Silt: näitus

Rahvusvaheline fotokonkurss koolinoortele

Harku valla noorsootöökeskus ootab koolinoori osalema rahvusvahelisele fotokonkursile NEED HETKED VÄÄRIVAD JÄÄDVUSTAMIST – huvitavad inimesed, erinevad olukorrad, põnevad sündmused, meeldejäävad hetked, looduspildid – kõik see, mis tundub sinu jaoks eriline!

Konkursil osalevad  ka Bulgaaria ja Soome noored.

Tingimused:

  • koolinoor I – XII klassini;
  • kuni 3 fotot;
  • fotode juurde märgi:  nimi, vanus, kool, klass, telefon ja töö pealkiri;
  • fotode juurde lühike selgitus, miks jäädvustasid just selle sündmuse;
  • fotod paberkandjal, formaat  A4;
  • võistlustööd peavad olema autori enda pildistatud;
  • ootame ehedaid, arvutis töötlemata fotosid (v.a. punased silmad);
  • fotod saata aadressil:

Tabasalu Noortekeskus
Teenuste 2, Tabasalu
Harku vald, Harjumaa  76901

  • fotod võib ise tuua noortekeskusesse;
  • ootame võistlustöid kuni 12. märtsini 2012.

Valitud võistlustööd näitusel Tabasalu raamatukogu fuajees 26.03.- 24.04.2012!

Hindamine:

  • I – III klass; IV – VI klass; VII – IX klass ja X – XII klass;
  • žürii valib igas vanuserühmas välja 2 parimat tööd;
  • kõikide vanuserühmade seast valitakse välja üks peapreemia saaja;
  • publiku lemmiku tunnustamine.

Autasustamistseremoonia toimub Tabasalu raamatukogu fuajees teisipäeval, 10. aprillil kell 16.

“Vahvad vanamemmed” Narva muuseumis

Alates 10. veebruarist on Narva muuseumi kunstigaleriis avatud näitus „Vahvad vanamemmed“.

Tuhanded naised on end ära tundnud Inge Lööki toredatel postkaartidel, mis ülistavad naistevahelist igavest sõprust. Vanad naised postkaartidel naudivad praegust hetke ja elavad võib-olla isegi veidi hulljulgelt, sest elu ei lähe nagunii plaani järgi. Vahvate vanamemmede elus on kaks päeva, mille pärast pole vaja muret tunda – eilne ja homne.

Soome graafikut Inge Lööki on nime põhjal tihti eestlaseks või taanlaseks peetud. Tegelikult on see juba lapsena valitud kunstnikunimi, millega Inge väljendas oma suhtumist sibulasse. ”Ingen lök” tähendab rootsi keeles ”ainult mitte sibulat”.

Inge ise elab just nii nagu õpetab. Tema joonistused on pildikesed tema enda elust. Talvel võib teda näha koos sõbrannaga tõukekelguga mööda merejääd kihutamas või tundide kaupa tagumiku peal mäest alla laskmas. Suvel süüakse suhkruvatti või juuakse puu otsas klaasike veini. Hea, kui pähe tuleb midagi ootamatut, mis lubab nautida hetke.

Vanamemmedel on seljataga pikk elutee. Nüüd on nendele rännakutele lisandunud näitusereis Eestisse. Näituse pealkiri ”Vahvad vanamemmed” on tabav nii eesti kui soome keeles, milles ”vahva” tähendab tugevat. Vanamemmede mõttemaailma on kirja pannud Pirjo Laakso.

Näituse koostajad: Inge Löök, Pirjo Laakso, Soome Instituut.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini.

Elvas saab vaadata Reti Saksa graafikat

Elva huviala- ja kultuurikeskuses Sinilind on võimalik jaanuari ja veebruarikuu vältel vaadata graafikakunstnik Reti Saksa näitust ”Mustvalgel”.
Näitusele on välja pandud mõned abstraktsed graafilised lehed, mis valmisid viimasele temaatilisele aastanäitusele Tallinna Kunstihoones ning valik väikegraafikat. Väljapaneku pildid on tehtud enamjaolt kuivnõeltehnikas. Kindlas mõõdus väikegraafika pildid, mis ka praegusel näitusel näha on, rändavad maailmas mööda rahvusvahelisi graafikanäitusi, mõned neist on koju toonud ka preemiaid.
Reti Saksa mustvalgel pildid on näha nii päeva- kui ka tulevalgel, esmaspäevast reedeni kella 9 – 17, Elva HKK Sinilind, Kesk 30.
Merike Järv

Elvas võib külastada Reti Saksa graafikanäitust

Elva Huviala- ja Kultuurikeskuses Sinilind on võimalik jaanuari ja veebruarikuu vältel vaadata graafika kunstnik Reti Saksa näitust ”Mustvalgel”.

Näitusele on välja pandud mõned abstraktsed graafilised lehed, mis valmisid viimasele temaatilisele aastanäitusele Tallinna Kunstihoones ning valik väikegraafikat. Väljapaneku pildid on tehtud kuivnõelaga, mis on üks vanemaid ja levinumaid sügavtrüki tehnikaid. Sekka on segatud ka metsotintot ja teisi trükitehnilisi vigureid, mille keerukusest saavad aru vaid graafikategijad ise.

Kindlas mõõdus väikegraafika pildid, mis ka praegusel näitusel näha on, rändavad maailmas ringi mööda rahvusvahelisi graafikanäitusi, mõned neist on koju toonud ka preemiaid. Reti Saksa mustvalgel pildid on näha nii päeva- kui ka tulevalgel, esmaspäevast reedeni kella 9 – 17, Elva HKK Sinilind, Kesk 30, Elva.

Lisainfo: Elva HKK Sinilind telefonil 745 7201 või http://sinilind.elva.ee/.

Allikas: Merike Järv, Elva linnavalitsus

VonKrahliGalerii avati näitusega “Esimene lõige”

Von Krahli klubi ruumides alustas tegevust VonKrahliGalerii, mis keskendub peamiselt graafika- ja fotokunsti valdkonnale. Galerii avati näitusega “Esimene lõige”.

Käesoleval näitusel esitletakse EKA Vabade Kunstide Teaduskonna esimese aasta tudengite esimesi lõikeid. Tööprotsess oli üpris orgaaniline. Tegevus toimus ühise stuudiumina, mille käigus modelleeriti algsetest kobavatest ideedest enamvähem selgepiiriline narratiiv. Tegevust ei piiranud ei temaatiline ega tehniline raamistik, kuid üllataval kombel domineeris üliõpilaste valdava eelistusena linoollõige.

Linoollõiketehnika kuulub kõrgtrükitehnikate hulka. Lihtsamalt tähendab see seda, et meile kõigile tuttava põrandakattematerjali sisse lõigatakse vastavate nugade abil kujutis. Kõik, mis peale seda tegevust alles jääb, see trükib. Üldjuhul saadakse kujutis paberile spetsiaalse kõrgtrükipressi abil. Linoollõige on ühest küljest kerge, kuna tulemus kujuneb ilma igasuguse salapärase keemiata. Teisalt nõuab see aga teatavat stiliseerimis- ning üldistusoskust ja kaugeltki mitte kõik soovitu ei kuku alati kujutletud moel välja.

Osalevad kunstnikud: Anna Maria Lapin, Anna-Kaisa Vita, Helena Keskküla, Kadri Helde, Krista Zimm, Kristen Rästas, Liisa Jugapuu, Marta Vaarik, Mihkel Oksmann, Pavel Grebenjuk, Taavi Rei, Taavi Villak. Näitus jääb avatuks kuni 29.02.2012

Lisainfo: Mariliis Oksaar, mariliis@vonkrahl.ee, +372 55 933 442

Üleriigiline eelkooliealiste laste kunstitööde näitus “Mina vaatan talve läbi klaasi”

Tallinna Pallipõnni lasteaiaõpetajad kutsuvad kõiki lasteaedu külastama üleriigilist lasteaedade joonistus– ja meisterdustööde näitust „Mina vaatan talve läbi klaasi“, mis on Järvakandi Kultuurihallis vaatamiseks 16. jaanuarist – 16. veebruarini 2012.a.

Näitust on võimalik külastada argipäeviti kell 9.00-16.00. Nädalavahetustel palume eelnevalt kokku leppida e-posti teel: kultuurihall@jarvakandi.ee või kultuurihalli juhataja Tiia Hansariga tel 489 4719,  5346 0195.

Kohtumiseni Järvakandis!

Telli saa näütüst vana Võromaa kindist

2009. aastagal sai Võro Instituudi, Võro Seltsi VKKF, Näputüüseltsi ja Orava Maanaisi Seltsi iistvõtmisõl valmis näütüs Vana Võromaa kindakirjust. Eesti Rahva Muuseumi näüdüsside perrä om koet 28 vahtsõt kindapaari Vana Võromaa esi kihlkundõst. Näütüse mano käävä mõnõ värmitahvlikõsõ tekstega ja raamat kindamustriidega “Kirä’ Võromaalt. Kinda'”.

Näütüs om välän olnu Võro Instituudin, Orava Kultuurimajan, Võromaa Keskraamadukogo latsiosakunnan, Hummuli latsiaian Valga maakunnan, Rogosi mõisan ja Kanepin 2009.-2010. aastagal ja 2011. aastagal Võromaa Kutsõhariduskeskusõn, Villändi kultuuriakadeemiän, Mikidämäel, Verskan, Leevil, Kihnun ja Linten.

Näütüst saa rahvamajja, kuuli vai muialõ ülespandmisõs telli. Ülespandmisõ ja transpordi kõrraldas teljä, a tuu olõ-i väega rassõ – kindit om üts pappkastitäüs ja mõttit ülespandmisõs saa tõisi käest, kiä taad näütüst joba pruuknu omma… Julgõt näütüse-telmist! Kiä inne ühendüst võtt, tuu saa! Näütüs om vaba alatõn veebruari alostusõst seol aastagal.

Allikas: Triinu Ojar, Võro Instituut

Kanuti aias valgustab EKA oma teekonda

Maarja Treufeldti teos

Eesti Kunstiakadeemia valgusinstallatsioonid 2012 on valmis!
Kõik on oodatud näituse avamisele teisipäeval, 17. jaanuaril algusega kell 19.

Vaadatakse valminud teoseid, juuakse soojendavat jooki ja kui eriti hästi läheb, siis näeb tulemängu ja kuuleb trummipõrinat.
Kes avamisele tulla ei saa, ei pea kurvastama, sest näitus on avatud laupäevani ööpäevaringselt.

Vihjena võime küll lisada, et valminud teosed on kõige paremini vaadeldavad pimedal ajal.

EKA teekonna läbisid ja jätavad sellest ka märgi maha Anna Liisa Sikk, Ella Käi, Epp Salulaid, Grete Veskiväli, Joel Villem, Juss Heinsalu, Kalle Keskrand, Maarja Treufeldt, Niina-Anneli Kaarnamo, Raido Mägi, Taavi Lõoke, Triin Jänes, Tõnn Adermann. Juhendas Elo-Katre Liiv.

Võru Linnagaleriis veel nädal aega Eesti kunstnike ühisnäitus

VÕRU LINNAGALERII KUTSUB!

Eesti kunstnike ühisnäitus “TOIT”

2011. aasta lõpetab Võru Linnagalerii taas ühisnäitusega. Teisipäeval, 20. detsembril kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis Eesti kunstnike ühisnäitus “TOIT”. Näituse teema autor on üks kuraatoritest Andrus Raag. Idee koorus välja galeristi Jana Huul’e ja Andrus Raag’i omavahelise dialoogi käigus, kus jõuti arusaamale, et tänapäeval on inimestele väga oluline toidu teema – mida süüa, kui palju süüa, dieet, mahetooted, figuur, kas vaimutoitu on piisavalt, mis meie hinge toidab, kas me seedime kõike, mida pakutakse jne. Nii kuulutati välja ühisnäitus, kuhu kutsuti käsitlema teemat “Toit” vastavalt kunstnike nägemusele ja soovile. Antud näitus on väga mitmekülgne. Saab näha maale, tekstiilikunsti, skulptuure, videokunsti ja installatsioone.

Näitusel osaleb ligikaudu 60 kunstnikku – *Mari Hiiemäe, Marika Tali, Edgar Tedresaar, Tatjana Kutsjuba, Maria Kondimäe, Sandra Nihvelt, Liis Koger, Kalli Kalde, Marje Ernits, Anonymous Boh, Andrus Raag, Liis Tamm, Anna Hints, Ines Erleman, Eleriin Ello, Katrin Paomets, Heli Tuksam, Angela Orro, Maie Helm, Andres Tolts, Evi Pärn, Rita Rahu, Alide Zvorovski, Gaidy Kesa, Anke Oks, Per William Peterson, Evi Gailit, Noolegrupp, Jaan Luik, Juka Käärmann, Tanel Tolsting, Toomas Kuusing, Liive Koppel, Tiiu Kirsipuu, Mall Nukke, Ilmar Kruusamäe, Aleks Kase, Tähti Roosalu, Stella Salumaa, Annelis Säre, Andri Allas, Krõõt Tarkmeel, Taje Tross, Marek, Andres Sütevaka, Jüri Jürna, Laura Vähi, Marje Len Murusalu, Merike Sule-Trubert, Jana Huul, Diana Allas, Andrus Joonas, Jan Tammik, Margit Pensa ja Tiiu Kirsipuu.

Näitus on kõigile huvilistele avatuks kuni 19. jaanuarini 2012.

Tartus toimub kolmas rahvusvaheline graafikafestival

Homme algab ja kuni 21.jaanuarini kestab Tartus rahvusvaheline graafikafestival. Näituste asukohtade ja teemadega saab tutvuda siin.

Graafkanäituste formaat on nihkunud Suurelt priskeltsponsoreeritud uhketes muuseumides peetavatelt akadeemilistelt paraadnäitustelt tagasi kunstnike isikliku initsiatiivi ja aktivismi radadele. Viimase paarikümne aasta kestel on graafika piire püütud kombata nii elektroonilise kujutuse, fotograafia, kontseptuaalselt defineeritud kunstiteose paljundatavuse ja muu modernistliku vormiuuenduse hämaraegadest pärit abrakadabraga. Vastupidiselt  „gurude“ poolt oodatule on graafika jäänud siiski igaühe eneseväljenduseks-avalduseks. Seda eriti tingimustes, kus traditsioonilised riiklikud- ja kommertsmeediakanalid muutuvad üha formaalsemateks „elukajastajateks“. Elektroonilises meedias vohav nn. kommentaariruum on  aga ühelt poolt ilmselgelt pätistunud, teisalt aga tugeva riiklike struktuuride poolt igatsetud tsensuuri ja järelvalve mõnusas patiseisus. Meediaärikad muidugi hõõruvad käsi, pappi tilgub edasi. Ainsaks võimaluseks tõeliselt vabaks meediaks ongi paraku gutenbergiaegne graafika, mis on tänapäeval väljapääsuks isegi siis, kui kõik muud alternatiivid kaovad.  Loe edasi: Tartus toimub kolmas rahvusvaheline graafikafestival

Teisipäeval avatakse Haapsalus rahvusvähemuste rahvariietes nukkude näitus „Minirahvariie”

 

Natalja Jampolskaja kompositsioon "Vene rahvalaul".

Teisipäeval, 3. jaanuaril kell 15 avatakse Läänemaa keskraamatukogu lugemissaalis rahvusvähemuste rahvariiete näitus „Minirahvariie”.

Kollektsioon sisaldab rahvuslikke rõivaid, mida näitusel kannavad Barbie nukud. Kostüümid nukkudele on valmistatud käsitsi, need vastavad kõikidele rahvuslikele kostüümi õmblemise normidele ning on näitlikud õppevahendid rahvuslike kostüümide kirjeldamisel. Kollektsiooni loomisel osalesid naised erinevatest rahvuskultuuriseltsidest üle Eesti: Tallinnast, Paldiskist, Pärnust, Haapsalust, Narvast. Näituse korraldas MTÜ Rahvusvähemuste naisteklubi „VEGA“. Haapsalu raamatukokku organiseeris näituse Natalja Jampolskaja.

Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini. Kõik külastajad on väga oodatud!

Allikas: laanemaa.ee

 

Veel on võimalik külastada näitust RELIKVIAAR

Tallinnas A-Galeriis on veel kuni 3.jaanuarini üleval Eimantas Ludavičiuse ja Kornelija Gerikaitė näitus RELIKVIAAR.

1970. aastal sündinud Eesti Kunstiakadeemias õppinud Eimantas Ludavičiuse loomingu kohta on Margarita Janušonienė öelnud, et kunstniku jaoks pole seosed erinevate traditsioonidega kunstis olulised mitte kui kommentaar ajaloole, vaid kui mõtlemisviis, mis laseb tal tegelda kaasaja kunstniku jaoks oluliste küsimustega. Tema töödes pole erinevad žanrid täpselt piiritletud, neis on kihiti mitmeid traditsioone. Tulemus pole aga eklektiline, sest kunstnik teab, et kõige tähtsam pole mitte kuidas, vaid mida öelda.

Eimantas Ludavičiuse töödes võib traditsiooniline kristlik ikonograafia põimuda reklaamitööstuses looduga selleks, et kujutada üksinduse, eraldatuse ja meie olemasolu haprusega seonduvaid probleeme. Traditsiooniline sümbol on välja pakutud ümberhindamiseks, võib arutleda eesmärgi mõju üle ja motiivi üle kunstis – sakraalsesse konteksti paigutatud objekt omandab lisatähendusi ka juhul, kui kunstnik seda ei kavatsenud.

1985.aastal sündinud Kornelija Gerikaitė jõudis enne esimest isikunäitust Smile mimesis sel aastal Vilniuses esineda juba mitmel grupinäitustel. Praegusel ajal töötab ta koostöös Eimantas Ludavičiusega ja on ühtlasi tema assitendiks. Käesoleval näitusel on esindatud mitu ühisloominguna valminud tööd.

Tartus saab näha jõulukuuse sugulasi

Kuni 8. jaanuarini on Tartu Ülikooli Botaanikaaia õppeklassis näitus „Jõulupuu sugulased“. See annab ülevaate maailmas jõulupuudena
kasutatavatest okaspuudest (muid jõulupuudeks kasutatavaid taimi  seekordne väljapanek ei sisalda). Esindatud on suur hulk nii parasvöötme kui palavvöötmete-okaspuude esindajaid elus taimede, okste ja/või käbidega.
Võimalik on proovida oma oskust tunda ära nii meie nelja pärismaist  okaspuu kui mitmeid meile sissetoodud liikide oksi. Kui kodus tundmatu käbi ehk õuel kasvab mõni okaspuu, kelle liik teadmata, tasub käbi ja/või oksake kaasa tuua ehk leiab näituselt tundmatule nime. Eraldi on ära märgitud Ülikooli Botaanikaaia kollektsioonides leiduvad okaspuud.

Lapsed saavad värvida okaspuude pilte ning proovida täpsust käbiviskes.

Tule üksi sõprade või perega ja veeda mõnus pooltund ehk enam  jõulupuude sugulaste seltsis!

A-Galerii premeeris Ülle Kõutsi

Eesti ainus kunstnikele kuuluv ehtegalerii valis juba viiendat aastat parimat seifinäitust. A-galerii algatas parima seifinäituse preemia eesmärgiga tunnustada ehete loomisega aktiivselt tegelevaid kolleege. Varasemalt on A-galerii parima seifinäituse preemiat jagatud neljal korral. Laureaadid on olnud: Katrin Veegen (2007 ); Katrin Amos (2008 ); Maria Valdma (2009 ); Kaire Rannik (2010).  2011 aasta parima seifinäituse preemia omistati ehtekunstnik Ülle Kõutsile, isiknäituse “Vesi” eest.

Samas anti laureaadile üle rahaline preemia, mille suurus on 320 eurot. Preemiasumma kogutakse galerii müügituludest.

Täna avatakse Võru Linnagaleriis ühisnäitus “Toit”

2011. aasta lõpetab Võru Linnagalerii taas ühisnäitusega. Teisipäeval,
20. detsembril kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis Eesti kunstnike
ühisnäitus “TOIT”. Näituse teema autor on üks kuraatoritest Andrus Raag.
Idee koorus välja galeristi Jana Huul’e ja Andrus Raag’i omavahelise
dialoogi käigus, kus jõuti arusaamale, et tänapäeval on inimestele väga
oluline toidu teema – mida süüa, kui palju süüa, dieet, mahetooted,
figuur, kas vaimutoitu on piisavalt, mis meie hinge toidab, kas me
seedime kõike, mida pakutakse jne. Nii kuulutati välja ühisnäitus, kuhu kutsuti käsitlema teemat “Toit” vastavalt kunstnike nägemusele ja soovile.

Antud näitus on väga mitmekülgne. Saab näha maale, tekstiilikunsti, skulptuure, videokunsti ja installatsioone.
Näitusel osaleb ligikaudu 60 kunstnikku.

Avamisel maalib  näitusele “TOIT” oma teose Mehhiko kunstnik Leno Morfin.

Näitus jääb Võru Linnagaleriis (kultuurimajas Kannel, Liiva 13) kõigile huvilistele avatuks kuni 20. jaanuarini 2012.

Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal.

Näituste külastamine on tasuta.

Galeriis Noorus avatakse täna Tartu Kõrgema Kunstikooli näitus-müük Jõulubuum

Täna, 19. detsembril 2011 kell 17 avatakse Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) galeriis Noorus näitus-müük JÕULUBUUM. Üritusel on võimalus nautida kunsti ning soetada erilisi kingitusi, mille on valmistanud TKK tudengid, õppejõud ja vilistlased. Toimuvad ka temaatilised töötoad, kus saab ise kingitusi meisterdada.

Avamisürituse kava:
· Ürituse avamisel loob meeleolu muusikas Sander Haugas.
· Piparkook ja soe jook.
· Kohtumine noorte kunstnikega, kes on sündmuse tarbeks valmistanud kuuma kaupa.
· Kell 17:30 Õhtu nael: unplugged: Ervin & Katarina. Candy Empire liikmete Ervini ja Katarina akustiline ülesastumine.
· Kell 19 õhtu lõpupauk – suurejooneline puhkpilliorkester!

Töötoad:
20. detsembril
· Kell 16 inglite valmistamise töötuba. Juhendaja Merle Ambre.
· Kell 17:30 DAS savist ehete valmistamine. Juhendaja Merle Ambre.

22. detsembril
· Kell 16 paberist ruumiliste jõulukaartide valmistamise töötuba. Juhendaja Anne Rudanovski http://www.paberimuuseum.ee.

TKK galerii Noorus asub aadressil Riia 11, Tartus. Jõulubuum on galeriis avatud 19.-23. detsembrini. Lahtiolekuajad: E (19.12) kell 17-19 ja T-N (20.-22.12) kell 12-19 ja R (23.12) kell 12-17.

Töötubades ja näitus-müügil osalemine on tasuta!

Eesti Ajaloomuuseum teeb Euroopa kultuuripealinnale kingituse

Suurgildihoone avati tänavu mais.

Tänutäheks mitmekesise kultuuriaasta eest teeb Eesti Ajaloomuuseum Euroopa 2011. aasta kultuuripealinn Tallinnale kingituse ning avab Õnneliku lõpu päeval, 22. detsembril Eesti Ajaloomuuseumi näitused Suurgildi hoones külastajatele tasuta.
Sel kevadel lõppesid 600aastase Suurgildi hoone uuendustööd ning gildihoone kahel korrusel on maikuust avatud uus püsinäitus ”Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu”. Lisaks ootab väikeses gildisaalis külastajaid Eesti fotopärandit tutvustav näitus ”Silmapilkline ülessewõte. Eesti foto 1850-1912” ning Börsi käigus tänavakividesse raiutud Eesti ajaloo lühikursus.
Eesti Ajaloomuuseum

Põltsamaa lossikompleksis avatakse fotonäitus ”Ajaleht vanadel fotodel”

Pressimuuseum avab homme, 19. detsembril Põltsamaa lossikompleksis Eesti ajakirjanduse 245. juubelile pühendatud fotonäituse “Ajaleht vanadel fotodel”.

Näitusel on väljas 15 suureformaadilist must-valget fotot ajalehest erinevates olukordades. Vanimad pildid pärinevad 20. sajandi algusest, uusimad 1990ndatest.

Huvitavamateks  fotodeks on kaks Põltsamaaga seotud olustikupilti. Üks neist kujutab “Postimehe” lugejat 1930ndatest, keda ei häiri ümbritsev peomeeleolu. Teine foto pärineb 1960ndatest ja annab aimu ajalehe “Rahva Hääl” sorteerimisest Põltsamaa postkontoris.

Näitus on avatud endistes Lossi Pagari ruumides E-L kella 10-15.

Näitus jääb avatuks kuni 28. veebruarini 2012. aastal.

Ene-Liis Semper kohtub täna publikuga oma näitusel Kumus

Ene-Liis Semper.

Pühapäeval, 18. detsembril kell 16 toimub Kumu kunstimuuseumi viiendal korrusel publiku kohtumine Ene-Liis Semperiga tema näitusel. Artist Talk vestlusringis osalevad kuraator Anders Härm ja kirjandusteadlane Aare Pilv, vestluse moderaator on Kumu kaasaegse kunsti galerii kuraator Eha Komissarov. Üritus on kõigile tasuta.
Kaasaegse kunsti näituste vahendamiseks on kogu maailmas kasutusel Artist Talk’i formaat. Artist Talk’i keskpunktiks on kunstnik ja külla on kutsutud eksperdid, kes tunnevad kunstniku loomingut lähemalt ning on valmis vahetama mõtteid näituse üle pisut laiemas kontekstis. Kuulajal avaneb võimalus saada kuuldu põhjal kunstnikust parem ülevaade ning soovi korral võtta sõna või esitada esinejatele küsimusi, paluda selgitusi. Üritus kestab orienteeruvalt pool tundi, ja toimub vastavalt Artist Talk’i traditsioonidele näituse keskkonnas. 
Tervet viiendat korrust hõlmav Ene-Liis Semperi personaalnäitus on ruumiinstallatsiooni ja videokunsti süntees. Semperi senistest isikunäitustest on see kunstniku sõnul töömahukaim ning mastaapseim. Samas on see ka Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisemaid projekte.
Video- ja installatsioonikunstniku ning Teater NO99 ühe kunstilise juhi Ene-Liis Semperi loodud näitus on kohaspetsiifiline väljapanek. Emotsionaalselt kannavad näitust teatud eksistentsiaalsed hoiakud ning liikumine abstraktsete kujundite ja intiimsete hetkede vahel. Väljapanekul astuvad dialoogi mõned varasemad Ene-Liis Semperi videod ning spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud uued tööd.
Ene-Liis Semperi isikunäitus on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisemaid ning suuremaid näitusi. Näitust toetab Teater NO99. Näitus Kumu kunstimuuseumis jääb avatuks 31. detsembrini 2011.

 

Lahemaa rahvuspargi 40. juubeli pidustused lõpetas vaimu- ja vanavarapäev

Eile, 17. detsembril olid huvilised oodatud Palmsesse Lahemaa looduskeskusesse vaimu- ja vanavara päevale. Viivi Voorand sõpradega tutvustas ja mängis Lahemaa rahvamuusikat. Aarne Vaik jutustas Lahemaa vanavarast ning tema juhendamisel võis uurida näitusele pandud Lahemaa tarbeesemeid ja käsitööriistu. Ave Paulus ning Villu Jahilo kõnelesid kultuurist, mälust ja Lahemaast.

Käsmu meremuuseumi hing Aarne Vaik on koostanud näituse Lahemaa vanavarast: kaasajale kadunud igapäevased asjad, milles on peidus meie endi pärand, oskused, lood. Näitus jääb avatuks jaanuari lõpuni.

Juubeliaastal on Lahemaal korraldatud koostöös partneritega üle 30 ettevõtmise, sealhulgas Lahemaa sünnipäevapidu, looduskaitse visioonikonverents, foto- ja maalikonkurss, filmipäevad, plenäär kunstnikele.

http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus/lahemaa-40/uritused/.

Üritusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tänavune Piparkoogimaania viib ajamasinasse ja enneolematule kunstinäitusele

Sel aastal muutus Disaini-ja Arhitektuurigalerii piparkoogist ajamasinaks, kuhu sisse hüpates leiad end keset seiklust, kus tulevik, minevik ja olevik eksisteerivad üheaegselt. 140 loovinimest võluvad 400 kg piparkoogitaignast enneolematu kunstinäituse, millist pole kusagil mujal maailmas.

Esindatud on erinevate alade tipptegijad – Meelis Pressi Arhitektuuribüroo arhitektid, Loovala kunstnikud, tekstiilikunstnikud Emma Leppermannist, Asuurkeraamika keraamikud jpt. Näitusele on loonud originaalmuusika Pastacas ja Tanel Paliale.

Näitus on avatud 17. detsembrist 8. jaanuarini kella 11-18.

24. ja 31. detsembril kella 11-15.  Suletud 25. detsembril ja 1. jaanuaril.

Piparkooginäitus on suurepärane võimalus tutvustada noortele kunsti ja disaini. Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 toel oleme teinud koolidele kättesaadavaks PiparkoogiMaania kunstitunni, kus tutvustakse piparkoogi ajalugu, piparkoogikunsti ning innustatakse lapsi loovalt piparkooke küpsetama.

PiparkoogiMaania eesmärgiks on väärtustada ja edasi arendada sajandeid vana piparkoogikunsti ja innustada inimesi olema loovad kõiges mida nad teevad.

Kõiki kutsutakse osa võtma PiparkoogiMaania Fotovõistlusest Facebookis, jäädvustage põnevaid piparkoogitöid, mis on inspireeritud ajamasina teemast!

Pildil Helen Tago-Mullaste & Janno Mullaste “Võlusõnade generaator”

Foto: Pelle Kalmo

Näitus „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ alustab oma rännakut Järvamaa omavalitsustes

Järvamaa Muuseumi poolt koostatud näitusel on toodud välja fotovalik aastatest 1990-1992.

Ekspositsiooniarvutist on võmalik vaadata filme Järvamaa omavalitsustest aastal 2011. Esimesena on võimalik näitusega tutvuda Imavere rahvamajas 16.12.2011 kuni 6.01.2012.

Järvamaa Muuseumi poolt koostatud näitusel on toodud välja fotovalik aastatest 1990-1992. Ekspositsiooniarvutist on võmalik vaadata filme Järvamaa omavalitsustest aastal 2011.

Järvamaa Muuseum on läbi Leader-rahastusmeetme, tänu Järvamaa Omavalitsuste Liidule ja kohalikele koostöökogudele – Järva Arengu Partnerid ja Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, saanud teostada projekti, mille üheks osaks on ka käesolev näitus.

Projekti olulisemateks eesmärkideks oli pöörata kohalike kogukondade tähelepanu lähiajaloo säilitamisele, koguda materjali ja saada seeläbi parem ülevaade eelmise sajandi 90-ndate algusest ning jäädvustada tänast päeva ehk aastat 2011.

Allikas: Jarva.ee

Aastavahetuse tähetants Sänna Kultuurimõisas

Tähetants on miski, mis toimub kogu aeg sinu sees ja sinu ümber. See on meie loomulik olek, paratamatu vabaduse aktsepteerimine. Nagu tähed liiguvad, säravad, plahvatavad, surevad ja sünnivad, teeme seda ka meie, kes me oleme loodud tähetolmust.
31. detsembril tantsime Võrumaal Sänna Kultuurimõisas läbides 4 tunni jooksul 5 rütmi (voolamine/staccato/kaos/ lüüriline/vaikus). Alustame tantsu kell 22 ning lõpetame umbes kell 2 hommikul. Kosmilise tantsumuusika, visuaalid ja eriefektid panevad kokku Hendrik ja Hindrek Sänna Kultuurimõisast.
See öö võib olla taevalik, avardav, külluslik, hullumeelne, pöörane, metsik, ekstaatiline kohtumine iseendaga universumis.
Mõtle juba kodus varem valmis sinu taotlus sellele reisile.
Aastavahetuse pakett algab juhendatud reisiga meie päikesesüsteemis Sänna Taevarajal: kultuurimois.kultuuritehas .ee/taevarada.html
Lisaks on paketi sees majutus Sänna mõisas ning külluslik taimetoidu pidusöök peale Suurt Tantsu. Veel sügavama kogemuse soovijaile pakume võimalust saabuda päev varem ja puhastuda suitsusaunas Pärlijõe kaldal.
Soovituslik osalustasu on 35 EUR.
Kõik peo organiseerimisse panustavad inimesed on vabatahtlikud ning kogu tulu läheb Sänna Kultuurimõisa ülalpidamiskuludeks talvisel perioodil.
Palun anna oma osalemissoovist teada kultuurimois@kultuuritehas.ee või tel 555 88 929 (Kadi).
Sänna Kultuurimõis asub Võrumaal Rõuge vallas arhailises puitmõisas. Tants toimub mõisa suures saalis, kus kohtuvad mõisa läänetiiva maine ja idatiiva kosmiline energia. Samas saalis on üleval mastaapne astronoomiliste fotode näitus.

Sänna Kultuurimõis

Luunja tähistab Johannes Saali sünniaastapäeva

Neljapäeval, 8. detsembril kell 16.00 avatakse Luunja vallamajas Johannes Saali maalide  läbilõikenäitus “Johannes Saal – 100 aastat sünnist!”, mis on pühendatud kunstniku sünniaastapäevale.

Johannes Saal (1911-1964) sündis Luunja vallas Oja talus. Ta oli lapsest saati nõrga tervisega. Gümnaasiumi lõpuklassis haigestus ta tiisikusse ning veetis kuus aastat kodutalus haigevoodis. 1933. aastal asus Saal õppima Pallasesse, kuid siis hakkasid ilmnema tema psüühikahäired, mis viisid vaimse murdumiseni 1948. aastal ning vaevasid kunstnikku elu lõpuni. Raskelt mõjusid talle ema surm ning isa ja venna küüditamine.

Kunstniku viljakamad loomeaastad olid 1940-50ndad, mil valitsenud dogmadele ja kaanonitele tema kujutusviis aga ei vastanud. Ametlikku tunnustust ta ei leidnudki. Paljudes Saali maalides tuleb esile ahistuse, kannatuse ja surma teema; nõukogude okupatsiooni ajal loodud teosed annavad edasi ajastu süngust ja piiratust.

Pallase traditsioonidest kasvas Saal välja, tema laad oli omanäoline ja ekspressiivne. Kunstiajaloolased Harry Liivrand ja Ants Juske on oma näitusekajastustes nimetanud Johannes Saali eesti Goyaks, van Goghiks, Munchiks.

Näitus saab teoks Luunja kultuurimaja ja Tartu kunstimuuseumi koostöös. Külastamine on tasuta.

Allikas: luunja.ee