Kuu: aprill 2012

Adsoni-võistlusõl hilgassi Pikäkannu kooli latsõ

Artur Adson. Foto: Võro kiränduse kodoleht

Eelä kõlasi Sännä mõisan võrokeeline luulõ aoluulidse Võro-, Tarto- ja Setomaa 37 koolilatsõ esitüsen. Kõge inämb kittüst jagosi Pikäkannu kooli opilaisile ja oppajile.

Latsi luulõlugõmist kullõl ka hindajite kogo kuuhsaisun Vijardi Külli (Puiga Rahvamaja juhataja), Kala Urmas (Võro Instituudi keeletundaja) ja Hinrikusõ Henrik (Põlva Ütisgümnaasiumi opilanõ, tunnõt lõõdsamängja).

Kittüse jagosiva I – IV klassi vannusõrühmän nii:

I kotus – Rasmus Kärbla (Vilustõ Põhikuul, oppaja Aasa Liiv)

II kotus – Laura Hõimla, Jane Pelska, Kristjan Leonov (Pikäkannu Põhikuul,
oppaja Kadi Kronberg)

III kotus – Jos Kristian Krevald (Osola Põhikuul, oppaja Merili Küppar)

V – IX klassi vannusõrühm:

I kotus – Koit Roots (Pikäkannu Põhikuul, oppaja Kadi Kronberg)

II kotus – Ain Mägise (Krabi Kuul, oppaja Merike Niitmets)

III kotus – Hebo Rahman (Osola Põhikuul, oppaja Merili Küppar) Loe edasi: Adsoni-võistlusõl hilgassi Pikäkannu kooli latsõ

Rakverest saab täna metsapealinn

Täna toimuval linnarahva metsapäeval laotakse Rakveres Kastani puiesteele maailma pikim puuriit ja antakse Rakverele üle metsapealinna tiitel.

Puuriida ladumisele ja metsapealinna tiitli üleandmisele on lubanud tulla Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, keskkonnaminister Keit Pentus, Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus. Eelmise metsapealinna Haapsalu esindaja annab Rakverele üle metsapealinna lipu. Metsaaasta meenutuseks istutavad Vabariigi President, keskkonnaminister ja Rakvere linnapea metsapealinna tamme.

Puuriida ladumine algab kell 12.00 ning umbes kella neljaks pärastlõunal peaks olema maailmarekord sündinud. Puuriit laotakse poole meetri pikkustest puuhalgudest ja see tuleb ühe meetri kõrgune. Puuriida ladumises saavad osaleda kõik huvilised, selleks tuleb end kohapeal metsatelgis eelnevalt kirja panna. Samas toimub puuriida oksjon, kus 0,5 meetri pikkused küttepuud pannakse oksjonile viie ruumi kaupa.

Linnarahva metsapäeva teised tegemised on koondunud Rakvere spordihalli parklasse, kus raiemehed demonstreerivad vigursaagimise oskusi ja õpetavad seda teistelegi. Lisaks saab nautida puukujude näitust ja tehnika demonstratsiooni. Metsatelgis jagatakse metsandusalast infot. Kohal on Emajõe lodjakoda töötubadega, valmistatakse ja müüakse puidust käsitööd. Kaitseliidu Viru malev jagab suppi ning Rakvere jahimehed grillivad metssiga. Esineb bänd ja jagatakse auhindu. Päeva juhib Kunnar Karu. Loe edasi: Rakverest saab täna metsapealinn

Tantsupäeval Sabatähe tantsufestivalile

29. aprillil kogu maailmas tähistatav tantsupäev on alguse saanud 1982.aastal UNESCO ja rahvusvahelise tantsukomitee CID algatusena, et tuua
tantsukunst lähemale igale inimesele ning anda võimalus kõigile huvilistele tantsimiseks või tantsusündmustest osa saamiseks. Rahvatantsuhuvilised saavad tantsupäeva tähistada teatris NO99 toimuval traditsioonilise tantsu festivalil Sabatants, mis pakub tantsurõõmu lausa nelja päeva jagu,27.-30.aprillini!

Esimest korda toimuv Sabatants annab tantsijatele ja pillimeestele võimaluse ka Tallinna linnaruumis koosarutlemiseks ning –tegemiseks. Päevased ajad on sisustatud harivate loengute, õpitubade ja aruteluringidega, mis toimuvad paralleelselt kahes ruumis. Osavõtjad saavad lisaks Eesti ja muu Euroopa tantsude õppimisele ise kaasa mõelda ja rääkida ka erinevate tantsu ja tantsumuusikat puudutavate ilmingute ning
suundumuste üle.

Õhtuti tasub päeval õpitut kinnistada aga tantsuklubides. Tantsuks mängivad paljud omad: Maarja Nuut, Krista ja Raivo Sildoja, Siim Sarv, Tarmo
Noormaa, Kadri Lepasson, Johanna-Adele Jüssi, aga ka kaugema kandi rahvas: ByTikzyz ja Jurģis Ukrinsi kapell Leedust, Oskars Patjanko kapell Lätist ja Niwiński kapell Poolast, ning paljud teised. Samal ajal korraliselt toimuvate tantsuklubidega on avatud ka vabalava, kus kõigi meeleheaks
saavad mängida pillidega kohaletulnud.

Kui kogu festivali programm on ühtiv rahvusvahelise tantsupäeva eesmärgiga, siis konkreetselt sel päeval saavad kõik soovijad Sabatantsul osa võtta ka üle-eestilisest ühistantsimisest. 29.aprillil kell 15.05 tantsitakse  jazziklubis Vikerraadio saatel koos reinlendrit, pärast mida, kell 16.00 on kõigil võimalik nimetatud tantsu lähemalt õppida ka reinlendri õpitoas!

Sabatantsu festivalile on oodatud nii aastaid tantsinud kui ka need, kes alles soovivad esimesi samme õppima hakata!

Otepääl toimub Volbriöö teatejooks

Volbritöö teatejooks toimub 30.aprillil kell 20.00 Otepääl. Start ja finiš on Tehvandi staadionil.

Otepää valla sporditöö spetsialist Martin Teder sõnas, et Volbriöö teatejooksule oodatakse 7-liikmelisi võistkondi, kellest kolm peavad olema
õrnema soo esindajad.

“Iga võistkonna liige läbib joostes 400 meetrit, kiirematele on auhinnad, võitja saab rändkarika,” rääkis Martin Teder. „Koguneme stardipaigas kell
19.30, autasustamine toimub sealsamas kell 20.30. Ootame kõiki jooksma!“

Osavõtt teatejooksust on tasuta, võistkondi saab eelregistreerida kuni 29.aprillini e-posti aadressil martin.teder@otepaa.ee .

Korteriühistutele pakub parkimine muret

Enamike korteriühistute suureks mureks on parkimiskohtade nappus ja kõigile osapooltele sobivaid lahendusi selle leevendamiseks on raske
leida, tõdes Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Viisime läbi küsitluse oma liikmete eas ning enamiku meelest
on parkimiskohti elamute juures liiga vähe,” vahendas ta.  “Oma äranägemise järgi saab korteriühistu parkimist korraldada ainult oma kinnistul ja juhul, kui parklat saab piirata aiaga. Aga väga sageli mahub kahe maja vahele vaid kitsas mururiba, kõnnitee ja üldkasutatav sõidutee – nii pargitaksegi seal, kus on parasjagu vaba koht,” rääkis Mardi, kelle sõnul ei tule kalliste maa-aluste parkimiskorruste rajamine ühistu nappide rahaliste võimaluste juures kõne allagi.

“Head lahendust siin paraku pakkuda pole võimalik – kolmkümmend aastat tagasi planeeritud kortermajade juures ei osatud ju aimatagi, et autostumine Eestis taolised mõõtmed võib võtta,” kõneles Mardi.
“Probleeme on ka neil ühistutel, kes elanike tarvis kunagi maa-alused garaažid ehitasid – kohti jääb lihtsalt väheks.”
Mardi hinnangul oleks kõige parem parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks
hilisemaid vaidlusi. “Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve,” selgitas Mardi.

Suureks probleemiks on need pealinna kinnistud, kus maad parkimiskohtadeks ette nähtud polegi – nii otsivad taolise probleemiga hädas olevad korteriühistud abi nii riigilt kui linnalt. “Selge on see, et lähiaastatel parkimisprobleemid süvenevad. Iseäranis Tallinnas on ühistud seetõttu väga keerulises olukorras – oluline on, et linn siin ühistutele abikäe ulataks, mitte ei laiendaks niigi nappide parkimiskohade arvelt tasulist parkimisala,” rõhutas Urmas Mardi.

Tallinn on aga korteriühistute muredele püüdnud võimaluse piires ka lahendust otsida – linnavalitsus on seadnud elanike parkimisprobleemide lahendamiseks linnamaale isikliku kasutusõiguse 22 korteriühistu kasuks, neist 15 asuvad Mustamäel.  „Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe aastakümnete tagune planeering ei vasta tänapäeva parkimisvajadusele,“ on nentinud ka abilinnapea Eha Võrk. „Oleme seda suurte elamukvartalite üht põhiprobleemi koostöös korteriühistutega üsnagi edukalt lahendanud,” ütles ta.

Kuidas käituda targalt internetis?

Siseminister Ken-Martti Vaher kirjutas sel nädalal Delfis, et lastevastased ründed küberruumis on plahvatuslikult kasvanud. Kahjuks on see õige. Internetiturvalisus on lastekaitses üks uuemaid ja kiiremini levivaid probleeme. Olukorras, kus pea igal Eestimaa lapsel on kodus internet ning nende vanematel on tihti väga vähe aega pöörata pidevat tähelepanu oma lapse seiklemistele internetis, on oluline lastele selgeks teha, mida tohib internetis teha ja mida tasub vältida. Nii, nagu on suhteliselt uus internetioht, nii on ka alles lapsekingades lahendused ning ideed selle vastu võitlemiseks. Siiski need ei puudu. MTÜ Lastekaitse Liit tänab Politsei- ja Piirivalveametit juba tehtud teavitustöö ning pideva asjakohase informatsiooni eest.
Praegu on võimalik saada informatsiooni internetiohtude ja -kaitse kohta Targalt Internetis koduleheküljelt www.targaltinternetis.ee või lasteabi infotelefonilt 116 111. Lisaks ilmub selle kohta ka artikkel järgmises Lastekaitse Liidu ajakirja „Märka Last“, mis ilmub mai alguses.

Mida siiski teha, kui tekib oht lapse väärkasutamisest internetis.
Politsei selgitab:

“Õige oleks selline kasutaja kohe blokeerida. Kui oled juba saanud erootilisi voi pornograafilisi klippe, tuleks säilitada saatja andmed ja saadetud materjalid. Salvesta saatja aadress, kui võimalik, säilita MSNi vestluse logi. Kui sul ei ole logide salvestamise võimalust, siis kopeeri vestlus või tee vestlusest  ekraanipilt (screenshot). Tuleb säilitada voimalikult palju vestluse üksikasju, sealhulgas saatmise aeg (kuupäev ja kellaaeg), saadetud lingid, veebiaadressid jm. Hoia alles ka saadetud klipid. Pöördu kogu säilitatud materjaliga kodukohale lähimasse politseiprefektuuri.
Prefektuuri pöördumise puhul ei ole vahet, kas lähed isiklikult kohale või saadad info e-kirja teel (kohati võib see isegi mugavam olla). Politseisse teatamine on vajalik, sest ainult politsei saab lõpetada pornograafilisi klippe ja pilte saatvate inimeste tegevuse. Sina küll blokeerid vestluspartneri, aga tema leiab uue isiku, kellele neid materjale saata. Tavaliselt ei lõpeta nad oma tegevust enne politsei sekkumist. Ja reegel on ikka ja alati –
blokeeri, kopeeri, reageeri.”

Allikas: ajakiri “Märka Last”

Lisainfot internetiturvalisuse kohta saab www.targaltinternetis.ee või lasteabi infotelefonilt 116 111.

Mart Valner, MTÜ Lastekaitse Liit

Lasteombudsman ootab reaalseid samme laste vaesuse leevendamiseks

Õiguskantsler Indrek Teder lasteombudsmanina koostas kokkuvõtte 6. märtsil 2012 Õiguskantsleri Kantseleis toimunud lasteombudsmani ümarlauast „Laste vaesus – otsime lahendusi!“. Indrek Teder palus Riigikogu sotsiaalkomisjonilt, sotsiaalministrilt, haridus- ja teadusministrilt, regionaalministrilt, Eesti Linnade Liidult ja  Eesti Maaomavalitsuste Liidult seisukohta ümarlaua kokkuvõttes toodud õiguskantsleri ja teiste osalejate ettepanekutele. Samuti palus õiguskantsler välja tuua konkreetsed sammud, mida võetakse reaalselt ette laste vaesuse leevendamiseks.

Ümarlaual „Laste vaesus – otsime lahendusi!“ tutvustas lasteombudsman ülevaadet laste vaesusest Eestis. Ümarlaua korraldamisega soovis lasteombudsman juhtida tähelepanu laste vaesusega kaasnevatele probleemidele ning pakkuda võimalust spetsialistide ja otsustajate ringis ühiselt neile probleemidele lahendusi otsida. Ümarlauale olid palutud Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed, sotsiaalminister, regionaalminister, haridus- ja teadusminister, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, ülikoolide ja kolmanda sektori esindajad.

Lasteombudsman Indrek Tederi hinnangul on laste vaesus tõsine probleem, millega tuleb tegeleda kohe. Kõigile Eestis kasvavatele lastele tuleb tagada arengut toetav ja turvaline kasvukeskkond. Lahendused peavad olema suunatud lapsele ning toetama tema arengut. Seejuures on lahenduste puhul oluline mõelda läbi nii nende otsesed kui ka kaudsed mõjud. Laste absoluutsest vaesusest väljaaitamisega tuleb tegeleda järjepidevalt ja läbimõeldult. Loe edasi: Lasteombudsman ootab reaalseid samme laste vaesuse leevendamiseks

Maikuus algab Maakaitseväe suurõppus Kevadtorm 2012

Eesti kaitsmist saab Kaitsevägi harjutada kõige paremini ikka oma riigis ning selleks, et mõista Eesti erinevate piirkondade eripära, peab seda tegema erinevates kohtades. Tänavu toimub õppus Kirde-Eestis, kus Kevadtormi on peetud ka  varasematel aastatel (2003, 2004, 2006, 2008, 2009).  Kuigi kevadtormilised tegevused muudavad kohalike inimeste igapäevast rutiini, on näha, et virulased suhtuvad õppusesse hästi. Loodetakse ka sel aastal kõigi toetusele ja mõistvale suhtumisele.

Õppuse käik näeb ette, et 3.-11. maini toimub tegevus Vinni, Väike-Maarja, Tapa ja Laekvere valdades, seejärel laieneb tegevus ka Jõhvi, Illuka, Mäetaguse, Kohtla, Toila, Maidla, Sonda, Sõmeru ja Rägavere valdade territooriumile. Õppus Kevadtorm 2012 lõpeb 19. mail.

Kaitseväe suurimal õppusel näitavad juulis ja oktoobris teenistusse astunud Eestimaa noored ajateenistuses õpitud riigikaitseoskusi, reservväelased tuletavad meelde oma kunagi omandatud teadmisi, kaitseliitlased aga harjutavad koostööd ning oma sõjaliste ülesannete täitmist.  Kokku on suurõppusega haaratud 4 000 kaitseväelast, ajateenijat, reservväelast ja kaitseliitlast.

Valdavalt viiakse õppused läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse maa-alal, osaliselt aga ka eramaadel. Õppelahingutega võivad kaasneda ka ajutised liikluspiirangud. Kaitsevägi palub sel perioodil elanikel tähelepanelikumalt vaadata liiklusmärke. Liikumispiirangutega teedel juhivad liiklust sõjaväepolitseinikud.

Õppusel osalevatel kaitseväelastel on kaasas ka relvad – alustades teenistusrelvadest ehk automaatidest ja lõpetades suuremakaliibriliste  haubitsatega. Kevadtormi ajal kasutatakse imitatsioonivahendeid –  pärismoonaga laskmisi ei toimu, neid viiakse läbi muul ajal Kaitseväe Keskpolügoonil. Imitatsioonivahenditest kasutatakse paukmoona, suitsugranaate ning pimedal ajal valgustusrakette.

Kõigi õppusega seotud küsimuste ja pretensioonide tekkimisel võtke ühendust telefonil +372 717 1085 või e-maili teel kevadtorm@mil.ee

Laupäeval peetakse Türil luuremängu

Laupäeval, 28.aprilli toimub Türi linnas ja selle lähiümbruse maastikul Järva Maleva noorkotkaste ja kodutütarde võistlusmatk “Luureretk 2012”.

Noorte Kotkaste Järva Maleva teavituspealik Kärt Ojala andis teada, et võistlusmatkast võtavad osa Kodutütarde ja Noorkotkaste neljaliikmelised võistkonnad vanuses 8 kuni 17 aastased.

Tegemist on noorte loovust ja füüsilist vastupanuvõimet arendava mänguga, kus kontrollpunktides tuleb sooritada üldkultuurilisi- ning kodutütre/noorkotka teadmisi ja oskusi nõudvaid ülesandeid. Maastikule on paigaldatud 20 kontrollpunkti, milledest ühistardist alustanud võistkondadel tuleb kuue tunni jooksul läbida omal valikul niipalju kui võistkond jõuab ja soovib. Võistkonnad liiguvad maastikul jalgsi.

Võistluse korraldajad on Noorte Kotkaste Järva Malev ja Kodutütarde Järva Ringkond koostöös Kaitseliidu Järva malevaga ja Naiskodukaitse Järva ringkonnaga.

Võistluse korraldajad paluvad linnaelanikelt mõistvat suhtumist ning lahtised koerad kinni panna.

Jõelähtme rahvamaja teatrikool kutsub osalema

Eelmisel pühapäeval tuli  esimest korda kokku Jõelähtme Teatrikool, mis edaspidi hakkab toimuma kaks korda kuus. Koolitust hakkavad vedama Andres Ots, Aleksander Eelmaa ja Maie Ramjalg, vastavalt vajadusele võib koolitajatele tulla ka lisa.

Stuudiotöös osalejatest on kavas moodustada kaks rühma – üks õpilastele ja teine täiskasvanutele.
Rühmad tegelevad hääle, lavakõne, liikumise, kehalise ja suulise eneseväljenduse, avatuse, julguse ja koostööga. Seda kõike õpitakse harjutuste, ülesannete, etüüdide ja omas isikliku repertuaari kaudu. Järgmine kokkusaamine on juba 29. aprillil kell 12 ja sealt edasi veel
13. mail kell 14 ja 27. mail kell 12. Veel on vabu kohti.

Lisainfot jagab Maie Ramjalg (tel +372 5397 8896).

Kaasa soovitatav võtta hea tuju, julgus suhelda ja kindel soov tegeleda teatrikunstiga.

Rakvere keskväljakul on avatud puuinfo internetipunkt

Rakveres keskväljakul on avatud omanäoline puuinfo internetipunkt ja lava – puitarhitektuuri välkkonkursi võidutöö „Lipp lipi peal“. Infopunkt on varustatud IT-lahendusega, kus igal külastajal on võimalik uurida metsa- ja puidusektorit tutvustavaid kodulehti ning saada infot puidukasutuse kohta.

Puuinfo internetipunkti näol on tegemist Rotermanni kvartalisse infopunkti ja lava ehitamiseks korraldatud välkkonkursi võidutööga „Lipp lipi peal“.

Konkursi võidutöö autorid on arhitektuuri eriala tudengid Siim Tiisvelt, Tanno Tammesson ja Gunnar Kurust, kelle jaoks oli see esimene realiseerunud projekt.

Lippidest puuinternetipunkti ja lava ehitamiseks kasutasid üliõpilased standardmõõtudes prusse ning ühendasid need tappidega.

Välkkonkursile laekus 95 osavõtjalt 44 ideekavandit. Kavandite koostamiseks oli osalejatel ainult 24 tundi ning samapalju aega oli ka žüriil otsuse langetamiseks. Konkursi eesmärk oli leida parimad ideekavandid infopunkti ja lava ehitamiseks Rotermanni kvartalisse.

Nüüd on konkursi võidutöö jõudnud metsapealinna Rakverre ja jääb siia esialgu kaheks kuuks.

Puitarhitektuuri välkkonkursi korraldasid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja Puuinfo. Projekti juhtimise eest hoolitses OÜ Savaa disain ja kommunikatsioon. Võidutöö idee autoreid premeeris 2000 euroga Eesti Kultuurkapital. Konkurssi ja võidutöö ehitust toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Võrumaa suvi võlub ja vallutab

1. mai keskpäeval avab Võrumaa oma turismisuve. Urvaste vallas asuvas Liikluslinnas toimuval üritusel saab teada ja kogeda, mida võluvat ja vallutavat Võrumaal sellel suvel pakkuda on.

Samas toimub Urvaste kohaliku toidu ja turismi laat. Kaitseliit ja Päästeamet pakuvad huvitavaid tegevusi ja näitavad  oma tehnikat.

Kõigile huvilistele jagatakse laadal trükisooja Võrumaa suvelehte.  Õhtupoolikul marsime rivitrummi põrina saatel Uue-Antsla rahvamajja, kus avatakse Urvaste valla käsitöönäitus ning meeleolukas õhtu jätkub ansambliga Seelikukütid.

„Võrumaa on Eestimaa looduses  eriline paik,“ kinnitas Võrumaa Turismiliidu juhatuse esimees Aivo Värton.  „Tosin loodusrekordit asuvad Võrumaal, neist tuntumad ja teada on Suur Munamägi kui Eesti kõige kõrgem tipp ja Rõuge Suurjärv, mis on Eesti sügavaim järv ja Võru maakonnas kõige rohkem looklev Võhandu jõgi on  pikim jõgi Eestis“.

Ka kõige kõrgemad liivakivipaljandid asuvad Võrumaal – Härma müürid Piusa jõe kaldal, jõgi ise on kõrgeima lähtega jõgi – langust kogu jõe ulatuses on 213 meetrit. Eestimaa jämedaim puu Tamme-Lauri tamm kasvab Urvastes ning Eestimaa kõige kõrgem kadakas ei asu mitte Saaremaal, vaid meil Võrumaal Lasva vallas.

Sel päeval pääsevad huvilised tasuta Liikluslinna ja Pokumaal asuvasse Pokukotta. Samuti on avatud külastajatele Ööbikuoru Hüdrotöökodamuuseum Rõuges ja Suure Munamäe vaatetorn Haanjas.

Võrumaa turismihooaja avaürituste täpsemat programmi vaata www.visitvoru.ee . Kohtumiseni võluval Võrumaal!

Avaüritust korraldab MTÜ Võrumaa Turismiliit Võrumaa Partnerluskogu Leader meetme toel.

Ümber Viljandi järve jooks muudab 1. mail liikluskorraldust

Seoses 83. Suurjooksuga ümber Viljandi järve ja 8. Energiakõnniga on teisipäeval, 1. mail 2012. a ajavahemikul kella 8.00–15.00 Viljandis liikluseks suletud Tartu, Järve ja Aasa tänav.

Seetõttu ei sõida sellel ajavahemikul Järve peatuseni bussiliini nr 2A buss (väljumine Järve peatusest kell 12.50) ja bussiliini nr 2 buss (väljumine Järve peatusest kell 10.06). Viiratsi suunas jätkavad bussid sõitu Kösti peatusest graafikus ettenähtud ajal.

Palume mõistvat suhtumist liikluses toimuva muudatusega kaasneva ajutise ebameeldivuse pärast.

Suurjooksuga ümber Viljandi järve saad tutvuda siin ning kodulehel:

Võru vanimal elanikul täitus 103. eluaasta

Täna, 26. aprillil tähistab Võru linna vanim elanik Salme Tikman oma 103. sünnipäeva.

1909. aastal sündinud Salme on kogu elu töötanud Võru Tarbijate Ühistus mitmetel erinevatel töökohtadel. Veel 80-aastaseltki võis Salmet tööpostil toimetamas näha.

Nii pika ea saladuseks peab naine tervislikku toitumist ning söögikordadest kinnipidamist, samuti positiivset ellusuhtumist. Salme on hea tervise juures ning paljud kodused toimetusedki saab veel ise tehtud.

Vanaprouat käis kõrge ea puhul õnnitlemas Võru abilinnapea Tarmo Piirmann.

Metsapealinna loodusfotohuvilised kohtuvad täna ja homme Remo Savisaarega

Täna ja homme avaneb loodusfotograafia huvilistel kohtuda metsapealinnas Rakveres tunnustatud noore loodusfotograafi Remo Savisaarega.

Pildistamisega aastaid tegelenud Remo Savisaarele meeldib kõige rohkem pildistada elusloodust, eelkõige linde ja loomi. Tema tööd on leidnud tunnustust ka rahvusvahelisel tasandil. Remo pildipäevik blog.moment.ee tunnistati 2006. aasta loomafotode kategoorias maailma parimaks. Tema fotosid ning fotolugusid on avaldatud erinevates ajakirjades, muuhulgas ka ajakirjas National Geographic.

Remo Savisaar teeb juttu, kuidas pääseda lähedale inimpelglikule linnule ja loomale nii lähedale, et kaamerat ja metslooma jääb lahutama vaid paarkümmend sentimeetrit. Milline (eel)töö on kõige selle taga? Näidates oma pilte ja rääkides nende sünnilugusid, tutvustab Remo muuhulgas erinevaid varjetüüpe, ja pajatab nippidest.

Remo Savisaare juttude vahele laulab Rakvere oma laulik Bonzo.
Loodusõhtu algus neljapäeval kell 19 Art Cafes (Lai 13).

Teine loodusõhtu Remo Savisaarega toimub reedel algusega kell 16 Rakvere Rahvamaja keldrisaalis (F.R.Kreutzwaldi 2). Alul tuleb juttu loodusfoto tegemise tagamaadest, pärast aga minnakse koos õue pildistama.

Loodusõhtud korraldab Eesti Metsaselts.
Info: Mart Kelk, +372 5349 0286

Täna kuulutatakse välja ITL-i aastaauhinnad

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kuulutab juba 14. korda välja oma aastaauhindade saajad.

ITL on igal aastal selgitanud olulisi tegusid ja tegijaid Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas, juhtimaks esile tõstmisega laiema avalikkuse tähelepanu valdkonna olulisematele protsessidele ja suundumustele.

Täna, 26. aprillil algusega kell 16 Hotellis Swissotel Tallinn (Tornimäe 3), Ballisaalis 3 toimuval ITL aastakoosolekul kuulutatakse välja:
1. Aasta Idee 2011
2. Aasta Tegu 2011 ja
3. Aasta Tegija 2011.
Aasta-auhindade üleandmine algab ITL-i koori esinemisega. Samuti antakse üle Ustus Aguri nimeline stipendium infotehnoloogia-ala
doktorandile.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on 2000. aastal asutatud vabatahtlik organisatsioon, mille peaeesmärgiks on ühendada Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonifirmasid, arendada nende koostööd Eesti suundumisel infoühiskonda, esindada ja kaitsta liikmesfirmade huvisid ning väljendada nende ühiseid seisukohti. ITL-i põhilised tegevussuunad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna populariseerimine, erialase hariduse ja seadusandluse edendamine. ITL-i kuulub 70 liiget.

Lisainfo ITL-i kodulehelt!

Rakveres peetakse täna puitmaja päeva

Täna, 26. aprillil algusega kell 14 toimub metsapealinnas Rakvere Puitmaja seminar, mis keskendub puidust ehitamise praktilisele küljele. Seminaril tutvustavad Eesti puiduala parimad asjatundjad uusimaid näiteid puitehitusest ja –arhitektuurist. Juttu tuleb Eesti edusammudest puitmajade eksportimisel Euroopasse. Osalejad saavad ülevaate puidu konkurentsivõime suurendamiseks moodustatud puitehituse klastri toimimisest.

Uusimate puitehituse näidete kõrval pööratakse puitmajapäeval tähelepanu vanade väärtuslike puumajade renoveerimisele ja energiatõhususele.

Puitmajapäeval tehakse juttu ka puidukasutuse keskkonnamõjust.

Rakvere rahvamajas (F.R.Kreutzwaldi 2) toimuv seminar on suunatud arhitektidele, projekteerijatele, puidu- ja ehitusettevõtjatele, aga ka majaomanikele ja asjahuvilistele.

Puidupäeva korraldavad Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Metsaselts.

Täpsem info ning päevaplaan!

Info:
Märt Riistop, puitehituse klastri projektijuht, tel +372 509 3056, +372 656 7643, mart.riistop@emtl.ee
Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht, +372 527 5151, regina.hansen@metsaselts.ee

Soome kirjanduse loeng Võrumaa Keskraamatukogus

Euroopa päeval, 9. mail kella 13.00-14.30 saab Võrumaa Keskraamatukogu konverentsisaalis kuulata loengut “Soome nüüdiskirjandus eesti keeles”. Esineb Heidi Iivari, Soome Instituudi kirjandusprogrammi projektikoordinaator.

Avatud on Soome nüüdisproosa näitus “Kirgas, kerge ja karge nagu vesi”.

Üritust toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp.

Sellel nädalavahetusel kõristatakse avatuks ELFi talgute kõre aasta

Et juhtida tähelepanu Eesti ühe ohustatuma kahepaikse kaitsele ning suurendada inimeste teadmisi looduskaitsest, on Eestimaa Looduse Fond (ELF) sellel aastal võtnud oma talguhooaja fookusesse kõre. Laupäevaöisel avaüritusel Pärnumaal saab sõna peoperemees ise, kui 12inimest saavad koguneda teema-aasta esimesele üritusele – kõre kuulamise retkele.
,,ELFi talgute kõre aasta saab olema kirju,” tutvustas ELFi talgukorraldaja Siim Kuresoo. ,,Praegu pole veel hea aeg selle haruldase kärnkonna heaks tööd teha. Tihe talgute pidamine rannaniitudel jääb suvesse. Küll aga pakume oma senistele ja alles liituvatele talgulistele sellel ja ülejärgmisel nädalal võimalust kõrega tutvust teha, minnes kontvõõrana tema pulma. Suvel on kõre võrdlemisi varjatud eluviisiga ja jääb tihti tema heaks korraldatavatel talgutel kohtamata.”
Kõre, tuntud ka kui juttselg-kärnkonn ja hiirkonn, on Eesti üks ohustatumaid kahepaikseid, kelle arvukus on viimase poolesaja aastaga kokku kuivanud. Praegusel ajal arvatakse Eesti põhja- ja läänerannikul ning saartel kokku elutsevat vaid kuskil tuhatkond selle liigi esindajat. Kõre kadumise peamiseks põhjuseks peetakse liigile omaste elupaikade – rannaniitude ja luidete kinnikasvamist ning sigimispaikade hävimist.
Kõre kuulamise retked on kõigile huvilistele avatud – rohkem teavet nende kohta saab aadressilt: www.talgud.ee/kore-aasta/retked
Eestimaa Looduse Fond.

Tehnilise Järelevalve Amet ja Päästeamet kutsuvad kõiki eestimaalasi teada andma katmata kaevudest

Tehnilise Järelevalve Amet koostöös Päästeametiga kutsub eestimaalasi osalema 5. mail Teeme Ära talgupäeval, et ühiste ärategemiste raames anda teada ka katmata ja katkiste luukidega kaevudest ning muudest ohtlikest rajatistest. Nii talgupäeval kui edaspidi saab ohtlikest rajatistest teatada päästeala infotelefonile 1524. Esmase ohu
kõrvaldamiseks võiks ohtliku rajatise avastanud inimene ohuala olemasolevate vahenditega märgistada või piirata.
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür märkis, et katmata ohtlike kaevude teema on väga oluline ja läheb inimestele korda.
Lisaks on selliste ohtlike rajatiste kaardistamiseks loodud spetsiaalne Maa-ameti kaardirakendus, kuhu kantakse andmed kõigi avastatud ohtlike rajatiste kohta. Ehitusjärelevalve teostajatele on kaardirakendus heaks tööriistaks, mille kaudu saab muuhulgas jälgida ohtlike rajatiste staatust ehk kas ja mil määral on ohu kõrvaldamisega tegeletud.
Tehnilise Järelevalve Amet

Asutati Tartumaa Kultuurikoda

24. aprilli 2012 pärastlõunal toimus Uhti kõrtsis Ülenurmel Tartumaal seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek. Kohal viibis 44 inimest, esindades 41 kultuuriorganisatsiooni, mille hulgas oli nii eelarvelisi asutusi kui ka vabaühendusi. Koosolekul viibijate hulgas olid ka Tartumaa maavanem Reno Laidre, MTÜ Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Aivar Soop ja Tartu abilinnapea Tiia Teppan.
Tartumaa Kultuurikoja asutamise eeltööd tutvustas MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige ja projekti „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal“ projektijuht Margit Reinkubjas ning projekti konsultant Rait Talvik, loodava kultuurikoja kodulehte tartumaakultuurikoda.ee tutvustas OÜ Miameedia esindaja Meris Tammik.
Margit Reinkubjas on mtü Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige alates aastast 2004, viimasel viiel aastal on ta aktiivselt otsinud võimalusi maakondlikuks valdkonnaülese koostöö loomiseks. Otsingute raames sündis ka idee luua projekt „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”, millele ta leidis toetaja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali näol. Selle projekti lõppeesmärgiks oligi Tartumaa Kultuurikoja asutamiseni jõudmine. Margit Reinkubjas nimetas oma kõnes kohalviibijatele, et kultuurikoja eesmärk on tuua kokku erinevate valdkondade esindajad valdkonnaüleseks koostööks. Kultuurikojas vaadatakse oma tegemistele kõrgemalt vaatepunktist ja ühise tegevusega lükatakse Tartumaa kultuurielule veel hoogu juurde.
Uhti Kõrtsi perenaine Kai Paks õpetas kohalolijatele lihtsa ja tõhusa reegli, mis tagab tulemusliku koostöö: „Üks pluss üks on veel suurem üks”.
Kohalviibinud organisatsioonide esindajate osalusel lihviti asutamislepingu teksti, otsustati asutada seltsing Tartumaa Kultuurikoda (liikmeksastumiseks laekus kohe 23 sooviavaldust), valiti kolmeliikmeline seltsingu eestseisus. Seltsingu asutamine kinnitatakse avalduste digitaalse allkirjastamisega hiljemalt 1.mail 2012.

Tänavusel Seeniorlaulul võidutsesid mehed

Pärnu Tervise kultuurikeskuses toimus kuuendat korda harrastussolistide võistulaulmine Seeniorlaul.
Nooremas vanuserühmas (50-65 aastased) saavutas esikoha Allan Laur Tapalt, II koha Viktor Norman Valgast ning III koha Endel Kumm Sõrvest.Vanemas grupis (66 ja vanemad) sai esikoha Rudolf Ernesaks Tallinnast, II koha Vello Mäeots Tallinnast ning III koha Vello Raagmets Tapa vallast.

Parimaks saatjaks tunnistati Heino Riibak Tapa vallast, artistlikumaks kontsertmeistriks nimetati Benno Margus Tallinnast. Vanim osavõtja oli 83-aastane Aleksandra Järve Tallinnast.

 Žürii esimees Toomas Kuter: „See oli läbi aastate osavõturohkeim konkurss. Lauldi nii ooperiaariaid, vanu romansse, rahvalaule, estraadimuusika klassikat, aga ka rohkesti omaloomingut. Tase on aasta aastalt tõusnud ning konkursilt on oma ettevõtmistesse hoogu saanud paljud värvikad harrastuslauljad.

Tublid ja erilised olid kõik, tähtsaim oli aga Seeniorlaulu positiivne aura. Lisaks solistidele pakkus see emotsionaalset ja hingelist rahuldust ka žüriile.”

Žüriisse kuulusid dirigent Erki Pehk, Eesti muusikaakadeemia professor, pianist-kontsertmeister Helin Kapten, laulja ja vokaalpedagoog Malle Raid, Pärnu eakate avahoolduskeskuse direktor Heli Kallasmaa, žürii tööd juhtis  Pärnu 2011.a. muusikapreemia laureaat Toomas Kuter.

 Seeniorlaulu võistulaulmine toimus kuuendat korda. Konkursi läbiviimist toetasid Pärnu linnavalitsus ja Eesti kultuurkapital. Auhinnad panid välja AS Balti Kell, Oriflame ja tervisekeskus Apelsin. Seeniorlaulu korraldas MTÜ Rand.
Merike Viilup