tunnustus

Vikipeedia autasustab Tartu botaanikaaias parimaid kultuurimälestiste pildistajaid

Laupäeval, 17. novembril kell 14 antakse Tartu botaanikaaia palmihoone õppeklassis üle auhinnad fotovõistluse ”Kultuurimälestised Vikipeediasse” võitjatele. Ürituse juhatab sisse Tartu linnapea Urmas Kruuse, kes annab üle ka Tartu linna auhinnad. Tartu Ülikooli esindab kultuuriteaduste ja kunstide instituudi juhataja ja etnoloogia professor Art Leete. Lisaks Tartu linna ja ülikooli auhindadele antakse eriauhinnad parimate Jõgevamaa ja ajaloolise Võrumaa fotode eest, samuti parima koduks oleva mälestise foto eest.

Musitseerib noor interpreet Karoliine-Lisette Kõiv, tutvustatakse võidupiltidest koostatud rändnäitust ning ametlikule osale järgneb teelaud. Tänavu teist aastat toimunud võistlusel, mis on osa maailma suurimast fotovõistlusest Wiki Loves Monuments, osales Eestist 75 võistlejat 2600 fotoga 1404 kultuurimälestisest. Kogu maailmas osales 33 riigist 15 000 fotograafi, kes avaldasid üle 350 000 pildi. Kõik fotod on avaldatud andmebaasis Wikimedia Commons vabakasutuslitsentsi alusel, mis võimaldab neid kasutada oma äranägemist mööda kõigil soovijatel, kes vaid viitavad foto allikale ja autorile.

Fotovõistluse korraldasid MTÜ Wikimedia Eesti ja muinsuskaitseamet, seda toetasid Nordecon Betoon, Maaleht, Kodu ja Aed, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, Tartu linn ja Tartu Ülikool. Võistluse eesmärk on tutvustada Eesti kultuuriväärtusi kogu maailmas vaba kasutusõigusega fotode abil ning pöörata neile tähelepanu ka Eestis. Alates esmaspäevast, 19. novembrist saab parimaid Eestis tehtud fotosid näha Tartu raekoja infopunktis. Näitus jääb avatuks 16. detsembrini, järgneva aasta vältel rändab see ringi mööda Eestit.

Võistluse ”Kultuurimälestised Vikipeediasse” koduleht: http://wikilovesmonuments.ee/
Eestist laekunud fotod: http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Images_from_Wiki_Loves_Monuments_2012_in_Estonia

Täna antakse välja Ullo Toomi auaadressid

Tallinnas Rahvusraamatukogu suures saalis antakse laupäeval kell 13 üle tantsutaat Ullo Toomi auaadressid legendaarsetele rahvatantsõpetajatele ja valdkonna arendajatele.

Tegu on tunnustusega rahvatantsu valdkonnas, mida antakse välja kord viie aasta jooksul. Ullo Toomi on pannud aluse tantsupidude arengule. Rahvatantsude koguja ja õpetaja, noorte tantsupidude algataja Ullo Toomi (1902 – 1983) pikk ja kirev elukäik ning rohked rollid pakuvad rikkalikult ideid tantsust rääkimiseks, mida meenutavad ja analüüsivad tantsujuhid ja -teadlased.

Eile alanud ja homme lõppev konverents „Jalgratas viiuli vastu“ on pühendatud tantsutaadi Ullo Toomi 110. sünniaastapäevale ja tantsupidude arenguloole. See on saanud pealkirja tema noorusajast, kui tulevane tantsupidude suurkuju vahetas jalgratta viiuli vastu, et hakata pillimängu õppima. Sealt algas ka tema teekond eesti tantsu juurde.

Konverentsil on arutluse all tantsupidude arengulugu ja tulevikuvisioon. Aastakümneid pidude korraldamise juures olnud juhid arutlevad koos noorte lavastajatega selle üle, kuidas hoida tantsupidusid elava ning areneva rahvuskultuuri loomuliku osana.

Konverents lõppeb Ullo Toomi Auaadresside üleandmise ning kontserdiga. Esitamisele tulevad nii Toomi kui tema kaasaegsete tantsuõpetajate tantsud, aga ka tänaste tantsuautorite looming. Kontserdi lavastamise ja korraldamise on enda kanda võtnud Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm. Konverents toimub Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis. Selle korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Tallinna Ülikooli, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Rahvakultuuri Keskuse ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga. Toetab Eesti Kultuurkapital.

Erika Põlendik

Täna antakse Võrule üle laste- ja noortesõbraliku linna tiitel

Täna, 16 novembril Stenbocki Majas toimuval pidulikul tseremoonial annavad peaminister Andrus Ansip ja ÜRO Lastefondi UNICEF Eesti Rahvuskomitee president Elle Kull Võru linnale üle laste- ja noortesõbraliku linna sertifikaadid.
UNICEFi poolt algatatud liikumise ”Laste- ja noortesõbralikud linnad” eesmärk on tõsta esile ja tunnustada neid linnu, kus hoolitakse oma väikestest elanikest ja nende tulevikust. Viimase 11 aasta jooksul on 23 Euroopa riiki selle liikumisega ühinenud.
2011. ja 2012. aasta jooksul jälgis hindamiskomisjon paljusid Eesti linnu ja märtsis, juunis ning oktoobris tehtud kokkuvõtete alusel otsustati vastav sertifikaat omistada Võru linnale. UNICEFi esindaja Toomas Palu ütles hindamiskomisjoni lõppistungil, et see tunnustus ei ole mitte ühe aktsiooni või projekti kokkuvõtlik lõpetamine, vaid vahekokkuvõte, mis märgib linna suhtumist lastesse ja soovi osaleda muutumisprotsessis. Lastesõbralikkus on eelkõige eeldus koostööks linnavalitsuse, ettevõtluse ja kõigi linnakodanike vahel väikeste linnakodanike tuleviku heaks ja loomulikult suur vastutus.
Kõiki lastesõbralikke Eesti linnu tutvustatakse ka teistele Euroopa linnadele.
Marianne Mett

Otepää valla Aasta isa 2012 on Aleksander Mõttus

Otepää Naisselts valis välja selleaastase Otepää valla Aasta isa 2012. Aasta isaks sai Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii pealik Aleksander Mõttus.

Aasta isa Aleksander Mõttus on isaks kahele tütrele ja neljale lapselapsele. Aleksander töötab Kagu Teed OÜ-s. Ta on olnud ka 20 aastat abipolitseinik, Otepää vallavolikogu õigus- ja korrakaitsekomisjoni liige, kaitseliitlane alates Kaitseliidu taasasutamisest ja Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii pealik 8 aastat.

Aleksander, keda kohalikud inimesed teavad kui Sassi, on mees, kelle panust kogukonna ellu on raske ülehinnata. Sass on alati seal, kus midagi toimub. Võib kindel olla, et kui tegemist on üritusega, mida korraldab Kaitseliit, Naiskodukaitse või kohalik omavalitsus, on Sass alati kaasa löömas. Teda võib sellest tulenevalt näha ka erinevas vormis vastavalt ülesannetele, millega ta parasjagu kogukonda panustab, alates laigulisest välivormist lõpetades neoonkollase abipolitseiniku helkurvestiga. Tema eestvedamisel on tublisti täienenud noorkaitseliitlaste arv. Aleksander Mõttuse kolleegid Naiskodukaitsest leiavad, et energiat on tal noortega võrdselt ning vanaks ei jää Sass kunagi. Seega saab teda veel pikkade aastate vältel näha toimetamas nii noorte kui ka vanadega, et anda oma väärikas panus kodupaiga elu igas mõttes paremaks tegemisel.

Aleksander Mõttust on autasustatud järgmiste autasudega:
– Võidutule medaliga;
– Kaitseliidu teenetemedalite II ja III klassi medalitega;
– Valga maleva teeneteristi II ja III klassiga medalitega;
– Abipolitsei teenetemedaliga.

Aasta isa tunnustamisüritus toimub 11.novembril kell 16.00 Otepää Kultuurikeskuses.

Otepää valla Aasta isa 2012 nimetusele laekus kokku neli ettepanekut, Aasta isa nominentideks oli peale Aleksander Mõttuse veel ka Ain Kruusmaa, Raimo Peerna ja Avo Orav.

Võrumaa aasta isa aunimetuse pälvis Aigar Piho

Võru maakonna autasude omistamise komisjon andis Võrumaa aasta isa aunimetuse kaheksa lapse isale Aigar Pihole. Aigar Piho kandidatuuri esitas aasta isa konkursile Rõuge Vallavalitsus.
Aigar Piho on isa, kes on oskuslikult ühendanud oma töised tegemised ja kaheksa tubli lapse üleskasvatamise, pakkudes lastele mitmekesiseid enesearendamise võimalusi ning on aidanud leida lastel tee huvipakkuvate valdkondade juurde. Ta on isa, kes on laste kõrval ka nende täisealiseks saamisel, elades kaasa nende võitudele-rõõmudele ja toetades raskematel hetkedel. Ta on hooliv kogu oma perekonna ja abivalmis teiste ligimeste suhtes.
Aigar ja Anni Piho pere lapsed Kaur, Kaarel, Katre, Mats, Kail, Han Hendrik, Ann Maria, Miina Aleksandra on endale juba muusiku, hea joonistaja või sportlasena nime teinud. Aigar Piho on tulihingeline turismiedendaja, ülihuvitavate ürituste korraldaja, kodanikuühenduste arendaja, koolitaja, erinevate projektide eestvedaja, piirkonna arengus kaasa rääkija ja tegutseja.
Võru Maavalitsus alustas aasta isa tiitli välja andmist 2005. aastal, et väärtustada tervet ja tugevat peret ning isa rolli perekonnas. Eelnevatel aastatel on tiitli pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo, Mart Timmi, Ülo Perli, Joel Sarik.
Aigar Piho ja teisi Võrumaa tublisid isasid tunnustatakse isadepäeval, 11. novembril kell 16 kultuurimajas Kannel kontserdil, kus kodust ja armastusest laulavad Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Võru I Põhikooli lastekoorid, solistid ning Võru Naiskoor Kannel. Kontsert on pühendatud isadele ja vanaisadele.
Kersti Kattai

Presidendiproua kohtus Eesti parima koolisöökla konkursil pärjatud Valga Põhikooli kokkadega

TOIDUMESS. PARIMATE KOOLISÖÖKLA KOKKADE AUTASUSTAMINE — Fotol: OÜ ReMa Köök kokad Mari Kunder ja Merili Vares ning Evelin Ilves eelmisel aastal Eesti parima koolisöökla konkursil, kus presidendi abikaasa andis kokkadele üle parima innovaatilise toidu preemia. Foto: Marko Mumm (Delfi)

Evelin Ilves kohtus Valga Põhikooli õpilaste ja õpetajatega ning proovis koolitoitu, mille valmistaja OÜ ReMa Köök on kaks aastat järjest pärjatud Eesti parima koolisöökla konkursil innovaatilise toidu preemiaga.

OÜ ReMa Köögi kokkade – Mari Kunderi ja Merili Varese – abiga konkureeriti käesoleval õppeaastal juba kolmandat korda Eesti parima koolisöökla tiitlile. Esimesel osalemise aastal saadi eripreemia parima tulemuse eest eelvoorus, möödunud aastal andis Evelin Ilves neile üle preemia parima innovaatilise toidu eest. Tänavu olid Valga Põhikooli kokad taas parimad innovaatilise koolitoidu valmistajad kala-köögiviljasupi näol.

OÜ ReMa Köök kasutab oma toitudes kohalikke mahejuurvilju, väga oluliseks peetakse toorsalatite suurt valikut. Valga Põhikoolis ei kurda tõepoolest keegi köögiviljade või salatite vähese söömise üle. „Ka loobuti pea täielikult kolm aastat tagasi sealiha kasutamisest ning asendati see vähemrasvase loomalihaga. Tegemist on lausa musterkooliga,” lisas Evelin Ilves.

Vabariigi Presidendi Kantselei

Aasta kodaniku kandidaate saab veel esitada

Kultuuriministeerium ootab kuni esmaspäeva, 12. novembrini aasta kodaniku kandidaate. Selle aasta kodanikupäeva moto on „Väärikalt läbi elu”, mis on inspireeritud Eesti filmi 100. juubelist ning aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsusest aastast Euroopas.

Aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Aasta kodaniku tiitlile saavad kandideerida Eesti Vabariigi alalised elanikud ning kandidaate võivad esitada kõik soovijad. Taotluses tuleb põhjendada kandidaadi sobivust ja seost motoga. Samuti peab kandidaat vastama aasta kodaniku statuudi tingimustele.

Aasta kodaniku kandidatuuri saab esitada elektronposti aadressil aastakodanik@kul.ee või Kultuuriministeeriumi aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn.

Aasta kodanik 2012 kuulutatakse välja 23. novembril.

Vaata lisa aasta kodaniku aunimetuse ja statuudi kohta SIIT

Sirli Tooming

Kultuuriministeerium

Oodatakse Viljandimaa rahvakultuuri auhinna 2012 kandidaate

Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koostöös Rahvakultuuri Keskusega ootab kuni 3. detsembrini ettepanekuid tunnustamaks Viljandimaa rahvakultuuriga tegelejaid.

Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Anneli Kundla selgitas, et rahvakultuur hõlmab pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist huvi- ja harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide hoidmist, jäädvustamist ja arendamist ning avalike kultuurisündmuste korraldamist.

Auhinnale võib esitada üksikisikuid, kollektiive, organisatsioone (kultuuri- ja rahvamajade töötajad, kollektiivide juhid, käsitöömeistrid, kultuuripärandi säilitajad jne), kelle rahvakultuurialane tegevus Viljandimaal on silmapaistev või esiletõstmist väärt,” ütles Kundla.

Esitajad võivad olla üksikisikud, ühingud, kollektiivid, asutused jt. Kandidaatide arv ühelt esitajalt ei ole piiratud. Ettepanekuid saab esitada internetis portaali www.viljandimaa.ee alajaotuse “Kultuur” juures oleva lingi “Viljandimaa rahvakultuuri auhind” alt. Paberkandjal blankette saab Viljandi maavalitsusest kabinetist 206. Neid võib täita ja esitada kohapeal või saata hiljem postiga aadressil Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, Viljandi 71020, pealkirjaga “Viljandimaa rahvakultuuri auhind 2012”.

Ettepanekute esitamise tähtaeg on 3. detsember 2012. Postiga saadetaval ümbrikul peab olema hiljemalt 3. detsembri postitempel. Hilinenud ettepanekuid ei arvestata. Loe edasi: Oodatakse Viljandimaa rahvakultuuri auhinna 2012 kandidaate

TÕN-i tunnustused Käina ja Kärdlasse

Tänavusel XV täiskasvanud õppija nädala neli aunimetust jagasid omavahel Käina vald ja Kärdla linn, esimene neist sai ka aasta koolitussõbralikema omavalitsuse tunnustuse. Käina vallavalitsus on algatanud mitmeid koolitusi. Euroopa Liidu programmide toel haritakse oma piirkonna töötuid ja tööturule naasnuid, koostöös Hiidlaste koostöökoguga ja LEADER programmi toel said koolitust valla allasutuste töötajad. Käina valda läks ka aasta õppija tiitel – valla huvikooli muusikaõpetaja Astrid Nõlvak sai selle ettevõtlushariduse omandamise eest Hiiumaa ametikoolis. Hiiumaa 2012. aasta koolitaja tiitli viis saare pealinna Kärdla ühisgümnaasiumi õpetaja Ain Jepišov. Hiiumaa tänavuse koolitussõbralikuma organisatsiooni aunime sai Kärdla plastiettevõte AS M ja P Nurst.

„Eestimaa uhkuse“ kangelaste esitamise aeg on käes!

Tänavu juba kaheksandat korda austab Eestimaa omi tõelisi kangelasi TV3 ja EMT koostöös toimuval tänugalal „Eestimaa uhkus“. Sel kaunil galal tunnustatakse lihtsaid inimesi, kes on korda saatnud eriliselt häid tegusid, olles eeskujuks meile kõigile.

TV3 tegevjuht Priit Leito tunneb heameelt, et „Eestimaa uhkus“ on saanud aastalõpu traditsiooniks, mida väga oodatakse ja armastatakse. „Tänavu juba kaheksandat korda tunnustame tublisid eestimaalasi ja tõdeme, et headus pole meie riigist kadunud.“ Leito sõnul vajavad kõik elurõõmu, optimismi ja positiivsust ning just seda „Eestimaa uhkuse“ gala kiirgabki.

Tänavune „Eestimaa uhkuse“ galaõhtu jõuab vaatajateni detsembri lõpus, vihjeid tublide inimeste kohta saab „Seitsmestele uudistele“ saata aga kuni 23. novembrini. Infot oodatakse kõigi nende kaasmaalaste kohta, kel on suur süda ja abivalmis meel ning kes on kangelasliku käitumise ja õilsate tegudega teistele eeskujuks. Olgu nendeks siis elupäästjad, nõrgemate kaitsjad, külasädemed – kõik head inimesed, kes on teinud rohkem, kui neilt oodatagi oskaks.

Vihjeid tublide inimeste kohta oodatakse meiliaadressile: eestimaa@tv3.ee või „Seitsmeste uudiste“ telefonile 6 220 250.

Saabunud info vaatab üle auväärt ühiskonnategelastest koosnev žürii, kes teeb ka esitatud kandidaatide seast lõpliku valiku. Kangelaste lood jõuavad eetrisse „Seitsmestes uudistes“ ning kogu projekt tipneb südamliku ja särava tänugalaga, kus kangelasi austavad oma kohalolekuga avaliku elu tegelased.

Tunnusta inimest, kes on tunnustamist väärt!

Kärla vald jagas preemiaid

Eile otsustas Kärla vallavolikogu kinnitada tänavused tublid vallakodanikud, keda Kärla valla lipupäeval tunnustada.

“Kõik esitatud nominendid, kes kvalifitseerusid, on väga tublid,” ütles volikogu eilsel istungil Kärla vallavolikogu aseesimees ning haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Toomas Raun, kelle sõnul tuli ka tänavu tublide noorte seast valida parim sportlane, aktiivseim noor ja parim õppur. Ka täiskasvanud saavad hariduspreemia, kultuuripreemia ja tunnustatakse ka valla parimat sportlast.

Esitatud kandidaatide seast valis preemiasaajad välja haridus- ja kultuurikomisjon ning esitas nimed vallavolikogule kinnitamiseks.

Kärla valla noortepreemia “Hea sportlane” läheb tänavu Stella-Liisa Lõhmusele. Aktiivse noore preemia saab Katariina Õunpuu.

Peeter Südda nimeline kultuuripreemia otsustati anda Maive Õispuule. Hariduspreemia pälvib Katrin Mesila ja Suure Tõllu spordipreemia saajaks valiti Urmo Talistu.

Kahjuks jäi tänavu esmakordselt välja andmata noortepreemia “Hea õppur”, oli küll esitatud üks kandidaat, kes kahjuks ei kvalifitseerunud, sest ei vastanud preemia statuudi nõuetele. Kuigi esitatud kandidaat oli kõikide volikogu liikmete arvates igati tubli ja preemia vääriline Kärla kooli õpilane, ei olnud võimalik teda kinnitada, kuna ta ei ole valla elanike registris. Volikogu liikmed tõdesid, et statuut tuleb järgmise aasta alguses üle vaadata.

Vallavanem Villi Pihli sõnul antakse preemiad pidulikult üle Kärla valla lipupäeval, 6. detsembril.

XV täiskasvanud õppija nädal

XV täiskasvanud õppija nädala raames toimub 01. novembril kell 13 Räpina Aianduskoolis mõttekoda ,, Kuidas teha täiskasvanuharidus enam nähtavaks ja kättesaadavaks?”

Mõttekojas arutatakse, kas Põlva maakonnas on piisavalt täiskasvanute õppimisvõimalusi, kas koolitajad on nähtavad, kas koolitajate vahelise koostöö parandamine aitaks täiskasvanuid senisest rohkem õppima, kuidas annaks ühendada riikliku, era- ja kolmanda sektori panust täiskasvanuõppe propageerimisel ja edendamisel.

Samas toimub Põlvamaa tunnustamisüritus.

Mõttekojas osalevad POL-i hariduskomisjoni liikmed.

Mõttekoda korraldab ETKA Andras koostöös Põlvamaa TÕN-i koordinaatori Tiina Kalvikuga.

Maaraamatukoguhoidjad saavad kokku Alatskivil

30. oktoobril toimub Tartumaal Alatskivi lossis XII maaraamatukoguhoidja päev.

Maaraamatukoguhoidjatele tutvustatakse nii Alatskivi lossi kui Kodavere kihelkonna kultuurimaastikku; viimasest teeb ettekande Mari Niitra. Kirjandusteemadel esinevad Rein Veidemann ja Meelis Friedenthal, tervituskontserdi Eduard Tubina loomingust pakuvad Alatskivi kunstide kooli õpetajad.

Päevakavva kuulub tavakohaselt ka parimate tunnustamine. Kandidaatideks on esitatud üheksa maaraamatukoguhoidjat, neist tervelt kaks Tartumaalt: Anne Toome Alatskivi raamatukogust ja Viive Vink Rannust.

Maaraamatukoguhoidja päev lõpetab tänavused üle-eestilised raamatukogupäevad “Kohtume raamatukogus”, mida peetakse 20. – 30. oktoobril.

Missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat

Aadu Luukase missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat – ideed inimestest ja organisatsioonidest, kes missioonipreemiat väärivad, on väga oodatud. Preemiarahast saavad tänavu osa kõik nominendid – laureaati tunnustatakse 32 000 euroga ning ülejäänud 32 000 eurot jaguneb võrdselt viie nominendi vahel.
„Missioonipreemiale on juba mõningaid väärikaid ideid laekunud, kuid kutsume inimesi üles järgmise kahe nädala jooksul veel aktiivselt tunnustust väärivatest tegijatest teada andma,” rääkis Aadu Luukase SA nõukogu esimees Indrek Luukas. „Missioonipreemia kuueaastase ajaloo vältel on laureaaditiitli pälvinud väga eriilmelised isikud ja organisatsioonid, mistõttu tahan kõiki julgustada – nominentide hulka võib vabalt jõuda ka mõni nii-öelda lihvimata teemant, kes ei ole avalikkuses nii tuntud, kuid kelle tegevus väärib sellegi poolest esile tõstmist.”
Kandidaate saab välja pakkuda kuni 31. oktoobrini, saates e-maili (aadressil info@luukasfond.ee), milles palutakse põhjendada, miks antud isik või organisatsioon tunnustust väärib ning võimalusel lisada kirjale ka illustreerivaid materjale – viiteid, artikleid, pilte jm. Loe edasi: Missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat

Rakvere tänab imelisi vanavanemaid

Rakvere linnapea Toomas Varek tunnustab täna Rakvere Kultuurikeskuses algaval pidulikul tänuüritusel kümmet imelist vanavanemat.

Imelisteks vanavanemateks on kaheksa vanaema: Marta Toiger, Liivia Armipaik, Elve Karu, Asta Unt, Annika Arumäe, Helje Loo, Hurmi Kangust, Ruti Priisalu ning kaks vanaisa: Valdu Arumäe ja Lembit Priisalu. Tunnustusega avaldatakse austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest.

Imelise vanavanema konkursiga soovib Rakvere linn tunnustada ja esile tõsta aktiivseid, ühiskonnaelus osalevaid ning avara huvidemaailmaga vanaemasid ja -isasid, kes kõige muu kõrval jõuavad olla ka hoolitsevad vanavanemad oma lapselastele.

Rakvere linnapea Toomas Varek, kes on kahe lapse isa ja viie lapse vanaisa, pälvis mullu Rakvere imelise vanaisa tiitli, olles heaks näiteks, kuidas ühendada oma elus aktiivne ühiskondlik tegevus, sportlik eluviis ja pereväärtused.

Rakvere sotsiaalosakonna juhataja Lea Kivipõllu sõnul esitasid oma imelised vanavanemad esitasid konkursile peamiselt lapsed ja lapselapsed.

Rakvere imelised vanavanemad osalevad ka Vanavanemate Fondi korraldataval üleriigilisel imelise vanavanema konkursil.

Viljandimaa noorsootöö preemia kandidaate saab esitada 22. oktoobrini

Viljandi maavanem on oma korraldusega kinnitanud noorsootöötajate tunnustamise korra, mille kohaselt saab maakonna noorsootöö preemia kandidaate esitada neljas kategoorias: enim silma paistnud noorsootöötaja, aasta koostöö, aasta tegu ja aasta noor. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 22. oktoober.

„Noorsootöö valdkonna tegijate tunnustamise eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning seda valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil,“ ütles Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi.

Noorsootöötajate tunnustamise korra järgi võivad noorsootöö preemia kandidaate esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Korra kohaselt võib isik esitada ka iseennast, kuid sellisel juhul tuleb tal taotlusvormile lisada soovituskiri kolmandalt isikult.

Kandidaadi esitamiseks tuleb hiljemalt 22. oktoobriks 2012 täita sellekohane taotluse vorm. Taotlusi on võimalik täita elektrooniliselt; saata maavalitsusele postiga (Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi; märksõna “Noorsootöötajate riiklik tunnustamine”) või e-postiaadressil riina.tootsi@viljandimaa.ee.

Taotluste vormid leiab Viljandi maavalitsuse veebilehelt.

Tähtajaks esitatud taotlusi hindab maavanema korraldusega moodustatud komisjon. Komisjon valib igas kategoorias välja ühe kandidaadi maakondlikuks tunnustamiseks ning kolme kategooria puhul (enim silma paistnud noorsootöötaja, aasta koostöö, aasta tegu) teeb ettepaneku riiklikuks tunnustamiseks Eesti Noorsootöö Keskusele. Maakondliku tasandi preemia antakse välja, kui kandidaate ühes kategoorias on vähemalt kolm.

Riiklikult tunnustatud isikute nimekiri avalikustatakse detsembris aset leidval igaaastasel vabariiklikul noorsootöö valdkonna tunnustusüritusel. Maakondlikult tunnustatud isikute nimekiri avalikustatakse novembris maakondlikul noorsootöö valdkonna tunnustusüritusel.

Komisjoni kuuluvad Viljandi maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Kütt, noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi, terviseedenduse peaspetsialist Elo Paap ning noorte osaluse ja noorteinfo spetsialist Riine Ant; Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esindaja Krista Kalda, Viljandi linnavalitsuse arenguspetsialist Lauri Alvre, Suure-Jaani vallavalitsuse noorsootöö spetsialist Marlen Silm, Kõo vallavalitsuse kultuuritöötaja Katre Saar, Viljandi Kesklinna kooli huvijuht Ain Mägi, Kaitseliidu Sakala maleva noorteinstruktor Ain Laane ning Viljandimaa Noortekogu liikmed Kermo Maiste ja Kätlyn Jürisaar.

Eelmisel, 2011. aastal olid Viljandimaa noorsootöö preemia laureaadid: aasta noor – Liisa London (tantsukool Dancecall); aasta noorsootöötaja – Kristi Pajuste (Paistu rahvamaja tantsuõpetaja); aasta tegu – Kris Süld (Viljandi välitrikipargi rajamise algataja); aasta koostöö – Indrek Palu (Karksi-Nuia noortekeskuse juhataja, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse Noorte Euroopa päeva korraldamine). Pikaajalise panuse eest noorsootöösse pälvis mullu tunnustuse Tarvastu gümnaasiumi logopeed/õpetaja Piret Kuropatkin.

Mait Agu nimelise stipendiumi pälvis Saile-Johanna Langsepp

Mait Agu nimelise stipendiumi tänavuseks laureaadiks valiti Saile-Johanna Langsepp.

Stipendiumikomisjon tõstis Saile-Johanna Langsepa puhul esile tema lavaküpsust, loomingulist distsiplineeritust, põhjalikkust ning professionaalset suhtumist õppe- ja loometöösse.

Saile-Johanna Langsepp on noor koreograaf-tantsija, ta lõpetas Tallinna Ülikooli koreograafia eriala bakalaureuseõppe 2012. aastal.

Mait Agu nimeline stipendium loodi TLÜ koreograafia osakonna eestvedamisel 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning Eesti noori tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.

Fotol Saile-Johanna Langsepp Helmi Tohvelmanni etenduses ”Külvaja”, 2011. aasta oktoobril Tamperes.

Stipendium suuruses 1000 eurot antakse laureaadile üle 6. detsembril KUMU auditooriumis tantsulavastuse „Sofi ja Võlulind“ esietendusel, kus Saile-Johanna Langsepp astub üles peaesinejana.

Laura Kvelstein

Täna tunnustab minister Aasta Õpetajaid

Laupäeval, 6. oktoobril kell 12 tunnustavad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik Aasta Õpetajaid, vastuvõtule on kutsutud 31 pedagoogi.

Aasta Õpetajate valimise eesmärk on tunnustada ja tutvustada õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu.
Aasta Õpetaja 2012 vastuvõtule kutsutud õpetajad:

Tallinna Kadaka Lasteaia direktor Marianne Liiv
Haabresti Vene Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Kõllo
Tallinna Reaalkooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja õppealajuhataja Tiia Luuk
Lasnamäe Üldgümnaasiumi klassiõpetaja Eike Valgma
Tallinna Lasteaia Pallipõnn liikumisõpetaja Helgi Palm
Tallinna Saksa Gümnaasiumi inglise keele õpetaja ja klassiõpetaja Külli Arand
Hugo Treffneri Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Age Salo
Tartu Kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri kutseõpetaja Sirje Jäär
Pärnu Koidula Gümnaasiumi vene keele õpetaja Viive Korb
Kose Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Rein Tint
Jüri Gümnaasiumi muusikaõpetaja Rutt Ridbeck

Kärdla Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Timo Lige
Narva 6. Kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja Tereza Filippova
Sillamäe Lasteaia Pääsupesa rühmaõpetaja Ilme Kriisk
Kohtla-Järve Kunstide Kooli ja Ahtme Kunstide Kooli õpetaja Valeri Antonov
Toila Gümnaasiumi muusika- ja karjääriõpetuse õpetaja Stella Müsler
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kunstiõpetuse, joonestamise, käsitöö ja kodunduse õpetaja Siiri Kõrv
Paide Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Erika Kranich
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi kunstiõpetuse õpetaja Tiiu Randmann-Mihkla
Sõmeru Põhikooli, Lasila Põhikooli ja Rakvere Reaalgümnaasiumi füüsika- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Toivo Reinsoo
Räpina Ühisgümnaasiumi autoõpetuse õpetaja Madis Punson
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse autote hniku eriala kutseõpetaja Priit Auväärt
Märjamaa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Sirje Nootre
Saaremaa Ühisgümnaasiumi projektõppe õppealajuhataja ja füüsikaõpetaja Indrek Peil
Ülenurme Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Viive Peiker
Otepää Gümnaasiumi geograafiaõpetaja Ülle Kümmel
Viljandi Jakobsoni Kooli õppekoordinaator, kunstiõpetuse ja vene keele õpetaja Virve Kikas
Rõuge Lasteaia direktor Ene Mõttus
Tartu Emajõe Kooli rehabilitoloog Anne Kõiv
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse inglise keele õpetaja Sirje Tamm
Riia Eesti Põhikool eesti keele ja kultuuriloo õpetaja Anne Laur

Tarmu Kurm

Võru linn tunnustas õpetajaid

Eile, 4. oktoobril toimus kultuurimajas Kannel pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele. Üritusel anti üle Võru linna aasta õpetaja 2012 tunnustused.

Aastate Õpetaja 2012 tunnustuse pälvis Võru I Põhikooli saksa keele õpetaja Ene Kuus, Aasta Õpetajad 2012 on Võru Spordikooli treener-metoodik Raivo Jeenas, Võru Lasteaia Päkapikk liikumisõpetaja Liivi Savi ning Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Marika Karden-Raud.

Tunnustuse saanutele andsid linnavolikogu esimees Erki Saarman, linnapea Jüri Kaver ja abilinnapea Tarmo Piirmann üle reisibüroo 600-eurosed kinkekaardid ning kunstnik Eino Mäelti poolt valmistatud klaasist raamatukujulised meened. Autasustamisele järgnes Tartu Uue Teatri etendus „Vene rännumehe ülestähendused“ ning pidulik vastuvõtt.

Aasta õpetaja konkurssi korraldatakse Võrus viiendat aastat. Konkursiga soovib linn tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut. Kandidaate said esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud.

Lääne-Virumaa valib parimaid raamatukoguhoidjaid

Lääne-Viru maavalitsus ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu kuulutasid välja konkursi „Lääne-Viru aasta raamatukoguhoidja 2012″.

“Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja 2012” konkursi eesmärgiks on tunnustada nii isikute kui meeskondade kategoorias maakonna raamatukoguhoidjaid, kes on aasta jooksul positiivselt mõjutanud paikkonna elu raamatukogunduse valdkonnas, maakonnas või Eesti raamatukogunduses. Kandidaadiks võib esitada Lääne-Virumaa küla-, valla-, linna- või kooliraamatukogudes töötava isiku või meeskonna, kes on viimase aasta jooksul paistnud silma innovaatilise ja tulemusliku arendustöö või praktilise tegevusega kutsetöös, täiskasvanute või laste raamatukoguteeninduse alal. Loe edasi: Lääne-Virumaa valib parimaid raamatukoguhoidjaid

Noortele pakutakse nii karjääriredelit kui ekstreemsust

Eesti parim mahetootja on Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt

Täna, 16. septembril kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis leivapäeval välja Eesti parim mahetootja 2012 ja Eesti parim mahetoode 2012: parim mahetootja on Tiia ja Arvo Kleini Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt, parim mahetoode on OÜ Kaks Meistrit kitsepiimast toorjuust soolvees.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul näitab parima mahetootja ja –toote konkurss, et puhast ja tervislikku toitu väärtustatakse aina rohkem.
Parima mahetootja konkursi võitja sõnul on oluline elada loodusega kooskõlas. „Minu põhimõte on, et mahetootmine ja loodusega kooskõlas elamine ongi loomulik eluviis. Soovin, et ka minu lastele ja lastelastele säiliks puhas ja mitmekesine loodus. Tahan, et ka nemad teaks, milline on rukkirääk või suitsupääsuke,” rääkis Eesti parim mahetootja 2012 võitja Tarvastu Saariku talu perenaine Tiia Klein.
Konkursi võitja on klassikaline mitmekesine tootmistalu, kus võrdselt hästi tullakse toime kõigi tootmissuundadega. Nii teise kui ka kolmanda koha pälvinud tootjad on aga juba teise põlve mahetalunikud, kes esmast tutvust mahetootmisega tegid oma vanemate kõrvalt.
Loe edasi: Eesti parim mahetootja on Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt

Harjumaal tunnustati Lea ja Heikki Ylöneni perekonda

Harjumaa kogukonna pärl 2012_Lea ja Heikki Ylöneni pere — Harjumaa kogukonna pärl 2012 on Lea ja Heikki Ylöneni pere. Foto: Kodukant

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Harjumaal esile tõstetud Lea ja Heikki Ylöneni perekonda Nissi vallast.

Perekond Ylönen – Lea, Heikki ja tütar Sanna – pälvis tunnustuse tänu sellele, et nad on läbi erinevate ettevõtmiste andnud olulise panuse kohaliku elu hoogustamisele, kogukonnatunde suurendamisele ja peresuhete väärtustamisele. Tänu Lea ja Heikki eestvedamisele sai renoveeritud 19. sajandi keskpaigast pärit Nissi leerimaja, mis parandas Riisipere aleviku ilmet ning on ühtlasi üks kaunimaid kogudusemaju Eestis. Õdusas ja külalislahkes kogudusemajas saavad lisaks koguduse tegemistele sooja vastuvõtu osaliseks kõik soovijad.

Läbi EELK Nissi Maarja koguduse on perekond Ylönen olnud heaks koostööpartneriks Nissi Valla Noortekeskusele, MTÜ Lehetu Külaseltsile, MTÜ Nissi Perekeskusele ja Nissi vallavalitsusele. Koos on korraldatud lastele alevilaager, panustatud kohalike noorte töökasvatusse ja puhta elukeskkonna loomisse, olles iga-aastane partner Nissi valla õpilasmalevale. Lea ja Heikki märkavad abivajajaid ning peavad oluliseks, et kõik vallaelanikud tunneksid ennast täisväärtuslike kogukonna- ja ühiskonnaliikmetena. 2010. aastast on kogudus koostöös Nissi vallavalitsusega kutsunud jõulude eel leerimajja kõiki vallaelanikke, et üheskoos meeldivalt aega veeta ja jõulusuppi süüa.

Juba mitu aastat on Lea ja Heikki pööranud tähelepanu ka paljulapselistele peredele Lehetu külas, tuues Lehetu külakeskusesse toiduabi. Samuti on nad kaasa löönud erinevates vanemlust toetavates projektides ning võimaldanud kasutada hubast kogudusemaja mitmesuguste sündmuste läbiviimiseks. Äramärkimist väärib ka Nissi Perekeskusega koos korraldatud paarisuhte koolitus, mis oli mõeldud harmoonilisema pereelu tagamiseks Nissi vallas elavatele peredele.

Allikas: Külaliikumine Kodukant

Rakvere otsib imelist vanaema ja vanaisa

Väärtustamaks põlvkondade sidusust ja vanavanemate elutööd kutsub Rakvere Linnavalitsus üles esitama nominente imelise vanaema ja vanaisa konkursile.

Rakvere linn alustas tublide Rakvere vanaisade ja vanaemade tunnustamist paar aastat tagasi. Aasta-aastat on huvi selle tänuväärse ettevõtmise vastu kasvanud. Möödunud aastal tunnustas Rakvere linn viit imelist vanaema ja vanaisa. Ka tänavu tahetakse esile tuua eriti silmapaistvaid vanavanemaid, kes lastelaste kasvatamise kõrvalt jaksavad olla aktiivse ellusuhtumise ja vitaalse eluhoiakuga. Erilist tänu väärivad sealjuures vanavanemad, kes on üles kasvatanud orvuks lapselapsed.

Kirjalikud ettepanekud koos esitatava ja esitaja kontaktandmetega (nimi, telefon, aadress) palutakse esitada 20. septembriks Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja e-posti aadressile (lea.kivipold@rakvere.ee), või tavapostiga aadressil: Rakvere Linnavalitsus Tallinna 5, 44306 Lea Kivipõld.

Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks

Iseseisvuse taastamise päeval ei meenutatud pelgalt 21 aasta taguseid sündmusi. Vargamäel Anton Hansen Tammsaare muuseumis toimunud rahvapeoga tähistati 20 aasta möödumist maakonna kultuurirahva jaoks püha paiga, Järvamaa kultuurihiie asutamisest.

Järvamaa Kultuurihiie rajamise idee pärineb toonastelt kultuurijuhtidelt Aivo Prüsselilt ja Inge Mihkelsaarelt, kes tahtsid koos keskkonnosakonna juhataja Kalev Aunaga eriliselt meeles pidada äsja asutatud kultuuripreemiate laureaate.
“Lootus oli, et neid kultuuripreemiaid antakse välja aastakümneid. Vargamäe on ju väga väärikas kultuuritraditsioonidega piirkond Järvamaal ja selles mõttes koht jumala õige,” lausus idee algataja Kalev Aun.
20 aasta jooksul on Järvamaal välja antud 105 kultuuripreemiat, kultuurihiide on istutatud 99 puud. 18 aastat tagasi loomingulise tegevuse eest preemia saanud Tiia Tamm oli tänagi oma puud imetlemas. Loe edasi: Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks