loodus

Eedi Lelov ootab laupäeval Sindi loodusesõpru lindude sügisvaatlusele

Linnuvaatluse eestvedajaks on Sindi gümnaasium ja retkejuhiks kooli progümnaasiumi osa bioloogiaõpetaja Eedi Lelov, Pärnu linnuklubi Buteo president ning harrastusornitoloog. Lindude sügisvaatlusest huvitatud rahvas koguneb 3.oktoobri hommikul kell 8.00 Sindi raehoone juurde.

Rändlinnud kogunevad parvedesse Foto Urmas Saard — Rändlinnud kogunevad parvedesse. Foto: Urmas Saard

Lelov soovitab panna selga ilmale vastav riietus. Kellel olemas, võtku kaasa binokkel ja lindude välimääraja, mida on eesti keeles ilmunud omajagu.

Mihklikuu Sindi Sõnumid lugejatele ütleb Lelov, et meis kõigis on uudishimu ümbritseva kohta. „Järjest rohkem linnastuvas Euroopas tunneb rahvas tõmmet loodusesse. Inimest paelub aasal lendav liblikas, veest väljahüppav kala ja üle taevalaotuse lendavad linnuparved. Kevad ja sügis on pilkupüüdvad ja vast kõige enim emotsioone tekitavad aastaajad. Mõlema aastaaja üheks märksõnaks on lindude ränne.“

Järgnevalt selgitab ta, et juba aastakümneid organiseeritakse Euroopas ja aeg-ajalt ka Euroopaga piirnevatel aladel viinakuu esimesel nädalavahetusel rahvusvahelisi linnuvaatluspäevi – birdwatch. „Oktoobri alguses on sügisränne kõige silmatorkavam. Sel ajal on võimalus vaadelda ja mõtiskleda looduse väärtuste ja tema säilimise üle. Minnakse rannaaladele, parkidesse, põldudele, et saada osa looduse ürgsest vaatemängust.“

Eesti linnuhuvilisi ühendav Eesti Ornitoloogiaühing koordineerib linnuvaatlusi üle riigi ja tänavu toimub organiseeritud linnuvaatlus ka Sindi linnas.

Urmas Saard

Sindis elavate Talide peres õitseb öökuninganna juba kolmandat aastat järjest

Täna, 25. augusti õhtul avanes Sindis Raudtee tänaval asuvas Kaisa ja Tambet Tali kodus öökuninganna teine õis.

Öökuninganna Talide pere aknal Foto Urmas Saard — Öökuninganna Talide pere aknal. Foto: Urmas Saard

Punga puhkemise algust märgati kella seitsme paiku. Umbes kella 22.30 paiku oli õis täiesti avanenud. Täies ilus vanillilõhnalise õie läbimõõt oli 11 cm. Esimene õis avanes nädalapäevad tagasi ja kolmanda õie õitsemist võib oodata kolmapäeva öösel vastu neljapäeva.

Umbes 25 liigilises taimeperekonnas on öökuninganna nende hulgas kõige tuntum. Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärinevasse kuukaktuste perekonda kuuluvat öökuningannat tuntakse eelkõige öösel avanevate suurte õite poolest. Mõnel juhul on õie läbimõõt ka kuni 30 cm. Öökuninganna õitseb ainult ühel ööl aastas ja õis närbub juba koidikuks.

Kaisa ütles, et nende peres hakkas öökuninganna taim kasvama 2012. aastal paarist väikesest vette pistetud oksast, mis võttis alles juuri alla. Sama aasta jõulude paiku istutati taim mulda. Juba järgmise aasta suvel avanesid esimesed kolm õit. Sama kordus ka mullu suvel.

Loe edasi: Sindis elavate Talide peres õitseb öökuninganna juba kolmandat aastat järjest

Piltuudis: Väikese-Väina kohal vaadati vesipüksi

Täna Kuressaarest Kuivastu sadamasse sõites märkasime kella 18.45 paiku enne tammile jõudmist Väikese-Väina kohal kahte vesipüksi, millest üks oli oluliselt paremini nähtav.

Teel Kuivastu sadamasse Foto Maika Safin — Teel Kuivastu sadamasse. Foto: Maika Safin

Õigeks ajaks laevale kiirustamise tõttu polnud võimalik haruldast loodusnähtust üle 7 minuti jälgida. Kui kogu päeva püsis ilm Saaremaal kaunilt päikselisena ja kerge tuuleõhk pakkus mõnusat jahutust, siis kella seitsme paiku hakkas vihma kallama ja topelt kaarega vikerkaargi ilmutas ennast.

Vikipeedia teatel on vesipüks laias tähenduses ükskõik milline vee kohal pööritav tornaado, harilikult 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Vesipüks võib hakata arenema juba siis, kui konvektsioonipilv on alles rünkpilve staadiumis ja puuduvad nii sademed kui äike. Kui siis tõusev õhuvool haarab endasse mõne keerise, nii et see saavutab püstteljelisuse ja ühenduse pilvega, võibki tekkida vesipüks. Taolised vesipüksid on üpris ohutud ja lühiajalised, kestes alla paarikümne minuti.

Loe edasi: Piltuudis: Väikese-Väina kohal vaadati vesipüksi

Piltuudis: Truxor puhastab igal aastal kindla regulaarsusega Sindi tiikisid

Truxoriga Sindis Raudtee tänava tiigil Foto Urmas Saard — Truxoriga Sindis Raudtee tänava tiigil. Foto: Urmas Saard

Viie ruutkilomeetri suuruse Sindi 25 parki ja roheala moodustavad ligikaudu seitsmendiku linna territooriumist. Looduspildi teevad veel kaunimaks linna loode servas voolav Pärnu jõgi ja vähemalt neli erineva suurusega tiiki. Kesktänaval asuv tiik on ca 6200 m2 , Paide maantee ja Raudtee tänava vahel asuva tiigi pind on 850 m2 . Kõige nähtavamalt vohab neis veekogudes pilliroog, mis kasvab kuni meetrisügavuses vees ja soodsates tingimustes levib 5 m aastas. Tänavused jahedad ilmad pole pilliroo kasvu eriti soosinud ja seepärast on sel suvel amfiibniiduk-kogujal tööd vähem.

Neljameetri laiune lõikur võtab taimi poolteise meetri sügavuselt. Pärast lõikamist sai lõikur asendatud kogumishanguga ja Mairo Rohesalu juhtis Truxori tagasi veele. Pilliroog ja muud veetaimed tõsteti kaldale kuivama, et seejärel minema vedada.

Abilinnapea Rein Ariko sõnul läheb kahe tiigi puhastamine Sindi linnale maksma ca 900 eurot, millele lisandub käibemaks.

Loe edasi: Piltuudis: Truxor puhastab igal aastal kindla regulaarsusega Sindi tiikisid

Hiireviu Villu ja viukaamerad

Jälgimisseadmega varustatud hiireviu nimekonkurss on edukalt lõppenud. Viu hakkab kandma nime Villu, mida pakuti kõige sagedamini, 64 korral.

Kokku esitas 512 inimest konkursile 631 nime, millest erinevaid nimesid oli 305. Populaarsed olid ka Urmas (38 pakkujat), Villem (25), Vidrik (19) ja Vihur (13), kõik tulemused on näha http://www.eoy.ee/viu/konkurss. Hiireviu Villu asukohaandmeid uuendatakse rändekaardil http://goo.gl/9YfSBf üks kord päevas. Praegu on ta jõudnud Tšehhi ja Poola piirile.

Sel ajal kui Villu alles rändab, on kahes Eesti hiireviu pesas võimalik veebikaamerate vahendusel jälgida juba pesaehitamist ja edaspidi loodetavasti ka pesitsemist. Viukaamerate kohta saab lisainfot looduskalendrist http://www.looduskalender.ee/node/22762.

Praeguses pesitsusstaaadiumis võib viupaare oma pesades toimetamas näha eelkõige hommikuti. Kes hommikul otseülekannet vaadata ei saa, neile jääb info toimunust foorumi lehtedele http://www.looduskalender.ee/forum/viewforum.php?f=91.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Selle eesmärgiks on tutvustada avalikkusele üht linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi lindude uurimisse ja kaitsesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

National Geographic Eesti kõneleb uskmatuse ajastust

Ajakirja National Geographic Eesti märtsinumber keskendub ühe põhiteemana uskmatuse ajastule, käsitledes erinevaid teadusteemasid, mis on teaduses kahtlejate poolt küsimärgi alla seatud.

Teiste põhilugude lühitutvustus:

Terrori eest pakku, pelgupaika otsides
Paradiisist välja matkav autor kohtub ulatusliku ja massilise kodutusega ehk sõjast räsitud Süüriast põgenevate meeleheitel pagulaste vooridega.

Helendav elu
Üle nelja viiendiku Maal elavatest valgust tekitavatest organismidest elab ookeanis. Nende helendavat elu ilmestavad oma rõõmud ja mured.

Kaks linna, kaks Euroopat
Eurokriisi tõttu sattusid kaks pealinna vastakuti – Berliinist sai laenuandja, Ateenast laenuvõtja.

Trükiproov
Maailma lõpus – Silmast silma Gröönimaa mandrijää säravvalge tühjusega.

Lisaks tuleb juttu jõekalade päästmisest, sünagoogi kaunistavast tavatute motiividega mosaiikpõrandast, antibiootilisest resistentsusest, pisikuvaesest tervitusest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne märtsinumber jõudis müügile sel nädalal.

www.national-geographic.ee

Karulan saa teedä põlitsist sortõst ja tõugõst

14. urbõkuu pääväl kell 10–17 kõnõldas Karula rahvuspargi keskusõn Ähijärvel põlitsist eläjätõugõst ja kasvusortõst.

Keskkunnaammõt om kutsnu noid tutvas tegemä Annamaa Külli Eesti taimõkasvatusõ instituudist ja Michelsoni Annika MTÜst Maadjas.
Juttu tulõ vanno sortõ ja tõugõ alalõhoitmisõst ja kasvatamisõst. Vastussõ saa ka küsümüsele, kost noid ülepää hindäle hanki saa.
Pikembält om juttu pesäsibulast, maalambast ja maakanast.

Jäätsu Liisi kõnõlõs ka mõni aasta tagasi Karulan proovitust sõõrupalotamisõst. Kullõma omma oodõdu kõik huvilidsõ, hindäst tulõssi teedä anda kas liina.laanemets@keskkonnaamet.ee vai tel 5698 7103. Rahha ei küstä. Pääväkavva saa kaia www.karularahvuspark.ee päält. Teedüspäivä tugõ SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uma Leht

Pilkuse järvel toimub kalapüügivõistlus

Fotomeenutus eelmise aasta võistluselt. Liisa Ruukeli foto

1.märtsil korraldab Pilkuse küla Pilkuse lahtised karikavõistlused talvises kalapüügis. Kalapüügile on oodatud nii suured kui ka väikesed kalastajad. Võistlus on kella 10-13, Registreerimine alates kella 9.30.

Võistlusklassid on: mehed, naised, noored (13-16a.), lapsed (kuni 12aastased) ning võistkonna suurus on kolm võistlejat. Täiskasvanutele osalustasu 3 eurot, noored/lapsed tasuta.
Kalapüügivõistluse üks korraldajatest, Marika Ein ütles, et individuaalse võistlusklassi võitjat autasustatakse karikaga ja kolme paremat medaliga, on ka üllatusauhinnad.

Kõigil võistlejatel peab olema harrastuspüügiõigus, võistlejad ning pealtvaatajad on jääl omal vastutusel.

Ürituse peakohtunik on Pilkuse küla pikaaegne elanik Jaan Uibo.
Monika Otrokova

Generaadio alustab uue keskkonnasaatega Tuuletallaja

Tartu kogukondade raadio Generaadio alustab reedel, 27. veebruaril uue iganädalase saatesarjaga, mis võtab fookusesse keskkonnateemad.

Kuulajate hääletuse tulemusel kannab reedeti kell 16 interneti eetrisse jõudev saade nime Tuuletallaja. Keskkonnasaate Tuuletallaja saatejuhid ja toimetajad on Kadri Kalle ja Sven Paulus, kel mõlemal on pikaajaline kogemus looduskaitse, keskkonna ning säästva arengu teemade kajastamisel. Toimetajad tunnevad heameelt, et saatesarja tegemisse õnnestus kaasata mitmeid erinevaid keskkonnaorganisatsioone, kellest enamik asub Tartus. Nõnda on oma sisendi lubanud saatesarja valmimisse anda Maaülikool, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Eesti Ökokogukondade Ühendus, Keskkonnaõiguse Keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ja teisedki.
Erinevate keskkonnaühenduste osalusel loodab Tuuletallaja anda senisest märksa laiemat kõlapinda selles valdkonnas tegutsevatele vabaühendustele ja nende tegevusele. Samuti tõotab suure hulga partnerite osalemine ootamatut potentsiaali sünergia tekkeks. Iganädalase pooletunnise saate eesmärgiks on reede pärastlõunal süveneda lähemalt mõnda tollel nädalal
kõneainet pakkunud keskkonnateemasse. Samas on saate lahutamatuks osaks ka lood väljastpoolt stuudiot ning säästva tarbimise nipid. Tuuletallaja soovib olla ka keskkonnale pühendunud vabaühenduste info levitajaks, kutsudes kuulajaid osalema erisugustel üritustel ja sündmustel. Loomulikult ootab saade tagasidet ja teemasoovitusi oma kuulajaskonnalt.
Täna kell 16 eetrisse jõudva esimese Tuuletallaja peamine fookus on suunatud erakondade keskkonnaprogrammide analüüsile. Poliitilisi lubadusi aitavad lahata loodusajakirjanik Kristel Vilbaste ning Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus. Samuti kuuleb saates ülevaadet äsja Riias toimunud Teeme Ära konverentsilt.
Generaadio on Tartu kogukondade raadio, mis alustas tegevust mullu veebruaris. Tänaseks on programmis üle 30 saate ja raadiotegemisse panustab üle 60 vabatahtliku entusiasti. Internetis tegutsevat Generaadiot kuuleb aadressil www.generaadio.ee ja Tuuletallaja saate võrgupaik asub https://www.facebook.com/tuuletallajasaade
Sven Paulus,
Generaadio peatoimetaja

Prima Vista filmikonkurss otsib koolinoorte abiga Eesti looduse metsikust

Kirjandusfestival Prima Vista kuulutas välja 8.–12. klassi õpilastele suunatud lühifilmikonkursi „Metsik Eesti loodus“, mille abil uuritakse, kas Eesti loodus peidab endas metsikumat poolt või mitte.
Sõnu „Eesti loodus“ ja „metsik“ ei kasutata üheskoos tihti – seega antakse koolinoortele ülesanne märgata ja vaadelda end ümbritsevat keskkonda ning otsida sealt midagi erilist ja tavapäratut.
Konkursi projektijuht Annika Markson ootab noortelt loomingulist lähenemist. „Võistlustöö ei pea olema tingimata reaalse looduse kajastus. Kui otseselt loodusest midagi metsikut ei leia, siis võib pilgud pöörata ka näiteks ilukirjandusse ning visualiseerida mõne eesti autori looduskirjeldust; samuti võib näidata oma kujutust tuleviku Eesti keskkonnast. Konkursi teemat annab tõlgendada väga erinevalt ning ma julgustan osavõtjaid kasutama oma loovust,“ kommenteeris Markson.
Konkursile oodatakse kuni 10-minutilisi filme vabalt valitud žanris, video suurus peab olema vähemalt 720p. Osaleda saab nii üksi, paaris kui ka kolmeliikmelise võistkonnana. Osalemiseks tuleb registreeruda hiljemalt 6. aprillil aadressil http://goo.gl/forms/iBQRMfAOcS. Videote esitamise viimane kuupäev on 13. aprill 2015.

Võitjad kuulutatakse välja 5. mail Tartu Elektriteatris, auhinnad on välja pannud ajakirjad Eesti Loodus ja Loodusesõber, Tartu Elektriteater ning Prima Vista.
Parimaid filme näidatakse ka selleaastasel roheliste rattaretkel „Kuidas elad, Haanjamaa?“, mis toimub 15.–17. mail.
Henri Kõiv

Eesti ohustatud liikide punast nimestikku hakatakse uuendama

Eesti on tänapäeval koduks hinnanguliselt 35 000–45 000 taime-, seene- ja loomaliigile. Riigi väikest pindala arvestades on Eesti oma laiuskraadil üks liigirikkamaid piirkondi, kus on arvukalt esindatud ka mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike.

Looduskaitse arengukava järgi on liigikaitse tulemuslikuks korraldamiseks vajalik järjepidev ja süsteemne hinnangute ülevaade Eesti liigilisest mitmekesisusest ja liikide ohustatusest. Ohustatuse hindamine peab toimuma pideva protsessina, mille tulemusel on meil ajakohased teaduslikud ülevaated liikide ohustatusest ehk punane nimestik.

Ohustatuse hindamise aluseks on ühtne rahvusvaheline teaduslikel alustel põhinev metoodika, mille on välja töötanud Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN). Punaste nimestike puhul on oluline nende usaldusväärsus ja hindamise läbipaistvus, sest ainult sel moel saab neid kasutada liikide kaitse korraldamisel. Punase nimestiku koostamiseks moodustas keskkonnaminister koordineeriva juhtrühma, kuhu kuuluvad nii teadlased kui riigiasutuste esindajad.

Punase nimestiku ajakohastamise protsess käivitati sel neljapäeval, kui toimus seminar, kus tutvustati lähemalt punase nimestiku uuendamise projekti tegevust. Ühtlasi tähistati seminariga ka Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) Punase Raamatu 50. aastapäeva.

Annika Remmel

Lahemaal toimub metsatööpäev hobustega

Keskkonnaamet, Aaviku talu ja Eesti Hobusekasvatajate Selts korraldavad Lahemaal hobustega metsatööpäeva, kus räägitakse hobutöö ajaloost ja perspektiividest ning saab koos raskeveohobustega metsast palke välja vedada.

Metsatööpäev toimub 7. märtsil Kolgaküla rahvamajas ning seminari praktiline osa Aaviku talu metsamaal.

Seminaril esinevad ettekannetega metsandusega seotud inimesed ja hobusekasvatajad. Lauri Salumäe Rakvere Metsaühistust räägib talumetsade kasutusest looduskaitsealadel, Külli Rahu Keskkonnaametist metsaomaniku õigustest ja kohustustest kaitsealade majandamisel, Krista Sepp Eesti Hobusekasvatajate Seltsist tööhobuste aretusest, Ingrid Klein hobutöö koolitusest Järvamaa Kutsehariduskeskuses, Indrek Tust Stora Enso Eesti AS-st metsamaterjali olemusest, Eerik Väärtnõu kaitsealuste metsade kasutusest RMK-s ning Enn Rand Eesti Hobusekasvatajate Liidust raskeveohobuste kasutamisvõimalustest.

Pärast teoreetilist osa minnakse Aaviku talu metsamaale, et oma silmaga näha ja oma nahal kogeda, mida tähendab Eesti raskeveohobustega metsast palke välja vedada. Metsamaterjali kokkuvedu Aaviku talus juhendavad Ennu Tšernjavski, Andrus Andresson, Sven Miller ja Tuuli Sammelselg.

Ennu Tšernjavski,

Aaviku talu peremees

Toimub Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu

18. veebruaril toimub Mõniste rahvamajas Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalik arutelu. Keskkonnaametile esitati 2013. aastal kaks taotlust, millega sooviti Võrumaal Mõniste vallas Kalkahju ja Naha maardlates dolokivi kaevandama hakata. Amet algatas taotlustele keskkonnamõju hindamise. Selgus, et taotlejad viivad mõjude hindamise läbi eraldi ning Kalkahju dolokivikarjääri KMH programmi avalik arutelu toimus 2014. aasta aprillis. Kohalike huvi otsustamisel kaasa rääkida oli väga suur, arutelul osales 70 inimest. Tänaseks on ekspert, võttes arvesse esitatud ettepanekuid, programmi täiendanud ja saatnud Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmiga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Võru ja Räpina kontorites ning keskkonnaameti kodulehel.

Naha dolokivikarjääri KMH programmi avalik arutelu toimub Mõniste rahvamajas (Kuutsi külas) 18. veebruaril kell 17.

Annika Remmel

Mida suvel selga panna?

Eeloleval suvel on moes originaalsed kehakatted. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kaasa lööma suvemoe kujundamisel.
Eesmärk on enne soojade ilmade saabumist anda soovijaile võimalus soetada omale sobiv kehakate. Kuid kõigepealt saab osaleda uue moehiti loomises ning kujundada ise üks vinge viuaasta särk. Aasta lind 2015 on viu. Viuaasta kohaselt riietatuna on kindlasti mugavam osaleda viuaasta üritustel ja mitte ainult… Iga särgiomanik võib oma kaaslastelt otsekoheselt küsida: Mis on sinu vabandus, et sul uut viusärki pole? Kas tead, et sinu täiuslikust välimusest on puudu vaid viusärk? Kas sa uuest viumoest polegi kuulnud?
Viuaasta särki kandes saab tutvustada viusid otseses mõttes nii linnas kui ka maal. Seega, saab osaleda reaalses sotsiaalmeedias. Ja see ei ole tüütu valimiskampaania.
Eesti Ornitoloogiaühingu viuaasta meeskond on kutsunud appi reklaamtoodete spetsialistid FIFAA-st ja kuulutame koos välja viuaasta särgikujunduse konkursi. Konkursi tingimused on viuaasta konkursside lehel www.eoy.ee/viu/konkurss.
Tutvu tingimustega ja löö kaasa viuaasta särgi kujundamisel!
Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.

Urmas Sellis

Surnud metssigadest tuleb teada anda

Möödunud aasta septembri algul jõudis koos metssigadega Eesti territooriumile sigade Aafrika katk. Kuigi seni on õnnestunud vältida haiguse levimist kodusigadeni, jääb see oht püsima seni kui katk on liikvel metssigade populatsioonis. Iga üksiku metsas leitud surnud metssea analüüsimine ei ole majanduslikult põhjendatud, samas on uutest leidudest teavitamine taudi leviku ulatuse jälgimiseks äärmiselt oluline, kirjutab Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop.

Loe lähemalt Maablogis: https://maablogi.wordpress.com/2015/02/03/teadlane-seakatkust-surnud-metssigadest-tuleb-teada-anda/

Eva Lehtla

Põllumajandusministeerium

Tänasest pühapäevani toimub järjekordne talvine aialinnuvaatlus

Rasvatihane päevalillel. Foto: Tiit Külaots

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 23.-25. jaanuaril 2015 toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.

Tänavu kuuendat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal ligi 3500 linnusõpra, kes vaatlesid kokku üle 86 000 linnu. Mullu tunnustati ettevõtmist ka Aasta Keskkonnategu 2013 auhinnaga.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 23.-25. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse online ankeeti või interneti puudumisel saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005) hiljemalt 1. veebruariks. Esmased tulemused avaldatakse 26. jaanuari päeval, lõplik kokkuvõte veebruari lõpus. Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv. Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Aialinnuvaatlus annab suurepärase võimaluse veeta tund aega pere, laste ja loodusega, panustades seejuures ka linnukaitsesse- ja uuringutesse. Väga populaarseks on osutunud Eestis ainulaadne vaatluste online-sisestusankeet (http://www.eoy.ee/talv/vaatlused/) ning võimalus jälgida kõikide teiste aialinnuvaatlejate tulemusi.

Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslik eesmärk. Sel viisil on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ning vajadusel võtta ette samme aialindude heaolu parandamiseks. Samuti aitab aialinnuvaatlus juhtida tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad kui esmapilgul võib tunduda. Teaduslike järelduste ja statistika tegemiseks ongi väga oluline, et osaleks võimalikult palju vaatlejaid.

Eesti Ornitoloogiaühing ühendab lindudest huvitatud inimesi üle Eesti ning tegeleb Eesti lindude uurimise, kaitsmise ja tutvustamisega. Enamus ühingu üle 500 liikmest on lihtsalt linnusõbrad, siia kuulub aga ka enamus Eesti kutselistest ornitoloogidest. Eesti Ornitoloogiaühing on ülemaailmse linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International ametlik partner Eestis.

Aarne Tuule,

talvise aialinnuvaatluse koordinaator

Aasta loom on metssiga

Eesti Looduskaitse Seltsi eestvedamisel valiti 2015. aasta loomaks metssiga, kelle arvukus on viimaste aastate jooksul olnud kõrgeim kui kunagi varem.

„Metssigu on juba alates 2007. aastast Eesti metsades olnud üle 20 000, nii palju ei ole neid kunagi varem olnud. Sigade suur populatsioon, mida ei suudeta ohjata, on probleemiks nii meil kui ka paljudes teistes Euroopa riikides,“ rääkis Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil.

Jahimeeste hinnangul oli 2014. aasta kevadel kõige rohkem sigu Lääne-Virumaal (1910), järgnevad Raplamaa (1760), Viljandimaa (1750), Harjumaa (1670) ja Pärnumaa (1500). Viimase hinnangu kohaselt on sigade arvukus veidi langenud.

2013. aasta jahihooajal kütiti Eestis kokku 20 885 metssiga. Kuigi tegemist on läbi aegade ühe kõrgeima metssigade küttimismahuga, siis on see võrreldes aasta varasemaga üle 3000 isendi võrra väiksem.

Aasta looma on Eestis valitud kolmel korral: 2013. aastal oli selleks hunt ning möödunud aastal viiger.

Allikas: keskkonnaministeerium

Tamsallu rajatakse projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark

Viiralti tamm Viljandis. Allikas: puhkaeestis.ee

Vana aasta viimasel päeval kuulutas Tamsalu vallavalitsus koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigikantseleiga välja maastikuarhitektuuri võistluse, mille eesmärgiks on leida ideekavand Tamsalu 100 tamme pargi rajamiseks. Sellest saab ühtlasi EV 100 juubeliprogrammi raames toimuva projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark. Park on kavas riigi toel välja ehitada vähemalt aastaks 2018. Riigikantselei algatusel on Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid – need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Esialgse kava kohaselt istutatakse igasse maakonda vähemalt üks tammik koolinoorte ja omavalitsuste koostöös. Selleks on andnud nõusoleku igast maakonnast vähemalt üks kool ja omavalitsus.

Tamsalu 100 tamme park on plaanis kujundada ja ehitada antud programmi esinduspargiks, see on ka esimene omataoliste seas. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nii nimemaagia kui ka Eesti keskse asupaiga tõttu. Park rajatakse Tamsalu vallavalitsuse poolt Riigikantselei toel. Tamsalu 100 tamme pargi ideevõistlusel on oodatud osalema juriidilised isikud, kelle asukoht on Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riik, samuti nimetatud isikutest moodustatud konsortsiumid (ühisosalejad). Ideekavandi esitamise tähtaeg on 10. märts 2015 kell 16.00. Võistlustulemused avalikustatakse 27. märtsil 2015.

Ideekavandis on muuhulgas palutud esile tuua pargi erinevad aktiivsustsoonid ja kasutused, planeerida teedevõrk ja pinnakatted, haljastus, valgustuselahendus, liiklus- ja parkimiskorraldus, juubelitammiku istutusplaan, pargis asuva Kukelossi varikatuse ja välilava kujundus jm. Lisainfo ja täpsemad tingimused maastikuarhitektuurivõistlusel osalemiseks leiab Riigihangete registrist viitenumbriga 158527.

Rohkem infot tammeparkide projekti kohta: https://riigikantselei.ee/et/eesti-100-tamme.

National Geographic keskendub teemale ‘esimesed’

National Geographic Eesti uue aasta esimene number keskendub teemale ‘esimesed’: inimajaloo esimesed kunstnikud, imiku esimene eluaasta, esimeste ameeriklaste päritolu, Aafrika esimene linn Lagos jt temaatilised käsitlused.

Jaanuari ajakirja põhiteemad on järgmised:

Esimesed kunstnikud
Neile kuulub au inimajaloo kõige murrangulisema uuenduse eest: nad leiutasid sümboolse väljendusviisi.

Esimene eluaasta
Imiku aju on erakordne õppimismasin ja selle areng sõltub armastavatest hooldajatest.

Esimesed ameeriklased
Geneetilised andmed ja uued arheoloogilised leiud aitavad lahendada esimeste ameeriklaste päritolu mõistatust.

Esimene lind
Valgepea-merikotkas võib olla majesteetlik rahvussümbol, ent ta on väga kange iseloomuga.

Lisaks tuleb juttu maailmas haruldase pisiliblika alpi-tumekoi viimsest pelgupaigast Eestis, maasoojusenergia saarest, kunstliku viljastamisega saadud patagoonia pingviinide tibudest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne jaanuarinumber jõuab müügile 31. detsembril.

Allikas: www.national-geographic.ee

www.national-geographic.ee

Matsalu rahvuspark sai interaktiivse teejuhi

Keskkonnaameti eestvedamisel on huvilistele kättesaadav omanäoline e-teejuht, mis tutvustab Matsalu rahvusparki läbi rohke pildi- ja infomaterjali ning võimaldab kaardirakenduse abil kaitsealal nii virtuaalselt kui ka kohapeal ringi liikuda.

E-teejuht võimaldab pildirohke materjali abil tutvuda Matsalu rahvuspargi maastike ning taime- ja loomariigiga. Lehel asuva meeleoluprogrammi abil saab ette võtta rännaku läbi Matsalu linnukevade.

„Matsalu on loodushuviliste tähelepanu köitnud juba üle 140 aasta. Idee interaktiivse teejuhi loomiseks oli meil juba mõnda aega ning rõõm on tõdeda, et nüüdsest võimaldab elektrooniline teejuht infot saada nii kodus olles kui ka kaitsealal kohapeal ringi liikudes. E-teejuhti täiendatakse pidevalt uue infoga ning lisatakse ajakohaseid andmeid,“ ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja ja üks idee algatajatest Kaja Lotman.

E-teejuhi eesmärgiks on huvilistele näidata ka neid kohti rahvuspargis, kuhu muidu kaitsealal ilma loata minna ei või. Peale tekstide ja piltide saab e-teejuhi kaudu lugeda ja vaadata intervjuusid rahvuspargiga seotud inimestega. Huvilised saavad oma teadmised proovile panna viktoriini küsimustele vastates.

Nutiseadmega kohapeal ringi liikudes võimaldab abivahend GPS-i abil tuvastada oma asukoht, vaadata, mis objektid lähedusse jäävad ning soovi korral lugeda leitud objektide kohta ka lisainformatsiooni.

Interaktiivne teejuht on valminud koostöös OÜ-ga Naturewalk ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

7. novembril toimub Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel e-teejuhi esitlemine ning selle sündmusega tähistatakse ka Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.

Teejuhi leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

National Geographic Eesti uurib tõelisi zombisid

Ajakirja National Geographic Eesti novembrikuu number keskendub teadlaste uurimisele looduses eksisteerivatest zombidest.

Artikkel “Tõelised zombid” vaatleb muuhulgas keharöövlite ohvriks langenud zombi-lepatriinusid, kes ei ole ulmekirjandusest pärit fantaasia, vaid röövorganismide reaalsed ohvrid.

Teiste põhiteemadena on käsitlemisel:

Lein mäel
Kohutav laviin Džomolungmal surmas 16 alpinistide abilist ja muutis elu sellel mäel alatiseks teistsuguseks.

Lihasööja dilemma
Kas ülemaailmset nõudlust liha järele on võimalik rahuldada kestlikult?

Maroko ahvid
Aasta berberi makaakide seltsis näitas, et need ohustatud loomad on väga hoolitsevad lapsevanemad.

Lisaks tuleb juttu toidu raiskamisest, linnamesilastest, heinasidrikust, lendkalmaarist, sudu imavatest ehitistest, põllusaaduste teekonnast, hirsist kui olulisest toiduallikast, motoriseeritud hüppeliigesest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne novembrinumber jõudis müügile sellel nädalal.

Allikas: www.national-geographic.ee

Räpinas tulekul loodusõhtu „Jäälind – aasta lind 2014“

Kolmapäeval, 19. novembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu. Jäälindu tutvustab ornitoloog Riho Kinks.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud. Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Allikas: Keskkonnaamet

Aheri Georg näüdäs’ Varstun ummi luuduspilte

Aheri Georg püüdse edimädsena Eestin odahüürläse pildi pääle ja perän nõgla otsa. Aheri Georgi pilt.

3. rehekuu pääväl kõrraldi paikligu luuduskaitsja Varstu kultuurimajan salongiõdagu, kon umakandimiis Aheri Georgi näüdäs’ umatettüid pilte Eestimaa lillest, putukist, tsirgõst ja eläjist.

Georg kõnõl’ esi ummi pilte saamisõluust ja ka pall’o kullõja kõnõli ummi luudusõn juhtunuid asju.

Pildikaemisõ vahelõ laulsõva ja mängsevä pilli Varstu kandi suurõmba ja väikumba latsõ.

Seo oll’ üle pikä ao jälki sääne salongiõdak, kon rahvas sai hennäst vabalt tunda ja tarka juttu kullõlda. Püvvämi edespitegi huvitavit inemiisi siiä kutsu.

Silla Silver,
Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna esimiis

Üliharuldane vöötkakk kolis fotograafi õuele

Fotograaf Karl Anders Vaikla Vormsi maakodu õuel asuvasse puuõõnsusesse kolis väga haruldane vöötkakupaar, kes suve jooksul kasvatas üles neli järglast.

Fotograaf Karl Anders Vaikla pildistas vöötkakku Vormsil, oma maakodu hoovis, kuhu lind oli elama asunud.

“Kahjuks oli üks poegadest pesast välja ronimisel hukka saanud, kuid alles jäänud neli poega kasvasid järjest suuremaks ja lendasid iga päevaga üha kaugemale küla peale,” lausus Vaikla, kelle sõnul lubas lind foto tegemiseks väga lähedale.

“Vöötkakk on Eestis haruldane pesitseja. Tänavu pesitses Eestis kolm paari, mullu üks paar ja enne seda oli viimane teadaolev pesitsus 1974. aastal,” ütles Eesti ornitoloogiaühingu röövlinnu töörühma liige Renno Nellis. 20. sajandil leiti kokku ainult viis pesitsusjuhtu ja esimene pesa Eestis avastati 1893. aastal.

Lauri Levo

Vormsi Kultuuriühing

Uuringu kohaselt tugevdavad looduslikud pühapaigad Eesti ühiskonda

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist. Allikas: looduskalender.ee

Värske uuringu kohaselt peab valdav enamik Eesti elanikke hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks ning ootab, et riik tagaks nende säilimise.
Täna esitleti Tallinnas Hiite Maja sihtasutuse tellitud avaliku arvamuse uuringut “Eesti elanike hoiakud hiite ja looduslike pühapaikade suhtes”. Uuringu aruandest selgub, et 84% vastanuist peab Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks. Sellist suhtumist jagavad sarnaselt erinevad vanuserühmad nii eesti- kui vene emakeelega elanikkonna seas. Uuringu kohaselt on pühapaigad nähtus, mis liidab erinevaid ühiskonnarühmi ning konsolideerib seeläbi tervikuna Eesti ühiskonda.
Valdav enamik uuringule vastanuist (86%) soovib, et riik tagaks pühapaikade säilimise ning 74% leiab, et riik ja omavalitsused peaksid pühapaikade hoidmisse panustama samavõrra kui kirikute säilimisse.
Pühapaikade tähtsustamine pole pelgalt hoiak, enamus inimesi soovib looduslikke pühapaiku ka külastada ning osaleda nende kaitsmises. Kui pühapaiku puudutav teave oleks paremini kättesaadav, siis külastaks pühapaiku sagedamini kindlasti 16% ja arvatavasti 54% vastanuist, ehk 70% Eesti elanikest. Tähelepanuväärne on seegi, et pea igal viiendal vastajal (19%) on mõni looduslik pühapaik eriliselt tähtis.
Uuringu valmistas sisuliselt ette Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Ahto Kaasik