Reedel, 11. märtsil, palutakse lahkelt kõiki koos perega mõnusat muusikat nautima omaaegsesse Sargvere rüütlimõisa, kus toimub kontsert “Naistepäev Jaan Pehki laulude ja luuletustega”.
Jaan Pehk Sindis. Foto: Urmas Saard
Külla kutsutud lembelaulik Jaan Pehk loeb laulude vahele enda loodud luulet. Päris tasuta sisse ei pääse ja kell 19:00 algavale kontserdile tuleb osta viie eurone pilet.
Paliveres sündinud Jaan Pehk on võtnud soolomuusikuna varjunimeks Orelipoiss. Teda tuntakse kirjaniku, laulja ja kitarristina. Pehk kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse ja on Eesti Kirjanike liidu liige.
Vikipeediast leiab tõsise mehe kohta mõndagi huvitavat. Tõsisemalt hakanud Pehk luuletama 1992. aastal pärast rahareformi, kui ostis 4 odavalt müüdud luulekogu ja oli neist innustust saanud.
Otsa muusikakooli sisseastumiseksamitele läks ta ilma sellest kellelegi teatamata. Sõel olnud tihe ja sisse sai umbes kolmekümnest ainult 4, nende hulgas muidugi Pehk.
Eesti Korteriühistute Liidu Virumaa suurfoorumil tõdeti, et Rakvere ja Virumaa linnapilt muutub lähiajal oluliselt ilusamaks ja energiatõhusamaks. Foorumil esinenud SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe projektijuhi Kalle Kuuse sõnul on Virumaa korteriühistud renoveerimistaotluste ettevalmistamisel riigis kolmandal kohal üllatuslikult esikohal oleva Tartumaa ja Eesti suurima maakonna Harjumaa järel.
Vahtpolüsterooliga soojustatud korterelamu välissein. Foto: Urmas Saard
Eesti Korteriühistute Liit korraldas laupäeval, 5. märtsil, Virumaa korteriühistute foorumi “Korteriühistute renoveerimiskevad Virumaal”. „Rakveres on juba täna ligi 20 korteriühistut oma taotluste esitamisega Kredexile lõpusirgel,” kinnitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. “Kui kõik need taotlused ka rahastuse saavad, muutub linna välisilme oluliselt. Lisaks Rakverele on aktiivsed ühistud ka Kundas ja Tapal, Vinnis, Kadrinas ning teistes Virumaa
piirkondades. See näitab, et lähiaastatel muutub meie linnade ning asulate elukeskkond oluliselt,” rääkis Jaadla.
Just Rakverest alguse saanud Eesti Korteriühistute Liit tähistab tänavu 20. aastapäeva. “Hea on tõdeda, et Rakvere ühistud on valinud kiire arengu, teataval määral tunnustab see liidu aastatepikkust tegevust ühistute arendamisel ja näitab, et tegevus hakkab linnapildis välja paistma,” nentis Jaadla.
Helle Kullerkupp: esmaspäeval peaks saama selgust, mis on toimunud Pärnu Vana turu teemade osas, mida on selle kohta ametnikel öelda ja mida arvavad kodanikud, ettevõtjad ning mida kostavad juristid asjade käigu kohta.
Pärnu Keskraamatukogu vallikraavi poolt vaadatuna. Foto: Urmas Saard
Karin Õunap, Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, vahendas 3. märtsil linna kodulehel küünlakuu viimasel päeval aset leidnud kohtumist turu omaniku esindajate, linnavalitsuse esindajate ja turul kauplejatega. Paraku näib, et kolmepoolne kohtumine pole kauplejate ja ostjate muret leevendanud, pigem pettumust ja ärategemise tunnet tekitanud. Seepärast kutsuvad kolm ühendust algaval nädalal erinevad osapooled suuremale rahvakoosolekule Pärnu Keskraamatukogu saali.
Linnavalitsuse poolelt öeldi, et Vana turu rekonstrueerimist juhtiv Hammerhead OÜ soovib luua kilehalli asemele puitfassaadiga hoone, mis sobib linnaruumi, parandaks kauplemistingimusi ning oleks otstarbekam ja inimsõbralik. „Oluline on rõhutada, et hoones säilivad ka tulevikus traditsioonilise turu funktsioonid – hoonest on planeeritud 2/3 turul kauplejatele. Valdavalt kõik, kes praegu turul eestimaist toodangut pakuvad, saavad tulevikuski kauplemist jätkata.“
Kohtumisel selgitati uue ankurrentniku Rimi vajalikkust ja eesmärki. Supermarketi tüüpi poe tulek võimaldavat turgu säilitada ja mõlemad täiendavat teineteist. Toidupood pidavat tooma turule ka madalhooajal rohkem rahvast ja aitavat rendimaksetega ülal pidada OÜ Pärnu Turg tegevust.
Torma piirkonna kõrgeima tunnustuse, Torma valla auraha, üks tänavusi laureaate, heategevuse edendaja Eckard Klug, aitab kaasa vendade Grimmide kirja pandud muinasjuttude tegelasi tutvustava teemapargi rajamisele Ookatku külla.
Eckard Klugi sõnul on kohaliku vallavolikogu otsusega saadud Torma valla auraha väärikas tunnustus, mis ajendab ka uutele tegudele. “Praegu on koostöös Sadala Hoolekande Ühinguga elluviimisel projekt, mille raames kerkivad Ookatku külla Saksa folkloristide ja muinasjutukogujate Jacob Ludwig Carl Grimmi ja Wilhelm Carl Grimmi muinasjuttude ainetel loodud tegelased. Peagi algab kujude meisterdamine ja paigaldamine, appi on oodatud ka vabatahtlikud. Park avatakse kavakohaselt mais,” ütles Klug.
Eelmisel suvehooajal oli Sadalas avatud hernehirmutiste teemapark „Euroopa ei hirmuta!“, mis osutus populaarseks turismiobjektis ning valiti atraktiivseimaks kodanikuühenduste projektiks Jõgevamaal.
Sadala lähedale Ookatku külla koos kaasa Luule Väinaga eestimaise kodu rajanud Rootsimaa sakslane Eckard Klug, tegeleb Torma vallas heategevusega alates 1999. aastast. Ta on panustanud laste ja eakate ürituste korraldamisele, abistanud majandusraskustes ja kriisiolukorras olevaid peresid, muretsenud mänguasju, õppevaheneid ja mööblit valla koolidele ja lasteaedadele. Eckard on abistanud sotsiaalkorteritesse inventari muretsemisel ning teeb seda ka edaspidi.
Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile loomatauditõrje seaduse muutmise eelnõu, millega täpsustatakse loomataudide, sh sigade Aafrika katku puhangu korral rakendatavaid tauditõrjemeetmeid. Peamiste muudatustena täpsustatakse erinevate ametkondade rolli loomataudi ennetamisel ja tõrjel ning loomataudi kahjude hüvitamise aluseid.
Foto: Urmas Saard
“Möödunud aasta kogemus Aafrika seakatku kollete likvideerimisel tõi välja kitsaskohad ametkondade koostöös,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Seepärast muudetakse loomatauditõrje seadust, et sõnastada selgemalt ja täpsemalt tauditõrjega tegelevate ametkondade pädevused ja koostöö korraldus. Samuti täpsustatakse metsas leviva taudi piiramiseks vajalikke bioohutusnõudeid.”
Seaduse muudatusega luuakse alus kehtestada piiranguid metsas liikuvatele mootorsõidukitele. “Peamiselt tähendab see võimalust kehtestada vajadusel metsamaterjali veokite ja harvesteride puhastamise ja desinfitseerimise kohustus enne taudivabas piirkonnas asuvasse metsa sisenemist,” lisas Kruuse. “Konkreetsed rakendatavad meetmed räägitakse metsa- ja puidusektori esindajatega eelnevalt läbi.”
Minister Kruuse sõnul tuleb olla valmis uuteks taudipuhanguteks koduseafarmides ka eeloleval suvel, kuna haiguse kontsentratsioon metssigade populatsioonis on endiselt väga kõrge. Seepärast täpsustatakse muudatustega taudikahjude hüvitamise aluseid.
Eelmise aasta lõpul Tori Rahvamajas avatud erakordne näitus varase eestlasest piltniku Mihkel Tilga fotodest on nüüd vaatamiseks üles seatud Pärnu Muuseumi fuajeesse.
Pärnu muuseumihoone. Foto: Urmas Saard
Tori vallast Randivälja külast pärit Mihkel Tilk (1859-1890) oli üks esimesi eestlasi, kes pildistas talupoegi nende endi tavapärases keskkonnas – tänu talle on meil nüüd võimalik tutvuda ainulaadse, 1880ndatest aastatest pärit haruldase fotoseeriaga maainimestest ja nende omaaegsest eluolust. Vanimatel näitusel eksponeeritud unikaalsetel fotodel on kujutatud esimest Pärnu põllumeeste seltsi näitust, mis leidis aset Pärnu linnas.
125. aasta eest kahetsusväärselt noorena surnud Tilga tegevus oli kuni viimase ajani laiemalt teadvustamata, kuni Randivälja külaselts 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumi materjalide hulgast tema esimesed fotod avastas. Mihkel Tilk kandis piltnikuna endas valgustusaja ideaale – usku ilu ja tarkuse jõusse, mida on võimalik fotokunsti abil talletada ja jagada.
Väljapaneku koostajaks on Randivälja külaselts ja eksponeeritavad fotod pärinevad Eesti Rahva Muuseumi, C. R. Jakobsoni talumuuseumi, Pärnu muuseumi ja Tori muuseumi kogudest.
Näitus jääb avatuks 31. märtsini ja on vaatamiseks tasuta!
Otepää linnamägi on pika ja väärika ajalooga. Seal paiknes üle poole aastatuhande muinaseestlaste linnus ja seejärel ligi paar sajandit 1224. aastal püstitatud kivilinnus. Linnamäe arheoloogilistel kaevamistel avastatud mõningad savinõude killud riibitud ja tekstiilkeraamikast viitavad isegi juba vanema rauaaja ajutisele pelgupaik-linnusele, aga püsiasustusega linnus rajati 7. sajandil.
Otepää linnamägi õhust 1930. aastate postkaardil
Järgnevatel aastasadadel linnuse ja selle kõrvale kujunenud asula tähtsus kasvas ning 12. sajandi alguseks oli Otepääst saanud üks Kagu-Eesti olulisemaid keskusi.
1116. aastal märgitakse Otepää linnust esmakordselt kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Novgorodi esimeses leetopissis on selle aasta tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: “Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne pühaku päeval”.
Novgorodi vürsti juhitud Otepää retke peeti väga tähtsaks sündmuseks kogu Kiievi-Vene riigi alal, sest vastava teate leiame veel Kiievi, Tveri, Vladimiri, Pihkva jt. linnade leetopissidest. Suurem osa neist kroonikaist pole küll originaalkujul säilinud, aga õnneks kirjutati hilisemate leetopisside koostamisel varasemad sageli isegi peaaegu sõna-sõnalt ümber.
Eesti Maanteemuuseum taotleb EASi “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise” meetme toetusvoorust 1,6 miljonit eurot liikluskasvatuse keskuse ja autoajastu näituse avamiseks 2018. aasta lõpus.
Illustreeriv näide autonäitusest Brüsselis. Foto: Urmas Saard
Projekti tulemusel luuakse maanteemuuseumi masinahalli rekonstrueerimisel 1500-ruutmeetrine keskus, kus külastaja saab tervikliku ülevaate autoajastu mõjudest Eesti teede- ja liikluse ajaloole.
Uues keskuses luuakse paremad võimalused pakkuda erinevaid liiklusharidusprogramme nii lastele kui täiskasvanutele. Uuenduslik on seegi, et atraktiivses ekspositsioonis on võimalik näitusepindu liigutada vastavalt vajadusele, kohandudes ümber konverentsi- või kultuurisündmuste saaliks.
“Täna suudab muuseum aastas pakkuda liiklusharidust kuni 3000 lapsele, uue keskuse puhul tõuseb see 4000-le. Samuti eeldame muuseumi külastajate arvu kasvu vähemalt 43 000 inimeseni 2019. aastal,” lisas Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.
Tallinna Tehnikaülikooli rektor emeritus Arvi Altmäe on palju aastaid juhtinud kodukaunistamise liikumist, millest tegi kolmapäeval Pärnu Tervisekeskuse suures saalis põhjaliku ülevaate.
Arvi Altmäe. Foto: Urmas Saard
MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühenduse juhatuse esimehe Arvi Altmäe sõnul leidub maailma ajaloos palju näiteid lühikese aja jooksul harmoonilist kultuurikeskkonda tundmatuseni rikutud või hävitatud juhtumitest. Vastupidised näited on üliharuldased. Üheks haruldaseks näiteks on kahtlemata Eestis 1936. a kevadest kuni ’40. a nõukogude okupatsioonini kestnud kodukaunistamise hoogtöö. Sedalaadi üsna ainulaadse nähtuse kõrvale asetuvad veel Prantsusmaa ja põhjamaad, kuid palju väiksemas haardes.
1936. a valiti konkursi „Kodu kauniks!“ tegevussuundadeks hoonete välisvärvimise, viljapuuaedade ja parkide korrastamise, avalikud paigad ja lipumastid. Peakomitee korraldusel algatati kõigis maakondades hoonete värvimise kursused. Selleks jagati tasuta 25 000 eksemplari brošüüri „Hoonete välisvärvimine“. Istutati puid, põõsaid, lilli. Tegevuse abistamiseks trükiti 30 000 brošüüri „Üldjuhend puude ja põõsaste istutamiseks“. Metskonnad eraldasid tasuta või väikese tasu eest kümneid tuhandeid istikuid. Veel avaldati 35 000 suuruses tiraažis brošüür „Maakodu ümbrus kauniks“.
7.-16. aprillini esitleb Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Muusika Päevade festivali raames helilooja Liis Viira ja tema kaaslaste ühisprojekti “Reverbeebi”. Heliloojad ja muusikud, kes soovivad kasutada rikkalikku beebihäältekogu ning luua oma lühiteose projekti jaoks, on oodatud endast märku andma kuni 8. märtsini.
Liis Viira. Foto: pressisõnumiga
Äsja tähistati Eestis muusika-aastat ja selle käigus koguti 2015. aastal sündinud beebide häälitsusi. Häälte salvestajaid oli üle saja. Kuna materjal on inspireeriv ja mitmekesine, siis ei jõudnud “Beebisümfoonia” autorid Margo Kõlar ja Liis Viira kasutada materjali kõiki võimalusi, omadusi ja kunstilisi vaatenurki. Samas on see unikaalne materjal, mis võiks tekitada põneva jätkuprojekti pealkirjaga “Reverbeebi”, kus jagub avastamisrõõmu heli-, kunsti-, teatri-, kino- ja tekstiloojatele ning helidega eksperimenteerijatele.
“Mind inspireerib see konkreetne beebi häälte kollektsioon, et neid hääli on nii palju. Ühel heliloojal või emal poleks võimalik nii palju erinevaid hääli koguda või see võtaks väga palju jõudu ja aega. See materjal on unikaalne,” kinnitab vaimustunult Liis Viira. “Kuna materjal on rikkalik ja selle kogumisse on palju inimesi panustanud, siis on mullegi huvitav kuulda, kuidas erinevad loojad sellele lähenevad ja mida sealt leiavad. Need vaate- ehk kuuldenurgad on kindlasti väga erinevad. Ma ammugi ei arva, et oleksin ise võimeline kõiki võimalusi materialiseerima või ettegi kujutama.”
Liis Viira on mitmekülgne helilooja, harfimängija ning improvisaator, kes tunneb end koduselt ka elektronmuusikas. Kompositsiooni alal on ta end täiendanud Helena Tulve, Eino Tambergi, Erkki-Sven Tüüri, Salvatore Sciarrino, Veli-Matti Puumala jt juures. Elektonmuusikat on Viira õppinud muuhulgas Margo Kõlari juhendamisel. Aastast 2012 täiendab ta end Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonnas. Viira kuulub ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ridadesse ning ainulaadse kõlaga ansamblisse Una Corda.
Laupäeval, 5. märtsil, etendub Harjumaal Kose kultuurikeskuses Leigarite esimese kunstilise juhi Kristjan Toropi sünniaastapäevaks Jaan Ulsti loodud tantsulavastus “Kujutletud maastikud”, mis pakub publikule võimaluse koos esinejatega ka ise tantsumaastikul liikuda.
Leigarid Eesti Vabaõhumuuseumi Jüri-Jaagu talu õuel 2011. a juunis. Foto: Urmas Saard
Lavastaja Jaan Ulst märkis, et etendus on mõeldud tantsuhuvilisele publikule, kes on avatud, julge ja valmis kaasa hingama. “Anname võimaluse proovida ja kogeda neid vorme, mida kasutades hakkab tantsija laval hiljem oma lugu jutustama,” ütles Ulst.
“Kujutletud maastikud” räägib loo inimestest, kes eri aegadel on erinevatesse tantsuvormidesse punutud. Fookuses on tantsuvormimängud ja nendes iseendaks jäämine.
“Repertuaar pärineb ajast, mil suletud riigipiirid suunasid tantsijaid otsima lubatud vorme, et tantsida enda pärimustantse kui ka naaberrahvaste tantse, et tunda end maailmaga ühendatuna. Tahan öelda, et kellegi moodi või kellegi meele järele olles saab siiski ka iseendaks ja oma rahva pärimusele truuks jääda,” lausus Ulst.
29.veebruaril sai Otepää gümnaasiumis vaadata American Showcase programmi raames dokumentaalfilmi “Kaugel kodust” ja kohtuda filmi autoriga. Samal päeval avati kohvik-restoranis l.u.m.i koostöös USA saatkonnaga fotonäitus Ameerika rahvusparkidest.
Galen Knowles. Foto: Monika Otrokova
Otepää gümnaasiumisse olid külla tulnud USA saatkonna meediaspetsialist Mairis Tuisk ja filmi autor Galen Knowles. Otepää valla koolinoored võtsid filmi hästi vastu – gümnaasiumi aulasse oli kogunenud saalitäis noori, kes jälgisid dokumentaalfilmi Ameerikasse emigreerunud Ugandast pärit noormehe Brolini püüdlustest esindada 2018. aasta talimängudel Ugandat lumelauasõidus. Pärast filmi vaatamist said koolinoored esitada küsimusi filmi autorile Galen Knowlesile, kes rääkis nii endast kui ka filmi saamisloost. Dokumentaalfilm äratas koolinoortes huvi ning pani kaasa mõtlema kodu, perekonna ja isikliku identiteedi rolli üle elus.
Filmi “Kaugel kodust” näidati American Film Showcase programm raames, mis on koostööprojekt Lõuna California Ülikooli filmikooli ja USA välisministeeriumi vahel. Filmitegijad ja filmi eksperdid reisivad 40 erinevasse riiki, et näidata erinevaid filme. Projekt toimub aasta vältel alates 2015. aasta augustist kuni 2016. a. augustini, ning Valgamaal näidatakse selle raames filmi lisaks Otepääle ka Valgas ja Tõrvas. Samal päeval avati kohvik-restoranis l.u.m.i USA saatkonna kaasabil fotonäitus Ameerika rahvusparkidest “National Parks“.
Juba sellel laupäeval, 5.märtsil 2016 toimub talvepealinnas Otepääl I Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel Pühajärve ja Murrumetsa matkaradadel.
Tõukekelgud. Foto: Monika Otrokova
Start ja finiš on Pühajärve mõisapargis. Võisteldakse 5 km pikkusel lumerajal – distantsid on 5 ja 10 km, võisteldakse kahes kategoorias: täiskasvanud (alates 17. eluaastast) ja koolinoored vanuses 10 – 16. aastat. Arvestust peetakse mõlemal distantsil meeste ja naiste ning 5km distantsil lisaks koolinoorte 10-16. aastaste osas eraldi. Võistlust peetakse kinnisõidetud lumel. Selleks puhuks paigaldatakse kelkude raudjalastele alla plastikust lumejalased.
Kell 11.00 on Pühajärve 5km tõukekelguraja ühisstart täiskasvanutele ja koolinoortele vanuses 10-16.a , kell 13.00 Pühajärve 10km tõukekelguraja ühisstart täiskasvanutele ja alates 17. a. “Starti võib tulla oma soome või tõukekelguga, kellel isiklik kelk puudub, saab selle kohapealt laenutada Loodusturism.ee matkakorralduselt,” ütles matkamaratoni peakorraldaja Imre Arro OÜ-st Loodusturism. “Pühajärve matkarajad sobivad suurepäraselt tõukekelgutamiseks, rajad ja võistluskeskus on värskelt hooldatud, olete oodatud osalema!”
Loodushuvilised on oodatud liituma Eesti Ornitoloogiaühingu harrastusteaduse projektiga Suvine aialinnupäevik, mis alustab täna oma kolmandat hooaega. Aialinnupäeviku eesmärk on üheskoos loodusvaatlejatega jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada teadmisi aialooduse kohta tervikuna.
Linavästrik. Foto: Tiit Külaots
Suvise aialinnupäeviku veebirakendusse www.eoy.ee/aed saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muud juhuvaatlused selgroogsete, kimalaste ning fenoloogiliste tähelepanekute kohta: millal hakkasid õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad. Kaardirakenduse abil saab jälgida teiste osalevate aedade tulemusi ning salvestada ja välja printida enda päevikusse sisestatud andmed ja elamused.
Mullu osales Suvise aialinnupäeviku projektis üle 670 loodushuvilise, kelle kogutud andmed näitasid, et aias pesitsevatele lindudele oli 2015. aasta üle ootuste edukas. Pikalt jahe ja tuuline kevad tekitas kartuse nigelast pesitsusaastast, kuid tegelikkuses ei erinenud mullusuvised pesitsusnäitajad 2014. aasta suvest. Küll oli märgata, et linnud alustasid pesitsemist keskmiselt pisut hiljem ja suve jooksul mitmekordselt pesitsevad linnud kasutasid seda võimalust agaralt. Suvise aialinnupäeviku projektis osalejate aedades oli keskmiselt 6,6 pesitsusjuhtu ja pesitses keskmiselt 4,3 liiki linde. Eesti rahvuslinnul suitsupääsukesel oli aga mullu viimase viie aasta kõrgeim pesitsusedukus: keskmiselt 4,33 poega pesas, aasta varem vaid 3,87.
MTÜ Aita Meie Inimest, Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsioon ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond korraldavad tuleval esmaspäeval, 7. märtsil, algusega kell 15.00 Pärnu Keskraamatukogus Vana turu kaitseks rahvakoosoleku.
Korraldajad soovivad arutada Pärnu Vana turu säilitamise võimalusi, kaitsta väikeettevõtjaid suurmonopoli eest ja kuulata rahva arvamust ning ettepanekuid. Pärnakatega kohtumisele oodatakse turu juhtkonda, maavanemat, linnapead ja abilinnapeasid.
Eile, 29. veebruaril esitasid turul kauplejad küsimusi linnavalitsuse hoones, kus vastajateks olid turu uuendamisprojekti objektijuht Risto Abel, projekti juht Allan Kool, juhatuse liige osaühingust Hammerhead, samuti linnapea Romek Kosenkranius.
Mure turu tuleviku pärast sai alguse teatest, et suve saabudes suletakse Vana turg kuni üheksaks kuuks ja seejärel avatakse osal uuendatud pinnal ca 1200 ruutmeetri suurune Rimi pood.
Teletorni näitus “Elus Universum” täienes mitme põneva eksponaadiga ning kooligruppide jätkuva huvi tõttu otsustati pikendada näituse lahtioleku aega kuni 30. aprillini.
Tallinna teletorn. Foto: Urmas Saard
Külastajatel võimaldatakse oma silmaga näha Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseteleskoopide Gaia ja Planck mudeleid. Gaia tegeleb praegu umbkaudu miljardi tähe loendamisega, nende kauguse, asukoha, liikumise ja heleduse muutlikkuse määramisega. Saadud teabe põhjal luuakse meie galaktika ja selle lähiümbruse täpne kolmemõõtmeline kaart ning saadakse aimu, kuidas Linnutee on kujunenud. Mikrolainelist taustkiirgust kaardistanud Planck aitab leida vastuseid mitmesugustele küsimustele meie Universumi tekke ja arengu kohta. Mõlema kosmoseteleskoobiga seostub ka Tartu Observatooriumi teadlaste töö.
Lisaks näitustele saab osaleda inspireerivatel kohtumisõhtutel kosmoseteadlastega. Juttu tuleb Maa jälgimise kosmosetehnoloogiatest ja sellest, mida me Maa keskkonnast kosmose abil teada saame, kuidas on lood kliimamuutustega ning kas “ilm ikka on hukas”.
