2013 Archives

Võrus algas rattanädal

Võru Linnavalitsus kutsub kõiki linlasi rattaga tööl või koolis käima ning andma märku sellest, et Võrus on kevad alanud.

Kollektiiv, sõprade grupp või pere, kes käib ajavahemikus 29. aprillist kuni 4. mai rattaga tööl, koolis või rattamatkal ning teeb oma lõbusast ratastega seltskonnast toreda foto ja saadab hiljemalt 8. maiks Võru linnavalitsusse (marianne.mett@voru.ee), osaleb üllatusauhindade loosimises. Fotod laetakse üles linna Facebooki kodulehele, kus saab kuni 19. maini oma lemmiku poolt hääletada. Enim meeldinud foto saab tunnustatud.

Lisaks rattaga tööl, koolis või miks mitte ka lasteaias käimisele toimub rattanädala keskel, 1. mail Kesklinna pargis kogu pere üritus – rattapäev. Rattapäeval viiakse läbi erinevaid tegevusi nii väikestele kui ka suurtele rattasõpradele:

Rattanädal lõpeb 4. mail Haanja Rattaklubi poolt korraldatud Kevadise rattamatkaga, mis pakub osalejatele head võimalust matkata rattaga omas tempos ja tutvuda ümbritseva looduse ning vaatamisväärtustega. Matk algab 4. mail kell 12.00 Roosisaare silla juures asuvast parklast.

Võistluste juhendid ja ürituste täpsem info on kättesaadavad Võru Rattapäeva Facebooki kodulehel, e-posti tiina.hallimae@voru.ee või telefoni 785 0922 teel.

Seeniorlaulu võidu napsas väliseestlane

Seeniorlaul 2013 Leonhard Kelle (keskel), Raul Targamaa abikaasaga_ foto Ants Liigus — Leonhard Kelle (keskel) ja Raul Targamaa abikaasaga. Foto Ants Liigus.

Pühapäeval toimus Pärnu Tervise kultuurikeskuses võistulaulmine Seeniorlaul 2013.

See on konkurss harrastussolistidele, kel vanust üle 50. Lauljad võistlesid kahes vanusegrupis: 50-65aastased ning 66aastased ja vanemad.

Vanemas grupis anti välja kaks esikohta, mille pälvisid Raul Targamaa Stockholmist ja Leonhard Kelle Tallinnast, II koha vääriliseks tunnistati Rudolf Ernesaks, III koha sai Aleksandra Järve, mõlemad Tallinnast. Lisaks pääsesid vanemast vanusegrupist finaali tallinlased Mati Karm ja Mai Lepp.

Nooremas vanuserühmas pälvis II koha Aivar Juuse Tartust ja III koha Indrek Kalm Tartust. Finaali pääsesid Iivo Miil Kuressaarest ja Jelena Kudrjašova Tartust.

Parimaks saatjaks tunnistati Jelena Potštar, pianistidena märgiti ära Piia Paemurru, Mare Altroff ja Vaike Sarn. Vanim osavõtja oli 84-aastane Aleksandra Järve Tallinnast. Loe edasi: Seeniorlaulu võidu napsas väliseestlane

Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu võitsid peapreemia

Peapreemia võitja duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu laval. Foto: Sigrid Semm

Sel nädalavahetusel Põlvamaal Mooste mõisakompleksis toimunud meeleoluka XIV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali peapreemia läks duole Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu.

Eesti rahvamuusikatöötluste festival algas reedel TeateTantsu ja Päikese looja laulmisega Uma Pido kooride saatel ning jätkus väga meeleoluka ja rahvarohke simmaniga lõõtsamängijate ja Mooste Rahvamuusikakooli muusikute, Põlva Tantsib tantsijate, festivali ansamblite ja külaliste seltsis. Kahepäevane festivali tõi Moostesse kokku üle 100 muusiku, umbes sama palju lauljaid ning üle 200 tantsija.

Parima kohustusliku loo töötluse preemia pälvis Harjumaa ansambel Rüüt, noortepreemia Wigla Tallinnast ning tulevikulootuse nimelise preemia Viljandi neidudest koosnev trio Midrid. Sel aastal oli kohustuslikuks lauluks Põlva kihelkonnast pärit laul “Õtak tulõ”.

Konkursi väliselt pälvis eripreemia ersade ja mokšade pärimuskultuuri traditsioonide hoidmise ja tutvustamise eest Mordvast pärit külaliskollektiiv Merema. Loe edasi: Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu võitsid peapreemia

Võru Linnagaleriise tuuakse kevade hõngu

Täna avatakse Võru linnagaleriis Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuritudengite näitus „Kevade mitu nägu“.

Linnagaleriis avataval näitusel “Kevade mitu nägu” on välja pandud kevadetemaatikast inspireeritud taiesed, mille autoriteks on Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuritudengid.

Enamus näitusel eksponeeritud töid on valminud spetsiaalselt selle näituse teemat silmas pidades. Näitus on värvi- ning materjaliküllane ning tulvil noorte autorite otsingulist lähenemist. Vastavalt iga konkreetse töö kontseptsioonile varieerub kasutatud materjal kipsist, puidust ning metallist kuni moodsate materjalideni. Modelleeritud skulptuuriobjektide kõrval eksponeeritakse installatsioone ning maale.

TKK skulptuuriosakonna juhataja Jaan Luike rõõmustas näitusetööde mitmekesisus, mis on tingitud suuresti sellest, et näitusel eksponeeritavad taiesed on valminud tudengite iseseisva töö tulemusena. “Iseseisev töö annab tudengitele võimaluse väljendada ennast just nii, nagu nad tahavad ning see annab värskeid tulemusi. Tulemus palju südamlikum ning vahetum, kui see oleks võimalik juhendatud tööde puhul. Selle näituse tööde juures on tore see, et noored on saanud siin välja elada omaenda mõtteid,” rääkis Luik.

Tööde sisulist poolt analüüsides osutas Luik pikale kevadeootusele, mis meid kõiki eriti sel aastal on saatnud ning igaüht omal kombel mõjutanud. “Mis võiks veel toredam olla, kui et see kevad nüüd lõpuks käes on ning sellega koos ka selline näitus selliste toredate töödega,” arvas Luik.

Näituseprojekti nimetus “Kevade mitu nägu” suhestub nii näituse toimumise perioodiga kui viitab ka teema sümboolsele seosele osavõtjate vanusega. Tegemist on noorte kunstnikega, kes oskavad üllatada ning vaatajat ennast jälgima panna. “Kevade mitu nägu” on mahukas grupinäitus, mis täidab Võru Linnagalerii mõlemad korrused.

Näitus jääb avatud 23. maini ja selle külastamine on tasuta.

Meremäe lööb Roosifestivalil õitsele

Meremäe toimuvad juba kolmandat korda Roosipäevad. Sellel aastal on üritus oma tegevustega laienenud neljale päevale ning kutsuda tuleb seda festivaliks.

8.-10.mail on Land Art päevad, kuhu saavad tulla koolid, erinevad huviringid, seltsid, kunstnikud ja teised huvilised, kes soovivad end proovile panna maastikule taieseid luues. Registreerunud on Räpina Aianduskool ja Võrumaa Kutseõppekeskuse esindused ning grupp Missost. Meremäe külakeskkonnas valminud ja ülesseatud töid saab näha Roosipäeval 11.mail.

Rahvapärimusliku uusloominguga toetatakse kultuuripärandi aastal toimuvat kodus valminud konkursitööde väljapanekuga ja uudselt pannakse kokku Nukunurk, kuhu seatakse vaatamiseks ülesse omavalmistatud nukud.

Roosipäeval on olemas üle 20 erineva tehnikaga töötoa, kus igaüks leiab endale sobilikus tehnikas pisieseme valmistamise. On klaasi-, paberi -, tekstiili- ja teisedki töötoad, et valmistada roosilisi ja kauneid esemeid. Juhendajaid tuleb kohale Soomest ja Lätist, koduvallast, pealinnast ning erinevatest maakondadest.

Päevateemale kohaselt on oodata roosiistikuid ja teisi kauneid taimi müüma Eesti Roosiklubi. Avatud on koolimaja esimesel korrusel lasteaia ruumides lastehoid.

Kaasa saab osta ning tutvuda kunsti ja käsitöö eritarvetega Kunst ja Hobi kaupluse väljapanekuga Tallinnast. Loe edasi: Meremäe lööb Roosifestivalil õitsele

Pajusi Teater annab esimese etenduse

Jõgevamaal Pajusi Rahvamajas tegevust alustanud Pajusi Teater (harrastusnäitlejate trupp) toob 1. mail välja esimese etenduse.

Debüütetenduseks on Eugene Ionesco/Tarmo Kruusi näidend “NINASARVIK”. Lavastaja ja kunstnik on Tarmo Kruus.

Osades: Siimar Kivisild, Kristina Lepiste, Silver Aug, Maia Lepiste, Lea Krass, Sirje Nurka, Joosep Helve, Rein Annuk (Teater NORA), Anni Luud (Teater NORA), Rauno Leets (Teater NORA)

Ka käppadeta kass peab hiiri püüdma, sest see on tema loomuses!

Inimesed on inimesed ja ninasarvikud on ninasarvikud. Ühed ei saa teiseks moonduda ega vastupidi!
Kui kassil oleks neli uime, oleks ta kala!
Loogiline…? Mitte…?
Üks imelik masin see inimene on! Looduna unikaalseks, saab tema esimeseks mõistuspäraseks tegevuseks oma unikaalsuse kaotamine ja teiste “unikaalsetega” samastumine.
Säh sulle loogikat…!

Esietendus 1.mail algusega kell 19 Pajusi Rahvamajas

Mulliderohke perepäeva peategelane on Hull Teadlane

1.mail kell 12-17 toimub Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis ja selle ümber mulliderohke tasuta perepäev, mille peategelaseks on end esmakordselt avalikult näitav Hull Teadlane, kelle kabinet sel päeval muuseumis oma uksed avab.

„Hull Teadlane on ainulaadne tegelane, kes vaimustub maailmast enda ümber ning õpetab ka lapsi, ja miks mitte ka täiskasvanuid, avastama maailma imesid. Tema kabinet on igati lõbus, pidevalt arenev ja täienev keskkond, kus saab mängides, vaadates, katsudes, maitstes, nuusutades ja katsetades õppida tundma teadusmaailma,“ tutvustab TÜ ajaloo muuseumi direktor ja Hullu Teadlase sõber Mariann Raisma.

Perepäeval kell 12.47 saabub Hull Teadlane Toomemäele. Enne ja pärast seda on aga võimalik kuulata TÜ puhkpilliorkestri Popsid esituses lõbusaid muusikapalasid, teha jalutuskäike hiiglaslike zorbi-pallide sees, puhuda mulle, osaleda mitmesugustes loovust, põnevust ja seiklusi täis töötubades ning olla esimeste seas, kes saavad pilgu heita Hullu Teadlase imepärasesse kabinetti. Lisaks on kohal ka mullimeistrid, kes oskavad inimesi seebimullide sisse võluda ja suuri mullilohesid taltsutada. Et avastamiseks ikka jaksu oleks, on perepäeval võimalik osta ka maitsvaid pannkooke ja magusat jäätist.

Hullu Teadlase kabinet on alates 1.maist TÜ ajaloo muuseumis avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-17, kuid lisaks igapäevastele külastustele on kõik huvilised oodatud sinna ka oma sünnipäevi pidama või koolitunde läbi viima teaduse, ilma, optika ja mehhaanika teemadel. Hullul Teadlasel on ka oma koduleht, kus koolitundide ja sünnipäevade korraldamise kohta rohkem kirjas. Lisaks saab sellel lehel ristsõnu lahendada, tutvuda kuulsate teadlaste heade mõtetega ning uurida kasulikke nippe ja trikke. Hull Teadlane ootab kõiki ka Facebookis endaga sõbraks saama, et saaksite tema tegemiste ja avastustega kursis olla.

Rahvatantsijad tähistavad tantsupäeva Kägäräga

Tänast rahvusvahelist tantsupäeva kutsub Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) kõiki tantsuhimulisi tähistama ühiselt üle-eestilise Kägärä tantsuga.

Kell 13.05 kõlab Vikerraadios Kuusalust pärit vana voortantsu Kägärä muusika. Seda saab tantsida rõõmu ja lustiga koos tantsurühma, töökaaslaste, pere, sõprade või võhivõõrastega vabalt valitud asukohas. Tegu on lihtsa tantsuga, kus juhttantsija vedamisel joostakse väikeste jooksusammudega tehes erinevaid ringe või rivisid.

Et ka teistele tantsurõõmu pakkuda palume oma esitus võimalusel filmida ja laadida YouTube keskkonda. Video nimeks palume panna “Rahvusvaheline tantsupäev 2013” ja lisada kollektiivi nimi.

Ühistantsimisega tähistab ERRS rahvusvahelist tantsupäeva juba 2009. aastast alates ja iga kord on sel osalenud paar tuhat inimest.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) on suurim rahvatantsu-, rahvamuusikaõpetajate ja -harrastajate ühendus Eestis. Selts esindab sel moel enam kui 15 000 rahvatantsija ja 1000 rahvamuusiku huve.

Kalev Järvela (Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuuiska Seltsi esimees)

Kevadnädal Võrumaa kutsehariduskeskuses

Nädal Võrumaa kutsehariduskeskuses algas üritusega „VKHK rammumees 2013”.

Esmakordselt Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud rammumehevõistlusel tehti vägitegusid järgmistel aladel: bussi tõmbamine, seistes palgi surumine, rehvi kantimine, pakkude ja kivi alusele tõstmine ning raskuste kandmine. Kohtunikuks oli rammumeeste profisarjades võistleja, Srongman GP 2009, 2012 sarja võitja Markus Männik.

VKHK rammumeheks 2013 sai Kristjan Koppel, kes sai endale rändkarika, mille peale graveeritakse ka tema nimi. Teise koha pälvis Mario Kroonmäe, keda lahutas võitjast vaid üks punkt. Kolmanda koha saavutas Kristjan Kimmel.
Kõiki 13 osalejat tunnustati võistlusel osalemise eest tänukirja ja rammumehe T-särgiga. Esikolmikule jääb mälestuseks auhinnaplaat, mis on valmistatud Võrumaa kutsehariduskeskuse metalli- ja puidutöökojas.

Skype´i töötajad tegid annetuse Lastekülale

Skype Eesti esinduse töötajad kogusid firmasisesel heategevuslikul oksjonil kokku 3760 eurot, mis kingiti Juuru Lastekülale.

Heategevusliku oksjoni korraldajate tiim oli eelmisel nädalal Juuru Lastekülas, et vahetult tutvuda kohapealse eluga ja anda lasteküla juhatajale Ellen Nossenkole käest kätte sümboolne tšekk. Rahanumber muidugi sümboolne ei ole ja täpselt 3760-eurone summa kantakse üle lasteküla pangaarvele.
Üleandmise juures olid ka Juuru valla sotsiaaltööspetsialist Maiu Kalmus ja Rapla maasekretär Ene Matetski.
Skype Eesti esindaja, heategevusliku oksjoni eestvedaja Heidy Heinpalu rõhutas, et tegemist ei ole mitte Skype´i kui firma heategevusliku projektiga, vaid annetused laekusid Skype´i töötajatelt. Niisiis oli tegemist töötajate endi algatatud ja üheskoos läbi viidud esmakordse projektiga.

Loe pikemalt 24. aprilli Raplamaa Sõnumitest

Piirkiirus tõuseb tänavu maanteedel 193,4 kilomeetri ulatuses

Maanteeamet alustab esmaspäeval riigimaanteede neljarajalistel teelõikudel kohati piirkiiruse tõstmist 110 kilomeetrini tunnis, kokku tõuseb lubatud piirkiirus maanteedel 193,4 kilomeetri ulatuses.

Sarnaselt eelmise aastaga kaherajalistel teedel tänavu lubatud piirkiirus ei tõuse, ütles maanteeameti pressiesindaja.

Piirkiiruse tõstmine kehtib A- ja B-kategooria sõidukitele ehk mootorratastele ja sõiduautodele.

Tallinna-Narva maanteel saab tänavu 110 km/h sõita 121,3 kilomeetri, Tallinna-Tartu maanteel 49,9 kilomeetri ning Tallinna-Pärnu maanteel 22,2 kilomeetri ulatuses.

Tallinna-Narva maanteel saab Narva suunas liikudes sõita 110 km/h Loo-Kuusalu 28,7-kilomeetrisel, Ilmastalu-Valgejõe 22,7-kilomeetrisel, Loobu-Aaspere 9,7-kilomeetrisel, Järve-Täkumetsa 2,3-kilomeetrisel ning Täkumetsa-Edise 2,8-kilomeetrisel lõigul. Tallinna suunas sõites kehtib suurendatud piirkiirus Edise-Järve 4,4-kilomeetrisel, Aaspere-Loobu 9,5-kilomeetrisel, Valgejõe-Kemba 6,3-kilomeetrisel, Liiapeksi-Kiiu 15,2-kilomeetrisel ning Kodasoo-Loo 19,7-kilomeetrisel lõigul.

Tallinna-Tartu maanteel saab Tartu suunas liikudes sõita 110 km/h Peetri-Aruvalla 20-kilomeetrisel ning Tarbja-Valgma 5,1.kilomeetrisel lõigul. Tallinna suunas sõites kehtib suurendatud piirkiirus Valgma-Tarbja 5,1-kilomeetrisel ja Aruvalla-Peetri 19,7-kilomeetrisel lõigul.

Tallinna-Pärnu maanteel saab Pärnu suunas liikudes sõita 110 km/h Laagri-Ääsmäe 10,7-kilomeetrisel ja Tallinna suunas Ääsmäe-Laagri 11,5-kilomeetrisel lõigul.

Mullu kehtis suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h 172,3 kilomeetril.

Valitsuse liikluskomisjon kiitis tänavu jaanuaris heaks ettepaneku mitte tõsta tänavu suurimat lubatud sõidukiirust kaherajalistel teedel 100 kilomeetrini tunnis. Piirkiirus jäi kaherajalistel teedel liikluse halvenenud olukorra tõttu tõstmata ka mullu.

2011. aastal kehtis suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h 148,1 kilomeetril ja 100 km/h 658,4 kilomeetril.

Tavapäraselt tohib Eesti teedel sõita kuni 90 km/h.

Kohtla-Nõmme Hamlet ja iiri pada

Köögikomando pöördus Kohtla-Nõmmelt pärit Rakvere teatri juhi Üllar Saaremäe poole, kes kehastab juba sel suvel Rakvere linnuses Taani printsi Hamletit, kes vaevab oma pead igavesti raskete küsimustega. Aga lihtne ja toitev roog – nagu iiri pada – kosutab ka kõige paadunumat eksistentsialisti.

Koka- ja teatrikunst – kas nende vahel leiab ka ühise nimetaja? Mis on nende side ja suhe? Loe edasi: Kohtla-Nõmme Hamlet ja iiri pada

Parasummer sel suvel Saaremaal

Eile toimus kuursaalis turismihooaja avaseminar, kus tutvustati suviseid üritusi ning viidi koolitaja Alar Ojastu eestvedamisel läbi intensiivne ja mõtlemapanev koolitus “Teenindajast talendiks“.

Oma suviseid tegemisi tutvustasid Vilsandi rahvuspark, tulevikumuusikafestival Juu Jääb, Saaremaa ooperipäevad, Saaremaa merenädal ja kuursaal. Saare maavalitsuse spordinõunik Madis Kallas aitas läbi viia sportlikku jalasirutust.

Päris uus sündmus Saaremaal on sel aastal Parasummer 2013, mida ligi sajale seminaristile tutvustas saarlane Antti Kopliste. Vaatemängulise ürituseni on jäänud täpselt 76 päeva, kui alates 13. juulist võib nädala jooksul taevas näha rahvusvahelist dessanti. Parasummer 2013 ühe peakorraldaja Annika Arrase sõnul on tänaseks registreerunud inimesi kuuest-seitsmest erinevast riigist.

Eesti langevarjuklubi eestvedamisel toimub Parasummer 14. korda ning läbi ajaloo on nendele üritustele tulnud inimesi rohkem kui kahekümnest riigist.
“Varem oleme põhiliselt käinud Pärnu lennuväljal ja mõnikord ka Rapla Kuusiku lennuväljal,“ ütles Arras. “Vajasime vaheldust ning saime Kuressaare lennujaama direktoriga kokkuleppele. Saaremaale võib lendama ja hüppama tulla ligi 200 inimest – langevarjurid koos kaaslastega.“

Kuna registreerumine juba käib, siis võis lugeda ürituse kodulehelt, et kõik registreerujad arvatakse automaatselt ilmategemise osakonda. Osakonna töö eesmärk on järgmine: vahemikus 13.–20. juuli on Kuressaare lennuväljale planeeritud tuul 4 m/s, sinine taevas väikeste valgete pilvetupsudega, temperatuur +25 ringis.

Toimuvad ka erinevad võistlused. Näiteks 14. juulil toimub randa maandumine Raiekivi säärel.

Suveüritused on ettevalmistamisel, kui nüüd ka kevad pisut soojemat palet näitaks.

Õõvafestival avati müriseva rongkäiguga

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalile andsid täna õhtul avapaugu mööda peatänavat vana surnuaia juurest kultuurikeskusse liikunud mootorratturid ja zombi’d.

Mürisevas rongkäikus liikusid kostümeeritud motoklubi Müristaja MC mootorratturite kõrval köitega ühendatud zombi‘deks muutunud Haapsalu gümnaasiumi noored, püüdes häälitsuste ja näoilmetega tänavaserva kogunenud pealtvaatajates õõva tekitada.

Filmifestivali avamine jätkus kultuurikeskuses 1980ndate kultusfilmiga “Maniakk”.

Pärast seda sai festivalifilmi vaadata hoopis ebatavalises keskkonnas – Haapsalu veekeskuses.

Unistus saab teoks

Teisipäeval pandi nurgakivi Kärdla sadamale, millest unistatud ja mille nimel töötatud paarkümmend aastat – ilus kingitus 75aastaseks saavale Kärdla linnale.
Pool tööd on tehtud, pool veel ees, aga enam ei kahtle keegi, et järgmise aasta suvel võtab Kärdla sadam vastu esimese laeva.
Skeptikud võivad ju arutada, et kas ikka on tarvis ja kui palju maksab, aga sajandi ehitus on Kärdla sadam kindlasti.
Sadam annab üle mitme põlvkonna taas õiguse Kärdlat sadamalinnaks nimetada.
Kärdla sadamast saab veel üks Hiiumaa mereuks, kustkaudu külalised Hiiumaale tulevad. Korrastatud rannaala ja sadam annavad Kärdlale uue ilusa tahu ja nii tulevad maitsi siia ka need, kel laeva või paati pole. Kõrgessaare valla Kalana sadama arendus tõestab, et inimestel on suur tõmme mere äärde.
Ja järgmisel aastal sündival Hiiu vallal saab mõlemas otsas olema sadam – idatipus Kärdla, läänetipus Kalana.

Lastekaitse Liit: haldusreformi kavandades tuleb pöörata rohkem tähelepanu lastele!

MTÜ Lastekaitse Liit võttis laupäevasel üldkogul kokku 2012. a tulemused ja seadis uued sihid laste õiguste edendamiseks. Läinud aasta oli algatusterohke. Laienes rahvusvaheline koostöö. Ajakiri „Märka Last” ja liidu sotsiaalmeedia said palju positiivset tagasisidet.

Mullu olid fookuses laste ja noorte kaasamine, interneti turvalisus (jätkus Euroopa Komisjoni toetatud projekt „Targalt internetis“), vägivallavaba kasvatus ning kiusamisennetus. Projekt „Kiusamisest vaba lasteaed“ on laienenud 305 lasteaeda üle Eesti, hõlmates ligi 6600 last. Tugevdamist vajab vabatahtlik lastekaitseliikumine ja üksteist arvestav ning toetav koostöö. Loe edasi: Lastekaitse Liit: haldusreformi kavandades tuleb pöörata rohkem tähelepanu lastele!

Sellel aastal on ELF-i talgute fookuses niidurüdi

Eile algas Eestimaa Looduse Fondi (ELF) talgute niidurüdi aasta. Ühe Eesti ohustatuma linnuliigi, niidurüdi kaitsele pühendatud teema-aasta algas väljasõiduga Pärnumaale, kus seltskond loodushuvilisi läks rüdiretkele seda üliharuldast lindu otsima. Lisaks rüdiretkedele keskendutakse ELF-i talgute niidurüdi aastal inimeste looduskaitseteadmiste täiendamisele ning kutsutakse appi vabatahtlikke, et talgutööde käigus niidurüdi elutingimusi parandada.

“Niidurüdi seisund on väga kriitiline. Tema Läänemere-äärse asurkonna säilimise üks võti on Lääne-Eesti rannaniitude hoidmine ja jätkuv taastamine,” räägib ELF-i talgukorraldaja Siim Kuresoo. “Seda, kas pesitsevaid rüdisid ka veerandsaja aasta pärast Eesti randadel leidub, näitab aeg, kuid praegu pole kindlasti põhjust seda aja kulgemist käed rüpes oodata. Niidurüdi iga õnnestunud pesitsemine on suure tähtsusega ja talgulised annavad omaltpoolt sellel aastal mitmel rüditalgul parima, et neid tähtsaid sündmusi tihedamalt oleks,” toob Kuresoo välja ELF-i talgute niidurüdi aasta ühe eesmärgi.

Rüdid on perekond pisikesi väledaid kurvitsalisi, kes on levinud üle maailma. Tänavu keskenduvad ELF-i talgud niidurüdile ( Calidris alpina schinzii), kes on rüdide kirju seltskonna ainuke pesitsejast esindaja Eestis. Niidurüdi on levinud Läänemere rannikul, Briti saartel ja Islandil. Tema saatus Läänemere ääres ja Briti saartel viimasel aastasajal pole kiita – mõlema piirkonna kunagisest asurkonnast on järel ainult riismed. Läänemere ääres pesitsevaid rüdisid on kõige enam mõjutanud rannaniitude kinnikasvamine. Siinkandi niidurüdide olulisemad pesitsuspaigad asuvad aga just Eestis ja Taanis. Ehkki rannaniite on viimasel aastakümnel usinasti taastama asutud, ei ole rüdide arvukus veel Eestis tõusule pöördunud. Eestis arvatakse käesoleval ajal pesitsevat vähem kui 200 rüdipaari. Need paarid on peamiselt koondunud kümmekonnale võtmealale Lääne-Eestis ja saartel.

Kuna Eestis pesitsevad niidurüdid on äsja koju saabunud ning teevad ettevalmistusi pesitsemiseks, pole praegu kahtlemata õige aeg rüditalgute pidamiseks, kuna agar talgutamine segab neid kindlasti. Küll aga on paras hetk kõigil, kellel huvi selle põneva liigiga tutvust teha, rüdi tegemisi rannaniitudel ettevaatlikult uudistada, tulles rüdide heade tundjate juhendatud retkedele. Selliseid retki toimub ELF-i talgute niidurüdi aasta raames kolm ning info nende kohta on leitav aadressilt talgud.ee/rudi-aasta.

Tapa Gümnaasiumist vurab Ööjooksule neli bussitäit koolinoori

Sel aastal lustivad Ööjooksul 19 kooli. Foto: Jule Käen-Torm

Teist aastat Virumaa suurima kooliprojekti “Ööjooksu tegija” võitja Tapa Gümnaasium sõidab Virumaa suurimale suvesündmusele nelja bussiga. Täna AQVA Spa ja Hotelli vastavatud uues konverentsikeskuses toimunud koolide tunnustamisüritusel kuulutati Ööjooksu tegijaks Tapa Gümnaasium, kes suurte õppeasutuste arvestuses toob Ööjooksu radadele lustima 35% kooli õpilastest ja õpetajatest.

“Mul oli kolm bussi tellitud. Tänavu peame ilmselt neja bussiga tulema. Kõik ei mahu.” Selli sõnul pole neil koolikonkursile “Ööjooksu tegija” noorte kaasamisega mingit probleemi. “Tahetakse tulla. Ma arvan, et võib-olla oleks isegi neid veel olnud, kes oleks tahtnud tulla, aga lihtsalt jäid hiljaks.Soome reis – see on ainult boonus,” räägib Tapa Gümnaasiumi huvijuht Sirje Sell. Kooli võidu valemina tõstab ta esile Ööjooksu peakorraldaja Marko Tormi kaasamist konkursi tutvustamisel koolis ning soovitab teistelgi koolidel kutsuda Eesti Ööjooksu peakorraldaja ise õpilastega konkursist rääkima.

Eestvedaja Marko Tormil on hea meel eelkõige uute osalejate üle. “Koolikonkursi raames registreeriti sel aastal 1662 inimest, mis on üle 500 inimese rohkem, kui eelmisel aastal. Oli neli uut kooli ja kõigil olid müstilised osavõtunäitajad,” rääkis Torm. Keskmise suurusega koolide kategoorias võitis Rakvere Põhikool ja väikeste koolide kategoorias kuulutati Ööjooksu tegijaks Sõmeru Põhikool.

Lääne-Virumaal enim õpilasi liikuma motiveerivad koolid selgitatati välja kolmes kategoorias 25. märtsist kuni 19. aprillini. Eraldi kategoorias võistlesid suured, keskmise suurusega ja väikesed õppeasutused. Konkursil said osaleda Lääne-Virumaa koolide kõik õpilased alates esimesest kooliastmest kuni gümnaasiumini välja. Kaasa said lüüa ka koolide direktorid, pedagoogid ja teised koosseisulised töötajad. Ööjooks tõi eelmisel aastal Rakveres starti üle 6300 osaleja, neist üle 1100 koolikonkursi kaudu. Möödunud aasta tegijaimad koolid olid Kunda Ühisgümnaasium, Tapa Gümnaasium ja Põlula kool.

Lisainfo: www.eestimaraton.ee, Facebook: Ööjooks

Elvas avatakse metsanädalat ja matkahooaega

Just praegu avatakse Elvas metsanädal ja matkahooaeg koos Hendrik Relve põlispuude fotonäitusega. Juba traditsiooniliseks saanud matkahooaja avasündmus on sel aastal pühendunud metsa teemadele. Matkahooaja avaürituse korraldajad,

Elva Matkakeskus ja Vapramäe – Vellavere – Vitipalu SA pakuvad erinevaid matkasid nii Elva linnas kui Elva ümbruses. Päeva jooksul on võimalus osaleda kevadkompositsiooni ja OTS puutöökoja puitehete valmistamise töötubades. Lisaks jagab harivat teadmist Joosep Mattjus teemal “Linn kui loomaaed” ehk kuidas jäädvustada loodust fotole või videole.

Ühe nädala jooksul on võimalik osa saada erinevatest metsateemalistest üritustes Elvas:

28.aprillil – Hundi jutud Ilmar Rootsiga kell 17, kohvik Ameli, Kesk 19, Elva.

29.aprillil toimub ülevabariigiline orienteerumisvõistlus noortele. Info: mart.kelk@metsaselts.ee.

29.aprillil, puidufirmade külastuspäev, kus on võimalik tutvuda Elva piirkonna puidutööstustega, sellega, kuidas tekib puidule lisandväärtus ja mida selleks tegema peab.

30.aprillil – Elva keskkonnapäev: linna metsaparkide koristamine, puude istutamine, sümbolpuude tähistamine,

hakkpuiduga teeradade katmine staadioni ääres, kell 15 ühine supisöömine lauluväljakul. Info ja registreerimine Leelo Suidt +372 509 1288.

2.mail – Linnulaulu kuulamise hommik Rein Kuresooga kell 7.00. Info: sinilind.elva.ee.

2.mail – metsakonverents “Mets ja linn”, Elva linnavalitsuse saalis kell 13-16.

3.mail – laulukonkurss Elva laul, HKK Sinilind saalis kell 18. Info: sinilind.elva.ee .

4.mail sünnipäeva pidustused – Elva 75 & Metsapealinn 10, Elva linnas.

Täpsem info: matkakeskus.elva.ee

Allika tee

Eelmisel esmaspäeval 18. aprillil sain Ants Taliojalt teate, et Tuhala Nõiakaev hakkas keema. Eks minugi veri läks sest keema ja tuli hirmus tahtmine seda vaatama minna. Paraku lõi kevadine koolitustelaine peakohal kokku ning nii tuhisesin auto seljas ikka ühele ja teisele poole seda uhket Eestimaa imet.

Kuni lõpuks, kolmapäeval, pidi Mikk minema lindistama Rannamõisasse sel suvel Kanal 11 linastuvat Õuehaldjate avasaadet. Nii tuhisesimegi kolmapäeva hommikul autoga Tallinna poole, kui saabus järjekordne sõnum Nõiakaevu hoidjalt Ants Taliojalt: „Tähtis vahevõit! Tallinna Ringkonnakohus tegi kohtuotsuse, millega jättis Paekivitoodete Tehase OÜ ja AS Riverito (endine Merko Kaevandused) appelatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.06.2012 otsuse haldusasjas nr. 3 – 11 – 1689 muutmata. Kaebajad saavad küll 30 päeva jooksul Riigikohtusse edasi kaevata. Ja Tuhala Nõiakaev uhab praegu edasi keeda!“

Seda rõõmusõnumit olin oodanud juba tükk aega, märtsikuu kohtuistungust saati. Küllap ootasid seda ka need 65 000 eestlast, kes Nõiakaevu kaitseks allkirja andsid. See on suurim rahvaühtehoidmine peale fosforiidissõda. Ja pole siin midagi imelikku, ikka ja jälle astub maarahvas vastu ahnepäitsidele, kes üritavad kuivendada meie allikad ja kaevud ning sonkida segi viljakandva maa.

Päeva jooksul tuli täpsustavaid sõnumeid aina ja aina. Teine Nõiakaevu kaitsevaim Tanel Ots kirjutas: „Jüripäeval tehtud kohtuotsusega on tegemist on igati tervitatava uudisega vahevõidust Nabala-Tuhala rindel ligi kaks aastat kestnud kohtusaagas. Ajastus on märgiline mitmes mõttes. Jüripäeva legend jutustab vapra rüütli võitu suure ja rahvast aastaid hirmul hoidnud lohe üle.

Nabala saaga aga jätkub. Kohtuvaidlused käivad ju kaevelubade menetlemise tähtajalise peatamise, mitte lõpetamise üle. Siin on iga kodaniku teadlik suhtumine suureks abiks. On tähelepanuväärne, et kohus seadis kaevandajate avalikule huvile kaevanda vastuargumendiks avaliku huvi loodust kaitsta.“

Vähim, mida iga eestlane teha saab on austusavaldus Nõiakaevule ajal, mil nõiad parasjagu vihtlevad, nii võtsimegi peale lindistust sihi Nõiakaevule. Loe edasi: Allika tee

Otepääl toimub traditsiooniline volbriöö teatejooks

Traditsiooniline volbriöö teatejooks toimub 30.aprillil stardiga kell 20.00 Tehvandi staadionilt.

“Võistlema on oodatud igas vanuses spordiklubide võistkonnad, kooli võistkonnad, töökollektiivid, sõprusringid,” ütles Otepää valla spordijuht Martin Teder.

Teatevõistkonda kuulub seitse liiget, kellest vähemalt kolm peavad olema naissoost.

Kogunemine on stardipaigas kell 19.30. Igal jooksjal tuleb läbida 300-400 m. Jooksurada kulgeb järgmiselt: Tehvandi st. – Valga mnt. – Nüpli tee – Mäe tn – Pühajärve tee – Tartu mnt – (tagasipööre külastuskeskuse eest) Valga mnt – Tehvandi st.

Võistkondi saab eelregistreerida kuni 29.aprillini e-posti aadressil martin.teder@otepaa.ee või telefoni teel +372 5624 2785.

Osavõtt on tasuta. Kõigile on auhinnad ning võitjale rändkarikas.

Volbriöö jooksu korraldab SA Otepää Spordirajatised.

Komöödiateatri etendus “Head isu, näljased!” Rõuge rahvamajas

Esmaspäeval, 29.aprillil, kell 19.00 toimub Rõuge rahvamajas Komöödiateatri etendus “Head isu, näljased!”

Sellist nime kandev näitemäng koosneb kahest loost, mida ühendab söögiteema. Esimese tegevus toimub üksikul saarel, kus nälg võtab silmanägemise ära ja eestlase ainsaks toiduks on teine eestlane. Teises loos on aga süüa nii palju, et selle vastu polegi enam huvi ja janunetakse hoopis raha, võimu ja asjade järele. Eesti elu ilu ja valu lahkavad naisminister, tema meessekretär, nudist, meediamogul, ravimite maaletooja, pankur, kreeklane ja teised. Loomulikult ei puudu armastus ja muud kired.

Teksti kirjutas Peep Pedmanson ja kujunduse tegi Riina Vanhanen. Mängivad Anne Paluver, Henrik Normann, Tarvo Krall ja Merca, kes neljakesi teevad kokku 12 rolli.

Piletid 10 € ja 8 € (õpilane, tudeng, pensionär) müügil Rõuge rahvamajas ja enne etenduse algust kohapeal.

Naljakuu lõpeb ikka naeruga!

Tallinna Vaba Waldorfkool korraldab
hariduskonverentsi ja mõttetalgud

Tallinna Vaba Waldorfkool. Foto: bioneer.ee

Tallinna Vabas Waldorfkoolis saab alates 1. septembrist 2013 õppida ka gümnaasiumiklassides. Seoses sellega korraldab kool 4. mail Tallinnas hariduskonverentsi ja mõttetalgud, et käsitleda keskhariduse praegust olukorda ning waldorfpedagoogika võimalusi kogemusliku ja mõtestava keskhariduse pakkumiseks noortele.

Tallinna Vabast Waldorfkoolist kujuneb Tartu Waldorfgümnaasiumi kõrval teine waldorfpedagoogikat rakendav täistsükli kool Eestis.

„Oleme waldorfgümnaasiumi avamiseks teinud põhjalikku eeltööd ja läbinud kõik vajalikud ettevalmistused ning praegu võime öelda, et sellest sügisest pakume esimese Tallinna koolina gümnaasiumiõpet waldorfpedagoogika alusel,“ lausus loodava gümnaasiumiosa koordinaator ja 10. klassi õpetaja Kristina Šanin.

Waldorfpedagoogika ja waldorfgümnaasiumi tutvustamiseks toimub 4. mail konverents „Waldorfgümnaasium Tallinnas – mida tähendab keskharidus waldorfkoolis“. Sel päeval saab kuulata loenguid waldorfpedagoogilisest lähenemisest ja töötubades kogeda õppimist waldorfkoolis. Loe edasi: Tallinna Vaba Waldorfkool korraldab
hariduskonverentsi ja mõttetalgud

Kodanikuajakirjanikke ja vallalehtede tegijaid
oodatakse keelekoolitusele

Keelehooldekeskus korraldab ajakirjanduse keelele keskenduva täienduskoolituse 30. aprillil kella 14-18 Tartu Ülikoolis Lossi 3-328. Koolitajaks on Egle Pullerits (fotol). Oodatud on oma keelekasutust lihvida soovivad ajakirjanikud, toimetajad, kodanikuajakirjanduse ja omavalitsuste ajalehtede tegijad. Koolitus on tasuta.

Oma osavõtust palutakse teatada e-posti aadressil egle.pullerits@raad.tartu.ee. Koolituse kordaminekuks palutakse saata osalejatel samale aadressile ka oma koostatud tekste (või veebilinke).

Keskkonnaamet avab etnograafilise püsiekspositsiooni

Keskkonnaamet avab etnograafilise püsiekspositsiooni Karula rahvuspargi külastuskeskuses 10. mail 2013 algusega kell 12 (Ähijärve küla, Antsla vald, Võrumaa).

Päevakava:

12.00 Avasõnad – Leelo Kukk, Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse alal

12.20-12.40 Kultuuripärand ja rahvuspark – Pille Tomson, keskkonnakonsultant

12.45-13.00 Aida ekspositsiooni kasutamise tingimused ja edasine kasutamine – Tiia Trolla, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

13.00-13.20 Karula etnograafiline ekspositsioon – unistusest tegudeni. Maris Kivistik, Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja

13.20 Tutvumine ekspositsiooniga ja ajastukohane toidulaud

Karula rahvuspargi püsiekspositsioon tutvustab Karula kihelkonna eluolu 20. sajandi esimesel poolel. Ekspositsioon on jagatud erinevateks teemadeks nagu toiduainete varumine ja säilitamine, käsitöö, põllumajandus. Ekspositsiooni ülesehitus annab võimaluse eksponaate puudutada ning töövõtteid ise järele proovida. Näiteks saab käsikiviga jahu jahvatada, uhmris otra tanguks tampida, villa kraasida, vokiga lõnga kedrata, kaaluda iseennast, jne.

Etnograafilise ekspositsiooni projekti rahastamist toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. Aidahoone renoveeris OÜ Amain Ehitus ja ekspositsiooni valmistas MTÜ Vanaajamaja.

Registreerimine kuni 6. mai 2013 aadressil tiia.trolla@keskkonnaamet.ee