Silt: tähtpäev

Pärnus tähistatakse Eesti lipu 135. aastapäeva kõnekoosoleku ja kontserdiga

Teisipäeval, 4. juunil on Eesti lipu õnnistamise 135. aastapäev. Pärnu linnavalitsus ja Eesti Lipu Selts kutsuvad pärnakaid Iseseisvuse väljakule lipupäeva pidulikule tähistamisele.

Lipu päeva pidulik lipurivistus Pärnus Iseseisvuse väljakul. Foto Urmas Saard
Lipu päeva pidulik lipurivistus Pärnus Iseseisvuse väljakul. Foto: Urmas Saard

Lipu päeva tähistamise kava algab kell 18.00 Eesti Vabariigi hümniga. Esinevad Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor ja Pärnu Noorte puhkpilliorkester.

Kõnega astuvad üles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Lipurivistusel osalevad Pärnu linna koolide õpilased ja Eesti lipu seltsi Pärnu osakonna liikmed.

Tänavu möödub 135. aastat Eesti lipu õnnistamisest Otepää kirikumõisas. Pärnu abilinnapead Meelis Kukk ja Siim Suursild osalevad Otepääl toimuval Eesti lipu õnnistamise 135. aastapäeva tähistamise pidulikul rongkäigul ning sellele järgnevatel üritustel. Abilinnapea ja lipu seltsi liige Marko Šorin tervitab sõnavõtuga samal päeval Sindis toimuvat lipupäeva tähistamist.

4. juuni on kuulutatud Eesti lipu päevaks. Eesti lipu selts ja Pärnu linnavalitsus kutsuvad üles kõiki heiskama majalippe.

Urmas Saard

Sindi tähistab Eesti lipu 135. sünnipäeva

Eesti lipu 135. sünnipäeval marsivad Sindi koolinoored kahel korral mööda ajaloolist Pärnu maanteed, rivistuvad linna raekoja ette pidulikule tseremooniale ja annavad keskpäeval kontserdi Sindi seltsimajas.

Pidulik lipurivistus Sindi linna raekoja ees 2018. a lipu päeval. Foto Urmas Saard
Pidulik lipurivistus Sindi linna raekoja ees 2018. a lipu päeval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kolme neidu kaunistavad sinimustvalged õlapaelad[/pullquote]4. juunil algusega kell 10.00 liiguvad Sindi gümnaasiumi õpilased koos õpetajatega mööda Pärnu maanteed raekoja juurde, kus kell 10.20 toimub pidulik lipurivistus ja koolinoortega ühinevad ka Sindi lasteaia vanemate rühmade mudilased. Kohal on Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatamisel. Tervitab Tori vallavanem Lauri Luur. Õpilased Braian Kulp ja Merilin Haasma esitavad mõtteid teemal „Eesti lipp ja mina“, mille aitas ette valmistada õpetaja Eneli Arusaar, Eesti lipu seltsi liige.

Loe edasi: Sindi tähistab Eesti lipu 135. sünnipäeva

Eesti lipu päeva kõnekoosolek Narvas

Virumaa Eesti Hariduse Selts korraldab 4. juunil kell 17.00 Narva Eesti Gümnaasiumis (Kraavi 1, Narva) Eesti lipu päevale pühendatud kõnekoosoleku.

Narva. Foto Joel Kirber
Narva. Foto: Joel Kirber

[pullquote]Sageli tulevad Eesti riiki esindavad organisatsioonid siia kohale, kaasas vaid venekeelsed voldikud[/pullquote]Kõnekoosolekul räägitakse eesti keele, kultuuri ja eestluse hoidmisest Ida-Virumaal. Narva Eesti Gümnaasiumi direktor ja ajaloolane Uta Kroon-Assafrei räägib Eesti lipu ajaloost ning major Rein Steinfeldt kõneleb rahvussümbolite tähtsusest nüüdisaja Narvas. Narva Eesti Seltsi esimees Ants Liimets räägib Narva ja Ida-Virumaa eestikeelse hariduse olukorrast ning selle tulevikust.

Virumaa Eesti Hariduse Selts kuulutas välja sinimustvalge lipu kirjutiste ning mälestuste kogumise võistluse ning kõnekoosolekul loetakse südamlikumad lood ette. Eesti lipu päeva piduürituse lõpus lauldakse Kirderanniku kooriga neli isamaalist laulu. Narva Eesti Gümnaasiumi noored tantsivad rahvatantse ning esitavad Eesti lipu teemalise luulepõimiku.

Loe edasi: Eesti lipu päeva kõnekoosolek Narvas

Otepää tähistab Eesti lipu 135. sünnipäeva

4. juunil möödub 135 aastat Eesti sini-must-valge rahvuslipu õnnistamisest Otepää kiriklas. Rahvuslipu häll, Otepää, tähistab seda väärikat päeva traditsioonilise rongkäigu, piduliku jumalateenistuse ja rahvuslipule pühendatud suvelavastusega „Taevas, muld ja tulevik“.

Eesti lipu 125. sünnipäeva tähistamine Otepääl 2009. aastal. Foto Urmas Saard
Eesti lipu 125. sünnipäeva tähistamine Otepääl 2009. aastal. Foto: Urmas Saard

Lisaks sellele toimub mitmesuguseid üritusi samal päeval Eesti Rahva Muuseumis, 3. juunil tähistab Eesti lipu aastapäeva Põltsamaa – koht, kus esimene rahvuslipp õmmeldi.

Traditsiooni kohaselt kogunevad rongkäigulised Otepää vallamaja ette, kust marsitakse Eesti lipu õnnistamiskohta – Otepää kirikumõisasse. Pärast lipuheiskamist ja kõnesid kirikumõisas suundutakse edasi Otepää kirikusse, kus toimub pidulik kontsert-jumalateenistus. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, kontserdil astuvad üles Otepää ja Tartu koolid. Eesti lipp saabub Otepääle hobuvankris ja Eesti Üliõpilaste Seltsi saatel, nagu 135. aastat tagasi.

Loe edasi: Otepää tähistab Eesti lipu 135. sünnipäeva

Legendaarne kartulisort sai Jõgeval ausamba

Täna hommikul, jätkuvalt kestva Jõgeva linna sünnipäeval tegid kodukandile üllatuskingituse kogukonna aktiivsed liikmed, kes avasid peaväljakul asusamba kuulsale kartulisordile „Jõgeva kollane”.

Mälestumärk kartulisordile Jõgeva kollane. Foto Sirje Kalev
Mälestumärk kartulisordile “Jõgeva kollane”. Foto: Sirje Kalev

Ausammas kujutab endast klaasseintest kasti, milles sirguvad „Jõgeva kollase” taimed ja saab jälgida nende kasvamist ning mugulate valmimist. Idee algatas mitmekülgselt aktiivne tervislikku toitumist ja eluviisi edendav Jõgeva elanik Maiu Veltbach. Tegusateks abistajateks olid teadlased Reine Koppel ja Mati Koppel, ettevõtjad Raul Taul ja Rauno Lehtla, kunstnik Tiina Säälik ja mitmed teised.

Kartulisordi „Jõgeva kollane” aretas sordiaretaja Julius Aamisepp 1942. aastal. 1946. aastal kirjeldas ta sorti ise nõnda. „…vähesobiv sööklatele, ent seda enam vastab see töötava rahva maitsele, kes eelistab jahusemaid kartuleid. Et „Jõgeva kollase” mugulate kuju on ümarik, sile, madalate iduaukudega, seepärast on ka tema koorimine hõlpus. Sisu intensiivselt kollane. Vähkhaigusele vastupidav.”

2010. aasta kevadel otsustati siiski taastada “Jõgeva kollane” säilitussordina. 2012. aastal hakkas Jõgeva Sordiaretuse Instituut sertifitseeritud seemet taas müüma. Eesti ühe populaarsema kartulisordina on “Jõgeva kollane” tähtsal kohal ka Eesti kultuuris. Nii on Jõgevamaa esindusroogade hulka valitud puder “Jõgeva kollane”, mille põhikomponent on kartulisort “Jõgeva kollane”.

Jaan Lukas

Samal teemal:

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto Marge Tasur

 

 

 

Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

Kuigi Jõgeva linn 2017. aastast saadik iseseisva omavalitsusena ei eksiteeri, jätkab ta Jõgeva valla keskusena endiselt linna sünnipäeva tähistamise traditsiooniga. Täna tähistatakse mitmete meeleolukate ja põnevate sündmustega Jõgeva linna 81. sünnipäeva.

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto Marge Tasur
Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto: Marge Tasur

Pidustused algasid kell 10 Jõgeva kultuurikeskuse välilaval. Kohalviibinuid tervitas Jõgeva vallavanem Aare Olgo. Traditsiooniselt pakuti sünnipäevatorti.

Loe edasi: Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

Teeme lapsele pai

Eeskujuliikumine “Valge Õhupall” kutsub üles laupäeval, 1. juunil kell 11:11, katkestama üheks minutiks oma rutiinsed tegevused, et teha lapsele pai.

Teeme lapsele pai

Paid vajavad kõik nii väikesed kui ka suured. Aktsiooni “Teeme lapsele pai” seos lastekaitsepäevaga on sümboolne ja taotuslik, sest laste hoidmine ja kaitsmine on lapse varajases eas lapsevanemate jaoks loomulik ning väga oluline osa. Igal tehtud pail on eriline hoolivust ja turvatunnet loov tähendus ning seda sõltumata vanusest.

Paiga anname edasi selge sõnumi – me märkame üksteist ja hoolime üksteisest, seepärast on lihtne meeles pidada ka aktsiooni toimumise erilist kellaaega 11:11. Aktsioon kestab vaid 1 minuti.

Kutsume kõiki üles 01.06 tegema lapsele pai ning jäädvustama seda hetke. Paidest tehtud piltidel ja videoklippidel soovitame võimalusel kasutada ka valget õhupalli.

Emotsionaalsete hetkede jagamisel sotsiaalmeedias (Facebook, Instagram) on teretulnud postitustele viidete #lapselepai või #teemepai ja #valgeõhupall lisamine.

Eeskujuliikumine “Valge Õhupall” on ellukutsutud EV100 raames tehtud väärtuspõhise kingituse Aga mina ühistegevustes osalenud organisatsioonide poolt. Eeskujuliikumise “Valge Õhupall” eesmärk on luua tervemat ja turvalisemat Eestit.

Rohkem teavet: www.valgeohupall.ee

Tamo Vahemets
eestvedaja

Laulupidude ajalugu Mustvee raamatukogus

Uue kalendri järgi toimus 1869. aasta 30. juunist 2. juulini Tartus Eesti esimene üldlaulupidu, millest tänavu möödub 150 aastat. Seda tähelepanuväärset kultuurisündmust silmas pidades on Mustvee raamatukogus avatud laulupidudele pühendatud näitus, kus näeb erinevatest aegadest pärit trükiseid ja meeneid.

Laulupidude teemaline näitus Mustvee raamatukogus Foto Anu Ots
Laulupidude teemaline näitus Mustvee raamatukogus. Foto: Anu Ots

Kõige vanemaks eksponaadiks on näitusel 1877. aastal Eesti teiseks üldlaulupeoks trükitud laulik, mille leidis Mustvee naiskoori Meeliko ja Avinurme naiskoori dirigent Maris Laht pööningult.

Loe edasi: Laulupidude ajalugu Mustvee raamatukogus

Emad – meie aja superkangelased

Eesti emad eelistavad lapsevanemana autoriteetset lähenemist, mis tähendab, et nad on nõudlikud, kuid selgitavad ja põhjendavad lapsele oma nõudmisi, ning samas suhtuvad hästi ka sellesse, kui laps teeb ise otsuseid ja mõtleb kaasa, kirjutab perepoliitika juht Pirjo Turk mullu valminud lapse õiguste ja vanemluse uuringu tulemustest.

Emadepäeva üllataja. Foto Urmas Saard
Emadepäeva üllataja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]näib, et Eesti emad on nii Mary Poppinsi kui ka superkangelase nägu – nad jõuavad kõike ja kõikjale[/pullquote]Nagu ka paljudele teistele uuringutele ja andmetele tuginedes võib järeldada, kinnitas ka seekordne uuring, et Eestis on jätkuvalt põhikoormus lapse kasvatamisel emadel.

Seejuures on emad laste osas nõudlikumad kui isad. Siin võib rolli mängida ka see, et kuna emad tegelevad lastega rohkem ja veedavad nendega sagedamini koos aega, on emade nõudlikkus põhjendatav pigem ajafaktori, mitte erinevate vanemlusstiilidega. Märkimisväärne on ka see, et emad on nõudlikumad tütarde osas ning isad jällegi poegade osas.

Kuigi emad on võrreldes isadega igapäevases elus nõudlikumad, peavad nad samas oluliseks ka lapse vaba aega, et laps saaks mängida ja sõpradega koos olla – nii leidsid 94% emadest ja 88% isadest. Seega näib, et emad on meil omamoodi ranged, kuid pole unustanud oma sisemist last ning mõistavad last ja tema vajadust vabale ajale.

Loe edasi: Emad – meie aja superkangelased

Emadele, vanaemadele – neist endist ja üksnes neile

Eeloleval pühapäeval on emadepäev. Sindi gümnaasiumis on tavaks selleks päevaks pikalt ja põhjalikult ettevalmistusi teha. Eile toimus kooli aulas emadele ja vanaemadele pühendatud kontsert, mis jutustas lauludes, sõnades, liikumistes ja lühinäidendis lugusid neist endist ning üksnes neile.

Õnneli Pilliroog ja Chätlyn Parts sketšis Armastus kolme apelsiini vastu. Foto Urmas Saard
Õnneli Pilliroog ja Chätlyn Parts sketšis “Armastus kolme apelsiini vastu”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]laulu “Palvesse sean käed” saab loodetavasti kuulda uuesti juba lipu päeval toimuval kontserdil[/pullquote]Tänavune kontsertõhtu oli pealavastaja Eneli Arusaare jaoks eriline. Kolm tema näiterühma õpilast lõpetavad gümnaasiumit ja sellises koosseisus koolilavale tulek jäi ilmselt viimaseks. Chätlyn Parts tegutses erilise innukusega kooli näiterühmas alates kolmandast klassist, tema klassivennad Egon Gentalen ja Martin Salundi liitusid õpilasteatriga kümnendast klassist ning omandasid näitlemise vilumust hoolsusega, mis on õpetaja Arusaare hinnangul eeskujuks noorematele harrastusnäitlejatele.

Lisaks näitlejatele esines täissaalile palju teisigi õpilasi, ühtekokku 77 koolnoort. Kaheksateistkümnest etteastest koosnev kava algas 2.a klassis õppiva Annabeli lauluga. Laulu “Unenäoriik” saatis klaveril muusikaõpetaja Marje Tilk. Mudilaskoori esituses kõlanud laulu “Palvesse sean käed” saab loodetavasti kuulda uuesti juba lipu päeval toimuval kontserdil Sindi seltsimajas.

Loe edasi: Emadele, vanaemadele – neist endist ja üksnes neile

Otepääl etendatakse Eesti lipu sünnilugu

4. juunil 2019 möödub 135 aastat Eesti sini-must-valge lipu õnnistamisest Otepääl. Selleks puhuks tuuakse Otepää Linnamäel lavale Eesti lipu sünnilugu vabaõhuetendusega “Taevas, muld ja tulevik”.

Näitlejad Veikko Täär, Lauri Kink, Raivo Adlas, Rauno Kaibiainen ja lavastaja Peep Maasik on juba Otepääl. Foto Otepää Kultuurikeskused
Näitlejad Veikko Täär, Lauri Kink, Raivo Adlas, Rauno Kaibiainen ja lavastaja Peep Maasik on juba Otepääl. Foto: Otepää Kultuurikeskused

Erki Aule poolt kirjutatud näidend pealkirjaga “Taevas, muld ja tulevik”, jutustab pilte Eesti lipu ajaloost. Etenduses kulgeb paralleelselt mitu lugu, mis põhinevad Eesti ajaloo hetkedel. See lugu ei räägi ainult lipust vaid ka meist, meie rahvast – meie minevikust, olevikust ja tulevikust. Vabaõhuetenduse esinemispaigaks on valitud Otepää Linnamägi ja seda mitte juhuslikult – poole kilomeetri kaugusel on Otepää kirikumõis, kus õnnistati sisse Eesti lipp ning kus asub hetkel ka Eesti liputuba.

Idee algataja ja etenduse projektijuht Otepää Kultuurikeskuste loomejuht Merilin Kirbits sõnas, et teatris ei ole varasemalt Eesti lipu teemat sellisel määral puudutatud. „Soovime selle lavastusega tuletada meelde kogu Eesti rahvale meie lipu saamislugu ning teadvustada kui erilised me oleme kogu maailmas oma ainukese esimese alles oleva lipuga,“ ütles Merilin Kirbits. „Soovin näitlejana pöörata tähelepanu kodulinna Otepää rikkalikule kultuurikihile ja anda kultuurisõbrale põhjust meie kaunist linna külastada.“

Loe edasi: Otepääl etendatakse Eesti lipu sünnilugu

Pärnu muulidele pühendatud näitus klaasist kuubikus

Sel aastal möödub 150 aastat Pärnu muulide valmimisest. Tähistamaks muulide juubeliaastat, paigaldatakse 7. mail Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgale näitus „Pärnu Muulid 150“.

Näitus Pärnu Muulid 150 Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgale. Foto Urmas Saard
Näitus Pärnu “Muulid 150” Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Öösel tekivad kuubikusse visuaalid, mida päevavalguses näha ei saa.[/pullquote]Näitus seatakse üles üheksa ruutmeetri suurusesse klaasist kuubikusse, mis on valmistatud Art & Craft Productions OÜ poolt. „Tegemist on installatsioonnäitusega, mis annab ülevaate Pärnu muulide ajaloost ning legendist. Näituse üheks osaks on ka Pärnu muulidega postkaardid. Muulid on üks armastatumaid motiive Pärnu postkaartidel ja on põnev vaadata, milliseid sõnumeid on läbi aastate kaartidega saadetud,“ rääkis turismiarenduse peaspetsialist Orvika Reilend.

Näituse teeb eriliseks asjaolu, et tänu projektsioonile toimib see erinevates valgusrežiimides erinevalt. Öösel tekivad kuubikusse visuaalid, mida päevavalguses näha ei saa.

„Kindlasti on põhjust näitust külastada mitu korda, kuna tänu mitmekesistele efektidele on kogemus iga kord erinev,“ lisas Reilend.

Loe edasi: Pärnu muulidele pühendatud näitus klaasist kuubikus

Osvald Sasko 80

Talvepoolne aprill oli soe ja kohati kuum, suvepoolne mai on külmavõitu. Kõle tuul, vihm ja koguni lumelörts kipub elu häirima, aga ega suvi taeva jää. Kätte jõuab esmaspäev ja 6. mai, mille kohta üks sõpruskond teab, et see on nende mõttekaaslase Osvaldi sünnipäev, seekord koguni ümmargune 80.

Osvald Sasko Paide Vallimäel. Foto Urmas Saard
Osvald Sasko Paide Vallimäel. Foto: Urmas Saard

Kes on Osvald? Ta on tõeline eestlane, rahvuslane, vabadusvõitleja, kaitseliitlane, Pitka relvavend, soomepoiste, samuti Eesti ja Läti leegionäride sõber, poliitiliselt ekrelane. Ingerimaal eesti asunduses Slantsõ lähedal sündinud, vene koolis käinud, eestlaste, soomlaste jt. vähemusrahvuste massimõrvast kuulnud ja selle tagajärgedega kodukoha inimeste hulgas elanud. Koolipoisina tühermaalt Eesti Vabariigi kunagise riigipiiri lähedalt sinimustvalge piiritulba leidjana oli ta lähiajaloo tunnistaja. See ajaloojälg minevikust tekitas ümbruskonnas hirmu ja õudu – niisugune oli Eesti riigi sümboli mõju!

Noormehena jõudis Osvald isade maale. Siin lootis ta leida seda, millest ta oli venestuspoliitika tulemusena Ingerimaal ilma jäänud – eesti keel ja kultuur ning eestlus üldse. Eestis ei oodanud teda aga keegi. Šovinistliku rahvuspoliitika tulemusena oli Narva eestlastele lukku pandud, et lõhkuda idakaares eestluse vahitorn. Eestisse ta siiski jõudis, õppis keelt ja ametit, lõi perekonna ja seadis end siin sisse. Elutee tõi ta Tartusse.

Loe edasi: Osvald Sasko 80

Pärnu segakoor Endla tähistas seltsi 141. aastapäeva

Endla lauljad alustasid tänast päeva Pärnu Metsakalmistul mälestushetkega Herbert Pulga kalmul, edasi liiguti jalgratastel kesklinna suunal, peatuti ja lauldi mitmes kohas, suurem kontsert toimus Iseseisvuse väljakul.

Segakoor Endla tähistab Pärnus oma 141. aastapäeva. Foto Urmas Saard
Segakoor Endla tähistab Pärnus oma 141. aastapäeva. Foto: Urmas Saard

Herbert Pulk juhatas koori peadirigendina 30 aastat, tehes seda tänuväärset tööd alates Endla taasloomisest 1958. aastal. Kauaaegne dirigent lahkus mullu 27. mihklikuu päeval. Seepärast koguneti hommikul kella kümnest Metsakalmistule.

Raekülast pedaalis enamik koorirahvast jalgratastel kesklinna. Kellel ratast polnud, leidis liikumiseks mõne muu mooduse. Vanal turul üllatati inimesi minikontserdiga.

Loe edasi: Pärnu segakoor Endla tähistas seltsi 141. aastapäeva

Kevadpühal laulsid Sindi lapsed oma emadele

Jättes tänase Sindi laada omasoodu kulgema kogunesid Sindi lasteaia aiarühmade lapsed seltsimaja suurde saali, kus erinevas eas mudilased pühendasid uhkelt kõlanud kevadkontserdi emadele.

Sindi lasteia kevadpüha kontsert emadele. Foto Urmas Saard
Sindi lasteia kevadpüha kontsert emadele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Loomulikult ei jäänud direktorile alla ka õppealajuhataja, kes krimpleeniajastu moevoolu tutvustamisel pani endale selga tolle ajastu hõberebase kraega mantli[/pullquote]Saal oli puupüsti rahvast täis, osad kuulajad pidid kontserti seistes kuulama.

Kuigi kavas leidus mitmeid lugusid lasteaia juubelikontserdilt, oli igal rühmal ka siira sõnumiga laul just oma emmele ja memmele. Lasteaia 13 rühmast oli laval üheksa. „Sõimerühmad mängivad ja trallivad emmedega emadepäeva nädala eel ja järel,” osundas lasteaia muusikaõpetaja Ülle Ots. Kontserti juhtis Sindi gümnaasiumi õpilane Annabel Vilgats, kes rühmade lavale tulekut ja mahajuhatamist oma jutuga põnevamaks muutis. Lisaks lauludele ja tantsudele kõlasid kontserdil ka mitmed laste poolt esitatud luuletused, valik koostati emakeele päeval toimunud luulekonkursi parimatest paladest.

Loe edasi: Kevadpühal laulsid Sindi lapsed oma emadele

Marko Šorin: kõige sobivam aeg päev pärast jüripäeva Asutavast Kogust rääkimiseks

Kolmapäeval oli Sindi ajalooklubi teemaks Asutav Kogu ja Eesti Riigikogu. Ettekandega esines ja juhtis vestlust klubi oma liige Marko Šorin.

Marko Šorin. Foto Urmas Saard
Marko Šorin minemas Sindi muuseumis toimuvale ajalooklubi kogunemisele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]vaatamata küllaltki tuntavale revolutsioonilisele meelsusele mõistsid punased, et nad kuigi suurt toetust ei leia[/pullquote]Märtsis pensionile läinud Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend kutsus Markot juba mitu kuud tagasi meie seadusandliku kogu teemal rääkima. Aga Marko eelistas võimalike vääriti mõistmiste tõttu vastata kutsele pärast valimisi, sest kandideeris samal ajal riigikogusse. Ta on vähest aega asendusliikmena juba parlamendis töötanud (riigikogu liige 24. novembrist 2016 kuni 19. juuni 2017) ja ajalooklubi liikmed teda Toompealgi külastanud. Seetõttu oli teatavate kogemustega ja vahetuid muljeid omava mehe suust kuuldud jutt suuremat huvi pakkuv.

Marko tutvustas viis päeva varem Postimehe lisas avaldatud ajaloolase Jaak Valge artiklit „Asutav Kogu: vasakpoolne, rahvuslik ja demokratistlik”, mille päises rasvaselt trükitud nüüdse riigikogu liikme juhtmõte: „Parlamentarismi kogemust saja aasta eest kokku tulnud Asutava Kogu liikmetel nappis, see-eest oli teotahet palju ning toonased rahvaasemikud teadsid, et vanaviisi enam edasi ei saa.”

Loe edasi: Marko Šorin: kõige sobivam aeg päev pärast jüripäeva Asutavast Kogust rääkimiseks

Pala vabatahtlik tuletõrje sai kümneaastaseks

Tartumaal Peipsiääre vallas tegutsev mittetulundusühing Pala Tuletõrje Selts tähistas 12. aprillil Ranna rahvamajas meeleoluka koosviibimisega 10. sünnipäeva.

Pala päästjad ja nende sünnipäevakülalised. Foto Sirje Kalev
Pala päästjad ja nende sünnipäevakülalised. Foto: Sirje Kalev

Varem kuulus Pala komando Jõgeva Päästekomando alluvusse. 2009 aasta algul likvideeriti väiksemad komandod ja hakati looma vabatahtlikke tuletõrjeühinguid, mis asutati ka Palal.
Algul oli ühenduses kolm meest, kutselised päästjad Olev Peramets, Märt Tõnisson ja Raivo Bunder. Kokku on Pala Tuletõrje Selts koolitanud 11 vabatahtlikku päästjat.

„Pala Tuletõrje Selts paistab silma oma tegutsemistahte, abivalmiduse ja positiivse eluhoiaku suhtes. Rõõm tõdeda, et seltsi kuulub ka naisi ja teisigi pereliikmeid. Nii on mitu liiget ühenduse eestvedaja Olev Perametsa perest,” ütles sünnipäeva tähistamisel osalenud Jõgevamaa Päästepiirkonna juht Jüri Alandi. „Pala vabatahtlikud päästjad osalevad vajadusel ka Jõgevamaal puhkenud õnnetuste likvideerimisel,” lisas ta.

Samuti on Pala Tuletõrje Selts heaks abiliseks Anna Haava nimelisele Pala koolile. Nii ehitasid vabatahtlikud pritsumehed tänavu talvel õpilastele liuvälja.

Seltsi toetas varasematel aastatel Pala vald, praegu on koostööpartneriks Peipsiääre vald.

Jaan Lukas

Kullamaal läidetud märgutuli võeti vastu Pakamäe linnamäel

Jüripäeva eelõhtul, 22. aprillil tähistati maarahva tähtsaimat püha ja Asutava Kogu kokkutulemise sajandat aastapäeva üleriigilise Jüriöö märgutulede süütamisega. Pärnumaal kulges tänavune Jüriöö märgutulede eksperiment teekonnal Läänemaalt Pärnumaale. Tulemärguanne sai alguse Kullamaalt ja kandus üle Kurese külas asuvale pronksiaegsele Pakamäele.

Märgutuli Pakamäel. Foto Urmas Saard
Märgutuli Pakamäel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pärnumaal on alates aastast 2013 tähistatud Jüriöö ülestõusu aastapäeva tuleteate edastamise eksperimendiga[/pullquote]Kurese küla asub vähem kui tunni pikkuse bussisõidu kaugusel Pärnust, praeguses Lääneranna vallas. Pärnu muuseumi ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva ettevõtmisel kogunes eile enne päeva loojumist Kurese küla algustähise juurde üle poolesaja huvilise. Sealt jääb linnulennult umbes paar kilomeetrit Soontagana maalinnuseni. Aga suure seltskonna peatähelepanu keskendus esmalt Kurese loodushoiutalu pidajale Urmas Vahurile, kes seisis küla tutvustava stendi ees. Vähemalt 2500 aastat vana asum on praeguseks inimeste poolt mahajäetud. Küla taastaja Vahuri eestvedamisel on võsaraiumiste ja karjatamisega taastatud üks Mandri-Eesti väärtuslikumaid loopealseid. Hüljatud Kurese sumbküla endise peatänava ääres olevad paekivist piirdeaiad on samuti tema ettevõtmisel ja Euroopa Maaeluarengu Põllumajandusfondi rahastamise toetusel uuendatud. Eelmisel aastal rassis kiviaedike ladumisel kümmekond töölist.

Loe edasi: Kullamaal läidetud märgutuli võeti vastu Pakamäe linnamäel

Kuhjavere külaseltsile sooviti sünnipäevaks kuhjaga õnne

Möödunud laupäeval, 13. aprillil tähistas piduliku ja meeleoluka kokkusaamisega kahekümnendat aastapäeva Viljandimaal Põhja-Sakala vallas tegutsev mittetulundusühing Kuhjavere külaselts.

Tänukirja saab Kuhjavere Külaseltsi tegus liige Airi Käo. Foto Marko Vilu
Tänukirja saab Kuhjavere Külaseltsi tegus liige Airi Käo. Foto: Marko Vilu

Külamajja oli kogunenud külalisi nelikümmend ja nii lähemalt kui kaugemalt, sest oma mõtete ja tegude poolest on Kuhjavere külaselts kogu Eestis tuntud kogukonnaühendus. Väikese kogukonna külamaja sai parasjagu rahvast täis.

Muusikalise sissejuhatuse tegi Kuhjavere külaseltsi aastapäevapeole Kandlemees Sander (Sander Karu) Tartust. Tema tervitusloos olid ka laulusõnad „Tere, tere, Kuhjavere pere …“ Kokkupuude pillimehega oli esmakordne ja külavanem Romeo Mukk arvas, et kandlemuusika pole meie külamajas veel kõlanud ja muusikat seltsi sünnipäevale sooviti.

„Meie seltsi loomine sai teoks uudsete ideede levimise ajal külaliikumises, kus väga palju juhtuma ja toimuma hakkas“, meenutas tagasivaates Urve Mukk. Ülevaadet illustreerisid fotod alates aastast 1999, rohkesti lisandus alates 2005. aastast toimuvatest Kuhjavere külateatrite festivalist ja selle kauaaegsest patroonist teatrimees Kalju Komissarovist, paiga tunnustamisest Eestimaa Aasta Küla 2007 tiitliga, Eesti Vabariigi presidentide Arnold Rüütli ja Toomas Hendrik Ilvese külakäikudest Kuhjaveresse, külamaja valmimisest, Kuhjavere Aasta tegijate välja kuulutamisest Eesti iseseisvuspäevale pühendatud külavanema vastuvõttudel, talgutest, õpitubadest jne. Ühel pildil oli näiteks ühise ettevõtmisena Parika Väikejärve äärde ehitatud laudtee 2002. aastal, partneriteks olid siis Aimla metskond ja Olustvere vallavalitsus ning rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Loe edasi: Kuhjavere külaseltsile sooviti sünnipäevaks kuhjaga õnne

Jaan Kalbus jutustas oma vanaisast Tõnis Kalbusest

Asutava Kogu liikme ning Eesti Vabariigi sise- ja kohtuministri Tõnis Kalbuse auks avati 5. aprillil Pärnumaal Tori valla Oore küla Kõveroja talu õueväravas asuval rändrahnul mälestustahvel. Pidulikul sündmusel võttis veidi pikemalt sõna riigimehe pojapoeg Jaan Kalbus, kes avas oma vanaisa eluloost olulisi lehekülgi.

Jaan Kalbus, Tõnis Kalbuse pojapoeg, oma vanaisa mälestustahvli avamisel. Foto Urmas Saard
Jaan Kalbus, Tõnis Kalbuse pojapoeg, oma vanaisa mälestustahvli avamisel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tänan kõiki siiatulnuid vanaisa Tõnise mälestuse austamise eest, mis on muutnud tänase päeva veel päikselisemaks[/pullquote]Tõnis Kalbus sündis 4. detsembril 1880. aastal Kõveroja talus Tori vallas Pärnumaal. Tema vanemad olid vabadik-müürsepp Jaan Kalbus ja Mari (Kask). Hariduse omandas ta Tori-Selja vallakoolis aastatel 1890-1893 ja Tori kihelkonnakoolis 1893-1896. 1909. aasta kevadel sooritas ta küpsuseksami Pärnu poeglaste gümnaasiumi juures ja õppis selle järel Moskva ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas 1913. aastal I järgu diplomiga.

Tõnis abiellus 1911. aastal Salme Sophie Kollistiga (sündinud 1884. a.). Sellest abielust sündisid perre pojad Arvo 1913. aastal ja Endel 1914. aastal ning tütar Juta 1920. aastal.

Loe edasi: Jaan Kalbus jutustas oma vanaisast Tõnis Kalbusest

Pärnu päeva ametliku jätkupäeva kontsert Raeküla Vanakooli keskuses

Sadakond fotot

Enam kui paari tunni pikkusel ja ilma vaheajata kontserdil oli kahe kuraditosina jagu etteasteid, esinejateks Raeküla Vanakooli keskuses harjutamas käivad lauljad, muusikud ja tantsijad.

Pärnu päeva kontsert Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard
Pärnu päeva kontsert Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Keskuse juhataja Piia Karro-Selg meenutas, et esmakordselt tähistati Pärnu päeva 2011. aasta esimesel ülestõusmispühal, 24. aprillil. Sellega pühitseti linna 760. aastapäeva. Kahel esimesel aastal peetigi Pärnu päeva ülestõusmispühal, sest just tollel päeval, anno Domini 1265 andis Saksa ordu Liivimaa haru meister Conrad v. Mandern välja privileegi, millega kinkis linnale maa lossi ees jõest mereni, kuni Reiu suudmeni. Hiljem loobuti liikuvast pühast ja alates Issanda aastast 2014 määrati Pärnu päevaks 5. aprill. Kui tähtpäev satub argipäevale, siis tähistatakse Pärnu linna päeva 5. aprillile järgneval laupäeval. „Meie oleme otsustanud mitte konkureerida samal päeval suure Pärnu tegemistega ja nii tähistame Pärnu päeva täiesti ametliku jätkupäevana pühapäeval,” selgitas Karro-Selg.

Loe edasi: Pärnu päeva ametliku jätkupäeva kontsert Raeküla Vanakooli keskuses

Fotogalerii: Pärnu päeva üks osa möödus Sinilillejooksul ja Keskväljakul

Tänasel Pärnu päeval starditi Venuse bastioni kõrvalt heategevuslikule Sinilillejooksule. Üldarvestuses läbis 3,2 kilomeetri pikkuse jooksuraja võitjana Martin Tarkpea, kelle ajaks mõõdeti 10.20, naistest oli ajaga 11.24 kiireim Anu Teppo.

Tänavune Sinilillejooks avati Pärnus. Foto Urmas Saard
Tänavune Sinilillejooks avati Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sinilillekampaaniat avades ütles Kaitseväe asejuhataja kindralmajor Indrek Sirel, et toetust on tunda iga päev.[/pullquote]Sinilillejooksu distantsiks valitud 3,2 kilomeetrit on kaitseväelaste üldfüüsilise katse kohustusliku jooksu osa, milles võisid kõik soovijad ennast proovile panna. Lisaks jooksmisele tuli sooritada istessetõuse ja kätekõverdusi.

Vallikääru piirkonnas läbiviidud Sinilillejooksuga avati Pärnus kuues sinilillekampaania “Anname au!”. Sellega kutsuti üles kandma sinilillemärki, et toetada Kaitseliidu ja Kaitseväe veterane. Annetusi kogutakse vigastatud veteranide, nende lähedaste, aga ka üldisemalt tervishoiu ja spordi hüvanguks. Sinilillesümboolika müügituluga toetatakse Lõuna-Eesti Haigla SA taastusravi seadmete soetamist ja MTÜ Peaasjade vaimse tervise edendamist, samuti aidatakse Võru linnal rajada välijõusaali, invaspordi liidul korraldada istevõrkpalli treeninguid ja osaleda võistlustel.

Loe edasi: Fotogalerii: Pärnu päeva üks osa möödus Sinilillejooksul ja Keskväljakul

Piltuudis: Asutava Kogu liiget Theodor Pooli mälestati tema sünnipaigas

Täna keskpäeva paiku külastasid riigikogu liige Andres Metsoja, Tori vallavanem Lauri Luur, Tori muuseumi juhataja Lea Puust, Tori raamatukogu juhataja Aita Puust, Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust, Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees, Memento esindaja Peep Varju ja mõned ajakirjanikud Piistaojal asuvat Theodor Pooli talu, et mäletada Tori vallast pärit Asutava Kogu liiget.

Lillepärg ja küünal Tori vallalt Theodor Pooli mälestuseks. Foto Urmas Saard
Lillepärg ja küünal Tori vallalt Theodor Pooli mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Oma isalt päranduseks saadud Piistaoja talu oli Theodor Pooli eluajal paik, mida käidi uudistamas ja kus õpiti eesrindlikku põllumajandust. Praegu on peahoone paraaduksest mõlemale poolele seinale kinnitatud kaks mälestustahvlit: Piistaoja talu peremehele Theodor Poolile ja tema töö jätkajale Edgar Keevallikule. Aita Puust jutustas veidi põhjalikumalt põllumajandusteadlase elust, ametitest Pärnu maavanemana ja põllutööministrina. Theodor Pool oli hingelt talupidaja, tõuaretaja ja karjakasvataja, aga samavõrd ka hinnatud ning haritud poliitik, Eesti Vabariigi esimese maareformi eestvedaja.

Sõna võtsid ka Lea Puust, Metsoja, Luur, Varju. Süütati küünlad ja asetasid need ukse ette. Theodor Pool hukati 1942. aastal Sverdlovskis.

Urmas Saard

Mine edasi pildigaleriile ↓

Loe edasi: Piltuudis: Asutava Kogu liiget Theodor Pooli mälestati tema sünnipaigas

Sindi gümnaasium austas oma vilistlast ja teisi Tori vallast pärit Asutava Kogu liikmeid

Vaata pildigaleriid

Sindis austati meenutuste kildudega nelja praegusest Tori vallast pärit Asutava Kogu liiget. Kogunemisel Julius Friedrich Seljamaa monumendi juures osalesid sajad Sindi gümnaasiumi õpilased ja nende õpetajad, samuti Sindi Naisliidu ja Sindi ajalooklubi liikmed, riigikogu liige, Tori vallavanem ja teised.

Julius Friedrich Seljamaa, Asutava Kogu esimene abiesimees. Foto Urmas Saard
Julius Friedrich Seljamaa, Asutava Kogu esimene abiesimees. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi esindus ja Tori vallavanem Lauri Luur Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi juures. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi esindus ja Tori vallavanem Lauri Luur Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi juures. Foto: Urmas Saard

Täna, mõned minutid enne ühteist sammusid kümnete sinimustvalgete kandelippude lehvides Eesti lipu seltsi noored abilised, Sindi gümnaasiumi õpilased, oma koolimaja esisele väljakule. Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup asetas Seljamaa mälestusmärgi ette põleva küünla. Piduliku auavalduse alguses lauldi ühiselt Eesti hümni. Päeva ajaloolist tähendust selgitas Sindi gümnaasiumi õpetaja Lembit Roosimäe.

Asutav Kogu

Eesti esimese parlamendi rahvaesindajate valimised toimusid täpselt 100 aastat tagasi kolmel päeval – 5.-7. aprillil 1919. Rahvas andis oma hääle kandidaatidele sõjaseisukorra ajal, kui käis Vabadussõda, aga vaenlane oli juba Eesti pinnalt välja tõrjutud. Valimistel osales 80% valimisealistest kodanikest, kandideeris 10 erakonda või rühma. Ülekaaluka võidu said vasakpoolsed: sotsiaaldemokraadid 33 % ja Tööerakond 25.1 %. Kohti oli Asutavas Kogus 120. Esimeheks valiti sots August Rei, esimeseks abiesimeheks tööerakondlane, Sindist pärit Julius Friedrich Seljamaa.

Loe edasi: Sindi gümnaasium austas oma vilistlast ja teisi Tori vallast pärit Asutava Kogu liikmeid