Jaapani rahusaadik istutas Heimtali Mõisafestivalil puu

Möödunud laupäeval toimunud Heimtali mõisa I suvefestivalil istutas kultuurpihlaka rahuideid propageeriv jaapanlane, tegevust jätkus lastele ja täiskasvanutele mitmetesse töötubadesse. Prooviti maitsvaid toite, värvikust ja silmarõõmu pakkus mõisaaaegne rõivastumisstiil.

Jaapani külaline Yuij Miyata koos Viljandi abivallavanema Ene Saare ja tõlgiga. Foto Urve Mukk
Jaapani külaline Yuij Miyata koos Viljandi abivallavanema Ene Saare ja tõlgiga. Foto: Urve Mukk

Mõned päevad enne Heimtali mõisa I suvefestivali algust andis Viljandi valla vallavanema ülesannetes olev abivallavanem Ene Saar teada, et festivali avamine saab rahvusvahelise värvingu. Peakorraldaja Heimtali Mõisakooli Seltsi eestvedaja Urve Muki sõnul juhatas sündmuse sisse puu istutamine, millega anti koos edasi väärikas sõnum: „Igaüks meist saab panustada sellesse, et maailm, mille tulevastele põlvedele pärandame, oleks võimalikult harmooniline ja jätkusuutlik“. Viljandimaal viibis ja istutas koos meiega puu Jaapani päritolu rahusõnumi levitaja, keskkonnakaitsja ja endine ÜRO rahusõnumi saadik Yuij Miyata, kes läbib jalgsi enam kui 600 km Balti keti kulgemise teekonda. Nii saigi Heimtali mõisa parki kultuurpihlakas, millel kenasti silt juures ja loodame, et ta kuumusele vastu peab ja tulevastele põlvedele rahusõnumit edasi kannab. Oma rahu- ja tasakaalusõnumi levitamise teel istutas Yuij Miyatal Heimtalisse oma 1057. puu.”

Loe edasi: Jaapani rahusaadik istutas Heimtali Mõisafestivalil puu

Heimtali mõisas tuleb suvefestival

Laupäeval toimub Viljandimaal Heimtalis esimest korda suvefestival, mis on pühendatud selle ajaloolise paiga 490. Aastapäevale. Sündmusest rääkis Külauudistele peakorraldaja Heimtali Mõisakooli Seltsi juhatuse esinaine Urve Mukk.

Heimtali-Mõis
Heimtali mõisahoone külaliste ootel.. Foto: Heimtali Mõisakooli Selts

Heimtali mõisas toimunud ka varem mõisakultuuri tutvustavaid sündmusi, mis andis aga tõuke I Heimtali mõisa suvefestivali korraldamiseks ?

Heimtali mõisas tegutsev põhikool on eelnevad 14 aastat kaasa löönud külastusmängus Unustatud mõisad, mille idee järgi avas mõis uksed 4-6 korral suve jooksul ning alati olid põhilise sisu täitjad ajalootunid ja giidituurid. Sel aastal otsustati enam mitte osaleda ja avada siiski uksed huvilistele vähemalt ühel päeval – 21. juulil. Esimest korda sai mõte välja käidud eelmise aasta novembris Viljandimaa mittetulundusühenduste tunnustamise päeval, kui küsiti 2018. aasta plaanide kohta, vastasin: tuleb suvefestival. Talvel oleme juba mitu aastat korraldanud kogukonnaga koostöös jõululaata, nüüd siis ka suvine sündmus.

Kuivõrd võib öelda, et suvefestivalil osaleja viiakse vahetult kunagisse mõisamaailma?

Loe edasi: Heimtali mõisas tuleb suvefestival

Kirna mõis tervistavate loodusjõudude rüpes

Kirna mõis
Kirna mõis

Jätkus MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala keskkonnateadlikkuse projekt Tamsalust tagasiteel koju  peatusega Kirnas.

Kirna mõisast on palju räägitud, nüüd eriti, sest mõis on valitud Eestis kümne põneva paiga hulka. Kirna mõisa maa-alal on tugevad magnetilis-anomaalsed tsoonid, kust väljuv kiirgus võib olla nii positiivse kui ka negatiivse laenguga. Negatiivsed laengud on vajalikud mikroorganismide, bakterite, pingete mahalaadimiseks; positiivse laenguga kohtadest saame lisaenergiat tervenemiseks. Nii tugevaid elektromagnetilisi madalsageduslikke paiku on maailmas kokku vaid viis. Nende seas Järvamaa Kirna.

Kerkib küsimus, miks siis minna mujale ravima. See oleks nagu kohatutvustus „nähtamatu“ füüsika poolelt. Enne, kui läbi mõisa parki jõuame, mõni rida mõisast. Meie ekskursioon on ikkagi pärandkultuuriga tutvumine. Mõis on asutatud 1614. aastal, mõisaansambel koosnes 19 hoonest. Õdede Pilchaude kätte minekul 19. sajandi  lõpul elu mõisas hääbus. 1919. a hoone riigistati, hooneid ei remonditud, algas kasutamise ajajärk. Küll oli seal majas algkool, raamatukogu, sidejaoskond, kolhoosi keskus, söökla, isegi oli kortereid. Loe edasi: Kirna mõis tervistavate loodusjõudude rüpes

Õppereis Mooste ja Räpina mõisatesse

IMG_20140322_101200-122. märtsil toimus projekti „Rogosi mõisa kujundamine multifunktsionaalseks elava ajaloo, haridus- ja kogukonna-keskuseks“ raames õppereis Mooste ja Räpina mõisatesse.

Mooste mõisas võõrustas Rogosi mõisa arendamisest huvitanute seltskonda Meelis Hainsoo, kes kõigepealt juhatas seltskonna Taaskasutuskotta. MTÜ Taaskasutuskoda tegeleb üleliigsete, kuid kasutsukõlblike esemete kogumise ja uude kasutusse andmisega. Järgmisena tutvustati Sireli talu toodangut Villakojas, siis Folgikoda ja selle tegemisi ning Käsitöökoja perenaine Marju Jänes võlus seltskonda oma mõnusa jutuga vaibakudumisest ja käsitööst laiemalt.  Mooste mõisa viinavabrikus ootas kõiki meeldiv üllatus.

Räpinas võttis reisiseltskonna vastu vallavanem Teet Helm, kes suure kirega tutvustas 2013. aastal valminud Räpina sadamat ja valla edasisi arenguplaane. Pärast lõunapausi näitas SA Räpina Inkubatsioonikeskuse juhataja Leo Kütt Räpina mõisa tall-tõllakuurist tehtud loomemaja ja tutvustas loomemaja tegevusi. Loomemaja seminariruumis peeti ka Rogosi mõisa TTA koostamise seminar, kus koguti kokku päeva muljed ja prooviti leida neid tegevusi, mis sobiksid Rogosi mõisa. Ideid tuli palju ja need olid päris lennukad – Soome kelgu rallist kuni veealuse matkarajani. Jõuti tõdemuseni, et vanad nõud ja mööbel tasub kokku koguda ja soovijatele edasi müüa ning väärt asja eest peab julgema ka väärilist hinda küsida.

Pika päeva lõpuks tegi Räpina Muusikakooli õpetaja Margit Lind meile ringkäigu Sillapää lossis. Järgmine õppereis toimub 4. aprillil Uhti ja Olustvere mõisasse.

Sargvere mõis kutsub filmipäevadele

Sargvere mõisSargvere mõisas on tulemas mitmeid põnevaid sündmusi, muuhulgas Kinokoja Filmipäevad 26. augustil.

13. september,
reedel (iga kuu teisel reedel)
17.30-19.00 Alustab Kristiina Ehini loovkirjutamise õpituba
19.00 Sargvere mõisakino
All saalis Toomas Hussar „Seenelkäik“ (2012)
Üleval J.Põldma-H.Ernits „Lotte ja Kuukivi saladus“ (2011)
Piletid 2 eurot suured, 1 euro väiksed
Loe edasi: Sargvere mõis kutsub filmipäevadele

Talgutööd võimaldavad Kuremaa mõisvalitsejamajas õppeklassi avada

Talgulised MTÜ Marlau eestvedamisel õppekeskuseks kohandatud Kuremaa kunagise mõisavalitsejamaja ees.
Talgulised MTÜ Marlau eestvedamisel õppekeskuseks kohandatud Kuremaa kunagise mõisavalitsejamaja ees.

Mittetulundusühingu Marlau eestvedamisel Kuremaal  4 mail  toimunud “Teeme ära ” talgutel puhastati kunagises mõisavalitsejamajas ka kaks ruumi , millesse  plaanitsetakse rajada õppeklass ja puhkenurk.

MTÜ Marlau juhatuse liikme Triinu Palmiste sõnul võimaldab ruumide puhtaks saamine mõisavalitsejamajas hakata siin lisaks restaureerimise praktilisele õppele läbi viima ka teooriatunde. “See on märkimisväärne samm meie ettevõtmiste arengus, ” märkis kohaliku elu edendaja. “Kokku on valitsejamajas viisteist ruumi , millest varem olime juba korda teinud viis.

Talgupäeval sai ka maja ümbrus puhtaks okstest ja lehtedest. Maja ümbruse puhastamisega nägid kella kümnest hommikul õhtu kella viieni vaeva kuus inimest. MTÜ liikmetega oleksime sama tulemuse saavutanud mitmeid päevi kauem kestnud tööga.  Nüüd on kohe mõnus restaureerimiskotta minna ja mõistagi ka ilus silmale vaadata, ” märkis Palmiste. “Talgutel osales kaheksa täiskasvanut ja kaks last, kes pika tööpäeva vapralt vastu pidasid. Mitmed talgulised olid väljaspooöt Kuremaad. Suured tänud kõigile mittetulundusühingu Marlau nimel, ” märkis ta. Triinu Palmiste nimetas MTÜ Marlaule suureks auks ja üllatuseks  Kuremaa külavanem Aimar Pihlak palvet heisata talgupäeva avamisel  Eesti Vabariigi riigilipp. Samuti oli Kuremaa külaseltsi poolt maitsev talgusupp.

“Ajaloohõnguline mõisavalitsejamaja on meile väga hingelähedane. Hoone valmib põhjalikumat remonti ja puhastamist, kuid oleme nõuks võtnud seda samm haaval korda teha. Selleks otsime ka erinevaid võimalusi rahastajate leidmiseks. Jõgeva valla pärl Kuremaa on seda väärt, et siia elu tagasi tuua ja pakkuda elanikele erinevaid võimalusi vaba aja veetmisel, ” ütles Triinu Palmiste.

 Jaan Lukas 

Palmse mõisakompleksis saab teoks uus muusikaprojekt

Foto: palmse.ee
Foto: palmse.ee
SA Virumaa Muuseumid koostöös Eesti Kontserdiga on välja töötanud uue klassikalise muusikaga suveürituse formaadi Palmse mõisa tiigil: „PALMSE MÕISA MUUSIKA“.

Projekti kunstilise kontseptsiooni eesmärk on pakkuda publikule kõrgetasemelist klassikalist muusikat. “Palmse mõisa muusikal” on kindel koht looduse, muusika ja Eesti ühe uhkema mõisaansambli ühtesulatamisel.

Tegemist on omalaadse veemuusikaga, kus esimest korda Eestis rajatakse saddle–span-tüüpi lava otse tiigile, kust avaneb vaade Palmse mõisale. Tiigi kaldale kerkib 1000 istekohaga publikutsoon.

Avakontserdil, 6. juulil kell 21 kõlab mõisapargis Pjotr Tšaikovski ja Giuseppe Verdi muusika. Galakontserdil “Tšaikovski ja Verdi” esinevad Eesti sümfonismi lipulaev ERSO koos dirigent Anu Taliga. Solistideks on Moskva ühe parima ooperiteatri Helikon solistid Karina Flores (sopran), Ali Magomedov (tenor) ja Maksim Perebeinos (bariton). Tegemist on vaieldamatult ooperimaailma tõustvate tähetedega, kel taskus palju tähtsaid konkursivõite, kontserte ning vapustavaid ooperirolle.

Avakontserdil on ka omamoodi seos Palmse mõisaga: 19 sajandi muusikageeniuste, Tšaikovski ja Verdi loomingu kõrgperiood langes enamvähem samale ajale Tallinna–Peterburi raudtee ehitusega. Selle raudtee ehk silla rajaja oli aga Palmse mõisnik Alexander von der Pahlen. Loe edasi: Palmse mõisakompleksis saab teoks uus muusikaprojekt

Loona mõis läbis põhjaliku värskenduskuuri

Novembris lõppesid Saaremaal Vilsandi rahvuspargis asuva ajaloolise Loona mõisahoone fassaaditööd, renoveerimise käigus kaasajastati ka mõisa küttesüsteeme. Tööd tellis RMK ja rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

2012. aastal alanud ja sel kuul lõpule jõudnud renoveerimistööde maksumus oli üle 165 000 euro, millest valdav osa tuli KIK-i programmist “Looduskaitse infrastruktuuri arendamine”. RMK kinnisvaraosakonna Saaremaa piirkonna halduri Aarne Puparti sõnul renoveeriti selle eest vastavalt muinsuskaitse eritingimustele kogu mõisahoone fassaad, ehitati välja drenaaž, sadevee kanalisatsiooni välisvõrgud ning rajati maakütte baasil uus keskkonnasõbralik küttesüsteem. Ehitustööde läbiviimisele eelnes 2011. aasta septembris ka kohustuslik maaala arheoloogiliste uuringute etapp.

Esmakordselt 16. sajandil mainitud Loona mõis on tänapäeval oluline kultuuri- ja külastuskeskus, kus asuvad peale RMK teabepunkti ka majutusasutus, kohvik ja püsiekspositsioon Vilsandi rahvuspargi ajaloost. “Loona mõisa renoveerimine loob lisaväärtust kogu piirkonnale,” märkis Aarne Pupart ja lisas, et tänu värske välisilme saanud hoonele, mille ümber laiub Baltikumi vanim kaitseala, on see ahvatlev sihtpunkt nii kohalikele kui välismaistele külalistele.

Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele püstitatud mõisahoone on ehitatud 16.-18. sajandil. Tänapäevase klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi alguspoolel. Viimati 1997. aastal renoveeritud mõisas asub Vilsandi rahvuspargi keskus.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Öökino ja sajandi populaarseimad võttepaigad Sagadis

Reedel, 10. augustil kell 20 avatakse Sagadi mõisapargis pidulikult Eesti Film 100 projekti raames „Sajandi sada võttepaika” infotahvel, mis annab huvilistele ülevaate Lääne-Virumaal ja mujal Põhjarannikul vändatud filmide võttepaikadest.

Peale infotahvli avamist näidatakse Sagadi mõisa hoovi Öökinos Jaan Kolbergi filmi “Jüri Rumm” (1994) ja Ervin Õunapuu filmi “Kõrbekuu” (1999). Publikuga on kohtumas Ervin Õunapuu, maavanem Einar Vallbaum jt. Üritus on tasuta.

“Sajandi sada võttepaika“ on projekt, mille käigus tähistatakse Eesti filmide legendaarseimad võttepaigad maapiirkondades ja väikelinnades. Lääne-Virumaa on üks eesti filmitegijate lemmikpiirkondi ja Sagadi mõis oma maakonna ning ka kogu vabariigi populaarseim võttepaik. Projekti eestvedajateks on filmimees Artur Talvik ja arhitekt Raul Vaiksoo, kes on ühtlasi ka võttepaikade kaardi kujundaja.

Infotahvli avamine ning Öökino kuuluvad ka Viru Folgi programmi. Vaata lähemalt: http://www.virufolk.ee/k%C3%A4ff-2012

Lisainfo: Krista Keedus, RMK Sagadi metsakeskuse juhataja, www.sagadi.ee

Koigi mõis kutsub – Siiri Sisaski Oma laulud

Neljapäeval, 10. mail 2012 algusega kell 18 toimub Järvamaal Koigi mõisas kontsert.

Siiri Sisask laulab oma vanu tuntud ja uusi hitte südamest südamesse. Tule avatud südamega!

Pääsmed eelmüügis 5 €, õpilane/pensionär 3 € Koigi Vallavalitsuses tööpäevadel kell 10-16, samuti arve tasumisel a/a-le 1120081898 märksõnaga „kontsert” ning oma nime ja piletite arvu lisamisega. 1 tund enne kontserdi algust piletid müügil hinnaga 6 €, õpilane/pensionär 3,50 €.

Info tel +372 384 6435.

Kontserti toetavad Eesti Kultuurkapital ja Koigi Vallavalitsus.

Rogosi mõisas korraldatakse jõululaat

Pühapäeval, 18. detsembril kell 10-14 toimub Haanja vallas Rogosi mõisas Ruusmäe rahvamajas jõululaat. Tule ja tee ise kingituseks vuaalriidest moekas jõuluteemaline rinnaehe! Õpetusi jagab Narcissa. Avatud on kohvik! Iga soovija võib laadal osaleda, eelnevalt registreerides. Osalemissoovist palutakse teatada tel 516 5728.

Allikas: Ivi Rausi, Haanja valla kultuurijuht

Kingituste valmistamise töötoad Luke mõisas

Jõulukuu advendi pühapäevadel 27. novembril, 4. ja 11. detsembril kell 12-16 on Luke mõisas võimalik kõigil soovijatel valmistada oma sõbrale, emale, isale, vanaemale, vanaisale, lapsele, kallimale…. ISE jõulukink. Mis saab olla veel toredam ja soojem, kui kogu südamega enda tehtud jõulukingitus. Ja siin võib saladuse katte all öelda, et Luke mõisas valmistatud kingitusel on oma hõng ja jõud, siin valmistatud jõulukinki saad talletada ajastute hõngu ja puude võimu ja salapära. Üritus on eelkõige mõeldud täiskasvanutele ja suurematele lastele. Jõulukingituste valmistamine on tasuline. Tasu sõltub valmistava kingituse suurusest. Kingituse valmistamise kõrvale saad osta maitsvat kooki ja kohvi või teed. Kõik vahendid kohapeal.

27. novembri töötoad:
1. Teeme salvräti tehnikas vanaaegse mureneva tassi, taldriku (alates 3 eurot tükk).
2. Teeme paeltikandi tehnikas prossi, kõrvarõngad, peavõru (alates 2 eurot).
3. Teeme klaasimaalimise tehnikas küünlaalust, vaasi või tassi (alates 2 eurot küünlaalus või vaas). Suuremate asjade puhul suurem hind.
4. Teeme ise oma kingitustele kinkekotid (alates 0,30 eurot tükk).

4. detsembri töötoad:
1. Teeme ise ülekandetehnikas kõrvarõngaid (alates 2 eurot).
2. Teeme pärlitega ehteid (alates 2 eurot).
3. Teeme ise kinkimiseks portselanmaaliga tassi või taldrikut (alates 30.- krooni tk). Suurema asja puhul suurem hind.
4. Teeme ise oma kingitustele kinkekotid (alates 0,30 eurot).

11. detsembri töötoad:
1. Teeme ise viltimise tehnikas näpunukku ja ehteid (alates 2 eurot).
2.  Seebi valmistamine – kingituseks omavalmistatud seep (2 ja 4 eurot) vastavalt toormaterjali kogusest). Palume osalejatel kaasa võtta vormid, kuhu seepi valada, nuga, lõikelaud ja soovi korral lisandid).
3. Teeme ise kinkimiseks küünlaid.
4. Teeme ise oma kingitustele kinkekotid (alates 0,3 eurot).

Registreerimine on alanud. Ühele päevale registreerime 20 osavõtjat.
Info: Kodulehelt, e-postiaadressil info@lukemois.ee või tel +372 508 8359.

Novembris kõlavad Eestimaa mõisates laululood vanadest aegadest

Astrid Böning-Nõlvak ja Eike Vellend

Homme saab alguse sügiskontserdite sari Eestimaa mõisades pealkirjaga „Mõisnik ja lambrine“.
Viis kontsertõhtut viies Eestimaa mõisas  äratavad üles  vanad armastuslood ja mälestused meie oma rahvapärimusest ja ajaloost. Esinevad Astrid Böning-Nõlvaku ja Eike Vellendi.

Pärimusmuusik Astrid Böning-Nõlvaku sõnul on kontsertõhtute üheks eesmärgiks lisaks huvitavate vanade lugude rahvaga jagamisele ka seoste loomine mõisaelu ja külaelu vahel- on ju need kaks  näiliselt väga erinevat eksisteerimiskeskkonda üksteist läbi aegade väga palju mõjutanud ja seda nii majanduslikus mõttes kui kultuuri poole pealt. Puutumatuks ei ole jäänud ka inimeste tunded…

Kontserdid on 6. novembril Suuremõisa lossis Hiiumaal, 13. novembril Alatskivi lossis Tartumaal, 20. novembril Cantervilla lossis Põlvamaal. Nende kontsertide algus on kell 15.  25. novembril kell 18 algab kontsert Loona mõisas Saaremaal ja 27. novembril algusega kell 16 Ammende villas Pärnus. 
 
Piletid on müügil mõisades kohapeal tund enne algust. Soovitav on tulla aegsasti kohale, et leida endale istekoht ja saada osa mõisaatmosfäärist, mille sisse kuulub lisaks põnevale interjöörile ka kohviku külastamise võimalus.

Astrid Böning-Nõlvak on kannelt õppinud Pärnu Muusikakoolis Tiit Ermi käe all ja lõpetanud 2002.a. Viljandi Kultuuriakadeemia rahvamuusika eriala. Astrid töötab rahvamuusikaõpetajana Hiiumaal, Käina Kaunite Kunstide Koolis ja korraldab pärimusmuusikafestivali Hiiu Folk.

Eike Vellend on õppinud viiulit Kose Lastemuusikakoolis ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.Kokkupuude eesti rahvamuusikaga algas juba Kose Lastemuusikakooli päevilt, kus sai mängitud nii folkansamblis “Pillipiigad” kui Eesti Noorte Viiulikooris.

Astrid ja Eike on head sõbrad, kelle omavahelisest sõprusest on välja kujunenud hea muusikaalane koostöö-Lisaks duona musitseerimisele, kuuluvad Astrid ja Eike mõlemad ansamblisse Karmoshka.

Pillipäevad ja restaureerimise kursus Mooste mõisas

24.-26. oktoobril saab Mooste mõisas õppida pillimängu ja restaureerimist.

Restaureerimise kursusel õpitakse:
Esmaspäeval, 24. oktoobril maakiviehitust,
teisipäeval, 25. oktoobril palkehituse restaureerimist,
kolmapäeval, 26. oktoobril savi- ja põhumaja ehitust.

Registreerida: ylo@mooste.ee või tel +372 510 3720 (Ülo Needo)

Pillipäevadel saab õppida väikekannelt, plokkflööti ja kitarri. Pille õpetavad Krista Sildoja , Raivo Sildoja, Meelis Hainsoo, Ott Kaasik, Siim Jaanson. Soovitav kaasa võtta oma pill. Pilli puudumisel anda sellest teada registreerimisel.

Registreerida: yllepodekrat@hot.ee või tel +372 508 7825 (Ülle Podekrat)

Rogosi mõis kutsub sügislaadale

Laupäeval, 24. septembril 2011 algusega kell 12 ootab Rogosi mõis kõiki huvilisi Ruusmäele, et üheskoos veeta meeldiv päev ostes-müües-vahetades traditsioonilisel Rogosi sügislaadal!

Sündmuse Facebook’i leht!

Lisaks kauplemisele:
12.30 – muttide mokalaat rahvamajas
13.00 – õpituba: hanesulgedest padi veimevakka
14.00 – Lõuna prefektruuri korrakaitsebüroo narkokoera demonstratsioonesinemine mõisa õues
15.00 – Haanja valla üldplaneeringu arutlus rahvamajas
16.00 – autorehvi vahetamise võistlus naistele
Rogosi rammumehe võistlus

Perenaised! Tooge kaasa oma retsepti järgi valmistatud hapu-, soola- või marineeritud kurgid.

Kohalikud pillimehed! Teiegi olete oodatud mängima. Ning bänd “Rogosi” on kindlasti kohal!

Täpsem info:
Sirje, tel +372 516 5728
Mare, tel +372 514 7531
Ruusmäe Noorteklubi koduleht

Luke mõisas saab meisterdada kogu perega

Pühapäeval, 7. augustil kell 12.00 kuni 16.00 toimub meisterdamise perepäev Luke Mõisas. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Meisterdame pastapliiatsit, teateid hoidvat kaelkirjakut, teeme taimepilti, viltimist ja klaasimaali. Meisterdamise vahendid korraldajatelt! Meisterdatud asjad saab igaüks kaasa võtta. Osalemine tasuta, ettevõtmist toetab SA KIK. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik.

Lisainfo: tel 5088359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Viitina mõisas etendub “Kaks kallist prantslast”

Järgmisel laupäeval, 23. juulil 2011 kell 19 etendub Võrumaal Rõuge vallas Viitina mõisahoone saalis Sõmeru Näiteringi esitatav M. Camoletti “Kaks kallist prantslast” (Boeing-Boeing).

Vallaline elumees Bernard elab Pariisis kena ja vaheldusrikast elu koos kolme pruudiga. Bernard on rahul ja pruudid õnnelikud, kuna igaüks neist peab ennast ainukeseks. Kõik muutub ühel kevadisel laupäeva hommikul, kui saabub Bernardi eluvõõras sõber Robert. Bernard pakub sõbrale öömaja. Algab pöörane päev, mis muudab põhjalikult kõikide tegelaste elu.

See on Marc Camoletti uskumatult lustakas komöödia Sõmeru näitetrupi säravas esituses. Marc Camoletti (1923-2003) sündis prantsuse kodanikuna Šveitsis. Tema teatrikarjäär algas 1958. aastal, mil Pariisis mängiti korraga kolme tema näidendit. Eelkõige on üle 40 näidendi kirjutanud Camoletti tuntud klassikalise farsiga “Boeing-Boeing” (1962). See on kõige mängitum prantsuskeelne näidend maailmas. Eestis on lisaks näidendile “Boeing-Boeing” mängitud ka “Pidžaama kuuele”.

Etendus on kahes vaatuses, kestus 1,5 tundi. Pilet 2 €. Lastele kuni 12 a (k.a) tasuta.

Lisainfo: Karin Siig tel +372 5348 7110

Nahkhiirte avastusretk Luke Mõisas

Laupäeval, 16. juulil algusega kell 21.00 toimub nahkhiirte õhtu Luke Mõisas. Enne öisele retkele minekut meisterdame, vaatame filmi ja tutvume nahkhiirte eluga. Õhtut aitavad läbi viia VVV SA ja MTÜ Suurkõrv. Retke juhivad Oliver Kalda ja Triinu Tõrv. Tasuta. Tule kogu perega. Toetab SA KIK. Ürituse ajal on avatud Luke mõisa kärnerimaja kohvik. Lisainfo telefonil 50 88 359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Orienteerumise perepäev Luke mõisas

Pühapäeval, 26. juunil kell 12.00 kuni 16.00 toimub orienteerumise perepäev Luke Mõisas. Otsime pargist kaardi abil maastikule märgitud punkte. Vahelduseks lahendame vana-aja mõistatusi. Orienteerumismäng on seikluslik ja täis avastamisrõõmu, osalemine tasuta. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Toetab KIK.

Lisainfo telefonil 5088359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Unõhtõt mõisa Räpinäh

Räpinä Sillapää loss võtt ossa üle-eestilidsest külähkäümismängost Unõhtõdu Mõisa. Pääle Räpinä om mängoh viil 29 mõisat, koh seeh omma kooli. Sillapää lossih om 2009. aastagast Räpinä muusigakuul. Seo suvõ kuvvõl pääväl saa mõisah kävvü, ekskursiooni ja kontsõrtõ kullõlda ni kohvikuh istu.

Minevä puulpäävä oll’ Unõhtõduidõ Mõisidõ edimäne päiv ja Sillapää loss oll’ rahvalõ terve päävä vallalõ. Inemiisi tervütivä kolm 18. aastasaa rõivih giidi, kiä kõnõli Sillapää lossi aoluust, näütsi lossiparki ni kõnõli ka paprõvabrikust, katõst kerkost ja viil muustki. Lauliva hõpõkiilse Räpinä muusigakooli laululatsõ. Kiä seo kõrd Räpinähe es jõvva, või tuud tetä mõnõl tulõvadsõl kõrral. Viil om viis kõrda, ku saa lossi kaia – 9., 10. ja 30. hainakuu pääväl ni 6. ja 7. põimukuu pääväl.

Laanõ Triin, Uma Leht

Sänna kultuurimõis kutsub õppima ussikomposti tegemist

Foto: permakultuur.wordpress.lv
Pühapäeval, 19. juunil algusega kell 10.00 toimub Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpitubade sarjas kompostiussidega tutvumise ja ussikomposti ehitamise õpituba.

Õpituba juhendab Dr. Manfred Meyer Saksamaalt, kes on kompostimise ekspert ja elanud Eestis juba 15 aastat. Õpituba tõimub saksa keeles eestikeelse tõlkega.

Natuke ussikompostist: «…Ussid töötlevad orgaanilist ainet – sõnnikut ja komposti – palju kiiremini ja täielikumalt, kui mullas sisalduvad mikroorganismid kompostimise protsessis. Neelates koos mullaga suurel hulgal taimseid jäätmeid, lihtümarusse (nematoode), mikroobe, seeni, vetikaid vihmaussid seedivad neid, eritades koos koproliitidega (usside poolt eritatavad mullahunnikud) suurel hulgal huumust, omaenese mikrofloorat, aminohappeid, fermente, vitamiine ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis suruvad alla haigusttekitavat mikrofloorat. Seejuures orgaaniline mass kaotab oma lõhna, hävineb nakatis, omandab granuleeritud vormi ja mulla meeldiva lõhna. Teine usside unikaalne omadus seisneb nende võimes kuivendada ja struktureerida pinnast, läbides seda oma käikudega…»

Õpituba on tasuta. Võta kaasa head-paremat teelauale. Meie poolt on tee ja pisike lõunasöök. Loe edasi: Sänna kultuurimõis kutsub õppima ussikomposti tegemist

Vihula mõisas on avatud uus puhkekeskus

Unique Hotels Group avas Vihula mõisa külje all puhkeküla. Praeguseks on valminud neli objekti. Kogu küla koosneb 12 objektist ja valmib 2012. aasta kevadeks.

Külastajaid ootavad ajalooline mõisa vesiveski, mis on läbinud põhjaliku restaureerimiskuuri, ning külastuskeskus koos elegantse kohviku ja disainipoekesega. Äsja sai valmis traditsioonilist Eesti sööki pakkuv Kaval-Antsu kõrts, samuti sepikoda koos hubase hooviga, mille uus funktsioon on peo- ja saunakeskus, ja multifunktisonaalne spordiväljak paljude spordialade harrastamiseks (tennis, jalgpall, korvpall, võrkpall, uisutamine jne).

Suve jooksul valmib veel kolm projekti: harivat meelelahutust pakkuv 18rajaline seikluslik minigolf, teemaks ringreis läbi kolme Balti riigi; ökofarm, kus saab näha taluloomi, sealhulgas Aberdeen-Anguse tõugu veiseid ja hobuseid ning vabaajakeskuseks arendatav karjalaut.

Laupäeval saab osaleda Rogosis
unustatud mõisate külastusmängus

Selle aasta esimene unustatud mõisate külastusmängu päevale toimub Rogosi mõisas 11. juunil. Mõis avab uksed juba hommikul kell 10.

Päeva teemaks on “Võro kiil ja võro miil”. Võimalus on õppida koos Suleviga võro kiilt, kuulata ja laulda koos Haanjamaa lastega. Annikaga saab koos meisterdada uma leibä.

Oodata on ka vahvat näitemängu poiste esituses “Õigus kõnõlda”. Igal täistunnil viivad giidid põnevatele radadele Rogosi mõisas. Ja loomulikult on igasugu muid üllatusi!

Täpsema kava saab alla laadida siit: Unustatud mõisad 11. juuni

Luke mõisas peetakse pühapäeval perepäeva

Pühapäeval, 12. juunil kell 12.00 kuni 16.00 toimub perepäev „Kalad“ Luke Mõisas. Meisterdame kalu ja paati, teeme ise õnge ja püüame kala ning uurime, kuidas näevad kalad välja seestpoolt. Perepäev on kõigile huvilistele tasuta. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Toetab SA KIK. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kärnerimaja kohvik. Lisainfo telefonil 5088359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Allikas: Gea Järvela, SA Luke Mõis