Silt: teemapäev

Seo riidi võro ja seto keele päiv

Seminär riidi, 10. piimäkuul 2011 Piusa ürgoru puhkemajan.

Kava:
10.00 Kokkosaaminõ.
10.15 Alostus, päälenakkaminõ.
10.30 Aare Hõrn. Uma keele kõnõlõmisõst uma elo kogõmuisi põhjal.
10.45 Urmas Kalla. Üts lugu uma keeleni jõudmisõst uman elon.
10.50 Sulev Iva. Kõnõlõq umal maal õnnõ umma kiilt: latsõga, naasõga, ammõtniguga, noorõ müüjänäioga! Nä saavaq arvo külh, annaq näile võimalus!
10.55 Ilmar Vananurm. Umma kiilt piä-i häbenemä.
11.00 Agu Vissel. Otav jutt kiräkeelest ja kallis jutt kynõlamisest.
11.05 Ali Kikkas. Seto keelest läbi aastate.
11.10 Triinu Ojar. ELDIA keeleuurmise grupi-intervjuudest võro ja seto kogokunnan.
11.15 Kaido Kama. Kodo ei olõ keele hoitja.
11.20 Mariko Faster. Keelepesä või pästä keele.
11.25 Vello Jüriöö. Uma kiil (seto kiil) koolih. 
11.30 Evar Saar. Määnest kiilt om pakut võro keele standardi alussõs?
Õie Sarv. Seto keele opmisõst – kinkõ perrä opit kiilt?
11.45 Kaido Kama. Võru sõnnuga eesti kiil ja eesti sõnnuga võru kiil.
11.50 Ilmar Vananurm. Segünenü kiil om kimmäs.
11.55 Sulev Iva. Võro kiil um ku käändliganõ mõtsauja, miä holisas pehmehe kalgõ kivve pitehn.
12.00 Urmas Kalla. Uma kandi keelejuuni alalõhoituminõ Räpinä ja Põlva khk keelen.
12.05 Kalle Eller. Kas om võimalik arenda võro kiilt, et egä maanuka umaperäline pruuk alalõ püsüs?12.15 Vaih ja kohviserpämine.
12.45 Sulev Iva, Kaido Kama. Võro ja seto kiräviisest.
13.00 Ilmar Vananurm. Kodokiilt panda-i raamõ sisse!
13.05 Evar Saar. Väiku keele kiräviis – kirotaja piät saama täpsät ja laabsat esiq timmi.
13.10 Triin Iva. Kõnnõkiil ja kiräkiil.
13.15 Tõnu Tender. Linnamehe arvamisi võro keele kõnelemisest ja kirjutamisest.
13.20 Paul Hagu. Võro-seto ütisortograafiast.
13.25 Ülle Harju. Uma Leht ja võro keele kirjapandminõ.
13.30 Triinu Ojar. ELDIA uurmise ankeedi võrokõisi lisaküsümisest kiräviie kottalõ.
13.35 Sulev Iva. Kirodaq lihtsähe, julgõhe, selgehe!
13.40 Kaido Kama. Kelle uma om kiräkiil?
13.45 Arotusõ’ kõigi kolmõ teema kottalõ.
15.00 Vaih ja supisüümine.
15.30 Arotuisi kokkovõttõ’.
16.00 Suurõmbidõ tsihte ütine kokkolepmine.
17.30 Kodominek.

Kõrraldaja’: Seto Instituut, Setomaa Valdade Liit, Võro Instituut, Võro Selts VKKF

Teedüs: Triinu Ojar, tel 533 22 153, triinu.ojar@wi.ee

Šokolaaditeemaline perepäev Rakke kultuurikeskuses

7. mail oli väikestel ja suurematel rakkelastel  hea võimalus kohtuda Rakke kultuurikeskuses šokolaaditeemalisel perepäeval, kus sai üheskoos laulda, mängida, meisterdada, lugu kuulata ja loomulikult ka näksida.

Kommipaberitest keede ning rohkete šokolaadikarpidega kaunistatud saali kogunes ligi 30 osalejat ja tegemistele elas kaasa vahva maskott Lõvi.

Iga kohaletulnud laps sai alusteks käe ümber värvilise käepaela ning otsis üles oma käepaela värvi järgi meeskonna – lillad, pruunid, rohelised, punased või kollased. Koos oma käepaela värvi meeskonnaga otsiti oma käepaela värvi ringe, mida leiti kokku kaheksa ning neist moodustus sõna ŠOKOLAAD. Iga meeskond pani kokku puzzle, millest tuli välja šokolaaditahvel ning sõnapuzzlest tuli välja üks piiblisalm. Elevust valmistas šokolaadi söömise mäng – kellel tuli täringu veeretamisel number 6, läks ringi keskele, pani suured pajakindad kätte, võttis noa ja kahvli ning hakkas endale ühe ruudu haaval šokolaadi lõikama ja põske pistma. Mõni laps jõudis ainult ringi keskele ja juba oli järgmine kohal!

Lisaks lauludele ja mängudele sai kuulda šokolaaditeemalist tõestisündinud lugu, mis leidis aset Inglismaal. Lõpetuseks meisterdati tore karp, kuhu mahtusid parasjagu väike piiblisalm ja šokolaadikomm. Et paljas šokolaad kõhtu ei täida, oli kaetud ka lastepärane toidulaud, kust igaüks leidis midagi suupärast – kes krõpsu, kes küpsist, kes moosisaia, kes kringlit. Aitäh Anzelikale, Getlynile, Sanderole, Tarmole, Arelile ja Aksale, kes aitasid kaasa perepäeva korraldamisel !

Perepäeva ajal oli kultuurikeskuse fuajees taas võimalik osta ka omatehtud käsitöötooteid, mida aitasid valmistada nii kohalikud kui ka kaugemal elavad inimesed. Müügilaual leidus pajakindaid, lapitekke, toolikatteid, lillevaase, käevõrusid, kaelaehteid, ümbrikke, kaarte. Müüdavad asjad olid vabatahlikult annetatud ja saadud tulu läheb Rakke kiriku ehituseks. Lisaks müügist laekunud tulule tehti Rakke kiriku ehituse toetuseks ka annetusi. Müügitulu ja annetusi laekus kokku 100 eurot.

Aitäh kõigile ostjatele, annetajatele ja müügilaua täitjatele Taimile, Hellele, Maiele, Aitale, Maiale, Vallile ning Terezale Väike-Maarjast.

Tänan kohalikku valda, kes toetas meie üritust paljundamisega ning Renet, kes lubas meil ruume kasutada! Tänan kohalikku kogudust, kelle abil saime katta toidulaua, kaunistada ruumi ja osta erinevaid materjale mängude ja tegevuste korraldamiseks. Tulevastest üritustest ja lastekiriku tegemistest püüame ikka teada anda nii teadetetahvlitel, Rakke Kajas kui ka Rakke koguduse blogis rakkekogudus.blogspot.com.

Merike Õun, perepäeva korraldaja

Piimandusmuuseumi pargis tuleb meeleolukas piimapäev

4. juunil toimub Imaveres Eesti Piimandusmuuseumi pargis ”Piimapäev”.

Päeva korraldavad põllumajandusministeerium, Eesti Piimaliit ja Eesti Piimandusmuuseum.

Tervituseks mängib Türi puhkpilliorkester.
Kutsehariduskoolide toitlustuserialade õpilased valmistavad õpitubades hapendatud piimajookidest toitu.
Piimandusmuuseumi pargis on võimalik näha, kuulda, maitsta.
• Mess ja tootetutvustused.
• Või ja kohupiima ning sõira valmistamine, pakume ka toorpiima ja kama.
• Kohal kitsed, lehm ja poni.
• Kunstituba laastumaalimisega, käsitööliste töötoad.
• Mehed on oodatud kiigeplatsile väikekiikesid ehitama, õpetavad Andres Ansper ja Tarmo Tammekivi (MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts).
Keskpäeva paiku leiab aset Tähtsate Isikute võitegu.
Meelelahutusprogrammis esinevad Koeru folkloorirühm, lasterühm Päkakesed Imaverest, meisterkoka show, segarahvatantsurühm Päkad Paidest.
Toimub Tähtsate Isikute või oksjon ja on võimalus degusteerida ning hinnata noorte kokkade käe all valminud parimat piimatoitu. Toimub parima toidu ja päeva parima piimatoote valimine.
Muuseumi pargi taganurgas esitab Pilistvere näitetrupp Põrpijad Andrus Kivirähki näitemängu „Rikka õelusel pole piire”.
Huvilistel on võimalus külastada Särevere uut õppelauta.

Valgamaal algab taas „Euroopa Liidu infojaht“

Europe Directi Valgamaa infopunkt, Valga maavalitsus ja Valgamaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus kutsuvad maakonna koolinoori tähistama Euroopa Päeva juba traditsiooniks muutuva infojahi võistlusega. „Eelmisel aastal osales infojahi üritusel 36 õpilast kaheksast Valgamaa koolist,“ täpsustas Europe Directi Valgamaa infopunkti projektijuht Marika Muru. Tegemist on võistlusega, kus meeskondadel tuleb leida vastuseid Euroopa Liidu teemalistele küsimustele. Samuti tuleb otsida infot noorte karjäärivõimaluste kohta Euroopas. Kasutada saab Europe Directi Valgamaa infopunkti trükiseid, telefone ja internetiühendusega arvuteid. Üritus toimub 10. mail kell 12:00-15:00 Valga maavalitsuses. Osaleda saab üheksa 7.-8. klasside neljaliikmelist meeskonda. Kõikidele osalejatele on Europe Directi Valgamaa infopunkt välja pannud väärtuslikud auhinnad. Esikoha saavutanud meeskonna iga liige saab auhinnaks koolitarvete kaupluse kinkekaardi väärtuses 25 eurot.
Ootame meeskondade registreerumist hiljemalt 29. aprilliks e-posti aadressile marika.muru@valgamv.ee. Täiendav info telefonil 766 6137. Ürituse korraldajateks on Europe Directi Valgamaa infopunkt, Valgamaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus ning Valga Maavalitsus.

Allikas: valgamaa.ee

Karilatsil korraldatakse 19.–21. aprillini kiigenädalat

Põlva Talurahvamuuseum kutsub rahvakalendri tähtpäevadest huvitatuid ja teisi huvilisi 19.–21. aprillil toimuvale kiigenädalale.
Lihavõtted lõpetasid vanasti paastuaja, ilmad olid selleks ajaks juba nii ilusad, et noormehed panid külavainule püsti kiige.

Kui pühadehommikul kiigele mindi, võeti kiige püsti pannud noormeestele värvitud munad kingiks kaasa. Muuseum ootab huvilisi kiikuma, vanaviisi mune värvima, mängima ja laulma. Räägime vanast lihavõttekombestikust ja sellest, miks kevadpühal nii palju nimesid on.

Kaasa tuleb võtta üks toores muna, ilmastikukindlad jalanõud ja lahke meel. Muuseumitund kestab 1,5 kuni 2 tundi ning maksab 1,5 € osalejale. Vajalik etteteatamine telefonil 797 0310 või e-aadressil muuseum@polvamaa.ee.

Pärsti vallas toimub üritus „VALLARAHVAS LIIKUMA!“

Ramsi Vaba Aja Keskus

17. aprillil matkapäev „Liigun rõõmuga“
• kella 12 -14 avatud kontrollpunktid
Päri Spordihoones,
Ramsi Vaba Aja Keskuses ja
Puiatu Lasteaed-Algkoolis. Liikumisviis vaba
(jooksmine, kõndimine, rattasõit jne).

Vastutajad: Päri Spordihoone – Leho Estorn, tel 5344 4062
Ramsi Vaba Aja keskus – Sven Jakobson,
tel 5811 9030
Puiatu Lasteaed-Algkool – Ilmar Laikoja,
tel 5650 7606

EI JÄRJESTATA, EI HINNATA, EI MÕÕDETA – TULE JA NAUDI LIHTSALT LIIKUMIST – IGA SAMM ON TÄHTIS!

Allikas ja foto: Pärsti vald

Südamenädalal toimuvad Läänemaal mitmed terviseüritused

13.04.11 kell 17 – Taastusarst dr. Gunnar Männiku loeng kõikidele huvilistele spordivigastustest ja nende ennetamisest Haapsalu Wiedemanni spordihoones

17.04.11 kell 12-14 – “Sinu sammud loevad”, mille raames on voimalus koigil  kas kõndides, joostes või jalutades sooritada Cooperi test Haapsalu staadionil. LCHaapsalu Valge Daam valmistab osalejatele pannkooke. Linna A- apteekides on kõigil võimalus mõõta vererõhku.

Need üritused viib läbi MTÜ Läänemaa Jalgpalliklubi

 
17.04.11 kell 12.00 –  Lihulas, koolitus tervislikust liikumisest ja kepikõnd Penijõe Mõisapargis.

Ürituse korraldab Lihula Rahvaülikool.
 
25.04.11 kell 12.00 – Südamepäev  – tervisetelk Haapsalus , Lihula mnt 12, korraldajaks on Haapsalu Kolledž. Loe edasi: Südamenädalal toimuvad Läänemaal mitmed terviseüritused

Kärdlas toimub teabepäev “Teadlik kalur”

Sõru sadam Hiiumaal

13. aprillil 2011.a. algusega kell 11.00 korraldab Lääne Prefektuuri piirivalvebüroo koostöös partneritega Kärdlas, Tuuru majas teabepäeva “Teadlik kalur”. Tegemist on ennetustöö raames korraldatava infopäevaga, mille eesmärgiks on kalurite ja kalapüügiga tegelejate teadlikkuse tõstmine meresõiduohutusest, merepäästest, esmaabist ning kalapüügijärelevalvest.

Teabepäeva kava: Loe edasi: Kärdlas toimub teabepäev “Teadlik kalur”

Mai alguses taltsutatakse Põlvas rollereid

6. mail leiab Põlvas aset suurejooneline rolleritaltsutajate paraad. Eesmärk on hoida ära rollerijuhtide süül toimuvaid liiklusõnnetusi ning parandada rollerijuhtide teadlikkust ja  sõiduoskusi.

Plaanis on rollerite paraadsõit läbi linnatänavate. Noortekeskuse ruumides räägitakse teooriast: uuest liiklusseadusest, ohutusest ja turvalisusest liiklemisel, kaitsevarustusest. Toimub viktoriin, mille käigus selgitatakse välja taibukamad ja teadlikumad.

Päev jätkub osavusharjutustega Põlva kultuuri-ja huvikeskuse parklas. Kavas on vigursõit, aeglustussõit ja teised ettevõtmised. Parimaid ootavad auhinnad. Pakutakse kehakinnitust ja mõnusat äraolemist.

Eestvõtja on Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskond. Projektijuht on Pilvi Liivamägi.

Eelregistreerimine meiliaadressil pilvi@politsei.ee või pilleriin@polvalv.ee.

Tulemas on infopäev Kambja valla edendajatele

Kambja valla lipp

7. aprillil 2011 algusega kell 16.00 toimub Kambja vallamajas infopäev mittetulundusühingute, sihtasutuste, äriühingute ja omavalitsuse juhtidele ning töötajatele. Eesmärgiks on tutvustada kolme arendusorganisatsiooni tegevust ja teenuseid: Tartumaa Arendusselts, Tartu Ärinõuandla ning Tartu Loomemajanduskeskus.

Tartumaa Arendusselts (TAS) tutvustab toetuse taotlemise võimalusi Leader programmist. Projektitoetust saavad taotleda TASi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud ja omavalitsused; raha jagatakse noorte, kogukondade ja ettevõtluse meetme raames.

Tartu Ärinõuandla tutvustab tugiteenuseid ettevõtjatele ja mittetulundusühendustele, lühiülevaade antakse toetusvõimalustest alustavatele ettevõtjatele. Ärinõuandla pakub ekspertteadmist ja konsultatsiooni nii ettevõtjatele, MTÜdele kui avalikule sektorile.

Tartu Loomemajanduskeskus on loomeettevõtetele inkubaatoriks, jagab erialast infot, viib läbi koolitusi ning pakub loovettevõtjatele juriidilist ja majandusalast nõustamist.

Infopäevale oodatakse osalema inimesi, kes soovivad oma loovaid ideid arendada ettevõtteks. Pakutakse tasuta äriplaani koolitust ja abi oma firma loomisel.

Osalejaid registreerib ja infot jagab Kaidi Randpõld, kaidi.randpold@tas.ee, tel 5358 4035

Allikas: Tartumaa.ee

29. märtsil toimub Viljandis ettevõtluspäev

Ettevõtluspäeva eesmärgiks on aidata alustavaid ettevõtjaid oma äri edendamisel ning julgustada viljandimaalasi tegelema ettevõtlusega. Viljandi ettevõtluspäevale on oodatud alustavad ettevõtjad, ettevõtluse arendamisest huvitatud isikud, üliõpilased ja õpilased.  Osalemine on tasuta.
 
Koht: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor (EEKK) õppekeskus Viljandis (Tallinna 19/21, auditoorium 4)
Info ja registreerumine: 433 3193; 526 8028 või liina.oja@mk.ee
Päeva moderaator: Andres Arrak – EEKK Mainor ettevõtluse instituudi direktor

Allikas: viljandi.ee

Teeme pühade ajal Eesti terviseradadel tiiru ümber maakera!

Eesti Terviserajad kutsuvad kõiki eestimaalasi Vabariigi sünnipäeva tähistama aktiivse liikumisega. Osalema kõikidel Eesti Terviseradadel samaaegselt toimuval sportlikul rekordiüritusel – suusata, sörgi või kõnni. Ühise rekordürituse „Eesti Terviseradadel … ümber maailma” eesmärk on tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade võimlusi. Kutsuda kõiki tervislikult aega veetma ja tervisekilomeetreid koguma. Tervisesportlasi ootavad üle Eesti enam kui 70 terviserada. Kõigile avatud ja tasuta kasutamiseks olevad looduslikud terviserajad annavad olulise võimaluse meil endil oma tervise eest hoolt kanda. Liikumist nautima on oodatud KÕIK!

Allikas: terviserajad.ee

MTÜ Häädemeeste Ettevõtluskoda ärgitab kohalikke ettevõtjaid

Häädemeeste valla lipp

28.veebruar kell 16:00- 18:00 toimub Häädemeeste Seltsimajas ettevõtjate kohtumine.

 Kavas on

-Projekti „ Julge Unistada“ tutvustus. Marika Kose, projektijuht
-LEADER toetused ettevõtjatele ja tähelepanekud projektide ettevalmistamiseks. Mercedes Merimaa, Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht.
.-PEAK – ettevõtjate partner. Peeter Strikholm, PEAK, ettevõtluse projektijuht.
-Kuidas tõhustada kohapeal ettevõtjate vahelist koostööd. Ettevõtluskoja projekti „ Ettevõtlikud ettevõtjad“  tegevused. Krista Habakukk, juhatuse liige.
-Häädemeeste Ettevõtluskoja logokonkursi preemiate üleandmine ja koja logo tutvustus.               

 Kava täieneb jooksvalt ja korraldajatel on õigus teha täiendusi! Kohvipausi toetus 2 EU. Tasuda saab kohapeal. 

Info ning eelregistreerimine 
Tea Hanson
tel: 528 4061 
e.posti aadressil: tea@puurvesi.ee

Noortele infopäev töö kohta

Homme on Võru Noortekeskuses kell 15.00 infopäev ” Töö või Mina või Kool?”  kuhu on oodatud osalema kõik noored.
Vastust otsitakse koos küsimustele:
Mis on minu kui noore õigused ja kohustused tööturul?
Kui vanalt ja kui palju võib töötada?
Aga mis on minu võimalused siis, kui mul on jäänud kool pooleli?
Kelle käest ja kuidas on võimalik saada juriidilist abi, kui näiteks tööandja ei taha maksta?
Mis vahe on töövõtu-, töö- või käsunduslepingul?
Praktika? Noor ja töötu!? Kui palju palka küsida?
Kool, töö või mõlemad?

Kõigil noortel on võimalus kaasa rääkida, arvamust avaldada, küsimusi küsida!
Aitavad läbi viia: Eesti Töötukassa ja OÜ Karjääripõld

Kuldse jänese aasta vastuvõtt Hilda Villas

Hiina kalendri järgi algab 3. veebruaril uutest võimalustest tulvil kuldse Jänese aasta, mida tasub Idamaade tava järgi austusega vastu võtta. Algava aasta märgusõnad on suhtlemine, avatus, mõistmine ja taastumine. Tegemist on aastaga, mis on täis vastuolusid, kuid võrreldes möödunud aastaga on energiad palju rahulikumad ja soovitavad pigem pöörata oma pilk enda sisse ja oma sisemistele muutustele, riskidele, otsustele. Et Yin Metall Jänese aasta meile häid võimalusi looks, tasub uus aasta austusega vastu võtta. Idamaade traditsioonide järgi toimuvad uue aasta saabumise pidustused paar nädalat.

Viljandis, Hilda Villas tähistatkse uue aasta saabumist pühapäeval, 6. veebruaril 2011 kella 15 – 17-ni. Uksed avatakse pool tundi enne algust, kavas on möödunud aasta tänamine; halva, segava ärasaatmine; viie elemendi aktiveerimine; soovide esitamine ja aktiveerimine; feng shui edukaart 2011. aastaks.
Riietuses võiks kasutada soovitavalt metalli-elemendist lähtuvaid heledaid toone või läikivaid, sest tegemist on
“Kuldse Metall Jänese” aastaga. Samuti võib kasutada metalli-elemendi energiast lähtuvaid mustreid ja materjale, nagu täpid, kaared, ovaalid, aga ka heledad läikivad kangad, sobivad ka metalsed ehted, nii hõbe- kui kuldehted.

Eelregistreerumine vajalik! Oma soovist üritusel osaleda võib teada anda
e-mailil: info@hildavilla.ee või helista telefonil: 43 33 710

Allikas: viljandi.ee
Pilt: www.great-chinese-names.com

Tähetorni tähtpäev

Mikk Sarv

Eesti on tähtis. Kõike, mida me oma keeles oluliseks peame, seome tähtedega ehk nimetame tähtsaks. Tähtsate asutuste hulgas meie maal on keskne koht Tartu Ülikoolil, mis taasavati 208 aastat tagasi. Vaid kaheksa aastat hiljem sai Ülikool veelgi tähtsama ehitise – Tartu Tähetorni.

Küllap oli tookord tähetorni avamise juures ka seitsmeteistaastane üliõpilane Priidu-Jüri-Villu ehk Friedrich Georg Wilhelm Struwe, kes järgneva poole sajandi jooksul oma avastuste ja arvutustega tegi Tartu Tähetorni ülemaailmselt tähtsaks kohaks. 1837 avaldati Struwe mõõdetuna kaugus Päikesesüsteemi-välise tähe Veegani Lüüra tähtkujus. 1816-1855 mõõdeti Tartu Tähetorni läbiva meridiaankaare pikkus enam kui 2800 kilomeetri ulatuses Põhja-Jäämere ääres asuvast Hammerfesti linnast Musta mere lähistel paikneva Izmaili linnani. Mõõdistamise ajal hõlmas Tartu meridiaanikaar vaid kahte riiki – Venemaad ja Rootsit. Tänapäeval läbib sama kaar kümmet riiki, kes üheskoos on kaare tähised liitnud UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevaks mälestusmärgiks.

Tähed on tähtsad, sest kõik soe ja valge, mida eluks vajame, tuleb tähtedelt, eriti meie oma tähelt Päikeselt. Praegu on meie Päike Maa kumeruse taga peidus. Sellesama kumeruse taga, mille aitas ära mõõta meie tähetorni kaua-aegne juhataja Struwe. Valminud tähetorni võtmed anti esimest korda ülikooli rektorile üle talvisel päikese pesas olemise päeval. Meie pärimustarkuse järgi puhkab Päike peale talvist pööripäeva mõned päevad oma talvepesas, justnagu kogudes jõudu tagasiteeks meie poolkerale. Just see pesapäevade aeg on kõige parajam tähtsatele tegemistele aluse panemiseks. Loodame siis, et järgmised kaks sajandit on Tartu Tähetorn jätkuvalt uute ning tähtsate taipamiste sündimise paigaks nii nagu möödunud sajanditel.

Eile tähistasime kahesaja päikese tagasitulemise möödumist tähetorni valmimisest. Seda tegime selleltsamalt päikeselt laenatud tulega. Tuletantsijad süütasid tulikirja, kus on tuliste tähtedega kirjas juubelinumber. Sama tuli peegeldub tagasi meie kõigi südametes – oleme ju ka ise elusolenditena peegeldus tähisest Kõiksusest. Taevas on tähtis, Ülikool on tähtis ja tähetorn on tähtis. Tähetorni valmimist tähistades oleme ka ise tähtsad ning lähemal tähtedele, kellest oleme siia ilma sündinud.

Võrumaa Puuetega Inimeste Koda on 15aastane

 Eelmisel kuul möödus 15 aastat Võrumaa Puuetega Inimeste Koja (PIK) asutamisest, mida tähistati 9. detsembril Võru kultuurimajas Kannel koos puuetega inimeste päevaga. Katusorganisatsioonina koondab PIK enda alla 16 erinevat ühingut, seltsi ja klubi enam kui 600 liikmega.

Avasõnavõtus rõhutas koja tegevjuht Väino Marjak seda arengut, mille Eesti ühiskond on läbi teinud. Enam ei hoita püsiva terviseveaga inimesi peidus, nad on teiste hulka toodud ning neile on loodud võimalused end teostada kas tööturul või huvitegevuses. “Ei üks või teine kehaline erisus või vaimu eripära vähenda inimeseks olemise suurust ja väge,” ütles ta.

Väino Marjak tunnustas mitmeid PIKi juhatuse liikmeid ning ühingute, seltside ja klubide aktiviste. Tehti teatavaks neljaetapilise mälumängu võitjad ja aasta invasportlased. 2010. aasta parima invasportlase tiitli pälvisid Anu Palover ja Väino Marjak.

Puuetega inimeste päeval osalenud Võru linnapea Ülo Tulik ütles, et võimalusel on linn valmis alati abikäe ulatama. Ta soovis rahulikke jõule ja vaprat vastupidamist toimetulekul.

Päeva lõpetas pooleteisetunnine kontsert, kus erivajadustega inimesed näitasid oma andeid ja suutlikkust. Laulud-tantsud lõid silla esinejate ja publiku vahele. Kõlasid jõululaulud, millele andis omapäraselt kauni fooni aknast paistev lakkamatu lumesadu.

Rahvusvahelist puuetega inimeste päeva tähistatakse alates 1992. aastast.

Liina Valper

Keelemees Johannes Aaviku sünnipäev täna Eesti Rahva Muuseumis

Täna tähistab Eesti Rahva Muuseum Johannes Aaviku 130. sünniaastapäeva kell 15-18 ettekandega keelemehe käsikirjalisest pärandist Eesti Kultuuriloolises Arhiivis ja ERMi 2010. aasta jõulujutuvõistluse lõpetamisega.  

  Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas on tänasest kuni 9.01.2011 avatud raamatunäitus “Keeleuuenduse kurvilisel teel”, mille koostas Sirje Madisson, materjalid on pärit Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Johannes Aaviku Seltsi kogudest. Johannes Aaviku sünniaastapäeval tutvustab arhivaar Leili Punga keeleuuenduse suurkuju käsikirjalist pärandit. Eesti Kultuuriloolises Arhiivis asuvas Aaviku isikufondis on hoiul üle kahe tuhande keelemehe tegevusega seonduva dokumendi: – kirjavahetusi, originaalkäsikirju, tõlkeid, päevikuid, märkmikke jms. Lisaks pea kakssada fotokogus säilitatavat fotot ning ligi kaks tuhat köidet sisaldav memoriaalkogu Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus.

Näitusel “Muuseum näitab keelt” on külastajaid poole aasta jooksul paelunud Aaviku reeglite järgi sõnu konstrueerida võimaldav masin. Sellest, kuidas külastajate tehtud sõnad jõuavad internetti ning milliseid uudissõnu on leiutanud ERMi külastanud kooliõpilased, annavad ülevaate ERMi näitusemaja juhataja Kristjan Raba ja giid-pedagoog Kaspar Jassa. Tutvustatakse ka Aaviku-teemalist väljapanekut ERMi näitusemajas.

Õhtu päädib üle mitme aasta toimunud ERMi jõulujutuvõistluse tulemuste teatavaks tegemisega. Aastatel 1996–2001 toimus ERMis 6 jutuvõistlust, mille parimatest paladest koostati kaks väljaannet “Minu jõulujutt”. 2010. aastal otsustati pärast mitmeaastast pausi taas võistlus korraldada ning kutsuda inimesi üles enda jõulumälestusi, soove ja -fantaasiaid kirja panema. Üleskutse tulemusena laekus ERMi 116 tööd, mille seas on nii luuletusi, muinasjutte kui põnevaid meenutusi jõuludest läbi Eesti ajaloo keerdkäikude. Jõulujutu võistluse lõpetamine algab ERMi näitusemaja loengusaalis kell 16.00.

Näitus “Muuseum näitab keelt” on avatud Eesti Rahva Muuseumis 2. jaanuarini 2011.

Mustjala looduskeskuses ootab suur sületäis meisterdamispõnevust

Mustjala looduskeskuses (Saaremaa puhkeala) ootab päkapikk alates 8. detsembrist neljal detsembrikuu päeval suuri, keskmisi ja väikesi päkapikutööhuvilisi endale külla. Saame kokku jõulueelsel päeval, et koos jõuluettevalmistustele õige hoog sisse anda. Oleme kokku kogunud hulga metsakraami: oksi, sammalt ja käbisid. Teeme loodusmaterjalist vahvaid kingitusi lähedastele ja jõulukaunistusi oma koju. Räägime jõulukommetest, joome jõuluteed ja krõbistame piparkooke.

RMK

Jõulunädal Kauksi looduskeskuses

RMK Kauksi Looduskeskus korraldab Kauksi looduskeskuses (Peipsi põhjaranniku puhkealal) alates 6. detsembrist  jõulunädala üritused Ida-Virumaa koolidele. Jõulunädalal valmistatakse lastega koos looduslikest materjalidest jõulukaunistusi. Igas vanuses lastele pakutakse jõukohast tegevust. Üritustel pakutakse kuuma jõuluteed ja maiustamiseks koduseid piparkooke. Räägitakse jõulukommetest läbi aegade ja vahetatakse põnevaid kogemusi seoses jõuludega.

RMK

Vassili Seema ja 100 aasta rahad

SEB Kuressaare kontoris on alates 01. detsembrist võimalik tutvuda näitusega Eestis viimase saja aasta jooksul käibel olnud rahadest, mida ilmestavad nende kõrval kasvanud ja elanud 100-aastase Vassili Seema kommentaarid.  
“See pole mitte lihtsalt ühe raha lõpp ja teise algus, vaid pigem ühe ajastu lõpp ja teise algus nii raha kui majanduse mõttes,” selgitas SEB Kuressaare kontori juhataja Aivar Sõrm näituse saamislugu. Mõttest näidata viimase saja aasta rahatähti võttis Saaremaa muuseum õhinal kinni ja pakkus omalt poolt välja idee näidata kõike sama vana inimese kaasabil. Näitus ongi kokku pandud muuseumi varadest, pank lisas eile hommikul näitusevitriini ka eurokupüürid ja -mündid. SEBi kontoris on näitus üleval kuu aega, edaspidi on muuseumil plaanis seda eksponeerida ka mujal.
 Allikas: Meie Maa
Foto: Irina Mägi

Raplas toimuvat pärimusmuusikapäeva täidab tuli

11. detsembril toimub Rapla Vesiroosi gümnaasiumis järjekorras seitsmes talvine pärimusmuusikapäev Tule-Tee. 



Kell 16.10 pühendutakse pärimustantsule. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste juhendusel saavad kõik hakkajad osalejad varba tuliseks ja selja märjaks.

Kell 17.10 peetakse videvikutundi, kus teemal „Rapla vaim” kõnelevad Nädalise ajakirjanik Margus Mikomägi, animakunstnik Valter Uusberg ning paigapärimuse uurija Jüri Metssalu. Muusikalisi vahepalu pakuvad RVG pärimusmuusikaõpilased. 


Kell 18.30 on tuleinstallatsioon RVG terviserajal.


Kell 19 läheb lahti n-ö tantsutuli.  Tantsuks mängivad TÜVKA üliõpilased ja ansambel VEM. 



Kas me oleme ikka soomeugrilased?

Homme alustab Fenno-Ugria hõimuklubi oma kümnendat hooaega. Esimesel õhtul arutlevad Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop ja kirjanik Kauksi Ülle teemal “Kas eestlased on soomeugrilased?”.

Mis on meis soomeugrilikku, küsib keeleteadlane Urmas Sutrop. Oleme ju kogu aeg pürginud eurooplaseks, meie keel on puhtast soomeugrilikust keelest ääretult kaugel. Kultuurigagi pole lood paremad – taarausk ja maausk mõlemad üpris noored tehisusundid, soomeugrilisus aga teatud osa eliidi poolt konstrueeritud. Kui meis ongi midagi soomeugrilikku, siis me ei tea täpselt mis see on.

Kauksi Ülle, kes on läbi aastate soome-ugri rahvastega koostööd teinud, väidab, et hõimutunne on vanem kui kaasaegse inimese endakeskne maailm ning ürgne sisemine kutse sunnib meid sidemeid hoidma omadega. Hõimuklubis püütakse selgemaks rääkida, kui lähedased või kauged on meile hõimurahvad, mis meid omavahel seob ja kuidas kaasaja inimene võiks leida oma tee soome-ugri maailma.

Hõimuklubi alustas tegevust 2001. aastal. Klubiõhtutel astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed. Koos nendega arutletakse soome-ugri rahvaste praeguse kultuurilise, sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku olukorra üle ning saadakse teavet fennougristika arengusuundadest. Fenno-Ugria korraldab Hõimuklubi koostöös Eesti Keele Instituudiga.

Hõimuklubi “Kas eestlased on soomeugrilased?” toimub homme, 24. novembril kell 17 Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn).

Järgmine hõimuklubi toimub 15. detsembril. Soome-ugri maailmavaatest idamaiste filosoofiate kontekstis räägib Anzori Barkalaja.