles, kus *ori* tähendab voltimist ja *kami* paberit. Origamis kasutatakse väheseid voltimise viise, kuid neid kombineerides on võimalik valmistada mitmeid erinevaid kujundeid. Voltimist alustatakse tavaliselt ruudukujulisest paberist, mille pooled võivad olla eri värvi või mustriga.
Kenzo on lahkelt nõus ka pakkuma nõelravi teenust. Kui keegi aga soovib seda ravimeetodid õppida meistri käe all, siis on Kenzo nõus tulema ka Eestisse elama, et oma oskusi edasi anda. Õppimine toimuks kas soome või inglise keeles ja see kestaks aastaid.
Kel kellelgi tekkis huvi nende teemade vastu, tuleks võtta ühendust meiliaadressil jana.huul@gmail.com.
Suure huvi tekkimisel korral korraldatakse kiirelt origami või nõelravi tutvustava õhtu.
Ökomäss on ukse ees ja seepärast korraldab Telliskivi linnaaed laupäeval, 15. septembril kell 12 kulgeva loengu teemal “Kalamaja aiad – eile ja täna… aga homme?!”
Alustatakse Katlaaiast ja kulgetakse läbi erinevate Kalamaja aedade Telliskivi linnaaeda. Ajaloolist osa jagab Triin Talk Telliskivi seltsist ning linna- ja kogukonnaaiandust meilt ja mujalt tutvustab linnaaednik Nele Tõniste. Loeng toimub Telliskivi linnaaia projekti raames ja KIKi toetusel.
Kogunemispaik: Katlaaed (Kalasadama vahetus läheduses).
Info: telliskivilinnaaed@gmail.com ja tel 5805 1705 (Ave).
20 aasta tähtpäeva puhul toimub 5. oktoobril Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonnas konverents, mille juhtteemaks on doktorihariduse tähtsus ühiskonna jaoks. Konverentsil esinevad TÜ sotsiaalteaduskonna juures kraadi kaitsnud doktorid. Päeva lõpus aga diskuteeritakse doktorihariduse üle.
Konverents toimub 5. oktoobril algusega kell 11 TÜ raamatukogu konverentsisaalis. Päevakavas on lõuna ja kohvipaus. Konverentsile järgneb vastuvõtt Lossi 36 õppehoones. Vastuvõtul osalejad saavad endale kingituseks värskelt ilmunud raamatu “Professoritelt Eesti ühiskonnale”.
Reedel, 14. septembril toimub Jänedal rahvusvaheline konverents, mille teema on puidu kasutamine energia tootmiseks. Räägitakse tulevikuväljavaadetest seoses bioenergia laiema kasutuselevõtuga tarbija, metsaomaniku ja energiatootja jaoks.
Konverents analüüsib, kuivõrd tasuv on puitu energia tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Saame teada, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest toovad külalisesinejad värsket infot Euroopa uusimatest praktikatest.
Ökomäss on tänavu teist aastat toimuv festival, mille eesmärgiks on tutvustada viise, kuidas igaüks meist saab muuta oma elutingimusi tervislikumaks ja paremaks. Mässame, sest näeme, et saab ka teisiti elada. Elada ilma üleliigse tarbimiseta, samas elukvaliteedis mitte kaotades vaid võites.
Festival toimub 15. ja 16. septembril Telliskivi loomelinnakus Tallinnas (Telliskivi 60a).
Festivali raames toimub seminar, kus saab kuulda ettekandeid meilt ja mujalt energiasäästu, ökomaterjalide, kogukonna ja muinsuskaitse teemadel. Lisaks palju toredaid töötubasid ja õpinurki suurtele ja väikestele huvilistele, ökoehitusmess, filmiprogramm ja taaskasutusnäitus. Välisalal on võimalik tutvuda ka elektriautodega.
Rahvusvahelist festivali „Ökomäss“ korraldab säästva renoveerimise infokeskus koos Eesti vabaõhumuuseumiga.
Torma ja Pala valla taidlejad Türgimaal rahvakultuurifestivalil. Foto: Evi Shtukert
Türgis asuvasse Altinoluki linna jõudis augusti lõpunädalal autobuss, millest väljusid Torma naisrühma tantsijad, Torma valla segakoori “Sõbrahing” lauljad ning tantsupaarid Pala segarühmast “Tuuritajad.” Jõgevamaa isetegevuslased saabusid selles piirkonnas toimuvale Ida-Mointi rahvakultuurifesitvalile.
Torma naisrühm on osalenud kuuel korral kultuurifestivalil Europead. Sadala külade seltsi rahavamajas proovidel käiv Torma valla segakoor “Sõbrahing” on laulnud Ungaris Szegedis ning Pala segarühma “Tuuritajad” on paarid tantsinud samas riigis asuvas sõprusvallas. Augusti viimastel päevadel mindi koos Türgimaale Ida-Mointi rahvakultuurifestivalile, mida korraldati kuuendat korda. Infot sündmusest saadi Europeade kodulehelt.
“Et sõitsime Türki ühe bussiga, suhtuti meisse kui ühte isetegevuslaste peresse Eestis,” ütles Torma naisrühma eestvedaja Evi Shtukert. “Festival algas rongkäiguga. Kolmel päeval olid meie kollektiividel ühised etteasted, milleks anti aega 20 minutit. Torma naisrühm ja Tuuritajate rahvatantsijad tantsisd Torma valla segakoori laulu saatel. Kontserdid olid tänavatel ja väljakutel. Küllap tubastes tingimustes olekski esinejatel ja publikul liiga kuum hakanud, sest kraadiklaas näitas 38-42 kraadi sooja. Janu kustutamiseks kandsime pidevalt kaasas veepudeleid. Jooki kulus siiski vähem kui algul arvasime.”
Head lugejad, Pühajärve põhikool ja Pühajärve haridusselts tahaksid teiega jagada oma mõtteid hariduselu uuendustest. Ühtlasi kasutame võimalust, et hõigata: “Oleme uhked oma kooli ja kogukonna üle!” Nimelt jagame teiega oma rõõmu kooli ja kogukonna uuendusmeelsuse üle.
Pühajärve põhikooli ja lasteaia õpetajad, õpilased ja lastevanemad külastasid 21. augustil Tallinnas asuvat Roccal al Mare kooli. Lisaks koolide omavahelisele koostöö tugevdamisele kinnitas kohtumine hariduse sisuliste uuenduste vajalikkust. Muuhulgas tõdeti üheskoos uue õppekava kontekstis sotsiaalsete pädevuste omandamise olulisust. Isiksuse, õpikeskkonna ja väärtuskasvatuse olulisust. Arutati kooli ja kogukonna omavaheliste suhete ning koostöö vajaduste ja võimaluste üle.
Kohtumine andis tublisti motivatsiooni ja indu, eelkõige tänu Roccal al Mare koolipere avatud suhtumisele ning nakatavale entusiasmile. Koostöö kaudu on võimalus jagada kogemusi, viia läbi nii õpetajate kui ka lastevanemate koolitusi ja luua ning kasutada ühiseid õppematerjale.
Pühajärve kooli kõrval tegutsev Pühajärve haridusselts on otsustanud koolile suuremat tuge pakkuda. Seltsi eesmärk on kohaliku kogukonna, õpetajate, lastevanemate arendamine ja koolitamine. Haridusselts korraldab igal aastal väärtuskasvatuse teemalist seminari, lisaks toimuvad koolitused, õppereisid. Seltsi eestvedamisel toetatakse kogukonna majanduslikus kitsikuses olevaid peresid. Uuel õppeaastal püütakse koos kogukonnaga laiendada ka laste huvihariduse võimalusi.
Tähtsaks uudiseks on ka ühine otsus viia avastusõpe Pühajärve põhikooli õppekavasse nii lasteaias kui ka algklassides süsteemselt.
Uurimuslik õpe ehk avastusõpe on võimalus uues riiklikus õppekavas sätestatud ellu rakendada. Avastusõppe kaudu on võimalus suurendada õpilaste motivatsiooni ja huvi. See aitab avardada võimalusi laste mitmekülgseks arenguks. Augustikuu alguses osalesid Pühajärve lapsed Käärikul metsaülikoolis toimunud avastusõppe näidistunnis. Tagasiside nii laste kui ka vanemate poolt on igati positiivne. Ja see innustab kooliperet edasi. Avastusõppe metoodika ja õppematerjalide omandamiseks vajaliku raha leiavad lastevanemad koostöös haridusseltsiga.
Oluliseks avastusõppe ellurakendamisel on lastevanemate teavitamine, kaasamine, koolitamine, et veelgi tõhusamalt lapsi toetada, julgustada ja motiveerida. Tihedat koostööd planeeritakse ka Tartu katoliku kooliga, kus juba aastaid on avastusõpet süsteemiselt ja järjepidevalt edukalt praktiseeritud.
Head lugejad, kooliga vähem või rohkem seotud inimesed! Tulge lööge ka kampa! Õpime ja areneme üheskoos. Püüame panustada aega, mõtteid ja tegusid, et aidata luua soodne ning innustav keskkond arenemiseks, õppimiseks nii koolis kui kodus. Mõtleme, mida saame ette võtta ja ära teha, et meie lastes oleks rohkem rõõmu ja huvi õppimise suhtes. Loome üheskoos areneva ja hooliva kogukonna, mis aitab kaasa tõhusamale kooli ja kodu koostööle ning loob tingimused vastastikkuseks õppimiseks ja
innovatsiooniks.
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas eile koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Raplamaal esile tõstetud Urve ja Valter Uusbergi perekonda Rapla vallast.
Urve ja Valter Uusbergi perekond pälvis tunnustuse tänu pikaajalisele panustamisele kogukonna kultuuriellu ning noorte innustamisele tegelema teatri ja muusikaga. Uusbergide peres on üles kasvanud kolm last, kes on kõik sarnaselt oma vanematele aktiivsed ühiskonnaliikmed. Pereema Urve on Rapla usaldustelefoni algataja, Riinimanda kooride looja, psühholoog ja muusikaõpetaja. Pereisa Valter on aastaid vedanud Rapla teatrielu. Poeg Uku on lavastaja ja näitleja, Pärt väga omanäoline helilooja ja koorijuht (kammerkoor Head Ööd Vend) ning Andero psühholoog ja õppejõud Tartu Ülikoolis.
Pere tegevus on Raplas olnud tuntav ja teatud aastakümneid ning väikese kogukonna jaoks hindamatu. Uusbergide juhendatud laulukoorides on suureks kasvanud põlvkonnajagu muusikat armastavaid ja musitseerivaid noori.
Eesti külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi “Kogukonna pärl” eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.
Haapsallased alustasid annetuste kogumist, et püstitada eelmisel aastal surnud legendaarse linnakodaniku Gunnar Ollo mälestuseks skulptuur, kirjutab Läänlane.
1925. aastal sündinud Gunnar Ollo on Haapsalus mitme põlvkonna jaoks ilmselt üks tuntum linnakodanik, keda kohtas iga päev linnapildis jalutamas, möödujailt viisakalt sigarette või münte küsimas ja taarat kogumas. Gunnar oli teretulnud Haapsalu kohvikuis, kus teda ootas tasuta kohv või kõhutäis. Gunnar oli alati viisakalt riides – ülikonnas ja triiksärgis. Gunnar Ollo suri möödunud aasta külmal veebruariööl oma kodu juures.
MTÜ-s Haapsalu Kunstivara tegutsev Aita Mölder kutsub nüüd inimesi üles, et valmistada Gunnar Ollole pronkskuju. Enamik linna- ja loomerahvast, keda Mölder küsitles, pakkus, et Gunnari kuju peaks seisma linnatänaval (hea kohtuda, tervitada ja pildistada).
Elusuuruses Gunnari kuju valamine pronksi maksab umbes 40 000 eurot, plastiktehnikas kuju poole vähem.
Kes soovib ettevõtmises kaasa lüüa, saab teha annetuse: MTÜ Haapsalu Kunstivara, arveldusarve: 221021855042, Swedbank. Lisada kindlasti märksõna Gunnar.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) algatas järjekordse ettevõtlikkusprojektide konkursi, mille eesmärgiks on arendada üldist ettevõtlikkust ning tõsta ettevõtlusteadlikkust ja –aktiivsust. Projektide esitamise tähtaeg on 24. september. Konkursi läbiviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Konkursile oodatakse projekte, mis on suunatud kas potentsiaalsetele alustavatele kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtjatele või õpilastele-üliõpilastele. Projektid tuleb ellu viia ühe aasta jooksul, projekti maksumus peab jääma vahemikku 1600–10 000 eurot.
Konkursile laekunud projektidest koostatakse pingerida, millest parimad saavad võimaluse projekt ellu viia. Konkursi projektide elluviimiseks on eraldatud 90 000 eurot.
Konkursi täpsemad tingimused ning taotlusvorm on EASi kodulehel www.eas.ee/ettevotlikkus, samast leiab ka konkursi eelmise vooru tulemused.
Projektid tuleb esitada allkirjastatult märksõnaga „Projektikonkurss” elektrooniliselt aadressil Sirje.Tuvi@eas.ee või tavaposti teel: EAS, Sõbra 56, Tartu, 51013.
Augustikuu 4. päeval kogunes Võrumaale Plaanile üle 120 inimese paikkonna päeva ja kooli kokkutulekut pidama. Plaani paikkonna ajalugu uurinud Uno Ojala põhjaliku ajaloolise ülevaate järel esitleti kohalolijatele värskelt trükikojast saadud raamatukest „Meie kooli lugu. Plaani kool 1872-1969“.
Kogutud materjali pani raamatuks kokku Juta Sikk ja see sai päris mahukas – 207 lk. Selles on kõigepealt esitatud kooli ajalugu, mille käsikirjaline materjal pärineb kooli kauaaegselt õpetajalt Aale Otsalt. Selles olnud fakte ja arve on kontrollitud ja täpsustatud ning lisatud arhiivimaterjalidest saadud infot.
Kuna koolis töötanud õpetajad olid väga agarad kohaliku kultuurielu eestvõtjad ja selles kaasalööjad, siis on raamatus omaette osa sellele tegevusele pühendatud. Eelkõige on kajastatud Plaanil aastakümneid tegutsenud laulu- ja muusikaseltsi „Helin“ ettevõtmisi.
Eesti ajalooarhiivi materjalidele tuginedes on antud põgus ülevaade kooli tegevusest sellel ajal, kui kirikukoolis lapsi õpetasid preester ja köstrid. Mitmete Plaanil koolis käinud õpilaste, siin töötanud õpetajate ja teenistujate (kokku 34 inimest) meenutused ja mälestused käsitlevad erinevaid aegu ja episoode ning annavad mitmekülgse ja särava pildi koolielust, aga ka tolleaegsest elust-olust. Loe edasi: Ilmus Plaani kooli raamat
29. septembril toimub Meremäe vallas Piusa jõe ürgoru jooks. Jooks toimub tähistatud matkarajal. Kui mahti jooksmisest üle jääb saab näha ka Eesti kõrgeimat liivakivipaljandit – Härma müürimäge.
Vali enda võimetele sobiv distants! Aga aeg alustada treeningutega!
9.-16. septembril on kõik huvilised oodatud osalema Valgamaa seenepäevadel.
Huvilistel on võimalus osaleda mükoloogide juhendatavatel seeneretkedel, kuulata loengut, külastada seenenäitusi, seentega lõnga värvida, osaleda seenekulinaaria ning seente makropildistamise koolitusel. Seenepäevade tegevused toimuvad Valga muuseumis (Vabaduse 8, Valga), Valga avatud noortekeskuses (J. Kuperjanovi 9, Valga), Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää) ning Tõrvas. Kõik üritused, va. Valga seenenäitus, on tasuta.
Saaremaa kogukonna pärl 2012: Tiina ja Rein Oleski pere.
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Saaremaal esile tõstetud Tiina ja Rein Oleski perekonda Leisi vallast Metsküla külast. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.
Tiina ja Rein Oleski perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele eluhoiakule ning külarahva kaasamisele kogukonna ühistesse tegemistesse. Tiina ja Rein ning nende kolm last on olnud külaseltsi asutajad ning põhilised ideede algatajad ja ürituste korraldajad. Oleskite pere on alati tegus, abivalmis ja leidlik takistuste ületamisel, nad on humoorikad, elurõõmsad ja vahetu suhtlemisega, innustades kõiki ühiselt tegutsema, hoidmata kokku oma aega ja vahendeid. Tugevad peresidemed soodustavad ka külas eri põlvkondade ühistegemisi.
Oleskite algatusel on saanud traditsiooniks palju sportlikke üritusi: talvine spordipäev, suusamatk vabariigi aastapäeval, kevadine jalgrattamatk, jooks ümber Tuhkana järve, triatlon, petankietapid, lauatennise- ja koroonaturniirid. Tänu ühistele tegemistele on küla muutunud ühtehoidvaks ning atraktiivseks ka nooremale põlvkonnale.
Regionaalminister Siim Valmar Kiisler märkis, et ühe kogukonna teevad tugevaks aktiivsed inimesed ja tugevad pered, kes asju ette võtavad ning ühiselt terve kogukonna heaks panustavad.
“Hästi lihtne on kapselduda ainult enda tegemistesse ja oodata, et keegi teine tuleb ning elu paremaks muudab. Aga just sellised hoolivad inimesed, kes saavad endaga hästi hakkama ja peavad lugu ka ühistegemisest, muudavadki elu maal paremaks ja rõõmsamaks,” lausus Kiisler. “Olen uhke, et Eestimaal leidub nii palju nii tublisid peresid. Kui õpetajaid peetakse maa soolaks,
siis need pered on tõelised kogukonna pärlid.”
17. augustil toimus Meremäel üritus “Annan ära”. Üritusele toodi mittevajalikke ja korras asju, riideid, jalanõusid, lelusid ja palju muudki. Enampakkumisele toodud eraisikute ja talude poolt annetatud esemete oksjonil koguti raha Meremäe noortekeskusele slackline’i ostmiseks.
“Annan ära” päeval sai valida vajalikke, sobivaid ja kauneid esemeid. Hea tahtena ja rahata andmine ja võtmine pakkus paljudele rõõmu. `Õnnevalemi` käivitamine õnnestus hästi ning järgmine samalaadne üritus toimub Obinitsa külakeskuses neljapäeval, 30. augustil kella 16-18. Heategevuslikult korraldatakse Obinitsas enampakkumine, esemete alghind on 1 euro. Oksjonile tulevad kaltsuvaip, Hiina õnne ikoon, raamatuid ja muid esemeid, erinevat sorti koduleiba ja palju muud. Kogutud raha kasutatakse Obinitsa külakeskuses asuva noortetoa sisustamiseks.
Telesaate “Terve Eesti” salvestamine perekond Teppanite kodus. Foto: Maiu Veltbach
Eesti Televisioon alustab septembris uue saatesarjaga „Terve Eesti“. Saatesari koosneb kümnest saatest, salvestused viiakse läbi üheksas maakonnas. Augusti keskpaigas külastas võttegrupp Jõgevamaad. Saate salvestus toimus Torma vallas perekond Teppani kodus.
Lisaks maakonna ekspertide soovitustele saab saates lustakates võistlustes end proovile panna ka perekond ise. Saates tuleb juttu populaarsest rulluisutamisest, hommikusöögi ja koduse toidu olulisusest ning vaatluse all on ka selja tervis ja tervisespordiga tekkida võivad vigastused.
Jõgeva maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialisti Maiu Veltbachi sõnul esinevad telesaates “Terve Eesti ” Teppanite pere lapsed. “Sõna saavad maakonna eksperdid füsioterapeut Martin Toht, uisutamistreener Väino Treimann ja kokanduspedagoog Anneli Peterson,” ütles ta.
Saate eksperte aitas valida Jõgevamaa Tervisenõukogu, saates võistelnud pere leidis režissöör Marit Ummelas.
“Saates osalejatel oli rääkida palju huvitavat ja kasulikku. Me olemegi pidanud mõttekaks kaasata ekspertideks asjatundjaid maakondadest, kus parajasti saadet salvestame,” ütles Marit Ummelas. Saatejuhiks on Hannes Hermaküla.
Saatesari algab 9. septembril, Jõgevamaal salvestatud saatele on võimalik telerite vahenduse kaasa elada 23. septembril.
Tänavune vabakonna suvekool toimub 7.–8. septembrini Jänedal, seekordseks teemaks on töö liikmete ja võrgustikega.
Pärast 13 aastat EMSL-i suvekoole tuleb tänavune suvekool teistsugusena: korraldajatena on jõudusid ühendanud Arengukoostöö Ümarlaud, Avatud Eesti Fond, Eesti külaliikumine Kodukant, Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, sihtasutus Domus Dorpatensis ning Uue Maailma Selts. Ja EMSL ise ikka ka. Rahastab KÜSK.
Savikrohvi koolitus toimub 1. ja 2. septembril Kõnnu talus Kõnnujõe külas Tabivere vallas. Korraldajaks MTÜ Kõnnujõe Kogukond.
Koolituse käigus õpitakse:
1. Kuidas savikrohvi ise valmistada, leida vajalikud lähteained.
2. Millises vahekorras materjale segada ja kuidas erineva otstarbega segusid valmistada.
3. Millised on vajalikud tööriistad.
4. Kuidas krohvida erinevaid pindasid.
5. Saab tutvuda eelmistel koolitustel valminud rakettahju ja ümara leiva/pizza-ahjuga.
RMK (Riigimetsakeskus) kinkis Tallinna lasteaedadele palke (24 jämedat 4m palki) õueõppeklasside istepinkide jaoks. Nüüd aga oleks kiiresti abi vaja, et homme, 25. augustil palgid Rapla lähistelt Tallinna tuua. Otsitakse ned, kes saaks transpordiga aidata, eriti hea oleks veoauto olemasolu. Ühtlasi oleks tarvis tugevaid mehi, kes oskaks mootorsaega ümber käia ja/või aitaks palke ja palgijuppe autodesse tõsta.
Tänulikud oleksid need lasteaiad, kes endile õuesõppeklasside jaoks neid palgijuppe soovisid. Kõik on dokumenteeritud ja ametlik, palgid on loetud, iga jupp peab omanikuni jõudma.
Vaja on kaasa võtta saag, bensiini, saele teritusriistad, jalga kindlasti kummikud.
Muu lisainfo (täpne asukoht) saadetakse abilistele isiklikule meilile.
Oma osalemissoovist saab teada anda Facebook’i kommuunis (https://www.facebook.com/mahattv), lissel.lunden@gmail.com või tel 5563 9031 (Lissel).
25. augustil kohtuvad Moostes kunsti- ja sotsiaalpraktikate Keskuses MoKS toimuval sümpoosionil „Käsi, missind toidab“ omaalgatuslike kultuuripraktikate vedajad ning valdkonna uurijad. 20aastatiseseisvust onühiskonnaleselgeksõpetanud neoliberaalsekapitalismi toimemehhanismidjaretoorika; millisedonselfoonil olustikjatoimimiskeskkond,probleemidningvõimalusedomaalgatuslikelekultuuripraktikateleLõuna-Eestis? Kokkusaamiseteemaksongi Eestikultuuripoliitikaregionaalnemõõdevõrguajastul jaurbaniseeruvasmaailmas,kus geograafilineasukohtkaotabjärjestenamtähtsust.
Tiheda programmiga töise sümpoosioni raames uuritakse nii korraldustöö kitsaskohti, läbipõlemisfaktoreid kui ka ääremaastumist. Üldise teoreetilise konteksti loovad Egge Kulbok-Lattiku ja Aet Annisti ettekanded, regionaalse kultuurikorralduse mehhanismidele heidavad valgust Põlva ja Võru maavalitsuste kultuurijuhid. Omaalgatuslike kultuuripraktikate vajadusi kaardistavad ning kogemusi jagavad Madis Mikkor, Hendrik ja Kadi Noor (Sänna kultuurimõis), Lemmit Kaplinski (NELK, Tartu), Imbi Paju (kirjanik ja produtsent, Võtikvere raamatuküla), Rael Artel, Kaisa Eiche (ART IST KUKU NU UT), Helen Tammemäe (vabakutseline kultuurikorraldaja, Müürilehe peatoimetaja), Anders Härm (EKKM, Tallinn), Kauksi Ülle ja Evar Riitsaar (kirjanik ja kunstnik, Halas Kunn asutajad), Siiri Kolka (MoKS), Mari Kartau (kunstikriitik ja kuraator), Oove Allmaa (Meleski kultuurivabrik), Raul Oreshkin (Tartu loomemajanduskeskus) jt. Loe edasi: Moostes arutletakse homme omaalgatuslike kultuuripraktikate teemal
Kuhjavere teatrifestivali patroon Kalju Komissarov. Foto: erakogu
Eelmise nädala laupäeval ja pühapäeval Suure-Jaani vallas Kuhjaveres peetud külateatrite festivali olulisemad märgusõnad olid näitlejate enutsiastlik ja keskendunud mäng ning publiku vaimustatud kaasaelamine. Kultuuriminister Rein Lang kiitis sündmusel eestlaste tahet ja pealehakkamist rahvakultuuri arendada. Näiteseltskondadele jagas nõuandeid festivali patroon Kalju Komissarov.
VIII Kuhjavere külateatrite festivali avas külavanem Romeo Mukk. Peakorradaja Urve Mukk ütles, et laupäeval kogunes Kuhjaveresse tublisti üle 400 näitleja ja pealtvaataja.
“Autosid teatrihuviliste seltskondadega tuli pidevalt juurde,” lausus Mukk. “Pühapäeval korrigeeris hommikupoolne vihmasadu mõneti publiku arvu. Näitlejaid see ei heidutanud. Keskendunult mängiti paduvihmas ja teeniti tugev aplaus.”
Festivali külastanud kultuuriminister Rein Lang väljendas oma sõnavõtus vaimustust Eesti erinevates paikades püsiva tõsise huvi üle teha harrastusteatrit: “Eestlaste tegevus rahvakultuuri säilitamisel ja arendamisel on maailmas ainulaadne ja austust vääriv. Teistele piirkondadele tasub eeskujuks tuua Kuhjavere elanike head koostööd nii külasiseselt kui ka toetajate ja abistajatega kaugemalt, see tagab teatripäevade igakülgse kordamineku, ” toonitas Lang.
Ikka koos Kalju Komissaroviga
Kuhjavere teatripäevade patroon, Viljandi kultuuriakadeemia juhtiv teatriõppejõud Kalju Komissarov nimetas sündmust igati huvitavaks ja põnevaks. Ta ütles vahetult pärast näitemänge igale trupile oma arvamuse lavastamisest ja näitlemisest ja andis soovitusi edasipidiseks. Loe edasi: Kuhjaveres mängiti kahe päevaga 20 näitemängu
Andres Maimiku lühimängufilmi otsitakse mängima naisi ja mehi alates 45. eluaastast. Kehastada tuleb hõbepulmapeo külalisi. Sõnalisi rolle on vähe, pigem vajatakse lõbusaid inimesi peolauda sööma-jooma-jutustama, perekonnavalssi tantsima jne. Tulla võib nii üksi kui ka koos paarilise või suurema seltskonnaga. Eriti oodatud on mehed ja paarid!
Filmi “Hõbepulm” peaosades mängivad Eero Spriit, Anne Reeman ja Carmen Mikiver ning see on tragikomöödia eestlaslikust hõbepulmapeost, mille käigus kerkivad pinnale aastaid allasurutud piinlikud peretülid, konfliktid ja vihad.
Võtted toimuvad 27.-31. augustini Pärnus Lina tänavas, pulmalistel tuleb kohal olla neli päeva. Võtteplatsil saab tasuta süüa ja juua ning muidu lõbusat äraolemist. Kui oled huvitatud, küsi kohe lisainfot tel: 5382 0709 või kirjuta: hobepulm@gmail.com.
Et leida lipp, mida võrokesed omaks peavad, korraldab Võro Selts VKKF võrokeste lipu konkursi.
Igaüks võib esitada sügiseseks pööripäevaks (22.09.2012) enda arvates sobivaima lipukavandi. Nende seast valib komisjon välja kaks kuni neli kõige paremat tööd, mille hulgast rahvas valib võrokeste lipu. Rahvahääletusele minevate tööde autorid saavad rahalise auhinna. Konkursi auhinnafond on 500 eurot.
Välja valitud lipp on kõigile võrokestele vabaks kasutamiseks ja tuleb esimesele suurele väljanäitamisele kolmandal Uma pidol 1. juunil 2013 Võrus Kubija laululaval.
Konkursi tingimusi saab lugeda Internetis kodulehelt www.voroselts.ee.
Konkursi korraldamist toetab Vana Võrumaa kultuuriprogramm.
Lisainfo:
Triinu Ojar, triinu.ojar@wi.ee, tel 533 22 153.
Võro Seltsi VKKF esimees
