Tartu Kunstikoolis (Eha 41, Tartu) avati Martin Lazarevi fotonäitus RETRATOS BRASILEIROS ning esitleti äsja valminud 2012. aasta fotokalendrit RIO HARD WORKERS. Näituse fotod on nopitud viimase kolme aasta jooksul Brasiilias rännates ning seda kultuuri vaadeldes. Autor toob vaatajani ehedat Brasiilia inimese loomust ning omapära. Näitus jääb avatuks kuni 11.12.11.
Allikas: Tartu Kunstikool
Inimesi köidavad ikka kurioosumid, mõistetamatud, väga suured või väga väikesed asjad. Kuidas suudab inimene valmis meisterdada nii väikese kujukese, mis ei mahu kätte võtta ega paista palja silmaga?
Just niisuguseid töid meisterdabki peatselt 90-aastaseks saav Armeenias elav Eduard Kazarjan. Ta nikerdab mikroskoobi all killukesest kullast, kalasoomuseliistakust, vääriskivist, elevandiluust kuju – täiesti tuntava Chaplini, Gulliveri, Jacksoni, paigutab selle kuju kas juuksekarva sisse või otsa seisma. Nõukogude perioodil olevat Kazarjani annet kurjasti kasutatud, ta pidi tegema, sageli selle eest tasu saamata, miniatuure kingitusteks riigi kõrgetele väliskülalistele, näitusi lubati korraldada vaid Armeenias. Tänapäeval eksponeeritakse Kazarjani töid kogu maailmas. Ameerikas on see kollektsioon arvatud maailma 10 kõige ainulaadsema väljapaneku hulka. Üks kollektsioon on nüüd harukordselt ka Võrus vaadata. Seni on neid töid Eestis eksponeeritud vaid korra, meilt liigub näitus edasi Lätti.
Imepisikeste, mikromillimeetrites mõõdetavate ja mikrominiatuurideks nimetatavate tööde tegelikku suurust või väiksust on võimatu endale ette kujutada. Mõned näited: kimp punaseid roose, mille lehed on kalasoomusest, varteks inimkarvad. Kaamelikaravan kõndimas nõelasilmas. Juuksekarva otsas seisev Venus. Kristlikud ornamendid plaadikesel, mille paksus on 0,05 mm….. Töid on autor joonistatud, graveeritud riisiterast lõigatud liistakule, mooniseemnele, kalasoomusele, juuksekarvale, kasutatud on elevandiluud, vääriskive, mitmesugusid vääriskivimeid. Erinevaid tasapindu kasutades on Kazarjan tekitanud perspektiive, on ka nö liikuvaid pilte.
Kõik need tööd on loomulikult valmistatud käsitsi, autori leiutatud erilise tehnoloogia ja ainulaadsete tööriistade abil. Sedalaadi loominguga tegelejaid on maailmas teisigi, Kazarjani poolt saavutatut ei ole üldise arvamuse kohaselt keegi suutnud ületada. Aega kulub nii tööriista kui ka mikrominiatuuri valmistamiseks päevi, mõnedel juhtudel isegi kuid. Ülikeeruline on tööd tehes oma liigutuste koordineerimine ja kontrolli all hoidmine. Töötada tuleb südamelöökide vahel, ning püüda liigutada sõrmi ühes rütmis hingamise ja ripsmete liigutustega. Töö peab käima täpses rütmis hingamisega. Euroopas tuntakse Kazarjani maali „Mona Lisa“ kujutajana riisiteral. See töö asub praegu Pariisis. Eduard on ka Guinnessi rekordite raamatus kajastatud kui maailma kõige väiksema häält tegeva viiuli looja – selle muusikariista pikkuseks on vaid 7 millimeetrit.
Võrumaa Muuseumi näitusel on väljas 30 eriilmelist tööd. Taiesed on paigutatud klaaskolbidesse, nende nähtavaks tegemiseks kasutatakse koguni kahte suurendusklaasi.
Inimene tahab nähtut või kogetut alati millegagi võrrelda. Mis asi see mikrominiatuur ikkagi on? Kui väike ta tegelikkuses siiski on? Võtke kätte üks juuksekarv, kujutage ette selle sisse lõigatud ava ja sinna paigutatud kujukest…., või juuksekarva otsas seisvat Milo Venust. Või vaadake tavalist nõelasilma, ja püüdke mõista, kuidas meister on sinna suutnud sokutada kaamelikaravani.
Suurendusklaasi sisse vaatav inimene on ka teatanud – nii väike! Siis jõutakse pead vangutama paneva tõdemuseni – tegelikkuses on kujukene või joonistus siis ju veel pisem!
Tulge imetlema inimkäte ainukordset loomingut! Kaamel mahub nõelasilma!
Näitus on Võrumaa Muuseumis lahti ainult 17. novembrini iga päev 10 -17.
Siiri Toomik
Ainulaadsete tööriistadega valmistab ta mikroskoobi all väikese skulptuuri või joonise, paigutab selle nõelasilma, juuksekarvale või juuksekarva sisse. Taies ise on mõõdetav mikromillimeetrites, näha saab seda vaid läbi suurendusklaasi.
Näitus Kazarjani töödest on arvatud maailma 10 omapärasema kollektsiooni hulka, kõikjal maailmas on need mikrominiatuurid pälvinud suurt huvi. Nüüd on niisugune näitus vaadata ka Võrumaa Muuseumis (Katariina 11). 30 läbi vastava suurendusklaasi vaadeldavat tööd tekitavad hämmingut, imetlust ja austust meistri vastu. Võimatu on saanud võimalikuks!
Näitus on avatud 17. novembrini iga päev 10 –17. Pilet 3.- ja 1.50
Laupäeval, 5. novembril avatakse Pärnu Keskraamatukogu I korruse fuajees Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) üliõpilaste joonistuste näitus “Joonega või jooneta” ning nahadisaini osakonna näitus “Kordumatu kooslus”.
Näituse “Joonega või jooneta” suureformaadilised muinasjutuliste motiividega või figuraalsed tööd on valminud aastatel 2010-2011 kursuste “Meistriklass — loominguline joonistamine” ja “Vabajoonistamise kursus” käigus. Tööde autoriteks on: Heiki Arge, Mirjam Hinn, Artjom Jurov, Liis Kaljo, Kadi Kusnets, Timo Kähara, Jerl Norden, Sirje Piir, Kadri Riives, Taavi Viikman. Kursuseid juhendas Udo Vool.
Nahadisaini osakonna näitusel “Kordumatu kooslus” on esitletud lai spekter nahakunsti ja -disaini võimalustest. Näitusel saab näha nii klassikalises laadis nahka köidetud raamatuid kui ka mängulisemaid köitelahendusi, kus esmatähtis on idee. Köited ja laekad on valminud õppejõud Rutt Maantoa ja Tõnu Ojaperve juhendamisel. Samuti on esindatud pilkupüüdvad aksessuaaridisaini näited – erineva vormi- ja materjalikasutusega ridikülid, käekotid kindad ja kingad. Töid on juhendanud õppejõud Kaia Lukats ja Maila Käos. Tudengite töid iseloomustab vahendite ja ideede mitmekesisus, pakkudes üllatusi nii materjali, teostuse kui ka vaimuka disaini poolest.
Loe edasi: Pärnu Keskraamatukogus avatakse kaks Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste tööde näitust
Võrumaa Muuseumis (Võru, Katariina 11) on vaadata haruldane näitus – Kas kaamel mahub nõelasilma?
Armeenlane Eduard Kazarjan on looja, kes suudab mikroskoobi all imeväikeste tööriistadega teha killukesest kullast või hõbedast, kivimist, vääriskivist, kalasoomusest kunstitöö. Peita skulptuuri juuksekarva sisse või panna ta jalutama juuksekarva peale. Niisuguse pisikese skulptuuri või joonise originaalmõõtmed on adumatult väikesed, vaid mikromillimeetrites.
Et neid näha, peab piiluma läbi suurendusklaasi. Neid on näitusel 30, ja igaühe taga on ainulaadne ja imetlusväärne taies.
Tulge ja veenduge – kaamel mahub nõelasilma!
Näitus on avatud 4. nov.- 17. nov 2011 iga päev 10 -17.
Pilet 3 ja 1.50 €
Lisainfo: Siiri Toomik, 782 1939, 517 8827
Võru Kultuurimaja Kannel tähistab Võru Kandle Seltsi 130. aastapäeva, sest kultuurimaja on juba 1964. aastal nõukogude võimu poolt 1940. aastal likvideeritud Kandle Seltsi mälestuseks oma nimetusse võtnud sõna Kannel. Tähtsam kõigest on aga kunagise Kandle Seltsi traditsioonide jätkamine kaasaegses Võru Kandles. Sajandist sajandisse on Kandle majas lauldud mitmehäälset koorilaulu, pandud kõlama puhkpilliorkester ja teisigi muusikute kooslusi, tehtud näitemängu ning tantsitud lavatantse. Esimest korda tähistati Kandle Seltsi aastapäeva taolises kontekstis 1981. aastal.
2011. aastal tähistame Kandle Seltsi tavade jätkumist Võru linnas kolme suursündmusega. Neist esimene, tantsulavastus “Suvehaljas tantsusamm”, etendus rohkearvulisele publikule juba 16. oktoobril. Alates 4. novembrist on kultuurimajas Kannel avatud juubelinäitus ning 6. novembril toimub suurejooneline kontsert.
Juubelinäitus on koostatud Kandle olulisi dirigente, näitejuhte, tantsuõpetajaid ja näitlejaid silmas pidades. Paljud neist inimestest on kümnete aastate jooksul rikastanud Võru kultuurielu ning nende tegudest on kogu Eesti rahvas aegade jooksul teada saanud. Kandle katuse all tegutsenud sadade hulgast tuuakse seekord esile 130 persooni – 20. sajandi alguse Kandle tegelastest tänapäeva kultuuritöötajateni välja. Kultuurimaja harrastustegevuse juhi Silvi Jansonsi poolt välja otsitud materjalide põhjal kujundavad näituse Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna tudengid. Oma panuse andis fotode leidmisel muuseumitöötaja Artur Ruusmaa. Näitus on kõigile huvilistele avatud 4.-18. novembril 2011.
6. novembril kell 17 toimub kultuurimajas Kannel suurejooneline kontsert “Võru Kannel 130”. Viise ooperist muusikalini esitavad Võru Meeskoor, segakoorid Tervis ja Hilaro ning naiskoorid Kannel ja Tempera. Võru Linnateater valis juubeliõhtuks välja laulud oma lavastustest. Mitmekülgset muusikat pakub ka Võru Puhkpilliorkester.
Olete väga oodatud!
Laupäeval, 19. novembril toimub suitsusaunapäev, mida peetakse sel aastal kahes kohas – Urvastes ja Karilatsis. Päev algab kell 10 Urvaste rahvamajas, kus üliõpilased koos juhendajaga tutvustavad paari tunni jooksul suvisel pärimusekogumisel kuuldut-nähtut. Peale lõunat kell 14 jätkub päev Põlvamaa Talurahvamuuseumis Karilatsis, kus avatakse näitus “Savvusann – mi uma sann” ning kõneldakse aasta jooksul suitsusaunade hüvanguks tehtust. Juttu tuleb ka praegusaegsest saunapärimusest, sauna ehitamisest, avatud suitsusaunade ettevõtmisest. Päeva lõpuosas peetakse teelaua taga ühine arutelu ja lepitakse kokku edasised tegevusplaanid. Seminari ajal küdema pandud muuseumi suitsusaun saab valmis õhtul kella kuue paiku ja päeva saab soovi korral lõpetada saunaskäiguga.
Suitsusaunapäeval osalemine on tasuta, oodatakse kõiki suitsusauna-huvilisi osa võtma ja kaasa arutama.
Suitsusaunapäev saab teoks MTÜ Hinokad, Põlva Talurahvamuuseumi, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja kunstide instituudi, Urvaste Seltsimaja, Võro Instituudi ja Võro Seltsi VKKF koostöös, toetavad Kultuuriministeerium ja Võru Maavalitsus; suitsusaunanäituse tegemist toetas Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist.
Teabeläte: www.savvusann.ee
Homme, 2. novembril algusega kell 16 jätkub Tartu linnamuuseumis (Narva mnt 23) kesk- ja varauusaegsete kõrtside eluolu tutvustav loengusari ettekandega „Tartu plokkflööt – kas pill kõrtsist või kirikust?”.
2005. aastal leiti Tartu kesklinna jäätmekasti arheoloogilistel uuringutel 14. sajandist pärinev plokkflööt. See muusikariist oli säilinud sedavõrd hästi, et teeb puhudes häält. Juttu tuleb leiu tundmaõppimiseks tehtust, samuti teistest vanematest säilinud plokkflöötidest, aga ka nende pillide kohast keskaegses muusikalises mosaiigis. Teejuhid (eksi)rännakutel Tartu plokkflöödi ainetel sõnas, pildis ja helis on Reet Sukk ja Taavi-Mats Utt.
Ettekandele eelneb kell 15.30 näituse külastamine koos giidiga. Sissepääs tasuta.
Kuni 11. novembrini on Tartu Linnamuuseumis avatud näitus „Poriveski kõrts”, mis keskendub keskaegse linnaäärse kõrtsi hõngu ja olemust edasi andva atmosfääri loomisele. Kõrtsidele on läbi aegade olnud iseloomulik räpasus, küllus, priiskamine ja pahelisus ning selle materiaalseks väljenduseks muu hulgas segamini paisatud toidulauad, hasartmängud, pooltühjad joogiklaasid, hämarad nurgatagused, joviaalne muusika jne.
Rohkem infot: http://linnamuuseum.tartu.ee.
Algamas on Raplamaa esimene kunstivalgusnädal, mis avatakse 31. oktoobril tuntud ja alles loometee alguses olevate kunstnike ühisnäitusega Rapla kaasaaegse kunsti keskuses.
Näitusel saab näha Kaido Ole, Kadri Alesmaa, Raul Meele, Saima Randjärv-Berlokko, Meelis Luksi, Riin Palloni, Kristel Luige, Sütevka Andres, Marilyn Jeeseri ja Mauri Grossi loomingut.
Näituse “Raplamaa kunst vol.1” kuraatori, kunstnik Riin Palloni sõnul on kõik näitusel eksponeeritud kunstnikud esindatud ka äsja ilmunud Raplamaa Kunstikalendris 2012. „Raplamaa võib olla uhke nii paljude kunstnike üle, kes siin sündinud ja kasvanud on. Kalendrit koostades oli palju meeldivaid üllatusi kunstnike näol, keda ma varem Raplamaaga siduda ei osanud,“ märkis Pallon.
Korraldajate sõnul juhib kunstivalgusnädal tähelepanu kunstile kui alternatiivsele valgustusallikale, mis mõtteliselt valgustab meie elu igal ajal, mil loomulikku valgust napib.
4. novembril kell 15.30 alustab Põlva Kunstikool oma kümnenda tegevusaasta täitumist tähistavat üritustesarja näituse „Kümme tõmmist kunstikoolist“ avamisega.
Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse jalutusgaleriides ülespandud näitus annab läbilõike õpilaste töödest läbi aegade. Lisaks on salongis avatud näitus õpetajate loomingust.
Samal päeval kell 16.00 esitletakse Põlva kunstikooli maaliklassis juubelitrükist, kus vaadeldakse kooli tegemisi nii õpilaste silme läbi kui ka ruumilisest tähendusest lähtuvalt.
Kõiki kunstikooli vilistlasi, sõpru, lapsevanemaid ning kindlasti Põlva linna haridus- ja kultuurielu juhtfiguure ning edendajaid odatakse osalema kooli tulevikku vaatavasse mõttekotta. Mõttekoda modereerib Ivika Nõgel. Mõttekoja lõpus tutvustab oma viimaste aastate loomingut kooli vilistlane Riho Kall. Vilistlaste jaoks jätkub kooli sünnipäev Undergroundis asetleidva Wunderpunk peoga.
2001. aastal loodud Põlva Kunstikool on varem tegutsenud Põlva Noorsookeskuse Kunstistuudio mantlipärija. Õppetöö Põlva Kunstikoolis toimub riikliku huvialakoolide kunsti-õppekava alusel neljal õppeaastal ning sisaldab joonistamise, maalimise, kompositsiooni ja vormiõpetuse baaskursusi. Loe edasi: Põlva Kunstikoolil peab juubelit
Ehteaasta raames toimus 22. oktoobril Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eestvõtmisel üle-eestiline ehtepäev. Sel päeval olid huvilistele avatud ehtekojad üle maa, neist mitmed ka Võru linnas ja maakonnas. Ehteaasta märksõnad on “Ehe ehe” – omadussõna ja nimisõna kõrvuti. Niisuguste ehete väärtus seisneb nende ainulaadsuses – kaht ühesugust ei ole.
Sama nime all – “Ehe ehe” – avati ka keskpäeval Võrumaa Muuseumis näitus, mille juhatas sisse Karmen Luiga MTÜst Näputööselts. Õpetliku ja humoorika etteaste esitasid Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi tegevusjuht ja näputööseltsi juhatuse liige, sedapuhku Linnaemandaks kutsutud Marika Sepp ning noor neidis, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi abiturient Gertrud Kinna. Viimasel oli küljes nii rohkesti ehteid, et silmal hakkas valus. Ühel meelel leiti, et õigem oleks tegijaile nende ehted tagasi anda. Nii tehtigi. Ehtemeistrid said peale oma ehte ka õnnenööbi kingiks.
Vitriinides ja stendidel on ehteid 21 tegijalt. Nende hulka kuulub ka kaks kollektiivi: Puuetega Inimeste Koda ja Võru Kunstikooli õpilased. Peale selle leidus 16 inimest, kes lahkel meelel loovutasid oma ehted näituse jaoks. Ühes vitriinis on valik muuseumi kogudest, kus materjaliks kaurikarbid, juuksed, luu, alumiinium. Juustesse kinnitatavad kammid, kübaranõelad ja lilleline lehvik räägivad vaatajale läinud aegade moest.
Huvilistele oli antud võimalus sel päeval ehe ise valmis teha. Näituseruumid muutusid ehtekojaks, kus laudade taga võtsid platsi juhendajad ja õppijad – meisterdajad. Juhendamas oli kunsti- ja käsitööõpetajaid, mitmeid projektis “Käsitööga tööle” osalenuid ja pikaajalise kogemusega näputööseltsi liikmeid. Laudadel võis näha erinevaid materjale: niiti ja lõnga, villa ja vilti, paelu, nööpe, klaasi, aga ka türgi ube ja seemneid.
“Geniaalsed asjad on lihtsad,” lausus Karmen Luiga veendunult. Jutt käis villasest lõngast triibuehetest, mida saab sobitada käe ümber ja kaela. Rahvuslikke triibuehteid hakkasid tema käe all tegema Anne Raudsepp ja Jane Kuus Võrust. Üldse võis rahvuslikke motiive märgata näitusel väljapandu hulgas kui ka meisterdajate laudadel. Rahvuslik ehe on hinnas.
Mai Kapil Rõugest oli akna all üles veetud päevasall. Juba astuski esimene huviline juurde, et kudumist alustada. Päevasalli kudumine oli ehtepäeva programmis.
Samal ajal tegi rahvas Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis pakutrükki ja meisterdas saviehteid. Juhendasid vastavalt Marika Sepp ja Maarja Vilsar.
Maakonnas tegutsesid ehtekojad Lasval, Rõuges, Puigal ja Uue-Antslas, kus nobedate näppude all valmisid ehedad ehted. Nii õpetas Aare Kala, kes on töö tõttu Uhtjärve Nõiariigiga seotud, ruuni talismani tegemist. Ruunikirja põletati võtmehoidjatele ja kaelaskantavatele medaljonidele. “Kõige popimad olidki meil pärlid ja ruuni talisman,” rääkis Uue-Antsla ehtekoja üldjuht Karille Bergmann.
Ehtenäitust Võrumaa Muuseumis saab vaadata novembrikuu lõpuni.
Liina Valper
Fotod: Aivar Sepp
Laupäeval avati Võrumaa õpilaste rahvusvaheline käsitöönäitus Aluksnes, Lätimaal.
Näitusel osaleb 13 üldhariduskooli, lisaks Võru Kunstikool oma noorema astme õpilaste töödega. Näituse valmistasid ette 14 Võrumaa õpetajat. Näitusel on välja pandud traditsioonilised käsitööliigid. Tikitud padjad, tõmblukkudest rosetid, lihtsalõikelised, kuid huvitavad ja praktilised kudumid ja heegeltööd on vaid osa tütarlaste tööde loendist. Poiste töödest pakuvad huvi klaaskaunistusega puulaekad, klaasvitraaž, puidust riidevarnad, mida on võimalik sobitada igasse interjööri, valgustid ja laserlõiketööd. Poiste tööde arvukas väljapanek kõneleb sellest, et töö- ja tehnoloogiaõpetus on Võrumaa koolides populaarne.
Koostöö Aluksne ja Võrumaa käsitööõpetajate vahel on kestnud ligi kolm aastat. Õpetajad on vastastikku töökogemusi vahetanud ja metoodikapäevi korraldanud nii Eestis kui Lätis.
Kertu Künnapuu
Teisipäeval, 25. oktoobril kell 15 avatakse Viljandi muuseumis näitus “Eestlase raha” ning tehakse kokkuvõtteid Viljandimaa-teemaliste mälestuste kirjutamise võistlusest.
Näitus “Eestlase raha. Araabia dirhemitest Eesti kroonini” on koostatud muuseumi üsna rikkaliku numismaatikakogu põhjal ning tähistab esimese euro-aasta möödumist Eesti Vabariigis.
Näitus annab ülevaate meie kodumaal ligikaudu kaheteistkümne sajandi jooksul kasutatud ja käibel olnud maksevahenditest alustades Araabia dirhemitest ja lõpetades Eesti Vabariigi kroonidega. Üks väike osa on pühendatud ka hõberahadest valmistatud ehetele.
Näitusega kaasneb kataloog, kus antakse lisaks müntide ja rahatähtede loendile ka ajalooline ülevaade koos ajastuomaste hindadega.
Näituse koostas Ain Vislapuu ning kujundas Lüüli Kiik.
Juba kolmandat korda korraldatud memuaarivõistluse eestvedajaks olid Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond ja Viljandi muuseum. Seekord oodati mälestusi tänavatest ja tagahoovidest, oma maja ehitamisest ning Viljandi poodidest. Kirjutisi oodati nii praegusest, nõukogudeaegsest kui ka veel vanemast perioodist.
Võistlusele laekunud kuue töö hulgast tõsteti esile neli memuaari:
I koht: Evald Korts “Kuidas ehitasin oma maja”
II koht: Heino Metsamärt “Kunderi tänav”
III-IV koht: Karl Luht “Kuidas ma oma poe tegin”
III-IV koht: Aita Sak “Mälestusi minu tänavast ja tagahoovidest”
Esikoha pälvinud töö avaldatakse ka Viljandi muuseumi toimetiste lehekülgedel.
Muuseumisse on oodatud kõik konkursist osavõtjad ning huvilised.
Lisainfo: Ain Vislapuu, teadusdirektor, tel 433 3663
muuseum.viljandimaa.ee
Neljapäeval, 20. oktoobril kell 18 avab TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses oma uue näituse “Ootamatu kohtumine” Lõuna-Eesti kunstnik Andrus Raag.
Kõik huvilised on oodatud! Keskuse uus asukoht on Tartus, Lossi 3-134.
Reedel kell 17 avatakse Viljandis Kondase Keskuses näitus “Ungari kunsti metsikud õied”, mis on Ungari naivistliku kunsti ülevaatenäitus. Nii ulatuslikku Ungari rahva pildilist rahvakunsti tutvustavat näitust pole varem Eestis toimunud. Neljateistkümne erineva iseõppinud kunstniku teosed pärinevad Kecskemétis asuva Ungari Naivismimuuseumi kogudest.
Ungari rahvakunstis on tugev puutöö traditsioon ja alates 1830. aastaist on nimeliselt teada puunikerdajatest meistrid, kes kujutasid karjuste elu-olu. Piltide tegemine oli talupoegade seas hilisem nähtus ja nende märkamine haakub Euroopa kunstis toimunud muutustega 19. ja 20. sajandi vahetusel.
Kunstikriitik Jenö Bálint rääkis I maailmasõja paiku ühena esimstest, et näiteks talupoeg-kunstnik Péter Benedeki (1889-1984) külaelu kujutamise viis on siiram, värskem ja enam tõlgendamisvõimalusi pakkuv kui professionaalsete kunstnike sellealane looming.
Tunnustamata andekate talupoegade kunstinäituste traditsioon sai Ungaris hoo sisse juba 1930. aastate I poolest, teine suurem naivistide teadvustamise laine leidis aset Ungaris 1960. aastatel. 1976. aastal asutatud muuseum Kecskemétis on tutvustanud, kogunud ja uurinud Ungari naivistlikku kunsti, sealjuures on puulõikel ja skulptuuril olnud maali kõrval oluline koht. Loe edasi: Viljandis saab näha Ungari kunsti metsikuid õisi
19. novembril toimub suitsusaunapäev, mida peetakse sel aastal kahes kohas – Urvastes ja Karilatsis. Päev algab kell 10 Urvaste rahvamajas, kus üliõpilased koos juhendajaga tutvustavad paari tunni jooksul suvisel pärimusekogumisel kuuldut-nähtut. Peale lõunat kell 14 jätkub päev Põlvamaa Talurahvamuuseumis Karilatsis, kus avatakse näitus ”Savvusann – mi uma sann” ning kõneldakse aasta jooksul suitsusaunade hüvanguks tehtust. Juttu tuleb ka praegusaegsest saunapärimusest, sauna ehitamisest, avatud suitsusaunade ettevõtmisest. Päeva lõpuosas peetakse teelaua taga ühine arutelu ja lepitakse kokku edasised tegevusplaanid. Seminari ajal küdema pandud muuseumi suitsusaun saab valmis õhtul kella kuue paiku ja päeva saab soovi korral lõpetada saunaskäiguga.
Suitsusaunapäeval osalemine on tasuta, osa võtma ja kaasa arutlema oodatakse kõiki suitsusauna-huvilisi. Pikema sõnavõtu soovist palume teatada korraldajatele hiljemalt 15. oktoobriks.
Suitsusaunapäeva korraldavad MTÜ Hinokad, Põlva Talurahvamuuseum, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja Kunstide Instituut, Urvaste seltsimaja, Võro Instituut ja Võro Selts VKKF.
Toetavad kultuuriministeerium (Vana Võromaa kultuuriprogrammist) ja Võru maavalitsus; suitsusaunanäituse tegemist toetas Põlvamaa Partnerluskogu leader-programmist.
Lisainfo: Külli Eichenbaum, Võro Instituut, el 5661 1924, kylli.eichenbaum@gmail.com
Triinu Ojar, Võro Selts VKKF, tel 5332 2153, triinu.ojar@wi.werro.ee
Viljandi Kondase keskuses on avatud graafik Tõnu Kuke juubelinäitus. Tõnu Kukk on loonud kuksiime ja harrastanud šaržijoonistamist, heraldikat ning palindroomide tegemist. Muu hulgas on ta kahe Viljandi pärimusmuusika festivali (1994, 2010) tunnuskujunduse autor.
Tõnu Kukk on omapärane märgmeister. Märkidel on palju esinemiskujusid. Näiteks numbrid, tähed, ikoonid, avataarid, ohu- ja liiklusmärgid, tätoveeringud, viljaringid, kaubamärgid jne. Märk on asi või nähtus, mis viitab tähenduslikult millelegi teisele. Seega – märk vajab vaatajalt ilmutust. Tajukujundite teke on paratamatult seotud varasemate kogemustega. Seetõttu ehitatakse märgid üles tuttavatele kujunditele.
Tõnu Kuke kujundatud vappe kasutavad Hiiu maakond, Kohtla-Järve, Põlva, Lihula ja Võhma linnad ja Järvakandi, Illuka, Vigala, Halliste, Tarvastu, Abja, Rõngu, Lihula, Tudulinna ja Kõo vallad. Asutuste visuaalseid tunnusmärke ehk logosid on Tõnu Kukk kavandanud näiteks Eesti Pärimusmuusika Keskusele, Viljandi Pärimusmuusika Aidale, Muusikasündmusele, Kondase Keskusele, Viljandi Muusikakoolile ja Viljandi Linnaraamatukogule.
Tõnu Kuke peamine looming avaldub kuksiimides, nende tegemist alustas ta oma Tartu-perioodil, kakskümmend aastat tagasi. Need on must-valged sümbolid, mis erinevad tavalistest märkidest mängulisuse ja huumori poolest. Eripäraks on ka märke selgitavad allkirjad, mis teeb koosluse duaalseks. Kuksiimide puhul püüab autor leida objektide visuaalset rütmi, sugestiivsust ja isikupäraseid omadusi. Ta kasutab loomingus tihti vurr-kompositsiooni ja sümmeetria erinevaid võimalusi.
Kondase Keskus
Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis avatakse neljapäeval näitus „Hammastega või hammasteta“, mis viib meid aastasse 1991 ja 1941.
Eesti postmargi ajaloos on käesolev aasta topelt tähelepanuväärne. Kakskümmend aastat möödub taasiseseisvunud Eesti esimese vapilõvidega margi ilmumisest ja seitsekümmend aastat 1941. aastal käibel olnud vabastamist tähistavatest postmarkidest – Otepää, Mõisaküla, Elva ja Pärnu.
Kui taasiseseisvunud Eesti esimese postmargi saamislugu kestis ligemale poolteist aastat (avalik kavandikonkurss kuulutati välja 20. mail 1990, mark tuli käibele 1. oktoobril 1991), siis 1941. aastal kasutusel olnud Otepää mark sai valmis loetud päevadega. Mõisaküla, Elva ja Pärnu tegid olemasolevatele markidele ületrüki.
Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti Postmark emiteerinud 56 kunstniku poolt kujundatud 493 postmargiväljaannet, sh 35 margiplokki, 19 ühisväljaannet ja 69 tervikasja. Viis väljaannet on tänaseks läbi müüdud. Eesti postmargid on ka maailmas hinnatud, neli postmarki on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse.
Hammastest rääkides meenub endise Eesti Postmargi juhi Heldur Undi aastaid tagasi räägitud lugu: „Kui meil uus inimene tööle tuli, sai ikka öeldud – oluline on see, et hambad on terved. Esimese hooga ei saanud inimene aru, kas tema hambad peavad terved olema? Markidel lihtsalt peavad kõik hambad terved olema, korrektne koguja pöörab sellele suurt tähelepanu.”
Teema käsitlus on suunatud nii erineva kooliastme õpilastele kui täiskasvanutele. Gruppidele ja üksikkülastajatele pakub muuseum näitusega seotud ja postiteemalisi tegevusi: postiindeksi otsimine, näitusega seotud ristsõnad, õpetame ümbrikule aadressi kirjutamist, hanesulega kirjutamist, posti sorteerimist, postikoti kaalumist, vaadata saab filme Eesti Postist ja postmargi valmistamisest. Sidesõlmedeaegset telefoniteenust näitlikustab “rääkiv telefon”.
Indrek Ilvese kujundatud kõrvaltempel „Hammastega või hammasteta“ on ERMi Postimuuseumis kasutusel 6.10.–6.11. 2011.
Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse neljapäeval, 29. septembril kl 17 Jaapani maalinäitus “Fuji mägi maailmale”.
53 jaapani maalikunstnikku on loonud teose “Minu Fuji mägi”, kujutades Fuji mäge kui Jaapani rahva sitkuse sümbolit. Sel aastal palju kannatanud Jaapani rahvas tahab näidata maailmale, et hoolimata maad tabanud loodusõnnetustest vaatavad jaapanlased lootusrikkalt tulevikku ja suudavad oma kodumaa uuesti üles ehitada.
Näitust toetab Jaapani Suursaatkond Eestis.
Näituse president on Enryu Kano ja korraldaja Art Project Internationale G2.
Näitus jääb avatuks 13. oktoobrini.
Reedel, 16. septembril avati Mikkeli muuseumis näitus “Portree kujutavas kunstis. Eesti erakogude põhjal”. Koostöös St. Lucas Galeriiga ja seitsme erakogu kaasamisel sai võimalikuks mitmekülgne väljapanek, mis eksponeerib kohalikes erakogudes oleva portreekunsti erinevaid avaldumisvorme alates 17. sajandist tänapäevani.
Avamisel tutvustasid näitust tutvustavad kuraatorid Aleksandra Murre Mikkeli muuseumist ja Nikolai Merkurjev St. Lucas Galeriist.
Eksponeeritud portreedest moodustavad põhiosa 18. ja 19. sajandi teosed. Esindatud on pea kõik võimalikud portreežanrid alates ametlikust esindusportreest kuni hapra miniatuurini. Sõjaväelaste ja kaunite daamide portreed võimaldavad jälgida moe arenguid ja iluideaale 18. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni.
Esindatud on ka erakogudes olevad baltisaksa kunstnike – Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi, Eduard Karl Franz von Gebhardti, Johann Conrad Dorneri jt – maalitud portreed. Ekspositsioon jõuab välja tänapäeva, püstitades küsimuse tõsiseltvõetava portreekunsti võimalikkusest ka nüüdisajal.
Väljapanekus on eksponeeritud järgmiste kollektsionääride tööd (Ursula Jansson, Jaanus Idla, Kalev Klais, Urmas Meedla, Toomas Peek, Mart Sander, St. Lucas Galerii jt).
Eesti Maaülikooli Baeri majas (Veski 4) on viimaseid päevi vaadata-lugeda sadakond käekirjanäidist mitmest sajandist – kauge mineviuku ja tänapäeva looduseuurijatelt. Välja on pandud käekirjanäidised meie looduskaitsetegelastelt, õppejõududelt, professoritelt, rektoritelt, direktoritelt, ajakirjanikelt, kirjanikelt jne.
Teiste seas on näiteks ZBI viie kunagise direktori kirjutatud luuleread, kümnekonna võõrkeele valdaja Eino Kralli hiinakeelsed kirjatööd
Teiste seas on pisukese vimkana ka Ivan Orava 1989. aastast säilinud kirjanäidis. Enamusele kirjanäidistele on lisatud ka autori foto.
Külastajail on võimalus jätta iseenda käekirja “proov” ja valida naäituse ilusaim käekiri.
Näitust saab uudistada veel 15. septembrini.
Täna ja homme saab veel külastada Vabaduse galeriis LOIT JÕEKALDA näitust pealkirjaga PÄRAND. Näitus on avatud kuni 13.septembrini.
Loit Jõekalda (1951) on oma vabagraafilise loomingu ja arvukate graafikanäituste kureerimise kõrval tegelnud enam kui veerandsada aastat intensiivselt soomeugri rahvaste ja nende naabrite muinasaja visuaalse pärandiga. Mitmed ekspeditsioonid Põhjala kaljujooniste juurde ja endise Nõukogude Liidu avarustesse laiali pillatud väikerahvaste asustusaladele on täiendanud eesti huviliste võimalusi tutvuda kohapeal ekspeditsioonidel kopeeritud muinasaegsete mälestistega. Paljuski ka tänu Loit Jõekalda poolt frotaažtehnikas kopeeritud muinasmälestistele on Eestis täna avaram ülevaade ühisele spirituaalsele pärandile väga kaugest minevikust. Võimaluse seda pärandit interpreteerida jätab ta näitusele tulnud publikule.
Eksponeeritud on frotaažtõmmiseid, mis dokumenteerivad hetki ajaloost, veel säilinud graafilisi kujundeid kiviajast ja ka lähemast minevikust. Ka täna jätab inimtegevus meid ümbritsevale keskkonnale visuaalseid märke, mis ladestuvad vanadele meid mitme inimpõlve jooksul ümbritsenud struktuuridele siinsamas näitusepaiga lähiümbruses.
Loit Jõekalda: “Igast jäljendist võib kujutleda erinevaid tähendusi, igas väljendis võib tajuda nähtamatuid variatsioone. Visuaalses keeles kujutatud sümbolite tähendus võib olla muutlik. Nii abstraktne kujund kui realistlik peegeldus võivad jääda arusaamatuks või olla ühtviisi mõistetavad. Kuluvate mälestuskihtide taustast võib ilmuda kujuteldamatu.”
Loit Jõekalda on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1986 foto- ja graafika erialal. Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse esimees, Eesti Muinastaideseltsi (1987), Eesti Saami Ühenduse (1988) ja Soome Muinastaideseltsi (1990) ning kunstnikeühenduse YDI (1998) liige. On esinenud kunstinäitustel aastast 1979, korraldanud isiknäitusi kodu- ja välismaal ning kureerinud arvukalt graafika- ja muinastaidealaseid näitusi ja üritusi.
9. septembril kell 18 avatakse puitarhitektuuri välkkonkursi võidutöö „Lipp lipi peal“, mis on püstitatud Rotermanni kvartalisse. Võidutöö väärtustab puitu kui head ja keskkonnasõbralikku materjali, millest on võimalik luua huvitavaid arhitektuurilisi lahendusi.
Autorite Siim Tiisvelti, Tanno Tammessoni ja Gunnar Kurusti ideekavandi kohaselt koosneb installatsioon kahest elemendist, mille erinevad väljaulatuvad osad pakuvad põnevaid ruumielamusi. Infopunkt on varustatud puutetundliku ekraaniga arvutiga, kus igaüks saab külastada Eesti metsa- ja puidusektori ning keskkonnaalaseid veebilehti, samuti leida infot puidu kasutusvõimaluste kohta.
Infopunkt
i täiendab puidust lava, kus saab kohtuda sõpradega, pidada avalike kõnesid või lihtsalt jalga puhata. Pimedal ajal on infopunkt valgustatud selle sisse paigutatud lampidega, mis lisab kogu Rotermanni platsile visuaalset efektsust. Silmapaistev installatsioon jääb Rotermanni kvartalisse kuni hilissügiseni.
Installatsiooni avamisüritus toimub Tallinnas toimuva rahvusvahelise arhiektuuribiennaali raames. Avamisüritusele on oodatud kõik huvilised. Installatsioon on osa Tallinn 2011 kultuuriprogrammist ning ühtlasi tähistatakse sellega ka kestvat rahvusvahelist metsa-aastat.
Puitarhitektuuri välkkonkursi korraldasid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja Puuinfo. Projekti juhtimise eest hoolitses OÜ Savaa disain ja kommunikatsioon. Võidutöö idee autoreid premeeris 2000 euroga Eesti Kultuurkapital. Konkurssi ja võidutöö ehitust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Pille Rõivas
Erik Konze fotod
Alates 29. augustist on Võru Linnagaleriis vaadata Eesti Sisearhitektide Liidu näitus “Ruumipilt 2010- Eesti parimad interjöörid”.
2011. aasta mais tunnustas Eesti Sisearhitektide Liit juba 34. korda Eesti parimaid sisearhitekte ning nende loomingut, jagades välja aastapreemiad ja korraldades nominentide hulka valitud objektidest näituse.
Preemiad anti välja erinevates kategooriates. Konkursile laekunud 37 töö hulgast valiti välja 24 nominenti.Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia žüriisse kuulusid tänavu sisearhitekt Annes Arro (esimees), sisearhitektid Katrin Kaevats ja Taso Mähar, arhitekt Peeter Pere, disainer Asko Künnap, arhitektuuriteoreetik Karen Jagodin ning teatrikunstnik Pille Jänes.
Samuti ilmus järjekordne nominentide töödest kokku pandud raamat “Ruumipilt 2010”, mis antakse välja juba 7. korda (esimene 2004. aastal). Objektide jäädvustamist, arhiveerimist, näituse korraldamist, raamatu väljaandmist ning parimate premeerimist toetab Eesti Kultuurkapital. Raamatu väljaandja on Eesti Sisearhitektide Liit.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12-18.30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.
NB! Võru Linnagalerii ootab näituste taotlusi järgmiseks aastaks. Taotluse esitamise viimane tähtaeg on 1. oktoober 2011. Avaldusi võib saata postiga (Liiva 13, Võru 65609), tuua samal
aadressil maja perenaise kätte või saata e-posti aadressile: jana.huul@vorukannel.ee
Lisainfo: http://www.vorulinnagalerii.ee/kunstnikule.html
Lisainfo: Jana Huul, Võru Linnagalerii.
sise
