Silt: teemapäev

Rääma oma päev peetud

Pärnu Rääma linnaosa rahvas tähistas täna oma esimest kogukonna ühistegemist meelelahutusliku kava, ekskursioonide, laada ja kohvikutega.

Mats von Kartohvel Nooruse Maja suveaia laval Foto Urmas Saard
“Mats von Kartohvel” Nooruse Maja suveaia laval. Foto: Urmas Saard

Nooruse Maja suveaia väravas tervitas esimesena pikemat kasvu noorhärra ja kutsus kohe seiklema. Auhinnadki olid ahvatlevalt juba lauale vaatamiseks välja pandud. Rääma linnajaos toimuva mobiilse seiklusmänguga võis alustada maja õuealalt. Etteantud vihjete põhjal pidi leidma 10 asukohta ja vastama küsimustele. Paraku jäi esimene põnevusretk läbimata, sest puudus internetiühendusega taskutelefon, mis mõistnuks ka QR-koodi lugeda. Veel sain lahkelt noorhärralt teada, et just olid suupilliklubi Piccolo Pelimaanid oma ütlemata vahva esinemise lõpetanud. Aga suupillimängijate järel astusid lavale uued esinejad ja meelelahutust jätkus ka hilisematele saabujatele.

Väravast paremat kätt kutsus kollane värv ja küpsevate pannkookide lõhn lähemale minema. Reformierakonna Pärnu linna toimekas seltskond jagas tasuta pannkooke. Kolme sorti moosi laotati heldelt koogile, maasika moos oli vist kõige magusam. Jane Metsal olid ka lapselapsed abis. Pisike tüdruk hoidis käes tumepunaseid roose. Vanaemal olevat homme sünnipäev. Küsisin, kas kõik räämakad? Ei ühtegi, aga Rääma oma päevale olid ju peale räämakate ka kõik teised toredad inimesed kutsutud. Isegi naaberlinnast Sindist sõideti perekonniti kohale.

Loe edasi: Rääma oma päev peetud

Avatud talude päevale saab sõita põllumeeste tasuta bussiga

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 23. juulil toimuvaks üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mille käigus sõidutatakse 450 huvilist Pärnust, Viljandist, Rakverest, Tartust ja Tallinnast taludesse ilma piletiraha küsimata.

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus Foto Urmas Saard
Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus 2016. aastal. Foto: Urmas Saard

“Tasuta bussireisidega kutsume avatud talude päevale inimesi, kellel muidu ei oleks võimalik üritusest osa saada,” ütles Vahur Tõnissoo Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast. “Huvi bussireiside vastu on suur, mistõttu sellel aastal oleme suurendanud bussireiside arvu üheksani.”

“Bussireiside programmid on paika pandud selliselt, et näidata, kui mitmekülgne Eesti põllumajandus on,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kalle Liebert. “Külastame nii suuremaid kui ka väiksemaid talusid ning väga erinevate tegevusalade esindajaid.”

23. juulil väljuvad viiest linnast üheksa bussi, ühtekokku 450 inimesele. Registreerumine bussidele on avatud.

Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osaleb üle 270 talu ja põllumajandustootmise. Külastajad näevad nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, kaasaegset põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.

Loe edasi: Avatud talude päevale saab sõita põllumeeste tasuta bussiga

Sindi gümnaasiumi lapsed teel laulupeole

Täna hommikul sõitsid XII noorte laulu- ja tantsupeole Sindi gümnaasiumi 1. kuni 4. klassi õpilased, kelle lauluoskuseid lihvib õpetaja Marje Tilk.

Sindi gümnaasiumi laululapsed ja õpetajad bussi ootel Foto Urmas Saard

Sindist astusid bussile 15 laululast ja kaks õpetajat, 16. laps liitub seltskonnaga pealinnas. Aga Ares ühineb Sindi lauljatega veel üks tubli seltskond. Koos hümniga on selgeks õpitud 8 laulu. Nüüd seisavad ees enne laulukaare alla sammumist veel viimased ühislaulmise harjutused. Esmalt sõidetakse Mustamäel asuvasse ööbimispaika. Seal saadakse käepaelad ja kohe hakataksegi hääli puhtaks laulma.

 

 

Sindi gümnaasiumi laululapsed ja õpetajad bussi ootel. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi lapsed teel laulupeole

Vihm tahab laulu- ja tantsupidu külastada

Riikliku ilmateenistuse viimase info kohaselt võib ilm täna peolisi kostitada vihmahoogude ja tugeva tuulega, mis võib puhuda kuni 18 m/s. Homme ning pühapäevasel rongkäigu ja laulupeo päeval peaks ilm aga paranema ja suure tõenäosusega saab rongkäigu läbida kuivas.

Pühapäeva hommikul, kui toimub rongkäik, on ilmateenistuse andmetel suur tõenäosus, et vihma ei saja ja lootust on, et ka päike võib korraks peolisi tervitada Foto Urmas Saard
Pühapäeva hommikul, kui toimub rongkäik, on ilmateenistuse andmetel suur tõenäosus, et vihma ei saja ja lootust on, et ka päike võib korraks peolisi tervitada. Foto: Urmas Saard

“Tänane ilm kahjuks peolisi väga ei hellita. Prognoosid näitavad, et ennelõunal tibutab ning pärastlõunast alates jõuavad Tallinna juba tugevamad sajuhood. See tähendab, et tantsupeo esimene etendus möödub paraku vihmasajus ja pealtvaatajad peaksid ennast soojalt riidesse panema ning varuma vihmakeepe,” selgitas riikliku ilmateenistuse sünoptik Ele Pedassaar. Tema sõnul on ka tuul täna tugev ja kohati isegi tormine ning ilm on jahedavõitu.

Homme hakkab aga tuul järele andma ja ka vihm teeb pikemaid pause, mis tähendab, et tantsupeo teise ja kolmanda etenduse ning Rahvamuusikapeo ajal võib ilm ennast päris korralikult üleval pidada ja vaid korraks peolisi kasta.

Pühapäeva hommikul, kui toimub rongkäik, on ilmateenistuse andmetel suur tõenäosus, et vihma ei saja ja lootust on, et ka päike võib korraks peolisi tervitada. Peo algusajaks võivad aga sajuhood siiski kohale jõuda. “Uued vihmahood saabuvad umbes kella 14 ajal ning ajutisi sagaraid võib kohati tulla ka õhtupoolikul. Seevastu on õhk päris soe, isegi üle 20 kraadi,” ütles Ele Pedassaar.

XII noorte laulu- ja tantsupeo meeskond tuletab peo eel meelde, et pealtvaatajate heaolu silmas pidades ei pääse peo ajal nii tantsu- kui ka lauluväljakule vihmavarjudega. Koju tasuks jätta ka muud esemed, mis võivad häirida või ohustada teisi peolisi.

Peopaikades heisati Eesti lippe

MTÜ Eesti Lipu Selts on palutud appi XII koolinoorte laulu-ja tantsupidu korralduslikult läbi viima.

Jüri Trei ja Jüri Kraft heiskavad Kalevi staadionil lippu Foto Tõnu Aru

„Kaunistamaks meie peokohti, heiskasime koos korraldustoimkonnaga nii Kadrioru lauluväljakul kui Kalevi staadionil Eesti sinimustvalged lipud. Lipu seltsi moto “Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga…” kõlab neil päevil uhkelt meie noorte lauljate ja tantsijate huulil ja tegemistes,“ ütles lipu seltsi juhatuse esimees Jüri Trei.

Laulu- ja tantsupeo korraldajad ning lipu selts kutsuvad heiskama sinimustvalgeid lippe 1. ja 2. juulil, et tervet riiki hõlmav rõõmupidu jõuaks kõikide kodudesse.

 

 

Jüri Trei ja Jüri Kraft heiskavad Kalevi staadionil lippu. Foto: Tõnu Aru →

Loe edasi: Peopaikades heisati Eesti lippe

Pärnu Hansapäevad algasid vihmas

Vaatamata vihmasajule koguneti keskpäeval Rüütli platsile, kust alustati jalutuskäiku mööda Rüütli ja Vana-Tallinna tänavat, läbiti Tallinna väravad ja suunduti Munamäe juurde.

Pärnu hansapäevade avarituaalis osalevad Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja päevade peakorraldaja Mart Tõnismäe Foto Urmas Saard

Keskaja lava ees toimus pidulik 17. hansapäevade avamine. Tseremoniaalset rituaali juhatas bürgermeistri rolli täitev Mart Tõnismäe. Hansapäevalisi tervitas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Esimese kontserdi andis Praha ansambel BraAgas.

 

 

 

 

 

Pärnu hansapäevade avarituaalis osalevad Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja päevade peakorraldaja Mart Tõnismäe. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Pärnu Hansapäevad algasid vihmas

Rääma rahva oma päev

Uudo Laane, Pärnu Nooruse Maja direktor, hüüab oma linnaosa inimestele: „Hei, räämakas!“

Pärnu Nooruse Maja suveaias Foto Uudo Laane
Pärnu Nooruse Maja suveaias. Foto: Uudo Laane

Laane räägib, et viimastel aastatel on tänavate ja väiksemate piirkondade kaupa ühinetud ja korraldatud erineva sisuga kogukonnapäevi. „Pärnu suurimas ja rahvarohkemas linnaosaski on üht-teist proovitud kuid tänaseks tundub, et kõik ettevõtmised on soikunud. Arusaadav, sest mitte kõik ei ole valmis oma koduõue väravaid avama, et võõraid sisse lasta,“ arutleb Laane ja esitleb uut algatust.

Rääma linnaosa keskusena tuntud Nooruse Maja juures tegutsevad inimesed võtsid väikesel mõttetalgul nõuks korraldada suve kõige magusamal laupäeval, 15. juulil, Rääma rahva oma päeva.

„Tegime ettepaneku koondada suurema osa ettevõtmistest Nooruse Maja suveaeda. Pakume omalt poolt päeva jooksul lahedat meelelahutuslikku kava, kauplejad kindlustame vajadusel laua ja pingiga. Osalustasu ei küsi.“

Loe edasi: Rääma rahva oma päev

Pärnu Hansapäevad alaku

Homsest pühapäevani ehk 30. juunist 2. juulini kestvate Pärnu Hansapäevade alguseni on jäänud loetud tunnid. Keskaja ja pärandkultuuri festival, mis viib nõiaväega juurte juurde, on kohe algamas ja alates tänase päeva teisest poolest käib vallikraavi kõrval asuval aasal ning Munamäe pargis vilgas askeldamine.

Valter Parve meenutab plaadi mängitamisega Vello Orumetsa ja teeb hansapäevaliste tuju heaks Foto Urmas Saard
Valter Parve meenutab plaadi mängitamisega Vello Orumetsa ja teeb hansapäevaliste tuju heaks. Foto: Urmas Saard

Kõrgel redelil turnis mees ja parandas katust. Alles siis, kui ta möödujale selja tagant hüüatas, tundsin nõndanimetatud isehakanud bürgermeistri hääle järgi ära. Polnud ju peas uhket faasanisulgedega ehitud sametmütsi ega redelipulkadel näha pikkade ja teravate ninadega madalaid kingasid. Aga juba homme keskpäeval jalutab Pärnu hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe pika rongkäigu ees Rüütli platsilt oma tagasihoidlikku residentsi, mis veel täna vajas pisut kõpitsemist. Kuidas peaks keskaegses eesti keeles infopunkti nimetama, seda Mart täna veel öelda ei osanud, aga loodetavasti on homne päev tänasest targem.

Avataval keskaja turul tõmmati telke üles, tänapäevase kraana abil tõsteti suuremaid ja väiksemaid saunasid autodelt maha. Kibekiire ettevalmistus käis käsitöömeistrite laada, loomaküla, rüütliküla, nõiaküla avamiseks. Hansapäevadel näeb vibu- ja kirveturniire, saab külastada lasteküla ja atraktsioone, näituseid, võib teha hobusõite, reisida viikingilaeval Turm või seilata merd misjonilaevaga Jenny Kruse.

Loe edasi: Pärnu Hansapäevad alaku

Sindi suplushooaeg avatud

Käesoleva suve Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamist jäävad meenutama Erich Krieger, Toomas Toimeta, PartyЯ, Waxxers, Ujuvtransportöör PTS-M, Articard uppuja päästmisel ja muidugi Raido Nazarov, kes selle ja palju muudki põnevat ühtse tervikuna suurele rahvahulgale kättesaadavaks tegi.

Anu Luiga, Valgjärve valla Avatud Noortekeskuse juhataja, tänab ja kiidab Raido Nazarovit ja tema meeskonda Foto Urmas Saard
Anu Luiga, Valgjärve valla Avatud Noortekeskuse juhataja, tänab ja kiidab Raido Nazarovit ja tema meeskonda. Foto: Urmas Saard

On 25. juuni ja kell hakkab neli saama. Ujula korvpalliplatsil visatakse palli korvi. Noormeste käed teevad täpseid viskeid. Liival triblatakse rannajalkat. Välijõusaalis istutakse reas turnpuudel, tõmmatakse lõuga ja surutakse raskust rinna kõrgusele. Künka talu vesijalgrattad pritsivad vett. Jõgi lainetab tavatult rahutult. Vetelpääste lipumastis püsib kollane lipp tuulevallas triigitult sirgena ja ei ürita kordagi löntsi vajuda. Kella kolme ajal on õhusooja märgitud 18 ja veesooja 16 kraadi. Temperatuurinäidu järgi on vesi jahe, mõne hinnangul päris külm isegi. Ka kollane lipp teatab, et ujumine on ohutu vaid kogenutele. Suplejate vanust hinnates selgub, et kõige kogenenumad on just nooremaealised lapsed. Siiski on ka erandeid. Linnavolikogu liige Mati Kuusk ütleb, et temagi kastis enda ujulas märjaks. Temasuguseid tõsiseid spordimehi näeb teisigi. Põlised sintlased Marko Šorin ja tema isa Mihhail Šorin tunnevad kodulinna ajalugu hästi. „Sindi ujula traditsioonid ulatuvad kaugele ennesõjaaegsesse väikelinna idülli. „Kolmekümnendate Pärnumaa ja ka Eesti ujumisrekordid sündisid ikka Sindi ujulas,“ teab Marko täpsustada. Mitmed uudistajad märkavad, et tänavu on lisaks noortele silmnähtavalt palju ka vanemaid inimesi.

Loe edasi: Sindi suplushooaeg avatud

Väärikad külastasid eesistujariigi peakorterit

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse korraldusel peeti eile ennelõunal Kultuurikatla väikeses saalis Euroopa kodanike osavõtul väitlust teemal „EL-i tulevik: kas vajame rohkem või vähem Euroopa Liitu?“ Paarisajakohalisest saalist hõivasid pea kolmandiku toolidest TÜ Pärnu Väärikate ülikooli poliitikahuvilised kuulajad.

Kultuurikatel, eelseisva Euroopa Liidu eesistujariigi peakorter Foto Urmas Saard
Kultuurikatel, eelseisva Euroopa Liidu eesistujariigi peakorter. Foto: Urmas Saard

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ütles sissejuhatuseks, et juba paari nädala pärast saab Eestist Euroopa Liidu eesistujariik ja Kultuurikatlast eesistumise peakorter. Arutelu suunas Tartu Ülikooli ja Eesti Välispoliitika Instituudi professor Andres Kasekamp.

Euroopa Komisjoni asepeasekretär Jean-Eric Paquet ja Eesti välisminister Sven Mikser arutlesid selle üle, millistes valdkondades vajatakse rohkem või vähem Euroopat ja kuidas neis asjades otsustada. Ka saalist võis küsimusi esitada ja arvamusi avaldada. Wifi ja erinevate nutiseadmete vahendusel said inimesed anda vastuseid suurele ekraanile ilmunud küsimustele.

Tõdeti, et Euroopa Liit peab reageerima maailmas toimuvatele muutustele ja vastama neis oludes kodanike ootustele. Ei saa minna edasi täpselt senisel kujul. Komisjon on algatanud Euroopa Liidu tulevikuväitluse ja pakub võimalusi uute poliitikate loomiseks või edasiarendamiseks järgmise kümnendi kestel. Arutleti, millises seisus asub liit, mille eesistumise Eesti üle võtab, millised on võimalikud arenguteed ja Eesti huvid.

Loe edasi: Väärikad külastasid eesistujariigi peakorterit

Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamine

Jaanipäevale järgneval päeval korraldab Sindi Noortevolikogu Algatusgrupp tänavu juba kolmandat suve Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamist.

Kevin Pärnpuu, Raido Nazarov, Kristiina Anufrieva, Allan Kuusik, Karl Hussar, Kristiina Fetšina, Fred Hussar Sindi Noortevolikogu Algatusgrupi lipuga Sindi ujulas Foto Urmas Saard
Kevin Pärnpuu, Raido Nazarov, Kristiina Anufrieva, Allan Kuusik, Karl Hussar, Kristiina Fetšina, Fred Hussar Sindi Noortevolikogu Algatusgrupi lipuga Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard

Noortevolikogu tegevust juhtiv Raido Nazarov ütles täna õhtupoolikul toimunud kohtumisel Sindi väliujulas, et 25. juunile kavandatu on üksikasjalikult läbimõeldud, asjaosalistega kooskõlastatud ja ettevalmistused suures osas tehtud. Päevakava on Nazarovi sõnul jagatud meelelahutslikuks ja õpetlikuks osaks, alustatakse kell 16.00. Tegevust, vaatamist, kuulamist jätkub kuueks ja pooleks tunniks. Saab mängida korvpalli, võrkpalli, rannajalgpalli ja proovida jõudu välijõusaalis. Parimatele jagatakse auhindu. Juuni esimesest päevast augusti lõpuni vetelpääste teenust osutav Articard OÜ tutvustab esmaseid tegevusvõtteid uppumisohu korral. Vesijalgrattad toob avapidustusele Pulli asulakoha vahetus naabruses tegutsev Künka talu peremees Vello Künnapas. Vesijalgratastega võib sõita kogu päeva. Esmakordselt tegutseb kohapeal välikohvik.

Esinema on kutsutud Erich Krieger, Duo Catarsis, Waxxers, PartyЯ, Silver Orissaar ja Cärolin Aasa. Esinemise lavana kasutatakse NSV Liidu aegset amfiibsoomukit, mis aastaid kasutult Sindi vabriku hoovil seisnud.

Loe edasi: Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamine

Sindi pensionärid tähistasid naistepäeva

Sindi sotsiaaltöökeskuses naistepäeva tähistanud pensionäre külastas üllatuskülalisena riigikogu liige Marko Šorin, kes kinkis kõigile kohalviibinuile nelgiõie ja vestles enamikke huvitanud teemadel.

Marko Šorin kingib Sindi naispensionäridele naistepäevaks nelgiõie Foto Urmas Saard
Marko Šorin kingib Sindi naispensionäridele naistepäevaks nelgiõie. Foto: Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse sotsiaalnõunik Anu Eisenschmidt tänas Juta Vellestet, kes korraldab pensionäride vabaaja sisustamist alates esimesest kogunemisest kuni tänaseni ja jätkab samaga ka edaspidi.

Tantsuks musitseeris Jüri Rotikülast ehk kodanikunimega Jüri Saamel. Sünnipäeva laulu laulis Jüri Meeli Leemanile ja Maimu Miilile.

Šorin rääkis riigikogu tööst, mis jääb sageli inimestel nägemata. Ta tõi näiteks tänase päeva istungi, mis kestis kõigest 3 minutit ja võib jätta tavakodanikule eksliku mulje, et nii lihtsalt poliitiku päevad mööduvadki. Šorin rääkis sellestki, kuidas ta igal võimalikul juhul esitab kolleegidele küsimusi Sindi kohta, et nõnda pidevalt tutvustada oma kodulinna. Näiteks küsis ta haridusministrilt, kus asub Eesti vanim järjepidevalt tegutsev lasteaed? Kuna seda küsis Šorin, siis pidas Mailis Reps kõige tõenäolisemaks Sindi lasteaeda. Ja õigesti vastas. Täna sai Sindi lasteaed juba 123aastaseks.

Loe edasi: Sindi pensionärid tähistasid naistepäeva

Luule võib ilma viisistamata kõlada nagu laul

Sindi linnaraamatukogus lõpetasid eilse tööpäeva Liina Hansen, Timo Dreimann ja Jaak Känd, kes tõid Debora Vaarandi ja Betti Alveri Sindi luulesõpradele lähemale.

Timo Dreimann, Liina Hansen ja Jaak Känd Sindi linnaraamatukogu ukse ees Foto Urmas Saard
Timo Dreimann, Liina Hansen ja Jaak Känd Sindi linnaraamatukogu ukse ees. Foto: Urmas Saard

Algse kava kohaselt pidanuks tulema ka Krista Nõmm, kes jäi haigestumise tõttu ära. Nii asendas Jaak Känd lisaks vahetekstide lugemisele ka Kristat ja tegi seda hästi. Hästi musitseeris ka Timo Dreimann.

Võibolla sellepärast, et Krista puudus, pääses Liina hääl meeste kõrval paremini esile. Võibolla olid just meeste hääled need, mis täiendasid oluliselt naise häälekõla, kuigi nad ei esinenud üheaegselt. Pole kordagi varem kogenud, et luuletuste lugemist kuulates tekiks soov asetada võrdlusmärk muusikapala ja viisistamata sõnalise heli vahele. Ometi just niisuguselt mõtelt tabasin ennast siis, kui Liina luges ühe luuletuse teise järel. Väga puhtalt helisev toon, ülimalt selgesti kuuldav diktsioon ja silbid rõhutatult välja öeldud seal, kus Liina seda vajalikuks pidas. Ta ei lugenud mitte kuidagi laulva intonatsiooniga, kuid ikkagi võlus tema lugemine kuulaja kõrvu täpselt samamoodi nagu laul. Imelik, kas sama tundis veel keegi neist, kes istusid eile raamatukogu lugemissaalis? Või andsin üksnes mina oma fantaasiale voli ja lubasin meelteaparaadil eksitada oma kuulmisaistinguid?

Loe edasi: Luule võib ilma viisistamata kõlada nagu laul

Pärnumaa spordiajaloo päeval räägiti jalgrattaspordist

Täna toimunud Pärnumaa 22. spordiajaloo päeva peakülalised olid tuntud inimesed Pärnumaa jalgrattaspordis.

Spordiajaloo päeval teeb treener Toivo Kiirats ülesandeks tunda ära kolmel vanal fotol olevad ratturid Foto Urmas Saard
Spordiajaloo päeval teeb treener Toivo Kiirats ülesandeks tunda ära kolmel vanal fotol olevad ratturid. Foto: Urmas Saard

Saaremaal Mustjala vallas Küdemal sündinud Henno Sepp tähistab küünlakuul 95. sünnipäeva. Sepp on valdava osa oma elust elanud Pärnus ja raske on leida pärnakat, kes teda ei teaks. Tänagi mängis ta avahoolduskeskusesse kogunenud spordirahvale akordionil tuntud viise päris reipal moel.

Priit Neeme tutvustas vanahärrat, kes on Pärnu saarlaste seltsi, Pärnu matkaklubi, Eesti looduskaitse seltsi, Pärnu filatelistide seltsi ja suupilliklubi Piccolo asutajaliige. Ta on ühingu Teadus looduskaitse ja matkamise koolitaja ja palju palju muud. Sepp on viibinud katsumusterikkal sunnitööl Siberi vasekaevanduses ja metsatöödel. Legendaarne Sepp oli see õnneseen, kes 1946. a leidis pooljuhuslikult, aga pingsate otsingute tulemusena Lydia Koidula haua segamini paisatud Kroonlinna surnuaialt. Sepp ise mäletab kõike üllatava selguse ja täpsusega. Ka seda, et on pika elu jooksul 613 pulma korraldanud.

Kutsutud ratturitest vestlesid kuulajatega viis sportlast ja treenerit: Ants Jeret, Erich Perner, Runo Ruubel, Kaido Juurik, Toivo Kiirats ja Mart Mere.

Loe edasi: Pärnumaa spordiajaloo päeval räägiti jalgrattaspordist

Pärnumaa spordiajaloo päeval meenutati lahkunuid

Tänasel sõbrapäeval asetleidnud Pärnumaa 22. spordiajaloo päev algas möödunud aastal manalateele läinud maakonna tublimate sportlaste mälestamisega

Ellen Laul süütab küünla 2016 aastal lahkunud Pärnumaa sportlaste mälestuseks Foto Urmas Saard
Ellen Laul süütab küünla 2016. aastal lahkunud Pärnumaa sportlaste mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Traditsiooniliselt läideti kõigepealt küünal eelmisel aastal lahkunud sportlaste mälestuseks. Tänavu süütas küünlaleegi Ellen Laul, kelle abikaasa Aksel Laul lahkus meie hulgast käesoleva aasta 11. jaanuaril. Spordiajaloo päeva juhtinud Priit Neeme meenutas 18. jaanuaril 1925 Valgamaal Sangaste vallas sündinud omaaegset pikamaajooksu Eesti meistrit hinnatud spordijuhina. Lisaks eelöeldule mäletatakse teda tööka mehena, kes oli 21 aastat spordielu eestvedaja ja treener Eesti pimedate ühingu Pärnu õppetootmiskombinaadis. Samuti oli ta tegusa ja elurõõmsa inimesena oodatud pillimees ja pulmavanem kõigil eluperioodidel.

Tänavu on Pärnumaa sportlastest manalateele asunud juba neli inimest. Kergejõustiklastest veel Ingrid Must (Saar) ja Uhur Kuningas, samuti maadlustreener Enn Oja.

Mullu lahkus ühtekokku 13 sportlast, kellest igaühe nime juures Neeme ka põgusalt peatus.

Loe edasi: Pärnumaa spordiajaloo päeval meenutati lahkunuid

Kindral Johan Laidoner ja Konstantin Päts

Pühapäeval, 12. veebruaril algusega kell 15 leiab Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus aset traditsiooniline kindrali sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng.

Auvalve Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures Viimsi mõisapargis Foto Urmas Saard
Auvalve Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures Viimsi mõisapargis. Foto: Urmas Saard

Tänavune lektor on ajaloodoktor Ago Pajur, kes kõneleb teemal „Konstantin Pätsi osa Eesti riigi sünniloos“.

Kell 14.45 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad. Viimsi valla ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi nimel asetatakse monumendi juurde pärjad. Mälestusloengut ilmestavad lühikontserdiga Peeter ja Pia Paemurru.

Tänavune mälestusloeng on arvult kümnes. Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo, massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag ning mullu semiootik Valdur Mikita.

Osavõtt vaba.

Mälestusloengut korraldab Kindral Johan Laidoneri Selts.

Viimasel õhtul enne õpilaskonverentsi toimumist

Kui Sindi gümnaasiumi uksed on juba lukustatud, sammub õpetaja Eneli Arusaar kiirelt pikki samme mõõtes koolimaja juurde. Tema on esimene.

Eneli Arusaar julgustab Anttit veelgi julgemalt esinema Foto Urmas Saard
Eneli Arusaar julgustab Anttit veelgi julgemalt esinema. Foto: Urmas Saard

Eneli astub lavale ja lööb üllatusest käsi kokku. Lava tagasein on dekoreeritud siniste kardinatega, millele kinnitatud suitsupääsukesed ja rukkililled. Rahvuslikes motiivides kaunistuse on teinud õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup.

Mõni aeg hiljem astuvad üle aula lävepaku Eneli näiterühma noored näitlejad Eliise, Egon, Martin, Meelike, Eliria, Chätlyn, Ats Tobias, Õnneli ja väike Antti. Nende jaoks pole päevakohustused veel lõppenud.

Antti aeg on kõige piiratum, seepärast alustatakse temast. Antti peab üllatama järgmise päeva külalist. Teisedki seisavad poodiumi treppidel ja toetavad noorhärrat taustarääkijatena. Antti lõpetab. Chätlyn on jäänud lummatuna Antti esinemist kuulama ja unustab õigel hetkel oma osaga sisse tulla. Tartu rahu aastapäeva õpilaskonverentsiks on harjutatud juba palju kordi. Nüüd antakse viimast lihvi. Anti väljub, teised jäävad.

Õnneli suudab vajadusel kõiki asendada, aga täna istub ta lava ette toolile ja jälgib kõnelejate seismist puldis. Mõnel juhul teeb suunava märkuse ja sellega arvestatakse tõsiselt. Eneli räägib rohkem, siiski mitte nii palju, kui kordamööda kõnepulti astuvad noored.

Loe edasi: Viimasel õhtul enne õpilaskonverentsi toimumist

Pärnumaa õpetajad maksu- ja tolliameti peamajas

Kolmanda kuni kuuenda klassi Pärnumaa õpetajad külastasid Ülemiste Citys asuvat maksu- ja tolliameti peakontorit neil päevil ametist lahkuva peadirktori Marek Helmi kutsel.

Maksu- ja tolliameti peakontor Tallinnas Foto Urmas Saard
Maksu- ja tolliameti peakontor Tallinnas. Foto: Urmas Saard

Kolmekuningapäeval toimunud väljasõidul tutvustas Helm maksu- ja tolliameti (MTA) uut strateegiat, mille ülesehitamisel on temalt kaalukas panus antud. Kuna tal oli jäänud veel kõigest viis päeva töötamist senises ametis, siis rääkis peadirektor pisut ka endast.

Riigiametist erasektorisse

Kuressaares sündinud Helm on lõpetanud Vändra keskkooli ja Sisekaitseakadeemia tolli eriala, omab Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise magistrikraadi. Helm on olnud MTA peadirektor alates 2011. a jõulukuust, 2004–2006 peadirektori asetäitja. Vahepealsetel aastatel töötas ta rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslrina ja erinevatel kohtadel siseministeeriumi sisejulgeoleku vallas. Varasemalt on ta töötanud tolliameti edela tolliinspektuuri juhatajana, tollijärelevalve osakonna juhatajana ja Pärnu tollipunkti inspektorina.

Loe edasi: Pärnumaa õpetajad maksu- ja tolliameti peamajas

Otepää muutub talvepealinnaks 20. korda

Esimest korda tähistas Otepää talvepealinnaks olemist 1997. aastal. Sel ajal oli ainult Pärnul austav suvepealinna tiitel, kes sai selle Tallinna käest 1996. aastal.

jõuluvanade kokkutulek Otepääl 2014 aastal Foto Monika Otrokova
Jõuluvanade kokkutulek Otepääl 2014 aastal. Foto: Monika Otrokova

21. detsembril kell 12.44 saabub astronoomiline talv ja sellel hetkel saabki Otepää taas talvepealinnaks.

Talvepealinna avamispidustused algavad 18. detsembril, kell 11.00 traditsioonilise talveturu ja suure jõuluvanade kokkutulekuga. Turul pakutakse kaupa, mis on valminud tublide tegijate hoole ja armastusega. Esinevad Esteetika- ja tantsukooli Otepää lapsed, päeva jooksul toimub õnneloos. Talveturu külastajaid ootab Otepää Naisseltsi poolt valmistatud kuum supp. Otepää kuuse alla kogunevad 20 jõuluvana oma eriskummaliste sõiduvahenditega. Jõuluvanad plaanivad külastada ka Otepää Winterplaces asuvaid põhjapõtru ja krapsakamad taadid tahavad seal proovida kelkude väledust.

21.detsembril algab talve vastuvõtu tseremoonia kell 12.00. Esinevad ansamblid Lõõtsavägilased ja külalisena Pihkva folklooriansambel “Skaz”. Tartu Uisukooli uisutajad näitavad vingemaid uisuvõtteid ning platsi peal lustib Otepää karu. Kohal viibib tähetark Igor Mang, keda intervjueerib päevajuht Vaido Pannel.

Loe edasi: Otepää muutub talvepealinnaks 20. korda

Sindis on pikk vene keele päevade traditsioon

Sindis toimunud Pärnumaa kolmeteistkümnendal vene keele päeval osales 21 üldhariduskooli, 30 õpetajat ja umbes paarsada õpilast.

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, kätles kõiki vene keele päevale saabujaid ja lahkujaid Foto Urmas Saard
Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, kätles kõiki vene keele päevale saabujaid ja lahkujaid. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup, Pärnumaa vene keele ainesektsiooni juht, korraldas esimese vene keele päeva 2003. a Sindis. Sellest ajast saadik on enamik maakondlikke vene keele päevi toimunud Sindis. Ainult aastatel 2005, 2012. ja 2015. toimus vene keele päev õpetaja Kai Oraste korraldamisel Audrus.

Tänane vene keele päev kujunes eelnevatest oluliselt erinevaks sellega, et osalejate hulgas oli seitse kooli Tallinnast või selle lähedalt Harjumaalt: Pirita majandusgümnaasium, Tallinna reaalkool, Tallinna Arte gümnaasium, Kallavere keskkool, Vaida põhikool, Audentese erakool, Tallinna Laagna gümnaasium. Tallinna külaliste Sinti tuleku eest kandis hoolt Leena Möls, Vene keele õpetajate seltsi juhatuse esimees.

Pärnumaad esindasid lisaks Sindi gümnaasiumile veel gümnaasiumid Vändrast ja Kilingi-Nõmmest, põhikoolidest Paikuse, Tori, Koonga, Are, Pärnjõe, Jõõpre, Sauga, Pärnu-Jaagupi, Lõpe, Audru, Pärnu linnast Tammsaare kool.

Loe edasi: Sindis on pikk vene keele päevade traditsioon

Ühinemisläbirääkimisi selgitav rahvakoosolek Sindis

Eelseisval pühapäeval algav rahvaküsitlus olevat küll omavalitsustele kohustuslik, aga polevat otsuse langetamisel siduv, selgitati eilsel rahvakoosolekul.

Johannes Mets rahvakoosolekul Foto Marko Šorin
Johannes Mets rahvakoosolekul. Foto: Marko Šorin

28. novembril kogunes Sindi seltsimajja veidi alla 30 inimese, kes tundsid huvi Sindi linna, Sauga valla, Tori valla ja Are valla ühinemisläbirääkimiste hetkeseisu vastu. Linnavalitsuse poolelt olid kohal linnapea kohuseid täitev Rein Ariko, volikogu esimees Toomas Asi ja linnasekretär Birgit Kuusk. Külalisena osales koosolekul Sauga vallavolikogu liige Tiit Sutt. Samuti oli kohal riigikogu liige ja Sindi kodanik Marko Šorin.

Hetkeseisu tutvustas Asi, kes tuletas lühidalt meelde asjade käiku alates Suur-Pärnu plaanist, millest Sindi kohe keeldus, kuni käesoleva hetkeni. Pärast Suur-Pärnu idee lagunemist jagati kaardid ümber ja Sauga vald tegi omakorda Sindi linnale ja Tori vallale ettepaneku ühinemiseks. Ariko sõnul jõuti kolmepoolsetel läbirääkimistel kiiresti kokkuleppele tulevase valla nime ja keskuse asukoha suhtes. Kaardid lõi jällegi segi Are valla sundseis. Kuna esialgse plaani kohaselt ei saa ühise piiri puudumise tõttu Are vald Pärnuga ühineda, siis oli neil valida kaks suunda: kas Sindi – Sauga – Tori või Halinga. Peale Halinga keeldumist jäi Arele vaid üks valik. See tõi segadust juurde, kuna Arele ei sobinud ei uue ühendvalla nimeks valitud Sindi vald ega keskuse asukoht Sindis. Are esitas omad tingimused ja nende arutamine hetkel käibki.

Loe edasi: Ühinemisläbirääkimisi selgitav rahvakoosolek Sindis

Pärnu muuseumi loengusari ärgitas huvi Browni vastu

Baltisakslastest ajaloohuviliste linnakodanike ühenduse loodud Pärnu muinasuurimise selts otsustas esimesel peakoosolekul, 3. novembril 1896, avada oma museaalide kogu laiemale hulgale inimestele vaatamiseks, seda päeva peetakse Pärnu muuseumi asutamise kuupäevaks.

Kristiina Kupper, linna maastikuarhitekt Foto Urmas Saard
Kristiina Kupper, linna maastikuarhitekt. Foto: Urmas Saard

Kahe nädala eest alustatud Pärnu muuseumi 120. sünnipäevale pühendatud loengusari „Pärnu ja Pärnumaa ajaloo uurimisest“ jätkus eile, 3. novembril teise loengute päevaga. Ettekannete vahelisel kohvipausil lõigati sünnipäeva tort lahti ja lasti kohvikõrvasel hea maitsta. Pika ja põhjaliku ettekandega esines linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper. Tema loengu pealkirjaks oli „Pärnu parkide pöörded“, aga ta rääkis parkide teemal palju laiemalt. Kupper andis põgusa ülevaate maailma ajaloo erinevatel etappidel väljakujunenud pargistiilidest, alustades päris kaugest minevikust. Ta rääkis teiste riikide mõjust Eesti ja Tallinna parkide kujundamisele. Lõpuks pühendas ettekandja olulise peatüki ka Pärnu parkidele, aga enne seda tutvustas veel inglise stiili.

Käesoleval nädalal peetakse Pärnus Briti päevasid. Nii pööras Kupper teemanädala raamistikus tähelepanu ka inglise stiilile parkide kujundamisel. Inglise pargistiili loojaks oli William Kent (umbes 1685 – 12.04.1748). Tema parkides saavad põõsad ja puud vabalt kasvada, stiili iseloomustabki eeskätt looduslikkus. Mandri-Euroopas kohandati inglise mõtet väga ulatuslikult Saksamaal. Ka Eesti ajaloolised pargid pärinevad valdavalt inglise pargi kõrghetke ajast.

Loe edasi: Pärnu muuseumi loengusari ärgitas huvi Browni vastu

Sintlane Ameerika kuulsuste seinal väärib enamat tutvustamist

Merekultuuriaastal korraldab Sindi gümnaasium õpilaskonverentsi, mis jutustab sintlasest maailmakuulsa meremaalija Andrew Winteri edulugu.

Eneli Arusaar Foto Urmas Saard
Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Õpilaskonverents toimub 9. novembril algusega kell 12.30 Sindi gümnaasiumi aulas, kuhu oodatakse kõiki huvilisi.

Andres Jüri Winter (hiljem Andrew George Winter) sündis Sindis 7. aprill 1892 ja suri Bostonis 27. oktoobril 1958. Sindi ministeeriumikooli lõpetamise järel lahkus ta kodust ja suundus 1913. a merele. Sõja puhkemise tõttu sattus ta aastateks 1914-1916 Briti laevastiku teenistusse. 1916. a rändas Winter New Yorki ja jätkas meremehe eluga Ühendriikide kaubalaevastikus. 1921. a sai temast USA kodanik ja astus New Yorgi kunstiakadeemiasse, mille lõpetas Mooney stipendiumiga. Kunstnik täiendas õpinguid Roomas ja Pariisis. Talvel 1926/’27 külastas Winter oma sünnilinnas elavat venda. Sel ajal valmisid maalid Sindi vabrikust, kasarmuist, kirikust, isast ja tema enda portree. Kahjuks on kiriku maal hävinenud.

Aga kuuldavasti avaneb konverentsi ajal suurepärane võimalus mõnda originaalmaali koolimajas näha. Kaks inimest on andnud nõusoleku oma kogust kolme maali paari tunni kestel huvilistele näidata. Arvestades maalide hinnalisust tagatakse ka erilised turvameetmed.

Loe edasi: Sintlane Ameerika kuulsuste seinal väärib enamat tutvustamist