Silt: kodanikuühendused

Peipsimaa koolitab giide

Pühapäeval, 13. märtsil toimus Kolkjas teine  turismivaldkonna koolitus „Peipsimaa otsib giide“. Projekt on ellu kutsutud  tekitama huvi turismisektori vastu üldisemalt ja giidiameti vastu konkreetsemalt. Koolitus koosneb kuuest päevast, millest 3 on auditoorsed ja 3 õppereisid Peipsimaa erinevates kohtades.

Esimene õppepäev toimus 6. märtsil, siis räägiti turismist ja giidindusest üldisemalt. Teise koolituse teemaks oli Peipsimaa ajalugu, legendid ja lood. 27. märtsil räägitakse Peipsimaa kultuuripärandist sh kommetest, käsitööst, muusikast ja  köögist.

 Peipsimaa lugude koolitusel said kogunenud  giidid ülevaate Peipsi vanausuliste ajaloost, usundist ja kultuurist, millest rääkis Pavel Varunin  Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusseltsist.  Peale lõunapausi vestis Mikk Sarv lugusid Peipsimaast ja selle pärandist ning rääkis, kuidas ja millest sünnib lugu. Kuidas vesta haaravat lugu? Kas ja kuidas on võimalik õppida lugude vestmist?

Seejärel anti osalejatele võimalus välja mõelda ja vesta uusi lugusid Peipsimaa Külastuskeskuse maskoti Rändur Rääbise põhjal.

Koolitusprogramm „Peipsimaa otsib giide“ toimub osana suuremast programmist „Saame koos Peipsimaa meistriteks“, mille eesmärgiks on aktiveerida Peipsi piirkonna elanikke tegelema uute elualadega, sh piirkonna traditsioonilise käsitööga, turismindusega, kodanikuühiskonna arendamisega. Projekti finantseerib Meie Inimesed SA. Projekti elluviija on MTÜ Piiri Peal, kes arendab Kolkjas asuvat Peipsimaa Külastuskeskust (www.peipsimaa.ee).

Rahvas kaitseb Toompeal metsa

Alates esmaspäevast, 14. märtsist 2011 on kõik Eesti metsa ja maa sõbrad kutsutud iga päev osalema kestvusmeeleavalduses Toompeal, Riigikogu ja valitsuse ees.

 Kui sa ei saa tulla esmaspäeval, siis oled teretulnud ükskõik millisel muul päeval. Taotleme uue, meie kõigi koostöös tehtava ja tegelikke olusid arvestavate metsanduse ning ehitusmaavarade arengukava algatamist. Selleks on vaja viimase kuu jooksul riigikogu ja valitsuse poolt vastu võetud arengukavad aga tühistada.

Eesti rahval on aeg lõpetada orjalik vaikiolek ja võidelda oma maa säilimise eest. Meie mets ja maa on tegelikult ka ohus. Kui realiseeritakse 15. veebruaril vastu võetud “Eesti metsanduse arengukava aastani 2020”, siis on Eestimaa vanad metsad paarikümne aasta pärast suuresti maha raiutud, nagu see on juhtunud mujal Euroopas. Kui teostub ehitusmaavarade arengukava, võime ilma jääda Tuhala nõiakaevust. Vaid meie aktiivne suhtumine aitab need tegevused peatada. Veel kord – meie eesmärgiks on üheskoos luua Eesti maa ja metsa tulevikku!

Suislepas taastatakse ajalooline mõisahärra matkarada

matk
Mittetulundusühingu Suislepa Külaliikumine eestvedaja Artur Grossthali sõnul peaks 1,1-kilomeetrine laudtee valmima suve hakul. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ajaleht Sakala võrguväljaanne annab teada, et Õhne jõe ääres taastatakse suveks ajalooline mõisahärra matkarada. Mittetulundusühing Suislepa Külaliikumine taastab projektiraha abil Õhne jõe paisjärve äärse matkaraja, kus omal ajal jalutas kohalik mõisnik.

Rajatav 1,1-kilomeetrine matkarada kulgeb Suislepa ujumiskoha lähistelt mööda jõeäärt 650 meetrit  kirjeldatud oja nurgani. Ajalooline pink taastatakse ja rajatakse väike terrassinurk. Sealt keerab rada metsa ja viib tagasi mõisapere kabelimäele staadioninurka.

Matkaraja projektis vajaliku omaosaluse tasub vald.

Allikas: Sakala.ee

Uus portaal viib kokku lapsed ja lapsehoidjad üle Eesti

Eelmisel nädalal toimunud ürituse Garage48 Public Services raames nägi ilmavalgust uus üle-eestiline lastehoiu andmebaas http://lastehoid.net/. Portaal on loodud kuue programmeerija ja ühe kaksikute ema ühistööna. Portaali peamiseks eesmärgiks on muuta lapsehoidja otsingud lihtsaks, kiireks ja mugavaks. Juba on tulnud ka tagasisidet, kus inimesed on leidnud endale sobiva lapsehoidja vähem kui 10 minutiga. Veel nädal tagasi oleks portaalides õige koha leidmine võtnud umbes sama pika aja!

Hetkel – 5 päeva peale idee esitlust ja 3 päeva pärast portaali ülespanekut avalikkusele on baasis juba üle 120 lapsehoidja ja iga tunniga lisandub neid juurde. Praegu on kõige tihedamalt esindatud Tallinn – samas baasi üheks eesmärgiks on pakkuda kasutajatele võimalust leida lapsehoidja kodunt kuni 10km kaugusel igas Eesti punktis viibides. Seetõttu oodatakse ka väiksemates asulates olevatel lastehoidjate registreerumist –  paljud vanemad tahaksid leida võimalikult lähedal asuvat lapsehoidjat ja tänu GoogleMaps rakendusele annab meie andmebaas võimaluse leida just kodukoha lähedalt sobiva hoidja.

Kuna tegu on portaaliga, mis on vähem kui nädal vana, siis igasugune tagasiside ja soovitused on oodatud meie FB lehel www.facebook.com/lastehoid.net

Kui teil on projekti kohta täpsustavaid küsimusi siis kirjutage palun lastehoid.net@gmail.com  ja püüame vastata esimesel võimalusel!

Diana, Eero, Marek, Tanel, Karl, Silver, Roman

Teeme pühade ajal Eesti terviseradadel tiiru ümber maakera!

Eesti Terviserajad kutsuvad kõiki eestimaalasi Vabariigi sünnipäeva tähistama aktiivse liikumisega. Osalema kõikidel Eesti Terviseradadel samaaegselt toimuval sportlikul rekordiüritusel – suusata, sörgi või kõnni. Ühise rekordürituse „Eesti Terviseradadel … ümber maailma” eesmärk on tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade võimlusi. Kutsuda kõiki tervislikult aega veetma ja tervisekilomeetreid koguma. Tervisesportlasi ootavad üle Eesti enam kui 70 terviserada. Kõigile avatud ja tasuta kasutamiseks olevad looduslikud terviserajad annavad olulise võimaluse meil endil oma tervise eest hoolt kanda. Liikumist nautima on oodatud KÕIK!

Allikas: terviserajad.ee

Tänasest on avatud Valgamaa Partnerluskogu taotlusvoor

21. veebruaril avab Valgamaa Partnerluskogu oma taotlusvooru. Toetust saab taotleda kogukonnaalgatuste ja koostöö, noorte tegevusvõimaluste ning ettevõtete konkurentsivõime ja omavahelise koostöö arendamiseks. Täpsem info meie koduleheküljel www.valgaleader.ee

Taotlemise võimaluste ja tegevuste elluviimisega seotud nõuete tutvustamiseks korraldame infopäevad maakonna neljas piirkonnas:

01. märts 2011
algusega kell 10.00 Puka Rahvamajas
algusega kell 15.00 Tõrva Linnavalitsuse saalis
02. märts 2011
algusega kell 10.00 Lüllemäe Kultuurimajas
algusega kell 15.00 Sangaste Seltsimajas

Oodatud on  kõik huvilised. Oma osalemisest andke palun teada tel. 730 4071; 5661 2749 või e-posti aadressil info@valgaleader.ee
Aili Keldo
MTÜ Valgamaa Partnerluskogu
tegevjuhi kt/kogukonnameetme koordinaator

Tel. 767 9537; 53735503
E-post: aili@valgaleader.ee

Allikas: valgaleader.ee

Asutati Tallinna esimene külaselts

Liiva asum

Tallinnas Nõmme linnaosas asuva Liiva asumi aktiivsemad elanikud asutasid jaanuari lõpul MTÜ Liiva Külaselts. Seltsi peamisteks eesmärkideks on kohaliku seltsiselu edendamine ja Liiva piirkonna elukeskkonna arendamine, aga samuti ka elanike huvide kaitsmine ning piirkonda puudutavade probleemide lahendamisele kaasa aitamine.
 
Liiva Külaseltsi juhatuse liikme Indrek Lubergi sõnul on seltsi suurimaks väljakutseks sel aastal  Kalmistu tee liikluskorralduse probleemidele lahenduse leidmine. „Ei ole normaalne olukord, kus inimesed peavad aastaid taluma oma tänaval ette nähtust kordades suuremat liikluskoormust, sellega kaasnevat müra- ja õhusaastet ning riskima eluga iga kord kui nad jala oma koduväravast välja tõstavad.“ selgita ta. „Me loodame, et koostöös Nõmme linnaosavalitsusega saavad lähiajal teoks plaanid, mis seni on Kalmistu tee ja Liivametsa tee osas tehtud ning, et see aastatepikkune saaga saab lõpuks elanike jaoks positiivse lahenduse“.
 
Esimese suurema seltskondliku üritusena on Liiva Külaseltsil kavas korraldada vastlapäeva tähistamine Järve Keskuse vastas asuval Oravamäel, kus kohalikud elanikud juba aastaid aastavahetusel või muudel tähtpäevadel kokku on saanud.
 
Liiva Külaseltsi põhiliikmeks saavad astuda kõik Liiva asumi elanikud, kes soovivad aktiivselt kohalikus elus kaasa lüüa või lihtsalt seltsi tegevust toetada. Aadressil www.liiva.ee on avatud seltsi koduleht koos foorumiga, milles kõik soovijad oma ideid või seisukohti avaldada saavad. Seal on ka täpsem info  liikmeks astumise tingimuste ja võimaluste kohta ning värsked kajastused seltsi tegevusest.
 
 
Lisainforatsioon:
 
Kristel Kaseleht
Liiva Külaselts MTÜ
Tel: 513 8547
e-post: kristel@liiva.ee
www.liiva.ee

Pilt: wikipedia.org

Help.ee ühendab heategevusliku mõtteviisiga inimesi

Äsja avatud heategevusportaal Help.ee koondab ühte veebikeskkonda heategevusprojektid ja -ühendused. Leht hõlmab infot nii kohalike kui välismaiste heategevusalgatuste kohta ning pakub professionaalset abi nende kuuldavaks tegemisel. Algatuse taga on vabatahtlikest eraisikud.

„Olukord meie heategevusmaastikul on suhteliselt killustunud,“ märkis Help.ee algataja Kaupo Kalda. „Näiteks on Eestis heategevusprojekte, millest pea igaüks on kuulnud, kuid sealjuures on veel suurem hulk neid, kelle kohta me infot ei oma. Meie suurim eesmärk heategevuse kui elustiili propageerimise kõrval ongi aidata seni vähemtuntud heategevusprojektide kohta sõna levitada, neid läbi Help.ee keskkonna turundades. Seda teevad elukutselised turundusinimesed, tasuta ja heast südamest.“

“Teiste märkamine ja aitamine võiks olla meie kõigi elu normaalne osa. Help.ee lihtsustab nüüdsest oluliselt nii abi otsimist kui selle pakkumist, kogudes valdkonnast olenemata aktuaalsed algatused kokku ühte lihtsalt hoomatavasse keskkonda,” selgitas Kaupo Kalda. “Abipakkujad saavad projekti panustada mitmel erineval viisil nagu vabatahtlik töö, annetamine, oskuste-teadmiste jagamine, info levitamine. Aidata saavad nii ettevõtted, sõpruskonnad kui üksikisikud.” Loe edasi: Help.ee ühendab heategevusliku mõtteviisiga inimesi

Tulekul uus taotlusvoor vabaühendustele

KÜSK annab teada, et vabaühenduste kaasava planeerimise taotlusvooru projektide esitamise tähtaeg on 10. märts 2011. Toetustingimuste ja korra teave ning taotlusvormid leiab siit.

Kaasava planeerimise koolitus toimub 8. veebruaril 2011.a. kell 13.00 kuni 17.00 Eesti Puuetega Inimeste Koja saalis (Toompuiestee 10, Tallinn). Registreerimine koolitusele aadressil kysk@kysk.ee kuni 07.02.11. Registreerimistasu 10 euro kohta saadab KÜSK arve.

Koolituse eesmärgid:
-tutvustada kaasava planeerimise põhimõtteid;
-tutvustada piirkonnaseltside ja vabaühenduste võimalusi planeerimisprotsessi sekkuda, seda mõjutada ning selles kaasa rääkida;
-analüüsida senise kaasamise probleemistikku, keskendudes planeerimise eri etappidele;
-tuua kaasavast ja mittekaasavast planeerimisest näiteid Eestist;
-anda ülevaade kaasamise headest näidetest välismaalt.

Allikas: KÜSK

Neljapäeval peavad koosolekut Otepää valla külavanemad

27. jaanuaril 2011 kell 16.00 toimub vallavanema Andres Visnapuu kutsel Otepää vallavalitsuses Otepää valla külavanemate ümarlaud.

Vallavanem Andres Visnapuu teeb lühikokkuvõtte vallavalitsuse suundumistest kodanikuühiskonna teemadel ning oma ametiajal juba tehtud ja alles plaanis olevatest tegevustest vastavas valdkonnas.
Arutatakse alljärgnevatel teemadel:
Vallavalitsuse ja külavanemate vaheline koostöö
Milline on külavanemate infovajadus ja kuidas saab vald neid aidata
Külavanemate valimine – millal toimus viimati ning millal on vaja teha uued valimised
Külavanematele koostatud vihikute tutvustamine
Külavanema käsiraamat I ja II
Külalood
Küla arengukava koostamine
Partnerluskogu poolt jaotatavad ning muude finantseerimisorganisatsioonide poolt jaotatavad rahad MTÜ-dele


Täiendav info: Annika Jaansoo 505 1457

Allikas: 

Monika Otrokova
Otepää Vallavalitsus

Esita kandidaat kodanikuühiskonna aasta tegija tiitlile

Homme, teisipäeval, kogunev EMSLi nõukogu arutab muuhulgas ka kodanikuühiskonna tänavusi suurimaid ja mõjukamaid tegusid ning tegijaid. Ole hea, anna tänase päeva jooksul teada, kes sinu meelest tiitlit väärib.

Viieteistkümnendat aastat otsitakse avaliku konkursiga parimaid kodanikuühiskonna edendajaid, kes pole lihtsalt hääsoovijad, vaid loovad oma tegude või vaimuga ka muutust.

Siit paar vihjet, mis aitavad konkursi viies kategoorias ehk paremini mõtteid sättida:
Aasta vabaühendus – mittetulundusühing või sihtasutus, seltsing või võrgustik, kes on kõigist kodanikualgatustest tänavu enim silma jäänud.
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus, poliitik või ametnik, Tallinnas või Tahkurannas, kaasaja või rahastaja või hoopiski tubli avalike teenuste üleandja.
Aasta äriühing – mitte tingimata sponsor, vaid ehk hoopis mõne vabaühenduse sisuline partner või silmapaistvalt vastutustundlik ettevõte.
Aasta missiooninimene – keegi, kes on teinud tänavu või pikemalt rohkem, kui ta peaks.
Aasta tegu – kõige märgilisem sündmus, mis 2010 kodanikuühiskonnas aset leidnud.

Pidulik tunnustamisüritus toimub uuel aastal ja nagu ikka Riigikogu esimehe Ene Ergmaga Toompea lossis.

Ja veelkord: kandidaadi või mitu saad esitada e-posti aadressil info@ngo.ee. Varasematel aastatel tunnustatud leiad www.ngo.ee/tegijad, neid ei maksa ehk uuesti esitada.

Allikas: EMSL

Sindi Sõprade Selts pälvis tunnustuse

Sindi Sõprade Selts
14. detsembril toimus Pärnumaa kodanikeühiskonna 2010. aasta parimate tunnustusüritus, kus tunnustati lőppeva aasta kodukandi ja kodanikuühiskonna tegijaid.

Vastuvőtule oli kutsutud Pärnumaa parimad tegijad, kui ka nominendid. Pärnumaa ettevőtlus- ja arenduskeskus koostöös Pärnu Maavalitsuse ja Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga selgitasid aasta tegijaid viies kategoorias: parim kodanikeühendus, kodanikualgatust toetav äriühing, kohalik omavalitsus ja kodanikuühiskonna aasta tegu. Parima kodanikeühenduse kategoorias oli kandidaate viis, nende hulgas märgitigi ära MTÜ Sindi Sőprade Selts. Nominentideks olid veel MTÜ Edela Eesti Arenduskeskus, MTÜ Silla Külaselt ja MTÜ Pärnu Naiste Varjupaik. Laureaadiks valiti MTÜ Surju-Ilvese Küla Selts.

Allikas: Sindi linn
Foto: MTÜ Sindi Sõprade Selts

Vabaühendusi kutsutakse arvamust avaldama

Millised on praegu olulisemad riigivõimust sõltuvad asjad, mis aitaksid kodanikuühiskonda ja vabaühendusi tugevamaks muuta ning koostööd avaliku võimu ja ühenduste vahel parandada?

Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuse Liit (EMSL) palub kõiki avaldama arvamust, millised ettepanekud peaksid olema vabaühenduste manifestis Riigikogu valimiste eel. Hetkel on väljas 14 ettepanekut, mis on välja toodud maikuus toimunud kärajatel või hilisematel kohtumistel. Nüüd on aeg neile hinnang anda, kas teie meelest oleks ettepanek vajalik või ei. Kui märkate, et mõni oluline poolt- või vastuargument on jäänud välja toomata, siis selleks on iga ettepaneku juures kommentaarikast. Samuti on kõik uued ettepanekud oodatud, et need hääletusele lisada.

Ettepanekute puhul oleks aga oluline jälgida kaht asja: esiteks peab selle rakendamine olema Riigikogu või valitsuse pädevuses, teiseks peaks see puudutama kodanikuühiskonda või vabaühendusi laiemalt, mitte ainult kindlat organisatsiooni või valdkonda. Ettepanekud asuvad www.ngo.ee/manifest.

Nii puudutavad ettepanekud näiteks võimalust  suunata annetuselt saadud tulumaksutagastus hoopis annetuse saanud organisatsioonile lisaks. Samuti on nede seas ettepanek  suurendada Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) riigieelarvelist rahastamist kahekordseks, seega 40 miljonile kroonile aastas. Mitu ettepanekut puudutavad nii tegevuse läbipaistvamaks muutmist ning riigi ja MTÜde koostöö suurendamist.

 Millised ettepanekud ja kui palju lõpuks manifesti alles jäävad, otsustab EMSLi liikmete valitud nõukogu, kes koguneb 21. detsembril – teie eelistused ja kommentaarid on aga seejuures väga olulised. Seejärel esitatakse need ettepanekud ka Riigikogu kandidaatidele, nagu eelmistegi valimiste eel. 2007. aasta manifesti üheks tulemuseks oli näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali loomine (lähemalt saab toonaste ettepanekute rakendamisest lugeda aadressilt www.ngo.ee/33553).

Metsaühistud kutsuvad koolitustele

Metsamehed annavad teada, et erametsaomanikel on lähipäevil võimalus osaleda mitmetel koolitustel.

Teisipäeval, 14. detsembril algusega kell 13.30 korraldab Eesti Metsakasvatajate Ühing Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas rühmanõustamise teemal „Hooldusraied“.  Soovitav metsariietus. Toetab SA Erametsakeskus.
Lisainfo ja registreerimine: Koit Kikerpuu, tel 5289833

Teisipäeval, 14. detsembril algusega kell 17 korraldab Eesti Metsakasvatajate Ühing Lääne-Virumaal rühmanõustamise „Suurulukid ja jahindus Eestis“. Lektor Tiit Randveer. Üritust toetab SA Erametsakeskus.
Lisainfo ja registreerimine: Koit Kikerpuu, tel 5289833

Kolmapäeval, 15. detsembril algusega kell 11 korraldab Põlva Metsaomanike Selts õppepäeva teemal “Metsaomanik ja maksud”. Lektor Jaan Velström. Õppepäev toimub aadressil Lao tn. 5,  Põlva. Õppepäeva läbiviimist toetab SA Erametsakeskus ja on metsaomanikele tasuta. Vajalik eelregistreerimine.
Info ja eelregistreerimine: Tarmo Lees, info@metsaomanikud.ee või tel. 5300 3334

Kolmapäeval, 15. detsembril algusega kell 12 korraldab Harjumaa Metsaomanike Liit Padise vallamajas õppepäeva metsaomanikele. Õppepäeva viib läbi Eesti teenekaim koprauurija Nikolai Laanetu, kes algul räägib kobraste bioloogiast, kahjustuste iseloomust, püügiviisidest ning koprapüüniste erinevatest paigaldamise võimalustest. Ettekanne kestab 1,5-2 tundi, millele järgneb praktiline osa koprapüüniste paigaldamine lähikonnas tegutsevate kobraste asurkonnas. Kõigil osalejail on võimalus proovida uute püüniste paigaldamist ning õppida eduka püügi saladusi. Kuna õppepäev jätkub välitingimustes, siis palun kõigil ka vastavalt oludele riietuda. Õppepäeva orienteeruv lõpp on kell 16.00 Õppepäevast osavõtt on tasuta.
Palun eelnevalt registreerida kontaktil kalle.pold@eramets.ee.

Neljapäeval, 16. detsembril algusega kell 18 toimub Tallinna Metsaomanike Seltsi teabeõhtu seltsi liikmetele Olümpia hotellis (Liivalaia 33), mille teemaks on „Hüvastijätt Amazonasega“. Lektor Aivar Pihelgas.
Lisainfo ja registreerimine:  Mart Soobik, Tallinna Metsaomanike Seltsi juhatuse esimees, tel 56 266 165, e-post mart.soobik@erametsaliit.ee

Neljapäeval, 16. detsembril algusega kell 14 korraldab Saare Valla Erametsaomanike Ühing Jõgevamaal Tabivere vallas RMK Elistvere looduskeskuses õppepäeva teemal “Metsaomanik ja uluk”. Räägib jahindusspetsialist Vahur Sepp. Üritus on tasuta. Osalemisest palume teatada kuni 15. detsembrini.
Lisainfo ja registreerimine: Piret Kriisa, tel 5843 9472 või e-post piret.kriisa@mail.ee.

Reedel, 17. detsembril korraldab Põlva Metsaomanike Selts seltsi liikmetele tasuta infopäeva teemal “Metsaomanike ühismüügi organisatsioon – KÜ Eramets”. Ettekanded: Indrek Palm – KÜ Eramets tegevjuht; Tarmo Lees – KÜ Eramets juhatuse liige. Infopäev toimub aadressil Taevaskoja tee 32, Taevaskoja, Põlva vald. Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 16. detsembriks 2010.
Info ja eelregistreerimine: Tarmo Lees, e-post info@metsaomanikud.ee või tel. 5300 3334

Reedel, 17. detsembril algusega kell 17.00 korraldab MTÜ Viljandimaa Metsaselts metsaomanike teabepäeva “Pärandkultuuri inventeerimisest Viljandimaal” koos üldkoosolekuga Viljandis Männimäe külalistemajas. Teabepäev on Viljandimaa Metsaseltsi liikmetele tasuta.
Lisainfo: Eha Valeikiene, tel 5347 7454 või e-post eha@vilmets.ee.

Nabala keskkonnakaitse ühing korraldab homme üldkoosoleku

Teisipäeval, 14. detsembril kell 18 toimub Kurtna koolis Saku vallas Nabala Keskkonnakaitse Ühingu (Nabala KÜ) üldkoosolek, kus antakse põhjalikum ülevaade ühingu viiest tegevusaastast ja hetkeolukorrast, kohendatakse põhikirja tänastele vajadustele vastavaks ning valitakse uus juhatus. Nabala keskkonnakaitse ühingu juhatuse liige Tanel Ots märgib, et tänu ühingu tegevusele on võidetud täiendavad uuringud Nabala maardla aladel ja ümbruses. Aktiivsete kodanikena on kogutud allkirju Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu toetuseks. Algatatud on kaitsealade loomine, korraldatud üritusi ja teemaõhtuid, kirjutatud artikleid jne.
Nabala Keskkonnakaitse Ühing asutati novembris 2005, asutajateks oli 16 küla Kohila, Kiili, Saku ja Kose vallast. Rohkem lugemist leiab kodulehelt: www.tuhalanoiakaevuleappi.com

Allikas: greengate.ee

Võrumaa Puuetega Inimeste Koda on 15aastane

 Eelmisel kuul möödus 15 aastat Võrumaa Puuetega Inimeste Koja (PIK) asutamisest, mida tähistati 9. detsembril Võru kultuurimajas Kannel koos puuetega inimeste päevaga. Katusorganisatsioonina koondab PIK enda alla 16 erinevat ühingut, seltsi ja klubi enam kui 600 liikmega.

Avasõnavõtus rõhutas koja tegevjuht Väino Marjak seda arengut, mille Eesti ühiskond on läbi teinud. Enam ei hoita püsiva terviseveaga inimesi peidus, nad on teiste hulka toodud ning neile on loodud võimalused end teostada kas tööturul või huvitegevuses. “Ei üks või teine kehaline erisus või vaimu eripära vähenda inimeseks olemise suurust ja väge,” ütles ta.

Väino Marjak tunnustas mitmeid PIKi juhatuse liikmeid ning ühingute, seltside ja klubide aktiviste. Tehti teatavaks neljaetapilise mälumängu võitjad ja aasta invasportlased. 2010. aasta parima invasportlase tiitli pälvisid Anu Palover ja Väino Marjak.

Puuetega inimeste päeval osalenud Võru linnapea Ülo Tulik ütles, et võimalusel on linn valmis alati abikäe ulatama. Ta soovis rahulikke jõule ja vaprat vastupidamist toimetulekul.

Päeva lõpetas pooleteisetunnine kontsert, kus erivajadustega inimesed näitasid oma andeid ja suutlikkust. Laulud-tantsud lõid silla esinejate ja publiku vahele. Kõlasid jõululaulud, millele andis omapäraselt kauni fooni aknast paistev lakkamatu lumesadu.

Rahvusvahelist puuetega inimeste päeva tähistatakse alates 1992. aastast.

Liina Valper

Tänasel Ida-Viru koostööfoorumil tunnustatakse MTÜ-sid

Täna Jõhvis toimuval Ida-Viru koostööfoorumil tunnustatakse kuut MTÜ-d koostööauhinnaga ning arutletakse erinevate sektorite koos tegutsemise võimaluste ja probleemide üle.

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhataja Kadri Jaloneni sõnul on Ida-Virumaal märgata kasvavat huvi ettevõtlikkuse ja kohalikus elus aktiivne olemise vastu, mistõttu on tõusnud vajadus ka kontaktide ja asjakohase info järele. „Foorumiga soovime pakkuda MTÜ-dele tegevuseks vajalikku teavet ja ärgitada erinevaid sektoreid omavahel koostööd tegema. Meie piirkonnas on ligi 3000 MTÜ-d ja see on rohkem kui Eestis keskmiselt,“ märkis ta.

Juba kolmas kodanikuühiskonna foorum, seekord üldnimetusega „Koostöös peitub jõud“ peetakse maailmakohviku vormis ehk kuue avatud vestlusgrupina, mille eestvedajad on oma ala spetsialistid. Näiteks on võimalik arutleda koostöö üle riigiga Jaan Tõnissoni Instituudi projektijuhi Aimar Altosaare juhtimisel, leida võimalusi MTÜ tegevuse kajastamiseks meedias Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejevi eestvedamisel. Lisaks vahetatakse mõtteid, kuidas leida tuge katusorganisatsioonidelt ja eraettevõtjatelt ning tekitada sünergiat omavalitsuste ja teiste samas valdkonnas tegutsevate MTÜ-de vahel.

Foorumil osalevad MTÜ-de eestvedajad ja liikmed, ettevõtjad, kohalike omavalitsuste esindajad, riigiasutuste töötajad, kohalikud elanikud.

Allikas: SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, www.ivek.ee

Miljon kodanikku saab peagi algatada Euroopa Liidus uusi seaduseelnõusid

 Kolmepoolsed läbirääkimised kodanikualgatuse reeglite lihtsustamise osas Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni liikmete ning Euroopa Komisjoni ja nõukogu delegatsioonide vahel lõppesid edukalt esmaspäeva õhtul. Läbirääkimiste keskmes oli Lissaboni lepinguga loodud võimalus – kodanikualgatus – mille kohaselt saavad 1 miljon EL kodanikku teha ettepaneku uue EL seaduseelnõu algatamiseks.

Europarlamendi liikmete peamine eesmärk oli muuta kodanikualgatuse reeglid võimalikult lihtsaks, et julgustada kodanikke seda võimalust kasutama. EP ettepanekud, millega ka nõustuti, olid järgmised: ·

kodanikualgatuse ettepaneku eelkontroll toimub siis, kui see registreeritakse, mitte pärast 300 000 allkirja kogumist; ·

 ettepaneku registreerib kodanike komitee, kuhu kuulub vähemalt 7 liiget seitsmest erinevast EL liikmesriigist, kes vaatavad läbi ettepaneku põhjenduse ning vastavuse EL valdkondadega; ·

ettepaneku allkirjastajad peavad esindama minimaalset arvu liikmesriike, st 1/4 EL liikmesmaid; algses nõudes oli selleks 1/3 EL liikmesriike ning esialgne EP liikmete soov oli piirduda nõudega 1/5; ·

Euroopa Komisjon peab algatuse korraldajaid abistama ning koostama neile vajaliku käsiraamatu ja looma vastava kontaktpunkti; ·

kui algatus kogub 1 miljon allkirja, siis tagatakse selle täpne menetlus koos avaliku kuulamisega; ·

määrus vaadatakse üle mitte viie, nagu seda soovis komisjon, vaid kolme aasta pärast.

Läbirääkimiste kolm osapoolt jõudsid kokkuleppele ka keerulises küsimuses, mis puudutab allkirjade ehtsuse tuvastamist. Selle eest vastutavad liikmesriigid, kes võivad kasutada erinevaid kontrollivorme. EL saadikute soov oli piirduda minimaalse isikuinformatsiooni küsimisega, et muuta kodanikualgatused võimalikult lihtsaks.

Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon hääletab kokkulepitud ettepanekut 13. detsembril ning täiskogu päevakorras on vastav hääletus 16. detsembril. Nõukogu on kinnitanud soovi kiita määrus heaks veel sellel aastal. Liikmesriikidel on seejärel aasta, et rakendada määrus oma seadusandlusesse.

Allikas: Euroopa Parlamendi Eesti Infobüroo

Keda sooviksid tunnustada kodanikuühiskonna edendajana?

Igal aastal tunnustatakse EMSLis kodanikuühiskonna parimaid liikmeid, valides aasta kodanikuühenduse, avaliku võimu asutuse, ettevõtte, missiooniinimese ja teo, kes ja mis kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud. Kandidaate saavad üles seada kõik, valiku nende vahel teeb EMSLi nõukogu.

Aasta tegijaks saab see, kes on ühiskonnas midagi uut liikuma pannud, loonud või muutnud. Ta ei pea mägesid liigutama, tunnustamist väärib ka väike heategu. Esita ka oma ettepanek 2010. aasta parimate väljaselgitamiseks, kandidaate saab eesitada siin.

EMSL korraldab konkurssi juba 1996. aastast. Läbi aegade on parimaid selgitatud kategooriates nagu aasta mittetulundusühing, aasta sihtasutus, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu asutus, aasta eraannetaja, aasta vabatahtlik, aasta missiooniinimene ja aasta tegu.

Allikas: EMSL

Lääne-Virumaa kodanikuühendused panevad pead kokku

Neljapäeval, 25. novembril toimub Väike-Maarja rahvamajas esimene Lääne-Virumaa kodanikeühenduste konverents pealkirjaga „Väärtustades üksteist”.

Konverentsi peateemaks on koostöö ning alateemaks vabaühenduste teenuste osutamine. Ettekandjad loovad osalejatele pildi praegusest olukorrast omavalitsuste ja vabaühenduste koostöös. Hea praktika näiteid tuuakse nii Lääne-Viru maakonnast kui ka mujalt Eestist. Konverentsi modereerib Hannes Hermaküla.

Osalema oodatakse eelkõige teenuseid osutavate vabaühenduste esindajaid, kohalike omavalitsuste juhte ja arendusspetsialiste, teenuste delegeerimisega vahetult kokku puutuvaid ametnikke, ärisektori esindajaid ning huvilisi, keda teema puudutab.

Konverentsi korraldab SA Lääne-Viru Arenduskeskus koostöös maakonna vabaühendustega.

Rohkem infot:www.arenduskeskus.ee

Toidupank peab täna aru

Täna, 10. novembril, kell 18.00 toimub Toidupanga mündikampaania avatud koosolek VonKrahli teatri baaris, aadressil Rataskaevu 10, Tallinn.

Suur osa eestimaalastest satub mingil perioodil oma elus olukorda, kus ei jätku ressursse isegi oma igapäevase toidulaua katmiseks. Erinevatel hinnangutel elab täna Eestis rohkem kui 100 000 inimest, kellel on raskusi endale igapäevase toidu tagamisega, neist ligi 20 000 on lapsed. Samal ajal jääb paljudes kauplustes ja tootmisettevõtetes üle sadade kilode kaupa kvaliteetset toitu, mida ära müüa või realiseerida ei jõuta.

Toidupank on loodud just selleks, et need kaks asja kokku viia – kogutakse kokku ülejääv toit ja viiakse see abivajajateni. Praegu abistatakse inimesi Põhja-Tallinnas, Lasnamäel ja Tartus. Võimalikke toiduannetajad ning abivajajaid seevastu leidub ohtralt üle terve Eesti. Toidupank vajab abi kaubikute, laosisustuste ja külmkappide soetamiseks, et oma tegevust laiendada Eesti erinevatesse punktidesse.

Sellel sügistalvel 14. oktoobrist 2010 kuni jaanuar 2011 kutsutakse kõiki eestimaalasi üles annetama oma kroonimündid Toidupanga tegevuse laienemise heaks. Iga annetatud münt aitab kaasa sellele, et üha suurem hulk raskustes kaasmaalasi saaksid iganädalast abi kvaliteetse toidu näol.

Täna tulevad kahe sisuka tunni jooksul kõneks järgmised teemad:  Kaia-Kaire Hunt – sissejuhatus, üldisest asjade seisust ja arengutes, Ene Lehiste – annetusanumatest ja maakondlikest arengutest, Tiina Urm – meedia ja PR seisust ja plaanidest, uuenenud veebilehest, Artur Rauhiainen – ürituste hetkeseisust, uutest mõtetest, Anneli Duarte – organisatsioonidega koostöö mündikogumisel, Anneli Ohvril – turunduse tulevased tegemised, Viktoria Kuusk – finantsidest, Piet Boerefijn / Helga Timmerman – Toidupanga arengutest, Eva Truuverk – teistest töös olevatest algatustest.

Palun andke tulekust teada telefonil 590808 60 või e-posti teel: kaiakaire@teemeara.ee

Kodukandi noored purustasid müüte

Nädal tagasi,  29.-30. oktoobril Viljandimaal Tuhalaane külas Kopra talus III Kodukandi noorte päevadel said murtud nii mitmedki maaelu positiivset kuvandit varjutavad müüdid.

III Kodukandi noorte päevad võimaldasid taaskord kohtuda maapiirkondade aktiivsetel noortel, kes usuvad endasse ja ka oma kodukoha tulevikku.

Müüdimurdjad tegutsesid kaks päeva, et mõista neid laialtlevinud irratsionaalseid uskumusi ehk müüte, mis varjutavad maaelu positiivset kuvandit. Nii näiteks usutakse, et maalt saadav haridus on kehv, maal ei ole midagi teha ja seal on mõttetu olla, noori ei saa usaldada ning maal elavad ainult maakad – nii see tõesti pole.

„Igal Kodukandi noorel on nüüd ka tegevusplaan, mille alusel kohe oma kodukohas tegutsema asuda,“ ütleb Liikumise Kodukant noortejuht Kaija Kõiv, „ seeläbi saab ka vähendada kogukonnas inimeste arvu, kes pimesi müütidesse usuvad.“

Külaliikumise aktiivsed noored leidsid, et oluline on ISE rääkida vaimustusega maaelust, edukatest maanoortest, kuulsatest inimestest maal ja näidata eeskuju.

„Kodukandi Noortepäevadelt saadud energialaeng ja motivatsioon kosutavad meid järgmise aastani välja,“ ütlesid mitmed nii eelmisel kui ka sellel aastal üritusel osalenud.

Eestil seisab ees põlvkondade vahetus

Lõppenud nädalal peetud Eesti Koostöö Kogu seminaril „Vabaduse lapsed“ kõneldi meie elukeskkonna ja inimeste elukvaliteedi tõstmisest ning kõlama jäi mõte, et algaval kümnendil seisab Eestil ees põlvkondade vahetus.

Eesti ühiskondlikku ellu on astunud esimene põlvkond noori, kes on sündinud pärast Eesti taasiseseisvumist. Saanud 2009. aastal valimisõiguslikuks, avaneb neil juba 2015. aastal esimene võimalus kandideerida Riigikogu liikmeks. Seminaril tõstatati mitmeid olulisi küsimusi – näiteks, mis iseloomustab seda uut põlvkonda, millised on noorte arenguprioriteedid ning väärtushinnangud.

„On loomulik, et iga 25–30 aasta järel toimub ühiskonnas põlvkondade evolutsiooniline vahetus. See on muutuste aluseks ühiskonnas,“ sõnas seminari ettekandes Eesti Inimarengu Aruande peatoimetaja Marju Lauristin. „Tänase noore põlvkonna ees on valik, kas otsida mujalt ühiskonda, kus neile meeldib rohkem kui Eestis või teha ise Eestist selline ühiskond, kus neile meeldiks elada.“

Kodanikuühiskonna initsiatiivina toimunud seminari teise osa moodustasid töötubade ettekanded ning ühine arutelu, mis on sisendiks Eesti Koostöö Kogu programmdokumendi Harta 2011 koostamisele.

Allikas: Eesti Koostöö Kogu, www.kogu.ee