põllumajandus

Parimatele põllumeestele jagati pühade eel teenetemärke

mark — Meenutus parimate põllumeeste tunnustuürituselt.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis riigipüha eel ministeeriumis Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval aktusel kätte 23 teenetemärki, tunnustamaks 2010. aasta põllumehi.

Kuldse teenetemärgi sai Roomas Maailma Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juures töötav Ruve Šank.

Hõbedase teenetemärgi pälvisid:
Marje Aid – kalakasvatuse spetsialist
Madis Ajaots- agronoom, Rannu Seeme OÜ ja Pilsu talu juhataja, Aasta Põllumees 2010
Arnold Kimber- endine Leivaliidu president
Arvo Kuutok- Takkasaare talu peremees, Aasta Põllumees 2005
Lempo Must – teraviljakasvataja ning piima- ja lihatootja Võrumaalt, kohaliku külaelu edendaja
Aivar Pikkmets- Mättikku talu peremees, aktiivne mahepõllumajanduse propageerija
Sirje Potisepp- Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja, tootekonkurssi “Parim Eesti toiduaine” ja kampaania “Märka lipu märki” eestvedaja
Andrus Puksov – linnu- ja teraviljakasvatusega tegeleva OÜ SANLIND juhataja
Tõnu Rahula – Raikküla Farmer OÜ juhataja
Jüri Roots – Eesti Maaülikooli vanemspetsialist, põllumajandusinformaatika koolkonna rajaja
Toivo Univer – aiandusteadlane, põllumjajandusteaduste kandidaat
Arvo Veidenberg – Pajumäe mahetalu peremees
Elvi Viira – MTÜ Saaremaa Kodukant looja ja koordinaator, kohaliku külaelu edendaja

Sinine teenetemärk:
Malle Järvan- Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur, põllumajandusteaduste doktor
Linda Latt – Põllumajandusameti peainspektor seemnete sertifitseerimise valdkonnas
Mait Must – Põllumajandusameti peaspetsialist maaparanduse valdkonnas
Enel Niin –Veterinaar-ja Toiduameti osakonnajuhataja, metsloomade vaktsineerimise projektijuht
Merli Sild – Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor, mitmete tunnustust pälvinud põllumajandusalaste püsinäituste eestvedaja
Tõnu Taat – põllumajandusministeeriumi maaettevõtlusbüroo peaspetsialist
Valli Tamm – põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist
Tea Tuulberg – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti regioonide osakonna juhataja
Mart Uba – Jõudluskontrolli Keskuse biomeetria sektori juhataja, piimaveiste geneetilise hindamise ideoloog ning lammaste geneetilise hindamise süsteemi käivitaja Eestis

Maaelu Edendamise Sihtasutus valis 2010. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks Avo Samarüüteli OÜst Männiku Piim Tartumaalt ja 2010. aasta parimaks lihaveisekarjakasvatajaks Margus Keldo Tsura Talu OÜst Valgamaalt.

Allikas: põllumajandusministeerium

Söödävili läbi!

«Kulõ, kas ma või sullõ tuvva 20 põrsast? Rahha ei taha, mul olõ-i näid inämb minka süütä!» kõlist’ ilda aigu üts väiku Võromaa tsiakasvataja tõsõlõ. «Kos sa hukah, kost ma tuu söödä võta?!» hiitü tõnõ ja kaup jäigi katski.

«Nii korgõt söödävilä hinda ei olõki nännü! Ja kõgõ hullõmb – tuud ei olõ Eestimaalt inämb saia, mõni ütsik viil müü!» ütles murõligult Peri POÜ juht Kongo Kalmer. Tuu tähendäs, et ku eläjäpidäjäl om söödävili läbi, sõs om parhilla murõ suur. Suurõl Peri POÜl om õnnõs vilävaru olõman, 530 eläjät ja 120 000 kanna nälgä ei jää.

Et kõgõ inämb söödävillä kulus tsiko süütmises, sõs ommaki parhilla kõgõ suurõmban hädän tsiakasvataja. «Ku võtat aolehe valla, sõs kõgõ põhilidsõmb ostukuulutus põllumajandusõ poolõ päält om terävili,» ütles vana Võromaa üts suurõmbit tsiakasvatajit, Navi külä Jaagumäe talo peremiis Timmi Mart. «A kes tsiku ostõdu viläga süüt, saa lihamüügist tagasi õnnõ söödä hinna, kõik muu – eelektri, kütus, palga – tuutva kahjumit.»

Et Timmi kasvatas umalõ tsiakar’alõ (laudan kõrraga 2000 tsia ümbre) söödävilä esi ja tuud jääs eski 600–700 tonni perrä, sõs timä kurta ei saa. A väega kipõstõ tä villä müümä kah ei torma: hind nõsõs viilgi. Loe edasi: Söödävili läbi!

Saaremaa Piimatööstus suurendas juustueksporti üle 60%

Juustu- ja võitootja Saaremaa Piimatööstus suurendas eksporditavat juustukogust 2009. aasta 789 tonnilt 2010. aasta 1275 tonnile, see teeb
ekspordi mahuliseks juurdekasvuks 62%. Ettevõtte rahalisest käibest moodustas eksport 28 %.

Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Andi Saagpakk näeb ekspordi kasvu peapõhjust Venemaa tarbijate huvi suurenemises Eesti piimatoodete vastu. 90% Venemaale eksporditavast juustust on Saare leet.
Saaremaa Piimatööstus on Eesti kaasaegseima sisseseadega juustutootja, mille säilitus- ja lisaainevaba toodang kannab märki Puhas Toode. Enamik piimast varutakse Saaremaalt. Ettevõte kuulub 65 ühistu liikmele ja annab tööd 94 inimesele.

Ilomäe kapsta sõitva Saksamaalõ

Trolla pere — Troll'a Jaanus, Jaana ja latsõ. Foto: Uma Leht

«Kapstit tulõ praati kimmähe tsiarasvaga!» tiid Võro valla Navi külä Ilomäe talo peremiis Troll’a Jaanus (35) häste, kuis hapnist kapstist hää praadikapsta saava. Või-olla nii kimmäs hää maigu nõudminõ tõigi talo kapstilõ Uma Meki suurlaada pääpreemiä ja avvohinnasõidu Saksamaalõ Grüne Woche söögilaada pääle.

«Et Uma Meki suurlaada pääl nii kõvastõ ostõti ja tuu preemiä saimi, tuu oll’ suur üllätüs,» kõnõlõs Ilomäe talo pernaanõ Troll’a Jaana (36). «Mul jäi päävä lõpus sälg haigõs ja tuud es jõvvaki kaia, midä tõsõ möivä!» Saksamaalõ sõit Ilomäe talo preemiäkapstit näütämä ja mekmises pakma kah vast iks timä: Jaanussõl jää-i talotüü mant säänest aigu.

Jaanus rehkendäs, et täl saa joba 22 aastakka kapstakasvataja ammõtit. «Naksi talopidäjäs 13aastadsõlt, ku uma edimädse kapsta maaha panni,» seletäs tä. «Meil oll’ üts kõva naabrimiis, kiä kasvat’ kapstit ja möi näid sis hapnõst pääst Vinnemaalõ maaha. Ma kai, et kõva äri ja naksi kah ummi kapstit maaha pandma!»
Loe edasi: Ilomäe kapsta sõitva Saksamaalõ

Haanja vald selgitab välja parima ettevõtja ja põllumehe

Haanja vallavalitsus kuulutab välja konkursi “Haanja valla ettevõtja 2010” ja “Haanja valla põllumees 2010.” Vallavalitsus ootab kirjalikke ettepanekuid parima ettevõtja ja põllumehe väljaselgitamiseks. Ettepanek koos põhjendusega palutakse saata Haanja vallavalitsusele hiljemalt 5. jaanuariks 2011 aadressil Haanja küla, 65101 Võrumaa või e-posti aadressil vald@haanja.ee.

Hart: miks USA põllumehed GMO-sid kasvatavad?

Michael Hart on inglise tavapõllumees, kes kasvatab lambaid ja lihaveiseid Cornwall´is, Inglismaa edelaosas.

Debatt geneetiliselt muundatud organismide (GMO) üle on Suurbritannias olnud pikk ja äge ja infot on tulnud nii ühelt kui teiselt poolt. Nii on vahel olnud keeruline aru saada, mis on fakt, mis on müüt ja mis on lihtsalt kellegi isiklik hinnang.

Kõige suuremat arusaamatust on aga kõikides debattides alati tekitanud küsimus: kui GMO-dega on nii palju probleeme ja on koguni gruppe, kes väidavad, et ka majanduslikult ei ole GMO-d oluliselt kasumlikumad, miks siis USA põllumehed neid kasvatavad?

Kuulates erinevaid osapooli – poliitikuid, keskkonnakaitsjaid, firmade esindajaid – ja püüdes nende jutust pilti kokku panna, otsustas Michael Hart lõpuks ise USA-sse minna ja asja otseallikast – sealsete põllumeeste käest – uurida. Uurimise käigus otsustas ta kogetu ka videolindile dokumenteerida.

Eesti Rohelisel Liikumine kutsus Michael Hart’i Eestisse oma kogemustest rääkima ja teda saab kuulata reedel, 10. dets 2010, Tartus, Väikeses Vanemuise ovaalsaalis.

Michael Hart teeb ka lühema ettekande samas kohas toimuval põllumajanduskonverentsil kl 15.55, põhjalikumalt räägib ta aga järelüritusel kell 17.30-19.30.

Kuna jutu kõrvale pakutakse ka mahesuupisteid, siis palutakse registreeruda aadressil nastja@elfond.ee või telefonil 51 32 891. Üritus on tõlkega.

Riigi maad harivad põllumehed saavad sellele eelisostuõiguse

Valitsus toetas põllumajandusministeeriumi ettepanekut, mis annab ajutise maakasutuse lepingu alusel riigi maad harivatele põllumeestele sellele maale eelisostuõiguse.

Praegu on erinevate põllumajandustootjate kasutuses ligi 25 000 hektarit sellist riigi maad, millest suurele osale makstakse ka ühist pindalatoetust. Maa müügi korral peavad senise korra järgi seda aastaid harinud põllumehed konkureerima teiste ostuhuvilistega tavakorras.
Eelisostuõiguse kehtestamine mõistlik, sest riigile see rahalist kaotust ei tähenda.

Allikas: põllumajandusministeerium

Briti talunikud kardavad lumetorme

Suur lumesadu üle Inglismaa pani sealsed talunikud kartma veel üht külmalainet pärast eelmist aastat, mis koos lumega tekitas miljonitesse küündiva kahju põllumajandushoonetele.

Peaaegu kogu Suurbritannia saart kattev lumesadu on varaseim pärast 1993. aastat. Teed on suletud Šotimaal ja Põhja-Inglismaal, lumekihi paksus on kohati 15 tolli.

Wales on praegu üks külmemaid piirkondi. Temperatuuri mõõdeti Lysdinami lähedal Powys – 17.3 kraadi Celsiuse järgi. Ilmateate järgi võib temperatuur mõnes Šotimaa osas langeda alla kahekümne külmapügala.

Need teated meenutavad eelmist talve, kui suur lumi üle Suurbritannia tõstis loomade
suremust, hoonete kahjustusi, piimaautod ei saanud taludes piima järel käia. Talunikele mõjus see rängalt.

John Merver, peakarjakasvatuse nõustaja rahvuslikus farmerite ühingus (NFU) ütles: “Eelmisel aastal saime tunda, et külm põhjustas suuri probleeme talunikele üle Inglismaa.
Sel nädalal maha sadanud lumeks oleksime saanud valmistuda”

”Põhiline, millele talunikud peaksid mõtlema, on see, et kas neil on piisavalt sööta ja kas
neil on piisavalt kütust,” lisas Merver. “Kana- ja piimakarjapidajad peaksid olema samuti valmistunud selleks, et kokkuostjad ei saa nende farmi järele tulla. Kõrgete söödahindade juures kardavad põllumehed veel üht külma talve ja see tekitaks neile suuri kaotusi.”

Rahvusliku farmerite ühingu Šotimaa pressiesindaja ütles: “Pärast eelmise aasta
kohutavat talve on inimesed endiselt toibumas ulatuslike kahjumite aruannetest ning taluhoonete kahjudest. Sööt on praegu kallis ja selle üle võib muret tunda. Heinakulud on Šotimaal põhiline probleem, see on väga hirmutav ja väga kallis ning mõni peab selleta läbi ajama. Niisiis kui tuleb jälle ”korralik” talv, on väga paljdu talunikud väga raskes seisus.”

Kim Innes, kes majandab Deskie farmis Kirde-Šotimaal omab mälestusi eelmise aasta arktilisest lumetuisust ja on juba sel nädalal lumesadu kohanud. Ta kardab, et paari nädala
pärast on eelmise aasta mured tagasi.

”Eelmine aasta hakkas lund sadama 18. detsembril ja see püsis märtsini. Me oleme praegu
lammastega poole peal ja juba on neli tolli lund maas ja palju voonakesi on juba hukkunud.”

Samuti on meil tõsiseid kahjustusi mõnedel hoonetel. Tavaliselt puhub tuul lume katuselt ära, aga eelmisel aastal polnud meil tuult, seega hoonete katused langesid sisse ja lõpuks
me pidime osa lambaid lahti päästma. Mõne hoone parandamist ei olnud mõtet ette võtta, seega oli see meile suur löök.”

Peale lume on Suurbritannia märg suvi ja hilinenud saagikoristus tekitanud probleeme ja lume all on ligi 10 aakrit koristamata kaera, see jätab lambad nimekirjas tagaotsa. Samuti kurdetakse vihmasest suvest tingitud halba silokvaliteeti.

Halvad mälestused faktides

Suurbritannia rekordkülm talv (2009/2010) koos nädalatepikkuse lume ja jääga.

Rahvuslik farmerite ühing teatas, et 63 protsenti tõusis halva ilma tõttu õnnetuste arv;
Šotimaal varises kokku ligi 3000 farmihoonet, mille tõttu oli Šoti valitsusel vaja kahjustuste likvideerimiseks välja jagada 3 miljoni naela ulatuses hädaabiraha;
Staffordshire lähedal olid farmerid sunnitud võtma kaalikaid kahe jala sügavuselt lumest, et saaks salved jõuludeks täis;
Piimakarjapidajad olid sunnitud mõnes paksu lumega piirkonnas piima rentslisse valama, kuigi piimaautod pingutasid, et farmidesse jõuda;
Keskkonnaagentuur oli sunnitud lõdvendama reegleid, mis keelasid piima valada külmunud pinnasele;
Sööda kohalevedamisautod olid hädas teele pääsemisega, samal ajal ei saanud mõned farmerid traktoreid kasutada, sest diiselkütus hakkas külmaga hanguma. Sööta tuli käsitsi ette kanda.

Allikas: www.farmersguardian.com

Tõlkis Henn-Hillar Kalkun

Põllupidajad ootavad tänasest pindalatoetuste laekumist

Alates 1. detsembrist laekub PRIA põllumeestest klientide kontodele ühtne pindalatoetus. Koos tänavuse põllumajanduskultuuride ja heinaseemne täiendava otsetoetusega ulatub pindalatoetuste summa 1,34 miljardi kroonini.

Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud nii toetusesaajate arv, kõigi toetuste ühikumäärad kui ka põllumaa pindala. Toetusesaajaid on üle 200 mullusest rohkem, põllumajanduslikus kasutuses oleva maa pindala ligi 16 000 ha suurem ning toetuste üldsumma 0,2 miljardi võrra tõusnud.

Pindalapõhiseid otsetoetusi makstakse põllumeestele selleks, et toetada põllumajandustootmise jätkamist ning osaliselt hüvitada kulutusi, mis tehtud maa harimiseks ja heas põllumajanduslikus korras pidamiseks.

Allikas: PRIA

Pahklas tuleb sotsiaalse talupidamise ümarlaud

8. detsembril toimub Pahkla Camphilli külas sotsiaalse talupidamise ümarlaud. Ettevõtmise eestvedajaks on Eesti maaeluvõrgustik koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga.

Sotsiaalne talupidamine on uuenduslik lähenemine, mis kätkeb endas kahte peamist mõistet: põllumajanduse mitmekesistamine ja kogukonnapõhine sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalne talupidamine võib hõlmata kõiki põllumajanduslikke tegevusi, nii taime- kui ka loomakasvatustegevusi koos sotsiaalteenustega näiteks taastusravi, sotsiaalne kaasamine, puuetega inimeste tööhõive jms.

Sotsiaalse talupidamise sihtrühm võib olla nii füüsilise kui ka vaimse puudega inimesed, narko- ja alkoholi taastusravi saajad, hüperaktiivsed lapsed, pikaajalised töötud (heitunud) jt. Peamiseks sotsiaalse talupidamise eeliseks eelnimetatud tegevustes on nende kaasamine põllumajanduslikku tegevusse, st töö taimede ja loomadega.

Pahkla Camphilli Küla rajati 1992.aastal intellektipuuetega noorte elu korraldamiseks. See on osa ülemaailmsest Camphilli liikumisest, mis sai alguse 1939.aastal Šotimaal Karl Königi (1902 – 1966) juhtimisel. Camphilli liikumise eesmärk on luua kogukondi, kus erivajadustega inimesed saavad elada, õppida ja töötada üheskoos teistega sotsiaalselt tervetes, vastastikusel lugupidamisel põhinevates suhetes.

Tänaseks on üle kogu maailma sadakond Camphilli keskust, kõik pühendunud tervisliku sotsiaalse elu korraldamisele kogukondades, mis hõlmavad lapsi, noorukeid, täiskasvanuid ja vanureid. Camphill on inspireeritud austria filosoofi ja haridustegelase Rudolf Steineri (1861-1925) kristlikest ideaalidest ja põhineb iga inimese vaimse ainukordsuse tunnustamisel, sõltumata tema puudest, usust, rahvusest või rassist.

Ümarlaua ajakava vaata siit ja Pahkla Camphilli küla kohta loe lähemalt siit.

Allikas: maainfo.ee, pahklack.org

Moostes anti üle pääsukese- ja ristikumärgi tunnistused

12. novembri õhtul toimus Põlvamaal Moostes lõikuspidu, kus Põllumajandus-Kaubanduskoda andis pidulikult üle tunnistused Tunnustatud Maitse (ristikumärk) ja Tunnustatud Eesti Maitse (pääsukesemärk) märgi pälvinud toodete tootjatele. Tänavu märgi saanud tooted võivad seda kanda 2011. aasta lõpuni.

Pääsukesemärk (Tunnustatud Eesti Maitse) antakse kvaliteetsetele, kodumaisest põhitoorainest Eestis valmistatud toodetele. Ristikumärk (Tunnustatud Maitse) antakse kvaliteetsele tootele, toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei kontrollita.

Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärk 2010

Lihatooted: AS Tartu Agro Rahinge Lihatööstus: poolsuitsuvorst Sealihavorst.
Piimatooted: PÜ E-Piim: Harmony Südamejuust, Koore juust, Eesti või; AS Maag Piimatööstus: Farmi Pastöriseeritud joogipiim, rasva 2,5%; AS Valio Eesti: Jogurtimaius suurte ploomitükkidega, Jogurtimaius suurte kirsitükkidega, Jogurtimaius mustika-maasika, Maasika jogurtimaius.
Pagari- ja kondiitritooted: AS Lõuna Pagarid: Värska Tummõ leib; AS Eesti Pagar: Rehe rukkileib (vormileib), Rehe rukkileib (põrandaleib), Cristella kohupiimasaiake 400 g/ Cheescake pastry, Cristella lihapirukas 400 g/Meat pastry; AS Kalev Chocolate Factory: Vilma küpsisepulber piimašokolaadipisaratega.
Kalatooted: DGM Shipping AS: Räimerümbad külmutatatud, Anšoovis oliivõlis, Balti vürtsikilud, Vürtsikilu fileed.
Alkohoolsed joogid: AS Liviko: Maarahva viin.

Tunnustatud Maitse ristikumärk 2010

Pagari- ja kondiitritooted: AS Kalev Chocolate Factory: Kalev Désirée piimašokolaad Caffé Latte maitselise täidisega, Kalev Désirée tume šokolaad espressomaitselise täidisega, Maiuspala pralineekompvek; OÜ Pagaripoisid: Singi-juustumuffin, Tort Cheescake; TÜ Šeiker Pai Pagar: Kihiline šokolaadimaitseline küpsis.

Allikas: agri.ee

Eesti kõige läänemeresõbralikum talu on
Tartumaa marjakasvataja Toomas Jaadlal

Sel aastal võitis läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkursi Eesti vooru Toomas Jaadla, kes pälvis auhinna pinnase erosiooni vältimise eest mahajäetud turbaväljadel, olles sinna rajanud jõhvika- ja mustikapõllud.

Jaadla on esimene talunik Euroopas, kes sellise lahenduse välja töötas ja kasutusele võttis.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Eesti talupidajate keskliiduga (ETKL) aitavad kaasa Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemeremaade talunike keskkonnafoorumi (BFFE) algatatud võistluses, mille eesmärgiks on leida parimaid “Läänemerele sõbralikke” põllumajanduspraktikaid – praktikaid, mis vähendavad põllumajandusest tulenevat Läänemere saastekoormust – ja tunnustada talunikke, kes edendavad innovatiivseid saastekoormuse vähendamise meetmeid oma taludes.

ELFi ekspert Kristjan Piirimäe: “Põllumajandus on suurim reostusallikas nii Läänemere kui ka Eesti siseveekogude puhul. Samas, tänu põllumeestele on meil igapäevane leib laual. Seetõttu on oluline tunnustada just neid põllumehi, kes suudavad lisaks kõigele muule ka keskkonda kaitsta.”

“Läänemere aasta põllumajandustootja” rahvusvahelist konkurssi toetab Swedbank ja võitjale on määratud auhinnaks 10000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.

Läänemere aasta põllumajandustootja 2010 valimine toimub teist aastat. Swedbanki põllumajandussektori juhi Meelis Annuse sõnul on põllumajandus Eesti riigile strateegiliselt oluline, kuna selle kaudu jõuab meie toidulauale Eesti toit.

Allikas: ELF

DemoFarmi projektis osalejad tutvusid
Lõuna-Eesti taludega

18.-19. oktoobril toimus kahepäevane keskkonnahoidlike põllumajandusviiside koostöövõrgustiku DemoFarm seminar-väljasõit nelja Lõuna-Eesti tallu.

Osalesid eksperdid ja talunikud kõigist võrgustikus osalevatest Eesti taludest, üritusel jagati kogemusi ja eksperdid tutvustasid soovituslikke agendasid taludele. Esimesel õppepäeval külastati Põlva-, Valga- ja Võrumaal asuvaid talusid.

Taludes puututi kokku järgmiste teemade ja küsimustega:

1. Kas massiline mahetootmine on võimalik ka kurgikasvatuses? On see ka majanduslikult mõtekas? Kokkuostjad ei osta mahekurki kõrgema hinnaga, kahjurid söövad mürgitamata taimi rohkem. Kanarik-Jakobi talu Põhitegevuseks kurgi- ja lambakasvatus.

2. Loodav ökoküla ütleb lahti globaliseerumisest ja tehnoloogiasõltuvusest. OÜ Koivakonnu. Lihaveised lageda taeva all Koiva jõe kaldal, plaanis ka ökoküla rajamine.

3. Aita kaasa mõelda säästva energialahenduse leidmisel. Praegu on turistide majutushoone elektriküttel, seal oleks vaja leida säästvam lahendus. Väike-Nakatu talu – turismitalu, ka lihaveised.

4. Kas õnnestub veenda inimesi maksma toidu tervislikkuse eest? Mahetoidu ostjaid on kriitiliselt vähe. Alt-Lauri ökotalu juhib mahekaupade ühisturustust, kasvatades ka ise maheköögivilja. Perenaine Kaja Kesküla sai möödunud aastal Eesti ettevõtliku naise tiitli. Talu asub Rõuge lähedal, talu aita on rajatud mahekaupade pood, kus müüakse mahedat toidukaupa.

Lisaks projektijuht Teet Eomäele osalesid õppekäigul Eestimaa Looduse Fondi eksperdid Kristjan Piirimäe (PhD keskkonnatehnika, on projekti keskkonnaekspert, kelle ülesandeks on väärtustada ja kasvatada talude looduskapitali) ja Margo Mansberg (projekti kaasatud põllumajandusekspert, kes on pikaajaliste kogemustega mahepõllumajandusnõustaja.)

Kümne Eestist DemoFarmi projektis osaleva talu või ettevõtte hulgas on nii mahedaid kui ka tavatootjaid, nii suurettevõtteid kui ka vaid lisasissetulekut andvaid majapidamisi. Ka toodete profiili poolest on võrgustik mitmekesine: on lamba-, piima-, liha-, teravilja-, kui ka köögiviljakasvatajaid. Pajumäe talu on maheda piimatootmise kõrvale loonud ka oma maheda piimatööstuse. Alt-Lauri talu tegeleb peale põllumajanduse ka mahekaupade jaemüügiga. Kurese peremees on keskendunud väljasurnud küla ning selle loodus- ja arhitektuurimälestiste väärtustamisele. Riido ökotalu hooldab rannamaastikke, pakkudes elupaiku paljudele lindudele, sealhulgas haruldasele merikotkale. Väike-Nakatu talu majandab lisaks loomadele ka hotelli. Kõik koostöövõrgustikku valitud talunikud soovivad aga oma tegevust veelgi parendada.

Eestist valiti Demofari projekti järgmised osalejad: Alt-Lauri talu, Kanarik-Jakobi talu, Kurese talu, OÜ Koivakonnu, OÜ Viraito, Pajumäe talu, Riido Ökotalu OÜ, Sepa talu, Sürgavere Põllumajandusühistu, Väike-Nakatu talu.

Lisainfo: Teet Eomäe, projekti “DemoFarm – Eesti-Läti keskkonnasäästliku põllumajanduse koostöövõrk” juht, tel 5634 1080, e-post: teet@elfond.ee.

Allikas: ELF

Täna selgub aasta põllumees

Täna toimub Tallinnas esinduslik konverents, mille raames tehakse teatavaks ka tiitli “Aasta Põllumees 2010″ võitja. Tänavusele konkursile esitati 19 kandidaati 13 maakonnast.

Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valivad aasta põllumeest juba 10. korda. Juubeliaasta puhul soovivad korraldajad esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja majandusraskuste kiuste edasi pürgivaid põllumehi.

Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees peaks olema oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteeruma Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas. Loe lähemalt kandidaatide kohta siit.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Tatrik uma maa päält

Vinnemaalt tull’ tatrigu-paanika meile kah: mõnõ ao iist olli poodi tatrigust tühä. Tatrik (päämidselt Ukraina uma) jõudsõ puuti tagasi, a tuu iist küsütäs no poolõ kallimbat hinda, 40 krooni ümbre. A tatrik kasus jo meil kah: uursõ, midä vana Võromaa tatrigukasvataja tuuga tegevä.

Poodist saa osta Zerna ökotalo tatrikku, kilo mass 50 krooni ümbre. Väikumba kasvataja möövä tatrikku käest-kätte 20–25 kroonidsõ kilohinnaga. «Ku väikut partiid puuti nakkat andma, sis ega nä kah pall’u rohkõmb massa taha-i,» ütel’ Harju Heino, kiä kasvatas mahhet tatrikku Rõugõ vallan Sadramõtsa külän Jakobi talon ja müü tuud Tarto liinan. Seo sügüse sai tä 1,5 ha päält kokko paar tonni tatrikku.

Tõnõ sääne müüjä om Ojala Uuno, kiä kasvat’ Pärlijõõ külän Mäeotsa talon mahhet tatrikku 1,27 hektäri pääl ja sai saaki tonnijago. Mehe omma tutva ja käävä üten Kütiorgo vana veskimehe Zupsmanni Ale mano tatrigust suurmit tegemä.

Veskin jahvatõdu tatrigusuurma omma Harju Heino jutu perrä õigõmba maiguga: tatrigul lõigatas kuur maaha, mitte ei kõrvõtõda kuuma viiga, nigu tüüstüisin.

Mahhet kodomaist tatrikku ostva puhta ja inemise jaos kasuligu söögi hindaja. Et noid inemiisi om mugu inämb, sis või mahhe tatriguga Eestin ka suurõmbat ärri tetä. Õkvalt sääne mõtõ om pään vana Võromaa kõgõ suurõmbal tatrigukasvatajal Lõivu Ainil. Tuuperäst külvegi tä uman Esite talon Tsolgo küle all keväjä maaha 30,59 hektärri tatrikku.

Saaki sai Lõiv kokko 42 tonni. Tatrik sais ilosahe aidan ja uut, nikani ku peremiis hindäle tatrigukuurmismassina saa osta. «Taha säänest massinat, miä jätt kruuba perrä,» selet’ Lõivu Ain. «Kae viil, kas osta massina Vinne- vai Saksamaalt, olõnõs tuust, kumma maa massin tege mi rahva meelest parõmba maiguga kruupa.» Loe edasi: Tatrik uma maa päält

Karmistunud müügikord tõi külanaised tänavale

Kylauudis.ee plaanib nüüd ja edaspidi avaldada sõnumeid ka mujalt maailmast. Järgnevalt teeme juttu Horvaatias toimuvast.

Piimatoodete müüginõuete karmistamine Zagrebi turgudel alates 4. oktoobrist tekitas protestilaine pika ajaloolise traditsiooniga juustumüüjate seas.

Maal väikemajapidamistes kohupiima ja juustu valmistavad talunaised ehk kumicad, keda armastavad ühtviisi nii kohalikud perenaised kui linna külastavad turistid, on Zagrebi turgude lahutamatuks osaks. Kohupiima ja värsket kohupiimajuustu müüvad valgetes põlledes külanaised traditsiooniliselt lahtistel lettidel, mõne kohupiimakausi ja juustukera kaupa. Linna toiduameti nõudmisel tuleb aga alates oktoobri algusest kõiki piimatooteid müüa külmletist.

Horvaatia külanaised meeleavaldusel. Foto: Jutarnji List

Selline nõudmine tekitas väiketootjate seas suurt nördimust, kuna vastavate külmlettide soetamine käiks neil üle jõu. Samas ei ole ka turu juhtkond valmis täiendavaid kulutusi pelgalt enda kanda võtma. Nõnda korraldasidki külanaised eelmisel esmaspäeval protsesti-meeleavalduse, mis liikus linna suurimalt turult Dolacilt keskväljakule. Loosungitel seisid üleskutsed säilitada kohalik traditsiooniline toidukultuur ning jätta talunikele alles nende elatusallikas. Meelepaha väljenduseks jagati tasuta kohupiima ja juustu, mille turustamise uued müüginõuded üksiktalunikele praktiliselt võimatuks muudaksid. Loe edasi:

Maarahva kongressi külaliste mõtteid

Läinud reedel Paides toimunud maarahva kongressil esines nii Soome Kymenlaakso maakonna Eesti esinduse juht Pekka Linnainen kui ka Leedu Rahvapartei esimees Kazimiera Prunskiené.

Linnainen lausus, et maalt lähevad esimestena need, kellel see on võimalik ja kes arvavad, et mujal on parem.

“Jäävad need, kes ei suuda kolida,” lisas ta.

Mineku põhjustena nimetas Linnainen töö, hariduse ja oluliste teenuste puudumise. Viimased on elu muutudes samuti oluliselt muutunud. Tänapäeval otsivad inimesed linliku iseloomuga teenuseid. Linnainen küsis, et kas väike omavalitsus ikka suudab kõiki kohustusi täita ja vastas, et Soome kagunurgas paikneva Kymenlaakso maakonna omavalitsused moodustasid maakonna liidu, kus elab üle 180 000 inimese. Maakonna liidu moodustamisel peetakse silmas, et selles on omavalitsus, mis jääb n-ö töölkäimise
kohaks. Kymenlaaksos on selleks Kuovola.

Euroopa rahasid jaotavad Soomes maakonnad, mitte pealinna asutused.

“Soomes tegeleb kohalike omavalitsuste ja regionaalarengu küsimustega rahandusministeerium. See, et regionaalarenguga tegeleb siseministeerium, on Nõukogude aja pärand, ” rääkis Linnainen.

Leedu endine pea- ja põlluminister, praegu nende rahvapartei esimees Kazimiera Prunskiené ütles, et küla on suur rahvuslik rikkus, sest sealt tulevad meie lauale põllumajandussaadused.

“Ka meil suletakse maal koole ja arstipunkte. Põllumajanduses töötab meil seitse protsenti
elanikest. Talude keskmine suurus on 15 hektarit, kuid on ka neid, kelle käes on üle 20 000 hektari maad,” kõneles Prunskiené.

Ta imestas, et Eesti kulutab vaid viis protsenti kütuseaktsiisist kohalike teede korrashoiuks. Leedu kulutab kohalikele teedele 25 protsenti aktsiisist.

Mari-Anne Leht

Eesti parima suvirapsi- ja talinisusaagi sai Kaido Kirst

ASi Baltic Agro, ASi Farm Plant Eesti ja ajakirja Maamajandus korraldusel toimunud kuuenda viljelusvõistluse põhjal oli parim suvirapsi- ja talinisusaak saarlasel Kaido Kirstul, vahendab ajaleht Meie Maa.

Valjala valla taluniku Kaido Kirstu suvirapsisaak oli 3,2 t/ha. Kahekordse võidu kindlustas ta endale talinisuga, saades saagiks 6,8 t/ha.

Võistluse eesmärk on tõsta maaharimise kultuuri ja saagikust ning jagada parimate viljakasvatajate häid kogemusi. Võistlusel hinnatakse nii saagikust kui ka tulusust. Saagid on nüüdseks kokku arvatud, tulususe analüüsi tulemused selguvad kuu aja jooksul.

Lõppvõistlusele jõudnud 13 põllust kasvatati kümnel rapsi ja neist kahel ulatus saagikus 4,6 tonnini. Kuna rapsi kokkuostuhinnad on head ja raps on endiselt kõige tulusam põllukultuur, kajastab võistuviljelus ka turusituatsiooni. Taliraps annab hektarilt ühe tonni ehk ligikaudu kolmandiku võrra suurema saagi kui suviraps.

Põltsamaa Felix ostab 1500 tonni eestimaist kõrvitsat

Põltsamaa Felix ostab sel aastal Eesti kõrvitsakasvatajatelt 1500 tonni kõrvitsaid 14 erineva kõrvitsatoote valmistamiseks, vahendas Maaleht.

„Tänavune suvi andis Eesti talunikele hea kõrvitsasaagi ja kuna eelistame oma tootmises kodumaist toorainet, siis ostame kogu tänavuse kõrvitsa tooraine 14 kohalikult väiketootjalt,“ ütles Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Anti Orav.

1500tonnine kõrvitsasaak teeb Põltsamaa Felixist ühtlasi suurima kõrvitsatootja kogu Baltikumi ja Skandinaavia piirkonnas.

Kümnendik toodetavast kõrvitsasalatist jõuab Eesti kaupluselettidele, ülejäänud müüakse Soomes ja Rootsis. Kui Eestis müüdav kõrvitsasalat on traditsioonilise eestlasele tuttava maitsega, siis Soome kõrvitsasalat on Eestisse toodetavast maitselt magusam.

Soomlase hiigelkõrvits võitis Saaremaa nunnunäituse

Saare maapäevade raames laupäeval korraldatud nunnunäitusel paelusid pilke kõrvitsad, pannes uudistajad nii muigama kui ka ahhetama. Nunnukonkursil võitis peaauhinna 250 kilone kõrvits, mis kasvas sel suvel üles soomlase Juha Ollila kodumaalt toodud seemnest, kirjutab Meie Maa.

Tegu on esimese kõrvitaga, mille Juha Ollila oma Saaremaa suvekodus üles kasvatas. Mees kasvatas enda sõnul kõrvitsat sõnniku ja adruga ja suvise leitsaku ajal kulus taime kastmiseks päevas 200 liitrit vett. Kõrvitsa juured ja lehed laiusid 60 ruutmeetril.

Homme kartulipäev Jaanipeebu külas

Rõuge valla Jaanipeebu küla Kõva talu kutsub kõiki 26. septembril kartulipäevale. Kell 10 algavale koristatud viljapõllu laadale on oodatud nii talukauba pakkujad kui ka ostjad.

Kui on teistele pakkuda õunu või kartuleid, tomateid või porgandeid, jõhvikaid või mune, nisuteri või käsitööd – oled oodatud kauplema. Sama kehtib neile, kellel neist asjust talve hakul napib.

Kell 11 toimub laada raames hariv loeng tavamajapidamise kartulikasvatusest, kus tunnustatud kartuliteadlane Luule Tartlan jagab oma teadmisi ja vastab küsimustele. Samas tutvustab ta uusi kartulisorte. Samal ajal on Viitina Tehnikaklubi koondanud põlluserva väärika päevinäinud põllutehnika näituse, kuhu kõik masinaomanikud oma põkade ja roomikutega on oodatud. Kui tehnika on üle vaadatud, küntakse võidu.

Kell 13 korraldatakse väike kartulitalgu, kus igaüks saab teatud raha eest noppida endale meelepärase talvekartuli. Samuti korjatakse talgu korras tonn kartulit Rõuge põhikoolile.

Tööpäeva lõpetuseks süüakse talgutoitu ja kuulatakse lõõtsamuusikat nagu muistegi.

Lisainfo: 521 6732, Kalvi Kõva.

Valga lihatööstus mängib täna sigadele muusikat

Atria kontserni kuuluv Valga lihatööstus tähistab täna oma sajandat sünnipäeva ja laseb terve päeva oma farmides üle Eesti kümnetele tuhandele sigadele muusikat, teatas Atria Eesti.

„Siga on tark loom, kes peab lugu puhtast keskkonnast ja heast toidust. Välismaal tehtud sarnased eksperimendid farmides näitavad, et siga ei ütle ära ka maitsekast ja stressi vähendavast muusikast,” ütles Atria Eesti turundusdirektor Rene Kiis.

„Stiilide ja esinejate valik on meil lai, seega saame ülevaate ka sigade eelistustest ning pole välistatud, et näiteks stressivaba kasvatust edendavas Linnamäe Heaolu eksperimentaalfarmis [Läänemaal] jätkame muusika mängimist igapäevaselt,” ütles Kiis.

„Valga lihatööstuse juubeli raames oleme juba teinud või plaanime teha üritusi oma klientidele ja töötajatele ning põhjendamatu oleks unustada ka seafarme, millele lihatööstused tuginevad,” lausus Kiis.

Kontserti, mille playlist koosneb peamiselt klassikalisest muusikast, on võimalik täna,
1. septembril otseülekandena jälgida Läänemaal asuvast Linnamäe farmist aadressil http://www.maksjamoorits.ee

Põltsamaa Felix ostab rekordkoguse eestimaist kurki

Põltsamaa Felix ostab tänavusel saagirohkel kurgiaastal Eesti kasvatajatelt rekordkoguse ehk ligi 1000 tonni kurke.

„Tänavu on meile ses mõttes erakordne aasta, et suure soojalaine tõttu saame Eesti väikekasvatajatelt osta rekordkoguse kurke,“ ütles Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Anti Orav.

12 Eesti väiketootjalt tarnitavad kurgid tuleb kiiresti purkidesse panna, mistõttu on lisaks põhitöötajatele käimasolevaks kurgihooajaks ettevõttesse appi võetud 150 inimest.