Silt: näitus

Lapsed kingivad ERMile käsitööringis tehtud rahvalikus stiilis vaiba

Laste kingituse üleandmine ERMile toimub tänasel rahvarõivapäeval, 26. mail ERMi näitusemajas.

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi (TRAKSi) korraldatavas ja ERMi ruumides tegutsevas käsitööringis Kaval Käsi tehtud rahvalikus stiils kingitus on heaks näiteks rahvakultuuri hoidvast ja edendavast tööst TRAKSis ning kinnitab seltsi koostööd ja mõttekaaslust ERMiga. Käsitöövaip on TRAKSi-poolne heaväesoov kõigi ERMi ettevõtmiste õnnestumiseks. Samas on laste tehtud käsitöö ka innustavaks märgiks meie rahvusliku käsitöö jätkusuutlikkusest.

Vaiba meisterdasid Kavala Käe lapsed ja viimistles kuldaväärt õpetaja Age Raudsepp ning see tuli nõelasilmast sel nädalal. Kavala Käe ringi vabatahtlikuks projektijuhiks on etnomusikoloog Helen Kõmmus.

Rahvarõivapäev 2012 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Kuperjanovi 9 algab 26. mail kell 11.
Rahvarõivapäeval on avatud näitus rahvarõivakooli I õppeaastal tehtud töödest.
11.30 algab loeng Kustav Agu Püümanilt.
Kogu päeva jooksul saab paluda rahvarõiva-alast nõustamist oma ala spetsialistidelt.
Päeva lõpp kell 14.

Oodatud kõik huvilised.
Lisainfo rahvarõivapäeva kohta: Janne Vaabla, tel +372 510 6341
Lisainfo huviringi Kaval Käsi kohta ja laste loodud vaiba kohta: Helen Kõmmus, tel +372 5650 4126

Obinitsas leiab mitmenäolist tegevust

Neljapäeval, 7. juunil 2012 algusega kell 14 toimub Võrumaal Obinitsas Seto Ateljee-Galeriis “Haľas kunn”, Sirje Õimu raamatu “Loomariik setu rahvalauludes. Eläjäriik seto rahvalauluh” esitlus ning Obinitsa teatritrupp etendab Kauksi Ülle värsket europrojektinduse alast näitemängu “Kolm hinnapakkumist”.

Kõik huvilised on oodatud!

Maanteemuuseum peab homme postijaama päeva

Sel laupäeval, 26. mail peetakse Eesti Maanteemuuseumis traditsioonilist postijaama päeva. Üritused algavad kell 14, sissepääs muuseumipiletiga.

Tänavune postijaama päev on kantud bussisõidu temaatikast. “Postijaama päev on maanteemuuseumi igakevadine teemaüritus, mis hooaja käima lükkab. Sel aastal ühendab Postijaama päev endas lausa kaht tähtpäeva: Varbuse postijaama 150. sünnipäeva ning 90 aasta möödumist liiniliikluse algusest, “selgitas Maanteemuuseumi programmijuht Riinu Räim.

“1862. aasta maikuus alustas tööd Varbuse postijaam – sellega algas Tartu ja Võru vahel regulaarne posti- ja reisijate vedu, mis on tänapäevase ühistranspordi eelkäija. 90 aastat tagasi, 1922. aastal pandi Tartu ja Võru vahel käima bussiühendus, mis oli toona Eesti esimesi liine,” kõneles Räim.

Postijaama päeval saab näha nii erilisi busse kui ka uunikume, kuid ka tänapäevaseks reisijateveoks mõeldud sõidukeid. “Loomulikult on kohal maanteemuuseumi vana ja väärikas Eesti vanim sõitev autobuss Saurer,” kõneles Räim. Laste jaoks tuleb kohale teadusbuss. “Lisaks on kohal meeleolubuss ning autolava, vanatehnikaklubi Levatek ja Volvo klubi. Toimuvad väljasõidud veoautodega Saurer ja Unimog. Oma tegemisi tutvustab Taevaskoja Salamaa, põnevaid trikke ja silmamoondust näitab mustkunstnik,” tutvstas Räim päevakava. “Eriliselt ootame postijaama päeva pidama aga kõiki endisi ja praeguseid kutselisi bussijuhte, kellele oleme ette valmistanud ka pisut nuputamist.”

Avatud on ka maanteemuuseumi püsinäitus „Tee ajalugu“, samuti hooajanäitus „Laadawärk“, lapsed saavad lustida liikluslinnas.

Eesti vanim tänaseni tegutsev postijaam tähistab tänavu väärikat juubelit – Varbuse postijaam Põlvamaal saab 150 aastaseks. Praegu asub Varbuse postijaamas Eesti Maanteemuuseum, kus on oma koha leidnud nii endisaegne postitõld, tänapäevased mootorsõidukid kui ka tulevikku vaatavad elektriautod.

Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Maanteemuuseumi asutaja on Maanteeamet. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaama ümber rajatud muuseumikompleksis tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi originaalne ja innovatiivne vabaõhu näitusekeskkond kannab nime Teeaeg. Siin segunevad omavahel eriilmelised näitusekeskkonnad, puhketegevused, maastikuarhitektuur ja põnev ruumikogemus. Pinnasesse süvistatud keskkonnas liikudes saab kogeda ajas rändamist. Teede temaatika on avatud mänguliselt ja atraktiivselt, seades selle keskmesse tee kasutaja – inimese.

Piiri kõrtsis avati näitus „Tsiistre Linamuuseumi 14 sõba”

Tsiistre Linamuuseumi näitus Piiri kõrtsis. Foto: linamuuseum.ee
23. maist on Vana-Vastseliinas Piiri kõrtsi teisel korrusel avatud näitus „Tsiistre Linamuuseumi 14 sõba”.

2011. aasta sügis-talvel said Tsiistre Linamuuseumi ettevõtmisel Tsiistre külakojas kokku 14 inimest, et õppida kangastelgedel kuduma. Õpiti nii maa- kui ka kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid – sõbakirja, krepptehnikat ja kõladega kudumist; materjali arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmis kursuse lõpuks sõba, mida nüüd näitusel näha saab.

Näitusel saab uudistada ka Siksälä sõba, mis on kootud Misso lähistelt Siksälä kalmetemäelt pärit 12.-15. sajandi tekstiilileidude eeskujul.

Sõbade autorid on Aire Perk, Ele Raha, Eve Karu, Kadri Rutov, Kaire Uder, Krista Raud, Liia Pant, Marge Ojastu, Peep Raud, Piibe Pant, Pille Kaarsalu, Reet Lõiv, Selve Ringmaa ja Valentina Gomozova. Loe edasi: Piiri kõrtsis avati näitus „Tsiistre Linamuuseumi 14 sõba”

Tartu Jaani kirikus saab vaadata fotonäitust „NG ikoonid“

Sven Začek.
Reedest, 25. maist on kõigile huvilistele avatud Tartu Jaani kirikus (Jaani 5, Tartu) maailma tippfotograafide tööde näitus „NG ikoonid“, mille raames eksponeeritakse ka Eesti loodusfotograafi Sven Začeki pilte. Näitus on avatud T-L kl 10-18, suvel T-L kl 10-19. Näitust saab külastada juulikuu lõpuni, sissepääs tasuta.

Ajakirja National Geographic juuninumbri vahendusel jõuab 60 miljoni lugejani üle maailma loodusfotograafi Sven Začeki lugu händkakust. Tegemist on esimese korraga, kus Eesti loodusfotograafi terviklik fotolugu nii esinduslikus väljaandes maailma vallutab. Näitusel eksponeeritakse ka händkaku pilte.

“National Geographicusse pääsemine on iga fotograafi unistus. Minu unistus täitus tänu händkakkudele. Tulge vaatama unistuse väärilist pildivalikut,” ütles fotograaf Sven Začek.

Fotonäitus toob Lõuna-Eesti publikuni läbilõike maailma tippfotograafide töödest. Näituse üks kuulsamaid pilte ja ühtlasi NG tuntuim foto läbi ajakirja 124-aastase ajaloo on Steve McCurry “Afgaani tüdruk”, mis ilmus ajakirjas 1985. aastal. Loe edasi: Tartu Jaani kirikus saab vaadata fotonäitust „NG ikoonid“

ERMis avatakse näitus “Meie uued vanad mustrid”

Laupäeval, 26. mail avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Tartu Kunstikooli õpilastööde näitus “Meie uued vanad mustrid”.

Ülesandeks oli kujundada rahvuslik pakkepaber. Vanadelt eesti asjadelt võetud motiive 21. sajandi vahenditega tuunides saadi uued mustrid. Algmotiivid on maha joonistatud püsinäitusel olevatelt esemetelt.

Kolmanda kursuse õpilased alustasid vöökirjast ja lilltikandist, neljanda kursuse omad joonistasid motiive puidust esemetelt. Täiskasvanud õppijad käisid Heimtalis mulgi ja setu tikandeid kopeerimas. Õpilasi juhendas
Tiina Unt.

Allikas: Tartu Kunstikool

Tartu tuleb ehtefestival

25.−26. maitoimubTartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 13) Ehtefestival 2012

Ajakava:

Reede, 25. mai

Kell 18 ehtekunstnik Katarina Kotselaineni isikunäituse avamine
Disainimaja (Kalevi 15)
Näitus-müük jääb avatuks 25.−31. maini

Kell 19 Pippin Stuudio loomingu esitlus-müük „Õhus on ehteid“
Kalevi 17 klaasveranda

Kell 19.30 Evelini Moesalong esitleb: kelmikas kleidietendus „Suhkrused hetked“
Kalevi 17 saal
Moekunstnik: Evelin Tartu
Ehtelooming: Kerli Pajusaar
Lavastus ja kujundus: Kujunduskuurort
Heli: Eduard Heinrich Kronk

 

 

Suures valikus ehteloomingut Eesti  tegijatelt
Tule leia oma eriline ehe!

 

Paides avatakse Peeter Lauritsa fotonäitus

Seoses Eesti Draamateatri päevadega Paides on 22.mai kell 18.00 Paide Kultuurikeskuse fuajees Peeter Lauritsa fotonäituse “PAHUPIDI” avamine. Kohal on autor. Eesti Draamateatri arhitektuuri teemaline näitus on pühendatud hoone 100.juubelile. Näitus jääb avatuks kuni 16.juuni.

Peeter Laurits on ise öelnud:„Draamateater oli mu esimene töökoht kus mulle tõeliselt meeldis. Draamateatris olid kaheksakümnendate
teisel poolel väga põnevad ajad. Evald Hermaküla oli peanäitejuht, pidevalt lavastasid Mati Unt ja Juhan Viiding, Margus Allikmaa
oli teatridirektorina suurepärane. Vadim Fomitshev jagas minuga oma peakunstniku kambrit, tööajadistsipliin ei huvitanud kedagi,
kolleegid olid meeldivad ja lavafotograafi töö erakordselt põnev.
Peategelane selles idüllis oli aga hoone ise, Vassiljevi ja Bubõri projekteeritud toretsev juugend. Ei kulunud aastatki kui see maja hakkas ennast mu unenägudesse sisse pressima. Ühel ööl kutsus Jaanus Orgulas mind lavatorni kõrvale müüriorva ja
näitas kitsukest treppi mis kadus üles paksude paekivimüüride vahele. Enamus selle maja müüridest ongi käikudest läbi
uuristatud. Hulkusin neis palju. Lavatorni kohal pööningul oli pisikene onn, kus elas sakslanna kahe lapsega ja varjas ennast
Nõukogude võimu eest. Iga kord kui seal käisin, riputas ta nöörile pesu kuivama.
Ühel teisel öösel tulin aga tööle peauksest, kustkaudu publik siseneb. Kõik vaheseinad ja vahelaed olid millegipärast
maha lõhutud, alles oli ainult maja välisseina koorik. Põranda asemel loksus tume vesi ja kohe ukse kõrval oli väike ilma
aerudata paat. Istusin sisse ja triivisin saali keskele. Hästi külm oli, vesi auras kergelt ja Otsa tänava poolsetest akendest
paistsid sisse viltused päikesekiired.“

Plakatinäitus viib maailmareisile koos Neeme Järviga

Plakatinäitus “Ümbermaailmareis Neeme Järviga”, kus eksponeeritud 80 kontserdiplakatit maestro esinemistelt üle kogu maailma, on 19. maist avatud Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis.

Järvi on maailmas tuntumaid eesti muusikuid ja eesti muusika esitajaid. Ta on juhatanud välismaal eesti heliloojate orkestriteoseid ja vokaalsümfoonilisi suurvorme, nagu näiteks R. Tobiase oratoorium “Joonase lähetamine”, A. Kapi oratoorium “Hiiob”. Tema juhatatud muusikat on salvestatud ligi 450 plaadile.

Neeme Järvi elu- ja loometegevust kajastav ainestik on koondatud isikuarhiivi. 2004. aastal alustas maestro aastate jooksul kogunenud materjalide üleandmist Eesti Rahvusraamatukogule, et loodaks terviklik kogu ja ka avalikkus saaks võimaluse seda kasutada. Kogus leidub lisaks esinduslikule valikule kontserdiplakatitest veel hooaegade brosüüre, arvukalt ajalehtede väljalõikeid, intervjuusid, kirjavahetust, fotosid jpm.

Käesolev väljapanek on esmakordne katse koostada näitus Neeme Järvi kontsertide plakatitest. Nende vahendusel on võimalik teha ümbermaailmareis ja mõista Neeme Järvi rahvusvahelist haaret muusikamaailmas. Afissidel vahelduvad orkestrid ja kontserdisaalid, kuid orkestrite ees seisab dirigendina alati Neeme Järvi. Kui tekib soov lõpetada pildiline ümbermaailmareis muusika saatel, siis Rahvusraamatukogu muusikasaalis on võimalik kuulata pea kõiki Neeme Järvi salvestatud plaate.

Näituse koostas Rahvusraamatukogu kunstide teabekeskus.
Näitus jääb avatuks 9. juunini.

Olete oodatud!

Tartus esitletakse liivi aabitsat ja
avatakse liivi kunsti näitus

Teisipäeval, 22. mail kell 16 esitletakse TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses Lossi 3-134  ja liivi aabitsat ja avatakse liivi kunsti näitus.

Liivi kunsti näitusel saab vaadata ja osta kolme liivi kunstniku Baiba Dambergi (sündinud 1957 Sîkrõgis), Valt Ernðtreiti (sündinud 1974 Riias) ja Lilita Lîce (sündinud 1948 Riias) töid: akvarelle, graafikaid ja siidimaalinguid.

Ühes näituse avamisega toimub emakeele seltsi ja Lîvõ Kultûr sidâm (liivi kultuuri keskuse) koostöös valminud liivi aabitsa “Elav sõna. Aabits ja lugemik” esitlus. Aabitsa käsikiri valmis juba 1938. aasta paiku, kuid ilmavalgust nägi see töödeldud ning eesti ja läti koolilaste joonistustega täiendatud kujul alles möödunud aasta lõpus. Lisaks täielikult liivikeelsele aabitsale on valminud ka tõlkevahend, millest leiab kõikide aabitsatekstide tõlked.

Näitus jääb avatuks 23. mai õhtuni. Ootame kõiki!
Lisainfo: Triin Iva, tel 737 5422 või triin.iva@ut.ee

 

Tūoiznapǟvan, 22. mais kīela 16

TI Jedāl-Ēsti kīel ja kultūr tuņšlimizsidāms Līvõ kuņšt nägțimi ja līvõd ābēd vāldiž tiemi.

Līvõ kuņšt nägțimizõs āt nǟdõb ja vȯstõb kuolm līvõ kuņštnikā Baiba Damberg (sindõn 1957 Sīkrõgs), Valt Ernštreit (sindõn 1974 Rīgõs) ja Lilita Līce (sindõn 1948 Rīgõs) tīed: akvareld, grafikad ja zīdõmōļtõkst. Loe edasi: Tartus esitletakse liivi aabitsat ja
avatakse liivi kunsti näitus

Eile avati Jüri Arraku maalinäitus Ühendkuningriigis

Reedel, 11. mail avati Suurbritannias, Gloucesteri Linnagaleriis Jüri Arraku ja nimeka inglise kunstniku PJ Crooki ühisnäitus ”Kunst ja hing”.

Tegu on kunstnike teise ühisnäitusega. Esimene sai teoks 2006. aastal Tallinnas Draakoni galeriis ning oli pühendatud kuninganna Elizabeth II visiidile Eestisse. ”Kunst ja hing” on osaline kuninganna teemantjuubeli pidustustes. Teoste valikut suunas autorite mõttekaaslus inimlikkuse ja vaimsuse teemadel.

Väljapaneku avas Briti parlamendisaadik Richard Graham, kohal viibis ka Jüri Arrak.

Näitus jääb avatuks 30. juunini.

Reet Remmel

Viljandimaale kogunevad käsitöömeistrid

Homme ja ülehomme toimuvad Viljandimaal XVII üle-eestilised käsitööpäevad. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eestvedamisel toimuva ürituse eesmärgiks on paikkondlike käsitöötraditsioonide tutvustamine liidu liikmetele, kogemuste vahetamine ja uute koostöökontaktide loomine. Ürituse käigus tutvustatakse kõiki olulisemate Viljandimaa käsitöökeskuste, õppeasutuste ja organisatsioonidega.

Reedel, 11. mail algab üritus Olustvere käsitöökodade külastusega ja jätkub peale lõunat erialase ekskursiooniga Viljandis. Muuhulgas külastatakse Viljandi Loomeinkubaatorit, Bonifatiuse Gildi ja Käsitöökoda. 150 registreerunud osalejat lõpetavad päeva piduliku õhtuga Heimtali koolis ja rahvamajas.
Laupäeval liituvad käsitööpäevalised kell 11 algava Heimtali laadaga, mis tänu toetavale üritusele tõotab sellel aastal tulla kirjum ja kaasahaaravam. Lisaks tavapärastele tegevustele toimub laadal kell 12.00 uute käsitööraamatute esitlus ja kell 13.00 võistlus KÄI JA KOO, mille eesmärgiks on välja selgitada osavaim käigupealt kuduja.

Ettevõtmise peakorraldajaks on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond ja see on pühendatud akadeemia 60. juubelile. Viljandi kultuuriakadeemias on professionaalset käsitööharidust pakutud 1994. aastast, mil Anu Raua eestvedamisel loodi talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala. Tänaseks on sellest välja kasvanud 4 õppekavaga osakond, kus teadmisi omandab kokku 100 üliõpilast.

Juba täna saab vaadata Viljandi Kultuuriakadeemia juubeliaastale pühendatud rahvusliku käsitöö osakonna koguni viit näitust  Kondase Keskuses, Pikk tn 8.
Näitused tutvustavad käsitöö osakonna kõigi kolme eriala – tekstiili, ehituse ja metallitöö – tegemisi. Väljas on parimad palad kõige erinevamates tehnikates alates kudumitest kuni kaelarahadeni ja majaehituseni. Lisaks õppetöid tutvustavatele ekspositsioonidele on eraldi väljapanekud ka rahvusliku tekstiili vilistlaste loomest ja õppejõu Christi Küti põimevaipadest.

1994. aastal alustanud talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala – nüüd tuntud kui rahvuslik tekstiil – on alates 2005. aastast järjepanu omale sõsarerialasid juurde saanud, moodustades nüüdseks nelja õppekavaga osakonna. Esimesena lisandus rahvuslik ehitus, käesolevast õppeaastast on võimalik õppida ka rahvuslikku metallitööd või jätkata õpinguid pärandtehnoloogia magistrantuuris. Kui esialgu õppis käsitööd umbkaudu 15 õppurit, siis tänaseks on osakonnas üliõpilasi saja ringis. Üheltpoolt on see tingitud tekstiili erialal neli aastat tegutsenud kaugõppe vormi tõttu, teisalt aga on ühiskonnas aine enam kasvanud ka huvi ja vajadus antud erialade vastu.

Näituste pidulik avamine toimub täna kell 16. Samas esitleb oma uut raamatut „Kihnu kördid eile ja täna. Semiootiline esemeuurimus” tekstiili õppejõud Kristi Jõeste.

Eva Jänese maalidel segunevad tänapäevane ja müütiline Kreeka

Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis on avatud Eva Jänese maalinäitus ”Ilus Hellas. Teema variatsioonidega.” Eksponeeritud on 45 Kreeka valgusest ja müütidest inspireeritud õlimaali.

Kultuurihällile Kreekale on osaks saanud Euroopa murelik ja negatiivne tähelepanu. Kreeka elu on põhjamaalastele raskesti mõistetav: sealne suhtumine igapäevaellu on nii teatraalne ja abstraktne kui ka müütidele toetuv ja religioosne. Kreekas on ilu ja valgust, looduse salapära ja ülevust. See on maailm, kus müüdid on segunenud reaalse eluga. Eva Jänese töödel on jooni ja ilmeid minoilistelt freskodelt ja Kreeka vaasimaalidelt ning need on sümbioosis tänapäeva elu ja inimestega.

Näitus jääb avatuks 2. juunini.

Rahvusraamatukogu näituste osakond

Iisraelis avatakse Eesti ehtekunstnike näitus

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna tudengid ning rühmitus õhuLoss avavad 10. mail Iisraelis Tel Avivis Shenkari Tehnika- ja Disaini Kolledži kutsel ehtenäituse RITUAAL.

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna tudengid ning rühmitus õhuLoss maabuvad oma teostega Iisraeli, et mõtestada läbi rituaali-temaatika Eesti ehtekunsti olemust ning tutvustada meie hingelist kultuuriruumi. Tegu on ühe mahukama eesti ehtekunsti näitusega väljaspool Eestit üldse – eksponeeritud on ligi 150 ehte- ja sepakunsti tudengite, õppejõudude ning vilistlaste viimasel kümnel aastal loodud teost. Näituse fookus on kontseptuaalsel ja uuenduslikul unikaal-loomingul.

ÕhuLossi liikmed (professor Kadri Mälk, Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Kristiina Laurits, Villu Plink) on tihedalt seotud Eesti Kunstiakadeemiaga ning neli neist on ka ehte- ja sepakunsti osakonna õppejõud. Näituse raames toimub 8. mail Shenkari Kolledžis professor Kadri Mälgu ja Tanel Veenre loeng Eesti kaasaegsest ehtekunstist. Lisaks viivad Piret Hirv ja Tanel Veenre läbi ka viiepäevase töötoa.

Rituaali korrastav ja süvitsiminev toime, mis aitab mõtestada minapilti ning haakida end ühisteadvusega, on valitud selle näituse teemaks avamaks eestlase identiteeti ja lokaalset eripära. Loe edasi: Iisraelis avatakse Eesti ehtekunstnike näitus

Muuseumiööl avatakse Rahvusraamatukogus hoidlad ja vaadatakse filmi

Laupäeval, 19. mail leiab aset juba kaheksandat korda üleeuroopaline Muuseumiöö, mis sellel aastal pühendatud Eesti filmi 100. aastapäevale ja kannab pealkirja “Öös on kino” Rahvusraamatukogu on valinud muuseumiöö programmi filmi “Tallinn pimeduses”, mis filmitud osaliselt Rahvusraamatukogu ees vahetult pärast uue maja valmimist 1992-1993. aastal. Lisaks on muuseumiööl hea võimalus giidi juhendamisel tutvuda raamatukogu hoidlate- ja lugemissaalidega ning leida end köitemärgiste maailmast.

MUUSEUMIÖÖ KAVA

  • 19.15-21.15 linastub suures konverentsisaalis nostalgiahõnguline musta huumoriga vürtsitatud põnevik “Tallinn pimeduses” (1993), mis viib vaataja 1991. aastasse, kui taasiseseisvunud Eestile tagastatakse kullavarud (triljon krooni), mille vene maffia otsustab röövida. Plaani teostamiseks kasutatakse naiivse elektriku Toivo (Ivo Uukkivi) abi, kelle ülesandeks on kogu linn kesköötunnil pimendada. Lisaks Ivo Uukkivile, kellele see oli esimene filmiroll, löövad kaasa vene maffiategelasi kehastavad Peeter Oja, Tõnu Kark, Jüri Järvet ja Enn Klooren. Filmi lavastas 1993. aastal Soome lavastaja Ilkka Järvilaturi, stsenarist on Paul Kolsby ja operaator Rein Kotov. Filmi on saatnud edu „Sundance’il” ja Thessaloníki rahvusvahelisel filmifestivalil. Filmile eelneb kohtumine tegijatega, kus võimalus näha “ehtsat” kullakangi.

EKSKURSIOONID

  • 18.00 ja 21.30 toimuvad eestikeelsed ekskursioonid lugemissaalides. Giidi juhendamisel saab teha ringkäigu raamatukogu lugemisalas ning tutvuda lugemissaalide ja neis peituvate aaretega. Põhjalik ja pikem tutvustus tehakse 8. korruse muusika- ja filmisaalis.
  • 19.00, 20.00 ja 21.00 toimuvad eestikeelsed ekskursioonid hoidlates. Igal eespool nimetatud täistunnil algavad ekskursioonid raamatukogu kulissidetagusesse maailma, mis lugejale jääb tavaliselt suletuks.

Kuna kohtade arv ekskursioonidele on piiratud, siis palume hoidlate ja lugemisala külastamiseks eelnevalt registreeruda e-posti aadressil Mari.Orro@nlib.ee või tel: 630 7524 hiljemalt 17. maiks.
Ekskursiooni osalejatel palume koguneda enne algust infoleti juurde.
Lugemisalasse juurdepääs giidi saatel.

NÄITUSED

  • 19.30, 20.30, 22.00 toimub harulduste kogu näitusesaalis näituse “Eesti köitemärgised 1840-1940” tutvustus, kus tutvustusele lisaks saab vaadata filme raamatute köitmisest ja restaureerimisest ning välja on pandud raamatuköitjate töövahendid, mis kasutusel tänapäevalgi.
  • 18.00-23.00 fuajees on avatud näitus “Esimest korda Londonis”, kus lastel võimalus joonistada olümpiateemalisi pilte ja osaleda Eesti Spordimuuseumi korraldatud joonistusvõistlusel.

Muuseumiööl on avatud kohvik ja raamatupoed. Raamatukogu on avatud külastajatele kuni kell 23.00.

Rakverest saab täna metsapealinn

Täna toimuval linnarahva metsapäeval laotakse Rakveres Kastani puiesteele maailma pikim puuriit ja antakse Rakverele üle metsapealinna tiitel.

Puuriida ladumisele ja metsapealinna tiitli üleandmisele on lubanud tulla Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, keskkonnaminister Keit Pentus, Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus. Eelmise metsapealinna Haapsalu esindaja annab Rakverele üle metsapealinna lipu. Metsaaasta meenutuseks istutavad Vabariigi President, keskkonnaminister ja Rakvere linnapea metsapealinna tamme.

Puuriida ladumine algab kell 12.00 ning umbes kella neljaks pärastlõunal peaks olema maailmarekord sündinud. Puuriit laotakse poole meetri pikkustest puuhalgudest ja see tuleb ühe meetri kõrgune. Puuriida ladumises saavad osaleda kõik huvilised, selleks tuleb end kohapeal metsatelgis eelnevalt kirja panna. Samas toimub puuriida oksjon, kus 0,5 meetri pikkused küttepuud pannakse oksjonile viie ruumi kaupa.

Linnarahva metsapäeva teised tegemised on koondunud Rakvere spordihalli parklasse, kus raiemehed demonstreerivad vigursaagimise oskusi ja õpetavad seda teistelegi. Lisaks saab nautida puukujude näitust ja tehnika demonstratsiooni. Metsatelgis jagatakse metsandusalast infot. Kohal on Emajõe lodjakoda töötubadega, valmistatakse ja müüakse puidust käsitööd. Kaitseliidu Viru malev jagab suppi ning Rakvere jahimehed grillivad metssiga. Esineb bänd ja jagatakse auhindu. Päeva juhib Kunnar Karu. Loe edasi: Rakverest saab täna metsapealinn

Soome kirjanduse loeng Võrumaa Keskraamatukogus

Euroopa päeval, 9. mail kella 13.00-14.30 saab Võrumaa Keskraamatukogu konverentsisaalis kuulata loengut “Soome nüüdiskirjandus eesti keeles”. Esineb Heidi Iivari, Soome Instituudi kirjandusprogrammi projektikoordinaator.

Avatud on Soome nüüdisproosa näitus “Kirgas, kerge ja karge nagu vesi”.

Üritust toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp.

Käsitööringid kogusid palju huvilisi

Käsitööring Otepääl.

Otepää Naisseltsi poolt veetavad käsitööringid toimusid Otepää Kultuurikeskuses läbi talve üks kord kuus. Tänaseks on küll hooaeg läbi, kuid sügisel planeeritakse uue hooga jätkata. Kord kuus toimunud käsitööringid meelitasid kohale palju huvilisi, viimane kord, 22.aprillil toimunud käsitöö õpitoas tegutses isegi kaks rühma. Otepää Naisseltsi esinaise Riita Aaderi sõnul õpetati käsitööringis pea kõike – kudumisest-heegeldamisest ja viltimisest kuni ehete valmistamiseni välja. Õpetajateks olid Krista Kapp ja Kaie Vakman.
Sügisel on plaanis on õppida nõeltehnikat, kõlavööde tegemist ja palju muud põnevat.
Monika Otrokova
Fotod: Aet Treial

Ene Valteri ehetenäitus “Minu Rand” avatakse homme A-Galeriis

Ka sellel näitusel näha olevate tööde puhul kasutab Ene Valter tehnikana talle omast emaili ja kohrutust, materjalina hõbedat. Teisalt viitab näituse teema ehk mõnevõrra uudselt, romantiliseltki, kunstniku soovile leida tasakaal hinge varjatuma poole ja argise “siin ja praegu” vahel.  Ene on öelnud, et me kõik otsime “oma randa” ja soov seda leida kasvab aastatega.  See rand laseb meil nautida vaikust, leida rahu ja vabaduse olla iseendaga, unustada kohustused ja mured.  Oma ranna kui lapikese maad on kunstnik juba leidnud, hinge “sinisesse, tüünesse randa” jõudmine on aga ehk alles ees.

Pärast ERKI lõpetamist 1977.aastal metallehistöö erialal võttis kunstnik osa A-galerii asutamisest, oli selle tegevjuht ja on praeguseni veel ühe ettevõtte, OÜ Ars Vasetööd, juhatuse esinaine ja tegevdirektor.  Eestis, Ungaris, Soomes ja Saksamaal toimunud isikunäitustele lisaks on Kunstnike Liidu liige Ene Valter osalenud näitustel Lätis, Tšehhoslovakkias, Leedus, Rootsis ja Inglismaal.  Kunstniku jaoks oluline töö oli Eesti Panga 75. juubeliks emiteeritud viie-kroonine münt Jaan Koorti armastatud Metskitse kujutisega.  Selle kõrval on ühed tähtsamad tellimused alates 1980-ndate aastate lõpust Ene ja tema juhitud firma jaoks olnud mitmed ametiketid.  Eesti Vabariigi presidendi omale (valmis kolme firma ühistööna 2008) lisaks on valmistatud erinevaid ametikette ja ehiskinniseid muuhulgas Eesti ja Soome kõrgkoolide rektoritele ja audoktoritele ning mitmele Eesti linnapeale.

Ene Valterit inspireerivad ehete puhul looduse kujundatud puhtad ideaalvormid.  Sillerdavad, justkui inimkäega lihvitud  rannakivid nagu kohtuksid kunstniku hõbeprossidega vaikse tuulega loksuvas rannavees ja hetkeks ühinevad kaks randa.

Lisainfo Facebookis ja A-Galerii kodulehel.

 

Ukraina nüüdiskunsti näitus jõudis Rahvusraamatukokku

Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatakse 24. aprillil kell 16 näitus “Ukraina nüüdiskunst”. Näitusel on eksponeeritud Valentõna Kozjari, Natalia Makejeva, Igor Prokofjevi ja Marina Skarupa maalid ning Volodõmõr Zuraveli skulptuurid. Kõik kunstnikud on osalenud mitmetel rahvusvahelistel näitustel üle maailma.

  • Valentõna Kozjar juhib meid projekti “Linn N” töödega elegantselt isikute ja esemete maailma, mis küll veel säilitab materiaalse kuju, kuid on juba muutumas abstraktseks.
  • Natalia Makejeva ütleb oma pildiseeria “Linna kaleidoskoop 2012” kohta: “Linn on avalike suhete areen, kus peegeldub elanike meeleolu ja kust ammutatakse jõudu. Igal linnal on oma struktuur ja kordumatu iseloom.”
  • Igor Prokofjev on osalenud rahvusvahelistel näitustel Kiievis, Moskvas, Berliinis, Atlantas, New Yorgis, Edinburghis.
  • Marina Skarupa “Ära karda / ära nuta” seeria visuaalseks aluseks sai laste kritselduste ning “täiskasvanute maalikunsti” ärritav segu.
  • Skulptor Volodõmõr Zuravel on ukrainlastele väga olulise skulptuuri “Vennad Klitskod”(2011) autor. Skulptuur oli autori kingitus poksimeistritele Vitali ja Vladimir Klitskole nende auhindade eest maailmameistrivõistlustel. Näitusel on aga tema kujudeseeria tingliku nimetusega “Inimpuud”.

Näituse vahendas Ukraina Suursaatkond Eestis koostöös Ukraina firmaga ART-prospekt.ua LTD.
Näitus jääb avatuks 16. maini.

Olete oodatud!

Meremäel toimub emadele ja vanaemadele pühendatud roosipäev

12. mail toimub Võrumaal Meremäe koolimajas emadele ja vanaemadele pühendatud roositeemaline ideepäev, kus saab näha suurt roosiliste tööde näitus-müüki ja töötubasid, roosiliste patjade konkurssi (kodus valminud padjad), muusikalisi-sõnalisi tervitusi (kõik võivad üles astuda).

Oma töid näitama, müüma ja ostma on oodatud kõik käsitöö- ja roosihuvilised. Oodatud on roosid käsitööpärandist, sitsi-ja siidiroosid, klaasi-ja raudroosid, puu-ja luuroosid, maalitud ja voolitud roosid, lapi-ja villaroosid jne. Muidugi ka päris roosid ja roosikohvikud!

Ajakava:
Kell 9 – näitus-müügi, padjakonkursi tööde ja töötubade ülespanek.
Kell 12 – roosipäeva avamine, tervitused, töötubade avamine.
Kell 15 – kokkuvõtted padjakonkursist.
Kell 18 – roosipäeva lõpuring.

Info tel  5567 7256 (Sirje), e-postil sirpak@gmail.com.

Korraldavad: Meieselts Meroos, Meremäe kool, Meremäe kultuuriühing, Meremäe noortekeskus, Vastseliina käsitööühing, Seto käsitüü kogo.

Maamess avab täna uksed

Meenutus Maamessilt 2011. Foto: maamess.ee

Tartus avatakse täna juba 20. korda Baltimaade tunnustatuima põllumajandusnäituse Maamessi uksed.

Juubeliüritusele kohaselt on tänavune Maamess suurem kui varasematel aastatel. Messihallides ning välialal pakuvad ning demonstreerivad oma tooteid 300 eksponenti kokku 10-st riigist. Sel aastal ootab Maamess vähemalt 32 000 külastajat, seetõttu on messiala ka märgatavalt suurenenud.

Põllumehed saavad Maamessil kolme päeva jooksul teistega kogemusi vahetada ning uusimat tehnikat proovida. Mitmed ettevõtted teevad messil külastajate ees ka demonstratsioone. Lisaks saab messil näha ka metsatööks vajalikke masinaid, osta talutoitu ning erinevaid istikuid.

Messile on oodatud ka kõik linnainimesed, kellel on huvi aianduse või toidutegemise vastu. Huviliste küsimustele vastavad iga päev looma- ja taimekasvatuse konsuldandid.

Lisaks tehnika väljapanekule on messikeskuse territooriumil püsti kaks suurt telki, kus saab vaadata loomi. Traditsiooniliselt leiab aset raievõistlus Kevadkarikas 2012. Külastajate nähes panevad ennast proovile Eesti parimad tõstukijuhid. Külastajad, kes traktorirooli pole pääsenud, saavad traktoristi ametit proovida John Deere E-seeria metsatraktori simulaatoril. Loe edasi: Maamess avab täna uksed