2016 Archives

Põllumajandusmuuseumis alustatakse kokakooliga

Reedel, 19. veebruaril kell 14 alustab Eesti Põllumajandusmuuseumis muuseumi kokakool, mis on seekord pühendatud riigi sünnipäevale. Seekordses kokakoolis õpitakse valmistama peolauale sobivaid toite, milles on kasutatud Eesti rahvusvilja – rukist.

Puhas rukkileib Foto Urmas Saard — Puhas rukkileib. Foto: Urmas Saard

“Eesti Põllumajandusmuuseum on juba pikki aastaid tegelenud traditsiooniliste Eesti toitude unustuse hõlmast päästmisega. Oleme küpsetanud ehedat rukkileiba nii siin, kui sealpool piiri. Sel aastal alustame uue sarjaga, mille eesmärgiks on just koolilastes kokandushuvi tekitamine. Ja seda loomulikult Eestimaisest toorainest ja lähtudes traditsioonidest,” rääkis muuseumi direktor Merli Sild.

Muuseumi kokakool hakkab toimuma enne erinevaid rahvakalendri ja teisi tähtpäevi. Kokakoolis õpetatakse valmistama neid toite, mis järgnevatel pühadel peolauale sobivad. Esimene kokakool on pühendatud Vabariigi aastapäevale ja seal õpetatakse, mida põnevat saab rukkist valmistada ja peolauale panna. Muuseumi kokakool on mõeldud eelkõige kooliõpilastele, et tekitada neis huvi Eesti toidukultuuri ja toidu valmistamise vastu. Loomulikult on oodatud ka kõik teised huvilised! Kõik kokakoolis osalejad saavad kaasa uued põnevad oskused ning retseptid.

Loe edasi: Põllumajandusmuuseumis alustatakse kokakooliga

„Klassikokkutulek“ kogub tuure

Käesoleval nädalal näeb mitmel pool Eesti kinodes superkomöödia „Klassikokkutulek“ esilinastust. Filmiloojad on paljude kinode esika-seanssidel filmi sisse juhatamas.

Nii ei peaks selleks nädalaks olema enam eriti palju inimesi, kes tootja Taska Film “Klassikokkutulekust” veel teadlikud ei oleks. Välja arvatud alla 14 aastased lapsed, kellele vaatamine keelatud.

Filmirollides osalevad Mait Malmsten, Genka, Ago Andreson, Mart Müürisepp, Grete Klein, Maarja Jakobson, Ülle Lichtfeldt, Märt Pius, Kadri Adamson, Kristiina-Hortensia Port, kellelt võib oodata ohtralt naljakaid kahekõnesid, pisarateni naerma ajavaid olukordi. Parimat näitlejameisterlikkust pakkuv “Klassikokkutulek” on komöödia, mida Eesti kinokülastaja juba tükk aega oodanud. Kooli lõpetamisest on möödas 25 aastat ja kolm klassivenda asutavad end vastumeelselt kokkutulekule. Mart (Mait Malmsten), Toomas (Genka) ja Andres (Ago Anderson) on üsna tavalised tublid ja toredad mehepojad, kel elus kõik pealtnäha hästi, aga ometi eredaimad unistused jäänud kas saavutamata või vajunud kaugele unustuse hõlma.

Loe edasi: „Klassikokkutulek“ kogub tuure

Tänasest muutusid Elroni rongisõidu hinnad

Elron teatel kehtib alates 15. veebruarist uus sõidupiletite hinnakiri. Uued hinnad on olnud juba alates 15. jaanuarist avaldatud Elroni kodulehel.

Elroni reisirong Papiniidus Foto Urmas Saard — Elroni reisirong Papiniidus. Foto: Urmas Saard

“Rongipiletite hindade tõus on keskmiselt 5 protsenti. Lühemate sõitude puhul lisandub piletihinnale keskmiselt vaid 10 senti, seejuures jääb mitmetel juhtudel sõidu hind endiseks” selgitas Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo.

Kongo sõnul vajavad rongipiletite hinnad korrigeerimist, kuna Elron suurendab uuel aastal reisijatele pakutava teenuse mahtu umbes 6% võrra, kiireid ühendusi on lisatud Narva ja Tartu liinile, rongiliiklus tiheneb ka mujal. “Suurenev diiselkütuse aktsiis ja kasvavad raudtee kasutustasud moodustavad olulise osa Elroni kuludest.”

Uuendusena pakutakse veebimüügis vabalt valitava päevade arvuga perioodipileteid, mis annab püsiklientidele võimaluse oma sõite ökonoomsemalt planeerida. Perioodipiletit saab osta 1-90 päevaks. “Suur osa meie igapäevastest reisijatest ei kasuta veel aktiivselt Elroni pakutavaid soodustusi – Elroni sõidukaarti, mis annab 10% soodustuse, ja võimalust osta pilet internetist, millega saab säästa veel täiendavalt 10%,” lisas Kongo. “Julgustan kõiki neid võimalusi aktiivselt kasutama.”

Loe edasi: Tänasest muutusid Elroni rongisõidu hinnad

Otepääle tulevad noored muusikud

16.veebruaril kell 16.00 toimub Otepää Gümnaasiumi aulas traditsiooniline Anu Kase nimelise Ansamblimuusika päeva kontsert. Esinevad õpilasansamblid Tõrvast, Võrust, Valgast, Nõost, Otepäält ja erinevatest Tartu muusikakoolidest. Oodatakse pisut üle 100 osaleja.

Põlva Muusikakooli õpilased musitseerimas 2015 a Anu Kase ansamblimuusika päeval Foto Tuuli Vaher — Põlva Muusikakooli õpilased musitseerimas 2015. a Anu Kase ansamblimuusika päeval. Foto: Tuuli Vaher

Kontserdi korraldab Otepää Muusikakool. Muusikakooli direktor Tuuli Vaher ütles, et käesoleva aasta ansamblimuusika päeva juhtmõtteks on Ameerika pop-laulja Marilyn Mansoni moto “Muusika on tugevaim võlukunst”.

“Sellel aastal on nii uusi tulijaid, kui ka neid, kes juba aasast aastasse Otepääl esinemas käinud,” selgitas Vaher. “Ansamblimuusika päeval saab kuulata mitmekülgseid ansamblikoosseise – akordioniste, flöödi-, saksofoni-, vaskpillide- ja klarnetimängijad ning erineva koosseisuga keelpilliansambleid.”

Noorte muusikute esinemist hindab žürii, kes toob iga ansambli esinemises välja midagi positiivset. Kõikidele osalejatele on auhinnad.

Anu Kase nimelise ansamblimuusika päeva toetajad on Valgamaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp, Otepää Vallavalitsus.

Loe edasi: Otepääle tulevad noored muusikud

Tulekul Baltica 2016 Pärnu eelpidu

Kahekümnendat korda kohtuvad Nooruse Majas Pärnu folklooriseltsid, lauluansamblid ja pillimehed. Traditsiooniline folklooripidu toimub Pärnu Rääma linnaosas igal aastal Eesti Vabariigi aastapäeva paiku, sedakorda 20. veebruaril algusega kell 14:00.

Räämapidu Foto pressisõnumiga — Räämapidu. Foto: pressisõnumiga

Tänavu on peo korraldusmeeskonnas Pärnu Aianduse- ja Mesinduse seltsi eestvedaja rahvalaulik Terje Ojaste ning pärimusmuusikud Esta Ruusmann ja Olavi Kõrre, kes ühtlasi kannavad peo peremehe ja perenaise rolli.

Rääma folklooripidu on alati olnud üheks osaks Rahvusvahelise Folkloorifestivali Baltica piirkondlikest ülevaatustest ja eelpidudest, kus folkloorieksperdid saavad kohalikele tegijatele tagasisidet anda, selgitab Baltica 2016 avalike suhete juht Kristin Viljamaa. Iga pidu kujuneb erinevate esinejate tõttu omanäoliseks, kuid jääb alati ühesuguse formaadi juurde. Esinemiskavad on rühmad ette valmistanud vastavalt maakonnas säilinud pärimusele ja esitanud teadaolevalt võimalikult autentselt. Iga folkloorirühma esinemise ajal jäävad teised osavõtjad pealtvaatajateks.

Sel aastal minnakse peoga pärimusele hoopis lähemale. Kõik erinevas vanuses tantsijad, lauljad ja pillimehed, umbes 200 inimest, osalevad kõiges. Teineteisele õpetatakse tantse ja laulumänge ning lauldakse regilaule.

Loe edasi: Tulekul Baltica 2016 Pärnu eelpidu

Taastatakse Otepää kultuurikeskust

Pikka aega remondis seisnud Otepää Kultuurikeskuse I korruse renoveerimistööd on täies hoos. Hetkel on üles võetud põrandad saalis, galeriis, fuajees ja laval. Sügishooajaks on plaanis maja töökorda saada.

004 Otepaa kultuurikeskuse renoveerimine Foto Monika Otrokova — Otepaa kultuurikeskuse renoveerimine. Foto: Monika Otrokova

Otepää kultuurikeskuse praegune hoone avati 6. novembril 1954. a. Maja ehitati vana seltsimaja kohale. Seltsimajas asus tollal ka tuletõrjehoone. Hoone projekteeris tuntud Viljandi arhitekt Johannes Fuks.

Kultuurimaja renoveerimist oodati pikka aega, suuremate tööde tegemiseks on aga kahjuks vahendeid nappinud. 2014. aastal vahetati saali-, galerii- ja lava osa katus ning avariilised katusekandekonstruktsioonide osad. Kuna ehitustööde käigus selgus saali- ja lavalae konstruktsioonide ohtlikus, siis lammutati täielikult olemasolevad laed ning vahetati välja lagede kandekonstruktsioonid. Edaspidi on plaanis taastada laed esialgsel kujul. Katusevahetust finantseeriti valla eelarvest, töid teostas Hansa Ehitus Eesti AS.

“Eelmisel aastal vahetati välja küttesüsteem ning sellel aastal on plaanis rekonstrueerida kultuurimaja I korrus. Pannakse uued põrandad nii saali kui ka galeriiosasse, taastatakse laed, ehitatakse uus lava, vahetatakse välja elektrisüsteemid, soetatakse uus mööbel ja lavatehnika,” selgitas Otepää vallavanem Kalev Laul. “Selleks on valla eelarvest planeeritud 500 000 eurot.”

Loe edasi: Taastatakse Otepää kultuurikeskust

Puudega noormees saab Lastefondi toel vajalikku füsioteraapiat

SA TÜ Kliinikumi Lastefond asus toetama sügava puudega 18-aastast Tanelit, kes vajab regulaarset füsioteraapiat. Lastefond toetab poissi selles poole aasta jooksul igakuiselt 240 euroga.

Tanel Foto erakogust — Tanel. Foto erakogust

Tanel ei kõnni, räägi ega istu iseseisvalt ning vajab iga toimingu juures kõrvalabi. Kuigi poisile on tehtud kõikvõimalikud uuringud, ei ole talle tänaseni suudetud meditsiinilist diagnoosi panna. Geneetlised uuringud näitavad geenimutatsiooni, mida on varasemalt haigustpõhjustavana kirjeldatud maailmas vaid ühel korral ning sellega kaasnes raske arengus mahajäämus ja käitumishäired, millest järeldatakse, et tegu võib olla haigust põhjustava geenimuutusega.

Poisi isa sõnul on Taneli suureks mureks sundasendi tõttu kõverdunud selg ja jalad, mistõttu vajab ta füsioteraapiat palju tihedamalt, kui rehabilitatsiooniplaani järgi riiklikult hüvitatakse. “Rehabilitatsiooniplaan näeb ette füsioteraapiat kuus korda aastas, kuid see ei ole kindlasti piisav. Tema seisundit arvestades oleks kasulik teha seda kaks-kolm korda nädalas,” räägib ta. Seega vajaks poiss lisaks rehabilitatsiooniplaanis ettenähtule veel kahte füsioteraapiaseanssi nädalas.

Loe edasi: Puudega noormees saab Lastefondi toel vajalikku füsioteraapiat

Sõbrapäeva meenutus: elas kord poiss…

Elektronsõnumitena postkastidesse potsatavad ahelkirjad jõuavad mõnikord tabavalt hea sisu tõttu ka suure levikuga ajakirjandusse. Nii kirjutas 2004. a sõbrapäeva kuul Eesti Metodisti Kiriku ajakiri Koduteel väga äkilise loomuga poisist, sama teksti võis järgmisel aastal lugeda Halinga valla lehest ja 2007. a Õhtulehest, rääkimata mitmetest veebilehtedest.

Kärt Jänes-Kapp tunnistas tookord Koduteel toimetaja veerul, et kuigi ta otseselt sõbrapäeva nii väga tähistanud pole, pani loetud kiri mitmel moel ja mitme asja üle järele mõtlema ja mõneti isegi oma hinnanguid muutma. Midagi sarnast olen ka ise tundnud ja seepärast olgu lugu tänase sõbrapäeva puhul veelkord kokkuvõtvalt ka Külauudiste lehel jagatud.

Jutustus algab muinasjutu vestjale omaste sõnadega „elas kord poiss“. Ühel päeval andis isa väga äkilise loomuga pojale kasti naelu ja käskis iga kord, kui vihastab ja kellegagi riidu läheb, lüüa ühe naela aia külge. Esimesel päeval tagus poiss 37 naela, järgmiste nädalate jooksul õppis end valitsema ja aeda löödud naelte arv vähenes päev-päevalt. Poiss mõistis, et enda vaos hoidmine on naelte tagumisest lihtsam ja lõpuks saabus päev, mil polnud vaja ühtki naela.

Loe edasi: Sõbrapäeva meenutus: elas kord poiss…

Täna toimub Estonia kontserdisaalis VII noorteorkestrite festival ja laulupeo kava esmaesitus

Täna, 13. veebruaril toimub Estonia kontserdisaalis Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu VII noorteorkestrite festival. Suurejooneline kontsert kulmineerub 2017. aasta laulupeo “Mina jään” sümfooniaorkestrite kava esmaesitusega.

Narva noorte sümfooniaorkester laulupeo rongkäigus Foto Urmas Saard — Narva noorte sümfooniaorkester laulupeo rongkäigus. Foto: Urmas Saard

Ettekandele tulevad Rasmus Puuri “Tärkamine”, Tauno Aintsi süit telelavastusest “Buratino tegutseb jälle”, Jüri-Ruut Kanguri “Ühe rahva lugu”, Liina Kullerkupu süit filmist “Supilinna salaselts”, Heino Elleri “Kodumaine viis” ja Riivo Jõgi seatud “Rännak. 6 teemat eesti sümfoonilisest muusikast”. Kahte ühendorkestrit juhatavad 2017. aasta laulupeo dirigendid Rasmus Puur, Riivo Jõgi, Jüri-Ruut Kangur, Martin Sildos ja Hando Põldmäe.

Kontserdil antakse üle ka Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia. Orkestrite poolt esitamisele tulev kava on väga mitmekesine hõlmates nii maailmaklassikat, muusikali-ja filmimuusikat, eesti rahvamuusika seaded aga ka Läti heliloojate loomingut. Viljandi Noorte Sümfooniaorkestri ja orkestri koori ühises ettekandes kõlab Tonio Tamra “Quo vadis”.

Janne Jakobson

festivali korraldaja

Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna pälvis Margus Laidre

Tänavuse esseistikapreemia pälvis Margus Laidre.

Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna 2016.aastal võitis Margus Laidre oma kirjutise „Kelle sõna valitseb maailma?“, mis ilmus alalehes Postimees 31.detsembril 2015, eest.

Auhind anti üle Enn Soosaare Sihtasutuse poolt Harju Maakonnaraamatukogus Keilas. Auhinnale kandideerivad eelmise kalendriaasta silmapaistvaimad kirjutised esseistika valdkonnas. Auhind antakse ühiskonda eetilisest aspektist käsitleva essee eest.

Eestis on palju inimesi, kes võiksid selle auhinna saada ning paljud neist töödest jõudsid ka žürii lauale. Nominentide hulgas olid veel Andres Maimik, Guido Viik, Mathura, Mihkel Mutt, Marju Lepajõe ja Mihkel Kunnus.

Auhind on traditsiooniline ning seda anti välja juba viiendat korda. Eelmised laureaadid on olnud Ilmar Raag, Kalle Muuli, Toomas Paul ja Hent-Raul Kalmo.

Auhinna väljapanekut toetab LHV pank, see on osa panga Eesti strateegiast ja selle suurus on 3000 eurot. ESSA žüriisse kuuluvad Ülle Madise, Viivi Luik, Neeme Korv, Sulev Vedler, Ülo Tuulik ja Hannes Rumm.

1995. aastast on Margus Laidre Rootsi kuningliku sõjateaduste akadeemia välisliige. Margus Laidre on uurinud Eesti ajalugu 17. sajandil ja avaldanud töid diplomaatia ajaloost. Pärast õppejõutööd Tartu Ülikoolis sai Margus Laidrest 1991. aastal välisministeeriumi töötaja ja suursaadik. Alates 7. maist 2014 suursaadik Soomes.

Tiina-Piret Peegel

Üheksakümneseks saanud Heljo Mänd on kirjanikuna õpetlik ja lustlik

Täna hommikul mõõdeti Sindi Linnaraamatukogus pika mõõdulindiga Heljo Männi lasteraamatute hulka, loeti tema luuletusi Sindist ja imetleti 11. veebruaril üheksakümneseks saanud kirjaniku sõnakunsti, mis muutis Sänikaela küla Venimuse talus elanud ülilaisad kalamehed väga virkadeks töömeesteks.

Ene Michelis loeb Heljo Männi luuletusi Sindist Foto Urmas Saard — Ene Michelis loeb Heljo Männi luuletusi Sindist. Foto: Urmas Saard

Sindi lasteaia- ja algklassiealistel lastel on olnud alates tuhkapäevast võimalik osaleda Sindi Linnaraamatukogu kirjandustundides, kus lasteosakonna juhataja Rita Raudsepp ja raamatukogu direktor Ene Michelis tutvustavad lastekirjaniku Heljo Männi elu ja loomingut. Seda veel paljudel järgnevatelgi päevadel. Tänased lugemissaali varajased külalised olid õpetaja Made 4. klassi õpilased Sindi gümnaasiumist.

Suurte akende ette langetatud rulood vähendasid päevavalgust ja seda selgemalt helendasid ERR-i arhiivist tellitud põnevate filmikaadrite katkendid omaaegsetest populaarsetest laste telesaadetest. Rita rääkis, et kunagisest karubeebist on ammugi saanud koolidirektor ja hoolitsev pereisa oma lastele. Olgu meeldetuletuseks öeldud, et kui Mõmmi-ema Heljo Mänd on ületanud kõrges eas 90. eluaasta lävepaku, siis samal ajal kirjaniku juubeliga on legendaarne Mõmmi tegelaskuju saamas juba neljakümneviieseks – mees parimates aastates.

Loe edasi: Üheksakümneseks saanud Heljo Mänd on kirjanikuna õpetlik ja lustlik

Margit Schmidt pälvis Sindi linna kõrgeima tunnustuse

Tänasel Sindi Linnavolikogu istungil otsustati omistada Sindi Aastainimene 2015 tiitel kümnendat aastat linna võimlejate ringi juhendanud iluvõimlemistreenerile Margit Schmidtile, kelle kandidatuuri seadis üles Sindi Avatud Noortekeskus.

Margit Schmidt Foto Urmas Saard — Margit Schmidt. Foto: Urmas Saard

Helle Vent, Sindi noortekeskuse juhataja, räägib paljude tüdrukute ilusa rühi ja hea esinemisoskuse saamisest tänu Margitile. „Vanema rühma Stella võimlejad alustasid iluvõimlemisega 4-aastaselt lasteaias. Praeguseks on jõutud tasemeni, et peaaegu mitte ühtegi õpilastega seotud üritust Sindi linnas ei toimu ilma nendeta. Võimlemisring annab tulevikuks hea füüsilise ettevalmistuse, esinemisoskuse, töökuse, järjekindluse, kohusetunde ja teistega arvestamise.“

Vanem võimlemisrühm Stella on seni osalenud viiel korral riigi suurimal võimlemisfestivalil „Gymnafest”, samuti käidi Tallinnas Eesti Spordiselts „Kalev” juubelile pühendatud rahvusvahelisel võimlemispeol 2010. a. Nüüd valmistutakse 2016. a võimlemispeoks. Kahel korral esineti pealinnas asuvas Kalevi spordihallis üleriigilisel võimlemisfestivalil „Kauni rühiga ellu!” Mõlemal korral koguti sajast punktist 98 ja saadi autasuks kuldplaat. Tunamullu sai Stella ainsa eriauhinna omanikuks. Muidugi on esinetud arvukal hulgal kodumaakonnas. Näiteks 2013. a Pärnumaa võimlemispeol, nüüd valmistutakse käesoleva aasta võimlemispeoks, samuti on osaletud kahel Pärnumaa tantsupeol (2012 ja 2015) jne.

Loe edasi: Margit Schmidt pälvis Sindi linna kõrgeima tunnustuse

Ly-Andra Pärnaste: Minu vanaema elu on kui jooksev ratas, milles sündmustest ja tegevustest juba puudust ei tule

Täna saab 80-aastaseks MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht Elle Lees, kelle elus tehtud teadlikud valikud on koosmõjus juhuslike juhuste suunamisel kandnud teda viimased 30 aastat järjest suurema pühendumusega meie riigi esimese presidendi elutöö tundmaõppimisel.

Elle Lees koos oma tütretütre Ly-Andra Pärnastega aastal 2013 Foto erakogust — Elle Lees koos oma tütretütre Ly-Andra Pärnastega aastal 2013. Foto: erakogust

Eesti suurmehe mälestiste kogumine ja hoidmine jätab mäluasutuse töötaja enda teenimatult silmapaistva isiku varju. Youtube võimaldab kuulda tegevjuhi ettekannet näiteks Paides, kus tähistati Pätsi 140. sünniaastapäeva, aga Elle Leesi enda isikust pole seni ajakirjanduses midagi näppu sattunud. Otsustasin seda lünka pisut täita ja siis tegin rõõmsa avastuse, et 2012. a jõudis minust ette Tõstamaa Keskkooli 11. klassi õpilane Ly-Andra Pärnaste, kes juba 4 aastat tagasi tegi mitmekümne leheküljelise uurimuse oma vanaema elust. Juhendajana abistas Aimar Silivälja. Ly-Andra ütleb, et tal polnud uurimust tehes kasutada teisi abimaterjale ja kogu töö põhineb vanaema jutustustel, millest tegi tarvilikke üleskirjutisi või videosalvestusi. Tema lahkel loal saan kasutada tööd, mis kohati nii põhjalik, et loobusin sedakorda algselt kavandatud usutlusest loo peategelase endaga.

Vanavanavanemad

Huvitav teada, et mõlemad Elle vanemad pärinevad Kaskede suguvõsast. Lilly Kask sündis Toris. Ta töötas panganduses, aga omandas ka muusikalisi oskuseid. Noodi tundmist, viiulimängu, laulmist on suguvõsas põlvest põlve edasi antud. Ka Ly-Andra ema Õnnela on sama hea laulja ja muusikariistadel mängija, nagu tema ema Elle. Lilly oli pealehakkaja naine ja soovis kõigele kätt külge panna. Muusikalise ande kõrval tundis suurt huvi lugemise vastu ja olevat lausa neelanud kirjandust.

Armand Kask sündis Järvamaal Ambla kihelkonnas taluniku pojana. Lisaks 6-klassilisele haridusele täiendas noormees ennast rahvaülikoolis, omandades teadmisi tantsimises ja muus eluks vajaminevas. Huvitus tehnikast ja füüsilisest tööst. Õppis traktoristiks.

Loe edasi: Ly-Andra Pärnaste: Minu vanaema elu on kui jooksev ratas, milles sündmustest ja tegevustest juba puudust ei tule

Algas mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele

Läinud pühapäeval algas Pärnumaa koolinoorte vahel võistlus, mille sihiks on mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele. Uue Kunsti Muuseumi ja Pärnu linnavalitsuse koostööprojekti järgi on võistlusalaks Vanapargi puiestee kuni endise Poeglaste Gümnaasiumi, tänase Kuninga tänava kooli esise linnaruumini.

Mark Soosaar Foto Urmas Saard — Mark Soosaar. Foto: Urmas Saard

Võistlusülesanne ütleb, et figuratiivne monument püstitakse neljale esimese suurusjärgu poliitikule – Päästekomitee liikmetele Konstantin Pätsile, Konstantin Konikule ja Jüri Vilmsile ning 23.veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutanud Hugo Kuusnerile, tollel hetkel Maakogu liikmele ja seejärel Pärnu linnapeale.

Neist neljast mehest kolm õppisid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis ning seepärast peaks monument paiknema koolimajaga koos vaadeldavas linnaruumis.

Esimesel töökoosolekul ajaloolises koolihoones kirjeldas Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk 1918.aasta keerulisi sündmusi Eestis ning rõhutas, et Vabariigi väljakuulutamine oli hulljulge temp, mille eest kõik neli meest maksid hiljem oma eludega. Mark Soosaar esitles värvikate kommentaaridega oma slaidiprogrammi, mille ta pildistas tosinkonna aasta jooksul avalikest monumentidest ning maamärkidest üle kogu maailma.

Loe edasi: Algas mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele

Valdur Mikita kõneleb Eestist kui maailmakultuuri taimelavast

Reedel, 12. veebruaril 2016 algusega kell 15 leiab Viimsi mõisas, kindral Laidoneri kunagises kodus aset traditsiooniline kindrali sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng. Tänavune lektor Valdur Mikita kõneleb teemal „Eesti kui maailmakultuuri taimelava“.

Kell 14.30 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad. Mälestusloengut ilmestavad lühikontserdiga Peeter ja Pia Paemurru. Ühtlasi pühitsetakse Kindral Johan Laidoneri Seltsi veterani, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuhi Elle Leesi 80. sünnipäeva.

Tänavune mälestusloeng on arvult üheksas. Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo ning massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag.

Kindral Johan Laidoneri Selts

Mälestusmärk “Taaskohtumine” Viimsis. Foto: Urmas Saard →

Kodanike algatusrühma “Sindi pais” asutaja Hans Soll pälvis 2 tunnustust

5. veebruaril otsustati Hans Sollile anda Pärnumaa Vapimärk ja keskkonnaministeeriumi tänukiri.

Hans Soll Kiisa talus Pärnu jõe ääres Foto Urmas Saard — Hans Soll Kiisa talus Pärnu jõe ääres. Foto: Urmas Saard

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste otsustas Pärnumaa Vapimärgi Nõukogu ettepanekul anda 2016. aastal neli Pärnumaa Vapimärki, neist ühe pälvis kodanike algatusrühma „Sindi pais” loomise idee autor, asutaja ja juht, füüsikaõpetaja Hans Soll. Maakonna kõrgeima tunnustuse üleandmine toimub Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontsert-aktusel Pärnu Kontserdimajas.

Kuid 5. veebruaril austas keskkonnaminister Marko Pomerants „Aasta keskkonnategu 2015“ üritusel Hans Solli tänukirjaga, millele on kirjutatud: Tunnustatud projekti „Kodanikualgatus Sindi paisu avamiseks rändekaladele“ ellu viimise eest. Keskkonnaministeeriumi pressiteates selgitatakse, et eesmärk Sindi paisu avamiseks rändekaladele täideti 2015. aasta aprillis, kui riik omandas Sindi paisu ja alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks ning loodusilmelise kärestiku rajamiseks.

Täna ütles Soll, et survegrupiks nimetatud algatusrühm „Sindi pais“ loeb oma sünni kuupäevaks 2008. a 26. novembrit, kui Pärnu raekoja saalis toimunud rahvakoosolekul andis 20 inimest allkirja pöördumisele tolleaegsele keskkonnaministrile Jaanus Tamkivile.

Loe edasi: Kodanike algatusrühma “Sindi pais” asutaja Hans Soll pälvis 2 tunnustust

Kaupo Meielile omistatakse riiklik teenetemärk

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas eile alla otsusele anda Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva eel meie riigi teenetemärgid tänuks inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks. Teiste hulgas tunnustab Eesti riik Valgetähe teenetemärgiga nõtke mõttega ajakirjanikku, publitsisti, luuletajat, Pärnu Postimehe arvamustoimetuse juhatajat Kaupo Meielit, kelle töö ja loominguline kirg on rikastanud meie meediapilti.

Kaupo Meiel Port Artur 2 kohvikus kirjandustundi pidamas Foto Urmas Saard — Kaupo Meiel Port Artur 2 kohvikus kirjandustundi pidamas. Foto: Urmas Saard

Presidendi kantselei ametlik teadaanne kõlab ülimalt vägevalt. Kahtlematult oled selle au auga välja teeninud. Kuidas jaksasid eilse päeva õnnitluste tulva all üle elada?

Kaupo: Mis siin salata, õnnitlusi sain tõesti väga palju ja et olen loomuldasa pigem tagasihoidlik inimene ja tagaplaanil toimetaja, siis olin päeva lõppedes heas mõttes päris kurnatud.

Kas oled jälile saanud, mis sinu senises tegevuses on presidendile ja Eesti riigile kõige meelepärasem olnud?

Kaupo: Raske öelda, kuid esile toodi minu tegevust nii ajakirjanikuna ehk minu põhitööd Pärnu Postimehes, luuletajana ning publitsistina, mis hõlmab kirjanduskriitikat, mida kirjutan pea kõigile eesti kultuuriväljaannetele, samuti kommentaare Vikerraadios ja, miks mitte, minu säutse Twitteris ja laaste Facebookis. Lisaks töötan ETV saate Kirjandusministeerium juures, mis võibolla samuti väikse lisaväärtuse mu tagasihoidlikule isikule annab.

Loe edasi: Kaupo Meielile omistatakse riiklik teenetemärk

Sindis saab lehti lugeda enne tööpäeva algust

Alates käimas olevast kuust jõuavad suuremad lehed Sindi postkastidesse juba poole kaheksaks.

Sindis jõuavad lehed üheaegselt varajase kohviga lugejateni Foto Urmas Saard — Sindis jõuavad lehed üheaegselt varajase kohviga lugejateni. Foto: Urmas Saard

Küünlapäeval potsatas Pärnu Postimees tavatult varakult postkasti. Kui vara, ei märganud. Eile hommikul unustasin varajase saabumise. Täna sain lehe kätte juba enne seitset, mis on võrdluses eelmiste kuudega juba kusagil 5 tundi varem. Seega võib hommikukohvi rüübates tutvuda pealkirjadega ja huvipakkuvamad lõigud enne päevatööde juurde asumist ka läbi lugeda.

„Tänapäeva ühiskonnas on info kättesaadavus üks olulisemaid tegureid, mis meie elu mõjutab. Ajaleheuudised ei ole infoajastul oma olemuselt küll kõige kiiremad, aga hea oleks neis ilmuvaid pikemaid arutelusid ja analüüse lugeda juba hommikukohvi kõrvale,“ kirjutas Express Post oma kodulehe uudises „Tere Sindi!“ ja teatas, et alates veebruari kuust on võetud perioodika varahommikune kojukanne oma hooleks ka Sindis. „Meie ja kirjastuste koostöö tulemusena peaksid värsked lehed jõudma Sindi tellijate postkasti kella 7:30-ks.“

Loe edasi: Sindis saab lehti lugeda enne tööpäeva algust

Eedi Lelov: ‘ahvima’ on üks väheseid tegusõnasid, mis tuletatud looma nimetusest

Imbi Jalakas soovib lustakat ahviaastat ja põnevaid loenguid Sindi gümnaasiumi raamatukogus. Selleks puhuks on ta koostanud rikkaliku materjaliga õppestendi ja kutsunud vestlema Eedi Lelovi, kes asus käesoleval õppeaastal Sindi gümnaasiumis bioloogiat õpetama.

Eedi Lelov valmistub loenguks ahvidest ja inimestest Foto Urmas Saard — Eedi Lelov valmistub loenguks ahvidest ja inimestest. Foto: Urmas Saard

Kui kümmekond aastat tagasi võis Sindi gümnaasiumi raamatukoguhoidja Imbi Jalakas rõõmustada kooliraamatukogude kontrolli käigus tema kogule omistatud kõrgeima järgu üle, siis usutavasti saavad tänased õpilased olla sama rõõmsad ja rahulolevad kunagise taseme püsimise pärast. Eeskujulik tase ei tähenda üksnes fondi valikut ja suurepäraseid ruume, vaid ka pidevat õpilastega tehtavat tööd.

Millal see oligi, kui miljonite inimeste parimate lapsepõlvemälestuste hulka kuuluv kaisukaru tähistas ühes pehmete järeltulijatega oma auväärset sünnipäeva? Oli nagu eile, sest Jalakas tutvustas mänguasja sedavõrd meeldiva esitlusega. Mullu sügisel valmistas tunnustatud bibliograaf ülevaatliku stendi brittide teejoomise tavadest. Tema jutustust tuli kuulama Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Holtby, keda kuuldud jutt vaimustas sedavõrd, et kutsus raamatukoguhoidja Briti päevade raames korraldatud suursaadiku vastuvõtule. Koostatud stend aga rändas Tallinnas asuvasse suursaatkonda vaatamiseks.

Loe edasi: Eedi Lelov: ‘ahvima’ on üks väheseid tegusõnasid, mis tuletatud looma nimetusest

Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Sindis laulis Artur Valdre:

Piduliku kogunemise lõpetas Artur Valdre Eesti skautide ja noorkotkaste hümniga Foto Urmas Saard — Piduliku kogunemise lõpetas Artur Valdre Eesti skautide ja noorkotkaste hümniga „Eestimaa, mu isamaa“. Foto: Urmas Saard

„Eesti vaprad vanemad
vaimuvallast vaatavad.
Pääs neil paistvad pärlikroonid,
võidulaulud nende suul,
kojas kuninglikud troonid,
:,: kuldsed kandled palmipuul. :,:“

Kui Sindi naaberlinnas Pärnus valmistab riigile olulistel tähtpäevadel koolinoorte osavõtmatus tõsist muret, siis selles väikeses kogukonnas on olukord täiesti vastupidine ja õpilasi kasvatatakse pidevas isamaa armastuse vaimus. Ühtlasi püütakse säilitada mõõdukust, et väljakujunemise eas noortele jätkuks ruumi ka iseseisvaks otsustamiseks. Kooli direktor Ain Keerup selgitas, et näiteks möödunud aastal tähistati Tartu rahu aastapäeva 9. kuni 12. klassi õpilaste osalemisel, aga käesoleval korral kaasati üksnes põhikooli õpilasi.

Sindil on ainulaadne eelis ja seepärast ei tekita heitlikud ilmastikuolud küsimusi. Vabadussõjas langenute mälestusmärk asetseb kooli aula seinal ja nii puudub vajadus tuulte, niiske jaheduse ja vihma tujukustega arvestada.

Loe edasi: Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Sindis laulis Artur Valdre:

Eesti Panga muuseum kutsub kuulama loengut Paul Keresest

Reedel, 5. veebruaril kell 15.30 on Eesti Panga muuseumis (Estonia pst 11) avalik loeng „Paul Keres ja tema aeg“, kus kirjanik Paavo Kivine tutvustab Eesti maailmakuulsa maletaja elu ja tema valikuid keerulistel aegadel.

Paul Kerese büst omaaegse Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ees Foto Urmas Saard — Paul Kerese büst omaaegse Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ees. Foto: Urmas Saard

Paavo Kivine on koguteose „Paul Keres“ autor, kes on põhjalikult uurinud Paul Kerese elu ja malekarjääri. Loengus saavad vastuse küsimused, kuidas sai tavalisest eesti perest pärit lapsest maailma üks maailma parim maletaja; milline oli Paul Kerese elu tipphetk ja millised sellele järgnenud vaeva-aastad; kes oli Paul Keres inimesena ja kuidas sai temast rahvuslik sümbolkuju.

7. jaanuaril möödus Paul Kerese sünnist 100 aastat. Eesti Pank jäädvustas selle ka Eesti maailmakuulsale maletajale pühendatud 2-eurosel käibemündil. (Münti enam osta ei ole võimalik, seda võib veel saada vahetusrahana sularahatehingutes.)

Huvilistel palutakse loengule registreeruda hiljemalt 4. veebruari tööpäeva lõpuks kontaktidel muuseum@eestpank.ee või +372 668 0760. Oodatud on kõik huvilised!

Muuseumi külastamine ja loengutest osavõtt on tasuta. Avatud on muuseumipood.

Samal teemal:

Pärnakad süütasid Paul Kerese mälestuseks 64 küünalt

Aili Laak kutsub kuulama siiruviirulisi jutte, mõistatama ja mängima

Memme jututuba mudilastele toimub pühapäeval, 14. veebruaril kell 16.00 Pärnu muuseumi lastetoas.

Aili Laak muinasjuttu vestmas Foto erakogust — Aili Laak muinasjuttu vestmas. Foto: erakogust

Kord kuus pühapäeviti oodatakse mudilasi, nende vanemaid, õdesid ja vendi muuseumi lastetuppa. Memme jututuba viib läbi kauaaegne lasteaednik ja õpetaja Aili Laak, kes on tegutsenud vabatahtlikuna muuseumi lastenurgas alates 2012. a juunist. Jutuvestjal leidub alati varuks hulk huvitavaid rahvajutte, põnevaid muinasjutte, mõistatusi ja mänge. Samuti meisterdatakse igas jututoas midagi teemakohast ja piilutakse muuseumi püsinäitusele.

Jututuba kannab sel korral alapealkirja „ Siiruviirulised jutud, mõistatused ja mängud”, kus esitusele tulevad Heljo Männi „Siiruviiruline kass“, K. Hanssoni „Kaks kojaehitajat ja siiruviiruline sibul”.

Muinasjuttude juurde on kavas pärimusmäng „Ätsemäng“, ladusmimäng triipudega, triibumustrite uurimine, nukk Gerda ehtimine, otsimismäng „Mustrid näitusel“ ja sõbrapäeva kaardi värvimine.

Osavõtutasu üks euromünt.

Tartu rahu tähistamine Pärnus ja Sindis

Teisipäeval, 2. veebruaril tähistatakse paljudes kohtades 1920. aastal Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu 96. aastapäeva. Lepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ja Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Mihkel Lüdigi nim meeskoori dirigeerib Evelin Mei Tartu rahu aastapäeval (2014) Pärnu Alevi kalmistul Foto Urmas Saard — Mihkel Lüdigi nim. meeskoori dirigeerib Evelin Mei Tartu rahu aastapäeval (2014) Pärnu Alevi kalmistul. Foto: Urmas Saard

Pärnus tähistatakse päeva kell 11.00 algaval tseremoonial pärgade asetamisega Vabadussõjas hukkunute mälestussamba jalamile Alevi kalmistul. Osalevad Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja abilinnapea Meelis Kukk, Kaitseväe Toetuse Väejuhatus, Kaitseliidu Pärnumaa malev, Pärnumaa Naiskodukaitse ringkond ja Eesti Lipu Selts. Esineb Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Vabadussõjas hukkunute mälestuseks asetatakse mälestussamba jalamile pärjad.

Kell 18.00 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimisele pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoor, ettevalmistuskoor ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Kuulajaid tervitab abilinnapea Meelis Kukk.

Sindi gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Arusaar ütles, et nende koolis on kindlalt välja kujunenud traditsioon tähistada igal aastal kolme riigile olulist päeva: Tartu rahu aastapäeva, iseseisvuspäeva ja sinimustvalge lipu sünnipäeva. Kell 12.30 kogunevad põhikooli õpilased kooli aulasse, mille seinal asub mustast graniidist mälestustahvel Sindist pärit Vabadussõjas langenud võitlejatele.

Loe edasi: Tartu rahu tähistamine Pärnus ja Sindis

Juhannes Kask: Sindi tõstjad olid Aravetel edukad

30. jaanuaril peeti Jõgevamaal Aravete spordihoones Mati Kulm’u VIII mälestusvõistlused tõstmises.

Sindi tõstjate meeskond, keskel treener Juhannes Kask Foto Marko Šorin — Sindi tõstjate meeskond, keskel treener Juhannes Kask. Foto: Marko Šorin

Sindi spordiklubi Kalju tõstjatest kehakaalus kuni 50 kg saavutas 3. koha Ken Meriniit, kes oli esimest korda võistlemas. Kehakaalus 56 kg võttis 1. koha Martti Šorin, rebimine 47 ja tõukamine 65 kg. Võrreldes eelmise võistlusega parandas ta oma tulemust kogusummas 8 kg. Kehakaalus 62 kg tuli 2. kohale Randel Mattiisen, kelle tulemus paranes 9 kg. Kehakaalus 77 kg oli 4. kohal Indrek-Raimond Viik, kes samuti võistles esimest korda ja kaalukategoorias 94 kg jäi Märt-Jaanus Tamman 5. kohale.

Esimest korda võistelnud noormeeste tulemustega on treener Juhannes Kask väga rahul. „Poisid võistlesid võimete kohaselt ja närv pidas vastu.“ Eriti tublid olid treeneri hinnangul Martti Šorin ja Randel Mattiisen. Kask lisas juurde, et peab kohast alati olulisemaks sportlase tulemust, mis näitab pidevat arengut. Seega pole ka teine ega isegi mitte neljas koht sportlase jaoks kaotus paremale, kui ta on suutnud ise ennast ületada.

Loe edasi: Juhannes Kask: Sindi tõstjad olid Aravetel edukad

Sindi otsib senisele linnaaednikule väärilist mantlipärijat

29. jaanuaril Sindi linnaaedniku ametist lahkunud Sirli Pedassaar-Annast pälvib linnapea Marko Šorini tunnustust pikaaegse vastutusrikka töö eest, mille tubli tulemus pole jäänud elanikele avalikus ruumis märkamatuks.

Sirli Pedassaar-Annast Foto Urmas Saard — Sirli Pedassaar-Annast. Foto: Urmas Saard

Raamatus „Aja jälg Sindi muuseumis“ meenutab sama mäluasutuse juhataja Heidi Vellend 2007. a 9. maid: „Euroopa päeva, mil Euroopa Liit sai 50-aastaseks, tähistasime muuseumi majaesise haljastuse loomisega: võtsime üles murukamara mõlemal pool tuulekoda, vedasime ära mulla ja asendasime selle lillepeenarde ümbruses liiva ja murtud paekivi tükkidega. Neid käis Pärnu-Jaagupist kohale transportimas meie linna aednik Sirli Pedassaar-Annast, kes vaatamata oma haprale kujule, paelahmakad mängleva kergusega paigale sättis.“ Artikli lõpus ütleb Vellend, et kujunduse autoriks ja ka nõuandjaks edasise hoolduse osas oli ja on olnud tänaseni Sirli, mille eest teda südamest tänatakse.

Tookordsel lehekuul puudus mul veel aimdus, kui ilus Sindi oma roheluses tegelikult on, veel vähem teadsin midagi linnaaednikust ja tema tegemistest. Aga viimased 8 aastat tema ligemale 10 aasta pikkusest praktikast vastutusrikkas ametis parandasid oluliselt ka minu arusaamist, kui olulist rolli omab aednik Sindi looduskeskkonna kujundamisel.

Loe edasi: Sindi otsib senisele linnaaednikule väärilist mantlipärijat