Silt: muuseum

Täna lõunal saab koos mulkidega keelt murda

Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) toimub algusega kl 13 mulgi keele õpituba „Murrame keelt“, mida juhendab Alli Laande.

Mulgi keel on Eesti põline piirkondlik keel, teiste käsitluste järgi lõunaeesti keele Mulgi murre. Kirjanduses kauni luulekeelena tuntud mulgi keelt kõneleb praegu hinnanguliselt umbes tuhatkond inimest. Kuid ehkki mulgi keele kõnelejate arv on praeguseks väikesearvuliseks kahanenud, on mulgi keele entusiastid tegelemas selle aktiivselt taas ellu kutsumisega.

Eesti Rahva Muuseumi külaliseks on Mulgi Kultuuri Instituudi keeleprojekti juht Alli Laande, kes juba aastaid mulgi keelt ja kultuuri edendanud, õpetanud rahvalaule- ja tantse igas eas inimestele ning asutanud Eesti väikseima erakooli Lillis.

Alli Laande: “Eestimaa om tillike- aga ta om vägä rikas oma keelte poolest. Kik tääve, et võrukse ja setokse kõneleve oma kiilt. Ku aga tulla Mulgimaale, sis viil aint küläden vanepe inimese mõistave kõnelte mulgi keelen. Ku sedä kiilt aga süämege kullete, sis om kahju, et sii kaunis emäkiil ,midä kõnelive siu vanaemäse ja vanaesäse om unustuse õlma vajunu.”

Allikas: ERM

Päkapikk Peetri tegevusteatri kohad täitusid sel aastal imekiirelt

piimandusmuuseumEesti Piimandusmuuseumis elavad Jõulukuul Jõulumemm, Pille, Paula (kes tänavu jääb Lapimaale taadile abiks), Paul ja Peeter. Peeter on päkapikupere pesamuna, kuid juba teist aastat on ta abiks memmel ja õdedel vendadel, sel aastal on ta eriti tähtis, sest õde Paula on Lapimaal ja Peetrikes õlgadele jääb suure hulga lastega tegelemine. Päkapikupere külalised, ehk siis lapsed, on kõik selles tegevusteatris osalised, kõik meisterdavad, mängivad asjade otsimist, joovad piima, söövad piparkooke ja laulavad nagu üks suur ja ilus koor. Jõulumemm koos päkapikkudega ootab sel aastal lapsi mänguasju meisterdama.

Piimandusmuuseumi kollektiiv on sel aja ikkagi tegus ja abiks päkapikuperele, kas põhjapõtru söötmas või hoidmas silma peal, et vallatud päkapikud Rudolfit juustuvanni ei pistaks.

Allikas: jarva.ee

Otepää Suusamuuseumist saab talispordimuuseum

Otepää Suusamuuseumist saab järgmisel aastal Eesti Spordimuuseumi filiaal – Otepää Talispordimuuseum. Muuseum hakkab paiknema Tehvandi uues staadionihoones. Eesti Spordimuuseumi direktori Daimar Lelle sõnul planeeritakse muuseum avada 15. jaanuari paiku, enne jaanuari teises pooles Otepääle saabuvaid suuri võistlusi. Muuseumis hakkab tööle  praeguste kavade kohaselt kaks töötajat. Ekspositsioonis on talispordivahendeid ja auhindu, mis seni paiknesid osaliselt Otepää Suusamuuseumis ja Tartus Eesti Spordimuuseumis. Samuti pannakse välja esemeid, mida varem eksponeeritud ei ole.

Peeti tänuõhtu Rogosi mõisamuuseumi eestvedajate auks

Rogosi mõisa külalistemajas toimus tänuõhtu, kus tunnustati pikaajalise töö eest Helgi ja Elmar Partsi, kes on suure osa oma elust pühendanud Rogosi mõisa ajaloo uurimisele, mõisamuuseumi loomisele ja selle edasiarendamisele.

Perekond Partsid on muuseumiga tegelenud juba 45 aastat. Rogosi mõisa muuseum on üks vanimaid väikemuuseume Võrumaal. Tänusõnu tulid ütlema Võrumaa Muuseumi filiaali juhataja Maimu Telk, Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kultuuri alal Peeter Laurson, Haanja vallavalitsuse esindajad, Haanja-Ruusmäe Põhikooli direktor Urmas Veeroja ning endised kolleegid ja tuttavad Ruusmäe kooli päevilt.

Hiiumaa muuseum otsib kogudesse uusi esemeid

Hiiumaa muuseum otsib oma kogudesse alljärgnevaid esemeid:

1. Lükandkaanega karp ehk küüp Reigi kihelkonnast (eeldatavalt 19. sajandist või vanem);
2. Hiiu ranti kingad (õmmeldud servaga nahast kingad 19. sajandist);
3. Laevamudeleid (Hiiumaal valmistatud/Hiiumaaga seotud laevadest);
4. Poiste mänguasju Teise maailmasõja eelsest ajast, näiteks mängupaadid-laevad, hobused, püssid.

muuseum@hiiumaa.ee

Karilatsi muuseumi jõuluprogrammid viivad pööningule

Tänavune Põlva talurahvamuuseumi jõuluprogramm „Jõululood Karilatsis“ viib külastaja möödaniku jõuludesse ning kutsub jõulupööningule.

7.-9. detsembrini uudistatakse rehetares talupere jõulueelseid toimetusi, maitstakse jõululeiba ja mängitakse jõuluõlgedes. 

Koolimajas antakse ülevaaate jõuludest-nääridest Eestimaal läbi aegade. Mõnusa ilmaga on võimalik õues mängida. Põneval pööningul saab aga ise jõulumeeleolu tekitada: laulda, jutustada, meisterdada. 


Muuseum ootab külla lasteaia- ja koolilapsi, aga ka rõõmsameelseid huvilisi täiskasvanuid.




Selle aasta jõulude eel on muuseum esimest korda avatud ka peredele ja üksikkülastajatele. Jõulupööning on avatud 4., 11. ja 18. detsembril
. Seal saab meisterdada, mängida, laulda ja jutustada. Kes ei taha ise kaasa lüüa, võib niisama pealt vaadata-kuulata.


Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee  


Eesti Rahva Muuseum ootab eksperimentaalkontserdile

Homme, 17. novembril kell 18 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas kontsert-eksperiment „Lingvistiline alternatiiv”.

Kuidas tõlkida laulu inimesele, kes ei kuule? Kas tants on tõlgitav? Kuidas laulda viipekeelset luuletust? Millised on tõlkekaod ja –leiud ühest eneseväljendusmaailmast teise liikudes? Eksperimentaalsel kontserdil uuritakse erinevate kunstimeediumide tõlgendus- ja tõlkimisvõimalusi.

Nõusoleku „hüppeks tundmatusse“ ja küsimuste praktiliseks uurimiseks on andnud laulja ja kunstnik Anna Hints, tantsija, näitleja ja laulja Päär Pärenson ning viipekeele tõlk Liina Paales.

„„Lingvistiline alternatiiv”“ toimub näituse „„Muuseum näitab keelt”“ programmi raames.

Rohkem infot: www.erm.ee

Hageri muuseum otsib oma meenet

Hageri muuseum (pildil) kuulutab välja oma meene leidmise konkursi. Esitada võib nii ideid, ideekavandeid kui ka juba valmis meenet, arvestust peetakse kõikides kategooriates eraldi.

Meene peab olema reaalselt valmistatav, kohaliku koloriidiga ja samas huvipakkuv, nii et muuseumi külastaja selle kindlasti kaasa ostaks. Materjali valikul piiranguid pole. Kõik innovatiivsed ettepanekud, ideekavandid ja ka valmismeened on oodatud!

Tööd tuua kas muuseumi või vallamajja. Konkursi tähtaeg on 15. detsember 2010. Paremate tööde autoritele auhinnad.

Rohkem infot: Virve Õunapuu, tel 5648 3828, virve.ounapuu@kohila.ee

Tartus avatakse homme näitus “Kui põllud põlesid”

Homme, 16. novembril kell 16 avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) alepõllundust tutvustav näitus „Kui põllud põlesid“. Aleviljelus on olnud ajalooliselt oluline viljelusliik ning eriti Lõuna-Eestis meie talupojaelulaadi lahutamatu osa. Kaasaja inimesed seostavad tuleviljelust pigem ürgajaga ja ei tea, et aletamist esines veel 20. sajandi algusaastailgi.

Allikas: erm.ee

Lauluisa muuseumis loetakse detsembrini “Kalevipoega”

Võrus Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis loetakse eesti rahva eepost „Kalevipoeg”. Ühislugemisega tähistatakse tänavust lugemisaastat ning 140 aasta möödumist Kalevipoja õhtutest, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts.

kalevipoega lugemas
Lauluisa muuseumis käis "Kalevipoega" lugemas EÜSi esindus, kannelt mängis Kristin Avans.
„Kalevipoja” ühislugemine algas 14. oktoobril. Esimesel lugemisel käisid õpetajad Võrust, Antslast ja Vastseliinast. Loeti sissejuhatus, soovitus ja esimene lugu. „Laena mulle kannelt, Vanemuine!” – nende üldtuntud sõnadega võttis lugemise üles Võrumaa haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik.

Kõlas kandlemäng muusikakooli õpetaja Kadri Lepassoni ning tema õpilaste Miina Piho ja Mirjam Vodi esituses. Vastseliina Gümnaasiumi poiste tööõpetuse õpetaja Geenart Nagel oli kingituseks kaasa toonud pihutäie puidust treitud siile, mida sobib nii seinale kui ka medaljonina kaela riputada. Neid on tänuks jätkunud nii esimesel kui ka järgmistel kordadel lugenuile.

Esimesel lugemisel oli kohal ka kaugemalt külaline – kooliõpetaja Austriast, kes tuli koos Võru Kesklinna Gümnaasiumi õpetaja Sirje Parvega. Tema luges meie eepost saksa keeles. Oli üllatuskülaline, õigem oleks öelda: majaperemees Papa Kreutzwald harrastusnäitleja Ilmar Kudu etteastes.

„Mõnikord on ka Kreutzwald kohal, kui ta oma rohkete ametitalituste kõrvalt aega saab,“ kommenteeris muhedalt „Kalevipoja” lugemise algataja, Kreutzwaldi memoriaalmuusemi juhataja Aimi Hollo. Loe edasi: Lauluisa muuseumis loetakse detsembrini “Kalevipoega”

Põltsamaal avati näitus, mis tutvustab eestikeelse ajakirjanduse kujunemislugu

Tähistamaks eesti ajakirjanduse 244. sünnipäeva avas Pressimuuseum Põltsamaa muuseumis näituse „Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani”.

Külastajatel on võimalik tutvuda eestikeelse ajalehe kujunemislooga. Ekspopostimuuseumneeritud on valik vanemaid ajalehti. Filmiarhiivi abiga on võimalik vaadata kaadreid ajalehe Postimees valmimisest 1930ndatel aastatel. Näha saab ajalehe küljenduslauda, 2006. aasta maailma ajalehtede kujunduskonkursil Äripäevale omistatud võidukarikat jpm.

Tähendusrikas on, et niisugune suur väljapanek avati just Põltsamaa muuseumis. Aga just siinkandis Põltsamaa külje all Kuningamäel hakkas 1766. aasta hilissügisel ilmuma arstlikke nõuandeid pakkunud perioodiline trükis Lühhike Öppetus, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Näitusel on väljas ka originaaleksemplar Lühhikese Öppetuse kümnendast numbrist. Unikaalsust näitusele lisab, et tegu on hetkel ainsa kohaga Eestis, kus meie ajakirjanduse esikväljaanne külastajatele uudistamiseks välja on pandud. Näituse koostasid Roosmarii Kurvits ja Raivo Suni ning kujundas OÜ Trikk.

Näitus on Põltsamaa muuseumis avatud kuni 31. jaanuarini esmaspäevast laupäevani kella 10-16.

Pressimuuseum on 2009. aastal registreeritud eramuuseum, mis tegutseb eesti ajakirjanduse hällis Põltsamaal. Tegemist on esialgu nö projektimuuseumiga, mis püüab huvilistele pakkuda erinevaid ajakirjandusloolisi väljapanekuid. Infot muuseumi tegemiste kohta leiab selle kodulehel www.pressimuuseum.ee.

Pressimuuseumis Põltsamaal näitus ajalehe kujundusest

Tähistamaks Eesti ajakirjanduse 244. sünnipäeva avas Pressimuuseum eile Põltsamaa Muuseumis näituse “Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani”.

Väljapaneku näol on tegemist Pressimuuseumi seni olulisima ja mahukaima näitusega. Külastajatel on võimalik tutvuda eestikeelse ajalehe kujunemislooga selle hälliperioodist tänapäevani. Väljas on valik vanimaid eesti ajalehti. Filmiarhiivi abiga on võimalik vaadata kaadreid sellest, kuidas 1930ndatel valmis Postimees. Näha saab Maalehe poolt annetatud ajalehe küljenduslauda, 2006. aasta maailma ajalehtede kujunduskonkursil Äripäevale omistatud võidukarikat ja palju muud.

Näitus püüab esile tõsta fakti, et 1766. aasta hilissügisel hakkas just Põltsamaa külje all Kuningamäel ilmuma arstlikke nõuandeid pakkunud perioodiline trükis “Lühhike Öppetus”, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Näitusel on väljas ka originaaleksemplar “Lühhikese Öppetuse” 10. numbrist. Tegemist on ilmselt ainsa kohaga Eestis, kus meie ajakirjanduse esikväljaanne on külastajatele uudistamiseks väljas. Näituse koostasid Roosmarii Kurvits ja Raivo Suni ning kujundas OÜ Trikk. Väljapanekut toetas Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Ajalehenäidistega aitas Eesti Kirjandusmuuseum. Näitus on avatud Põltsamaa Muuseumis esmaspäevast laupäevani kell 10-16 kuni 31. jaanuarini 2011.

Pressimuuseum on 2009. aastal registreeritud eramuuseum, mis tegutseb eesti ajakirjanduse hällis Põltsamaal. Tegemist on esialgu nö projektimuuseumiga, mis püüab huvilistele pakkuda erinevaid ajakirjandusloolisi väljapanekuid. Infot muuseumi tegemiste kohta leiab selle kodulehel www.pressimuuseum.ee.

Lihula muuseum kutsub juubelikonverentsile

Lihula muuseum tähistab oma 15. sünnipäeva konverentsiga 27. novembril Lihula mõisa suures saalis, vahendab Läänemaa infoportaal.

Ettekannetes tuleb juttu Lihula ajaloolisest peatänavast, Lõuna-Läänemaa kalmistutest ja mõisatest ning muustki.

Kõik huvilised on oodatud.
 Lihula muuseum asub Lihula mõisas, Linnuse tee 1.
Info telefonil 477 8880.


Peagi algab hiidlaste pikett oma muuseumi kaitseks

Tänase tööpäeva lõpus algab Emmaste vallamaja ees Hiiumaa ajaloo esimene pikett, millega protestitakse Emmaste valla soovi vastu likvideerida kohalik muuseum, kirjutab Eesti Päevaleht.

„See on sajandi sündmus, kuhu ma kindlasti kohale lähen,” ütles Hiiumaa muuseumi direktor Urmas Selirand.

Ta lubas kaasa võtta ka muuseumiseaduse.

„Tundub, et likvideerimise kavandajatel pole sellest aimugi,” oli direktor nördinud.

Seliranna sõnul on rahvaalgatuse korras tekkinud Sõru muuseum ülimalt oluline kohaliku ajaloo ja identiteedi kandja, mille likvideerimine võrduks kuriteoga rannarahva vastu.

Volikogu juht Avo Kail rääkis, et likvideerimist on vaid kahel volikogu istungil arutatud, mitte aga otsustatud. Kaili sõnul on segaduses süüdi nii opositsioon kui ka muuseumi juhataja, kes ei saa asjast aru. Vallavanem Tiit Peedu aga väitis, et muuseumi varade võimaliku üleandmisega tahetakse vaid edendada kodanikuühiskonda.

Ajaloo varjud Okupatsioonide muuseumis

Avatud Eesti Fond kutsus koole ja klasse üle Eesti külastama oktoobrikuu jooksul Okupatsioonide muuseumi, mille väljapanekut täiendab 30. oktoobrini Mary Frances Lindströmi fotonäitus „Impeeriumi varjud“. Üleskutse oli suunatud kõigile Eestimaa koolidele. Avatud Eesti Fond katab 6. kuni 12. klassi õpilaste ja neid saatvate õpetajate piletikulud ning väljastpoolt Tallinna tulijate transpordikulud.

Taotluste vastuvõtt Okupatsioonide muuseumi külastamiseks on seoses toetussummade ammendumisega lõppenud! Täname koole enneolematult suure huvi eest ja avaldame peagi muuseumis käinud koolide nimekirja.

Okupatsioonide muuseumi ja fotonäituse külastamine aitab rikastada ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tunde ja avardada noorte ettekujutust Eesti lähiajaloost. 2003. aastal avatud Okupatsioonide muuseumi püsiekspositsiooni on kogutud huvitavaid esemeid, fotosid, video- ja muud materjali Eestis aastatel 1940-1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord Nõukogude Liidu poolt.

25. septembril avati muuseumis ameeriklanna Mary Frances Lindströmi lähiajalooline fotonäitus „Impeeriumi varjud“. Mary Frances Lindström on Rahvusvahelise Avatud Ühiskonna Instituudi Ida-ida piiriülese koostöö programmi direktor ja hobifotograaf. Nii töisest kui isiklikust huvist on ta viimase 20 aasta jooksul külastanud kümneid Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia piirkondi Kaliningradist Mongooliani ning jäädvustanud nõukogude aja sümboleid, varemeid ja tänavapildi järkjärgulist muutumist. Siin ja seal üles võetud must-valgetest fotodest joonistub kokku sugugi mitte nii must-valge lugu vaba ühiskonna kujunemisest ja vabaduse ees seisvatest väljakutsetest.

Kadri Ollino

Avatud Eesti Fond

Kreutzwaldi muuseumi juhina jätkab Siiri Toomik

Võrus asuva Kreutzwaldi muuseumi juhina jätkab Siiri Toomik, kes on sellele ametil töötanud juba 15 aastat. Ettepaneku määrata sellele ametikohale Toomik järgnevaks kaheks aastaks tegi kultuuriministrile konkursikomisjon, kes oli kaalunud konkursile laekunud avaldusi.

 Toomik on töötanud Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis alates 1979. aastast ning alates 1995. aastast on ta töötanud direktori ametikohal. Siiri Toomik on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti keele ja kirjanduse eriala.

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi hallata on ka Võrumaa muuseum ning Mõniste muuseum.

Sõru muuseum pannakse kinni

Emmaste vallavalitsus tegi volikogule ettepaneku lõpetada Sõru muuseumi tegevus ja plaanib selle Sõru külaseltsi kasutusse anda, kirjutab Hiiu Nädal.

„Emmaste vallavalitsus teeb ettepaneku likvideerida muuseum, kuna finantsolukorra tõttu pole vald suuteline muuseumi ülal pidama,” tutvustas volikogu esimees Avo Kail vallavalitsuse istungil sündinud ettepanekut.

Tänavu on valla eelarves muuseumi tarvis 292 500 krooni, millest personalikulud on 221 000 krooni. „Tulud on siiani 14 165 krooni,” avas Kail muuseumi rahalist seisu. „Samuti on märgata, et inimestel on huvi muuseumis korraldatavate näituste vastu ainult suvekuudel.”

Kuna muuseumi personalikulud vähenevad direktori vallandamise järel nullini, hoitakse aasta lõpuks kokku 15 295 krooni.

Kail lisas, et kuna tegu on valla allasutusega, jääb muuseumi vara valla bilanssi. „Hoonet pakutakse Sõru külaseltsile tasuta kasutamiseks, et arendada kultuurilist ühistegevust,” lausus ta.

Muuseumi eksponaadid tahab vald üle anda mõnele teisele muuseumile.

Põlva talurahvamuuseum kutsub meenutama

Põlva talurahvamuuseum kutsub vanu ja noori, naisi ja mehi üles kirjutama oma mälestusi, et need tulevastele põvedele tallele jääks.

Tänavuse aasta kodu-uurimuslike tööde võistluse teema on „Põlvamaa – 40+20”.

1950. aasta sügisel loodi Põlva rajoon. Võistlusele oodatakse mälestusi, mõtisklusi, uurimusi ja fotosid, dokumente ja esemeid, mis on seotud Põlva rajoonis ja Põlva maakonnas toimunud sündmustega, seal tegutsenud ja tegutsevate asutuste ja inimestega.

Muuseum ootab töid 31. jaanuariks 2011 aadressil: Põlva talurahvamuuseum, Karilatsi küla, Kõlleste vald, 63505 Põlvamaa või e-posti aadressil: muuseum@polvamaa.ee.

Raplas avatakse Raimond Valgre tuba

Täna, Raimond Valgre sünnipäeval avatakse Rapla kultuurikeskuses tema elu ja loomingut kajastava püsiekspositsiooniga tuba, annab teada Raplamaa infoportaal. 


Toas on edaspidi kavas korraldada mitmesuguseid teemaõhtuid, loenguid, koolitusi jne. Lisaks saavad rahvuskultuuri viljelevad kollektiivid kasutada tuba harjutusruumina.



Raimond Valgre elas nooruspõlves Raplas, kuid siiani pole seal Valgrega seonduvat eksponeeritud. 2008. aasta kevadel korraldas vabatahtlik kodanikuühendus Rapla sõprade klubi kahe Rapla gümnaasiumi õpilaste hulgas ideekonkursi, kus keskenduti Rapla erisustele.

Uuringus osales 192 õpilast ja Raplaga seotud isikutest märkisid noored enim Raimond Valgret, pakkudes välja temanimelist muusikafestivali, muuseumi, muusikaparki, skulptuure ning stipendiumi. Ka Rapla maakonna keskuste arengut puudutava uuringu põhjal selgus, et maakonna kuulsaimaks inimeseks minevikust peetakse Valgret.


Sellele toetudes asus Rapla vald otsima võimalusi Valgrega seotud ideed realiseerida. Kultuurikeskuses avatav Raimond Valgre tuba on üks samm sellel teel.



Valgre tuba avatakse pidulikult täna kell 17 ning kell 19 esitavad Valgre unustamatuid laule Karl Madis ja Helin-Mari Arder.



Tartus avatakse täna põnev filateelianäitus

Täna kell 15 avatakse ERMi Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) näitus “Kavandist proovipoogani”, mis tutvustab Eesti filateelia haruldusi.

Rahvusvahelisele kirjanädalale (3.-10. okt.) ja ülemaailmsele postipäevale (9. oktoober) pühendatud näitus tutvustab rariteetseid margikavandeid ja proovipoognaid. Näitusele on välja pandud valik Felix Laupmaa ja ERMi Postimuuseumi kogudest.

Esmakordselt on laiemal avalikkusel võimalik näha nii suurt valikut Eesti markide saamislugudest. Välja on pandud näiteks Kajaka ja Tallinna silueti markide proovipoognad, Posti Peavalitsuse korraldatud margikavandite võistlustööd (näiteks Viikingilaev, Kangur ja sepp, Aita hädalist jt), markide klišeed aastatest 1918 – 1940.

“Kavandist proovipoognani” näitus on avatud 7. oktoobrist 12. detsembrini. Kuraatorid on Helve Schasmin (ERMi Postimuuseumi koguhoidja) ja Ants Linnard (Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees), kujundaja Merike Tamm. ERMi Postimuuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18

Allikas: www.erm.ee

Orissaarde soovitakse rajada Saaremaa esimene paadimuuseum

Kahemeheline töögrupp soovib Orissaarde rajada Saaremaa esimese paadimuuseumi, mille keskseks eksponaadiks võib tulevikus saada 16. sajandist pärinev Maasilinna laevavrakk, kirjutas Saaremaa.ee.

„Muuseumi rajamise peamine vajadus on selles, et vanad, iseehitatud puu- ja kaluripaadid hakkavad kasutusest välja minema, kuid neid tuleks kuidagi säilitada ja saarlaste meistritöö soovijatele vaatamiseks välja panna,” lausus Orissaare paadimuuseumi rajamise üks eestvedajaid, kaitseväe peastaabi vanemkaplan Gustav Kutsar.

Mihklipäeva kirmask Eesti Vabaõhumuuseumis

2. oktoobril peetakse Eesti Vabaõhumuuseumis seto mihklipäeva, kirjutas Setomaa.ee.

Tallinna leelokoor Sorrõseto eestvedamisel toimub külapidu ehk kirmask, kus esinevad seto koorid ja pillimehed, saab tantsu lüüa, kaasa laulda ning muul moel lustida, maitsta saab rahvuslikku sööki-jooki. Üritus tõotab kujuneda ühe hõimurahva omamoodi kokkutulekuks. Päev algab jumalateenistusega vanas Kuie külakoolis ning lõpeb kirmaskiga Kolu kõrtsis. Saamaks ettekujutust ühest tõelisest Setomaa külapeost, võivad uudistama ning kaasa lööma tulla kõik huvilised. Sissepääsu tagab muuseumipilet.

Tallinna lastemuuseum eksponeerib laste kogumispisikut

Alates septembri lõpust saab lastemuuseumi teisel korrusel uudistada uut näitust “Kogumispisik”.

Väljapanek püüab heita pilku  kogumisharrastuse kaudu erinevate põlvkondade lapsepõlve, tutvustades laste hulgas populaarsemaid ning oma ajale kõige tüüpilisemaid kogumisobjekte alates 1950.aastatest kuni praeguse ajani, lisandiks mõned põnevamad erandid. Eksponeeritud esemed pärinevad arvukatest erakogudest ning Tallinna
linnamuuseumi kogust.

Näituse koostas Tuuli Silber. Kujundasid Kristiina Nurk ja Tuuli Silber.

Endiselt on avatud ka muuseumi püsiekspositsioon ”Need vanad armsad
mänguasjad”.

Lastemuuuseum Tallinnas Kotzebue tn 16 on avatud K-P kl 10.30 – 18 (kassa suletakse kl 17.30). Alates 1. nov. kl 10.30 – 17 (kassa suletakse kl. 16.30). E, T suletud.

Lisainfo: www.linnamuuseum.ee/lastemuuseum

Muuseum näitab keelt

Eest Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) on näituse “Muuseum näitab keelt” raames plaanis rida huvitavaid töötubasid.

Oktoobris ja novembris toimuvad järgmised töötoad:
15.10 kl 15 “Murrame keelt” – kihnu keele õpituba. Külas on ERRi kihnukeelsete uudiste autor Mere Marju (Marju Vesik)
21.10 kl 13 “Kuidas kehaga kõneleda” – viipekeele alused*. Juhendab viipekeele giid Regina Paabo
4.11 kl 14 “Muuseum katsub keelt” – pimekirja õpituba. Juhendab Tartu Emajõe Kooli õpetaja Ülle Veede
25.11 kl 13 “Murrame keelt” – mulgi keele õpituba. Juhendab Alli Laande
8.11 kl 16 Maailmafilmiõhtu “Naine mulli seest”. Olla tõlgiks kurtidele tähendab palju enamat kui olla tavaline tõlk. Filmi juhatab sisse Regina Paabo, Eesti Viipekeele Tõlkide juhatuse esinaine
17.11 kl 18 Tulevikumuuseumi hääl XXI. Kontsert-eksperiment “Helide ja vaikuse piiril”. Kuidas edastada laulu inimesele, kes ei kuule? Kas tantsu saab tõlkida? Kohtuvad laulja Anna Hints, tantsija Päär Pärenson ja viipekeele tõlk.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum