2. ja 3. juulil toimuvad esimest korda Narva linnuse päevad. Narva linnusel on 700 aasta pikkune ajalugu. Selle aja jooksul on linnus näinud nii sõdu kui rahuaegu, nii viletsust kui rikkuse kogumist. Linnuse päevadel avaneb erakordne võimalus teostada ajalooalane retk – teie ette ilmuvad vaprad rüütlid ja sõdalased, kaunid daamid, rikkad linnakodanikud ja töökad käsitöölised erinevatest aegadest.
Mõlemal päeval on Läänehoovis avatud laat. Käsitöölised õpetavad kõiki soovijaid korve punuma, vilti vanutama ja ehteid valmistama. “Narva Balagan” viib läbi žonglööride õpitoa, kus lapsi ja noori õpetatakse žongleerimise aluseid ja köielkäimist. Kõige väiksemad külastajad saavad oma perekonna vappi joonistada.
Mõlemal päeval demonstreeritakse relvi ning keskaegseid võitlusvõtteid. Rahumeelsed käsitöölised tutvustavad Põhjaõues 17. sajandi käsitööameteid.
Perenaised saavad oma kokaraamatuid täiendada keskaegse köögi unikaalsete retseptidega. Meistrite juhendamisel õpivad nii lapsed kui täiskasvanud keskaegseid tantse. Laupäeva õhtu lõpeb tuleshow ja trummarite esinemisega.
Pühapäeva peasündmuseks on kirve- ja noaviskamise võistlused ning vibulaskmine. Kutsume kõiki soovijaid oma jõudu proovima!
narvamuuseum.ee
Silt: muuseum
Läänemaa muuseumi XVIII ajalookonverents ootab huvilisi laupäeval Iloni Imedemaa valgesse saali
Läänemaa muuseumi iga-aastasel ajalookonverentsi on kavas ettekanded Haapsalu ja Läänemaa ajaloost. XVIII ajalookonverents toimub 2. juulil Haapsalus Kooli 5 (Iloni Imedemaa) valges saalis. Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool) räägib 1905. aasta jõuludest Vigalas, Madis Maasingu (Tartu Ülikool) ettekanne käsitleb aastaid 1520-1540 rahutus Saare-Lääne piiskopkonnas: piiskoppide, aadelkonna ja kapiitli ambitsioonid ja huvid reformatsiooniaegsel Liivimaal. Kalev Jaago (Läänemaa Muuseum) ettekande teema on Läänemaaga seotud palvekirjad Eestimaa kubernerile 1581-1710. Alfons Laar (ETK Ühiskaubanduse Muuseum) räägib 100aastasest Haapsalu Tarbijate Ühistust, Lea Täheväli Stroh (StrohKonsult OÜ) Osmussaare kabelist ja selle konserveerimisest, Mati Mandel (Eesti Ajaloomuuseum) Uugla arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Hanno Talving (Eesti Vabaõhumuuseum) Läänemaa vallamajadest, Rasmus Kask (Eesti Vabaõhumuuseum) ehitamise etnograafiast.
Läänemaa muuseumis (Kooli 2) toimub toimetiste esitlus.
Meistrite laat Vargamäel pakub ehedat laadaelamust ja kodumaist toodangut
A.H. Tammsaare muuseumis Vargamäel toimub laupäeval, 2. juulil kodumaise (talu)toodangu ja käsitöö laat. Kauplema on oodatud kõik üksik-isikud ja ettevõtjad, kelle talus või väike-ettevõttes valmivad küpsetised või leivad, teravili, või maiustused, maasikad, kudumid, heegeldus, pits või puutöö selle erinevates vormides, metalli-ja nahkesemed, rõivad ja jalanõud, mänguasjad või kodukaubad.
Meie laadad toimuvad muuseumi arhailisel territooriumil. Vargamäe laat eristub hiigel-laatadest, sellega, et pakub kauplejale piisavalt ruumi kauba välja panekuks ning ostjale kvaliteeti ehedalt Eestimaise kauba ja meelelahutuse näol. Eelmisel aastal külastas Vargamäe laata ligi 1000 inimest üle Eesti.
Meelelahutusprogramm kestab kella 12-14ni ja selle sisustavad mustlastantsijad ning Albu Rahva Teater, pakkudes tagasivaadet 1930ndate laadaõhustikule. Ostjad pääsevad laadale muuseumipiletiga – seega saab sel päeval ühe pileti eest kaks külastust: muuseumi ja laada!
Meistrite õpitubades saab ka ise asjade valmistamist proovida, teiste hulgas saab õppida karja-ja kiviaedade tegemist.
Selle päeva raames teeme koostööd Seidla mõisaga, kus samal päeval toimub traditsiooniline vanavaralaat “Kila-kola”. Huvilisi ootab ka restaureeritud Seidla tuuleveski!
A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel
Seto muuseumid kutsuvad külastusmängule
Saatse muuseum, Seto talumuuseum Värskas ja Obinitsa Seto muuseumitare käivitasid jaanilaupäevast külastusmängu, millega soovitavad Setomaa külalistel suve jooksul läbi käia kõik kolm muuseumi. Külastusmäng kestab augusti lõpuni.
Külastusmängus osalemine on lihtne. Külastades üht muuseumi, saab piletiga kaasa järjehoidja, millele tuleks järgmistes muuseumides piletit ostes küsida tempel. Kui järjehoidjale on kogunenud kõigi kolme muuseumi templid, saab viimases muuseumis väikese üllatuse.
Homme on Põlva Talurahvamuuseum laste päralt
Jaanijärgsel laupäeval, 25. juunil kella 11-15 on Põlva Talurahvamuuseumis lastepäev.
Mida tegi laps vanasti, siis, kui ei olnud veel arvuteid, telereid, polnud elektritki? Siis, kui sotsiaalvõrgustiku moodustasid naabri-, heal juhul külalapsed. Kui laadale- ja linnaminek oli lapse jaoks haruldane, põnevust- ja elevusttekitav ettevõtmine. Meisterdame käepärastest vahenditest mänguasju, mängime karjalapse mänge kivide ja puutükkidega.
Kõik on oodatud! Ette teatada ei ole vaja ja meisterdamise eest lisatasu ei võeta. Kehtib muuseumipääse.
Põlva Talurahvamuuseum
Alatskivi lossis avatakse Eduard Tubina muuseum
Laupäeval, 18. juunil kell 14 avatakse Alatskivi lossis Eduard Tubina muuseum. Pidulikul avamisel on kohal muusemi valmimisele kaasa aidanud inimesed ja asutused ning Eduard Tubina poeg Eino Tubin koos oma lähedastega. Esinevad pianist Tanel Joamets, Tartu Keelpillikvartett, laulja Rene Soom, Tartu Ülikooli Kammerkoor jt.
Eduard Tubina muuseumi ekspositsioon annab suurepärase ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja Eduard Tubina elust ja loomingust. Muuseum valmis tänavu kevadel Alatskivi valla ning kultuuriministeeriumi koostöös. Püsiekspositsiooni koostas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, igapäevatööd korraldab Liivi muuseum.
Muuseumi rajamine toimus Alatskivi lossi üldise renoveerimise raames ning seda projekti rahastas Euroopa regionaalarengu fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programm. Kaasfinantseerijaks oli kultuuriministeerium.
Hedi Rosma, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teabejuht
Mäo bensiinijaamas avatakse näitus Tallinna-Tartu maantee ajaloost
Täna, 17. juunil kell 12 avavad Eesti Maanteemuuseumi ja Maanteeameti esindajad Mäo bensiinijaamas Tallinna-Tartu maantee ajaloonäituse „186“, mis koosneb 19st teeäärsest infotahvlist. Avamisel tutvustavad kuraatorid näituse ülesehitust ja teemadevalikut, teedeinsener Olev Raid annab ülevaate Tallinn-Tartu maantee ehitamisest viimase 50 aasta jooksul ning Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko Tallinn-Tartu maantee tulevikust.
Viikingite külast kuni Kärevereni paigaldatud infotahvlid annavad ülevaate Eesti tähtsaima maantee kujunemisloost ning tutvustavad tee lähiümbruses olevaid kultuuri- ja ajalooväärtuslikke objekte.
Paljude ümberehituste ja rekonstrueerimiste tulemusena on Tallinna-Tartu maantee praeguseks pikkuseks 186 kilomeetrit. Sellest ka näituse pealkiri. Näituse “186” eesmärk on tutvustada Eesti tähtsaima maantee kujunemislugu ning näidata, et kaasaegse autotee ääres on säilinud märkimisväärsel hulgal erinevatest ajastutest pärit kultuuri- ja ajaloopärandit, mis esmapilgul liiklejatele märkamatuks kipub jääma.
Allikas: muuseum.mnt.ee
Kuninglikud väravad jõudsid Saatsesse
Eesti Kunstiakadeemia andis Saatse muuseumile üle Saatse vana kiriku kunagise ikonostaasi kuninglikud väravad, mis aastasadu kiriku pööningul lebasid. Väravate restaureerija on Allan Talu.
Vana ikonostaasi keskseks detailiks olnud kuninglikud väravad pärinevad ilmselt Saatse vanast puukirikust, mis oli ehitatud 1673. aastal. Väravate stilistika andis aluse paigutada need samasse perioodi. 19. sajandi algul kerkis Saatsesse uus kivikirik ning vana kiriku ikonostaas rändas kahesajaks aastaks pööningule, kust see kolme aasta eest inventeerimiseks paksu tolmukihi alt välja võeti. Enne kui meisterlik ja väärikas teos oma peaaegu täies hiilguses särada sai, kulus restaureerijal peaaegu aasta.
Kuna kiriklikes toimingutes vanu väravaid enam pruukida ei saa, leidsid need uue kodu Saatse seto muuseumis. Olgugi, et leid tuli päevavalgele juba ekspositsiooni planeerimise järel, saavad väravad selles tagantjärele väärika koha.
Allikas: setomaa.ee
Maanteemuuseum alustab teemapäevadega “Ka nii võib”
Täna, 11. juunil alustab Eesti Maanteemuuseumis Varbusel alternatiivseid liikumisviise tutvustav teemapäevade sari, sel laupäeval tutvustab maapurjekaid Savi turismitalu.
Kolmest osast koosnev teemapäevade sari „Ka nii võib” on keskendunud vähetuntud liikumisviiside tutvustamisele. Laadalaupäevadel elustub Valkla kõrtsi esine – kaubeldakse koduse ja käsitöise kraamiga, toimetatakse õpitubades, keerutatakse jalga pillimehe taktis ja peetakse mokalaata. Laadalaupäevad toimuvad suvehooajal iga kuu teisel laupäeval.
Võrumaa muuseumis meenutatakse juuniküüditamist
Võrumaa muuseumis toimub 14. juunil juuniküüditamise 70. aastapäevale pühendatud koosviibimine. Möödunu meenutamine kohvilaua ääres, näituse vaatamine. Üritus algab 13.30, kui kõik on jõudnud muuseumi küüditatute mälestuskivi juurest Võru linna kalmistu väravas.
Arthur Ruusmaa, muuseumipoolne koordinaator
Rannarahva muuseumis on avatud fotonäitus
Viimsis Rannarahva muuseumis on avatud fotonäitus ”Norra. Rannarahva lood”. MTÜ Norra Sõbrad korraldas eelmisel aastal fotokonkursi, kuhu laekus populaarsest reisisihist Norrast kokku 619 fotot – parimad neist on koondatud näituseks.
Konkurss toimus kahes kategoorias – noored (kuni 18) ja täiskasvanud (üle 18). Heade fotode saamiseks innustas peaauhind: laevareis kahele Kirkenesist Bergenisse. Parima noore auhind oli Tensi Reiside kinkekaart Norrasse sõiduks.
Täiskasvanute kategoorias osutus võitjaks Ingrid Maasik fotoga ”Rannalaste mängud” ja noorte kategoorias Karilin Tõnisoja fotoga ”Õõvastav vaikus”.
Žüriisse kuulusid fotograafid ja disainerid Aivar Pihelgas, Andres Toodo, Tiit Lepp, Marika Piip ning Norra Saatkond. Lisaks võitjatele tunnustas žürii järgmiste autorite töid: Ivar Neio, Alo Peerna, Tõnis Tuuga, Toomas Jüriado, Valmar Valdmann, Maldon Ots, Kati Rüütelmaa; noortest Els Kaev, Krister Kasemaa, Taivo Karu.
Näitus on avatud 31. juulini Rannarahva Muuseumis (Nurme tee 3, Pringi küla, Viimsi vald).
Kõiki konkursile saadetud töid saab vaadata: www.norrasobrad.ee/pildid
Eesti Rahva Muuseumi omakultuuride osakond sai Nordenilt toetust
Omakultuuride osakonna taotlus projekti „Development of knowledge exchange and transfer of know-how of museum reform and innovation between Nordic and Baltic countries: structural changes, economic incentives and new solutions in communication services“ läbiviimiseks sai Põhjamaade Ministrite Nõukogult (Norden) toetusraha 10 tuhat eurot.
Eesti Rahva Muuseumi töötajad ja maakonnamuuseumite esindajad Iisaku Muuseumist, Valga Muuseumist, Mõniste Muuseumist, Mahtra Talurahvamuuseumist ja Hiiumaa Muuseumist saavad projekti käigus omandada kogemusi muuseumireformi ja innovatsiooni valdkonnas nii Islandil, Taanis kui ka Norras.
Allikas: Eesti Rahva Muuseum
Maanteemuuseum otsib maanteede uhkust
Eesti Maanteemuuseum kutsub märkama ja tunnustama meie maanteedel liikuvaid erilisi sõiduvahendeid ja kuulutab sellega seoses välja fotokonkursi “Maanteede uhkus”.
Kuigi meie teedel ringi vurav masinapark on aasta-aastalt aina mitmekesisem ja liigirohkem, leidub siiski piisaval hulgal neid hakkajaid inimesi, kes massist eristuda soovides on oma sõidumasina visuaalselt silmatorkavaks muutnud. Olgu siis ümberehitamise, -kujundamise, kaunistamise või isevalmistamise teel. Et märgata ja tunnustada erilisi sõiduvahendeid meie maanteedel, kutsume üles oma kahe-, kolme- või neljarattalisest sõbrast pilti tegema ja meile saatma.
Konkurss kestab 31. juulini. Fotokonkursi parimad kutsutakse koos oma erilise sõiduvahendiga 20. augustil Eesti Maanteemuuseumisse.
Olustvere õpilased näitavad, kuidas vanast uus teha
Täna, 3. juunil kell 16 avatakse Viljandi muuseumi näitusetoas Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli tekstiili eriala õpilaste väljapanek „Vanast uus”, mille ühendav teema on materjalide taaskasutus.
Tekstiili eriala õpilastel on igal semestril ülesandeks lahendada mõni teema taaskasutusmaterjalidega. Väljapandud esemete valmistamisel on kasutatud vanu villaseid kampsuneid, kostüüme, seelikuid, pükse, paelu, litreid, villast tekki.
2011. aasta alguses Viljandi muuseumi väljakuulutatud näituste konkursil osutus „Vanast uus” väljavalituks. Näituse on pannud kokku Ingrid Uus, Inna Raud ja Marvi-Liina Riid.
Näitus jääb avatuks kuni 2. juulini.
Lisainfo: www.muuseum.viljandimaa.ee
Sõrve militaarmuuseum täienes raketiga
Sõrve sääre tipus asuv militaarmuuseum sai salapärasel moel täiendust ja õuele ilmus lennukite allalaskmiseks mõeldud Vene sõjaväe maa-õhk tüüpi rakett S-125.
S-125 rakett oli eelkõige mõeldud madalalt lendavate lennukite hävitamiseks.
Foto: Mati Martinson/meiemaa.ee
Selgusid lemmikud Eesti Rahva Muuseumi kogudest
Konkursile ”Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest” laekunud esemetest saab vaadata näitust kuni 26. juunini ERMi näitusemaja loengusaalis.
Eesti Rahva Muuseum kuulutas 2010. aasta lõpus välja konkursi „Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest“, kuhu oodati osalema käsitöötegijaid, kes valmistaksid muuseumi kogudest oma lemmikesemete järgi uusi koopiaid või edasiarendusi.
Konkursil osales 37 käsitöötegijat põnevalt ja hingega tehtud töödega. Enim kasutati inspiratsiooniks ERMi tekstiilikogude esemeid, kuigi põnev oli näha ka puidu-, metalli- ja soome-ugri rahvaste kogudest pärit esemete eeskujul valminud töid. Žürii poolt parimateks hinnatud tööd paistsid silma uuenduslikkuse, loomingulisuse ning tänapäevaste kasutusvõimalustega. Lisaks tunnustati tehnilist teostust.
Konkursi žürii, koosseisus Reet Piiri ja Age Raudsepp Eesti Rahva Muuseumist, Kersti Habakukk käsitööfoorumist Isetegija.net, Liisa Tomasberg Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust ning Kristi Jõeste TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast, valis parimad kahes kategoorias:
Autentse eseme taasloomine:
I koht: Andres Kunnus „Räimeküpsetusrest“
II koht: Virge Inno „Tõstamaa sõrmkindad“
III koht: Kadri Vissel „Vaip Vastseliina kihelkonnast“
Eripreemia: Aivi Miilits „Raamat“
Autentsest esemest inspireeritud uue eseme loomine:
I koht: Airi Gailit „Seentega värvitud triibukangad“
II koht: Virge Inno „Sokid“
III koht: Elge Aas „Vilditud müts“
Eripreemia naha kasutamise eest: Egge Edussaar „Handi kott“
Eripreemia idee eest: Marvi Volmer „Ehted“
Konkursi korraldajad tänavad kõiki osalejaid
Eesti Rahva Muuseumi kogudesse on enam kui 100 aasta jooksul peamiselt Eesti aladelt kogutud ligi 250 000 eset ning üle miljoni arhiivisäiliku. Muuseumi loomisel peeti tähtsaks vana talurahvakultuuri jäädvustamist ning pandi alus ulatuslikele rahvakultuuri kogudele, mis on olnud läbi aegade inspiratsiooniks paljudele kunstnikele ja disaineritele. Rahvusmustrite mitmekülgne kasutamine, elav tegevus disaini- ja kunstivallas ning erinevates käsitööblogides kinnitab, et rahvuslikel ainetel tehtav käsitöö on Eestis au sees.
Allikas: Eesti Rahva Muuseum
Kumus on alati midagi huvitavat vaadata
Neljapäeval asusid noored Eesti kunstnikud Karel Koplimets, Taaniel Raudsepp ja Sigrid Viir kolmeks kuuks Kumus ette valmistama uusi teoseid talvel toimuvaks näituseks Tartu Kunstimajas. Kumu külastajatel on võimalus jälgida vahetult kunstnike uute teoste valmimist muuseumi aatriumis olevas multimeedia laboris.
Autasustati Euroopa parimaid muuseume
Euroopa muuseumide kohtunikekogu valis välja Euroopa selle aasta parimad muuseumid. Sel aastal osales Euroopa parimate muuseumite valimise töös esmaskordselt ka Eesti. EMYA kohtunikekogus osales Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.
Sel aastal 34. korda välja antud Euroopa muuseumi aastaauhind aasta parimale muuseumile on kõige prestiizikam muuseumide auhind Euroopas. Sel aastal läks peaauhind Belgiasse Gallo-Roman muuseumile Tongerenis.
2012. aastaks on Euroopa muuseumi aastaauhinnale kandideerimiseks esitanud dokumendid kaks muuseumi Eestist – Eesti nuku- ja noorsooteatri muuseum NUKU ja Tallinna Linnamuuseumi muuseum Miia-Milla-Manda.
2008. aastal pälvis Euroopa muuseumi aastaauhinna aasta parima muuseumi tiitli Kumu kunstimuuseum.
Piimandusmuuseumi pargis tuleb meeleolukas piimapäev
4. juunil toimub Imaveres Eesti Piimandusmuuseumi pargis ”Piimapäev”.
Päeva korraldavad põllumajandusministeerium, Eesti Piimaliit ja Eesti Piimandusmuuseum.
Tervituseks mängib Türi puhkpilliorkester.
Kutsehariduskoolide toitlustuserialade õpilased valmistavad õpitubades hapendatud piimajookidest toitu.
Piimandusmuuseumi pargis on võimalik näha, kuulda, maitsta.
• Mess ja tootetutvustused.
• Või ja kohupiima ning sõira valmistamine, pakume ka toorpiima ja kama.
• Kohal kitsed, lehm ja poni.
• Kunstituba laastumaalimisega, käsitööliste töötoad.
• Mehed on oodatud kiigeplatsile väikekiikesid ehitama, õpetavad Andres Ansper ja Tarmo Tammekivi (MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts).
Keskpäeva paiku leiab aset Tähtsate Isikute võitegu.
Meelelahutusprogrammis esinevad Koeru folkloorirühm, lasterühm Päkakesed Imaverest, meisterkoka show, segarahvatantsurühm Päkad Paidest.
Toimub Tähtsate Isikute või oksjon ja on võimalus degusteerida ning hinnata noorte kokkade käe all valminud parimat piimatoitu. Toimub parima toidu ja päeva parima piimatoote valimine.
Muuseumi pargi taganurgas esitab Pilistvere näitetrupp Põrpijad Andrus Kivirähki näitemängu „Rikka õelusel pole piire”.
Huvilistel on võimalus külastada Särevere uut õppelauta.
Seto talumuuseum tegi uuendusi
Seto talumuuseum on saanud juurde olulisi täiendusi.
Projektide käigus paigaldati parklasse teabeviidad ja infotorn, hoonetele tutvustavad sildid. Lisaks täiendati muuseumi ekspositsiooni elumaja põrandaaluse ehk moosikeldriga. See avati külastajatele 14. mail toimunud muuseumiööl.
Valmistati aida lakka viiv trepp, mille tulemusena laienes ekspositsioonipind, ning elumajas asuv käsitööpood sai müügileti ja kapid. Muuseumi peavärav värviti säravate seto värvidega.
Rehe otsa ehitati esinemisplats, kus kollektiivid saavad esineda nii muuseumikülastajatele kui ka kohalikule rahvale. Esinemisplats avati 16. mail muuseumiühingu kokkutulekul.
Lisainfo: www.setomaa.ee.
Muuseumiöö pakub Võrumaal põnevaid elamusi
Laupäeval, 14. mail toimuva juba kolmanda ülemaalise muuseumiöö raames korraldatakse mitmeid ettevõtmisi ka Kreutzwaldi juures, Võrumaa muuseumis ja Mõniste muuseumis. Loe lähemalt ettevõtmiste kava ja tule kodust välja. Loe edasi: Muuseumiöö pakub Võrumaal põnevaid elamusi
Viljandi muuseum ootab ettekandeõhtule
Kolmapäeval, 11. mail kell 16 toimub Viljandi muuseumi sõprade seltsi ettekandeõhtu. Põhiettekanne on Peeter Oleskilt: „Karl August Hindrey – kirjanik, kunstnik, raudhabe“. Lisaks sellele tutvustab Eesti Rahva Muuseumi koguhoidja Ülle Jäe Mulgimaalt pärit „puidupärle” ERMi kogus. Kokkusaamine leiab aset Viljandi muuseumi lugemissaalis, kuhu pääseb muuseumi hoovi kaudu. Lisainfo tel 4333316.
Allikas: Herki Helves
Kevadpühal, 1. mail 2011 avatakse Rõuges Võrumaa turismihooaeg ning Ööbikuoru hüdrotöökoda-muuseum
Huvilios oodatakse Ööbikuoru parklasse kella 10.45-ks. Rõuge Ööbikuoru keskuse hoones saab näha ja osta piirkonna käsitöörahva poolt valmistatud käsitöötooteid. Kella 11-ks suundutakse Ööbikuoru laululava juurde, kus saab nautida omakultuuri ning avatakse Võru maavanema Andres Kõivu ja Rõuge vallavanema Tiit Tootsi osavõtul maakonna suvine turismihooaeg. Samas saadetakse koos Rõuge hokimeeskonnaga teele Rõuge rattamaratoni avatud raja sõitjad.
Pärast hooaja avamist laululaval suundutakse üheskoos jalutades üle muistse Linnamäe Ööbikuoru hüdrotöökoda-muuseumi avama. Lühiretkel muuseumi juurde võib ette tulla veel mõndagi…
Muuseumis demonstreeritakse, kuidas omal ajal hoones elektrit tehti ja vee jõul erinevaid metallitööpinke käitati. Uudistada saab ka Rõuge ajalooga seonduvat väljapanekut.
Hüdrotöökoda-muuseumi ajaloo ja ekspositsiooni kohta uuri lisa veebilehelt www.rougemuuseum.ee.
Muuseumi renoveerimist toetas Euroopa Regionaalarengu Fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede.
Korraldavad Rõuge vald ja MTÜ Ööbikuoru hüdrotöökoda-muuseum. Kaasa aitas Võrumaa Turismiliit.
Foto: www.rougemuuseum.ee
Eesti Vabaõhumuuseum kuulutas kiigehooaja avatuks
Vabaõhumuuseum algatas oma kätega tehtud kodu- ja aiakiikede fotode ja lugude kogumise kampaania! Kiikumishooaeg kuulutati pidulikult avatuks eile, 24. aprillil Lihavõtte ja kevadlaada ürituse raames. Kiikumine on olnud eestlaste üks armastatumaid kevad-suviseid lõbustusi. Lihavõttepühade üks nimetusi, kiigepühad, kõneleb iseenda eest. Kiikumisele on algupäraselt omistatud maagilist mõju. Vahel usuti, et kiikumine mõjutab põldude viljakust. Analoogiamaagia põhjal pidi kõrgele kiikumine tagama kõrge viljakasvu. Samuti arvati, et kiikumisel tekkiv õhu liikumine omab üleüldist puhastavat toimet.
Eesti Vabaõhumuuseum ootab jätkuvalt fotosid ja lugusid oma kätega tehtud kodu- ja aiakiikedest! Saabunud fotodest koostatakse kõigile uudistamiseks ja ideede ammutamiseks internetipõhine näitus. Sealsamas saab igaüks kõige vahvamale kiigele oma hääle anda.
Materjal arhiveeritakse ning säilitatakse vabaõhumuuseumi kogudes tulevastele põlvedele.
Saada oma kiige foto ja lugu hiljemalt 31. maiks!
Kiigehooaja lõpetame jaanilaupäeval, 23. juunil, kus anname üle ka auhinnad enim tunnustust leidnud kiigefotode ja -lugude saatjatele.
Saad seda teha internetilehel http://www.fotod.evm.ee või posti teel: Eesti Vabaõhumuuseum, Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn 13521 (märksõna OMA KIIK).
Eesti Vabaõhumuuseum
Fenno-Ugria hõimuõhtul tähistatakse mari sangari päeva
Kolmapäeval, 27 aprillil kell 17 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maride rahvuspüha – mari sangari päeva. Lühidalt räägitakse Mari sangari päevast, tutvustatakse rahvuspüha ajalugu ja tähendust, vaadatakse etnograafilist dokumentaalfilmi mari rahvustraditsioonidest, Tartu mari doktorantide ansambli tervitus ning kuulata saab loodemaride rahvamuusikat ansamblilt Peledõš.