Köögikomando pöördus Kohtla-Nõmmelt pärit Rakvere teatri juhi Üllar Saaremäe poole, kes kehastab juba sel suvel Rakvere linnuses Taani printsi Hamletit, kes vaevab oma pead igavesti raskete küsimustega. Aga lihtne ja toitev roog – nagu iiri pada – kosutab ka kõige paadunumat eksistentsialisti.
Eesti toidutootmis- ja kaubandusettevõtetel on piisavalt suured toiduvarud, et Eesti elanikele jätkuks täiendava tootmiseta toitu kuueks-seitsmeks nädalaks, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust “Eluks vajalike toiduainete tootmine ja kaubandus hädaolukorras”.
“Uuringu tulemused kinnitavad, et Eesti saaks ka väga raskes olukorras oma elanike toitmisega hakkama,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Toiduainete osas on ettevõtete olemasolevad laovarud piisavalt suured, et ilma täiendava tootmiseta jätkuks toitu kuueks-seitsmeks nädalaks, lisaks elanike endi ja riiklikud toiduvarud. Tavapäraselt toodavad uuringus osalenud ettevõtted kuni kaks korda rohkem päevasest minimaalsest toiduainete vajadusest.
Riskikohtadena näevad ettevõtted elektri ja kütuse kättesaadavuse tagamist. “Näiteks katkestavad kuni seitsmepäevase elektrikatkestuse ajal tegevuse kuni 43% kaubandusettevõtetest ja kuni 55% tootmisettevõtetest. Kütust jätkuks kolmandikul kaupmeestest ja pooltel tootjatel viieks kuni kaheksaks päevaks – tankimisvõimaluse puudumisel võib tekkida probleeme toidu transportimisega,” rääkis Eesti Uuringukeskus OÜ projektijuht Jon Ender. Loe edasi: Uuring: Eesti ettevõtted on hädaolukorras valmis toidu kättesaadavust tagama
Kui Tartus või Pärnus, rääkimata Tallinnast on avatud juba mitmeid õdusaid omanäoliseid kohvikuid nagu Anna Edasi, Supelsaksad, või Nop, siis Põlvas on see nišš veel täitmata. Põlvas avab esimene kodukohvik uksed 27. aprillil kell 13.00.
Kaks aastat tegutsenud Põlva talupoe tütarlapsed otsutasid selle tühimiku täita ning tulemusena avatakse laupäeva lõuna paiku isevärki toidukoht. Kohvik asub talupoe ruumides ning peale meeliülendavaid saialõhnu, mis hiilivad avatud pagarikojast ka kohviku ja poe poole peale, pakutakse kergemat sooja sööki, põnevaid salateid ning igapäevaselt on valikus ka paar suppi ja praadi.
Kodukohvik on mõeldud lastega peredele, sooja lõunasööki soovivale inimesele, kohvi ja koogi nautlejale, pisematele seltskondadele. Samuti on võimalik vastavatavast kohvikust tellida toitlustust, kas ainult toitude valmistamise näol või peoteenindusena. Rääkimata tortidest, kookidest ja kringlitest.
Põlvas raudteejaama vastas asuv talupood on silma paistnud mitmete huvitavate sündmustega nagu porgandite söömise maailmarekord või kohvikule sisekujundaja otsimine, tasuks 50 aastat tasuta kohvi ja kooki. Ka kodukohvik liidetakse oma tegemistega sellesse mõnusasse melusse ning kuna erinevaid tegevusi on piisavalt rohkesti, et kõik enam talupoe nime alla ei mahu, siis toimuvad ka ristsed, kus kogu sülemile antakse uus nimi Tillu. Loe edasi: Põlvas avab uksed esimene kodukohvik Tillu
Kuulates majandusekspertide hinnanguid Eesti majanduse olukorrale ja väljavaadetele, siis võib küll öelda, et eestlane olla on uhke ja hää! Oleme targalt talitanud ja tänu eelkõige säästlikkusele on eesti ettevõtlus taas tõusulainele jõudmas. Tundub, et säästmistel on ka piir saamas, mille tõestuseks tarbimine siseturul on tublisti kasvanud ja palgad jälle tõusevad.
Mis seal siis ikka – katsume meiegi Mulgi messi, teie abiga muidugi, tõusulainele viia ja täidame Viljandi kesklinna hea ja paremaga.
Mulgi mess toimub Viljandi hansapäevade südames – Vabaduse platsil ja selle ümbruses. Viljandi vanalinna tänavatel näeb nendel päevadel kaubitsemas käsitöömeistreid ja toiduvalmistajaid. Messile on oodatud oma tooteid – teenuseid pakkuma kõikide eluvaldkondade esindajaid, arvestama peab välitingimustega.
Raplas avas reedel uksed tervislikku toitumiskultuuri propageeriv söögi- ja vaba aja veetmise koht Roheline Ait.
Paar minutit enne kahtteist ehk väljakuulutatud avamise aega põlesid Rohelise Aida ukse ees kutsuvalt suured küünlad, kuid sees käisid veel viimased kiired ettevalmistused. Korda oli vaja seada menüü puidust kaaned.
Esimesed külastajad saabusid mõni hetk pärast avamist ning järgmisedki ei lasknud end kaua oodata
Rohelise Aida omaniku ja peakoka Pekka-Paavo Kesküla sõnul seisab pidulik avamine siiski alles ees. See võib aset leida umbes kuu aja pärast, kui ilm on soojenenud ja on võimalik kasutada õues asuvat terrassi. Siis plaanivad nad kutsuda ka esinejaid ja pakkuda muud meelelahutust.
Munapühade ajal on paslik meelde tuletada, kuidas keeta mune. Näpunäiteid muna keetmiseks jagab Tallegg oma kodulehel.
Aseta munad õrnalt tühja keedunõusse. Kata munad umbes 2,5 cm kõrguselt veega. Soola lisades on mune hiljem kergem koorida. Kui lisate keeduveele äädikat või soola, siis munavalge valgud hüübivad kiiremini ning keetmisel tekkivad praod “kleepuvad” kiiresti kinni.Keetmise aeg sõltub sellest, millist tulemust ootate. Alltoodult annab Tallegg mõned soovitused, millega katsetada, kuid tegelik keetmise aeg sõltub munade suurusest, keedetavate munade hulgast, munade temperatuurist, millega nad keedunõusse pandi ning keetmisvee temperatuurist.
“Pehmed” ehk vedelad munad – keeda 3-5 minutit, munavalge munakoore alt kergelt hüübinud, sisemine munavalge piimjas; munakollane on vedel.
Parim serveerida munatopsis: aseta muna laiem ots allapoole, lõika peenem ots noaga pealt ära ning söö lusikaga.
Poolvalmis munad – kõvaks keedetud ja “pehmete” munade vahepealne variant. Keedetakse 5-6 minutit, mis annab pooleldi vedela munakollase ning piisavalt tugeva munavalge, et muna koorida saaks.
“Kõvad” munad – Keeda 10-15 minutit; 10 minutit keetes saavutab tumeda kollase pisut pastase konsistentsiga rebu; 15 minutit keetes on munakollane värvuselt helekollane, konsistentsilt tugev ja kuiv.
Üks kõvade munade valmistamise tehnika veel: Aseta munad 1 kihiliselt potti ning kata veega (~2,5 cm üle munade. Kui vesi saavutab keemistemperatuuri, eemalda nõu tulelt ning kata kaanega. Hoia suuri mune (L) vees 17 minutit ning Hiidmune (XL) 20 minutit. Peale aja möödumist vala vesi keedunõust välja, jahuta munad ja serveeri. Loe edasi: Keeda muna õigesti!
Täna, 12. märtsil sai avalöögi arengukoostöö projekt “Toiduohutusreeglite rakendamine Gruusia ettevõtetes”, mille raames koolitavad Eesti spetsialistid Gruusia ettevõtjaid toiduohutussüsteemide alal.
Põllumajandusministeeriumi välissuhete ja arenduse asekantsler Olavi Petron ütles täna Gruusia Toiduohutusametis toimunud avaüritusel, et toiduohutuse tagamisest on suur kasu kaubandusele. “Rahvusvaheliste standardite järgimine aitab nii Eesti ja Gruusia kui ka kogu regiooni kaubavahetust elavdada ning tagab tarbijate ohutuse,” rääkis Petron.
Projekti raames valitakse välja kaks-kolm pilootettevõtet Gruusias, keda 2013. aasta jooksul nõustatakse ohtude identifitseerimiseks mõeldud enesekontrollisüsteemi HACCP plaani koostamisel. Nõustamiste käigus koolitatakse välja ka kohalik ekspert, kes projekti lõppemise järel jätkab ettevõtjate toiduohutuse alast nõustamist Gruusias. Sügisel tulevad projektis osalejad õppereisile Eestisse, kus neile tutvutakse siinsetes ettevõtetes kasutatud lahendusi toiduohutusnõuete täitmisel.
Koostööprojekt kestab 2013. aasta lõpuni ja see läheb maksma ligi 50 000 eurot.
Täna pärastlõunal kohtub välissuhete ja arenduse asekantsler Olavi Petron Gruusia Põllumajandusministeeriumi aseminister Ilia Kvitaishviliga, et arutada põllumajanduskoostööd kahe riigi vahel.
Märtsi keskel oma 3. sünnipäeva pidav Eesti Toidupank tähistab seda sündmust toidukogumispäevadega 9. ja 10. märtsil Prisma Peremarketites ning viies muu jaeketi kaupluses.
Toidukaupa saab algaval nädalavahetusel toidupanga jaoks osta ja annetada kõigis Prisma kauplustes Tallinnas, Tartus ja Narvas kell 12-18. Linnades, kus Prismat pole, on kampaaniaga ühinenud mitmed muud kauplused teistest poekettidest.
Kauplused, kus toidukogumispäevad toimuvad, on Tallinnas Kristiine Prisma, Sikupilli Prisma, Mustamäe Prisma, Lasnamäe Prisma ja Rocca al Mare Prisma. Narvas Narva prisma, Tartus Sõbra Prisma ning Annelinna Prisma. Pärnus on kampaaniaga ühinenud Pärnu Suurejõe Selver ja Pärnu Ülejõe Selver. Järvamaal löövad kaasa Paide Maksimarket ja Türi Konsum. Viljandis toimuvad toidukogumispäevad Viljandi Maksimarketis ning samuti Viljandi Turu Konsumis, kusjuures viimases võtavad kohaliku toidupanga vabatahtlikud kaupa vastu veidi lühemat aega kui mujal, st turu avatud olemise ajal. Loe edasi: Toidupank korraldab nädalavahetusel toidukogumispäevad
Kui tahta eelistada menüüs kohalikku ja hea toiteväärtusega kala, siis on kasulik ennast kurssi viia lisaks kala välimusele ka sisuliste omadustega, näiteks sellega, mida kalaliha õigupoolest sisaldab. Võrreldes loomsete toiduainetega (veiseliha, sealiha) või näiteks piimatoodetest juustuga, on kalas keskmiselt ligi kolm ja pool korda vähem kaloreid. “Eesti traditsioonilised püütavad kalaliigid kilu ja räim on toitaineliste omaduste poolest kalade lipulaevad! Kilus on valku peaaegu samapalju kui lõhes, samas sisaldab kilu eriti väärtuslikke polüküllastamata rasvhappeid – omega-3 ja omega-6 – ligi kaks korda rohkem kui lõhe,” kirjutab põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Kristi Ilves täna Maablogis.
Meremäel toimus 12. veebruaril Meieselts Meroosi õpitoas tervise teisipäev. Osa võttis hulk tublisid perenaisi, kes teadsid tervislikust toidust nii mõndagi.
Meremäe tublid naised esitlesid omatehtud lihata kotlette. Üheskoos mekiti kaasavõetut ja avaldati koosviibijatele kotlettide valmistamise saladusi ning koostist. Vahetati omavahel retsepte ning Lea kaalikakotlett, Eevi punapeedi, Lilia kaerahelbe, Liisi punapeedi , Ruthi aedvilja kotletid olid kiiduväärselt maitsvad.
Esmakordselt MS Meroosi üritusele tulijad avastasid töötoast enda jaoks palju huvitavat. Oldi üllatunud, et on välja pandud palju kauneid ja huvitavaid käsitöö esemeid, mis on kohapeal ja seltsi naiste poolt valmistatud. Nii mõnigi kaalus otsust lüüa kaasa edaspidi MS Meroosi ettevõtmistes ja töötubades.
Lahkuti rõõmsameelselt ning sooviti taaskohtumist samalaadsetel üritustel.
Tsõõriklavva iistkõnõlõja Triinu ja Külli kutsva Võro köögi 3. tsõõriklauda 13. detsembril kl 16 Võro instituuti.
Plaanin om:
1. Urvaste naasõ kõnõlasõ, kuis nimä Urvaste kama tegevä, mismuudu müüvä ja kuis kama vasta om võet.
2. Suurõn tsõõrin arotami: mis om traditsiooniline Võromaa süük mi jaos? Kuis mi tuud iseloomustami? Tuu olnu hää paika panda Võro köögi tiijuhi jaos.
3. Võromaa kokaraamadu tegemise projekt om Partnerluskogo puult hääs kitet!
4. Mekmises om kamast küdsetü kraam.
Eelmisen tsõõriklavvan kõnõldi tuust, kas ja kuimuudu kirja panda Võromaa süüke kaarte (opmismaterjal) ja kuimuudu saanu avita üten, et poodõn võromaine kraam parõmbahe silmä paistnu.
Täna ja homme vallutavad Tallinna Sadama turu Saaremaa ning Muhu väiketootjad, talunikud ja käsitöölised. Müüjaid peaks kohal olema 15.
Turu tegevjuht Liina Karron ütles, et idee saarlaste nädalavahetuseks tuli Sadama turu poolt, kuna koostöö saarlastega on kahe aasta jooksul olnud meeldiv ja tihe. “Mõni kaupmees on meil kohal iga päev. Tuleb ka lisada, et inimestel on suur huvi saaremaise vastu.”
Iga päev on Sadama turu letis Inge Uulitsa Epi talu hoidised, Mustjala sinep, Turuköögi eri tooted, kadakasiirup ja Sõrve Triinu pagaritooted. Rääkimata Saaremaa lihatööstusest, mida ei saa kuidagi väiketootjaks pidada.
“Sõrve Triin töötab nüüd meil,” lisas Karron. “aNii et ühe saarlase oleme suutnud ära kodustada. Taltsutada veel mitte.” Loe edasi: Saare laat Tallinnas Sadama turul
Kas olete kunagi teinud sõira? See laagerdamata kohupiimajuust on Setomaa au ja uhkus. Nii tähtis, et ülemsootskale valitakse aastaks oma sõirameister ja ta valitakse suure hulga sõirameistrite seast.
Minu sõirategemise huvi sai alguse Torinost, kui istusime ühes Slow Food restoranis ja eelroaks kanti meile ette poole tikutoosisuurune sõirataoline juustutükk, millel natuke paprikapuru ja mett. Hind oli sel toidul selline, et ise makstes oleksin ilmselt eelroa söömata jätnud.
Lennukiga koju sõites mõtlesin aina üht, kohe kui koju jõuame, küsin Sarve Õie käest sõiraretsepti ja proovin ise, kuidas sõirategu käib. Sest korra olin näinud, kuidas Õie oma köögis seltskondlikku vestlust pidades muuseas sõira valmis tegi. Siiski tundus see tol hetkel justnagu nõiakunst.
Küsisin järgmisel päeval Õielt telefoni teel retsepti ja pean tunnistama, et enamus, mis kirja sai kõlas umbes nii: „Tunde järgi!“ Ebakindlus kosus, aga lõpuks võtsime Mikuga julguse kokku ja hakkasime pihta.
Alguses tuleb liiter piima soojaks ajada ja siis selles keeta aeglasel tulel kilo lahjat kohupiima. Paraja juustupalli ma aegajalt segades varsti potist ka leidsin. Ümberringi kergelt rohekaskollane piimavesi. Pallike sõelale nõrguma ja samal ajal õpetussõnade kohaselt potipesu. Seejärel pakk võid potti tulele sulama, juustupallike võisse ja näpuotsaga soola ja maitseaineid. Lihtne eks? Nüüd kolm muna koksates potti ja segama. Ja nüüd saabus segadusehetk. Segan ja segan, aga kas see tainalaadne asi ongi sõir? Loe edasi: Kodutoidust ja nuudlitest
Võru Instituut kutsub sel reedel, 12. oktoobril kell 16 kokku võru köögi ümarlaua, et aru pidada Võrumaa toidu teemadel ning üheskoos mõelda, kuidas kaasa aidata võru köögi säilimisele ja arengule.
Meil on veel olemas toiduvalmistamise pärimus ja oma (aja)looga toidud, mida võiksime julgelt teha ja uhkelt välja pakkuda. Enne peaks ainult läbi mõtlema, kuidas leida Võrumaa toitudele rohkem tarbijaid nii oma rahva kui külaliste seas; kas ja kui palju vanu retsepte ja ajaloolisi toite muutma peaks, et neid kohandada kaasaja maitse ja söökidega harjunud maitsemeelega. Kui läbi mõelda ka toitude vorm ja väljanägemine ning arendada pakendamist, oleks oma toidule kindlasti rohkem turgu.
Ümarlaua avasõnad – miks me ikkagi peaksime oma söögi valmistamist kõige kiuste jätkama – ütleb Marju Kõivupuu, pärast seda degusteerime ja diskuteerime!
Palume oma tulekust teada anda meilitsi või telefoni teel: triinu.guerrin@gmail.com või 53 41 95 41
Põhja-Ameerika ja Kanada teadusuuringute põhjal koostatud ligi 160 allikal põhinevas ülevaates “Organic Farming for Health and Prosperity” võetakse kokku mahepõllumajanduse mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Sageli jäetakse tähelepanuta, et mahepõllumajandus ei seisne ainult kemikaalide vältimises, siin on terve rida praktikaid, mida tavapõllumajanduses tihti või mitte kunagi ei rakendata ning mis annavad keskkonnale ja ühiskonnale positiivseid tulemusi.
Mahepõllumajanduse meetodid ja nende kasu keskkonnale:
• Õigesti planeeritud külvikord: parandatakse mulla kvaliteeti, surutakse alla umbrohtusid, takistatakse haiguste ja kahjurite levikut, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, mitmekesistatakse toodangut (võimalik eelis turustamisel).
• Sõnniku, komposti ja haljasväetiste kasutamine: parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, suunatakse toitained ringlusse, parandatakse saagikust.
• Kattekultuuride kasvatamine: parandatakse mulla kvaliteeti, vähendatakse erosiooni ja emissioone õhku, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, välditakse tolmamist (parem õhu kvaliteet), parandatakse saagikust.
• Sünteetiliste väetiste kasutamise vältimine: vähendatakse toitainete leostumist vette, parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, paljudel juhtudel vähendatakse sooldumist, vähendatakse taastumatute loodusvarade ja energia kasutamist.
• Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise vältimine: suurendatakse elurikkust, parandatakse vee ja mulla kvaliteeti, välditakse tolmeldajate kahjustamist, vähendatakse kulusid keemilistele sisenditele.
• Vaheribade ja puhveralade rajamine: suurendatakse elurikkust, toetatakse kahjurite looduslikke vaenlasi, pakutakse looduslikele liikidele elupaiku, parandatakse vee kvaliteeti, vähendatakse erosiooni. Loe edasi: Mahepõllumajanduse laialdasemad kasutegurid
Foto: MaablogiSügis on saabunud ja aedades, põldudel saak valminud. See tähendab, et taaskord tõstatub teema, mida tohib ja mida ei tohi teha oma üle jäänud aia- või põllusaadustega, seda just toidule kehtestatud nõuete aspektist.
„Kas anda õunad lapsega lasteaeda kaasa või pakkuda head kõrvitsasaaki kohalikule kohvikule või koolisööklale? Aga, kas seda tohib teha? Vist mitte, keegi on kusagil öelnud, et nõuded keelavad selliselt toodud aiasaadusi kasutada või peab siis õuntega kaasa andma keerukad dokumendid. Kindlam on neid mitte pakkuma minna, niikuinii saan vastuseks, et neid saadusi ei tohi me kasutada.”
Sellist mõttekäiku on oma peast ilmselt läbi lasknud nii mitmedki harrastusaiapidajad või väiketalunikud. Sellist mõttekäiku loen ma artiklitest, kus räägitakse koolitoidu vaheldusrikkamaks ja maitsvamaks muutmise võimalustest.
Aga kus on tõde?
Tõde on selles, et toiduseadus ega ükski muu toidu kohta nõudeid kehtestav õigusakt ei tee takistusi oma kasvatatud puu- ja köögiviljade, maitsetaimede, marjade ja muu sellise kasutamisele kohvikutes, lasteaedades, koolisööklas ega ka nende müügile poes. Seaduse keeles rääkides on puu- ja köögivilja kasvatamise puhul tegemist taimsete esmatoodete tootmisega. Enda kasvatatud esmatooteid on aga lubatud turustada nii otse tarbijale kui ka jae- ja toitlustusettevõttele, mis müüvad või annavad edasi tarbijale. Seega võib oma kasvatatud puu-ja köögivilja pakkuda nii restoranidele, kohvikutele, sööklatele kui ka kohalikku poodi või müüa ise turul. Saadustega ei pea kaasa andma tõendeid või muid erilisi dokumente.
Selliste toodete puhul peab üksnes järgima toiduseaduse üldnõudeid, s.t tooted peavad olema ohutud ja toidukõlblikud, ei tohi esineda inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid või võõrkehi. Kuidas seda mõista? Arvan, et siin tuleb lähtuda tervest mõistusest. Pakutavad saadused peavad olema sellised, et te neid isegi julgelt sööksite. Loe edasi: Omakasvatatud puu- ja köögivili koolisööklasse – kas tohib?
Reedel, 5. oktoobril toimub Võrumaal Haanja vallas Rogosi mõisas koolituspäev “Tervislik ja odav toit tööelalisele inimesele”. Õhtul saab teatrit.
Päevakava:
kell 14.00- 15.30 toitumisteadlase MAI MASERI koolitus Ruusmäe rahvamajas
kell 15.45- 17.45 tervislike toitude valmistamine Rogosi mõisa köögis
kell 17.45- 18.45 õhtuamps, retseptide jagamine
Koolituspäeval osalemine on kõikidele tasuta, soovitav on tulekust teatada tel 516 5728, Sirje Pärnapuu. Koolituspäeva toimumist toetab ESF “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012”.
Kell 20.00 saab Ruusmäe rahvamajas vaadata Tsooru külateatri etendust “Võsavennad”. Teatrietenduse pilet maksab 3 eurot.
Allikas: Sirje Pärnapuu, Haanja valla kultuuritöö juht
Tervise Arengu Instituudi korraldab 17. septemberist -7. oktoobrini kampaania „Sööme ära!“, mis on mõeldud üldrahvaliku aktsioonina ning selle eesmärgiks on kaasata kõik elanikkonna kihid, sõltumata nende elukohast ja sotsiaalsest staatusest. Aktsiooniga saab liituda alates 17. septembrist www.toitumine.ee kampaanialehel.
Täna, 16. septembril kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis leivapäeval välja Eesti parim mahetootja 2012 ja Eesti parim mahetoode 2012: parim mahetootja on Tiia ja Arvo Kleini Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt, parim mahetoode on OÜ Kaks Meistrit kitsepiimast toorjuust soolvees.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul näitab parima mahetootja ja –toote konkurss, et puhast ja tervislikku toitu väärtustatakse aina rohkem.
Parima mahetootja konkursi võitja sõnul on oluline elada loodusega kooskõlas. „Minu põhimõte on, et mahetootmine ja loodusega kooskõlas elamine ongi loomulik eluviis. Soovin, et ka minu lastele ja lastelastele säiliks puhas ja mitmekesine loodus. Tahan, et ka nemad teaks, milline on rukkirääk või suitsupääsuke,” rääkis Eesti parim mahetootja 2012 võitja Tarvastu Saariku talu perenaine Tiia Klein.
Konkursi võitja on klassikaline mitmekesine tootmistalu, kus võrdselt hästi tullakse toime kõigi tootmissuundadega. Nii teise kui ka kolmanda koha pälvinud tootjad on aga juba teise põlve mahetalunikud, kes esmast tutvust mahetootmisega tegid oma vanemate kõrvalt. Loe edasi: Eesti parim mahetootja on Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt
Suvekuudel üha aktiivsemalt tõstatunud küsimus toiduainete hinnatõusu kohta on igati aktuaalne küsimus. Erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu on maailm tõepoolest sisenemas kõikuvate toiduhindade ajastusse. Olukorraga paremaks toimetulekuks saab aga igaüks midagi ära teha, andes oma panuse kodumaise toidutootmise järjepidevusse.
Alustagem sellest, et toiduta ei saa, toit on eksistentsi küsimus. Ajalooliselt on toit olnud seotud ka julgeolekuga, mistõttu on kohalikku toidutootmist, just nagu riigikaitsetki, läbi aastasadade püütud ühel või teisel moel toetada ja edendada. Nii oli näiteks Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika loomisel 50 aasta eest peamine eesmärk kindlustada end nälja vastu ning tagada põllumajandussektorile stabiilsus.
See eesmärk on püsivalt olnud täidetud juba 1980. aastate lõpust, mil toiduga kindlustatus oli ELis muutunud sedavõrd enesestmõistetavaks, et toetamise vajalikkus kahtluse alla seati. Tollastest ideedest tulenevalt reformiti EL laienemise eel põllumajanduspoliitikat mõnevõrra turusõbralikumaks ning jõuti hektaripõhiste otsetoetuste ja maaelu arenguni. Loe edasi: Kuidas talitseda kriiside mõju toidu hinnale?
Oll’ ka õigõ kotus, kon mahhest söögist märgota. Hartsmäe talol om ligi 110 hektärri haritavat maad ja suurõmba jao pääl tuust kasvatõdas mahhet terä- ja aiavillä.
Peremehel Hollo Agul ei olõ põllumehe rassõ tüü viil är võtnu himmo kõkkõ pruuvi: tä kasvatas kõgõ muu kõrval rapsi, rüpsi, tatrikku, saat kardokakuurma Lätti tärklüse tegemises jne.
Õlipress om täl hindäle kah joba soetõt ja koton õli tegemise pruuv tä pia är.
Pääle põllu pidä Hartsmäe talo sarviliidsi ja tsiko. Üte naist viimätsist oll’ pererahvas küläliisi hääs andnu ja veenü savvusanna. Tuud hõngu, mis sannast tull’, käve kõik seo rahvas nuhutaman.
Suur suidsulihameistri Veeroja Eda kitt’ Hollo Agulõ perrä, et suvinõ suidsuliha ei olõ tõtõst iks tuu, mis tä olõma piät. Loe edasi: Mahhe-huvi nõsõs
Hartsmäe talu peremees Hollo Agu. Foto: maavald.ee
Pühapäeval, 26. augustil toimub Haanimaal Hartsmäe talus kella 11-15 mahetoidu päev, kus saavad kõik huvilised tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal tuleb juttu ka mahelihast, saab maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.
Mahetoidu päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.
Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanimaa piirkonna suurima mahetaluga.
Hartsmäe talu peremees Agu Hollo ütles, et mahetalu pidamine on üheaegselt nii eluviis kui elatusallikas. „Mahetalunikuna ja Eesti Biodünaamika Ühingu liikmena pean esmatähtsaks inimese tervist toetava põllumajanduse edendamist, mitte intensiivtootmise kultiveerimist. Meie maad ei hoia keegi teine peale meie enda, samamoodi nagu seda ei kurna ja riku keegi teine peale meie,“ rääkis Hollo. „Mahetootmise tähendus on palju laiem kui vaid puhta ja tervisliku toidu tootmine. Meie mahetalu tegevus lähtub piirkonna eripärast – Haanja kõrgustiku kupliline maastik seab põllupidamisele omad tingimused. Püüame elus hoida põlise Haanimaa traditsioonilist elulaadi ning peale oma pere rakendamise talutöödes aidata kaasa ka kogukonna toimimisele ning panustada võimalusel ka kaugema kandi inimeste toitmisele.“ Loe edasi: Mahetoidu huvilisi oodatakse täna Haanimaale
Iga mõne aja tagant kerkib uuesti esile küsimus, mis vahe on väljenditel „kõlblik kuni“ ja „parim enne“. Põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson selgitab Maablogi postituses, mis vahe neil kahel väljendil õigupoolest on ning mida kummagi kättejõudnud kuupäevaga toiduga peale võib hakata.
“”Parim enne” ületanud toitu tohib müüa ja jagada eeldusel, et sellest on tarbijat teavitatud. Tarbijakaitseseaduse mõistes on tegemist puudusega
kaubaga, mis tuleb eraldada uuest kaubast ja mille müügikohas tuleb panna välja asjakohane teave,” selgitab Johanson.
“Pärast “kõlblik kuni” kuupäeva möödumist ei tohi seda toitu müüa, jagada ega tarbida, kuna säilimisaja möödumisel võivad selles arenema hakata tervisele ohtlikud mikroorganismid.”
Liina JärvisteHarjumaal Rae vallas Aruvalla külas tegutsevas Lilleoru ökokogukonnas toimub 19. augustil kell 10.00–19.00 Liina Järviste juhendamisel kursus “Küllusliku hilissuve toidud – kohalik ja hooajaline taimetoit”.
Hilissuvi on köögiviljade hiilgeaeg. Kõike on külluses, oska ainult valida ja süüa. Ilmad on soojad ja pliidi ääres ei taha väga kaua passida. Selle kursuse eesmärk on õppida kasutama kohalikku ja hooajalist toorainet, märkama maitseid. Suvisel taimetoidu kursusel mekime erinevaid salatitaimi, lehtköögivilju ja söödavaid õisi, millega toite kaunistada. Teeme koos salatikastmeid – sh, erinevate pestodega. Valmistame ka kerge lehtpeedi supi, ning õhtusöögiks oaroa. Maiuseks aga lihtsa kuid maitsva mustika-kaera purukoogi koos koduse jäätisega.
Osalejad saavad teada, milline kohalik tooraine on suve tipul (ja teistel aastaaegadel) hea. Lisaks saab kursuselt nippe kuidas lihtsa vaevaga maitserikast taimetoitu valmistada ning erinevaid põhi-retsepte, mida vastavalt aasta-aja köögiviljadele varieerida. Kõikide valmistatavate toitude retseptid saavad osalejad koju kaasa. Soovijatega arutame, milliseid (leht)köögivilju hobiaednik ja -kokk erinevatel aastaaegadel saaks kasvatada, kasutada. Räägime veidi ka säilitamisest ning eeskätt hapendamisest. Teeme proovi ubade hapendamisega.
Kursusele on oodatud osalema kõik, kellele meeldib süüa. Kindlasti saavad enesekindlust köögis tegutsemiseks juurde need, kes pole kogenud kokad. Kursus sobib aga kindlasti ka neile, kes on küll osavad söögivalmistajad, kuid kellel napib kogemusi taimetoiduga. Loe edasi: Lilleorus saab õppida valmistama hilissuvist taimetoitu
Festivalil toimuvad Eesti meistrivõistlused ulukiliha grillimises 2012. Toitudest ja söögikultuurist mõisaajal pajatab Jüri Kuuskema. Osa saab võtta suurest üldrahvalikust leivakoolitusest “Karaskist leivani”. Meeleolu loob ansambel Parvepoisid. Toidulaadalt saab kaasa osta head ja paremat.
Festivali ajakava:
09.00-11.00 festivali eksponentide ja võistlejate saabumine platsile ja võistlusplatside paigalduse algus
11:00 toidukorvide üleandmine võistkondadele, küpsetamise algus
12:00 festivali ja võistluse pidulik avamine, eksponentide ja võistkondade tutvustus
12:30 Tervituskontsert
13:00 Jüri Kuuskemaa – toitudest ja söögikultuurist mõisaajal
14:00 Anneli Maksan õpetab kodus leiba küpsetama
14:45 valmistumine Virumaa metssearibivooru hindamiseks
15.00 Virumaa metssearibivooru hindamise algus pimehindamisena kohtunike telgis