Silt: näitus

Tulemas on näitus suitsusaunadest ja suitsusaunapäev

19. novembril toimub suitsusaunapäev, mida peetakse sel aastal kahes kohas – Urvastes ja Karilatsis. Päev algab kell 10 Urvaste rahvamajas, kus üliõpilased koos juhendajaga tutvustavad paari tunni jooksul suvisel pärimusekogumisel kuuldut-nähtut. Peale lõunat kell 14 jätkub päev Põlvamaa Talurahvamuuseumis Karilatsis, kus avatakse näitus ”Savvusann – mi uma sann” ning kõneldakse aasta jooksul suitsusaunade hüvanguks tehtust. Juttu tuleb ka praegusaegsest saunapärimusest, sauna ehitamisest, avatud suitsusaunade ettevõtmisest. Päeva lõpuosas peetakse teelaua taga ühine arutelu ja lepitakse kokku edasised tegevusplaanid. Seminari ajal küdema pandud muuseumi suitsusaun saab valmis õhtul kella kuue paiku ja päeva saab soovi korral lõpetada saunaskäiguga.
Suitsusaunapäeval osalemine on tasuta, osa võtma ja kaasa arutlema oodatakse kõiki suitsusauna-huvilisi. Pikema sõnavõtu soovist palume teatada korraldajatele hiljemalt 15. oktoobriks.
Suitsusaunapäeva korraldavad MTÜ Hinokad, Põlva Talurahvamuuseum, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja Kunstide Instituut, Urvaste seltsimaja, Võro Instituut ja Võro Selts VKKF.
Toetavad kultuuriministeerium (Vana Võromaa kultuuriprogrammist) ja Võru maavalitsus; suitsusaunanäituse tegemist toetas Põlvamaa Partnerluskogu leader-programmist.
Lisainfo: Külli Eichenbaum, Võro Instituut, el 5661 1924, kylli.eichenbaum@gmail.com  
Triinu Ojar, Võro Selts VKKF, tel 5332 2153, triinu.ojar@wi.werro.ee

 

Kuksiimimeistri juubelinäitus Kondase keskuses

Tõnu Kukk.

Viljandi Kondase keskuses on avatud graafik Tõnu Kuke juubelinäitus. Tõnu Kukk on loonud kuksiime ja harrastanud šaržijoonistamist, heraldikat ning palindroomide tegemist. Muu hulgas on ta kahe Viljandi pärimusmuusika festivali (1994, 2010) tunnuskujunduse autor.

Tõnu Kukk on omapärane märgmeister. Märkidel on palju esinemiskujusid. Näiteks numbrid, tähed, ikoonid, avataarid, ohu- ja liiklusmärgid, tätoveeringud, viljaringid, kaubamärgid jne. Märk on asi või nähtus, mis viitab tähenduslikult millelegi teisele. Seega – märk vajab vaatajalt ilmutust. Tajukujundite teke on paratamatult seotud varasemate kogemustega. Seetõttu ehitatakse märgid üles tuttavatele kujunditele.

Tõnu Kuke kuksiimid.

Tõnu Kuke kujundatud vappe kasutavad Hiiu maakond, Kohtla-Järve, Põlva, Lihula ja Võhma linnad ja Järvakandi, Illuka, Vigala, Halliste, Tarvastu, Abja, Rõngu, Lihula, Tudulinna ja Kõo vallad. Asutuste visuaalseid tunnusmärke ehk logosid on Tõnu Kukk kavandanud näiteks Eesti Pärimusmuusika Keskusele, Viljandi Pärimusmuusika Aidale, Muusikasündmusele, Kondase Keskusele, Viljandi Muusikakoolile ja Viljandi Linnaraamatukogule.

Tõnu Kuke peamine looming avaldub kuksiimides, nende tegemist alustas ta oma Tartu-perioodil, kakskümmend aastat tagasi. Need on must-valged sümbolid, mis erinevad tavalistest märkidest mängulisuse ja huumori poolest. Eripäraks on ka märke selgitavad allkirjad, mis teeb koosluse duaalseks. Kuksiimide puhul püüab autor leida objektide visuaalset rütmi, sugestiivsust ja isikupäraseid omadusi. Ta kasutab loomingus tihti vurr-kompositsiooni ja sümmeetria erinevaid võimalusi.

Kondase Keskus

Konju külas peetakse laupäeval mihklilaata

Toila vallas Konju külas seltsimaja juures toimub 8. oktoobril kella 10-17 Konju mihklilaat. Oma aia pabulad ja jurakad palutakse tuua näitusele “Pabul ja jurakas”.
Kavas on ka:
  • Näputöö lastele
  • Õpituba
  • Laadanaljad
  • Õnneloos
  • Oksjon
  • Sportlikud mängud
  • Seltskonnalaulud
  • Tants Mihkli lõkke juures
Korraldaja MTÜ Konju Maanaiste Selts
Lisainfo tel 5650 3680.

ERMi Postimuuseum näitab hammastega ja hammasteta postmarke

näituse tempel

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis avatakse neljapäeval näitus „Hammastega või hammasteta“, mis viib meid aastasse 1991 ja 1941.

Eesti postmargi ajaloos on käesolev aasta topelt tähelepanuväärne. Kakskümmend aastat möödub taasiseseisvunud Eesti esimese vapilõvidega margi ilmumisest ja seitsekümmend aastat 1941. aastal käibel olnud vabastamist tähistavatest postmarkidest – Otepää, Mõisaküla, Elva ja Pärnu.

Kui taasiseseisvunud Eesti esimese postmargi saamislugu kestis ligemale poolteist aastat (avalik kavandikonkurss kuulutati välja 20. mail 1990, mark tuli käibele 1. oktoobril 1991), siis 1941. aastal kasutusel olnud Otepää mark sai valmis loetud päevadega. Mõisaküla, Elva ja Pärnu tegid olemasolevatele markidele ületrüki.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti Postmark emiteerinud 56 kunstniku poolt kujundatud 493 postmargiväljaannet, sh 35 margiplokki, 19 ühisväljaannet ja 69 tervikasja. Viis väljaannet on tänaseks läbi müüdud. Eesti postmargid on ka maailmas hinnatud, neli postmarki on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse.

Hammastest rääkides meenub endise Eesti Postmargi juhi Heldur Undi aastaid tagasi räägitud lugu: „Kui meil uus inimene tööle tuli, sai ikka öeldud – oluline on see, et hambad on terved. Esimese hooga ei saanud inimene aru, kas tema hambad peavad terved olema? Markidel lihtsalt peavad kõik hambad terved olema, korrektne koguja pöörab sellele suurt tähelepanu.”

Teema käsitlus on suunatud nii erineva kooliastme õpilastele kui täiskasvanutele. Gruppidele ja üksikkülastajatele pakub muuseum näitusega seotud ja postiteemalisi tegevusi: postiindeksi otsimine, näitusega seotud ristsõnad, õpetame ümbrikule aadressi kirjutamist, hanesulega kirjutamist, posti sorteerimist, postikoti kaalumist, vaadata saab filme Eesti Postist ja postmargi valmistamisest. Sidesõlmedeaegset telefoniteenust näitlikustab “rääkiv telefon”.

Indrek Ilvese kujundatud kõrvaltempel „Hammastega või hammasteta“ on ERMi Postimuuseumis kasutusel 6.10.–6.11. 2011.

Jaapani maalinäitus ”Fuji mägi maailmale” näitab jaapanlaste sitkuse sümbolit

Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse neljapäeval, 29. septembril kl 17 Jaapani maalinäitus “Fuji mägi maailmale”.
53 jaapani maalikunstnikku on loonud teose “Minu Fuji mägi”, kujutades Fuji mäge kui Jaapani rahva sitkuse sümbolit. Sel aastal palju kannatanud Jaapani rahvas tahab näidata maailmale, et hoolimata maad tabanud loodusõnnetustest vaatavad jaapanlased lootusrikkalt tulevikku ja suudavad oma kodumaa uuesti üles ehitada.
Näitust toetab Jaapani Suursaatkond Eestis.
Näituse president on Enryu Kano ja korraldaja Art Project Internationale G2.
Näitus jääb avatuks 13. oktoobrini.

Mikkeli muuseumis saab vaadata portreemaale Eesti erakogudest

Mikkeli muuseum.

Reedel, 16. septembril avati Mikkeli muuseumis näitus “Portree kujutavas kunstis. Eesti erakogude põhjal”. Koostöös St. Lucas Galeriiga ja seitsme erakogu kaasamisel sai võimalikuks mitmekülgne väljapanek, mis eksponeerib kohalikes erakogudes oleva portreekunsti erinevaid avaldumisvorme alates 17. sajandist tänapäevani.
Avamisel tutvustasid näitust tutvustavad kuraatorid Aleksandra Murre Mikkeli muuseumist ja Nikolai Merkurjev St. Lucas Galeriist. 

Johann Conrad Dorner. Noore naise portree diadeemiga. 1838. St Lucas Gallery

Eksponeeritud portreedest moodustavad põhiosa 18. ja 19. sajandi teosed. Esindatud on pea kõik võimalikud portreežanrid alates ametlikust esindusportreest kuni hapra miniatuurini. Sõjaväelaste ja kaunite daamide portreed võimaldavad jälgida moe arenguid ja iluideaale 18. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni.
Esindatud on ka erakogudes olevad baltisaksa kunstnike – Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi, Eduard Karl Franz von Gebhardti, Johann Conrad Dorneri jt – maalitud portreed. Ekspositsioon jõuab välja tänapäeva, püstitades küsimuse tõsiseltvõetava portreekunsti võimalikkusest ka nüüdisajal.
Väljapanekus on eksponeeritud järgmiste kollektsionääride tööd (Ursula Jansson, Jaanus Idla, Kalev Klais, Urmas Meedla, Toomas Peek, Mart Sander, St. Lucas Galerii jt).

EKM

Viimaseid päevi saab vaadata loodusteadlaste käekirjanäitust

Eesti Maaülikooli Baeri majas (Veski 4) on viimaseid päevi vaadata-lugeda  sadakond käekirjanäidist mitmest sajandist – kauge mineviuku ja  tänapäeva looduseuurijatelt. Välja on pandud käekirjanäidised meie looduskaitsetegelastelt, õppejõududelt,  professoritelt, rektoritelt, direktoritelt, ajakirjanikelt, kirjanikelt  jne.

Teiste seas on näiteks ZBI viie kunagise direktori kirjutatud luuleread, kümnekonna võõrkeele valdaja Eino Kralli hiinakeelsed kirjatööd
Teiste seas on pisukese vimkana ka Ivan Orava 1989. aastast säilinud kirjanäidis. Enamusele kirjanäidistele on lisatud ka autori  foto.

Külastajail on võimalus jätta iseenda käekirja “proov” ja valida naäituse  ilusaim käekiri.
Näitust saab uudistada veel 15. septembrini.

Loit Jõekalda näitus PÄRAND

Täna ja homme saab veel külastada Vabaduse galeriis LOIT JÕEKALDA näitust pealkirjaga PÄRAND. Näitus on avatud kuni 13.septembrini.

Loit Jõekalda (1951) on oma vabagraafilise loomingu ja arvukate graafikanäituste kureerimise kõrval tegelnud enam kui veerandsada aastat intensiivselt soomeugri rahvaste ja nende naabrite muinasaja visuaalse pärandiga. Mitmed ekspeditsioonid Põhjala kaljujooniste juurde ja endise Nõukogude Liidu avarustesse laiali pillatud väikerahvaste asustusaladele on täiendanud eesti huviliste võimalusi tutvuda kohapeal ekspeditsioonidel kopeeritud muinasaegsete mälestistega. Paljuski ka tänu Loit Jõekalda poolt frotaažtehnikas kopeeritud muinasmälestistele on Eestis täna avaram ülevaade ühisele spirituaalsele pärandile väga kaugest minevikust. Võimaluse seda pärandit interpreteerida jätab ta näitusele tulnud publikule.

Eksponeeritud on frotaažtõmmiseid, mis dokumenteerivad hetki ajaloost, veel säilinud graafilisi kujundeid kiviajast ja ka lähemast minevikust. Ka täna jätab inimtegevus meid ümbritsevale keskkonnale visuaalseid märke, mis ladestuvad vanadele meid mitme inimpõlve jooksul ümbritsenud struktuuridele siinsamas näitusepaiga lähiümbruses.

Loit Jõekalda: “Igast jäljendist võib kujutleda erinevaid tähendusi, igas väljendis võib tajuda nähtamatuid variatsioone. Visuaalses keeles kujutatud sümbolite tähendus võib olla muutlik. Nii abstraktne kujund kui realistlik peegeldus võivad jääda arusaamatuks või olla ühtviisi mõistetavad. Kuluvate mälestuskihtide taustast võib ilmuda kujuteldamatu.”

Loit Jõekalda on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1986 foto- ja graafika erialal. Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse esimees, Eesti Muinastaideseltsi (1987), Eesti Saami Ühenduse (1988) ja Soome Muinastaideseltsi (1990) ning kunstnikeühenduse YDI (1998) liige. On esinenud kunstinäitustel aastast 1979, korraldanud isiknäitusi kodu- ja välismaal ning kureerinud arvukalt graafika- ja muinastaidealaseid näitusi ja üritusi.

Täna avatakse Rotermannis puidust installatsioon
„Lipp lipi peal“

9. septembril kell 18 avatakse puitarhitektuuri välkkonkursi võidutöö „Lipp lipi peal“, mis on püstitatud Rotermanni kvartalisse. Võidutöö väärtustab puitu kui head ja keskkonnasõbralikku materjali, millest on võimalik luua huvitavaid arhitektuurilisi lahendusi.
Autorite Siim Tiisvelti, Tanno Tammessoni ja Gunnar Kurusti ideekavandi kohaselt koosneb installatsioon kahest elemendist, mille erinevad väljaulatuvad osad pakuvad põnevaid ruumielamusi. Infopunkt on varustatud puutetundliku ekraaniga arvutiga, kus igaüks saab külastada Eesti metsa- ja puidusektori ning keskkonnaalaseid veebilehti, samuti leida infot puidu kasutusvõimaluste kohta.

Infopunkti täiendab puidust lava, kus saab kohtuda sõpradega, pidada avalike kõnesid või lihtsalt jalga puhata. Pimedal ajal on infopunkt valgustatud selle sisse paigutatud lampidega, mis lisab kogu Rotermanni platsile visuaalset efektsust. Silmapaistev installatsioon jääb Rotermanni kvartalisse kuni hilissügiseni.
Installatsiooni avamisüritus toimub Tallinnas toimuva rahvusvahelise arhiektuuribiennaali raames. Avamisüritusele on oodatud kõik huvilised. Installatsioon on osa Tallinn 2011 kultuuriprogrammist ning ühtlasi tähistatakse sellega ka kestvat rahvusvahelist metsa-aastat.
Puitarhitektuuri välkkonkursi korraldasid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja Puuinfo. Projekti juhtimise eest hoolitses OÜ Savaa disain ja kommunikatsioon. Võidutöö idee autoreid premeeris 2000 euroga Eesti Kultuurkapital. Konkurssi ja võidutöö ehitust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Pille Rõivas
Erik Konze fotod

Eesti parimad interjöörid avanevad näitusel Võru Linnagaleriis

Eesti parimad interjöörid 2010.

Alates 29. augustist on Võru Linnagaleriis vaadata Eesti Sisearhitektide Liidu näitus “Ruumipilt 2010- Eesti parimad interjöörid”.
2011. aasta mais tunnustas Eesti Sisearhitektide Liit juba 34. korda Eesti parimaid sisearhitekte ning nende loomingut, jagades välja aastapreemiad ja korraldades nominentide hulka valitud objektidest näituse.
Preemiad anti välja erinevates kategooriates. Konkursile laekunud 37 töö hulgast valiti välja 24 nominenti.Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia žüriisse kuulusid tänavu sisearhitekt Annes Arro (esimees), sisearhitektid Katrin Kaevats ja Taso Mähar, arhitekt Peeter Pere, disainer Asko Künnap, arhitektuuriteoreetik Karen Jagodin ning teatrikunstnik Pille Jänes.
Samuti ilmus järjekordne nominentide töödest kokku pandud raamat “Ruumipilt 2010”, mis antakse välja juba 7. korda (esimene 2004. aastal). Objektide jäädvustamist, arhiveerimist, näituse korraldamist, raamatu väljaandmist ning parimate premeerimist toetab Eesti Kultuurkapital. Raamatu väljaandja on Eesti Sisearhitektide Liit.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12-18.30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.
NB! Võru Linnagalerii ootab näituste taotlusi järgmiseks aastaks. Taotluse esitamise viimane tähtaeg on 1. oktoober 2011. Avaldusi võib saata postiga (Liiva 13, Võru 65609), tuua samal
aadressil maja perenaise kätte või saata e-posti aadressile: jana.huul@vorukannel.ee
Lisainfo: http://www.vorulinnagalerii.ee/kunstnikule.html
Lisainfo: Jana Huul, Võru Linnagalerii.

sise

Viimast nädalat on Võru Linnagaleriis avatud illustratsioonide näitus

Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Rahvusraamatukogu korraldatud III Tallinna rahvusvaheline illustratsioonitriennaal “Pildi jõud” on väga tunnustatud kunstiprojekt ja huvi selle vastu aina kasvab. Tänu Eesti illustratsioonide kõrgele tasemele ja kunstnike tuntusele tulevad muu maailma parimad illustraatorid siia hea meelega. Näituse teeb erakordseks see, et originaal-illustratsioone on võimalik näha haruharva ning mitte üheski teises läänemereäärses riigis nii suurejoonelist illustratsioonikunsti näitust ei toimu. Terves Euroopas on selliseid regulaarselt toimuvaid originaalillustratsioonide näitusi suhteliselt vähe ja seetõttu on Tallinnas toimuv triennaal leidnud kajastamist ka rahvusvahelise organisatsiooni IBBY (International Board on Books for Young People) koduleheküljel ja toimub IBBY egiidi all.

Otsitakse seieritega kelli

Noored kunstnikud Anna Hints, Eva Labotkin, Marja-Liisa Plats ja Toomas Thetloff avavad septembris Tartus Y -galeriis näituse “Tartust ära”, mille jaoks otsitakse seieritega kellasid. Nii ootavadki noored kunstnikud Y – galeriis ( Tartu, Küütri 2) lahkeid kellalaenajaid, kes ajanäitajad näitusele tooks. Kellad märgistatakse ja antakse omanikele tagasi näituse lõppedes.

Näitus “Tartust ära” ideekavand võitis sel kevadel Y-galerii KUKU NUNNU produktsioonistipendiumi. Kunstnikud tutvustasid oma näitust  siis nii: “Me lubame vaatajale Tartust lahkumist, kuid selle asemel sulgeme ta Tartu kesklinna keldrisse. Tuleb välja, et Tartust äraminek polegi nii kerge. Pisike kunstimaailm, pisike väikeriik, kus küünitus on iseseisva väärtusega akt, mida peab harrastama. Oleme pühendunud (ära)küünitusele, kuid oleme oma pingutusest hoolimata keldris kinni. Vaatame aknast igatsevalt teisi ning ootame järjekorras luba lahkuda”.
Näitus avatakse Tartus festivali ART IST KUKU NU UT raames 15. septembril  ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.

KUKU NUNNU stipendium on mittetulundusühingu Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT algatus, et initsieerida ja toetada noorte kunstnike kunstiproduktsiooni Eestis ning esitleda regiooni noori kunstnikke rahvusvahelises kunstikontekstis.

Maanteemuuseumis tähistatakse 20. augustil 115 aasta möödumist Eesti esimesest autoesitlusest

Eesti Maanteemuuseumi poolt välja kuulutatud fotokonkursi „Maanteede uhkus“ eesmärk oli leida üles ja tunnustada eripäraseid ja omanäolisi sõidukeid Eestimaal. Konkursile laekunud töödest hinnati ümberehitatud sõidukite kategoorias peapreemia vääriliseks Janne Eespäeva ZAZ 965A, mis koos omapärase järelkäruga kokku moodustavad poolteist Maanteemuhku. Tööde vähesuse tõttu oma-ehitatud sõidukite kategoorias auhindu välja ei jagatud. Kasutamata jäänud auhinnafond (Olerexi kinkekaardid kokku 500€ väärtuses) lähevad ümberjagamisele 20. augustil muuseumis toimuva ise ehitatud ja ümber ehitatud masinate näitusel osalevate sõidukite vahel. Nende hulgast valivad oma lemmikud välja muuseumi külastajad. Eriauhinna, ühe õlivahetuse jagu õli, on oma lemmikule välja pannud Addinol.
Toimunud fotokonkurss oli toredaks soojenduseks Eesti Maanteemuuseumis 20. augustil toimuvale üritusele, millega tähistatakse 115 aasta möödumist esimesest Eestis toimunud autoesitlusest. Ootame kõiki konkursil osalenud sõidukeid ja nende omanikke oma eripäraseid ja ainulaadseid sõidukeid tutvustama ja näitama.
Kohtumiseni 20. augustil maanteemuuseumis!

Muuseum.mnt.ee

“Põllerahvas” Kondase Keskuses

18. septembrini on võimalik Kondase Keskuses vaadata Christi Küti eesti rahvakunstist inspireeritud suuri seinavaipu ja “seinapõllesid”.
Christi Kütt töötab 2001. aastast TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias lektorina. Ta lõpetas 1998. aastal sama õppeasutuse rahvusliku käsitöö eriala ning 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunsti- ja kultuurantropoloogia magistratuuri.
Me oleme põllerahvas, iga kordamine tagab mäletamise ja mäletamine kasvatab ning loob meie mustrimälu. Põll on olnud üks naise staatuse muutuse märk, mis saatis teda terve elu. Oleme pulmakombestikus neiule põlle ettesidumist au sees hoidnud. Pulmapõlled koos sajandeid muutumatul kujul säilinud geomeetriliste mustritega on olnud käesoleva näituse inspiratsiooniallikaks.
Tikitud ja ornamenteeritud tekstiile ei tehtud tujude järgi, vaid sellega oli tihedalt seotud kindel reeglistik. Töömahukas tikand on kohustus, milles peitud isegi tänases päevas kaitsev jõud. Maagiliste võtete abil hädaohu tõrjumine pole tegelikult oma tähtsust minetanud, avaldagu see kasvõi oma kodu ehitamises või iseenda kasvatamises.

Neli kohta + neli aega + kaks kuntnikku = neli näitust

1.-14. augustini resideerivad Evald Okase Muuseumis kunstnikud Nicolas Schneider ja Antoine Lejolivet Prantsusmaalt, et Haapsalu miljööst inspireerituna loominguga tegeleda.  Kunstnike Haapsalus veedetud aeg koosneb residentuurist, workshopist ja näitusest.

Haapsalus, Evald Okase Muuseumis, seisavad Nicolas Schneider ja Antoine Lejolivet vastamisi uue väljakutsega – luua teistsuguses aegruumilises situatsioonis. Väljapanek koostatakse sel korral üheskoos ja samaaegselt, lühikese perioodi jooksul kohapeal. Tulemusi esitletakse 14.-31. augustini samas muuseumis toimuval näitusel.
Tegu on küll kahe koos töötava, kuid samas kahe täiesti erineva kunstnikuga. Koos tegutsevad kaks täiesti erineva mõttemaalimaga isiksust, kes jälgivad teineteise loomingut, arutavad, vahetavad mõtteid ning jõuavad seeläbi ühisosani. Nende ühine looming on justkui maastik, mida nad läbivad rännates läbi aja ja ruumi, lastes end voolust kanda.
Kunstnike meelisväljendusvahendid on valgus, vesi, helid. Nende teosed on kui osad maastikust, mida nad on kas vaadelnud või siis ise välja mõelnud ning joonistamine on sealjuures mõlemale olulisim väljendusvahend.

Neljal küll järjestikku toimuval, kuid üksteisega mittesarnaneval näitusel mängivad kunstnikud meisterlikult aja ja ruumiga.Vaatajani tuuakse ühisel maastikul läbitu: kujutluspildid ja objektid, mis kõik jutustavad oma loo.

Näitus „Ükskord me kõnnime Marsil” avatakse Evald Okase muuseumis 13. augustil kell 18. Väljapanek jääb avatuks  31. augustini.

Lisaks näitusele korraldavad kunstnikud muuseumis joonistamise töötoa, millest võtavad osa 12 Eesti kunstnikku-kultuuritegelast: Mall Nukke, Elis Saareväli, Inga Heamägi, Rauno Thomas Moss, Maria-Kristiina Ulas, Lembe Ruben, Henri Hütt, Kaie Olmre-Hütt, Andres Väiko, Olivia Osik, Pille Laub, Katti Pärkson-Kull.
Workshopi käigus läbitakse erinevad etapid, mille tulemusena valmib osalejate ühine teos.
Töötoa algul töötavad kõik osalejad samas formaadis paberiga. Joonistused valmivad limiteeritud aja jooksul, mida võib kutsuda ”pingeseisundis joonistamiseks”.
 Seejärel viiakse valminud joonistused oma algsest dimensioonist välja. Töid vähendatakse ja suurendatakse, kasutades selleks video, foto, interneti ja teiste meediavahendite võimalusi.

Lõpetuseks segatakse kõik esimes etapis loodud joonistused omavahel kokku üheks suureks dimensiooninihkega näituseobjektiks, mida ekspneeritakse 13. augustil avataval näitusel „Ükskord me kõnnime Marsil“.

1.-14. augustini Nicolas Schneider´i ja Antoine Lejolivet´i residentuur Evald Okase Muuseumis.
10.-12. augustini joonistamise töötuba “Ükskord me kõnnime Marsil”.

13. augustil kell 18 avatakse näitus “Ükskord me kõnnime Marsil”. Näitus jääb avatuks 31. augustini.

Evald Okase Muuseum

Viljandi muuseumis saab dopinguteemasse süüvida

Alates 3. augustist on Viljandi muuseumis eksponeeritud Eesti tervishoiumuuseumi näitus „Dopingu valus tõehetk”.

Näitus annab ülevaate sportlastest, kes on vahele jäänud keelatud ainete tarvitamisega. Selgitatud on pruugitud dopinguainete mõju kõrgele saavutusele ja spekuleeritakse võimalike terviserikete üle pärast dopingu tarvitamist.

Näha saab dopinguprotseduuriks vajaminevaid vahendeid, mängida haaravat mängu dopinguteemal ja kujundada oma seisukoht keelatud ainete tarvitajate ja tarvitamise kohta.

Näituse on koostanud Margus Jurkatam ja Kalju Paju koostöös Eesti Antidopingu SAga. Näitus jääb avatuks 1. oktoobrini. Viljandi muuseumi näitusemaja on avatud T-L 10-17.

Lisainfo: Lüüli Kiik, tel 433 3664, lyyli.kiik@muuseum.viljandimaa.ee

Mida teevad Elva mehed saunas?

Tartumaa muuseumis avati eile uus näitus “Mida teevad Elva mehed oma saunas?” Näitusel saab näha erinevaid õllepudeleid ja pudeliavajaid.

Elvas asuv Tartumaa Muuseum eksponeerib igal aastal traditsiooniliselt ka kohalike kollektsionääride erakogusid. Seekordne näitus on koostatud Elvas elavate Ants Prüüsi ja Arno Reilsoni kollektsioonide põhjal.

Kauaaegne Päästeameti töötaja Ants Prüüs harrastab õllepudelite kogumist. Tema hobi sai alguse 1988.- 1989. aastal. Siis valmis saun, mille eesruumis kollektsioon endale koha leidis. Ants Prüüsi kogusse kuulub umbes 420 pudelit, mis on pärit kümnest erinevast riigist. Vanim neist on Tartu Õlletehases 1973. aastal valmistatud pudel. Suur osa õllepudelitest on saadud lihtsalt kingituseks, kuid mõnega käib kaasas ka eriline lugu.

Endine bussiuht Arno Reilson kogub avajaid ja korgitsere. Tema kogu sai alguse ühest Pihkvas ostetud suveniiravajast. Arno Reilsoni kollektsiooni kuulub umbes 850 avajat ja korgitseri erinevatest maailmajagudest. Käeoleval näitusel võib näha ainult osa tema uhkest erakogust.

Näituse raames toimuvad ka kohtumisõhtud kollektsionääridega: 2. augustil kell 15.00 toimus kohtumine Arno Reilsoniga ja 11. augustil kell 15.00 toimub kohtumine Ants Prüüsiga.

Täpsemat infot leiab Tartumaa Muuseumi kodulehelt.

Võru Linnagaleriis võib näha pildi jõudu

Alates 3. augustist on Võru Linnagaleriis avatud Tallinna illustratsioonide triennaalil osalevate Eesti kunstnike näitus.

Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu poolt korraldatud III Tallinna rahvusvaheline illustratsioonitriennaal “Pildi jõud” on tunnustatud kunstiprojekt ja huvi selle vastu aina kasvab. Tänu Eesti illustratsioonide kõrgele tasemele ja kunstnike tuntusele tulevad muu maailma parimad illustraatorid siia hea meelega. Näituse teeb erakordseks see, et originaalillustratsioone on võimalik näha haruharva ning mitte üheski teises läänemereäärses riigis nii suurejoonelist illustratsioonikunsti näitust ei toimu. Terves Euroopas on selliseid regulaarselt toimuvaid originaalillustratsioonide näitusi suhteliselt vähe ja seetõttu on Tallinnas toimuv triennaal leidnud kajastamist ka rahvusvahelise organisatsiooni IBBY (International Board on Books for Young People) koduleheküljel ja toimub IBBY egiidi all.

Raamatutes saavad kokku kaks erinevat kunstiliiki: kirjandus ja kujunduskunst. Lasteraamatutes liitub siia veel ka kolmas — illustratsioonikunst. Just pilt raamatus on see, mis toob lapse raamatu juurde ja mis paneb ta lugema. Lasteraamatutes on kirjanduse ja kunsti tähtsus ja osakaal võrdsed. Sellest algab tee nii hea kirjanduse kui ka hea kunsti mõistmise juurde ning seepärast ei tohiks iial suhtuda lasteraamatutesse üleolevalt, nagu seda nii sageli tehakse. Loe edasi: Võru Linnagaleriis võib näha pildi jõudu

Rehielamused Harjumaa muuseumis

Kuni septembri keskpaigani saab Harjumaa muuseumis tutvuda näitusega „Rehielamused”.

Väljapanekus vaadeldakse rehemaja mitme nurga alt. Koostajate peamine eesmärk on tutvustada erinevaid vaateid rehemaja olemusele, aga ehk saab mõni majaomanik ka praktilist kasu.

Rehemaja kajastatakse kui erinevate distsipliinide uurimisobjekti. Antakse ülevaade rehemajade kujunemisloost. Samas on üks osa uurijad püüdnud rehemajade olemuseni jõuda, arvutades rehetubade keskmist pindala ja hoonetüüpide esinemissagedust – nii võib rääkida ka rehemajade statistikast.

Hoone soojuspidavust ja külmasildu analüüsivad termopildid lisavad rehemajale füüsiku perspektiivi. Ehk ergutavad termopildid inimesi mõtlema sellele, et kindlasti leidub ka nende kodus mõni nurk või seinapragu, millest soojus mühinal välja pääseb.

Tuletatakse meelde, et inimesed pole majade ainsad elanikud ning nii nagu inimesed mõjutavad oma keskkonda, jätab ka putukate, näriliste ja seente elutegevus jälje. Nähes, kui hävitavalt putukad puidule mõjuda võivad, kontrollitakse ehk ka oma maja üle.

Rehemaja kui sümboli muutumist ajas aitavad hästi markeerida mitme kunstniku teosed. On tähelepanuväärne, et kuigi juba ammu puudub praktiline põhjus rehemaju ehitada, püstitatakse veel 21. sajandilgi hooneid, mis ühel või teisel moel meenutavad traditsioonilist taluarhitektuuri.

Näituse on koostanud Liisi Taimre ja kujundanud Malle Valli ja Marili Toome.

Heimtalis võib vaadata näitust “Uku ja Mulgi Ukuvakk”

Kuni septembrini on  Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseumis (Heimtali, Pärsti vald, Viljandimaa) avatud näitus „UKU ja Mulgi Ukuvakk“. Väljapanekus on autorite valik ERMi kogudes olevatest UKU tekstiilidest ning Mulgi Ukuvakas tehtud töödest.

„UKU ja Mulgi Ukuvakk“ sai teoks koostöös ERMiga ja on tagasivaade rahvakunstimeistrite koondise UKU tegemistele ja Mulgi Ukuvaka nägemusele rahvusliku käsitööpärandi kasutamisest tänapäeval. Näitus õpetab omakultuuri pärandis nägema esivanemate esemelise kultuuri ilu ja otstarbekust.

Näitus tunnistati parimaks 2010. aastal avalikul hääletusel „Oma näituse“ konkursi Eesti Rahva Muuseumi esemeid kaasava näituseidee kategoorias.

 

Narva Muuseumi Kunstigaleriis avatakse kaks uut näitust

Reedel, 15. juulil 2011 avatakse Narva Muuseumi Kunstigaleriis kaks uut näitust.

Kunstigalerii kolmanda korruse väikses saalis avatakse kunstnik Jekaterina Averko näitus „Igat mesti ja masti olendid“. Näitusel on väljas viimase viie aasta graafika, papjeemašee tehnikas tehtud skulptuurid ja väikeplastika. Näituse nimi pärineb piiblist, suure veeuputuse müüdist. Antud väljapanekul kasutatakse seda puupüsti täis ruumi kujundina, mida asustavad kõige eriilmelisemad olendid. Skulptuuridel kujutatud muinasjutuolendid on loodud Jorge Luis Borgesi raamatu „Raamat imaginaarseist olendeist“ motiividel.

Teine näitus on Adelina Sokolova juubelinäitus „Minu aastad – minu rikkus“, kus autor eksponeerib oma erinevatel reisidel tehtud fotosid. Adelina Sokolova on fotograafiaga tegelenud alates 1957. aastast. Ta on Narva fotoklubi liige ning on osalenud nii kohalikus klubis, kui ka teistes Eesti linnades väljapandud fotonäitustel.

Näitused jäävad avatuks 29. augustini.

Info:
Jekaterina Averko, näituse „Igat mesti ja masti olendid“ kuraator, tel +372 5695 7408.
Adelina Sokolova, näituse „Minu aastad – minu rikkus“ autor, tel +372 354 9636.

Narva Muuseumi koduleht!

Heinakuul Eesti Vabaõhumuuseumis
saab vaadata ja kaasa teha, õppida ja puhata

* Nuki talus saab iga päev kella 10-18 näha ja õppida käsitööd:

10. juuli: Taimi Puus valmistab aksessuaare (heegelkraed, tikitud vööd);
11.- 17. juuli: Ülle Murula valmistab nukke ja punub paelu;
18.- 24. juuli: Taimi Puus valmistab brügge pitsiga linikuid;
25.- 31. juuli: Ülle Murula valmistab nukke ja punub paelu.

* Sassi-Jaani talus esineb igal laupäeval ja pühapäeval kell 11 Rahvakunstiselts Leigarid.

17. juulil meisterdatakse paelu ja vöösid. Iga päev on avatud Eesti maa-arhitektuuri püsinäitus ja vanade aia- ja põllukultuuride näidisaed.

* Köstriaseme talus näeb laupäeviti ja pühapäeviti kella 10-18 kangakudumist.

9. ja 23. juulil värvitakse taimedega lõnga.

* Härjapea-Kutsari talus jätkuvad laupäeviti kella 10-18 käsitööpäevad, mille raames näeb erinevaid käsitöötehnikaid ning saab nõu rahvariiete osas. Pühapäeviti kella 11-15 toimuvad toidupäevad, kus valmistatakse  toite 1920.-1930. aastate retseptide järgi.

* 9. ja 30. juulil näeb Kuie koolis raamatuköitmist. Kolga talus kootakse neljapäeviti ja laupäeviti võrku. Sepatööd tehakse Sepa talus nädalavahetustel kella 11-18. Pulga talus tehakse kolmapäeviti ja pühapäeviti villatöid, kuu viimasel neljapäeval köetakse aga sauna.

* Koduloomad muuseumis: Köstriaseme talus toimetab omasoodu kanapere, Pulga talus seapõrsad ja Sepa talus utt koos lambatallega. Hobused Ulaan ja Virge teevad sõitu kõigile soovijatele, kohtumispaik kõrtsi ees! Kohata võib kass Hannot. Muuseumi territooriumil liigub ka põtru, metskitsi, metssiga, rebaseid, jäneseid, kährikuid jt metsaelukaid, kuid neile lähedale ei tasu minna.

* Näitused: Pulga talu rehealuses on juulis Mari Kariste käsitööringi näitus „Me ise ilutegijad“, Kolu kõrtsi tallis kestab septembrini lillevaipade näitus „Need lilled sulle pühendan“. Muuseumi territooriumil näeb näitust „Leib keelel“.

* Suvehooajal saab muuseumis mängida toredat orienteerumismängu peredele, mis aitab Eesti külaelu tundma õppida! Mängu reeglid ning ülesanded saab kätte muuseumi kassast, kõige kindlam viis ülesaannete lahendamiseks on muuseumitalude külastamine. Täidetud mänguleht tuleb jätta muuseumi kassamajas olevasse loosikasti, iga kuu esimesel esmaspäeval loositakse õigesti vastanute vahel toredaid auhindu.

* Avatud on looduse õpperada, mida saab läbida nii jalgsi kui ka jalgrattaga. Kui omal ratast kaasa võtta ei ole, siis muuseumist saab seda laenata!

* Koduste roogadega kostitab Kolu kõrts. Ehedat Eesti käsitööd ja toredaid temaatilisi kingitusi leiab muuseumi käsitööpoest.

Roosisõprade päevad Kirivalla külas Imuti talus

9.-10. juulil 2011 toimuvad Harjumaal Kõue vallas Kirivalla külas Imuti talus Rosmakori Roosiaias juba IX roosisõprade päevad. Roosiaed on avatud mõlemal päeval kell 10-19. Tegemist on TASUTA sissepääsuga üritusega, kus tutvustatakse roosikasvatust ja roosikultuuri. Roosipäevad on kogu pere  üritus  kõigile roosisõpradele ja loodushuvilistele.

Roosipäevade programm:

Laupäeval, 9. juulil

Kell 12 toimub sündmuse ametlik avamine.
Kell 12.30 kontsert roosisõpradele.  Kultuurilist külakosti toovad:

  • Noor viiuldaja Lisanna Kadarik Juurust
  • Rahvusooper Estonia mezzosopran Triin Ella esitab oma õpilaste Ingrit Malleuse ja Susanna Paabumetsaga roosilaulude programmi, mille muusika autoriteks on heliloojad B.Kõrver, B.Britten, R. Franz, F. Spielmann, C. Millöcker ja A. Piazzolla.  Elektriklaveril saadab  Katrin Peitre Tallinna muusikakeskkoolist.

Roosiaias on avatud näitus huvitavatest roosidest.

Kell 14-19 toimub rooside vaatlemine, hindamine ja konsultatsioonid kõigis roosikasvatuse küsimustes.

Pühapäeval, 10.juulil

Roosiaed on avatud alates kell 10. Toimuvad lühiekskursioonid, konsultatsioonid ja rooside hindamine. Avatud on näitus. Personaalsed konsultatsioonid roosiaia kujunduse ja roosihaiguste teemadel. Pikniku võimalus. Uute rooside tutvustus.

Mõlemal roosipäeval on võimalus osta garantiiga roosiistikuid ja Eesti uudisaretisi. Roosiaed asub Ülemiste lennujaamast 25 min autosõidu kaugusel ja sõidulegendi leiate Rosmakori kodulehelt.

Eelregistreerimine tel +372 5647 0163 või info@rosmakor.eu.

Oodatud on kogu pere!

„Unustatud mõisad” ja koduveinide meistriklass
9.-10. juulil Rogosi mõisas

9. juulil  kell 12 KODUVEINIDE MEISTRIKLASS:

– millest kõigest saab koduveini teha (porgand, rabarber, võilillesiirup jne), kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada, kuidas neist mahla kätte saada.

– metsik käärimine versus kultuurpärmiga käärimine. Mis täpselt toimub käärimise ajal veinis, kuidas käärimist lõpetada ja veini selitada. Mida veel veinidesse lisatakse.

13.45 – kerge eine

14.00 – mõisaga tutvumine, mõisa veinikeldri külastus

15.00 – millega ja mida saab veinis mõõta – hüdromeetri kasutamine, suhkru hulga reguleerimine, ph määramine, veini kanguse määramine. Erinevate mõõdikute kasutamine. Muud vajalikud tarvikud veinitegemise juures.

16.00 – Maalehe väljaantud raamatu “Koduveini aabits” esitlus.

Meistriklassis osalevate veinimeistrite tehtud veinide maitsmine ja hindamine, veinikõrvase maitsmine. Meistriklassi juhendab Veinivilla perenaine Tiina Kuuler.

Tore, kui teatate oma tulekust ette e-kirjaga Eda.Veeroja@gmail.com

10. juulil toimuvad kogu päeva vältel kohtumised koduveinimeistritega, võimalus on maitsta erinevaid koduveine, avatud on veinikõrvaseks sobivate kohalike toodete müük, näha saab koduloomi, toimub mõisa veini valimine.

Kell 15 on kammerkontsert.

Mõisa veinikeldris on väljas näitus “Sepised läbi aegade”, mõisa söögisaalis Tiit Varblase õlimaalide näitus “Advent”, mõisasaalis Tiit Varblase söejoonistuste näitus, mõisa moonakeldris vanavara müük ja mõisa teatrikeldris maalitud katusekivide näitus-müük.

Igal täistunnil toimub Rogosi mõisa tutvustus ja jalutuskäik koos giidiga.

9. juulil on mõis avatud kella 11-14,10. juulil kella 11–18.40.

Avatud on ka Rogosi mõisa kohvik!

Kohtumiseni Rogosi mõisas!

Homme avatakse Riia ja Tartu kunstikoolide õpilaste ühisnäitus Riias Euroopa Liidu majas

Tartu kunstikooli õpilase töö, mida Riiga kaasa võtta ei saanud, sest asub Tartu Kutsehariduskeskuse seinal.

65-aasta vanune Janis Rozentali nimeline Riia kunstikool ja 60-aasta vanune Tartu kunstikool tähistavad väärikaid juubeleid suurejoonelise ühisnäitusega Euroopa Liidu majas Riia vanalinnas aadressil Aspazijas Boulevard 28. Väga erinevas tehnikas tööd on välja pandud I korruse kunstituppa.
Tartu kunstikool osaleb näitusel õpilaste lõputöödega, koomiksinäidiste põhjal koostatud kogumikuga ja mõttemängudega tänavapinkide teemal ”Sa oled see, millel istud!”
Näitus avatakse homme, 1. juulil kell 16 ja jääb lahti kuni 29. juulini.
Sirsnigi apsveicu jus sakara ar jubileju! Õnnitlused juubeli puhul!

Piret Paluteder