Silt: loodus

Mine retkele talviseid parke ja jugasid vaatama

Looduse Omnibuss kutsub pühapäeval, 15. jaanuaril retkele talviseid parke ja jugasid vaatama. Matkatakse koos Arne Timmiga Tabasalu looduspargis ja Keila-Joa pargis.

Teel käiakse ka Rannamõisas, Murastes, vaadatakse Türisalu juga ja panka, Treppoja joastikku ja Vahiküla juga Vääna jõel. Kõigile kingituseks looduse kalender. Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 10.00. Tagasi Tallinnas kell 16.

Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele 10 eurot, õpilastele 5 eurot, koolieelikutele tasuta. Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

Info ja registreerimine 6481 740, 56476297, info@looduseomnibuss.ee, www.looduseomnibuss.ee

Allikas: Looduse Omnibuss

Ruusal tuleb maakultuurikonverents

20. jaanuaril kell 13 toimuvad Ruusa kultuurimajas maakultuurikonverents ja mõttetalgud pealkirjaga “Rasketel aegadel on väärtustest lihtne loobuda, kuid nende taastamine ….”.

Räpina koduloo- ja aiandusmuuseumi juhataja Kersti Murumets arutleb teemal „Milleks meile kodukandi kultuuri- ja looduslugu?“ , riigikogulane  Meelis Mälberg “Elu võimalikkusest maal” ning sotsiaalteadlane  Aare Kasemets kõneleb „Miks ja kuidas maarahva loodushingelist pärimuskultuuri taasluua kaasaegse elu rikastuseks?“

Mõttetalgutel ärgitatakse kohaletulnuid arutlema teemadel, millised on kodukandi kultuuri- ja looduspärandi nähtused ja kuidas on need kaardistatud, mida teha, et esivanemate elukultuuripärimus ja paiga loodus hakkaks kõnelema, oleks kodukandi kutse jne.

Päevale oodatakse piirkonna koolide õpetajaid, kultuuritöötajaid, koduloohuvilisi, külaaktiviste ja kõiki teisi huvilisi.

Korraldajad paluvad osalemisest teada anda hiljemalt 18. jaanuariks Marge Trumsi tel. 5176288, ruusakultuur@rapina.ee või Kersti Murumets tel. 7999545, muuseum@rapina.ee

Suitsupääsukese aasta sai läbi

Aasta hakkab lõppema ja nõnda valmistub ka tänavune Eesti Ornitoloogiaühingu aasta lind suitsupääsuke

oma tiitlit edasi andma tüllidele, kirjutab ajakiri „Tiiutaja“. Suitsupääsukese aasta ühe ettevõtmisena taaselustati 1993. aasta algatus „Kodukoha pääsuke“, kus igaühel on võimalik kaasa aidata suitsu- ja räästapääsukeste käekäigu jälgimisele. Oma kodukoha pääsukeste tegemisi vaatles sel aastal terasemalt rohkem kui 250 inimest 130 vaatluskohas üle Eesti, kõige enam Harju- ja Raplamaal.

Meile laekus teavet ligi 600 pääsupesa kohta, mõlema liigi kohta peaaegu võrdselt. Tulemustest selgus, et meie suitsupääsukesed pesitsevad praegu valdavalt lautades, tallides, küünides, kuurides,

saunades ja garaažides, aga ka pööningutel. Kõige sagedamini on majapidamises üks pesa, kuid ühes Viljandimaa talus oli lausa 27 asustatud pesa. Kokkuvõttes tuli ühe majapidamise kohta

keskmiselt kolm pesa. 40 paari pesitses suve jooksul kaks ning kolm paari kolmandagi korra. Esimesed pojad koorusid enamasti juuni keskpaigast juuli keskpaigani, teise kurna pojad alates

augusti algusest ning kõige hilisemad augusti lõpus. Esimene pesakond lennuvõimestus suitsupääsukestel enamasti juuli teise dekaadi jooksul, kõige hilisemad pojad lahkusid pesast aga alles 29. septembril. Sobivatele ilmadele vaatamata oli suitsupääsukestel pesas keskmiselt vaid 4,1 poega, mis tähendab neile kehva aastat. Näiteks aastatel 1993–1999 oli see 4,2–4,6.

Sel aastal katsetati Eestis teadaolevalt esimest korda ka spetsiaalseid pääsukeste tehispesi. Mõlema liigi jaoks seati üles kaksteist pesa, kuid neisse asus elama vaid üks suitsupääsukeste paar. Peale selle pesitses ühes suitsupääsukesele mõeldud pesas hallkärbsenäpp ning räästapääsukese pesas herilased. Pesade katsetamist jätkatakse

siiski ka järgmisel aastal. Pääsukeste uuringust Pärnumaal, „Kodukoha pääsukese“ tulemustest ja

muu maailma uudistest (suitsupääsuke oli selle aasta lind ka Hollandis ja Lõuna-Aafrika Vabariigis) saab pikemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/suitsupaasuke. Põhjalikum analüüs ilmub aga järgmisel aastal ajakirjas Hirundo.

Suitsupääsukese aasatast võib kuulda ka Kuku raadio Ilmaparandaja saates 7.jaanuaril.

 

Lahemaa rahvuspargi 40. juubeli pidustused lõpetas vaimu- ja vanavarapäev

Eile, 17. detsembril olid huvilised oodatud Palmsesse Lahemaa looduskeskusesse vaimu- ja vanavara päevale. Viivi Voorand sõpradega tutvustas ja mängis Lahemaa rahvamuusikat. Aarne Vaik jutustas Lahemaa vanavarast ning tema juhendamisel võis uurida näitusele pandud Lahemaa tarbeesemeid ja käsitööriistu. Ave Paulus ning Villu Jahilo kõnelesid kultuurist, mälust ja Lahemaast.

Käsmu meremuuseumi hing Aarne Vaik on koostanud näituse Lahemaa vanavarast: kaasajale kadunud igapäevased asjad, milles on peidus meie endi pärand, oskused, lood. Näitus jääb avatuks jaanuari lõpuni.

Juubeliaastal on Lahemaal korraldatud koostöös partneritega üle 30 ettevõtmise, sealhulgas Lahemaa sünnipäevapidu, looduskaitse visioonikonverents, foto- ja maalikonkurss, filmipäevad, plenäär kunstnikele.

http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus/lahemaa-40/uritused/.

Üritusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Rakvere linn otsib konkursiga metsapealinna tunnuslauset

Rakvere linn kandideerib 2012. aastal Eesti metsapealinna tiitlile. Seoses sellega kuulutab Rakvere Linnavalitsus välja tunnuslause konkursi „Rakvere metsapealinn 2012“.

Konkursi eesmärk on leida Rakvere linnale metsapealinna aastat iseloomustav ainulaadne tunnuslause, mis peaks olema lihtne, omapärane, lahe, meeldejääv ning kandma endas huvitavat ja positiivset sõnumit.

Tunnuslauset peab olema võimalik kasutada Rakvere linna tutvustamiseks suulises ja kirjalikus vormis, reklaamtrükistel, üritustel ja esinemistel. Tunnuslause peaks olema esitatav ka vähemalt inglise keeles.

Auhinnatud tunnuslause kõik kasutamisõigused jäävad Rakvere Linnavalitsusele.

Kõik konkursitööd peavad olema märgistatud autori nime ja kontaktandmetega. Konkursitööd palume tähtajaks, 6. jaanuariks saata e-posti aadressil: linnavalitsus@rakvere.ee või kinnises ümbrikus saata aadressil Tallinna 5, Rakvere 44306, varustatuna märgusõnaga „Metsapealinn“ .

Konkursist võivad osa võtta nii üksikisikud kui autorite kollektiivid. Konkursi võitjat tunnustatakse.

Konkursitööde hulgast valib võidutöö välja zürii. Konkursi tulemused avalikustatakse Rakvere linna kodulehel.

Laupäeval võtavad Tartus mõõtu halupuumeistrid

Hetk mulluselt puuteotriatlonilt Tartus. Foto: Henry Timusk
Halupuumeistritel on võimalus saabuval laupäeval taas üksteisest mõõtu võtta – Tartus toimuvad juba kolmandat korda Eesti Meistrivõistlused Puuteotriatlonis.

Neljaliikmelised võistkonnad asuvad võistlustulle keskpäeval Raekoja platsil. Võidab see, kes etteantud aja jooksul jõuab saagida, lõhkuda ja laduda kõige rohkem halupuid.

Osalema võivad tulla kõik huvilised. Võistkonnas on neli liiget, nende seas vähemalt üks naine.
Korraga võistleb kaks võistkonda. Võistkondade paarid loositakse. Kes sama ajaga rohkem puid teeb, pääseb järgmisesse vooru. Saed-kirved on korraldajate poolt. Lubatud on ka oma varustuse kasutamine.

Võistluse ajakava:
11.30 võistkondade registreerimine-instrueerimine,
12.00 Eesti III Meistrivõistlused Puuteotriatlonis
15.00 autasustamine
Loe edasi: Laupäeval võtavad Tartus mõõtu halupuumeistrid

Otepää loodusõhtul astuvad üles Arne Ader ja Armin Mitt

Mida lühemaks kahanevad jõulukuu päevad, seda suuremaks kasvab meie valgusejanu. Pikisilmi ootame nüüd talvevalguse süttimist lumistel väljadel.

Kolmapäeval, 14. detsembril kell 18.15 oodatakse huvilisi loodusõhtule Otepää looduskeskusesse (Kolga tee 28, Otepää aedlinn), et Otepää-meeste Arne Aderi ja Armin Miti eestvedamisel vaadata pilte ning kuulata lugusid lumest, jääst, talvevalguses maastikest ja loomade talvistest tegemistest.

Loodusõhtu on tasuta. Korraldajad Keskkonnaamet, Otepää Loodusselts ja Otepää Kultuurikeskus, ürituse läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lisainfo: Margit Turb, tel 766 9293, 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee

Margit Turb

Tallinna Botaanikaaia kaunis sügismaastik Mare Iknojani fotodel

Mare Iknojani "Kaldakivid".

Alates 17. novembrist saab Eesti Rahvusraamatukogu fuajees vaadata Mare Iknojani fotonäitust “Kaunis sügismaastik Tallinna Botaanikaaias”.
23. novembril kell 16 avatakse näitus pidulikult.
Mare Iknojan kirjutab: ”Kauni maastikuga botaanikaaias kohtuvad looduse ja aednike sihipärane töö. Meie kiires ja keerulises elus on nii oluline vahel loodusega üheks olemine. Aed annab hingetõmbeaega ja meelerahu. Isegi kui midagi jääb tegemata, peab igaüks võtma aega, et vaadata, kuidas kolletuvad lehed. Valisin näituse jaoks fotod sügisest, mil loodus on värvidega eriti helde: leekivpunased ja kuldkollased puud päikeseloojangus, varahommikused hallad päikesetõusus oma salapäraste värvidega, siidisabad maiustamas esimeste öökülmadega magusaks muutunud marjadega.”
Näitus on pühendatud Tallinna Botaanikaaia 50. juubelile.
See on Mare Iknojanil neljas fotonäitus Eesti Rahvusraamatukogus.
Näitus on avatud 3. detsembrini.
Lea Hein

Piilu tihastekaamerasse!

Kohtla – Järve Slaavi Põhikooli õpilased hoolitsevad tallindude eest ja seda veebikaamera vahendusel. Vaata siit.

Meie toidumajade kõige tuntuim ja arvukaim talilind on rasvatihane. Sulisõbrad kaaluvad kuni paarkümmend grammi. Hommikuti on nad toidumaja esimeseks külaliseks. Vahel on varahommikus lindude tegutsemist ainult kuulda. Aga Rasva–Antsud on väga sarnased, kas neil saab vahet teha?

Täiskasvanud isaslindude saab eristada musta ning laiema kõhualuse triibu järgi ja söögimajas on ka käitumine domineerivam. Emaslindudel ning veel välja kujunemata sulestikuga noorlindudel on kõhualune triip kitsam, aga absoluutne reegel see kindlasti pole.

Looduskalender.ee

Räpinas saab kuulata juttu kotkastest ja must-toonekurest

Kotkas. Allikas: looduspilt.ee

Kolmapäeval, 16. novembril algusega kell 18 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu, kus kotkastest ja must-toonekurest räägib Urmas Sellis.
Urmas Sellis on Põlvamaa Valgjärve kandi mees, kes juba mitu aastakümmet tegelenud kotkaste uurimise ja kaitsega. Praegu on ta MTÜ Kotkaklubi juhatuse liige ja Euroopa Liidu konnakotkaste ja must-toonekure kaitse projekti Eaglelife projektijuht. Kotkaklubi eestvõttel on endale GPS-saatja külge saanud nii mõnigi kotkas ja must-toonekurg ning me kõik saame nende rändele kaasa elada www.kotkas.ee kodulehe vahendusel.
Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Üritus on kõigile kuulajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised. Kohtume keskkonnamaja suures saalis!
Lisainfo: Mari Kala, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist
tel 79990914, mob 53047565
mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodetuul on taevaluud

Mikk Sarv

Aastaring on jõudnud pimedusse, nii nagu ööpäevgi hilisõhtul pimedusse suubub, kui päiksekera loodekaarde vajub. Hilissügis vältab oktoobri keskpaigast novembri lõpuni, see on aastaringi loodekaare aeg. Detsember on esimene talvekuu, sealt edasi oleme juba pimeda talve võimuses. Sinnamaani peame aga taluma aina pimedamaks ja külmemaks muutuvat ilma. Eriti ülekohtune tundub pimenemine seetõttu, et see hakkab riivama meie ärkvelolekuaega. Me ärkame ning läheme tööle või kooli pimedas ja saabume tagasi koju samuti pimedas. Valge ja vaba aeg õuesolemiseks piirdub vaid nädalalõppude ja puhkepäevadega, kus ka päevasel ajal saab oma tegemisi õues teha.

Loodekaar on ka meie ilmastikus määrava tähtsusega. Vanarahva tarkuse järgi on loodetuul taevaluuaks. Kui edela- ja läänetuuled on vihmatoojad ehk vesikaared, siis loodetuul pühib taeva pilvedest puhtaks ning toob selge ja jaheda ilma. Õhtul loodesse pöördunud tuul võib tähendada ka saabuvat öökülma, sest sooja hoidev pilvetekk maapinda enam tähekülma eest ei kaitse.

Meist loodesse jääb meretaguse naaberriigi Rootsi kõrgeim Kebnekaisa mägi, see, mille järgi vana ja tark emahani Selma Lagerlöfi raamatus “Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi” oma nime Akka Kebnekaisalt sai. Loodetuul toob meieni kuiva ja jaheda mäestikuõhu Saamimaalt, mis taeva selgeks lööb.

Saamide jaoks on ilmakaared ja tuuled seotud suguvõsa ja esivanematega. Kui esiisasid ja -emasid heade lugude jutustamise ja joigamisega meeles pidada, toovad nende poolt läkitatud tuuled rikkust ja jõukust juurde. Nii on seotud ilmakaared ja esivanemad – lõunas ja idas on isapoolsed ning põhjas ja läänes emapoolsed esivanemad. Neljanda põlveesivanemaid ehk siis vanavanaisasid ja vanavanaemasid ning neist vanemaid põlvi kutsutakse saami keeles maaemadeks ja maaisadeks. Loe edasi: Loodetuul on taevaluud

Palupõhjal korraldatakse peredele loodus- ja talgulaager

Palupõhja looduskool. Foto: bioneer.ee

Head talgusõbrad!
Pereinimestest loodusesõbrad, kes talgutunked selleks aastaks varna riputanud, on ilmselt toimetanud liialt rutakalt, sest  28. – 30. oktoobrini toimub Palupõhja looduskoolis loodus- ja talgulaager peredele.
Sügisese koolivaheaja lõpupäevad on just paras aeg panna looduskool talvevalmis. Juba jahekarges sügises jätkub toimetamist kõigile – tegemist ootavad viimased heakorratööd looduskooli lähiümbruses, abikäsi on vaja küttepuude vedamisel ja võsas ragistamisel, sekka leidub ehk mõni tubasemgi töö. Värskes õhus toimetamise kõrvalt jagub aega ka kõikvõimalikele ühistele ettevõtmistele – lisaks loodusretkele saame osa saunamõnudest, lauamängudest, kangakudumisest – nii kuidas igaühel soovi ja jaksu.
Lähemalt saab lugeda ja ennast kirja panna: http://talgud.ee/talgud/2011/palupohja-4
Siim Kuresoo,
ELFi talgukorraldaja

Otepääl aetakse hundijuttu

Foto: treehugger.com
Neljapäeval, 20. oktoobril kell 18 toimub Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää aedlinn) loodusõhtu “Hunt meie looduses ja tema suhted inimesega”, juttu veab Peep Männil.

Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil räägib huntide olukorrast Eestis, nende sotsiaalsest ja territoriaalsest käitumisest, toitumisest ja sigimisest ning inimeste ja huntide omavahelistest suhetest ajaloos ja tänapäeval.

Loodusõhtu korraldajad on Keskkonnaamet, Otepää Loodusselts ja Otepää kultuurikeskus, ürituse läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: 766 9293, 518 6747 (Margit Turb).

Palupõhjas plaanitakse loodus- ja talgulaagrit peredele

Pereinimestest loodusesõbrad, kes talgutunked selleks aastaks varna riputanud, on ilmselt toimetanud liialt rutakalt, sest 28. – 30. oktoobril toimub Palupõhja looduskoolis loodus- ja talgulaager just peredele.

Sügisese koolivaheaja lõpupäevad on just paras aeg panna looduskool talvevalmis. Juba jahekarges sügises jätkub toimetamist kõigile – tegemist ootavad viimased heakorratööd looduskooli lähiümbruses, abikäsi on vaja küttepuude vedamisel ja võsas „ragistamisel“, sekka leidub ehk mõni tubasemgi töö. Värskes õhus toimetamise kõrvalt jagub aega ka kõikvõimalikele ühistele ettevõtmistele – lisaks loodusretkele saame osa saunamõnudest, lauamängudest, kangakudumisest – nii kuidas igaühel soovi ja jaksu.

Lähemalt saab lugeda ja ennast kirja panna siit: http://talgud.ee/talgud/2011/palupohja-4

Täpsem info: Siim Kuresoo, ELFi talgukorraldaja, tel 56469026, e-post siim@elfond.ee, www.talgud.ee

Eestikeelse National Geographicu esitlus Kagu-Eestis

Neljapäeval, 20. oktoobril kell 15.00 toimub Võrumaa Keskraamatukogu konverentsisaalis ajakirja National Geographic Eesti esmaesitlus Kagu-Eestis. Ajakirja tutvustab eestikeelse väljaande peatoimetaja Erkki Peetsalu.

National Geographic on maailma ühe suurima mittetulundusliku teadus- ja haridusorganisatsiooni National Geographic Society ametlik ajakiri. Oktoobris alustas ajakiri ilmumist eesti keeles, tuues Eesti lugejaeni juba üle 100 aasta rahvusvahelise kvaliteetajakirjanduse etaloniks peetava väljaande originaalsisu koos fotograafia tippsaavutustega.

Eestikeelne väljaanne laiendab veelgi National Geographic Society rahvusvahelist haaret – eesti keel on 33. kohalik keel, milles ajakirja lisaks inglise keelele välja antakse. Eesti ajakirja kirjastatakse National Geographic Society litsentsi alusel ning see hakkab sisult lähtuma ingliskeelsest originaalist ja ilmuma ühingu täpsete reeglite järgi: samas formaadis ning samasuguses kollases raamis esikaanega, mille järgi legendaarset väljaannet kõikjal üle maailma tuntakse. Ajakirja hakkab Eestis välja andma Leedu juhtiva raamatukirjastuse Alma Littera tütarfirma AlmaliEst.

Tänu väliseestlaste annetustele on Võrumaa Keskraamatukogus olemas National Geographicu ingliskeelsed numbrid aastast 1963, mida kõik huvilised saavad lugeda. Tänavu saabunud annetus Eesti Arhiivilt USAst ootab huvilisi samuti 20. oktoobril. Loe edasi: Eestikeelse National Geographicu esitlus Kagu-Eestis

Otepääl tuleb matkahooaja lõpüritus

16. oktoobril toimub Otepää matkahooaja lõpetamine. Otepää matkahooaeg algas selle aasta veebruarikuus: talvised matkad sai läbida suuskadel, ülejäänud ajal jalgsi või jalgrattaga. Matkaradadel olid avatud ka sihtpunktid, kus matkalisi oodati sooja teega. Kokku käis matkamas üle 90 matkaja.

Otepää abivallavanema Merlin Müüri sõnul olid matkad populaarsed – kokku käis matkamas üle 90 inimese. “Lõpetamise puhul toimub tegelikult veel üks matk – koguneme Tehvandi Spordikeskuse peahoone ehk Pentagoni juurde ning sealt läheme rullirajale matkama,” rääkis Merlin Müür. “Külastame Tehvandi hüppetorni ning seejärel jagatakse parimatele matkalistele Tehvandi kohvikus meeneid.”

Matkasarja korraldas Otepää Vallavalitsus.

Allikas: Monika Otrokova, www.otepaa.ee

Rootsis lõppes päästeõppus

Täna jõudis Rootsis Nynäshami lähistel lõpule seni suurim Läänemere rannikureostustõrje õppus Boilex 2011, millest võtsid Rootsi, Soome ja Vene reostustõrjeekspertide kõrval osa ka Eesti spetsialistid.

Õppuse stsenaariumi kohaselt toimus Rootsi vetes kahe laeva kokkupõrge, mille tagajärjel valgub naftatankerist merre ligi 20 000 tonni naftat.

Kolmepäevase õppuse eesmärk on tõsta Läänemere-äärsete riikide valmisolekut reageerimaks suurtele reostustõrjeoperatsioonidele, parandades erinevate riikide teadmisi üksteise ressurssidest ja kaasamise protseduuridest.

Harjutatati reostussündmuse info edastamist, rahvusvahelise abi kaasamist ning laiaulatusliku reostuse likvideerimise juhtimist. Samuti mängiti läbi avamerel ja rannikul reostuse kokkukogumine ning reostunud lindude puhastamine.

Lõppes metsloomade vaktsineerimine

Veterinaar- ja toiduamet lõpetas sügisese rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise piirialadel.

Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel. Vaktsineerimistegevust alustati Ida-Virumaast, seejärel külvati vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu- ja Lõuna-Eestis ning liikudes edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole lõpetati Pärnu lahe ääres.

Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 14 päeva. Alates sellest aastast viiakse vaktsineerimist läbi vaid ohustatud aladel 20-50 kilomeetri ulatuses riigipiirist. See on vajalik, et takistada haiguse taaslevimist Eesti pinnale naaberriikidest pärit nakatunud
rebaste ja kährikute kaudu.

Peale vaktsineerimisperioodi lõppu kütitakse rebaseid ja kährikuid, et kontrollida vaktsiinisöötade tarbimist ja vaktsineerimise
efektiivsust. Marutaudi seire jätkub kogu Eesti territooriumil.

Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2012 aasta kevadel.

Ilmus looduslike pühapaikade haldamise
rahvusvaheline juhend

Neljapäeval, 29. septembril esitletakse Tallinnas Keskkonnaministeeriumis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) looduslike pühapaikade haldamise juhendit. Raamat on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.
Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”. Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Loe edasi: Ilmus looduslike pühapaikade haldamise
rahvusvaheline juhend

Sügis algab hanekurja ilmaga

Täna, kell 12.04 algab sügis. Sügisele eelnenud nädalall täheldati kogu Eestis hanekolmnurkade ilmumist taevasse. Haned lähevad – hallad maas, nii ütleb vanarahva tarkus. hanede uurija Aivar Leito seletab vanasõna: “Tõsi ta on sest hanede massränne vallandub külmade saabudes pesitsusaladele ja see külm jõuab sageli koos hanedega ka meile. Aga vahel ei jõua ja siis võib nende massilist minekut näha ka soojade ilmadega. Esimesed suur-laukhaned ja rabahaned saabuvad meile sügisel Põhja-Venemaalt enamasti septembri alguses, kusjuures rabahaned tulevad enamasti enne suur-laukhanesid. Arvukam sügisränne algab neil sõltuvalt sügise arengust ja ilmast (esimesed hallad ja soodne rändeilm seal) septembri keskpaigast alates.

Hanede massränne toimub Leito sõnul tavaliselt mitme lainena septembri lõpust oktoobri lõpuni. Mõnel aastal on paari päevaga nähtud sadu tuhandeid hanesid. Osa neist rändab meilt peatumata läbi osa aga jääb ka sügisel siia paariks nädalaks nuumatoidule.

Linnu-uurijad on märganud, et kui varem koondusid hanedest valgepõsk-lagled enam rannikualadele, siis viimastel aastatel on tuhandeid laglesid vaadeldud ka kaugel sisemaal. “Sel sügisel on nii hanede kui laglede ränne juba alanud, ehki massrännet pole seni veel täheldatud,” lisab Leito. “kuidas neil pesitsemine läks saab selgeks siis, kui rändeparvedes olevaid noorlinde on piisavalt kokku loetud, esialgu tundub, et aastal polnud viga.”

Käesolev aasta on hanede riikliku seire aasta ning nende vaatlusandmed on teretulnud. Andmed võib kanda elurikkuse andmebaasi http://elurikkus.ut.ee/index.php?lang=est või mailiga hanede seire koordinaator Aivar Leitole (aivar.leito@emu.ee)

Üle-eestiline fotokonkurss “Märka mind!”

Foto: Rivo Tarum “See on minu karjamaa”, mullu peaauhinna võitnud

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus kutsub osalema fotokonkursil “Märka mind!”

Osaleda saab kolmes vanuseklassis: kuni 11-aastased, 12-16-aastased, 17-aastased ja vanemad. Konkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada looduses ka väiksemaid elus või eluta looduse elemente. Olgu need siis putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Oluline on, et see, mida pildistad, nõuab eraldi märkamist või millel on eriline saamislugu.

Eriauhinnad Elva puhkepiirkonnas ja VVV matkaradadel pildistatud fotodele ning parimale talvisele fotole.
Konkursil osalemise tähtaeg on 1. oktoober 2011.
Zürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes.

Tutvu konkursi tingimustega.
Info tel +372 525 4172 või triinu@vvvs.ee
Ootame rohket osavõttu!

Fotokonkursi läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Elistvere looduskeskus kutsub seenele

Kukeseened. rmk.ee

Seenerikas sügis kutsub kõikjal Eestimaal metsadesse. Elistvere looduskeskus-loomapargis (Tartu-Jõgeva puhkealal) toimub 22. septembril seeneretk ja seenenäitus.

Elistvere looduskeskus kutsub seenele. 22. septembril kogunetakse kell 9 Tartu-Jõhvi mnt Saare bussipeatuse juures, sealt sõidetakse metsa. Kell 12  on ette nähtud kehakinnitus, seejärel sõit Elistverre, kus kogutud seentest pannakse üles näitus. Näitus jääb avatuks 25. septembrini. Samal ajal saab looduskeskuses tutvuda erinevate seeneraamatutega ja vaadata erinevate seentega värvitud lõngu.
Üritus on tasuta, aga ühest kohast teise liikumiseks on vajalik oma transport.
Info ja registreerimine telefonil 525 339.

RMK

Kõrvemaa kutsub korilasmatkale

Korilasmatk – söödavad marjad ja seened – leiab aset Kõrvemaal 25. septembril.

Kõrvemaa matka- ja suusakeskusesse ootatakse perematkale tuleval pühapäeval kell 12.
Seekordse matka teemaks on söödavad ja mittesöödavad marjad ja seened. Matkamise ja varasügisese Kõrvemaa looduse vaatlemise kõrval jagatakse teadmisi ja õpetusi seente valmistamisest. Matka kestvuseks on orienteeruvalt kaks tundi ning sel korral matkatakse keskuse läheduses. Matk on jõukohane alates 5.ndast eluaastast, nooremad matkalised sõltuvad isa-ema abist. Rajal ei saa liikuda lapsevankriga.

Matka juhendab Põhja-Kõrvemaa mükoloog Uku Praks, kes tunneb Kõrvemaa seeneriiki ning jagab vahvaid õpetusi sellest, kuidas maitsvaid seeni purki panna.
Soovitame kõigil huvilistel eel-registreerida, osalejate arv on piiratud.

Pärast matka naudivad matkalised keskuses koos mõnusat pannkoogi pühapäeva.

Algab Matsalu loodusfilmide festival

Linnurände ja Matsalu loodusfilmifestivali aeg on käes! Kolmapäeval, 14. septembril algab Lihulas 9. Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival. Festivalile on üles antud 206 filmi 54 maailma riigist. Taas on maailm avardunud – esmakordselt on festivalil esindatud Malaysia, Ethiopia ja Paraguay filmid.

Võistlusprogrammi on valitud 29 filmi, mis võistlevad kahes kategoorias: A-Loodus ja B-Inimene ja loodus. Filme hindab žürii koosseisus: Petteri Saario (Soome, möödunudaastane võitja), Yossi Wissler (Iisrael) , Tiit Randla, Erki Tammiksaar ja Ulvar Käärt.

Festivali avaüritus algab 14. septembril kell 18 Lihula kultuurimaja suures saalis. Festivalilinastused algavad aga juba hommikul kell 10 lastele suunatud loodushariduspäeva programmiga.

Festivali avafilmiks on Saksamaa film „Serengeti“, mis jutustab ühest maailma kuulsamast looduskaitsealast.

Festivali ajal toimuvad lisaks filmilinastustele ka töötoad ja ümarlauakeskustelud. Ühel on teemaks ebameeldivad kõrvalnähud looduskaitses, nagu näiteks inimese ohvriks toomine looduse kaitsele (juba on ka selleteemalisi filme) ning teisel hundid – nende uurimine meil ja mujal.

Festivalifilme saab vaadata kahes saalis. Lihula kultuurimaja suures saalis linastub võistlusprogramm , filmiprogramm “Imeline maailm” ja Eesti loodusfilmide kava. Lihula kunstide maja saalis linastub aga loodusfilmide infoprogramm. Võistlusprogrammi filmid tõlgitakse vaatajatele (peatelefonidesse) eesti keelde, ülejäänud filmid linastuvad originaal- või inglise keeles. Lisaks on festivalil, nagu ikka, ka videoraamatukogu, kus soovijad saavad festivalifilme iseseisvalt monitoridelt vaadata.

Osa festivalist kulgeb Haapsalus. 15. septembril on Haapsalu kultuurikeskuses õpilaste loodushariduspäev. Festivalifilme saab Haapsalu kultuurikeskuses vaadata aga laupäeval, 17, septembril.

Juba traditsiooniliselt on festivalil oma osa ka loodusfotograafial. Üles pannakse 8 loodusfotonäitust. Laupäeval, 17.septembril on fototöötoad ja muud fotoüritused Lihula mõisas. Pühapäeval on aga Laelatu puisniidul Bob Gibbonsi /Suurbritannia) praktiline töötuba värvilise looduse pildistamisest.

Koos Lääne Eluga üllitame festivali ajalehe MAFF, mille kaheksal leheküljel tutvustatakse festivali, osavõtjaid ja filme.

Festivali auhinnatseremoonia toimub laupäeva, 17. septembri õhtul kell 18. See annab võimaluse demonstreerida pühapäeval, 18. septembril kõiki auhinnatud filme uuesti.

Info festivali kohta, festivaliürituste ja filmilinastuste kavad festivali kodulehel: www.matsalufilm.ee