Elina Allas

Verekeskus ootab doonoreid 8. detsembril
Rakvere kultuurimajja

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 8. detsembril kella 10-14 Rakvere kultuurimajas (Kreutzwaldi 2) toimuvale doonoripäevale.

” Verekeskus tähistab jõulukuud eriliselt – pakume doonoritele piparkooke, mandariine, jõuluglögi ning toimub jõululoterii, kus jõulumeeleolu aitavad luua enam kui 30 Eesti ettevõtet, muuseumi ja teatrit,” ütles verekeskuse arendusjuht Ülo Lomp. “Kõigi detsembris verd loovutanud doonorite vahel loositakse välja Tallinki poolt välja pandud Tallinn-Stockholm-Tallinn kruiis neljale.”

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron tänab sel aastal Eesti elu edendajaid ja pakub neile poole soodsamat reisimisvõimalust detsembri esimeses pooles 7.-20. detsembrini terves Eestis ükskõik millisel marsruudil poole soodsamalt. Sooduspiletit saab osta ainult rongist ning soodustused ei summeeru, kuid Elroni Kuu Kangelase tavaklassi pilet kehtib vabade kohtade olemasolul ka I klassis.

Viimati olli Rakveres doonoripäev 24. novembril ning siis soovis annetada verd 72 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 66 doonoril ning kokku sai ligi 30 liitrit hinnalist verd.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta.
Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Meestel peab kahe vereloovutamise vahel olema 60 päeva ja naistel soovitavalt 90 päeva.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud teha ka paljusid plaanilisi operatsioone, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee ning Facebooki fännilehelt “Doonorid ja Sõbrad”

Traditsiooniline Lõuna-Eesti turismikonverents toimub
8. detsembril Jääaja keskuses

Traditsiooniline Lõuna-Eesti turismikonverents toimub 8. detsembril Jääaja keskuses (Saadjärve 20, Äksi, Tartumaa) algusega kell 10.

Jääaja keskus Foto Urmas Saard — Jääaja keskus. Foto: Urmas Saard

Lõuna-Eesti turismikonverents on turismiaastat kokku võttev iga-aastane sündmus, mis sellel aastal keskendub digitaalsele turundusele ning selle olulisusele turismis. Ettekannetes antakse ülevaade tänavuse aasta väga edukast digitaalkampaaniast Epic Estonia. Konverentsil jagatakse mitmeid praktilisi näpunäiteid: kuidas siduda kogu kommunikatsioon tervikuks, kuidas kasutada erinevaid online-kanaleid edukaks turundamiseks, kuidas muuta probleemid ärivõimalusteks Garage48 Tourism näitel, mille raames valmis mitu põnevat rakendust jpm.

Konverents kulmineerub konkursi “EHE Lõuna-Eesti” nominentide ja võitjate väljakuulutamisega. Lõuna-Eesti parimaid tunnustatakse kahes kategoorias: parim turismisündmus 2015 ja parim turismiobjekt 2015. Samuti toimub Tartu vallavalitsuse fotokonkursi “Vooremaa voorused 2015” parimate tunnustamine. EHE Lõuna-Eesti konkursile on võitjatele auhinnad välja pannud Jääaja keskus.

Konverentsi ettekannete sisu ja ajakavaga saab lähemalt tutvuda SA Lõuna-Eesti Turism kodulehel.

Spontaanne rassismivastane meeleavaldus tõi Tartus kokku üle 100 inimese

Sotsiaalvõrgustikust spontaanse reaktsioonina alguse saanud meeleavaldus rassismi vastu tõi laupäeval Tartus kokku üle 100 inimese, peeti kõnesid ja süüdati Emajõe ääres küünlad, et tuua valgust rassismist pimestatud südemetesse.

Meeleavalduse idee sai alguse sotsiaalvõrgustikus toimunud aruteludest “Massiimmigratsiooni vastase meeleavalduse” üle, mille varjamatult rassistlikule sõnumi tasakaalustamiseks otsustati korraldada vastumeeleavaldus.

“Immigratsioonivastaste tõrvikurongkäik ei väljenda Eesti enamuse seisukohti,” kinnitab aktiivne toetaja Triin Sepp. “Mulle ja mu sõpradele on isiklikult vastuvõetamatu, kui minu läheduses ja mu riigis propageeritakse valeväidetele ja desinformatsioonile tuginedes rassistlikke vaateid.”

Esmalt eesti ja seejärel inglise keeles peetud meelevalduse avakõnes tuletas ürituse korraldaja Luule Lille meelde ÜRO ametlikku rassilise diskrimineerimise määratlust, mille kohaselt hõlmab see diskrimineerimist rassi, rahvuse või etnilise päritolu järgi. EKRE, RÜE ja Euroopa Rahvusrinde sihtasutus eksivad nende rahvusvaheliste ja Eestis ametlikult kehtivate põhimõtete vastu.

“Ma heidan teile ette vaenu õhutamist. Ma heidan teile ette valeinformatsiooni levitamist. Ma heidan teile ette rahvale valetamist ja vassimist eesmärgiga propageerida rassistlikke vaateid,” rõhutas oma kõnes Luule Lille. “Paljudest allikatest on näha ja kuulda, et rassism, mis polnud varem Eestis eriti suureks probleemiks, mõjutab aina enam siin viibivate välismaalaste elu negatiivselt.”

Luule Lille kutsus üles loobuma hirmust pagulaste ja võõraste kultuuride ees ning lõpetama hirmu õhutava ja alavääristava sildistamise: “Juttudel sellest, et meie ühiskondlikud väärtused erinevad mingil olulisel määral pagulaste päritolumaade omadest, ei ole faktilist alust. Armastus, austus ja sõprus on väärtused, mis ei tulene religioonist või päritolust ning kui meie neid üles ei näita, siis oleme meie need, kes tsivilisatsioonist kaugenevad.”

28. novembril kl 16:30 pimendatud Tartu Ülejõe pargis Treffneri kuju ees platsil alanud meeleavaldus kulges rahulikult, kohal oli üle 100 tartlase, nii noori kui vanu ning peeti seitse kõnet. Meeleavaldus lõppes kl 18, mille järel saabus pargihooldus ning asendas platsi lampides puuduvad pirnid.

Võrumaa vabaühenduste päeval tunnustati kodanikuühiskonna tegusaimaid

Võrumaa tegusaimad kodanikud aastal 2015. Paremal 2015. aasta kõige tegusam kodanik Tuuli Pähn Juba külast. Foto: Võrumaa Arenguagentuuri FB leht. — Võrumaa tegusaimad kodanikud aastal 2015. Paremal 2015. aasta kõige tegusam kodanik Tuuli Pähn Juba külast. Foto: Kalle Nurk.

Võrumaa vabaühenduste päeval kultuurimajas Kannel tunnustati Võrumaa tegusaid kodanikke, toimekaid ühendusi ning ettevõtteid, kes neid toetavad. Laureaadid on Tuuli ja Vello Pähn, MTÜ Luutsniku Külaselts ning OÜ Sän&Män.

Võrumaa tegusaimad kodanikud on Juba külaseltsi eestvedajad Tuuli ja Vello Pähn. Muuhulgas öeldi Tuuli ja Vello kohta tunnustamisele esitades: „Tänu Pähnade perele on tekkinud kokkuhoidev ja sõbralik kogukond ning aktiivne külaelu.“

Võrumaa raamatukogudes ning internetis korraldatud rahvahääletusel sai enim toetust Antsla gümnaasiumis toimetava noorte foto- ja loodusringi üks eestvedajatest Tiina Ploom.

Võrumaa toimekaim ühing 2015 on MTÜ Luutsniku Külaselts, kes on vanasse külakauplusesse loonud ja loomas võimalusi kogukonna inimestele. Külaseltsi üks eestvedajatest Aili Valb ütles tunnustust vastu võttes: “Seistes kõigi teiste väärikate kandidaatide kõrval, ei osanud sellist tunnustust oodata, aga ju siis on hetk tunnustada väiksemaid, et anda indu edasi toimetada.“

Selleks, et aidata, ei ole palju vaja: tahtmist, sõbralikku suhtumist ning abivalmidust. Võrumaa kodanikuühiskonna toetaja 2015 OÜ Sän&Män juhatajal Taivo Tuusisel on need omadused olemas.

Kokku esitati tunnustamiseks 15 kodanikku, 12 ühendust ning viis ettevõtet. Laureaadid valis töögrupp, kus oli esindatud SA Võrumaa Arenguagentuur, Võru maavalitsus, Võru linnavalitsus, Võrumaa omavalitsuste liit, Võrumaa partnerluskogu ja Eesti kodanikuajakirjanduse selts.

Homme saab Võrus nõu võrdse kohtlemise teemal

28. novembril kella 11.30-13.30 annavad võrdõigusvolinik Liisa Pakosta ja voliniku kantselei jurist Siiri Grünbaum kodanikele võrdse kohtlemise teemal nõu. Nõustamine toimub Võru Kandles vabaühenduste päeval.

Lisainfo leiab siit: http://www.vordoigusvolinik.ee/norra-projekt/noustamine/

Tööandjatel on võimalik küsida infot selle kohta, kuidas oma organisatsioonis võrdne kohtlemine tagada.

Otepää tunnustas politseinikke ja abipolitseinikke

20. novembril tunnustati Eesti Politsei 97. aastapäeva puhul Otepää valla tublisid politseinikke ja abipolitseinikke.

Otepää vallas pikka aega olnud politseinike ja abipolitseinike tunnustamist korraldab Otepää vallavolikogu korrakaitsekomisjon. Karupesa hotellis toimunud pidulikul õhtusöögil tunnustasid ja tänasid Otepää korrakaitsjaid volikogu esimees Kuldar Veere, vallavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Viljar Teder ning vallavanem Kalev Laul. Külalisena viibis kohal Valga politseijaoskonna juht Tiit Allik.

Otepää vallavanem Kalev Laul ütles, et heameel on tõdeda, et Otepää piirkonnas on nii palju tublisid politseinikke ja abipolitseinikke.

“Otepääle, kui turismipiirkonnale on väga oluline, et meil oleks tagatud kord ja turvalisus, seega on iga siin töötav politseinik ja abipolitseinik erilise tänu ja tunnustuse ära teeninud,” sõnas Kalev Laul. “Otepää vald teeb kõik endast oleneva, et meil oleks ka edaspidi politseiga väga hea koostöö.”

Otepää valla tänukirja said politseiametnikud:

Loe edasi: Otepää tunnustas politseinikke ja abipolitseinikke

Põllumajandusettevõtete investeeringutoetus
saab mitu muudatust

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega muudetakse põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse tingimusi: minnakse üle elektroonsele menetlussüsteemile, muutuvad toetuse raames liisingu kasutamise põhimõtted ja lüheneb investeeringuobjekti sihipärase kasutamise järelevalveperiood.

“Põllumajanduse investeeringutoetuse taotlemiseks on edaspidi võimalik avaldust esitada vaid läbi PRIA e-teenuse keskkonna,” ütles maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban. “Põllumehe jaoks muutub taotlemine lihtsamaks, kiirem menetlusprotsess võimaldab PRIA-l toetuse määramise otsused teha kiiremini.”

Teine suurem muudatus puudutab liisingu kasutamist investeeringuobjekti ostmisel. Kui seni maksti toetus kogu ulatuses ühe korraga liisinguandjale, siis edaspidi makstakse see kuludokumentide alusel otse toetuse saajale. Toetuse saaja võib ühe taotluse kohta esitada PRIAle maksetaotluse koos tehtud kulusid tõendavate kuludokumentidega kuni neljal korral ühes kalendriaastas. “Uue süsteemiga võivad kaasneda suuremad intressikulud, kuna enam ei vähendata kohe liisinguperioodi alguses investeeringuobjekti maksumust toetuse võrra,” selgitas Gorban.

Loe edasi: Põllumajandusettevõtete investeeringutoetus
saab mitu muudatust

Sotsiaalkindlustusamet teavitab abivahendite süsteemi korralduse muudatustest

Alates 1. jaanuarist 2016 muutub põhjalikult sotsiaalvaldkonna abivahendite teenuse korraldus, muutes teenuse inimesele kättesaadavamaks ning asjaajamise kiiremaks.

Isikliku abivahendi kaart

Alates 1. jaanuarist 2016 võtab uute isikliku abivahendi kaardi taotlusi vastu Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Samuti hakkab Sotsiaalkindlustusamet vajadusel väljastama kaardi duplikaate.

Kaardi või duplikaadi taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile vastav taotlus e-posti või posti teel või pöörduda SKA klienditeenindusse. Taotluse vorm on leitav SKA kodulehelt (rubriik: blanketid). Klienditeeninduste asukohad ning lahtiolekuajad leiab SKA kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee .

Abivahendi saamiseks, mis ei ole otseselt seotud inimese töötamisega töökohal, peab inimesel olema õigustatus, arstitõend või rehabilitatsiooniplaan ning kehtiv isikliku abivahendi kaart (edaspidi IAK).

Loe edasi: Sotsiaalkindlustusamet teavitab abivahendite süsteemi korralduse muudatustest

2. detsembril Tartu tantsuklubis
Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi

Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi Põlvamaal Cantervilla lossis toimunud hõimurahvaste õhtul 14. oktoobril 2015. aastal. Foto: Svetlana Roht

Tartu tantsuklubis võõrustab 2. detsembril kella 20-24 Tiigi seltsimajas Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi, kelle osavõtul toimus Tartu tantsuklubi eelmise hooaja lustlik lõpetamine. Tantsuklubis kõlab õhtu jooksul külapidude tantsumuusika 20. sajandi algusest. Tantsulood on pärit nii Eestist kui ka laiast ilmast.

Mooste rahvamuusikakoolis tegutseb mitu täiskasvanute pilliklubi. Kui koolis õpib praegu ühtekokku ligi 90 õpilast, siis kolmandik nendest osaleb pilliklubide tegemistes. Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi eestvedajaks on südikas ja sihikindel Krista Sildoja. Pilliklubi on rahvamuusika koosmänguvorm, mille töö toimub juhendaja käe all igal nädalal ühekorraga mitme tunni jooksul. Palu õpitakse kuuldeliselt ning eesmärk on tantsumuusika kokkumängu harjutamine ning iga liikme individuaalne pillimänguareng omal instrumendil. Pilliklubid annavad üsna sagedasti kontserte ning osalevad tantsuõhtutel ansamblina. Kõik pilliklubi liikmed armastavad väga pillimängu ning tantsimist.

Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi 2015. aasta tegemisi tutvustav klipp meeleolu loomiseks: https://www.youtube.com/watch?v=ZKU4CputrNM&feature=youtu.be. Mooste Rahvamuusikakooli kodulehekülg: http://moosterahvamuusikakool.blogspot.com/

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Tartu tantsuklubisse lustima – nii tantsima, laulma kui ka musitseerima. Vahepeal saavad teisedki kohalolevad muusikud tantsijaid rõõmustada oma pillimänguga. Õhtu jooksul tantsitakse palju rahvatantse Eestist ja võõrsilt.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale ja tantsimiseks mugavad vahetusjalanõud.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Vaiglate kontsert pühapäeval Rõuge rahvamajas

Pühapäeval, 29. novembril kell 17 saab Rõuge rahvamajas nautida akustilist kontserti “Oled olemas”. Esinevad Raul Vaigla – basskitarr, Robert Vaigla – kitarr ja Marie Vaigla – vokaal.

Pääse 5 eurot.

Kuni jõuludeni on Rõuge rahvamajas avatud ka tikitud seinapiltide näitus. Tööde autorid on Rein Munsk ja Viitina Kunksmoorid.

Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumil oli ssalejaid üle 100. Omavalitsusjuhid ja halduseksperdid püüdsid kirjeldada positiivseid kogemusi, mis innustaks omavalitsusi lähema kahe aasta jooksul liituma.

Teame, et Eestis on külvatud paanikat omavalitsuste liitumise teemal. Fakt on ka see, et 1990ndate aastate lõpus oli Eestis 250 omavalitsust, praeguseks on ligi 50 võrra vähem. Novembris öeldakse kriteeriumid, millele tuleviku omavalitsus vastama peab, nõnda sõnas riigihalduse minister Arto Aas. See on juba teada: vähemalt 5000 elanikku

Kõigepealt said sõna pindalalt Eesti suurima valla esindajad Urmas Kristal ja Triin Matsalu. Ühineti aastal 2002. Liideti kolm omavalitsust: Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald. Vigala osales ka läbirääkimistel, kuid soovis iseseisva vallana jätkamist. Lisan, jälgides ühiskonnas ja piirkonnas toimuvaid muudatusi ning rahvastiku olulist vähenemist Vigalas, siis allakirjutajana ja läbirääkimistel osalejana leian, et nüüd 13 aastat hiljem oleksime ühinenuna elanikkonnale suutnud paremini mitmeid teenuseid pakkuda. Ühinemisplussideks loovad Märjamaa vallas mitmeid investeeringuid, kasvõi kultuurimajasse, milles peame nõu. Teisalt pärast ühinemist aktiviseerus ka külade liikumine.

Loe edasi: Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad

Meditatsioonihommikud Sänna kultuurimõisas

Alates 23. novembrist toimuvad Sänna kultuurimõisas meditatsioonihommikud. Meditatsioonihommikud toimuvad tööpäeviti (esmaspäevast reedeni) kella 8-8.45 Leiutajate külakooli ruumides (siseneda vasakust tiivast). Kohale saabuda tuleks vähemalt 5-10 minutit enne kella kaheksat.

Meeleharjutusi ehk meditatsiooni ehk mõtlust on läbi aegade tehtud lähtuvalt erinevatest motivatsioonidest. Kõige ilmsem põhjus on iseendas meelerahu ja seeläbi selguse saavutamine (aga ka kohtumine iseendaga, laskumine oma pärisolemusse jpm). Kui meel on selge, avar ja puhas, on inimene õnnelik, sõbralik ja hea enda ning teistega – ta maailm on muutunud. Muutuse kaudu iseendas muutub ka ümbritsev maailm.

Meeleharjutuste tegemisega kasvab inimese tähelepanelikkus ja taedlikkus oma tegudest, tunnetest ning motiividest. Selle teadlikkuse rakendamine igapäevaelus võib tuua kaasa väikeseid ja suuri positiivseid muutusi. Meeleharjutuste kroonjuveeliks on südame avatus ning armastuseenergia voolamine läbi keha, kõne ja meele nii argipäevas kui ka puhkehetkedel.

Koosviibimistel praktiseeritakse peamiselt budistlikust traditsioonist pärit harjutusi, nagu hingamise teadvustamine ja siira heasoovlikkuse arendamine. Lihtsalt istumise meditatsioon on väga võimas teekond iseenda pärisolemusse.

Meditatsioonil osalemine ei eelda teadmisi budismist või meditatsioonist.

Esmakordselt on valminud Põlvamaa kultuurikalender

Põlvamaa 2016. aasta kultuurikalendri esikaanel on jäädvustus 2015. aasta Ökofestivali perepäevalt.

Põlvamaa omavalitsuste liidu eestvedamisel on esimest korda ilmunud Põlvamaa kultuurikalender, mis koondab kuude lõikes olulisemad Põlvamaal toimuvad kultuurisündmused.

Kogu aastat hõlmava 2016. aaasta kultuurikalendri koostamise eesmärk on anda inimestele ülevaade Põlvamaal aasta jooksul aset leidvatest olulisematest kultuurisündmustest. Lisaks on aastakalender hea mainekujunduselement ning sümboolse tähenduse ja praktilise väärtusega kingitus. Ka Põlvamaa kultuuritöötajad on näinud vajadust aastakalendri koostamise järele, kuna sündmusi pikemalt ette planeerides on võimalik ka kuupäevi paremini kooskõlastada.

Põlvamaa kultuurikalender 2016 on lauakalendri formaadis ning 2016. aastaks on selles oma koha leidnud iga Põlvamaa omavalitsus – erinevate kuude fotod kajastavad põnevaid tegemisi Põlvamaa valdades, lisaks neid tutvustavad tunnuslaused ja vapid. Kalendri kujundus on inspireeritud Põlvamaa tunnuslogost ja -lausest “Põlvamaa – rohelisem elu”.

Kalender on müügil Põlva Kaubamaja Toiduaidas ja kodumaailmas ning Räpina turismiinfokeskuses hinnaga 2,89 eurot.

Kalendris toodud sündmuste ja ka teiste Põlvamaal toimuvate sündmuste kohta leiad lisainfot Põlvamaa portaalist.

Generaadio saatesari “Provintsi punk” avaldab 2016. aasta aktikalendri

Tartu kogukondade meediaplatvormil Generaadio on rõõm teatada, et saatesarja “Provintsi punk” tegijad kogusid kokku head ideed, heitsid seljast riided ning üllatavad varsti ilmuva 2016. aasta aktikalendriga. 13 fotost koosnev kalender kannab endas “Provintsi pungi” vaimu ning lisaks visuaalse ilu pakkumisele suunavad kalendri autorid tähelepanu Eesti elu kitsaskohtadele.

Raik Sõster, üks kolmest saatejuhist, seletab, et “Provintsi punk” sai alguse protestist, eriti protestist Eesti pungi vastu.

“Tundub nagu tahetakse igal võimalusel kõigest punki välja imeda,” sõnas Sõster. “Punk ei ole midagi sellist, millele saad ordeni ja hinnasildi külge pista ja öelda: “Tubli poiss” – seda nähes paned sa käe enda laste silmade ette. Kalendergi sai alguse samast protestivaimust: teha midagi, mis on korraga nii vastuvõetamatu, kuid samas omab kunstilist väärtust ja peidab endas ka sügavamat sõnumit.”

Esimesese vastuoluna tava-arusaamadele pole selles aktikalendriks modellideks fototöödeldud naised, vaid kolm meessaatejuhti. Näiteks protestiks seksismi vastu on kalendris kaetud kõik nibud.

“Millepärast peavad naistel olema nibud kaetud aga samas võid sa suvel tänaval näha higist nõretavaid pakse mehi enda nibusid eksponeerimas?” küsib Sõster.

Kalendris on esindatud ka muud teemad, mis provintsipunkareid ühiskonnas häirivad: homofoobia, võltsmoraal, sotsiaalne ebavõrdsus ja tehnoloogiasõltuvus.

Aktikalendri piltide ideed muutis reaalsuseks fotograaf Alan Proosa ning kalender maksab 30. novembrini kestvas eelmüügis 10 eurot. Kõigi ettetellijate vahel loositakse välja plakatid fotodega, mis kalendrisse ei jõudnud. Rohkem infot leiab Generaadio kodulehelt www.generaadio.ee ja facebookist www.facebook.com/generaadio.

Heategevusjooksjad kogusid haruldase haigusega Kellile 2500 eurot

Tänavu kevadel kaheksa harrastussportlase poolt ellu kutsutud heategevusprojekt “Heategevusjooks 2015” tõi SA TÜ Kliinikumi Lastefondile 2503 euro suuruse annetuse, mis suunatakse haruldase Otahara sündroomiga viieaastase Kelli toetamisse.

Aktsiooni raames läbisid kaheksa noort jooksuhuvilist Selveri linnajooksu sarja samal ajal pisikesele Kellile annetusi kogudes ja tema abistamise sõnumit levitades. Lisaks rahakogumisele sooviti algatusega juhtida avalikkuse tähelepanu haruldaste haigustega lastele ning nende vajadustele. Kui projekti esialgseks eesmärgiks seati oma sõpruskonna, sponsorite ja heade annetajate abil koguda Kelli toetuseks jooksuseltskonna poolt linnajooksudel läbitud kilometraažiga võrdväärne annetussumma ehk ligi 900 eurot, siis tegelikult suudeti seda eesmärki peaaegu kolmekordselt ületada.

Heategevusjooksu üks ellukutsujatest Siim Schvede peab aktsiooni igati õnnestunuks: “Seda tõestab ehedalt ka see, et suutsime koguda üle 2500 euro, mis on väga suur summa. Loodame väga, et kogutud rahast on Kellile abi.”

Kellil on diagnoositud üliharuldane Otahara sündroom ning talle määratud sellest tulenevalt sügav puue. Tüdrukul ilmnesid pärast sündi neelamisraskused, kaaluiive probleemid ja motoorikahäired. Oma haigusest tingituna Kelli ei istu, seisa, kõnni ega räägi, on hapnikusõltuvuses ning vajab iga päev eritoitu ja toidupaksendit. Lisaks tuleb lapse haiguse tõttu Kelli perel 4-5 korda nädalas sõita 25km kaugusel asuvasse Pärnu haiglasse taastusravisse ning käia tütrega pidevalt Tartus neuroloogi ja kopsuarsti juures. Lastefond on Kelli perekonda toetanud lapsele ravimite ostmisel, transpordikulude katmisel ning mitmete abivahendite soetamisel alates 2013. aasta sügisest.

Projektis osalesid harrastussportlased vanuses 19-33 eluaastat, kelle seas oli nii tudengeid kui tööinimesi ning nii mehi kui naisi, keda kõiki ühendab kirg spordi, eriti jooksmise vastu.

Analoogset projekti mõne heategevusorganisatsiooni toetamiseks plaanitakse korrata ka järgmisel või ülejärgmisel aastal.

Valmistoidu tarbimine näitab kasvu

Valmistoitu tootvad ettevõtted tootsid tänavu esimesel poolaastal ligi 100 miljoni euro väärtuses. Vaatamata välisnõudluse vähenemisele hoiab sisetarbimine ettevõtete müügitulu stabiilsena, selgub maaeluministeeriumis koostatud valmistoitu tootvate ettevõtete 2015. aasta I poolaasta ülevaatest.

“Majandussurutise perioodil vähenenud valmistoodete kodumaine tarbimine on nüüd juba mitmendat aastat tõusutrendis ning valmistoit moodustab üha suurema osa Eesti toiduainetööstuse toodangust,” ütles maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. “Kuigi Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite kehv majandusolukord on toonud kaasa valmistoidu ekspordi 8-protsendilise vähenemise, siis sisetarbimise toel püsis ettevõtete müügitulu siiski stabiilsena.”

2015. aasta esimesel poolaastal moodustas valmistoit 14,1 protsenti Eesti toiduainetööstuse toodangust ning see trend on alates 2010. aastast pidevalt kasvav.

Ligikaudu pool Eestis toodetavast valmistoidust eksporditakse. Kuigi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on valmistoidu eksport vähenenud kaheksa protsenti ja mitte-ELi riikidesse koguni ligi 25 protsenti, moodustab valmistoitu tootvate ettevõtete eksport kogu toiduainetööstuse ekspordist jätkuvalt ligikaudu 20 protsenti. Valmistoitu tootvates ettevõtetes töötas 2015. aasta esimesel poolaastal keskmiselt 2603 inimest.

Statistikaameti lühiajastatistika andmetel tegutseb Eestis keskmiselt 90-100 valmistoitu tootvat ettevõtet, ligikaudu 70 protsenti valmistoitu tootvate ettevõtete müügitulust annavad neli suuremat tööstust. Valmistoitu tootvate ettevõtetena käsitletakse ülevaates valmistoitude (salatid, võileivad jne), suhkru- ja kondiitritoodete, maitseainete ja -kastmete ning eritoitude (lastetoidud, dieettoidud, gluteenivabad toidud jne) tootmisega ning kohvi ja tee töötlemisega tegelevaid ettevõtteid.

Valmistoitu tootvate ettevõtete 2015. aasta I poolaasta ülevaade

Arutelu: Rahvusriigist rassismini – Iisrael, Palestiina, Eesti

Järgmisel reedel, 4. detsembril kutsub MTÜ Ethical Links Tallinnasse Suur-Kloostri 11 arutlema rahvusriigi ja rassismiga seonduvatel teemadel.

Millal muutub mure rahvuse säilimise pärast rassismiks? Mis on hetkeseis Lähis-Ida vanima konfliktiga Palestiina ja Iisraeli vahel? Mida on meil sellest õppida? Millised on poliitikasuunad maailmas täna? Kas kunstis võib olla poliitikat?

Arutlevad tuntud USA ajakirjanik Max Blumenthal, Palestiina-Austraalia näitekirjanik, poeet ja poliitanalüütik Samah Sabawi, filmirežissöör Ilmar Raag ja Eesti identiteediuurija Madli Maruste. Vestlust juhib Krister Paris. Diskussioon toimub inglise keeles.

Pärast arutelu loevad Max Blumenthal ja Samah Sabawi katkendeid oma loomingust. Muusikalist elamust pakub maailmamuusika ansambel Abraham´s Café. Lähis-Ida maitsed ja suupisted restoranilt Papa Joe.

Võimalusel anna oma tulekust teada register@ethicallinks.org, et oskaksime snäkkidega paremini arvestada! Üritus on kõigile tasuta.

Loe edasi: Arutelu: Rahvusriigist rassismini – Iisrael, Palestiina, Eesti

Käimas on rahvamuusikatöötluste konkurss
“Pärimuse päitsed II”

Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel kuulutas välja rahvamuusikatöötluste konkursi “Pärimuse päitsed II”. Konkursi eesmärgiks on luua uusi ja uuenduslikke rahvamuusikatöötlusi, mis oleksid kõlapildilt nüüdisaegsed, kuid põhineksid pikaajalistel rahvamuusikatraditsioonidel ja nende järgi oleks hea tantsida.

Oodatud on nii pärimusel põhinevaid tantsulood kui ka autorilooming, nii instrumentaalmuusika kui ka laulud, kiiremad ja aeglasemad tantsuviisid. Konkursile laekunud lugudest parimatele loovad eesti tantsuloojad uusloomingulised rahvatantsud, mis osalevad käesoleva projekti teises pooles toimuval uute tantsuseadete konkursil.

Kvaliteetselt salvestatud (stuudiosalvestus) .wav-formaadis konkursilood on oodatud 10. märtsiks 2016 kas

1) e-postiga, viidet allalaadimiseks veebis olevale failile aadressile laurileht.post@gmail.com või

2) postiga või käsipostiga CD-plaadil või mälupulgal aadressile: “Pärimuse päitsed”, TÜ Rahvakunstiansambel, Kalevi 24, Tartu 51010.

Konkursil osalevad lood ei tohi olla avaldatud (ilmunud helikandjal) enne 10. märtsi 2016. Konkursil osalemisega annab loo või seade autor õiguse kasutada lugu rahvatantsu saatemuusikana ja avaldada see konkursi lõppkontserdi salvestustes ilma täiendava otsese tasuta, kuid arvestades Eesti Autorite Ühingu reeglite ja tasumääradega. Autoril on õigus avaldada lugu või seade muudel helikandjatel pärast 10. märtsi 2016.

Loe edasi: Käimas on rahvamuusikatöötluste konkurss
“Pärimuse päitsed II”

Ursula Zimmermann ja Anu Taul: Piimanõges õitseb ikka veel

Ja mairoosid õitsevad ka, kui ainult kõdunevad lehehunnikud saapaninaga ära lükata ja peatuda. Hommikud õitsevad jääkristallidest ja ööd tähtedest. Puukroonid õitsevad omaenese puhtusest.

Ilust, valust ja armastusest, – aga rohkem ikka ilust ja armastusest – kuuleb luulemõtteid ja laule juba sel reedel, 27. novembril kell 17 Vana-Võromaa kultuurikojas. Kaltsuvaibapüünel on Ursula Zimmermann ja Anu Taul.

Haapsalus eksponeeritakse Evald Okase juubelile pühendatud näitust

28. novembril oleks Evald Okas saanud 100-aastaseks. Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses (HNRK) on kuni 2016. aasta maikuu keskpaigani eksponeeritud Evald Okase reisimuljete põhjal valminud looming. Näitus kannab pealkirja “Evald Okas 100. Reisimuljed” ning kuulub kunstniku 100 aasta juubelit tähistavate väljapanekute sarja.

Haigla juht Priit Eelmägi tunneb näituse üle rõõmu: “Kunstninäituste traditsioon HNRK kohvikuruumides on selle näitusega saanud väga auväärse jätku. Evald Okas on kogunud taastusravi saades mitmel korral jõudu haigla patsiendina, nüüd saavad praegused patsiendid nautida tema kunsti ja selles peituvat energiat. Loomulikult on näitus avatud ka linnarahvale ja külalistele.”

Evald Okas (28.11.2015-30.04.2011) alustas maaliõpinguid Riigi kunsttööstuskoolis 1931. aastal ning lõpetas need 1941. aastal. Ta esines näitustel alates 1939. aastast. Enam kui 70 loomeaasta vältel oli ta väga produktiivne ning pälvis mitmeid aunimetusi, tähelepanu ja publikumenu.

Evald Okase loomingut iseloomustab ülimalt mitmekesine ampluaa. Kunstniku läbi ajastute ulatuv looming on jäädvustanud oma aega ja kaasaegseid, aga ka arengukäike ja murranguid, mida eesti kunst poole sajandi jooksul on läbi elanud. Portreežanri ja figuratiivsete kompositsioonide kõrval on teda alati paelunud ka linnakeskkond ja arhitektuur.

Loe edasi: Haapsalus eksponeeritakse Evald Okase juubelile pühendatud näitust

Avatakse Tallinna koolilaste paberi ja papi taaskasutusnäitus

Täna kell 15.30 avab Vivendi puidu- ja paberistuudio Tallinnas Rocca Al Mare keskuse II korrusel kunsti- ja käsitöökonkursile „Papp ärkab ellu! vol.4“ laekunud Tallinna koolilaste töödest näituse ja autasustab parimaid.

Populaarsemate algmaterjalidena on kasutatud ajakirjade pabereid, papist rulle ning palju erinevad papp- ja pabermaterjale. Kokku laekus konkursile 60 tööd, valmistatud nii individuaalselt kui grupitööna.

2015. aasta on muusikaaasta. Vivendi koolituskeskus suunas sel korral teema muusikale ja konkursi teemaks oli „Muusikast inspireeritud“. Konkursile esitatavad tööd võisid olla vaid seotud muusikaga. Konkursile laekus üks suurem töö, kus kujutatakse oma klassi muusikat tegemas, mis on väga loominguline ning toreda inspiratsiooniga meisterdatud. Enamik tööd on pillidest, näiteks akordionitest, kitarridest, trummidest, kanneldest, vihmapillidest jne. Paljude pillide puhul paneb kõrva helisema ka heli, mida on paberist ja papist valmistatud pillide puhul tore kogeda. Kõikidest töödest paistab välja loomingulisus ning põnevad lahendused.

Kunsti- ja käsitöökonkurss „Papp ärkab ellu! vol.4“ toimus kolmes vanuserühmas. Autasustamine toimub näituse avamisel.

5. oktoobrist–9. novembrini kestnud konkurss toimus juba neljandat aastat järjest. Konkursi eesmärgiks on arendada lastes loovat mõtlemist ning teadvustada papi ja paberijääkide taaskasutuse võimalusi ja tähtsust meid ümbritseva keskkonna säästmisel. Koolituskeskuses toimusid ka temaatilised töötoad, kus lastele õpetati mitmes erinevas tehnikas paberi ja papi taaskasutamist praktilistel eesmärkidel.

Auhinnad on välja pannud Vivendi puidu- ja paberistuudio koos Tallinna haridusametiga. Näitus on avatud Rocca Al Mare keskuses 26. novembrist–6. detsembrini.

Selgus Võru lasteaia Punamütsike uue hoone
ideekonkursi võitja

Selline võib tulevikus välja näha Võru lasteaed Punamütsike.

Võru innavalitsus kinnitas eile toimunud istungil lasteaia Punamütsike hoone arhitektuurse lahenduse ideekonkursi tulemused. Esimese koha sai OÜ Kauss Arhitektuurtöö märgusõnaga “Vaheruum”, teise koha OÜ Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik töö “Hundu” ning kolmanda koha OÜ Esplan töö “Igihaljas”.

Arhitektuurse ideekonkursi eesmärk oli arhitektide ideede seast leida parim hoone, selle õueala ning välisrajatiste lahendus. Konkursile laekus kolm tööd ning parima väljaselgitamisel osalesid nii arhitektid, linnavalitsuse esindajad kui lasteaia töötajad.
Võru abilinnapea Sixten Silla sõnul hinnati võistlustöö märgusõnaga “Vaheruum” üksmeelselt konkursi võitjaks.

“Võidutöös on planeeringuga saadud erinevate rühmade hooneblokkidest huvitav kooslus, hoonemaht on kompaktne ja liigendatud, mis vaatamata lasteaia suurusele moodustab iga rühma ette privaatse eeshoovi ning hoone sissepääsu juurde esindusliku avaliku tsooni. Hoone ülesehitus on selge, asjalik ja professionaalne, õueala lahendus on mänglev ning põnev,” võttis abilinnapea kokku võidutöö omapära.

Samas tõdes žürii, et sobimaks paremini lasteaia vajadustega on tarvis võidutöös teha mõningaid muudatusi.

“Lasteaia väliskuju ja üldine ruumilahendus olid võidutöös selgelt parimad, kuid siiski on seal veel palju suuremaid ja väiksemaid detaile, mis vajavad projekteerimise käigus revideerimist ja täpsustamist. Tegemist oligi ideekonkursiga, mille eesmärk oli leida parim põhimõtteline lahendus. Oleme seisukohal, et võidutöö täidab püstitatud energiasäästu eesmärki ja on igati sobiv lähtealus Punamütsikese lasteaia tulevase hoone projekteerimiseks.” selgitas Sild.
2016. aastal rekonstrueeritakse linnas lasteaeda Sõleke ning lasteaia Punamütsike uue hoone ehitus on linna arengukava kohaselt järjekorras järgmine.

Järgmisel laupäeval toimub Väätsas
jalgrattaajaloo konverents

28. novembril on kõik huvilised kutsutud Eesti Jalgrattamuuseumisse (Väätsa, Pikk tn 9) jalgrattaajaloo konverentsile jalgrattamuuseumisse.

Konverentsiga püütakse algatada jalgrattaajaloo konverentside tava, mis peaks lisaks jalgrattamuuseumi püsiekspositsioonile olema
muuseumi tegevuse üks olulisi väljundeid.

Konverents algab kell 12. Spordiajaloolane Tiit Lääne räägib jalgrattaspordi varasemast ajaloost, tehnikaajaloo huviline ja Eesti antiikautode galerii autor Rain Vaikla aga jalgratta kajastamisest 1920.-30. aastate Eesti ajakirjanduses. Eesti jalgrattamuuseumi üks loojaid ja eestvedajaid Valdo Praust jutustab 1920.-30. aastate erinevatest jalgrattamarkidest arhiiviandmete põhjal.

Kõik huvilised on oodatud, sissepääs tasuta. Konverentsi päeval on tasuta avatud ka jalgrattamuuseum, kus lisaks tavapärasele püsiekspositsioonile saab vaadata ajaloolisi filme jalgrataste tootmisest ja kasutamisest.

www.velomuseum.ee

RLTTK: metsas leviva seakatku tõrjumiseks tuleb tõhustada koostööd jahimeestega

Veterinaar- ja toiduametis (VTA) kogunes eile riiklik loomatauditõrje komisjon, kus anti ülevaade seakatku leviku hetkeseisust ning arutati kohalike komisjonide tasandil tõstatud küsimusi. Arutuse all olid nii matmispaikade eelvaliku, metssigade küttimise kui ka seniste taudikollete likvideerimisega seoses üleskerkinud üldised küsimused.

“Üks olulisemaid meetmeid seakatku tõrjumiseks metsas on metssigade arvukuse piiramine, et vähendada võimalust haigete ja tervete loomade omavahelisteks kontaktideks ning sellega viiruse edasikandumiseks. Tänaseks on juba üle poole küttimislimiidist täidetud,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Samas tuleb tõhustada veelgi koostööd jahimeestega, et kõik riskipiirkondades kütitud metssead saaksid uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks ja positiivse uurimistulemuse korral ka nõuetekohaselt kahjutustatud.”

Lisaks arutati maakondlikes loomatauditõrje komisjonides tõstatud võimalike matmispaikadega seotud küsimusi ning tehtud ettepanekuid eelvalikusse arvatud matmispaikade asendamiseks või uute võimalike matmispaikade lisamiseks.

“Komisjon jäi seisukohale, et kõik keskkonna seisukohalt sobivad matmispaigad peavad eelvalikusse jääma ning nendes kohtades tuleb läbi viia täiendavad geoloogilised uuringud matmisaukude parameetrite ja mahutavuse hindamiseks,” lisas Kalda. “Rõhutan veelkord, et tegemist on eelvalikuga erandolukordadeks ning eelkõige on meie tegevused suunatud taudi ennetamisele bioohutusnõuete järgimise kaudu.”

Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 31. juulil 2014. aastal pärast sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad veterinaar- ja toiduameti, veterinaar- ja toidulaboratooriumi esindajad, politsei- ja piirvalveameti ja päästeameti esindajad ning maakondlike veterinaarkeskuste juhatajad. Kuna taudi on diagnoositud nii mets- kui ka kodusigadel, on komisjoni töösse kaasatud ka keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti esindajad.

Vanemuises esietendub “Pildilt kukkujad”

Laupäeval, 21. novembril esietendub Tartus Sadamateatris Tiina Laanemi poolt kirjutatud ja Andres Noormetsa lavastatud draama “Pildilt kukkujad”.

Andres Noormets on ka selle lavastuse kunstnik, muusikaline kujundaja ning kahasse Jaanus Mooriga valguskujunduse looja. Kostüümikunstnik on Maarja Noormets. Osades on Merle Jääger, Aivar Tommingas, Maria Soomets ja Helgur Rosenthal.

Andres Noormetsa sõnul on Tiina Laanemi näidendid, mis keskenduvad peamiselt inimestele ja nende lugudele, heas mõttes “uus traditsiooniline dramaturgia”.

Tiina Laanemi enda sõnul on teda alati huvitanud just inimene kõigi oma veidruste, kirgede ja pahedega.

“Paistame pealtnäha enamasti ikka hakkamasaajad ja kohanejad, kasvatame endale ajaga aina paksemat nahka, jäädes seestpoolt ometi nii õrnaks ja haavatavaks. Püüame läbi elu ikka “pildil püsida”, ootustele vastata, edasi rühkida, kaugemale jõuda, läbi saada, terveks jääda. Samas kuuleme ka seda, et kõik peavad olema valmis selleks, et ühel hetkel neid enam ei vajata. Kuidas end vähemasti iseenda jaoks jälle “pildilt” üles leida?” küsib Laanem lavastuse kavalehel.

“Pildilt kukkujad” on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres.