Oleme ammusest ajast harjunud sellega, et Maalehe ajakirjanik Rein Sikk pöördub ikka ja jälle huvitavate küsimustega lugejate poole. Nüüd uurib sauna-aasta ellukutsunud algatuste mees saunarahvalt sisukaid saunatarkuseid ja nupukaid saunanippe.
Loe edasi: REIN SIKK KOGUB SISUKAID SAUNATARKUSEID JA NUPUKAID SAUNANIPPE
Rõuge valla saunapered alustasid tänavust sauna-aastat juba mullu oktoobris, kui vald sai viieseks. Valla sünnipäeva tähistas igaüks oma koduses saunas tavalisest pidulikuma saunaga. Poolteist tosinat toredat saunaperet avasid oma saunasoojad südamed ja saunalava külastajatele, lisaks veel kümned külade, sõpruskondade ja perede koos saunatamised.
Loe edasi: HAANJAS KORRALDATAKSE SAUNAPÄRIMUSE KOOLITUST
Alanud aasta 1. jaanuaril viskasid Eestis sajad inimesed leili tavalisest pidulikumalt, sest aasta 2023 on pühendatud saunale: saunakultuurile, -kombestikule, -toodetele, -ettevõtetele, -kogukondadele, -eestvedajatele ja kõigile, kellel saun hinges.
Loe edasi: TÄNAVUNE AASTA ON EESTIS KUULUTATUD SAUNA-AASTAKS
Eesti peakonsul Peterburis Viktoria Tuulas, Võru maavanem Andres Kõiv ja Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten allkirjastasid möödunud reedel Peterburis koostööleppe Võrumaa aasta 2014 korraldamiseks Peterburis.
Järgmisel aastal tutvustab Võrumaa Peterburis maakonna ettevõtlusvõimalusi, seda nii turismisihtpunktina kui ka investeerimispiirkonnana. Peale selle on aasta jooksul kavas kultuurikoostöö, mille kaudu Võrumaa osaleb Peterburi Jaani kiriku hooaja programmis. Veel on kavas näiteks Võrumaa kultuuriseminar ja näitus, mis toimuvad mõlemad veebruaris vabariigi aastapäeva tähistamisel Peterburis. Samuti teised võru umakultuuri tutvustavad ettevõtmised.
Võru maavanem Andres Kõiv peab küll Võrumaa aasta kõige nähtavamaks osaks Peterburis toimuvaid kultuuriüritusi, kuid tema hinnangul on vähemalt sama oluline majanduskoostöö, et tuua Võrumaale Venemaa ettevõtjaid ja turiste.
“Pean väga oluliseks kasutada ära Peterburi ja Võru geograafilist lähedust, mis annab mõlemale poolele head võimalused koostööks väga laial võimaluste skaalal,” lausus Kõiv.
Kõivu hinnangul on Võrumaal pakutav Peterburi jaoks uudne, kuid hästi mõistetav, mistõttu ootab ta kultuuriaastale sooja vastuvõttu.
Britt Vahter
2013. aasta on Eestis kuulutatud kultuuripärandi aastaks.
Kultuuripärandi aasta fookus on seatud kultuuripärandile terviklikult, kaasates pärandi nii vaimset kui ka ainelist poolt, nii riikliku (või ka rahvusvahelise) kaitse all olevat pärandit kui ka seda igapäevast (elu)keskkonda, kogukonna tegutsemisvälja ning traditsioone, mis ei ole kaitse all, aga on ometi väärtuslikud kohaliku identiteedi kujundajana. Teema-aasta eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb koos hoida – kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus.
Pärandi hoidmisel tuleb lisaks sellele, kuidas me seda teeme, mõelda ka sellele, kellele me seda hoiame – pärijata pole pärandit. Seda, mida ja kuidas me praegu hoiame, hakkavad tulevased põlved uuesti mõtestama. Kuna kultuur, sh ka kultuurmaastik, on inimtekkeline, siis keskendubki aasta programm inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, noored. Loe edasi: Kultuuripärandi aasta juhtlause on: pärijata pole pärandit!
Rakvere koolid tähistasid kooliaasta algust eile õhtul kell 18.00 ühise kogunemisega Rakvere Reaalgümnaasiumis, kus Rakvere linnapea Toomas Varek juhatas sisse metsapealinna Rakvere hariduselu ühise teema-aasta, milleks on „Loodusaasta – terves kehas terve vaim“. Tänavune ühine teema-aasta aitab paremini teadvustada noortele tervislikkuse vajadust. Loodusel ja meid ümbritseval keskkonnal on oma osa selles, et inimene oleks terve nii vaimult kui ihult. Igal aastal veab koolide teema-aastat üks kool, tänavu on selleks Rakvere Reaalgümnaasium, kes jagab oma positiivseid kogemusi ka teistele koolidele.
Toomas Vareki sõnul kasvas möödunud õppeaasta Rakvere koolide kodanikuks kasvamise aasta sujuvalt üle terve kodaniku kasvatamisele, mis on samuti aluseks kodanikuühiskonna loomisele. Möödunud õppeaastal keskendus Rakvere hariduselu kodanikuks kasvamise teemale, ühistegemisi vedas Rakvere Eragümnaasium. „Loodan, et kahe aastaga jõuab eelmisel aastal Reaalgümnaasiumist alanud mõttelaad hakata vilju kandma ja see annab tugevama aluse kodanikuühiskonna loomisele. Ühine teema-aasta aitab paremini teadvustada noortele tervislike eluviiside vajalikkust. Inimese tervena olemises on oma osa loodusel ja meid ümbritseval keskkonnal.“
Loe edasi: Rakvere koolide hariduselu koondub “Loodusaasta – terves kehas terve vaim” teema alla
Täna avatakse Eesti joonisfilmi juubelinäitusega Eesti filmi aasta.
Eesti filmi aasta on koostööprogramm, mis sai alguse juba 2005. aastal, mil seitsme kultuuri- ja filmivaldkonnas tegutseva institutsiooni esindajad allkirjastasid ühiste kavatsuste kokkuleppe. Lepiti kokku, et tegutsetakse ühiselt Eesti filmikunsti sajandijuubeli vääriliseks tähistamiseks 2012. aastal, algatades juubeliprogrammi “Eesti film 100/ Eesti filmi aasta”.
Eesti filmi aasta olulisemad tegevussuunad on filmipärandi taastamine ja kaasajastamine, võimaluste loomine filmiajaloo uurimiseks ja teadvustamiseks ning Eesti filmi laialdane tutvustamine ja väärtustamine nii kodu- kui ka välismaal.
Eesti filmi aasta sisse mahub hulgaliselt üritusi. Muuhulgas algab ETVs mängufilmikommentaaride sari “Kaadris”, käivitub leviprojekt “Eesti film igasse kodusse”, sõitma hakkab kinorong ja välja antakse temaatiline postmark. 20 augustil peetakse internetilaulupidu, kus tulevad esitamisele filmilaulud. Lisaks toimuvad erinevad näitused, festivalid, portreeõhtud, esilinastused ja taastatud filmide linastused. Täpsema Eesti filmi aasta kava leiab siit.
Eestis toimus esimene kinoseanss Tallinnas 1896. aastal Suurgildi hoones. Eesti filmi alguseks loetakse aga 30. aprilli aastal 1912, mil Tartu kinos Illusion linastus Johannes Pääsukese esimene filmipala. See oli lühifilm Vene katselenduri Sergei Utotškini vigurlendudest Tartu kohal, mis toimusid mõni päev varem. Esimene mängufilm “Karujaht Pärnumaal” valmis 1914. aastal.
Räpinas saab 28. mail osa Adolf Vaigla aasta jalutuskäigust „Sirelid aianduskooli pargis ja kollektsioonaias ning Sireli tänaval”.
Jalutuskäik algab kell 14. Kogunetakse Sillapää lossi ees Pargi 28.Juhendab Jaan Kivistik.
Räpina aianduskooli lõpetanud (1939) ja seal pikka aega õpetajana töötanud Adolf Vaigla (1911-2001) aretas sirelisorte alates 1946. aastast. Osa tema parematest sortidest võib leida rahvusvahelisest sirelisortide registrist, mida peetakse Kanadas Hamiltonis asuvas kuninglikus botaanikaaias. Nende hulgas on hariliku sireli ja hüatsintsireli sorte.
Jaanuaris Räpina Aianduskoolis toimunud aianduskonverentsil „100 aastat Adolf Vaigla sünnist“ kuulutas Räpina vallavanem Teet Helm 2011. aasta Räpina vallas Adolf Vaigla aastaks.
„Adolf Vaigla kui meisteraednik, tuhandete aednike õpetaja, haljastusagronoom, Räpina aukodanik, Põlvamaa aasta inimene (1997) ja Valgetähe medali kavaler (1998) on kõigiti väärt, et tema elutööd ja selle jätku, mis eriti meil Räpinas silmaga näha ja südamega tunda, vääriliselt tunnustada ja huvilistele tutvustada,” ütles vallavanem.
Adolf Vaigla on Räpina Aianduskoolis õpetanud peaaegu kõiki aianduslikke aineid, juhendanud praktikaid, tegelnud daaliate, sirelite, elulõngade ja teiste ilu- ning tarbetaimede sordiaretusega, avaldanud ajakirjanduses üle saja artikli ja raamatu „Elulõngad”, koostanud õppekirjandust.
Ta planeeris ja aitas rajada Räpinasse kuus parki, koostas haljastusplaane paljudele koduaedadele, asulatele ja asutustele.
Ettepaneku Räpinas Vaigla aasta välja kuulutamiseks tegi Räpina koduloo- ja aiandusmuuseum, kes koostöös Räpina Aianduskooli, Räpina Vabahariduse Ühenduse ning aiandus- ja ajaloohuvilistega pakub Vaigla-aasta raames sel aastal välja ka palju huvitavaid ettevõtmisi.
Lisainfo: www.rapina.ee
