loodus

Mida suvel selga panna?

Eeloleval suvel on moes originaalsed kehakatted. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kaasa lööma suvemoe kujundamisel.
Eesmärk on enne soojade ilmade saabumist anda soovijaile võimalus soetada omale sobiv kehakate. Kuid kõigepealt saab osaleda uue moehiti loomises ning kujundada ise üks vinge viuaasta särk. Aasta lind 2015 on viu. Viuaasta kohaselt riietatuna on kindlasti mugavam osaleda viuaasta üritustel ja mitte ainult… Iga särgiomanik võib oma kaaslastelt otsekoheselt küsida: Mis on sinu vabandus, et sul uut viusärki pole? Kas tead, et sinu täiuslikust välimusest on puudu vaid viusärk? Kas sa uuest viumoest polegi kuulnud?
Viuaasta särki kandes saab tutvustada viusid otseses mõttes nii linnas kui ka maal. Seega, saab osaleda reaalses sotsiaalmeedias. Ja see ei ole tüütu valimiskampaania.
Eesti Ornitoloogiaühingu viuaasta meeskond on kutsunud appi reklaamtoodete spetsialistid FIFAA-st ja kuulutame koos välja viuaasta särgikujunduse konkursi. Konkursi tingimused on viuaasta konkursside lehel www.eoy.ee/viu/konkurss.
Tutvu tingimustega ja löö kaasa viuaasta särgi kujundamisel!
Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.

Urmas Sellis

Surnud metssigadest tuleb teada anda

Möödunud aasta septembri algul jõudis koos metssigadega Eesti territooriumile sigade Aafrika katk. Kuigi seni on õnnestunud vältida haiguse levimist kodusigadeni, jääb see oht püsima seni kui katk on liikvel metssigade populatsioonis. Iga üksiku metsas leitud surnud metssea analüüsimine ei ole majanduslikult põhjendatud, samas on uutest leidudest teavitamine taudi leviku ulatuse jälgimiseks äärmiselt oluline, kirjutab Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop.

Loe lähemalt Maablogis: https://maablogi.wordpress.com/2015/02/03/teadlane-seakatkust-surnud-metssigadest-tuleb-teada-anda/

Eva Lehtla

Põllumajandusministeerium

Tänasest pühapäevani toimub järjekordne talvine aialinnuvaatlus

Rasvatihane päevalillel. Foto: Tiit Külaots

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 23.-25. jaanuaril 2015 toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.

Tänavu kuuendat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal ligi 3500 linnusõpra, kes vaatlesid kokku üle 86 000 linnu. Mullu tunnustati ettevõtmist ka Aasta Keskkonnategu 2013 auhinnaga.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 23.-25. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse online ankeeti või interneti puudumisel saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005) hiljemalt 1. veebruariks. Esmased tulemused avaldatakse 26. jaanuari päeval, lõplik kokkuvõte veebruari lõpus. Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv. Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Aialinnuvaatlus annab suurepärase võimaluse veeta tund aega pere, laste ja loodusega, panustades seejuures ka linnukaitsesse- ja uuringutesse. Väga populaarseks on osutunud Eestis ainulaadne vaatluste online-sisestusankeet (http://www.eoy.ee/talv/vaatlused/) ning võimalus jälgida kõikide teiste aialinnuvaatlejate tulemusi.

Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslik eesmärk. Sel viisil on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ning vajadusel võtta ette samme aialindude heaolu parandamiseks. Samuti aitab aialinnuvaatlus juhtida tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad kui esmapilgul võib tunduda. Teaduslike järelduste ja statistika tegemiseks ongi väga oluline, et osaleks võimalikult palju vaatlejaid.

Eesti Ornitoloogiaühing ühendab lindudest huvitatud inimesi üle Eesti ning tegeleb Eesti lindude uurimise, kaitsmise ja tutvustamisega. Enamus ühingu üle 500 liikmest on lihtsalt linnusõbrad, siia kuulub aga ka enamus Eesti kutselistest ornitoloogidest. Eesti Ornitoloogiaühing on ülemaailmse linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International ametlik partner Eestis.

Aarne Tuule,

talvise aialinnuvaatluse koordinaator

Aasta loom on metssiga

Eesti Looduskaitse Seltsi eestvedamisel valiti 2015. aasta loomaks metssiga, kelle arvukus on viimaste aastate jooksul olnud kõrgeim kui kunagi varem.

„Metssigu on juba alates 2007. aastast Eesti metsades olnud üle 20 000, nii palju ei ole neid kunagi varem olnud. Sigade suur populatsioon, mida ei suudeta ohjata, on probleemiks nii meil kui ka paljudes teistes Euroopa riikides,“ rääkis Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil.

Jahimeeste hinnangul oli 2014. aasta kevadel kõige rohkem sigu Lääne-Virumaal (1910), järgnevad Raplamaa (1760), Viljandimaa (1750), Harjumaa (1670) ja Pärnumaa (1500). Viimase hinnangu kohaselt on sigade arvukus veidi langenud.

2013. aasta jahihooajal kütiti Eestis kokku 20 885 metssiga. Kuigi tegemist on läbi aegade ühe kõrgeima metssigade küttimismahuga, siis on see võrreldes aasta varasemaga üle 3000 isendi võrra väiksem.

Aasta looma on Eestis valitud kolmel korral: 2013. aastal oli selleks hunt ning möödunud aastal viiger.

Allikas: keskkonnaministeerium

Tamsallu rajatakse projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark

Viiralti tamm Viljandis. Allikas: puhkaeestis.ee

Vana aasta viimasel päeval kuulutas Tamsalu vallavalitsus koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigikantseleiga välja maastikuarhitektuuri võistluse, mille eesmärgiks on leida ideekavand Tamsalu 100 tamme pargi rajamiseks. Sellest saab ühtlasi EV 100 juubeliprogrammi raames toimuva projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark. Park on kavas riigi toel välja ehitada vähemalt aastaks 2018. Riigikantselei algatusel on Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid – need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Esialgse kava kohaselt istutatakse igasse maakonda vähemalt üks tammik koolinoorte ja omavalitsuste koostöös. Selleks on andnud nõusoleku igast maakonnast vähemalt üks kool ja omavalitsus.

Tamsalu 100 tamme park on plaanis kujundada ja ehitada antud programmi esinduspargiks, see on ka esimene omataoliste seas. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nii nimemaagia kui ka Eesti keskse asupaiga tõttu. Park rajatakse Tamsalu vallavalitsuse poolt Riigikantselei toel. Tamsalu 100 tamme pargi ideevõistlusel on oodatud osalema juriidilised isikud, kelle asukoht on Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riik, samuti nimetatud isikutest moodustatud konsortsiumid (ühisosalejad). Ideekavandi esitamise tähtaeg on 10. märts 2015 kell 16.00. Võistlustulemused avalikustatakse 27. märtsil 2015.

Ideekavandis on muuhulgas palutud esile tuua pargi erinevad aktiivsustsoonid ja kasutused, planeerida teedevõrk ja pinnakatted, haljastus, valgustuselahendus, liiklus- ja parkimiskorraldus, juubelitammiku istutusplaan, pargis asuva Kukelossi varikatuse ja välilava kujundus jm. Lisainfo ja täpsemad tingimused maastikuarhitektuurivõistlusel osalemiseks leiab Riigihangete registrist viitenumbriga 158527.

Rohkem infot tammeparkide projekti kohta: https://riigikantselei.ee/et/eesti-100-tamme.

National Geographic keskendub teemale ‘esimesed’

National Geographic Eesti uue aasta esimene number keskendub teemale ‘esimesed’: inimajaloo esimesed kunstnikud, imiku esimene eluaasta, esimeste ameeriklaste päritolu, Aafrika esimene linn Lagos jt temaatilised käsitlused.

Jaanuari ajakirja põhiteemad on järgmised:

Esimesed kunstnikud
Neile kuulub au inimajaloo kõige murrangulisema uuenduse eest: nad leiutasid sümboolse väljendusviisi.

Esimene eluaasta
Imiku aju on erakordne õppimismasin ja selle areng sõltub armastavatest hooldajatest.

Esimesed ameeriklased
Geneetilised andmed ja uued arheoloogilised leiud aitavad lahendada esimeste ameeriklaste päritolu mõistatust.

Esimene lind
Valgepea-merikotkas võib olla majesteetlik rahvussümbol, ent ta on väga kange iseloomuga.

Lisaks tuleb juttu maailmas haruldase pisiliblika alpi-tumekoi viimsest pelgupaigast Eestis, maasoojusenergia saarest, kunstliku viljastamisega saadud patagoonia pingviinide tibudest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne jaanuarinumber jõuab müügile 31. detsembril.

Allikas: www.national-geographic.ee

www.national-geographic.ee

Matsalu rahvuspark sai interaktiivse teejuhi

Keskkonnaameti eestvedamisel on huvilistele kättesaadav omanäoline e-teejuht, mis tutvustab Matsalu rahvusparki läbi rohke pildi- ja infomaterjali ning võimaldab kaardirakenduse abil kaitsealal nii virtuaalselt kui ka kohapeal ringi liikuda.

E-teejuht võimaldab pildirohke materjali abil tutvuda Matsalu rahvuspargi maastike ning taime- ja loomariigiga. Lehel asuva meeleoluprogrammi abil saab ette võtta rännaku läbi Matsalu linnukevade.

„Matsalu on loodushuviliste tähelepanu köitnud juba üle 140 aasta. Idee interaktiivse teejuhi loomiseks oli meil juba mõnda aega ning rõõm on tõdeda, et nüüdsest võimaldab elektrooniline teejuht infot saada nii kodus olles kui ka kaitsealal kohapeal ringi liikudes. E-teejuhti täiendatakse pidevalt uue infoga ning lisatakse ajakohaseid andmeid,“ ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja ja üks idee algatajatest Kaja Lotman.

E-teejuhi eesmärgiks on huvilistele näidata ka neid kohti rahvuspargis, kuhu muidu kaitsealal ilma loata minna ei või. Peale tekstide ja piltide saab e-teejuhi kaudu lugeda ja vaadata intervjuusid rahvuspargiga seotud inimestega. Huvilised saavad oma teadmised proovile panna viktoriini küsimustele vastates.

Nutiseadmega kohapeal ringi liikudes võimaldab abivahend GPS-i abil tuvastada oma asukoht, vaadata, mis objektid lähedusse jäävad ning soovi korral lugeda leitud objektide kohta ka lisainformatsiooni.

Interaktiivne teejuht on valminud koostöös OÜ-ga Naturewalk ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

7. novembril toimub Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel e-teejuhi esitlemine ning selle sündmusega tähistatakse ka Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.

Teejuhi leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

National Geographic Eesti uurib tõelisi zombisid

Ajakirja National Geographic Eesti novembrikuu number keskendub teadlaste uurimisele looduses eksisteerivatest zombidest.

Artikkel “Tõelised zombid” vaatleb muuhulgas keharöövlite ohvriks langenud zombi-lepatriinusid, kes ei ole ulmekirjandusest pärit fantaasia, vaid röövorganismide reaalsed ohvrid.

Teiste põhiteemadena on käsitlemisel:

Lein mäel
Kohutav laviin Džomolungmal surmas 16 alpinistide abilist ja muutis elu sellel mäel alatiseks teistsuguseks.

Lihasööja dilemma
Kas ülemaailmset nõudlust liha järele on võimalik rahuldada kestlikult?

Maroko ahvid
Aasta berberi makaakide seltsis näitas, et need ohustatud loomad on väga hoolitsevad lapsevanemad.

Lisaks tuleb juttu toidu raiskamisest, linnamesilastest, heinasidrikust, lendkalmaarist, sudu imavatest ehitistest, põllusaaduste teekonnast, hirsist kui olulisest toiduallikast, motoriseeritud hüppeliigesest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne novembrinumber jõudis müügile sellel nädalal.

Allikas: www.national-geographic.ee

Räpinas tulekul loodusõhtu „Jäälind – aasta lind 2014“

Kolmapäeval, 19. novembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu. Jäälindu tutvustab ornitoloog Riho Kinks.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud. Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Allikas: Keskkonnaamet

Aheri Georg näüdäs’ Varstun ummi luuduspilte

Aheri Georg püüdse edimädsena Eestin odahüürläse pildi pääle ja perän nõgla otsa. Aheri Georgi pilt.

3. rehekuu pääväl kõrraldi paikligu luuduskaitsja Varstu kultuurimajan salongiõdagu, kon umakandimiis Aheri Georgi näüdäs’ umatettüid pilte Eestimaa lillest, putukist, tsirgõst ja eläjist.

Georg kõnõl’ esi ummi pilte saamisõluust ja ka pall’o kullõja kõnõli ummi luudusõn juhtunuid asju.

Pildikaemisõ vahelõ laulsõva ja mängsevä pilli Varstu kandi suurõmba ja väikumba latsõ.

Seo oll’ üle pikä ao jälki sääne salongiõdak, kon rahvas sai hennäst vabalt tunda ja tarka juttu kullõlda. Püvvämi edespitegi huvitavit inemiisi siiä kutsu.

Silla Silver,
Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna esimiis

Üliharuldane vöötkakk kolis fotograafi õuele

Fotograaf Karl Anders Vaikla Vormsi maakodu õuel asuvasse puuõõnsusesse kolis väga haruldane vöötkakupaar, kes suve jooksul kasvatas üles neli järglast.

Fotograaf Karl Anders Vaikla pildistas vöötkakku Vormsil, oma maakodu hoovis, kuhu lind oli elama asunud.

“Kahjuks oli üks poegadest pesast välja ronimisel hukka saanud, kuid alles jäänud neli poega kasvasid järjest suuremaks ja lendasid iga päevaga üha kaugemale küla peale,” lausus Vaikla, kelle sõnul lubas lind foto tegemiseks väga lähedale.

“Vöötkakk on Eestis haruldane pesitseja. Tänavu pesitses Eestis kolm paari, mullu üks paar ja enne seda oli viimane teadaolev pesitsus 1974. aastal,” ütles Eesti ornitoloogiaühingu röövlinnu töörühma liige Renno Nellis. 20. sajandil leiti kokku ainult viis pesitsusjuhtu ja esimene pesa Eestis avastati 1893. aastal.

Lauri Levo

Vormsi Kultuuriühing

Uuringu kohaselt tugevdavad looduslikud pühapaigad Eesti ühiskonda

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist. Allikas: looduskalender.ee

Värske uuringu kohaselt peab valdav enamik Eesti elanikke hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks ning ootab, et riik tagaks nende säilimise.
Täna esitleti Tallinnas Hiite Maja sihtasutuse tellitud avaliku arvamuse uuringut “Eesti elanike hoiakud hiite ja looduslike pühapaikade suhtes”. Uuringu aruandest selgub, et 84% vastanuist peab Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks. Sellist suhtumist jagavad sarnaselt erinevad vanuserühmad nii eesti- kui vene emakeelega elanikkonna seas. Uuringu kohaselt on pühapaigad nähtus, mis liidab erinevaid ühiskonnarühmi ning konsolideerib seeläbi tervikuna Eesti ühiskonda.
Valdav enamik uuringule vastanuist (86%) soovib, et riik tagaks pühapaikade säilimise ning 74% leiab, et riik ja omavalitsused peaksid pühapaikade hoidmisse panustama samavõrra kui kirikute säilimisse.
Pühapaikade tähtsustamine pole pelgalt hoiak, enamus inimesi soovib looduslikke pühapaiku ka külastada ning osaleda nende kaitsmises. Kui pühapaiku puudutav teave oleks paremini kättesaadav, siis külastaks pühapaiku sagedamini kindlasti 16% ja arvatavasti 54% vastanuist, ehk 70% Eesti elanikest. Tähelepanuväärne on seegi, et pea igal viiendal vastajal (19%) on mõni looduslik pühapaik eriliselt tähtis.
Uuringu valmistas sisuliselt ette Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Ahto Kaasik

Lahemaa rahvuspargis toimuvad Muuksi linnamäe talgud

Keskkonnaamet, Soomepoiste Pärimusühing, Eesti Metsaühistu ja Muinsuskaitseamet korraldavad 18. oktoobril Lahemaal Muuksi linnamäel talgupäeva. Talgutel toimub võsa lõikamine ja koristus, pärastlõunal saab kuulata põnevaid lugusid ning head muusikat. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss.

Talgupäeval puhastatakse Muuksi linnamäe klindinõlvasid, vaateid ning linnuse lääneserva. Pärastlõunal saavad talgulised lõkke ääres kuulata põnevaid lugusid siinsete randade lähemast ja kaugemast ajaloost. Juttu vestavad Ott Sandrak, Edgar Sinisalu, Gurly Vedru, Robert Treufeldt ja Madis Arukask. Talguõhtu jätkub Näkiallika talus, kus Rein Maran räägib loodusest. Päeva täidavad hea muusikaga Margus Põldsepp ja Jaak Johanson.

Muuksi linnamägi Lahemaal on ajalooliselt tähtis paik, kus inimene on toimetanud juba alates kiviajast. Pronksiajal oli siin asulakoht ning viikingiaja lõpus linnus. Piirkonna rahva jaoks on Muuksi linnamägi olnud sajandeid tähtis kogunemiskoht. Siia püstitatud Põhjatähe mälestusmärgid on pühendatud Eesti ja Soome võitlejatele Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas.

Talgutega tähistatakse ka hõimupäeva, mille eesmärgiks on tutvustada hõimurahvaid ja nende kultuure. Hõimupäeva tähistatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. Talgupäeval löövad kaasa ka soomepoisid ehk Teise maailmasõja ajal Soome relvajõududes teeninud eestlased.

Talgutele on väga oodatud pered koos lastega, kellele on planeeritud eraldi tegevused.

Talgupäev on kõikidele osalejatele tasuta. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss. Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 10 (täpsem info bussisõidu kohta). Toitlustamise korraldamiseks on vajalik osalejate eelnev registreerimine. Registreerimislingi, toimumiskoha kaardi ja täpse päevakava leiab SIIT.

Talgupäeva toetavad Kuusalu vald, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Erametsakeskus.

Muuksi talgupäev toimub Lahemaal laupäeval, 18. oktoobril algusega kell 11.

Annika Remmel

Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Esmaspäeval, 15. septembril alustab Veterinaar- ja Toiduamet sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Vaktsineerimine viiakse läbi 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ning Kagu -Eestist, seejärel teostatakse vaktsineerimist Ida-Virumaal ning peale Venemaa poolse puhverala vaktsineerimist suundutakse pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 25. septembrini.

Täiendavat informatsiooni vaktsineerimise kohta leiab ning vaktsineeritavate maakondade ajagraafikuga saab tutvuda Veterinaar-ja Toiduameti kodulehel www.vet.agri.ee

Enel Niin

Piksepauk Pühäjõõ veeren

Pikne lei Pühäjõõ veeren jämme kõo pilpis. Kauna Toomassõ pilt.

«Pikne lei jämme kõo pilpis, a lask’ puu nii osavalõ katõ puuklotsi pääle, et all kasunu katai ja pihlapuukõnõ jäivä terves,» imeht’ Sõmmõrpalo vallavolikogo esimiis, jahimiis ja kaitsõliitlanõ Kauna Toomas. Tuu sääne pilt juhtu timä moro pääl Pühäjõõ veeren Varõssõ külän 20. hainakuul.

«Pühäpäävä hummogu olli sängün pikäle, ku ütekõrraga käve üts mailmatuma kõva kärgähüs,» jutust’ Kauna Toomas. «Hüpsi pistü, kats pinni oll’ kah mu man, üts hüpäs’ sängü, tõnõ maaha. Jäi kullõma, kas tulõ tõnõ mats kah – et sis om vast pommitaminõ. A ku müristämä nakas’, sis oll’ hää tunnõ, et sõta ei olõ tulnu!»

Ku Toomas tarõussõ vallalõ lei, sai tälle silmä ette väkev pilt: terve huuv pilpit, tossu ja kärsähaisu täüs. Jõõ perve pääl kasunust vanast kõost oll’ perrä jäänü risuunik. Et vihma armõtulõ sattõ, sis jäi Toomas katussõveere ala kaema. Sis juussõ naabrimiis pall’a kihä ja pallidõ jalguga timä mano. Tuu oll’ kah katussõveere all saisnu, tikku tõmmanu ja suitsu ette pandnu, ku pauk käve. «Ku kõo ladõv sattõ, sis täl tull’ murõ, et kas ma iks hingen olõ,» selet’ Kaun. «A õnnõlikult läts’, et es viska puujuppõ ei tarõ ega eski massina pääle.»

Pühäjõgi – pikse kodo
«Pikne kah esi vast hiitü är, et kurja tekk’ – visas’ suurõ klotsi kuigi puu tüvele ala, et nuur katai ja pihlapuukõnõ är pässi,» märgot’ Kauna Toomas. «Ku kõo tükes lõiksi ja är puutsõ, sai nuu puukõsõ ilusalõ terve nahaga kätte. A piksel om iks väega võimsa vägi – ku tä kuvvõmeetridse puupinnu nii kõvva maa sisse kinni lei, et noid vällä tõmmada es jõvva, pidi är lõikama…» Loe edasi: Piksepauk Pühäjõõ veeren

National Geographic Eesti käsitleb esivanemate söömisharjumuste järgimise tervislikkust

Ajakirja National Geographic Eesti septembrinumber keskendub ühe peateemana toitumise evolutsioonile. Ajakiri räägib muuhulgas paleodieedist ja püüab anda vastuseid küsimusele: kas kiviaegsete esivanemate söömisharjumuste järgimine ikka on tänapäeva inimesele kõige tervislikum?

Teiste põhiteemade seas on järgmised põhjalikumad käsitlused:

Uus hinnang Nerole
Häbimärgistatud keisri maine, nii nagu tema kuldne paleegi, vajab parandamist.

Kauge kant
Lõunapoolsed Ekvaatorisaared võetakse kaitse alla.

Lõhestatud kuningriik
Tai riik kõigub mineviku monarhia ja tänapäeva poliitika vahel.

Lisaks tuleb juttu Austraalia idaranniku lainetest, liibuvast skafandrist, koerte sabaliigutuste tõlgendamisest jpm. Ajakirja National Geographic eestikeelne septembrinumber jõudis äsja müügile. Neile, kes ajakirja tellivad pooleks aastaks või aastaks, kingib toimetus vastavalt kas ühe või kaks erinumbrit. Loe lähemalt veebist: www.national-geographic.ee

Allikas: National Geographic Eesti

Jakobsoni talumuuseumis näeb eesti tõugu hobuseid

Eesti tõugu hobune. Foto: www.esthorse.ee

Pühapäeval, 10. augustil kell 10 toimub Pärnumaal Kurgjal asuvas C. R. Jakobsoni Talumuuseumis IV eesti hobuse päev.

„See on tähtsaim suursündmus eesti hobusele ja eesti rahvale, kes oma hobust omaks peavad. Eesti hobuse päeva eesmärgiks on väärtustada eesti hobust kui meie põlistõugu,“ ütles C. R. Jakobsoni muuseumi direktor Monika Jõemaa. „Eesti hobune on osa meie kultuuripärandist.“

Hobused panevad oma kiiruse ja oskused proovile koolisõidus, takistussõidus, takistussõidus derby elementidega, tünnisõidus ning rakendisõidus. Toimuvad ka erinevad töötoad.

Eesti hobune on kantud ohustatud loomatõugude loetellu ning ÜRO FAO maailma ohustatud tõugude nimekirja. Eestis on hobuslaste registri andmetel 2316 eesti tõugu hobust, nende arvukus ja juurdekasv püsib stabiilsena.

Eesti hobuse päeva korraldatakse koostöös Eesti Hobusekasvatajate Seltsi ja Vändra Ratsaspordi Klubiga.

Allikas: C. R. Jakobsoni Talumuuseum

National Geographic Eesti kõneleb noorest eestlasest Franz Josephi maa ekspeditsioonil

Ajakirja National Geographic eestikeelne number käsitleb augustis ühe põhiteemana muutusi, mille toob jää sulamine kaasa Franz Josephi maana tuntud Vene arktilise arhipelaagi tipus. Ühtlasi tuleb juttu noorest eestlasest, kes osales koos National Geographicu meeskonnaga samal ekspeditsioonil – arhitekt Mari Hunt planeerib Franz Josephi maale loodusradu.

Põhilugude lühitutvustus:

Gombe perealbum
Tutvustame mõningaid šimpanse, kes muutsid Jane Goodalli elu.

Enne Stonehenge’i
Orkney saartel kõrgub võimas minevik.

Nälja uus pale
Miks on rikkas Ameerikas alatoidetud inimesi?

Lisaks tuleb juttu hairünnakute ärahoidmiseks mõeldud vahenditest, biopestitsiididest, koametsadest, liiklusrobotist jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõudis müügile 30. juulil.

Allikas: www.national-geographic.ee

Puupäevad Sagadi mõisas

Augusti esimesel nädalavahetusel ootab RMK Sagadi mõisakompleks taas kõiki suuri ja väikesi looduse- ja meisterdamishuvilisi Sagadi puupäevadele. Tänavu juba üheteistkümnendat korda toimuva tasuta pereürituse seekordseks läbivaks teemaks on liblikad ja üldse putukad.

“Praegu on looduses putukate aeg ja sellel aastal keskendume ka puupäevadel putukatele. Metsamuuseumis on üleval Urmas Tartese liblikate näitus ja ka uued tegevused puupäevadel on seotud putukatega: looduskoolis saab putukaid vaadata suurendatult, töötubades meisterdatakse erinevatest materjalidest liblikaid ning kõigil on võimalik kaasa lüüa putukahotelli sisustamisel,” toob selle aasta puupäevade teema täpsemalt välja RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuht Asta Tuusti.

Putukateemale lisaks on puupäevadel palju juba traditsioonilisi tegevusi – laastukorvi punumine, hobusõit, metsatarkused, täpsussaagimine, hiidpusled ja mängud. Uudisena saab mõisa tiigil parvetada, vesta karjapoisiloomi ning meisterdada vana-aja kombel puuokstest ja lehtedest nukke.

Avatud on kõik muuseumid, näitused ja looduskool. Mõnus pereüritus on täiesti tasuta ning mõlemal päeval on juhendajad kohal kella 11 kuni 17.

Asta Tuusti

Kaivanduisilõ saistas kimmämbält vasta

Eesti luuduskaitsõ seldsi täüskogo otsust’ 21.06., et nakkas saisma katõ dolokivikaivandusõ vasta, midä Eesti lõunatippu plaanitas.

Rõugõ kihlkunnan Pähni luuduskeskusõn kokko saanu 28 luuduskaitsjat sõidi edesi Mehkamaalõ kaivanduisi kotussit kaema. Sääl saiva nä ütele meelele, et Nahalõ ja Kalkahulõ es tohtnu dolokivikaivandust tetä. Mõnistõ vallavolikogo nakkas asja arotama 17.07. kuunolõkil.

Eesti luuduskaitsõ selts saat’ keskkunnaministeeriümile kirä, mille seen pallõs Piitre jõõ maastigukaitsõala laembas tegemist ja pikembät keskkunnamõo hindamist. “Keskkunnamõjju parhilla hinnatas, rabakunna ja muakunna elupaiga omma joba löütü,” selet’ Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna päämiis Silla Silver.

Muakunn om Eestin väega harv elläi, kõgõ inämb eläs näid Piirissaarõ pääl. Pikembät keskkunnamõo hindamist küsüse luuduskaitsja selle, et viisais om timahava harilikust madalamb. «Saa-s hinnada, kuis mõos kaivanduisist vii vällä pumpaminõ suurvii aigu – suurtvett olõki es,» ütel’ Silla Silver.

Puulpäävä Kanepin kuun olnu Lõuna-Eesti luuduskaitsja saadi viil eräle kirä Mõnistõ vallavolikogolõ ja keskkunnaammõtilõ.
Kirän pakutas, et nuu võinu ministeeriümile ka umalt puult kopsada, midä kaivanduisi tegemisest arvasõ.

Harju Ülle, Uma Leht

Luuduskalendri kuts inemiisi kimalaisi otsma

Kas lövväti Võromaalt viil mõnõ Bombus confususe? Foto: Soonõ Villu

Luuduskalendri kuts inemiisi kimalaisi otsma ja määrämä, et näide elokotussit teedä saia.

Eestin eläs nii 30 liiki kimalaisi, näid kutsutas mõtsa- ja maamehiläidsis. Hää sitik käü puu- ja köögivilä häitsmit pite ja avitas näid inämb saaki andma panda.

No kimalaisi jääs kõgõ veidembäs: elopaiga häöse ja kihvtipritsmine tapp näid.

Kimalaisi võisi kõgõ inne otsi kodoaiast. Esieränis miildüs näile sääne aid, kon kasus hulga mitmõsugutsit häitsmit.

Vanal Võromaal om luutust esieräliidsi kimalaisi löüdä. Minevä keväjä lõpun püüti Urvastõ kihlkunnast Sõmmõrpalo vallast Pühäjõõ veerest Harjumäelt sääne kimalanõ, määne löüti perämäne kõrd 20 aastakka tagasi.

Tarto sitigatiidläne Soonõ Villu löüdse kimalasõ (ladina k Bombus confusus), mändsel olõ-i eski eestikeelist nimme, kõnõlõmada võrokeelitsest.

Huvilidsõ, kaegõ kimalaisi kotsilõ teedüst www.looduskalender.ee päält.

Uma Leht

Aasta lind 2015 on viu

Möödunud nädalavahetusel kuulutati Eesti Ornitoloogiaühingu avatud suvepäevadel välja aasta lind 2015, kelleks on viu. Sageli võib näha kullilisi puudel, postidel ja heinapallidel istumas või taevas keerlemas, kuid miks nad seda teevad ja millised neist on viud? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuseid viuaastal 2015.

Eestis võib kohata kolme liiki viusid. Meie arvukaim ja seetõttu üks tuntumaid kullilisi hiireviu, põneva ja varjatud eluviisiga herilaseviu ning talvituv karvasjalg-viu ehk taliviu on välimuselt väga sarnased, kuid eluviisidelt küllalt erinevad linnuliigid. Just seetõttu pööratakse viuaastal tähelepanu nii viude eluviisi tutvustamisele kui ka nende eristamisele üksteisest ja teistest röövlindudest.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast ning viud on järjekorras kahekümne esimesed. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind. Käesoleva aasta linnu jäälinnu tegemistes saab kaasa lüüa lehel http://www.eoy.ee/jaalind/

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Looduskalender kutsub rahvast kimalasi vaatlema

Looduskalender käivitab kimalaste vaatlusprojekti, mille eesmärk on saada paremaid teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis ning parandada kimalaste tuntust rahva seas.

Eestis elab ligikaudu 30 liiki kimalasi, keda tuntakse ka mets- ja maamesilaste nime all. Kimalaste tähtsus seisneb selles, et nad aitavad tolmeldada taimi ning parandavad puu- ja köögiviljade saagikust eriti just heitlike ilmadega parasvöötmes. Paraku on ligi poolte Euroopa kimalaseliikide arvukus kahanemas nii elupaikade kadumise kui ka taimekaitsevahendite laialdase kasutamise tõttu.

Kimalaste vaatlusprojektis osalemiseks tuleb kirja panna vaatluskohas nähtud kimalaseliigid ning õied, kus nad viibisid. Suurem tähelepanu on pööratud

koduaedadele, kuna aedade õiterikkusel on suur mõju ümbruskonna kimalaste käekäigule. Igal kimalaseliigil on oma elupaiga- ja toidueelistus, mistõttu püüame kimalasesõprade abiga välja selgitada, milliseid taimeõisi erinevad liigid suvekuudel külastavad. Vaatlusprojekt aitab muuhulgas vastata küsimusele, milliseid taimi võiks kimalasesõbralikus aias kasvatada.

Täpsemad juhised kimalaste vaatluses osalemiseks, samuti kimalaste määramislehed ja veebiankeet on üleval Looduskalendri veebilehel www.looduskalender.ee Kimalase aasta rubriigis.

Meelis Uustal,

Kimalaste vaatlusprojekti koordinaator

Metsloom tunneb ennast kõige paremini metsas

Loomapoegade loodusest loata eemaldamine ja koju toomine ei ole lubatud. Viimati pälvis keskkonnaameti tähelepanu juhtum, kus inimene tõi koju vastsündinud põdravasika ning loodab riigilt saada tuge looma üleskasvatamiseks.

Kui inimene korjab tee äärest üles metsloomapoja ning viib koju, arvates et teeb sellega loomale heateo, siis eksib ta rängalt. Tänu inimese sekkumisele on võetud sellelt vasikalt normaalse elu võimalus.

Põdravasika tehistingimustes üleskasvatamine ei ole mõistlik, kuna tehiskeskkonnas kasvanud loom võib muutuda eluohtlikuks inimesele ning loodusesse tagasi lastes ei pruugi ta looduses enam liigiomaselt käituda.

Looduses looma- ja linnupoegi kohates või linnupesa leides on kõige mõistlikum neist kohe kiiresti eemalduda, sest nii anname nende vanematele võimaluse poegade juurde tagasi pöörduda. Enamasti on abituna näiva looma või linnu vanemad ajutiselt eemale peletatud ning nad naasevad oma poegade juurde kohe, kui oht inimeste näol on möödunud.

Annika Remmel

Tee lõket nii, et see tervist ei rikuks!

Nii aeda koristades kui matkates, tuleb olla tähelepanelik, et lõkkesse ei satuks midagi muud peale immutamata ja värvimata puidu ja paberi. Sobimatu lõkkematerjal paiskab põlemisel õhku hulgaliselt ohtlikke aineid, mis rikuvad nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Loe prügi lõkkes põletamise ohtudest ja alternatiividest lähemalt KIKi toel valminud veebilehelt www.lõke.ee.

Vaata Vanamehe klippi:

Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga üsna sageli kokku. Inimeste seas levib iganenud arusaam, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt aastakümneid tagasi võiski, sest jäätmed olid siis hoopis teistsugused. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis ohtralt. Loe edasi: Tee lõket nii, et see tervist ei rikuks!