kunst

Kunstnike uudislooming Pärnu linnagaleriis

Pärnu raekojas asuvas linnagaleriis avatud kunstnike aastanäituse noorim osaleja on Elisabeth Teinburg ja vanim Leili Voll.

Pärnu Postimehe ajakirjanik Anu Jürisson usutleb Elisabeth Teinburgi Foto Urmas Saard — Pärnu Postimehe ajakirjanik Anu Jürisson usutleb Elisabeth Teinburgi. Foto: Urmas Saard

Eile õhtul tänavust aastanäitust avades ütles Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja, et sarnaseid ülevaate väljapanekuid on järjepidevalt korraldatud 22 aastat. „Meie jaoks on see väga pikk aeg. Tore, et igal aastal on näitus täiesti erinäoline, kuigi pooled osalejatest on ikka ühed ja samad kunstnikud,“ rääkis Raudoja. „Kui Mõned aastad tagasi väga vingusime, et noori ei ole ja peamine raskus jääb ikka vana kahurväe kanda, siis viimasel kolmel aastal on julgenud ka keegi noor inimene aastanäitusele välja tulla.“ Sedakorda tõstis ta esile Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi viimase klassi õpilast Elisabeth Teinburgi.

Vahetult enne tööde ülespanekut tõi oma uuema loomingu näitusele ka Pärnu vanim kunstntik, tänavu augustis 90. sünnipäeva tähistanud Leili Voll. Käesoleva õppeaasta alguses sai väsimatu kunstnik linnapea Romek Kosenkraniuse allkirjaga tänukirja, millega tunnustati tema pikaajalist tööd Pärnu kunstikoolis ja panust kodukandi kunstiellu. Maalid ja graafika sisustavad Volli kõiki päevi.

Loe edasi: Kunstnike uudislooming Pärnu linnagaleriis

Meenutati Sindist pärit maailmakuulsat meremaalijat

Üheksakümmend talve tagasi Andrew Winteri poolt Sindis maalitud kolm maali jõudsid käesoleva nädala kesknädalal taas maailmakuulsa kunstniku sünnilinna, sedakorda Paikuse politseikooli kadettide valve all.

Kolme haruldasti Andrew Winteri maali eksponeeritakse Sindi gümnaasiumis politsei valve all Foto Urmas Saard — Kolme haruldasti Andrew Winteri maali eksponeeritakse Sindi gümnaasiumis politsei valve all. Foto: Urmas Saard

„Andrew Winter – sintlasest maailmakuulsa meremaalija lugu“ oli 9. novembril Sindi gümnaasiumi aulas toimunud seitsmenda õpilaskonverentsi pealkirjaks. Sindi gümnaasiumil on pikaajaline kogemus korraldada koostöös Sindi muuseumiga oma kodulinna kooli kuulsate vilistlaste auks konverentse. Muuseumi juhataja Heidi Vellend leidis, et merekultuuriaastal on parim aeg meenutada Winteri elu ja tegevust. Õpetajad Eneli Arusaar ja Lembit Roosimäe kaasasid ettekannete ettevalmistamisse 11 õpilast. Ettekanded jaotati kolme osasse: „Sintlane Andres Winter“, „Õpingud New Yorgi kunstiakadeemias“, „Eesti soost kunstniku edulugu“. Iga teemat käsitles rohkem kui üks õpilane. Nii kujunes rohke teabe jälgimine ja meelde jätmine lihtsamaks ega väsitanud kuulajaid.

Chätlyn ja Egon jutustasid perekond Winterite elama asumisest Monhegani saarele, kus puudus elekter, autoga ei sõidetud ja jalutamiseks kasutati kõrgetel kaljunukkidel kulgevaid radu. Elumaja juurde ehitas kunstnik stuudio. Selle akendest avanes vaade merele. Realistliku meremaalija elu lõpetas 65. eluaastal vähk.

Loe edasi: Meenutati Sindist pärit maailmakuulsat meremaalijat

Methe Danefeldt vaimustas kuulajaid Avangard Galeriis

Taani jazzmuusik Methe Danefeldt laulis eile õhtul Pärnu Rüütli tänaval asuvas Avangard Galeriis, kus võis veel viimast päeva vaadata ka Eesti nüüdisaegse fotograafia ühe pioneeri Herkki-Erich Merila isikunäitust „Real Estate of Mind”.

Methe Danefeldt, Taani jazzmuusik Foto Urmas Saard — Methe Danefeldt, Taani jazzmuusik. Foto: Urmas Saard

„Tänasel õhtul tahan ma teiega jagada enda muusikalist leidu,“ ütles laulja tutvustuseks Kaie Sauga, kes on Tallinna kammerkoori Flora üks dirigente, hääle treener ja ka Methe Eestisse kutsuja. „Õppisin mõned ajad tagasi Taanis ja seal ma leidsin, et tema on just see inimene, keda tahan näidata rahvale.“

Lisaks laulja kutsumusele on Methe ka helilooja ja koorijuht, kes õpetab ja dirigeerib gospel-muusikat. Õppinud on õhtu külaline Taani Complete Vocal Institute’is ja koduriigi parimate lauljate juures. Mullu andis Methe välja oma jazzmuusika debüütplaadi nimega “Family Album“, millel kõlavad laulud perest, armastusest ja lähedusest. Plaati osteti lausa keset kontserti ja paluti kohe autogrammigi. Tema laulud loovad rahuliku sooja tunde. Nüüdsel vastandumise ja ettearvamatuse ajajärgul mõjub taoline sõnum erilist turvalisust sisendavana.

Loe edasi: Methe Danefeldt vaimustas kuulajaid Avangard Galeriis

Pärnus avati mälestussammas Tšornobõlis käinud meestele

Eile õhtupoolikul avati Riia maantee ja Lembitu tänava ristmiku ääres asuva Raeküla vanakooli keskuse õuel mälestussammas Tšornobõli katastroofi tagajärgede kõrvaldamisel osalenud inimestele.

Taevatrepp objektil Raeküla vana koolimaja juures, kust algas teekond Tšornobõlisse Foto Urmas Saard — Taevatrepp objektil Raeküla vana koolimaja juures, kust algas teekond Tšornobõlisse. Foto: Urmas Saard

Samasse asukohta oli Pärnumaa *Tšornobõli ühendus Gamma ühiselt Pärnu linnavalitsusega paigaldanud mälestuskivi juba 20 aastat tagasi. Nüüd püstitati monumentaalsem mälestusmärk.

Pool aastat põrgus

Jaan Krinal, Pärnumaa Tšornobõli ühenduse Gamma juhatuse esimees, osutas käega Raeküla vanakoli keskuse suunas ja jutustas sellest, kuidas 1986. a mais avanes kordusõppustele kutsutud meeste ees selle maja uks. „Mehi kogunes siia üle Eesti. Kedagi meist enam omapäi tollest uksest välja ei lastud. Nimed kirja ja Reiu metsa. Esimene ehmatus tabas siis, kui partissanidele anti tuttuued mundrid ja saapad, mida tavaliselt nõukogude armees ei juhtunud.“ Krinal teadis öelda, et Pärnumaalt saadeti 447 inimest, tervest Eestist pisut alla 5000. Kuid Tšornobõlisse läkitati veel hiljemgi mitmel aastal. Puuduvad täpsed andmed, kui palju Eestist lõpuks tuumaõnnetusealale ühtekokku saadeti. „Need arvud on väga suured, miljonites. Kannatasid ka perekonnad: ema, isa, õed, vennad, naine lapsed. Viiest tuhandest kasvab välja palju suurem arv inimesi, keda see lähemalt puudutas,“ arutles Krinal ja palus seejärel pead paljastada ning jääda viivuks vaikselt seisakusse, et mälestada lahkunuid.

Loe edasi: Pärnus avati mälestussammas Tšornobõlis käinud meestele

Sindis sirgunud Sülvi Sarapuu tõi „Nägevad käed” oma sünnilinna

Mööda Eestit rändav näitus „Nägevad käed” peatus esmaspäeval Sindi linnaraamatukogus, et anda aega vaatajatele tutvumiseks kuni 12. augustini.

Sülvi Sarapuu ja Ene Michelis avavad Sindi linnaraamatukogus näituse Nägevad käed Foto Urmas Saard — Sülvi Sarapuu ja Ene Michelis avavad Sindi linnaraamatukogus näituse “Nägevad käed”. Foto: Urmas Saard

Näitust avama tulnud MTÜ Kakora juhatuse esimees Sülvi Sarapuu tutvustas Soome pimekurtide tegevuskeskuse (Kuurosokeiden Toimintakeskus) paljusid ettevõtmisi, mille hulgas on kindel koht ka tegevustel, mis hõlbustavad ligipääsu kultuurile: filmidele, teatrietendustele, näitustele, piltide, postkaartide valmistamisele jne. „Sinti jõudnud väljapanek sai alguse sellest, et lugesin sama näituse avamisest Turus. See teadmine hakkas vaevama ja tekitas soovi tuua näitus ka kusagile Eestisse. Kui olin Turu pimegruppide liiduga kokkuleppele jõudnud, leidsin esimese võimaluse näituse avamiseks Pärnu Nooruse majas. Edasi liikus näitus Tallinna. Stroomi rannas toimunud festivali raames “Puude taga on inimene” oli väljapanek suure näituse ühe osana huvilistele vaadata.“

Näitust avatuks kuulutades kinkis Sarapuu Sindi raamatukogule lisaks lilledele ja kommikarbile mälestuseks ka oma näputööd.

Loe edasi: Sindis sirgunud Sülvi Sarapuu tõi „Nägevad käed” oma sünnilinna

Rait Pärg tõi sinivaala Pärnu rannaliivale

Rohkem kui viie tunni järel hakkas Rait Pärg keskpäeval alustatud vaalaskala voolimisega ühele poole saama. Enne kella kuut tegi veel vaid viimistlevaid kraapimisi või silumisi ja jagas rannas jalutavatele uudistajatele selgitusi tänase päeva tegemiste kohta.

Rait Pärg mõõdab oma liivast voolitud vaalaskala pikkuseks 7 meetrit Foto Urmas Saard — Rait Pärg mõõdab oma liivast voolitud vaalaskala pikkuseks 7 meetrit. Foto: Urmas Saard

Oma viiekümneseks saamist otsustas skulptor tähistada lapsepõlve meenutuste ajas, kui ta poisikese põlves sageli Pärnu rannaliival askeldas. Umbes nõnda nagu tänagi tema valmiva vaalaskala lähedal üks poiss hoolsalt märjast liivast losse tilgutas.

„Vaala tegemisel pidasin silmas just sinivaala. Vikipeedia andmeil on sinivaal mõnede väitel suurim maakeral elanud loom. Kaalult kuni 150 tonni ja kuni 33 meetrit pikkust, isane tavaliselt emasest väiksem,“ teadis Rait. Aga tema liivast loodud vaal sai oluliselt väiksem. Meetriste sammudega mõõdetud 7 meetrit mõõtis Rait alles pärast vaala valmimist üle, kuigi ei kahelnud hetkekski oma sammumõõdu täpsuses, ja kõik osutuski õigeks. „Töö väsitas tõsiselt, ainuüksi liiva kuhja kühveldamine kulutas tublisti üle tunni. Päeva peale tuli oma kunstiõpilasi appi. Rääkis Rait.

Loe edasi: Rait Pärg tõi sinivaala Pärnu rannaliivale

Rait Pärg tähistab oma juubelit Pärnu rannas vaalaskala voolimisega

„Hei! Tuletan meelde, et täna alates 12.00 Pärnu rannas seene lähistel olete oodatud liivast mereelukaid meisterdama, ühtlasi tähistame minu 50 eluaasta täitumist,“ kirjutas Eesti tunnustatud skulptor täna hommikul näoraamatu seinale.

Rait Pärg 50 juubelil Pärnu rannas Foto Urmas Saard — Rait Pärg 50. juubelil Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Seadsingi sammud aegsasti Pärnu randa ja juhtus nii, et enamvähem üheaegselt umbes pool tundi enne keskpäeva jõudsin mina mööda rannaäärset vett hulpides ja Rait seene poolt tulles samasse punkti. Tööpäeva ennelõunal oli ruumi piisavalt, et tegevuseks sobivam koht leida. Pealegi oli keskmiselt paarkümmend cm allapoole nulli langenud meretase jätnud Rannahoone ja veepiiri vahele tavapärasest märksa laiema liivaala. Märjem liiv aga oligi just see, mida täna Rait rohkem vajas.

Kuna ühtegi liivaskulptuuri meisterdajat polnud veel saabunud, oli Raidil rohkem aega juttu puhuda. Näitas kümneid kaasa võetud tööriistu, alates suurtest labidatest kuni päris peene viimistluse jaoks vajalikke vahendeid. Kõike ta siiski kaasa ei võtnud ja kummardus soojema veega lombi kohale, milles leidus rohkesti adrut. Tõstis mõned puhmakad veest välja ja ütles, et neist saab loomadele mäiteks karvkatet. Isegi veest leitud käbile lootis ta leida pasliku kasutuse.

Loe edasi: Rait Pärg tähistab oma juubelit Pärnu rannas vaalaskala voolimisega

„Kaks purje“ Vaasas ja Pärnus

Pärnus Vaasa pargis avati 21. mail Rait Pärja valmistatud skulptuur-installatsioon „Kaks purje“ nagu see avati 2011. a 2. oktoobril Vaasas.

Kaks purje Pärnus Vaasa pargis Foto Urmas Saard — “Kaks purje” Pärnus Vaasa pargis. Foto: Urmas Saard

Jalutasin eile Aida tänava joonelt üle Vee tänava, et teist korda mitte just kõige sobilikumast kohast ka Akadeemiat ületades suunduda Venuse bastioni vallile. Just selle raja ääres asubki Vaasa park, mis saanud Pärnu ja Vaasa sõprussuhete 60. aastapäeva tähistades uue ilme. Mõtlesin, et mõlemad tiheda liiklusega tänavad vajaksid ka Vaasa pargi külastajaid arvestavalt sebraks joonitud ülekäiguradasid. Inimesi oli parki läbimas rohkesti. Enamik peatus pikkade stendide ees ja põhjalikumalt vaadati õhukesest roostevabast terasest purjesid. Need avati Kesklinna silla esisel asuva pargi servas 21. mail. Täpselt samasuguse “Kaks purje” valmistas skulptor Rait Pärg esmalt 2011. a septembris. Vaasa sõprusele pühendatud skulptuurne installatsioon „Kaks purje“ avati sama aasta 2. oktoobril. Avamine ühildati ajaga, kui Soome läänerannikul Pohjanmaa maakonna Merenkurkku kitsaimas osas asuv Vaasa tähistas linna 405. sünnipäeva. Nüüd on kaks ühesugust skulptuuri: Vaasa linnas Pärnu pargis ja Pärnus Vaasa pargis.

Loe edasi: „Kaks purje“ Vaasas ja Pärnus

Skulptor Tiiu Kirsipuu avab
Vana-Võromaa kultuurikojas näituse

27. aprillil kell 16 avatakse Vana-Võromaa kultuurikojas Võrus skulptori Tiiu Kirsipuu ülevaatlik isiknäitus ELUST ENESEST. Näitus jääb avatuks 29. maini.

Näitus ELUST ENESEST koosneb kolmest mõttelisest osast.

Esimese osa moodustavad aastatel 2007-2015 valminud elusuuruses installatiivsed portreefiguurid Eesti tuntud inimestest, keda autor ise ka lähemalt tunneb või tundnud on. Kokku on selliseid figuure senini kaheksa, praegu on ateljees valmimas üheksas töö. Võru näitusel on nendest eksponeeritud viis tööd, kus on kujutatud kunstikollektsionääri Mati Miliust (töö valminud aastal 2007), näitlejat ja lavastajat Andres Dvinjaninovit (2009), fotograaf Peeter Lauritsat (2013), kunstnik Leonhard Lapinit (2014) ning teatrikunstnikku, muusikut, animaatorit ja filmirezissööri Hardi Volmerit (2015). Tööde teostamisel on kasutatud palju erinevaid materjale, nagu kips, plastik, metall, kangas, puit, nukud jms.

Näituse teiseks osaks on seintel eksponeeritavad riisipõldude fotodega padjad ühisnimetusega “Hommage Emakesele Riisile”. Autor on riisipõlde pildistanud Lõuna-Koreas väikeses Wongol´i külas, viibides kuu aega sealses loomemajas aastal 2010. Põhjus, miks riisipõldude fotod on eksponeeritud patjade kujul, on see, et riis on korealaste kõige tähtsam toiduaine ja seda süüakse põrandal madalate laudade taga patjadel istudes.

Näituse kolmanda osa moodustavad 2016. aastal valminud kuus pronksist reljeefi nimega “Varjatud võlud I-VI”. Autorit on inspireerinud garderoob ja see, et skulptori riietest läbinägevale silmale keha ja selle vormid kunagi märkamata ei jää.

Loe edasi: Skulptor Tiiu Kirsipuu avab
Vana-Võromaa kultuurikojas näituse

Tajumängud fotokunstis ja füüsikas

Täna õhtupoolikul avati Pärnus Avangard Galeriis näitus „Tajumängud“, mis esitleb valitud fotokunstnike loomingut vähemal või suuremal määral tajunihestuste ja visuaalsete kujundite peegeldustes.

Indrek Aija jätkab eelmisel aastal alustatud tajunihete seeriat, kus fotokollaaži aluseks on võetud pea sajandivanused originaalfotod Foto Urmas Saard — Indrek Aija jätkab eelmisel aastal alustatud tajunihete seeriat, kus fotokollaaži aluseks on võetud pea sajandivanused originaalfotod. Foto: Urmas Saard

Maikuu kaduneljapäevani avatuks jääval näitusel osalevad Jaak Kikas, Indrek Aija, Marko Toomast ja Jan Grau. Kuraator Jan Grau ütleb väljapanekute kohta, et kõiki osalejaid huvitab foto illusoorne pool, vaataja taju ning tahtlik võõrandumine meie näilisest reaalsusest. Fotokunsti sünnihetkel imetleti fotot, kui kõige võimsamat ja objektiivsemat reaalsuse jäädvustamise vahendit. Elizabeth Eastlake, kes oli üks esimestest fotokunstist kirjutajatest, võrdleb oma 1857. a ilmunud essees foto võimalusi Rembrandti maalidega ja idealiseerib fotograafia suutlikkust talletada ümbritsevat ülima tõetruudusega. Ja Grau tutvustuse põhjal saab tuttavamaks ka iga kunstnikuga eraldi.

Jaak Kikas on Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor ja professor, kes püüab ühendada füüsikat ja fotograafiat. Tema pildid mängivad asjaoluga, et paljud meile olulised objektid välisilmas, nt loomad ja inimesed on peegelsümmeetrilised. Peegelsümmeetria ehk bilateraalne sümmeetria on fundamentaalne asjade ja olendite omadus, millele tugineb kogu meid ümbritseva ainelise maailma mitmekesisus. Peegelsümmeetrilised objektid looduses on loomad – potentsiaalsed saakloomad, kiskjad, rivaalid või vastassoo esindajad, kelle kiire äratundmine on sageli äratundja ellujäämise tingimus.

Loe edasi: Tajumängud fotokunstis ja füüsikas

„Häirekell karikatuuris“ on kahe sõbra rändnäitus, mis naljakuul peatub Vändras

Raimo Aas ütles eile Vändras pilapiltide näitust avades, et tal on hästi tore sõber Mati Michelis, kelle pakutud mõte võimaldab järjest uuenevate väljapanekutega ringi liikuda ja neile meeldivat omavahel väga koos käija.

Naljamehed Mati Michelis ja Raimo Aas alustasid Vändras näituse avamist lippude ees pildistamisega, paraku polnud tuulel parajasti lusti nende auks lippe uhkelt lehvima puhuda Urmas Saard — Naljamehed Mati Michelis ja Raimo Aas alustasid Vändras näituse avamist lippude ees pildistamisega, paraku polnud tuulel parajasti lusti nende auks lippe uhkelt lehvima puhuda. Foto: Urmas Saard

Veel rääkis palju jutustada armastav Raimo, et ei tekiks asjatut kõmu nende kooskäimisest, võetud näituse avamisele kaasa ka Mati naine. Mati kiitis oma naist juba mullu veebruaris, kui kaks sõpra avasid enam kui aasta tagasi sama nimetusega näituse Pärnu kolledžis. Toona kõneles naljapilte joonistav mees vajadusest pidevalt tunnetada pilamise sündsuse piire ja vahetevahel on selle mõistmisel abi osutanud tema abikaasa Ene Michelis. „Häirekell Karikatuuris“ on olnud enne Pärnut Sindis ja pärast Pärnut veel mitmel pool mujalgi kuni viimaks Vändrasse, Mati lapsepõlve maale jõudis. Mati on siin sündinud ja kooliski käinud. Ka Raimol on rääkida Vändrast palju häid meenutusi, mõnel juhul ka mitte kõige paremaid. Aga ta paistab olevat üdini aus mees nii väljaütlemistes kui tegudes ja seepärast on tema naljakalt sorava voolavusega juttu alati põnev kuulata ka siis, kui suu mõnikord väga pikalt naerule ununeb.

Pärnu kolledžis toimunud avamisest jäi veel meelde Eesti Huumoriliidu juhatuse liikme Valter Parve provotseeriv küsimus mõlemale sõbrale: „Kas te ei armastagi Eesti Vabariiki?“ Raimo vastas siis nii enda kui ka arvatavasti oma kaaslase eest, et armastavat isegi väga Eestimaad ja sellepärast joonistavat nad mõnegi pilapildi päris suure südamevaluga.

Loe edasi: „Häirekell karikatuuris“ on kahe sõbra rändnäitus, mis naljakuul peatub Vändras

Arvo Pärdi – Robert Wilsoni “Aadama passioon” – aasta muusikasündmus!

Hetk lavastusest. Foto: err.ee — Hetk lavastusest. Foto: ERR

Eesti Fonogrammitootjate Ühing korraldas tänavu teist korda Eesti muusikaettevõtluse auhindade jagamise. Eesti muusikaettevõtluse auhindade 2016. aasta võitjad kuulutati välja 29. märtsil pidulikul galaõhtusöögil restoranis Merineitsi.

Seitsmeteistkümne erikategooria seas oli üheks kaalukamaks kahtlemata aasta muusikasündmuse auhind, mis läks žürii otsusel Arvo Pärdi – Robert Wilsoni “Aadama passiooni” lavastusele. Auhinna võttis galal vastu Eesti Kontserdi juhatuse liige Jüri Leiten.
Eesti muusikaettevõtluse auhindade 2016. aasta nominendid ja võitjad valis välja üle 40-liikmeline žürii, mis koosnes Eesti erinevates muusikavaldkondades aktiivselt tegutsevatest isikutest.
See on Eesti Kontserdile neljas suurem tunnustus käesoleval hooajal: Saaremaa ooperipäevad on valitud Lääne-Eesti aasta turismiteoks ning Eesti Turismifirmade Liit on tunnistanud ooperipäevad aasta turismiobjektiks. Eesti Rahvusmeeskoor ning peadirigent Mikk Üleoja on riigi kultuuripreemia laureaadid.

“Aadama passioon” on Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni muusikateatrilavastus, mille Eesti Kontsert tõi partnerluses Milano tootjafirmaga Change Performing Arts maailma-esiettekandele Noblessneri valukojas 12.–16. mail 2015.

“Aadama passiooni” esitasid dirigent Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester. Peaosades olid legendaarne tantsija ja koreograaf Lucinda Childs ning Michalis Theophanous. Eestist osales üle 30 näitleja ning teatri- ja tantsukoolide üliõpilase. “Aadama passiooni” saatis suur publikuhuvi, saal oli kõigiks viieks etenduseks (kuueks, kui arvestada ka peaproovi) välja müüdud, kokku 5910 külastajale.

Etenduse valmimist toetasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, BLRT Grupp, Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.
Lauri Aav

Poolteist tundi hilinemist Peldiku näituse avamisele

Pärnus Vanasilla ja Veenuse bastioni vahel asuvas Olev Siinmaa projeketieeritud üheksakümne aasta vanuses esinduskäimlas avati eile kolmeks tunniks kunstiloome välkväljapanek.

Näitus Siinmaa esinduskäimlas Foto Urmas Saard — Näitus Siinmaa esinduskäimlas. Foto: Urmas Saard

Poole viie paiku kohale jõudes oli näitus juba enam kui pool määratud ajast avatud olnud. Esimesel pilgul haaras silm umbes kuraditosina jagu inimesi, kes seisid valge majakese peaukse läheduses. Mõned olid minemas, teised tulemas. Nii polnud täpset arvu võimalik loetleda ja see polnudki tähtis. Janno Bergmann seisis suuremast pundist veidi eemal. Tema kutsuski mind eelmisel päeval esimesena. Seepärast tundsin ennast kindlamalt tuntud kunstniku ette astudes, et toimuva kohta lähemat selgitust kuulda.

„Siin peldikus, aa tualetis, on õppejõudude näitus,“ kogus Bergmann minu äkilise ilmumise peale mõtteid ja püüdis aset leidvat sündmust täpsemalt sõnastada. Avatud näitusega märgib Edela-Eesti kunstikoolkond kahekümne aasta möödumist toonase Sütevaka kunstiosakonna korraldatud esimesest peldikunäitusest. Siis oli tegu paljude tänaste tunnustatud kunstnike jaoks esimese avaliku esinemisega tudengitele. „Näed, seal on Sorge, üks näituse initsiaatoreid. Idee peldikus näitust teha sündis Paides. Sorge naine ütles, et siin Pärnus võiks samuti sellise näituse teha.“ Seejärel viipas Bergmann käega Mari Kartau suunas: „Õppis Pärnus Academia Non Gratas, aastatel 2004 kuni 2007 oli sama akadeemia rektor.“

Loe edasi: Poolteist tundi hilinemist Peldiku näituse avamisele

Ants Laikmaa kui rahvusliku kunsti teerajaja

Ants Laikmaa maal "Vallinkoski". — Ants Laikmaa maal “Vallinkoski”.

Jaan Viska,

Vigala vald

Kunst on kõikide päralt oli Ants Laikmaa põhitees.

Võiksime olla uhked Laikmaa teed rajavate sammude ja tegemiste üle Vigala valla Araste küla Paiba talumaadelt kuni Põhja-Aafrikasse.

Juba 2003. a Vigala vallalehes märkis Jaan Laanemets: ” Vigala rahvas! Kas ei peaks ka meie oma kodukandi ja kogu Eesti rahvuskultuuri suurmehe vääriliseks mäletamiseks midagi tegema?” Kuidas tema sünnipaika jäädvustada? Mida selleks teha? Noorematele on jäänud märkamatuks eesti kunstikultuuri algusaastad. Samas Laikmaa on öelnud: kodu on kõige alus, mida saab toetada kool oma ettevõtmistega. Laikmaa oli väga õpihimuline, käis koolis Veliselt Pärnu-Lihula-Haapsaluni.

Kõigepealt peaks alustama tutvumist tema loominguga, selleks kaasama valla elanikke ja kutsuma koole kunstniku pärandist osa saama. Seoses läheneva A. Laikmaa 150. sünniaastapäevaga oli kavas tutvuda kunstniku elu ja loominguga. Eelmisel aastal külastasime Taeblas asuvat muuseumi ja nüüd Kumus tema loomingu paremikku. Näituse avamisel osales peamiselt Haapsalu rahvas, teadagi tema muuseum asub Läänemaal, seega peavad Laikmaad nagu omainimeseks.

Haapsalu kant sai Laikmaale armsaks Vigala kohaliku mõisniku kiusamise tõttu. Suurmehe juubelil Taeblas 5. mail püüame osaleda, et näidata ühtsust Laikmaa oluliste rollide hindamisel. Ja nüüd läheme näitusele. Kumut külastas 35-liikmeline Vigala külade rühm. Seoses Kumu 10. aastapäevaga on öeldud, et näitusele peaks jõudma iga 18-aastane elanik kasvõi kord. Aastapäeva Terevisiooni saade oli just Laikmaa maalide saalist. See fakt muidugi rõõmustas. Paraku ei kulge ega arene kunstihuvi nii kiiresti ja iseeneslikult. Selleks korraks on näitus suletud, osa töid rändab Haapsalu poole.

Loe edasi: Ants Laikmaa kui rahvusliku kunsti teerajaja

Sindi inimesed valmistuvad riigi sünnipäeva väärikaks tähistamiseks

Täiendatud fotodega: 22.02, kell 13:30

Vaatamata pidevalt püsivatele plusskraadidele suureneb ka Sindis lumepaksus. Sulalumi pakib hästi: saab palle veeretada ja ehitusplokkideks lõigata.

Täna kerkis Sindis Raudtee tänava tagaõuele Toompea lossi meenutav rajatis, mille kõrgeimas tornis Pikas Hermannis lehvib sinimustvalge lipp. Lossi valvav lumememm ootas oma ülesande juurde asumist juba mitu päeva varem.

24. veebruari hommikul kogunevad Sindi inimesed ja kaugemad külalised raekoja juurde, kus kell 07.55 heisatakse riigilipp ja marsitakse ühises rongkäigus läbi linna.

Esmaspäeval käis ERR-i operaator Verner Vilgas, kes on maailmas tuntust kogunud hiljutise orava looga, lumest lossi filmimas. Seega võib sedagi imepärast rajatist varsti telepildis näha.

Lumest Pika Hermanni torn Sindis, Raudtee tänava tagaõuel. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindi inimesed valmistuvad riigi sünnipäeva väärikaks tähistamiseks

Algas mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele

Läinud pühapäeval algas Pärnumaa koolinoorte vahel võistlus, mille sihiks on mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele. Uue Kunsti Muuseumi ja Pärnu linnavalitsuse koostööprojekti järgi on võistlusalaks Vanapargi puiestee kuni endise Poeglaste Gümnaasiumi, tänase Kuninga tänava kooli esise linnaruumini.

Mark Soosaar Foto Urmas Saard — Mark Soosaar. Foto: Urmas Saard

Võistlusülesanne ütleb, et figuratiivne monument püstitakse neljale esimese suurusjärgu poliitikule – Päästekomitee liikmetele Konstantin Pätsile, Konstantin Konikule ja Jüri Vilmsile ning 23.veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutanud Hugo Kuusnerile, tollel hetkel Maakogu liikmele ja seejärel Pärnu linnapeale.

Neist neljast mehest kolm õppisid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis ning seepärast peaks monument paiknema koolimajaga koos vaadeldavas linnaruumis.

Esimesel töökoosolekul ajaloolises koolihoones kirjeldas Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk 1918.aasta keerulisi sündmusi Eestis ning rõhutas, et Vabariigi väljakuulutamine oli hulljulge temp, mille eest kõik neli meest maksid hiljem oma eludega. Mark Soosaar esitles värvikate kommentaaridega oma slaidiprogrammi, mille ta pildistas tosinkonna aasta jooksul avalikest monumentidest ning maamärkidest üle kogu maailma.

Loe edasi: Algas mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele

Pitsimuinasjutt Kadrioru lossis

Pitsikuninganna Alla Meos esitles 13. jaanuaril Kadrioru kunstimuuseumis enda koostatud mahukat raamatut Кружевное сказание от “Яблоньки” до свастики” (“Pitsimuinasjutt. Õunapuuraost haakristini”) ja avas ühtlasi väikese valikuga näituse oma rikkalikust pitsivaramust, mis kantud selle ainulaadsuses „Guinessi rekordite raamatusse“.

Lossi hõnguses

Nicole oma vanaema Alla Meosega külalisi vastu võtmas Foto Urmas Saard — Nicole oma vanaema Alla Meosega külalisi vastu võtmas. Foto: Urmas Saard

Kolmekümnendatel aastatel kohaliku vene arhitekti Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitatud uus neostiilne banketisaal peeglite, böömi kristall-lühtrite ja stukk-kaunistustega ongi üks sobilikumaid kohti, kus sajanditevanused pitsid pääsevad parimal tundelisel viisil jutustama kõige erinevamaid lugusid, mida neisse õrnadesse töödesse on mitmesuguste märgiliste sõnumitena talletatud. Peasaali uksel tervitas ja juhatas külalisi edasi Alla Meose pojatütar Nicole. Inimesed liikusid ühe eseme uudistamiselt teise juurde sõnatult või üksnes vaiksel häälel muljeid vahetades. Alla ise võinuks oma tagasihoidlikus olekus ja vaikse häälega kergesti ka hoopis märkamatuks jääda, aga olles pidevalt ümbritsetud tema kutsumuse austajatest, nii see õnneks siiski ei kujunenud. Paljude külaliste hulgas, keda hinnanguliselt 60 ümber, oli muidugi ka Aleksandra Murre, Kadrioru kunstimuuseumi direktor ja kirjastuse Aleksandra juhataja ning “Pitsimuinasjutt. Õunapuuraost haakristini” toimetaja Nelli Abašina-Melts, samuti raamatu väljaandmist abistanud Annely Akkermann jt. Raamatu kirjastamist on toetanud samaväärselt Pärnu linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp, ühendus Sadko, vandeadvokaat Argo Küünemäe, Nurme & Partner Advokaadibüroo OÜ.

Loe edasi: Pitsimuinasjutt Kadrioru lossis

Gustav Fabergé mälestus täienes Pärnus pronksist teabelehtedega

Alates möödunud nädalast täiendab Gustav Fabergé pronksist infotahvel maailmakuulsa kullassepaäri asutaja skulptuuri, mille aasta tagasi kinkis Pärnu linnale Peterburi juveeliäri Tenzo Jewellery House omanik Alexander Tenzo. Kogu kompositsiooni looja on kujur Evgeniy Burkov.

Gustav Fabergé pronksist infotahvel Foto Urmas Saard — Gustav Fabergé pronksist infotahvel. Foto: Urmas Saard

Pärnuga seotud Fabergé perekonna pärandi uurimise, tutvustamise ja mälestuse jäädvustamisega alustati 2013. aasta kevadel, kui Tiina Ojaste juhtimisel asutasid 5 kultuurilembelist pärnakat MTÜ Pärnu Fabergé Seltsi.

2014. a 14. märtsil täitus 200 aastat terves ilmas ühe tunnustatuima juveliiri Peter Carl Fabergé isa Gustav Fabergé sünnist. Fabergé’de isikutele pühendatud päevadel Pärnus osales ka Fabergé eksperdina professor Valentin Skurlov. Kunstiteadlane teadis, et Fabergé’de omandisse kuulus linnavalli ja Vana Tallinna tänava vahelises osas asunud kinnistu. Eelmise sajandi alguses ehitati kunagise hoone asemele uus Saksa seltsi maja. Seepärast avati päev varem mälestustahvel Vana Tallina tänaval asuva maja seinal.

Tulevane kuulsus alustas juba kuueaastaselt juveliiri oskuste omandamist. Ta õppis Pärnus asunud spetsiaalses juveliirimeistrite koolis. Ka oma esimese ettevõtte rajas Gustav Fabergé Pärnusse.

Loe edasi: Gustav Fabergé mälestus täienes Pärnus pronksist teabelehtedega

2015. aasta Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid pälvisid Alissa Nirgi ja Ingel Vaikla

2015. aasta Eduard Wiiralti stipendiumite üleandmine Kumu kunstimuuseumis. Foto: Kultuuriministeerium — 2015. aasta Eduard Wiiralti stipendiumite üleandmine Kumu kunstimuuseumis. *Foto: Kultuuriministeerium*

28. detsembril toimunud tseremoonial Kumu kunstimuuseumis andis kultuuriminister Indrek Saar üle 2015. aasta Eduard Wiiralti nimelised kunstiüliõpilastele mõeldud stipendiumid Eesti Kunstiakadeemia üliõplasele Alissa Nirgile ja Genti Kuningliku Kunstiakadeemia magistrant Ingel Vaiklale.

Stipendiumi eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste õppe- ja loomingulist tegevust ja toetada nende enesetäiendamist. Stipendiumit makstakse Wiiralti teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest. Ühe stipendiumi suurus on 3000 eurot.

Eesti Kunstimuuseum Eduard Wiiralti teoste suurima hoidjana andis stipendiumi pälvinutele tunnustusena välja muuseumi kuldkaardid, mis tagavad stipendiaatidele eluaegse sissepääsu muuseumi kõikidesse filiaalidesse.

Kultuuriministeerium annab Wiiralti stipendiumit välja alates 2004. aastast, raha selleks koguneb Eduard Wiiralti teoste autoritasudest.

Kai-Ines Nelson

Loe edasi: 2015. aasta Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid pälvisid Alissa Nirgi ja Ingel Vaikla

Kagu- Eesti suurim kunstinäitus avati 18. detsembril Vana-Võromaa Kultuurikojas

Ühisnäitusel “TEE” osales kuuskümmend kolm kunstnikku üle Eesti. Näitus torkab silma oma mitmekülgsusega, pakkudes silmarõõmu nii skulptuuri, videokunsti, installatsiooni, keraamika, graafika, joonistuse kui ka maali sõpradele.

Toomas Altnurme, üks Kagu-Eesti suurimal kunstinäitusel osalejaid Foto Urmas Saard — Toomas Altnurme, üks Kagu-Eesti suurimal kunstinäitusel osalejaid. Foto: Urmas Saard

Näituse korraldaja Jana Huul on seni toonud võrukatele juba kaks menukat kuraatorprojekti: näitused “Toit” ja “Kiri” koostöös maalikunstnik Andrus Raagiga.

Käesolev projekt sündis elust enesest – teetassi taga, mõtiskledes pideva kiirustamise, elutee ja enese otsimise peale. Näituse nimi leiab erinevate kunstnike käsitluses väga mitmetahulise tõlgenduse.

Näitusel “Tee” osalevad: Ado Lill, Ahti Seppet, Aigi Orav, Aivar Rumvolt, Albert Gulk, Aleks Kase, Alide Zvorovski, Andrus Peegel, Andrus Raag, Anneli Säre, Anu Juurak, Ave Avalo, Edgar Tedresaar, Elo Liiv, Elo-Mai Mikelsaar, Epp Margna, Evi Gailit, Fideelia- Signe Roots, Gea Sibola Hansen, Heli Tuksam, Helle Lõhmus, Henrik Martin, Jaan Luik, Kane Tiidelepp, Kadri Kangilaski, Kalli Kalde, Katrina Kolk, Kelli Valk, Kristina Tamm, Kristiina Jakimenko, Kritsino Rav, Lauri Tamm, Lii Pähkel, Liive Koppel, Lilli-Krõõt Repnau, Maie Helm, Maie Värton, Malle Raet, Maret Suurmets Kuura, Marju Must, Meelis Krigul, Merike Sule-Trubert, Mirjam Mölder-Mikfelt, Navitrolla, Niina Freiberg, Per Willem Petersen, Piret Meos, Reti Saks, Rita Rahu, Ruti Jõgi-Rumvolt, Saara-Nette Tõugjas, Sirje Petersen, Taavi Oolberg, Tanel Tolsting, Tiina Kaljuste, Tiiu Kirsipuu, Toomas Altnurme, Toomas Kuusing, Viive Noor, Vilve Unt, Ülle Ottokar, Yyhely Hälvin.

Näitusel pakutakse teed ja huvilistel on võimalik vastata Maanteeameti poolt koostatud viktoriini küsimustele, õigesti vastanud saavad meene. Näituse piletiga saab Ränduri pubis arve 10% soodsamalt.

Näitus “TEE” on avatud:

28,29,30. detsember 11-17
2. ja 3. jaanuar 11- 17
6-31. jaanuar K- P 10- 18

Näitus jääb avatuks 31.jaanuarini.

Rüütli tänava majas sadakond aastat toimunud äritegevus asendus kunstitegevusega

Mihklikuul asutatud mittetulundusühing Avangard Galerii avas täna õhtul Pärnus Rüütli tänaval kuue maalikunstniku loominguga esimese näituse.

Avangard Galerii aadressil Rüütli 27, Pärnus Foto Urmas Saard — Avangard Galerii aadressil Rüütli 27, Pärnus. Foto: Urmas Saard

Näituse avamisel võtsid kunstnike ja kunstisõprade õnnitlusi vastu Marian Kivila ja Jan Leo Grau. Kivila sõnul valmistati näituse valik ette kuu ajaga. Seda tehti pärast põhitööd hiliste õhtutundide arvelt ja väsimusest hoolimata. „Näitus on improvisatsiooniline. Vaatamata teatavale kiirustamisele ei tähenda tulemus seda, et näitus kuidagi halb oleks. Improvisatsioonid ongi ju alati väga head. Performance-kunst ei ole väga pikalt läbi kalkuleeritud, vaid püüdsime õhust kinni kõige olulisema. Me ise oleme oma galeriiga alguses ja samas oleks huvitav jälgida, kuidas on tänased kunstnikud olnud alguses ja kuhu nad lõpuks välja jõuavad. Siin on võimalus arutleda inimese, aja, kvaliteedi ja põlvkondade vaheliste seoste üle,“ rääkis Kivila. Järgnevalt nimetas ta näitusel osalevaid kunstnikke.

Andrus Joonas on Edela-Eesti koolkonnast; Jan Leo Grau on iseõppija, kes vaatleb foto- ja maalikunsti suhet kaduvuses, tema juhuslikud mobiilivõtted jõuavad tundeliste lisanditega lõuendi kangale; Martin Saar tuli hiljuti New Yorgi kunstiakadeemia magistrantuurist Eestisse tagasi; Alina Orav on praegu Vancouveris elav noor maalikunstnik, kes lõpetanud Eesti kunstiakadeemia; Liis Koger esindab noorema põlvkonna abstraktsionismi ja Billeneeve tuleb samuti siinse Edela-Eesti koolkonna kogemustega.

Loe edasi: Rüütli tänava majas sadakond aastat toimunud äritegevus asendus kunstitegevusega

Võrus avatakse Eesti kunstnike ühisnäitus “Tee”

Tule Eesti kunstnike ühisnäituse “TEE” avamispeole 18. detsembril kell 18 Vana-Võromaa Kultuurikotta ja saa osa ühest suurimast Kagu-Eesti kunstisündmusest sel aastal.

Avatav aastalõpunäitus “TEE” torkab silma oma mitmekülgsusega, pakkudes silmarõõmu nii tekstiilikunsti, skulptuuri, videokunsti, installatsiooni, graafika, joonistuse kui ka maali osas.

Koostöös maalikunstnik Andrus Raagiga on näituse korraldaja Jana Huul toonud võrukatele juba kaks menukat kuraatorprojekti: näitused “Toit” ja “Kiri”.

Kunstnike huvi osutus suureks, tervelt 75 autorit andis oma osalemissoovist teada. Milliseks kujuneb terviklik näitus, seda on võimalik näha Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis 18. detsembrist kuni 31. jaanuarini.

Jana Huul

Haapsalus eksponeeritakse Evald Okase juubelile pühendatud näitust

28. novembril oleks Evald Okas saanud 100-aastaseks. Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses (HNRK) on kuni 2016. aasta maikuu keskpaigani eksponeeritud Evald Okase reisimuljete põhjal valminud looming. Näitus kannab pealkirja “Evald Okas 100. Reisimuljed” ning kuulub kunstniku 100 aasta juubelit tähistavate väljapanekute sarja.

Haigla juht Priit Eelmägi tunneb näituse üle rõõmu: “Kunstninäituste traditsioon HNRK kohvikuruumides on selle näitusega saanud väga auväärse jätku. Evald Okas on kogunud taastusravi saades mitmel korral jõudu haigla patsiendina, nüüd saavad praegused patsiendid nautida tema kunsti ja selles peituvat energiat. Loomulikult on näitus avatud ka linnarahvale ja külalistele.”

Evald Okas (28.11.2015-30.04.2011) alustas maaliõpinguid Riigi kunsttööstuskoolis 1931. aastal ning lõpetas need 1941. aastal. Ta esines näitustel alates 1939. aastast. Enam kui 70 loomeaasta vältel oli ta väga produktiivne ning pälvis mitmeid aunimetusi, tähelepanu ja publikumenu.

Evald Okase loomingut iseloomustab ülimalt mitmekesine ampluaa. Kunstniku läbi ajastute ulatuv looming on jäädvustanud oma aega ja kaasaegseid, aga ka arengukäike ja murranguid, mida eesti kunst poole sajandi jooksul on läbi elanud. Portreežanri ja figuratiivsete kompositsioonide kõrval on teda alati paelunud ka linnakeskkond ja arhitektuur.

Loe edasi: Haapsalus eksponeeritakse Evald Okase juubelile pühendatud näitust

Võru Linnagalerii ootab vaatama uusi näitusi

* ILME RÄTSEP, MÄRT RANNAST, FELIKS SARV ühisnäitus “1+2”

Näitus on kolme põlvkonnakaaslasest kunstniku ühisprojekt, kes tunnevad üksteist aastakümneid, kuid ühisel grupinäitusel eksponeerivad oma töid esmakordselt. Näituse tööd väljendavad kolme mõttelaadi erinevates meediumites: graafika, joonistus, maal, tekstiilimaal, skulptuur. Näituse eelselt pole osalejad kokku leppinud ühises teemas, koosmõju ja suhestus kujundatakse näituseruumides. Eesmärgiks on luua atmosfäär, mis kõnetaks vaatajaid.

Ilme Rätsep: Armastan seda mida teen. Kangas ja värv on olnud minuga kogu teadliku elu ja pole kunagi alt vedanud. Maalides olen õnnelik. Minu jaoks on loomeprotsess olulisem, kui valmisteos. Eksponeerin maalitud tekstiili.
Märt Rannast: On inimesi, kes tunnevad ennast õnnelikena, kui nad ei pea tegelema kunstiga ja on inimesi, kes tunnevad ennast õnnelikena, kui nad saavad tegeleda kunstiga. Vahel on tähtis olla pikemalt õnnelik inimene. Minu jaoks on looming eneseväljendus kunstilises keeles, millega on võimalik edasi anda suhtumist meid ümbritsevasse. Eksponeerin skulptuuri ja maali.
Feliks Sarv: Ei oleks looja, kui teaksin ette lõpptulemust. Loomeprotsess on küll valuline, kuid selle kaudu õpin tundma iseennast ja ümbritsevat maailma. Eksponeerin graafikat ja joonistusi.

* HEIGO ZIMMERi maastikufotonäitus “Ühe viipega maalin maailma hõbedasse”
Heigo Zimmer on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia osakonna 2004. aastal. Pärast seda on ta töötanud fotogaraafina , peamiselt portree- ja perepildistajana. Seekordne näitus on katse proovida tegelda mitte niivõrd inimesega kui pigem just inimest ümbritsevaga ja seda läbi looduse. Pildid peaks mõnekski hetkeks kiskuma vaataja argistest tegevustest eemale ning sukelduma rahusse ja vaikusesse. Fotokunstnikuna pakuvad Heigole viimasel ajal huvi vanad fototehnikad, erinevad fotograafilised menetlused ja vanad kaamerad ning nende käsitsi lihvitud optika tekitatud veider/kummalised kujutised. Sellest tulenevalt võivad fotod tunduda kohati ebateravad või ebamäärased, aga tegelikkuses ongi nende objektiivide joonistamisvõime teistsugune.

Näitused on vaadata 25.oktoobrist kuni 27. novembrini.

Galerii on avatud tööpäeviti kella 12 -18:30. Tasuta.
Aire Kokk

„Kirju-mirju maailm“ on Sindis avatud Maie Tamme käsitööde näituse pealkiri

Tänasest kuni 25. novembrini soojendavad Sindi muuseumi seinasid Maie Tamme lapitekid, mille kohta Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ütles, et need pole tekid, vaid kunst.

Maie Tamme Kirju-mirju maailm Foto Urmas Saard — Maie Tamme Kirju-mirju maailm. Foto: Urmas Saard

„Kui mul midagi hästi välja kukub, siis tahan seda ka teistele näidata ja jagada,“ jutustas näituse avamisel Maie Tamme, kellel olevat pensionieas hakanud kummalisel kombel rohkem aega kätte jääma, kuigi jätkab koolis geograafia ja bioloogia õpetamist. „Mõtlesin siis, kuidas aega täita ja avastasin enda sees istuva maalimise kuradi, kes kippus välja tulema,“ naeris Tamme ja temaga koos kõik teisedki head kolleegid töö juurest. Kuidas tal senine maalimine on õnnestunud, saab tutvuda veel terve kolletamiskuu jooksul Sindi Linnaraamatukogus.

„Õmblemine on mul kogu elu olnud. Alates kuuendast klassist olen ma endale alati riideid ise õmblenud. Alguses ema muidugi juhendas. Lastele õmblesin samuti. Tahtsin, et minu lapsed oleksid teistest ilusamini riides,“ rääkis Tamme, kes tahtnud õpetajakski saada eelkõige sellepärast, et õpetajad nõnda ilusasti riides käivad. „Sõjaaegsed õpetajad oskasid vähesest kõike teha ja kaunilt tikkida. Oli üks õpetaja, keda ma jumaldasin, sest tal olid nii ilusad riided. Hiljem mõtlesin, et tegelikult olid tal lihtsad riided, aga väga hästi tehtud, tikitud ja kaunistatud. Ja rullidega soeng meeldis samuti. Kuidas saad sa olla õpetaja ja mitte ilusti riides käija? Ikka tegin ise.“ Aga õmblemine tõi vahel talle isegi leiva lauale.

Loe edasi: „Kirju-mirju maailm“ on Sindis avatud Maie Tamme käsitööde näituse pealkiri