Silt: maaelu
Kodanikualgatus “Maale elama” laieneb üle Eesti
Algatus ei paku majanduslikku tuge, meie suurim ressurss on kogukondade külalislahkus ning selle külalislahkuse saame messi kaudu tuua kõikide maaelust huvitatud inimesteni. 2014. aasta veebruarist kuni augustini osaleb “Maale elama” sotsiaalse ettevõtluse inkubaatoris SEIKU, et välja töötada toimiv ärimudel oma sotsiaalsete eesmärkide rahastamiseks.
Algselt ainult Lõuna-Eesti maapiirkondi ühendav kodanikualgatus „Maale elama“ alustas oma tegevust 2012. aasta juulis. Tõuke selleks andis karjuv vajadus maaelu alles hoida ning tutvumine Soomes toimiva strateegiaga, kus omavalitsused uute elanike juurde saamise nimel ise panustavad maapiirkondade turundamisse. Ka meie maapiirkondadel, olgu selleks kohalikud omavalitsused või aktiivsed kogukonnad, tuleb üha enam mõelda, kuidas rahvas maale tagasi kutsuda. Seetõttu seadsidki Eesti maaelu kestmajäämise pärast südant valutavad lõunaeestlased endile ülla eesmärgi – ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes tuleb muuta teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Loe edasi: Kodanikualgatus “Maale elama” laieneb üle Eesti
Torma valla iseseisvuspäeva peol tunnustati tublimaid
Mitmete koosolijate arvates oli kultuuriprogrammi üheks eredamaks etteasteks Sadala Külade Teatri esitatud pardoodiapõimik populaarsetest Eesti filmidest. Tuntumaid katkendeid esitati filmidest “Viimne reliikvia”, “Kevade”, “Noor Pensionär”, “Siin me oleme” ja “Nipernaadi”. Juhendaja Valdi Reinas oli lavastust ettevalmistades filme vaadanud ja valinud välja seigad kus kõlavatest numbritest saab kokku rehkendada Eesti iseseisvuse sünnipäeva aasta. Näiteks Kevadest mängiti Tootsi ja Kiire dialoogi, milles räägiti kuuest õunast. “Proovid kestsid ligi kaks nädalat, ” ütles Reinas. “Filmidest inspireeritud näitemängu valmistasime ette küll konkureetseks sündmuseks, kuid ehk tuleme sellega publiku ette veelgi,” arvas Sadala Külade Seltsi esimees Pille Tutt, kes ise kehastas “Viimase Reliikvia “abtissi ja “Siin me oleme” Kohviveskit.
Kristi Talistu juhatamisel esines Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja Torma valla puhkpilliorkester, Mare Talve dirigeerimsel Torma valla segakoor “Sõbrahing”, kelle eestlaulmisel lauldi ka Eesti hümni ja Torma kapell. Rahvatantsud olid naisrühmalt Torma, Laiuse -Sadala noorte segarühmalt, mille juhendajateks vastavalt Julia Tross ja Virve Muser ja Valve Raide. Lustakat puhkpillimuusikat nii kuulamiseks kui tantsuks mängisid Peep Lõhmus ja tema sõpradest muusikamehed. Loe edasi: Torma valla iseseisvuspäeva peol tunnustati tublimaid
Kasepää rahvamajas esitendub näitemäng “Sõber”
Laupäeva õhtul esietendub Kasepää rahvamajas kohaliku harrastusteatri esituses näitemäng “Sõber “, mille on kirjutanud ja lavastanud istegevusliku teatri edendaja Erlend Kollom.
Lugu räägib kolme põlvkonna elust, armastusest, pettumuses, leppimisest.
Erlend Kollomi põhimõte on, et näitemängu tehakse sellepärast, et seda teha tahetaksee ja tegemisel peab olema rõõm. Näidendi teiseks lavastajaks on kultuuritöötaja Anni Luud.
Etenduses teeb kaasa kaksteist näitlejat.
Pärast esitendust Kasepääl mängitakse näidendit “Sõber” Mustvee kultuurikeskuses. Üles astutakse ka mais toimuval Tartu- ja Jõgevamaa harrastusteatrite festivalil ning augustis toimuval külateatrite festivalil.
Jaan Lukas
Renee Rummi fotod
Hajaasustuse programmist saab toetust ligi 700 maaperet
Regionaalministri valitsemissalas välja töötatud ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) rakendavast hajaasustuse programmist saavad lastega maapered riigilt ligi miljon eurot toetust vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemi ning teede rajamiseks.
Möödunud aasta sügisel said hajaasustusega piirkondades elavad pered taotleda kuni 6500 eurot toetust kommunikatsioonide ehitamiseks või korrastamiseks. EASi Regionaalarengu keskuse direktori Monica Hankovi sõnul oli huvi programmis osalemise vastu väga suur. „Kokku osales 125 omavalitsust ja esitati 719 projektitaotlust. Rahastatud projektide kogumaht oli 3 miljonit eurot, millest riigipoolne toetus oli 991 923 eurot, omavalitsused panustasid 992 057 eurot ning toetuse saajate omafinantseering moodustas 1 058 395 eurot,“ lisas Hankov.
EASi esindaja tõdes, et kõige enam pakkusid hajaasutuse elanikele huvi vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rahastamine. 356 pere said omale veeühenduse, kanalisatsioonisüsteeme rajati 304 ja juurdepääsuteid 75 kodu juurde, autonoomse elektrisüsteemi said aga 4 pere. Toetuse saamiseks pidi taotleja omalt poolt panustama vähemalt kolmandiku kogu projekti maksumusest, millele riik ja kohalik omavalitsus lisasid kumbki kolmandiku, kokku kuni 6500 eurot. Loe edasi: Hajaasustuse programmist saab toetust ligi 700 maaperet
Hobõsõ aastak võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ
31. vahtsõaastakuu pääväl nakkas pääle hobõsõaastak. Seo võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ, kedä om Vanalõ Võromaalõ veidü alalõ jäänü.
«Ma naksi hobõsõpidämisega nullist pihta: poiskõsõna olli saanu kõrra hobõsõ sälgä, ku kartulikuurma keldri manu viidi, ja Muhumaal olli kah kõrra sadulan istnu,» julgust’ hobõst võtma Järve talo perremiis Jõela Jarek (37) Tsoorust. Täl om parhilla viis eesti tõugu hobõst: Ralla (23), Vigur-Vagur (6), Adru (3), Ambur (2) ja varss Aksel (1).
Mõnõ aasta tagasi oll’ Jarekil Vana Võromaa kõgõ suurõmb eesti hobõsõ kari. «Avasti, et 17 hobõst om kõrraga saanu, ja kolm varssa tull’ suvõ pääle manu,» selet’ Jarek. «Sis nakas’ tuu asi üle pää kasuma. 30–35 kärutäüt sitta vällä vidädä, nädälivahetusõl pia kolm tunni, tuud oll’ vähä pall’u. Nii sis oll’gi, et kes võtsõ imä, sai varsa päälekauba, ja sai otsi kõvastõ kokku tõmmatus.»
No om tuu au Mõnistõ mehe Lepä Reinu käen, kinkal om kuus eesti hobõst. Eesti hobõsit omgi Võromaal kõgõ inämb Antsla-Mõnistõ nukan. Muial peetäs noid üte- vai katõkaupa. Kõgõ inämb eesti hobõsit peetäs Saarõ- ja Hiiumaal.
Naasõ suuv jäi pääle
Jarek naas’ hobõsit pidämä 11 aasta iist, ku Taanist tagasi tull’. «Sai pisik manu võetus, et sünnikotun nakassi majandama ja remonti tegemä ja jõudsõ ka tuuni, et taad mäekülge olõssi vaia hooldada,» selet’ tä. «Arotimi, kas võtta hobõsõ vai šoti mägiveise, a tõnõpuul arvas’, et võtami iks hobõsõ: saat sadula sälgä visata vai säet saani paika ja viskat hobõsõ vehmride vahele, panõt taosse ja looga kah pääle ja tiit tuu mõnõ tsõõri.» Loe edasi: Hobõsõ aastak võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ
Pilkuse külaselts jätkab pühapäevaste kirbuturgudega
Pilkuse külaselts on korraldanud kord kuus pühapäeviti kirbuturgusid ja koolitusi, ka sellel aastal jätkuvad Pilkuse külamajas nii pühapäevased kirbuturud kui ka koolitused.
Merike Kukk Pilkuse külaseltsist ütles, et viimane koolitus toimus 11. jaanuaril Hellenurme Veskimuuseumis. Koolitusel õpiti leivategu – kuidas teha juuretist, sõtkuda tainast ja küpsetada leiba. Koolitusel olijad said ise teha oma kuju ja märgiga leiva. Niikaua, kuni leivad ahjus küpsesid, sai veskis ringi vaadata ning näha, kuidas tehakse jahu. Leivategemise koolitusel oli huvilisi nii naabervaldadest kui ka toitlustusasutustest.
Viimane kirbuturg toimus 19. jaanuaril ja siis oli teemaks remonditegemine. Kohal oli Sadolini esindaja, kes andis ülevaate kaasaegsetest värvidest, kruntvärvidest ja niiskustõketest. Kõik huvilised said oma küsimustele ka vastused.
Järgmine koolitus toimub 23. veebruaril kell 12 Pilkuse külamajas. Seekord on teemaks fruktodisain ehk puu- ja juurviljadest kaunistuste valmistamine. Koolitusele võivad osalejad kaasa võtta oma koduaia porgandid, suure kartuli, õunad, sibulad. Peolauale annavad kaunistatud puu- ja juurviljad hoopis teistsuguse väljanägemise ja kindlasti meelitab see ka lapsi rohkem puu- ja juurvilja sööma.
Koolitusele on oodatud kõik huvilised, sealhulgas ka toitlustusasutused. Koolituse tasu on 7 eurot, registreeruda tel 519 74916 või e-posti teel: harmamardi@hot.ee
Järgmine Pilkuse kirbuturg toimub aga 16. veebruaril, siis on teemaks kodused leivad.
Monika Otrokova
Uma programmi jaos sorditi vällä neli päätsihti
Vällä säeti neli päämist tsihti: Vana Võromaa söögivõrk, käsitüütegijide kuuntüü, ehitüskunst vanno tarkuisi perrä ja ettevõtmisõ kogokunna abiga. Noidõ nelä tsihi seen om ettevõtjil pia 40 kimmäst plaani, mille ärtegemises näil riigi tukõ vaia lätt. Räpinäl hinnati noid plaanõ.
Uma Mekk taht kassu
Uma söögi tsihi kõgõ tugõvamba mõttõ omma Uma Meki söögitsõõr ja Uma Meki restoraani luuminõ Haanihe. Suur teema om söögi- ja kablakanepi kasvataminõ ja pruukminõ.
Pikäkannu kooli arõngu ütisüs taht aia suurõmbas koolisahvti tegemist, miä häste kaubas lätt – pall’o sahvtisüüjä tahtva väikut maakuuli tukõ. «Sahvti jõvvami kiitä, a turunda külh ei jõvva, eski silditegemisega olõmi hädän,» selet’ ettevõtmisõ vidäjä Tamra Ave. «Ostjit jakkusi: Kubija hotell ost kõik aig, joulu aigu ostõti häste Tarton Lõunakeskusõ taloturu pääl. Kimmähe saasi sahvti müüki ka mõnda suurtõ puuti, ku olõsi väke asjo aia.»
Pikäkannu kandin om tukõv kogokund, miä ettevõtmist takast toukas, näütüses anni inemise sahvti jaos ilma iist är ubina, nõglapaiu ja tõsõ mar’a.
Käsitüüliisil om vaia hääd müügikotust
Käsitüüinemiisi kõgõ kimmämbä mõttõ omma luvva ütine rahvusligu käsitüü müügikotus ja kuuntüükogo. «Tegüsä käsitüüliisi pundi võisi mitmõn Vana Võromaa nukan uma kogo tetä ja ku om vaia üle terve maa kuuntüüd tetä, sis saa tuud laapsahe kõrralda,» selet’ Eichenbaumi Külli Võro instituudist, kiä ettevõtjidõ käest Uma programmi ala pasvit plaanõ kokko kor’as’. Loe edasi: Uma programmi jaos sorditi vällä neli päätsihti
Noorõ naasõ ja vana mehe pästvä Võromaa umakultuuri
Talomiis Pulga Jaan kõnõl’ tuust, kuis peenükese tsiatapmisõ rituaali man tulõ vällä võrokõisi ummamuudu olõminõ. Jutu mano lauli vägevit vanno laulõ Kalkuna Mari, Platsi Liiso ja Hintsi Anna, uma söögi lavva katsõ Karu Kadri.
Kõik tuu pand’ kullõja märgotama, miä tuu võrokõisi kultuur sis ülepää om ja miä taast edesi saa. Mõtõ viirdü tuu tiidmise pääle, et nii saa-i midägi hääd, ku maal eläse päämidselt vanõmba naasõ ja noorõmba mehe – noidõ naisi poja, kiä hindäle umma naist ei lövvä, selle et noorõ naasõ pakõsõ är liina vai vällämaalõ.
Ku kiäki Võromaa elo ja kultuuri päst, sis omma nuu hoobis vana mehe ja noorõ naasõ: miihi käest tulõ elotarkus ja naisi käest vägi. Härksämbä maaelo vidäjä omma tuust joba arvo saanu ja säädvä sändsit tsihte, et nuuri naisi uman kodokandin hoita.
Räpinä luumõmaja perremiis Küti Leo kõnõl’, et luumõmaja, miä luu ja toukas takast vahtsit ettevõtjit, mõtlõs innekõkkõ naisi tüükotussidõ pääle. «Räpinä vallah om saa noorõ mehe kotsilõ õnnõ 81 naist perrä jäänü, tuu om väega ohtlik,» põhjõnd’ Küti Leo.
No omgi keväjä vallalõ tettüst luumõmajast ärile vungi sisse saanu joba säidse naist: ummamuudu kündlide tegijä, savikunstnigu ja käsitüüpoodi pidäjä. Maja väkev küük ja käsitüütarõ toukasõ takast järgmiidsi naisi. Piigavägi kasus…
Harju Ülle, Uma Leht
Mahetooted on leidnud eestlaste toidulaual kindla koha
Talu Toidab kaupluste eestvedaja ning hiljuti Eesti parima mahetootja tiitliga pärjatud Margus Lille sõnul on talupoodides praegu müügil 85 kodumaise tooja mahetoodang. „Seda on kaks korda enam kui esimese poe avamisel. Talupoodide käive on sel aastal võrreldes 2012. aastaga kasvanud enam kui poole võrra. See näitab, et eestlaste toidulaual on kodumaised mahetooted leidnud kindla koha.“
Kõige populaarsemad tooted talupoodides Talu Toidab on mahe- ja vutimunad, mahetoorpiim ja -taimeteed. Puu- ja köögiviljadest on lemmikud Ojametsa talu porgandid, õunad ja mahesibul. Lille sõnul on inimestel suur huvi ka sealiha ning maheveise- ja mahetalleliha vastu. „Väga hästi läheb ka hiljuti lettidele lisandunud erinevatel maiustustel,“ täiendas Lille.
Saabuvate pühadega seoses soovitab Lille sõpradele ja perele kingituste soetamiseks sammud talupoodi seada. „Lisaks tavapärasele mahedalt kasvatatud toidukaubale leiab talupoodidest ka erilisi maiustusi ja lisandeid, mis sobivad jõuluvana hästi kingikotti – Allew Magusameistrite ökošokolaadid ja kommid, Loodusväe mahetatraküpsised ja glögi, erinevad mahemeetooted, Mustjala Mustard sinepid ning Kodusahvri mahemurakamoos,“ sõnas ta.
Talu Toidab talupoed asuvad Haabersti, Mustakivi ning Ülemiste Rimides. Hiljuti avati talupood ka Norde Rimis.
Allikas: Margus Lille
Kogukonna pärlid said kokku Prandi külamajas
Sel nädalal kohtusid Järvamaal Prandi külamajas konkursi „Kogukonna pärl“ raames tunnustatud pered. Tegemist oli pärliperede esimese kokkutulekuga, millest võttis osa kokku 12 peret üle Eesti.
Eesti Külaliikumise Kodukant kutsel toimunud kokkusaamise eesmärk oli omavahel tuttavaks saada ning ühtlasi arutada, kuidas kaasa aidata sellele, et edaspidi kõikjalt Eestist tõelisi pärliperesid veelgi paremini üles leida. Arutelu käigus tekkis mitmeid ideid, mida konkursi eestvedajad plaanivad arvesse võtta.
Kohtumisel ütles tervitussõnad regionaalminister Siim Kiisler, kes veelkord tänas ja tunnustas kõiki pärliperesid nende aktiivse eluhoiaku ning senise panuse eest kogukonna ühistegevusse. Kiisler kinnitas, et konkurssi kogukonna pärlite valimiseks ja esiletõstmiseks on kavas jätkata ka 2014. aastal.
Pärliperede kohtumisel esitleti ka värskelt valminud trükist „Kogukonna pärlid 2013“. Pikemaid jutuajamisi pärliperedega saab lugeda veebist aadressil http://kylaelu.ee/parlid-2013/.
Prandi külamajja Järvamaal olid kutsutud kõik pered, keda on tunnustatud konkursi „Kogukonna pärl“ raames 2012. ja 2013. aastal. Kahe aasta jooksul on esile tõstetud kokku 30 perekonda, igal aastal igas maakonnas ühte peret. Konkurssi on korraldanud Liikumine Kodukant koos partneritega, ettevõtmist on toetatud regionaalministri valitsemisalast. Loe edasi: Kogukonna pärlid said kokku Prandi külamajas
Ruusmäel vanaimä man – Eesti aasta vanaimä man
«Ku ma sai kutsõ pääliina, sis tükk aigu mõtli, et mis taa asi tähendäs. Sis tull’ miilde, kuis tütär käve mu man arvutist pilti otsmah, koh ma latsõlatsiga üteh olõ,» selet’ hää detektiivinõnaga Leili. «Küsse sis tütre käest ja tä ütel’ as’a är.»
Eesti vanavanõmbidõ fond tennäs’ säitsmendät aastat kümmet imelist vannavanõmbat ja valisi neländät aastat näide siäst viil aasta vanaimä ja vanaesä.
Leili arvas’, et kimmähe om timäst pall’o tublimpi. «Aasta vanaesä kasvatas ütsindä kolmõ latsõlast, mul käävä latsõlatsõ iks õnnõ küläh!»
Leili vällävalimisõl mõiu arvada latsõlatsi ilosa ja süämest kirja pantu hää sõna, näütüses: «Mi vanaimä om mi jaos kõgõ olõman olnu ja avitas sis kah, ku sa esi viil arvogi saa-i, et sul api vaia om. Vanaimä om kõiki opanu lugõma, avitanu koolitüüd tetä, üllätüs-taskuraha pangakontolõ tekütänü, toonu meile maitsvit purgisüüke ja tsäihaino, kõlistanu inne tähtsit kontrolltöid ja eksämme. Tä tund kõgõ huvvi, kuis meil lännü om ja om läbi lugõnu suurõmba jao mi loomingust, eski magistritüü, mille sisu tälle võõras jääs. Kõgõ löüd tä põhjusõ meid kittä ja mi ettevõtmiisi julgusta.»
Päält ummi latsõlatsi om Leili umas võtnu viis kasulatsõlast. «Nigu seoilmaao elo om – kärgpere muudu asi,» selet’ tä.
Latsõlatsõ tulõva Leili mano päämidselt koolivaheaol. Nigu nä esi omma ütelnü, kisk määnegi vägi näid iks Ruusmäele – vanaimä man om näid kõgõ hulga kuun ja lusti pall’o. Loe edasi: Ruusmäel vanaimä man – Eesti aasta vanaimä man
Maaelu arengukava saab juurde ligi 70 miljonit eurot
Põllumajandusministeerium tutvustas eile maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjonile ettepanekut suurendada maaelu arengukava rahastamist ligi 70 miljoni euro võrra.
Otsetoetuste arvelt lisandub ettepaneku kohaselt maaelu arengukavasse 40 miljonit eurot ning varem maaelu arengukava vahenditest otsetoetustele planeeritud 19 miljoni eurot. 4,9 miljoni euro võrra suureneb Euroopa Liidu poolne rahastamine ja viimase kahe punktiga kaasneb ka Eesti riigi poolse kaasrahastamise suurenemine. Kokku plaanitakse maaelu arengukava rahastamist suurendada ligi 70 miljoni euro võrra.
„Ministeeriumi ja põllumajandusorganisatsioonide ühine seisukoht on olnud, et toetused peavad jõudma nende tootjateni, kes ka reaalselt põllumajandussaadusi toodavad,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Täiendavate rahaliste vahendite lisamine maaelu arengukavasse võimaldabki suunata toetused aktiivsetele tootjatele ning toob tervikuna rohkem investeeringuid põllumajandusse ja maapiirkondades majandustegevuse mitmekesistamisse.“
Ettepaneku kohaselt lisatakse vahendeid keskkonnasõbraliku majandamise, loomade heaolu, põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise investeeringute, maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringute, kiviaia taastamise ning teadmussiirde ja teabe toetustele. Loe edasi: Maaelu arengukava saab juurde ligi 70 miljonit eurot
Värska vallal valmis uutele maalekolijatele mõeldud koduleht „Tule maale”
Värska vallavalitsuse eestvõttel on valminud Värska valla „Tule maale“ koduleht. Uus veebileht tutvustab Värska piirkonda maale kolimisest huvitatutele ning teeb uutele elanikele olulise info kättesaadavamaks ja kohanemise kergemaks. Lehe valmimisele aitasid kaasa Piiriveere Liider, MTÜ Tule Maale ja Misso vald.
http://www.tulemaale.ee/kogukond/verska koduleht on suunatud inimestele, kellel on soov ja võimalus maale kolimiseks, kuid puuduvad vajalik teave ja oskused selle suure sammu ettevõtmiseks. Uus koduleht pakub infot alates vabadest elu- ja tööpaikadest kuni juhatusteni, millisest talust saab piima või mune osta. Lisaks jagatakse uute tulijatega ka juba Värska valda kolinud uuselanike muljeid ja kogemusi, vastatakse küsimustele ja muredele ning otsitakse igale maalekolijale just tema jaoks kõige sobivamaid lahendusi. Info parem kättesaadavus julgustab inimesi ning muudab maalekolimise lihtsamaks.
Uuelt kodulehelt leiab infot vabade talukohtade, töökohtade, haridusasutuste, huvihariduse ja vabaaja veetmise võimaluste kohta. Saab tutvuda piirkonna ajaloo, looduse ja kultuuriga. Hankida teavet bussi- ja rongliikluse ja vallas pakutavate teenuste kohta. Lugeda kogemus- ja edulugusid Värska valla elanikelt. Uuele elanikule on kodulehel välja toodud tähtsamad kontaktid, kohalikud töömehed, juurvilja kasvatajad, piima müüjad ja palju muud. Kodulehe kaudu saavad kohalikud kauba või teenuse pakkujad ennast reklaamida oma piirkonna inimestele. Eesmärk on, et uued inimesed teaksid kelle poole pöörduda ja ei telliks töömeest või küttepuid linnast kui kogukonnas on teenuse või kauba pakkuja olemas. Loe edasi: Värska vallal valmis uutele maalekolijatele mõeldud koduleht „Tule maale”
Lihaveisekasvatajaid ähvardab toetuse suur vähenemine
Lihaveisekasvatajad on tuleviku suhtes murelikud, sest uues maaelu arengukavas väheneb mahepõllumajanduse toetus püsirohumaa hektari kohta ligikaudu kolmekordselt, kirjutab Ain Lember Saarte Hääles.
Kuna lihaveisekasvatust ei toetata ka loomade heaolu meetmes, seab see lihaveisekasvatajad võrreldes teiste põllumajandustootjatega ebavõrdsesse olukorda, kirjutatakse Saarte Hääles.
Rääkides aga mahepõllumajanduse toetusest, siis püsirohumaa mahetoetus langeb uue maaelu arengukava kohaselt 77 eurolt 25 eurole hektari kohta. Kuigi mahetoetus loomühiku kohta tõuseb 32 eurolt 60 eurole, väheneb lihaveisekasvataja mahetoetus 2015. aastal kokkuvõttes praegusega võrreldes 50%.
Näiteks mahetootja, kellel on 100 ha maad ja 30 loomühikut loomi, saab praegu 8627,8 eurot mahetoetust, 2015. aastal aga hakkab saama 4300 eurot mahetoetust.
Samal ajal tõuseb hektaritoetus sertifitseeritud teravilja maheseemne kasvatamisel 119 eurolt 132 eurole, kartulikasvatamisel 119 eurolt 210 eurole ja köögiviljakasvatuses 349 eurolt 600 eurole. Loe edasi: Lihaveisekasvatajaid ähvardab toetuse suur vähenemine
Projekt “Maale elama” lõpetab rahuloluga
Oktoobriga lõpeb kodanikualgatuslik projekt „Maale elama“. Samas käivad ettevalmistused algatuse laiendamiseks üle Eestimaa. Täna kohtuvad projektis osalenud kogukonnad Halliste Rahvamajas Mulgimaal, et võtta kokku saavutused ning vaadata tulevikku. Skype´i kaudu luuakse telesild projekti tulemusel Värska kolinud perega ning tehakse ülevaade sihtgrupi seas läbiviidud veebiküsitlusest. Samuti arutatakse ettepanekuid oktoobri lõpus regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri juures toimuvaks ümarlauaks.
Maale elama kampaania on äratanud paljude eestimaalaste soovi linnast maale kolida. Projekti jooksul on Lõuna-Eesti kogukonnad suhelnud üle 300 huvilisega. Kogukondades koha peal on vastu võetud ja võimalusi näidatud umbes 60 perele. Elukoha on ostnud või elama tulnud 30 peret ja ligikaudu 80 inimest. Kodulehte www.maale-elama.ee on külastanud üle 23 000 inimese. Maal elamise kuvand on meedia abiga muutunud valdavalt positiivseks.
Maale elama algatusega ühinemise vastu on huvi tuntud kõigist Eesti maakondadest, mistõttu on alustatud ettevalmistusi, et muuta algatus üle-eestiliseks. Otsitakse rahastust, et muuta koduleht kogu Eestit katvaks portaaliks elu- ja töökohtadest ning korraldada järgmisel aastal kõiki maakondi kaasav mess.
Kodanikualgatuse „Maale elama“ eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi.
Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Allikas: MTÜ Partnerlus
Hooaja viimane taluturg Haanjas sel reedel
Sellel reedel lõpetab esimest aastat läbi terve suve väldanud populaarne Haanja taluturg oma hooaja. Ostjaid on nüüd väheseks jäänud, aga kevadel alustame jälle!
Kohaliku toodangu vahendamine kolib internetti, lisa Haanja valla kodulehel ja Facebookis!
Müügil kohalik kraam nagu ikka!
Võrumaa väikeettevõtjad osalesid Riia toidumessil
Võrumaa ettevõtjad jagasid messil infot oma tegevuse ja toodangu kohta. Külalistel oli võimalik degusteerida Nopri kohupiima- ja juustutooteid ning JoniJoni köögivilja- ja tsitrusesukaade. Eraldi väljapanekuga oli messil esindatud Taarapõllu talu.
„Positiivse mulje jättis see, et Läti toidutootjad olid piirkondade kaupa esindatud eraldi messihallis ja osalemine oli neile seal tasuta,“ sõnas Nopri talu peremees Tiit Niilo, kes vahetas Läti ettevõtjatega kogemusi.
Messi raames toimus Võrumaa, Madona piirkonna ja Pihkva oblasti ettevõtjate vaheline ühisseminar, kus tutvustati uusi tegijaid ja käimasolevaid projekte.
Messi külastamist toetas ESTLATRUS territoriaalkoostöö programm „Foster SME“, kus Eesti poolseks partneriks projektis on Võru Maavalitsus.
Allikas: Britt Vahter
Euroopa vajab peretalusid ja väiketootmist
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb 8.-10. septembrini Vilniuses toimuval Euroopa Liidu põllumajandusministrite informaalsel nõukogul, kus otsitakse lahendusi, kuidas tagada peretalude ja väiketootmiste jätkusuutlikkus.
„Eesti on seisukohal, et peretalud peavad jääma püsima ja pääsema ligi investeeringutele nii, et see oleks jõukohane ja tagaks tehnika efektiivse kasutamise,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Üle Euroopa otsitakse praegu vastust küsimusele, kuidas kiiresti muutuval ja järjest tehnoloogilisema põllumajanduse ajastul tagada peretalude püsimajäämine.“
Seederi sõnul näeb Eesti lahendust ühistegevuses. „Selge on see, et peretalud eraldiseisvatena on tihti liiga väikesed ja seepärast on väga olulisel kohal spetsialiseerumine ning ühistegevus. Suurendama peab koostööd nii tootjate endi kui ka toojate, teadlaste ja nõustajate vahel – uues maaelu arengukavas on selleks planeeritud senisest enam vahendeid, edasi tuleb osapooltel need võimalused parima tulemuse saavutamiseks ka ära kasutada,“ rääkis Seeder.
Aastatel 2014-2020 rõhutatakse senisest enam ka lühikesi tarneahelaid ja otseturustust. „Need on paljudele peretaludele oluline väljund,“ sõnas Seeder. „Väga oluline on selle kõrval üldine teavitustegevus kohalike toodete eripäradest ja kvaliteedist, mis aitab tarbijail paremini märgata ja väärtustada kohalikku toodangut.“
Põllumajandusministrite informaalne nõukogu toimub 8.-10. septembrini Leedus. Ministrit saadavad nõukogul kantsler Ants Noot ning põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.
Allikas: Põllumajandusministeerium
Sargvere mõisakino alustab uut hooaega
Reedel, 13.septembril kell 19 algab Sargvere mõisas uus hooaeg kinoga.
All saalis saab näha Norra seiklusfilmi Kon-Tiki (2012), üleval saalis linastub J.Põldma-H.Ernitsa “Lotte ja Kuukivi saladus” (2011).
Parima võõrkeelse filmi Oscarile kandideerinud Norra seiklusfilmi Kon-Tiki aluseks on kuulsa maadeuurija Thor Heyerdahli legendaarne Kon-Tiki ekspeditsioon, mille eesmärk oli tõestada, et Polüneesia võisid asustada Lõuna-Ameerika indiaanlased. 1947. aastal jälgis kogu maailm põnevusega hulljulge norraka ettevõtmist, kes võttis koos väikse kaaskonnaga ette eepilise reisi üle Vaikse ookeani seilates õblukesel balsapuust parvel 101 päeva ja üle 8000 kilomeetri.
Vaata treilerit:
http://www.youtube.com/watch?v=e4DZ7svBw7I
Pärast kino on avatud kohvikunurk.
Vajadusel ja võimalusel aitame korraldada transporti 20 km ümbrusest Sargverre ja tagasi.
MTÜ Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts
Noorte- ja lastefilmide festivali Just Film videokonkurss keskendub maaelule
Reedel, 30. augustil algab koolinoortele suunatud maaelu teemaline videokonkurss “Ükskord meie külas…”, kuhu oodatakse noorte tehtud lühifilme elust Eesti maapiirkondades. Parimad tööd linastuvad novembris Just Filmi festivali raames suurel ekraanil.
“Soovime julgustada koolinoori läbi filmikunsti mõtlema oma kodukohast ja maaelust,” ütles Just Filmi tegevjuht Mikk Granström. “Ootame konkursile töid nii maapiirkondades kui linnas elavatelt noortelt, nii et see üldpilt, mis noorte nägemusest välja joonistub, on kindlasti väga mitmekesine ja põnev.”
Videokonkursi raames külastavad korraldajad vähemalt 40 kooli üle Eesti, kus noortele õpetatakse filmitegemist ja tutvustatakse konkursi tingimusi. Kuni 5-minutilisi lühifilme saab konkursile esitada kuni 10. novembrini 2013.
Konkursile laekunud filme hindab 5-liikmeline mainekas žürii, mille tööd juhib Just Filmi tegevjuht Mikk Granström.
Võidufilm kuulutatakse välja konkursi lõputseremoonial 23. novembril, kus lisaks esikohale kuulutatakse välja ka rahva lemmik. Kõiki võitjaid ootavad väärilised auhinnad.
Lühifilmikonkursi “Ükskord meie külas…” korraldab noorte- ja lastefilmide festival Just Film koostöös Põllumajandusministeeriumiga. Konkursi korraldamist rahastatakse maaelu arengukava 2007-2013 vahenditest.
Lisainfo ja konkursitingimused: www.justfilm.ee ja www.facebook.com/justfilm
Puusepä Katerina: latsõ tõiva maalõ
Misso kandi «Tule maale!» ettevõtmist vidä iist esi suvõ algusõn sinnä kolinu viie latsõ imä Puusepä Katerina (41). Talliina ja Harjumaa latsirikkidõ perri liidu juhatusõ esimehe kotussõ päält är tulnu naanõ om paikligu miiskunna abiga toonu maalõ 16 peret ja saa häste läbi ka külärahvaga (muusiän kõnõlõs Varstu juuriga Katerina tävveste vabalt võro kiilt).
Maalõ tahtjit om olnu 163, mille näist õnnõ 16 võtsõti?
Mi oodami inemiisi, kes omma esi valmis tüüd tegemä. A mõni unistas, et timä tulõ ja kõik kantas tälle ette, ilma et esi midägi tegemä piässi. Vallalõ sotsiaaltoetusõ saajit külh mano vaia olõ-i. A om proovitu külh peris pall’o. Tõnõ jago om olnu sändsit, kellel omma probleemi ja tahtva noidõ iist pakku tulla. A mi taha iks hääd kogokunda.
Kost Missomaalõ tulnu peri omma ja kon nä tüütäse?
Mitmõst Eesti nukast. Tüüd omma nä saanu vallan, Nopri talomeierin, koolin. Om ehitäjit – noil om tüüd väega pall’o, kõigil om jär’ekõrd! Om turismikõrraldaja ja ökokülä arõndaja, kes esi toimõndasõ. Paadiehitäjä tull’ kõgõ tuutmisõga. Puutüü-tegijä om ja üts viie latsõ esä om mõtsatüü pääl, ehitäs parhilla maja man, et pere saasi siiä tulla. «Tule maale!» man om mul üts abilinõ kah. Loe edasi: Puusepä Katerina: latsõ tõiva maalõ
Noortalunikud taotlesid toetusteks ligi 9 miljonit eurot
Augustikuus esitasid 230 põllumajandusliku tegevusega alustavat noort ettevõtjat PRIA-le taotlusi 8 974 967 euro ulatuses toetuste saamiseks, toetusmeetme tänavune eelarve on aga 4 mln eurot.
Maaelu arengukava meetmest 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ saavad starditoetust põllumajandusliku hariduse või töökogemusega ettevõtjad, kel vanust kuni 40 aastat. Meetme eesmärk on motiveerida noori põllumajanduseettevõtlusega tegelema, töökohti looma ja maal vanemate alustatut jätkama.
Tänavune taotlusvoor oli sel rahastusperioodil seitsmes ja viimane. Aastatel 2008-2012 on noortaluniku toetust juba saanud alustavat 520 ettevõtjat, kellele on välja makstud üle 20 miljoni euro. Meede osutus väga populaarseks, sest abikõlblikke taotlusi on kõigis taotlusvoorudes laekunud oluliselt rohkem kui eelarve on võimaldanud toetusi maksta.
Nii on põllumajandusministeerium programmperioodi esialgset meetme 1.2 eelarvet (17,56 mln eurot) suurendanud. 19. novembriks 2013 määrab PRIA veel 4 mln euro ulatuses toetusi.
Taotluste paremusjärjestus koostatakse meetme määruses kirjeldatud hindamiste tulemusel. 197 juhul on soovitud toetust maksimaalse saadaoleva summa ulatuses.
Noortaluniku toetust võib üks ettevõtja programmperioodil 2007-2013 saada ühe korra, maksimaalselt 40 000 eurot. Pool rahast tuleb kulutada oma majapidamises põhivahendite jaoks, teine pool võib kuluda mitmesugusteks tegevuskuludeks. Toetuse saamisega käib kaasas ka kohustusi, mida kirjeldab täpsemalt meetme määrus. Näiteks kontrollib PRIA kõigi taotlejate puhul põllumajandusliku müügitulu nõuete täitmist, põhivara soetamise kohta andmete esitamist jne. Loe edasi: Noortalunikud taotlesid toetusteks ligi 9 miljonit eurot
Kuhjavere Külateatrite festivalil jagas preemiaid publik
16.-18. augustini Suure-Jaani vallas kestnud IX Külateatrite festivalil valis publik iga päev oma lemmikuid.
Möödunud reedel, esimesel festivalipäeval, valiti parimaks näitetrupiks Vastse Kuuse rahvamaja näitering Põlvamaalt, kes lavastaja Lembit Rätsepa juhendamisel mängis lustakat lugu “Naised kosjas”. Lembit Rätsep mängis ise Passu talu peremeest ja tunnistati parimaks meesosatäitjaks. Naistest peeti parimaks mängijaks Viljandimaal asuva Kolga-Jaani Villem Reimanni rahvamaja harrastusnäitlejat Salle Andressoni, kes kehastas Mandat etenduses “Laip sahvris”. Margus Kummetsit Jõesuu külateatrist Pärnumaalt sai eripreemia Karli rolli eest etenduses “Ei ole kerge olla naine”.
Teisel festivalipäeval pälvis parima näitetrupi nimetuse Avinurme Suveteater Ida-Virumaalt, kus lavastajaks professionaalne teatritegija Malle Märn.
Parima naisosatäitja preemia pälvis Merike Kernu Alburahva Teatrist Järvamaalt. Ta mängis ema etenduses “Ema läheb mehele”. Parimaks meesosatäitjaks peeti Mees A-d mänginud Erich Einsteini Paide huviteatri etendusest “Kas Kongos on tiigreid?”
Eripreemia pälvis “Abruka Malliga” publiku ette astunud Tornimäe näiteselts Saaremaalt, kusjuures tunnustati terviklikku kokkumängu ja rahvusliku huumori esitamist. Lavastaja Ingla Leis mängis ise Mallit.
Teine eripreemia kuulus Kaalepi küla näiteringile “Kaalepi Kratt” Järvamaalt. Selles näitemängus “Vargamäe mehed Kihnut kaemas” oli oskuslikult kaasatud lapsi.
Eripreemia laureaatide valimisel ütles sõna sekka ka kultuurisündmuse patroon Kalju Komissarov.
Korraldajatele meeldis väga ka Abja kultuurimaja laste näiteringi lavatus “Karlssoni lood”, mille lavastasid Viive Niinemäe ja Ruth Mõttus.
Viimasel päeval osutus truppidest publiku lemmikuks Krabi Külateater Võrumaalt (lavastaja Marje Mürk). Naispeakosatäitjatest olid lemmikuteks Annik Anton ja Daisi Anton Krabi Külateatri etendusest “Suusa kassid” ja meespeaosatäitjatest Peter Wüthrich Võhma kultuurimaja näiteringi Rassijad isetegevuslane, kelle rolliks oli Ludvig Sander Eduard Vilde näidendis “Pisuhänd”.
Auhinnaks parimatele olid Kuhjavere Külateatrite festivali sümboolikaga taldrikud.
Jaan Lukas
Külaliikumine tegi avaliku pöördumise
Eesti Külaliikumine Kodukant tegi X Maapäeval avaliku pöördumise seoses Maaelu arengukava 2014-2020 eelnõuga.
Külaliikumise hinnangul ei edenda kavandatavad meetmed maapiirkondade ettevõtlust ja ettevõtlikkust piisavalt ja ei aita kaasa töökohtade loomisele. MAK meetmetes on kõrvale jäetud alustava mittepõllumajandusliku ettevõtluse toetamine.
Samuti ei nõustuta eelnõus kajastuvate suurte põllumajandusettevõtete huvide ebaproportsionaalse esindatusega. Vaatamata erinevate huvigruppide korduvatele pöördumistele ja ettepanekutele Põllumajandusministeeriumile, ei ole MAK-s esindatud väikeste ja alternatiivsete ettevõte huvidega, mis aitaks luua töökohti, tagamaks linnalistesse piirkondadesse väljarände peatumist.
“Külameetme väljajäämine arengukavast on tagasilöök maaelu terviklikule arengule. Seega on külade ootused just suunatud LEADER programmile. Tagamaks kohaliku algatuse hoidmist, on äärmiselt oluline LEADER meetme vahendite kiirelt kasutusse rakendamine ja valdkondade laiendamine. See on ainuke regionaalset mõõdet hõlmav toetusmeede ja meede, mis baseerub kolme sektori vahelisel koostööl. LEADER programm on ainuke võimalus toetada alustavat uut mikroettevõtlust maapiirkonnas, seadmata sellele ülikiire kasvu ja suure ekspordi potentsiaali nõudeid.” kirjutatakse pöördumises.
Liikumine Kodukant märgib, et maaelu ei põhine üksnes põllumajandusel ja suurtootmisel vaid ka seda toetaval mittepõllumajanduslikul väikeettevõtlusel ja kogukondlikul ühistegevusel. Meie kõigi ühine eesmärk on tugevdada ja mitmekesistada maamajandust ning aidata kaasa maapiirkondade tasakaalustatud arengule.